EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 1 ÜLDANDMED Nimetus A/S Waldhof Tselluloosivabriku ametnike elamu Aadress ja Pärnu maakond, Pärnu linn, Riia maantee 139 katastritunnus 62513:169: 0590 Koordinaadid Praegune funktsioon Korterelamu ( 4 korterit) 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1900-1910 - täpne ehitusaasta teadmata (tehase ehitustööd algasid 1899.a. Esimeses järjekorras ehitati tehasehooned, samuti Riia mnt 96-102 kivist meistrite elamud. Riia mnt 137-141 hooned on olemas 1910. aastal ilmunud raamatus Russische Aktiengesellschaft Zellstofffabrik WALDHOF Pernau, Livland. Die Ersten Zehn Betriebsjahre der Fabrik 1900-1910. Gesellschaft R.Golicke & Autor Algne funktsioon Ümberehitusetapid Muu ajalooline teave A. Wilborg, St. Petersburg avaldatud fotol, vt foto 4). - ehitatud A/S Waldhof tellimusel. Kasutatud arhiiviallikate põhjal ei õnnestunud tuvastada ühegi A/S Waldhofi hoone arhitekti. Tehase ja selle asumi ehitustööd telliti Saksamaal asuva emafirma poolt, mistõttu võib arvata, et kasutati Saksa projekte. Ehitatud ühena kolmest A/S Waldhof Tselluloosivabriku ametnike elamust. Elamutes oli kokku kuus tuba ja köök. 1940 natsionaliseeriti ja jagati korteriomanditeks. Peale II maailmasõda kuni arvatavalt 1956 (dateering elanike jutu järgi) oli esimene korrus kasutusel lasteaiana. -eramu kohaldamisega neljaks korteriks ( 2 mõlemal korrusel) muudeti vähesel määral hoone planeeringut (sissepääsud, tualetid, trepp eraldati esikust vaheseinaga) - 1960. aastatel ehitati kõigil kolmel majal õuepoole avanenud klaasitud verandad ümber köetavateks elutubadeks ( 1958. aasta inventariseerimisjoonistel on need veel kajastatud verandadena). - 1976. aastal kapitaalremont, katusekatte asendus, osaline akende vahetus. Maja üldilme jäi muutmata. 30.01.1899 asutati Pärnus Vene aktsiaselts Waldhof i tselluloosivabrik Pärnus, Liivimaal, rahvalikus pruugis tuntud ka Waldhofi (Valtohvi) puupapivabriku nime all. Saksa kapitalile kuuluv vabrik oli piirkonna üks suurimaid tselluloosivabrikuid, mille tööliste arv I maailmasõja eel oli orienteeruvalt 3000. Waldhofi vabrikul on oluline roll Pärnu linna, aga ka ümberkaudsete valdade eriti Orajõe, Häädemeeste ja Laiksaare - arengus, sest just sealt pärines enamus vajalikust toormest. Tehas mõjutas oluliselt ka Pärnu sadama arengut ja käivet. Omamoodi panuse on vabrik andnud ka Pärnu militaarajalukku Pärnus osalesid 1905. aasta streigis peamiselt vabriku töölised, kelle rahustamiseks toodi linna Krasnojarski polgu rood. Pärnu linnavalitsuse palvel jäeti Pärnusse oma sõjaväeüksus. Oktoobris 1906 valmisid linna ja Waldhofi vabriku rahaga kahasse ehitatud Pärnu garnisoni tellistest laotud kasarmud. 1915. a. augustikuus lasti vabrik vene kindrali Aleksandr Rodsjanko käsul õhku, sest saksa sõjalaevade lähenemisel kardeti dessandi võimalust ja ei tahetud nii suurt ettevõtet vaenlase kätte jätta. Peale I maailmasõda arutati korduvalt vabriku taastamise võimalusi, aga konkurents ja tooraine nappus ei soosinud seda plaani. Waldhofi vabriku ülesehitamise kava soikus pealse selle tegevdirektori ja viimase sakslasest linnanõuniku Georg Rossmanni surma 1935. aastal, aktsiaselts likvideeriti 1938. aastal. Reostava vabriku taastamise ideed ei toetanud ka Pärnu ambitsioon areneda esindusliku kuurordina. Waldhofi vabrikul on märkimisväärne roll Pärnu linna arhitektuursel kujunemisel. Tehase hoonetest, eriti aga selle korstnatest ja veetornidest sai 2

oluline sajandialguse Pärnu maamärk. Tehase 10. juubeli albumist õhkub sajandivahetuse tööstusarhitektuuri esinduslikkust ja linnaehituslikku ambitsiooni. Vabrikul oli 30 arteesiakaevu ja 35 km pikk kitsarööpalise raudtee võrk, 120 raudteevagunit ja 4 vedurit ning 1100 kilovatiline elektrijaam, mille voolu tarvitati elektromootorite käimapanemiseks ja hoonete valgustamiseks. Vabriku kivihooned ehitati peamiselt Kuramaalt toodud vastupidavatest kollasest savist tellistest, mis vabriku lammutamise järel leidsid uue kasutuse arvukates Pärnu hoonetes, muuhulgas kasutati Waldhofi ehituskive ka Rannahotelli ehitusel. (fotod Internetist) Arvestades tööliste suurt hulka andis vabrik olulise tõuke loomulikult ka elamuehituseks Pärnus. Juhtkonna ametnikele ehitati kolm identse arhitektuuriga esinduslikku puiteramut Riia mnt 137, 139 ja 141. Waldhofi ala plaanide (vt fotod 2 ja 3)alusel võib oletada, et algselt oli plaanis 6 maja ehitus. Vabriku meistritele oli varem ehitatud viis kivist kortermaja Riia mnt 94, 96, 98, 100 ja 102, neist kõige südalinnapoolsem oli tuntud nn ülemuste majana ja oli teistest mugavama planeeringuga ning õilistatud esinduslike kivikuulidega trepimademel. Ametnike ja meistrite tarbeks oli ehitatud ka kasiino saalide, raamatukogu, lugemistubade ja piljardisaaliga. Viimane hävis I maailmasõja aastatel. Töölised elasid peamiselt üüripindadel. Orienteeruvalt sajandi esimese kümnendi keskpaigas hakkas vabrik ka töölistele ja nende peredele üürikasarmuid ehitama nii jõe äärde Liiva ja Suur-Jõe tänava kanti kui ka teisele poole Riia maanteed Metsa tänava äärde. Vabriku 10. aastapäeva juubelialbumi andmetel oli valminud 150 kahe toa ja köögiga tööliskorterit, mille juurde kuulus aia- ja põllumaa. Kavas oli ehitada kokku 800 korterit. Valdavalt oli tegu 12 või 24 perele mõeldud ridaelamutega, kus perekonna rent oli 2-3 rubla kuus. Sarnaseid maju oli Waldhofi plaani järgi planeeritud piki Metsa tänavat kokku 62 (vt foto 3). I maailmasõjajärgselt kuulus Waldhofile endiselt 25 puumaja ja 6 kivimaja (ERA.3794.1.290). Aktsiaseltsi likvideerimisest on hulgaliselt andmeid vanaraua ja tehasehoonete ehitusmaterjali taaskasutuse ja müügi kohta. Elamute kohta andmeid napib. Praegu on lisaks käsitletavale kolmele eramule Riia mnt piirkonnas alles 5 kivist meistrite elamut ja 8 puust ridaelamut. Peale teist maailmasõda rajati piirkonda Pärnu Kalakombinaat, suur osa piirkonna nii olemasolevatest kui ka uutest korteritest anti Kalakombinaadi ja Pärnu Metsatööstuskeskuse töötajatele. Nii ametnike kui ka tööliste elamute juurde kuulusid viljapuu- ja marjapõõsastega aiad ning peenramaad, mis on osaliselt säilinud tänaseni. Nii ametnike kui ka tööliste majade juurde püstitati sarnase projekti järgi pesuköögid, millest mõned on säilinud. Huvipakkuvad viited ja kasutatud allikad: -Russische Aktiengesellschaft Zellstofffabrik WALDHOF Pernau, Livland. Die Ersten Zehn Betriebsjahre der Fabrik 1900-1910. Gesellschaft R.Golicke & A. Wilborg, St. Petersburg - A/s Waldhofi Tselluloosivabrik Pärnus 1898-1915. Kirjasaatja kiri Pärnu Koduloomuuseumi direktorile 3.04.1984 Tallinnas Pärnu Muuseum s 23402, Ar 3831 - A/s puupapivabrik Waldhof ERA.3794.1.289; 290;291. -"Tselluloosivabrik Waldhof"i hoonete hindamisaktid EAA.3340.1.6434-6439 3

- Ajaloolisi materjale Häädemeeste kihelkonnast. Häädemeeste Keskkoolile annetanud koguja Marta Mäesalu, neiuna Kallas 1966.a-1967.a. Pärnu Pärnu Muuseum 2549, Ar 1009 või http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/72.html -Pärnu jõeäärne Waldhof ehk Metsamõis 15.08.2007 http://www.parnupostimees.ee/260807/artiklid/10077296.php - Elss Järvi Lapsepõlvelood 2004. SE & JS. - E.Inno Pärnu kuurordi minevikust. Pärnu Muuseum, s 12500, Ar 1570/1-3 3 ASUKOHA KIRJELDUS Riia mnt 139 paikneb Pärnu ühe kõige olulisema magistraaltänava ääres. Hoone moodustab arhitektuurse ansambli Riia mnt 137 ja 141 hoonetega, on hästi vaadeldav. Riia maantee paaritul küljel on Riia suunas järjestikku veel mitmeid ajastule iseloomulikke ja osaliselt Waldhofiga seotud puithooneid ja vastasküljel terviklik viiest kivihoonest koosnev Waldhofi tehase meistrite elamute ansambel, mis kõik koos moodustavad Riia maantee ääres miljöölise terviku. Sama kvartali Metsa tänava poolne küljes paiknevad endised Waldhofi tehaste tööliste ridaelamud 12 perele. Kokku on Metsa tänava ääres säilinud nii algupärasel kui ka ümberehitatud kujul 8 tööliselamut, mis moodustavad tervikliku miljööväärtusliku ansambli. Riia mnt 137-141 hooned paiknevad tänavatasandist allpool krundi keskel, mis tagab neile nende villalikku arhitektuuri silmas pidades sobiva distantsi suure liiklusega tänavast. Majade taga on väikesed aiamaad, krundid on üldiselt heakorrastatud va halvas seisukorras endine pesuköök ja sekundaarsed abihooned. Hooned on ümbritsetud suhteliselt viletsa puitlippaiaga, hoonete vahel piirded puuduvad va erinevad piirded aiamaade ümber. 1976. aastal tehti projektis ajastule iseloomulik ettepanek tänavaäärsed piirded lammutada ja mitte taastada, millise soovituse järgimine praegu ei ole soovitav. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus 1-korruseliline väljaehitatud katusekorrusega, Liigendatud mahtudega etteastuv trepikoda ja erker, õue küljes väljaastuv endine veranda. Poolkelpkatusega, katusel vintskapid. Katusehari paralleelne tänavaga, väljaulatuvatel mahtudel risti tänavaga. Ehitusmaterjal Kohtbetoonist lintvundament, sokkel 60-80 cm. Osaliselt kellerdatud - raudbetoonist silindervõlvidega kelder. Rõhtpalkseinad, väljas profileeritud laudis, seest krohvitud. Veranda endised aknakohad lahendatud sõrestikkonstruktsioonis. Katus - laudroovitis, algsele sindlile on paigaldatud valtsplekk. Puidust avatäited, enamuses 1970. aastatest. Korterites laudpõrandad. Väliskujundus ja iseloomulikud detailid Plaanilahendus Veel 1976. aastal ei olnud hoonetel veevarustust ja kanalisatsiooni. Kortereid 4, leibkondi 4, kööke 4, vannitube ei olnud, käimlad ühiskasutuses. Hoone on silmatorkavalt dekoreeritud - saelõikeliste sandrikega aknad, plastilise saelõikega sarikaotsad ja viilualused horisontaalsed- ja vertikaalsed ehispennid. Alumise korruse akendel on säilinud dekoratiivsed luugid, rõhutatud arhitektuurselt ilmekate detailidena väärivad eraldi esiletõstmist erkeri nurgaakna lahendus ning teise korruse eenduva trepikoja ja vintskapi akende erilahendus. Aknad ise on paraku plastikust. Hoone peasissepääs avaneb esindusliku valgmiku ja kahepoolse tahveluksega tänava suunas. Endine dekoratiivne klaasitud akendega õue avanev veranda on kaotanud oma esindusliku välimuse. Krundi pindala 1570 m2 Elamu üldpind 230, 2 m2, elamispind 129 m2. 1- korruse korterid 24,3m2 ja 602; 2-korrusel 23,3 ja 21,4m2 Kõrgused: kelder 1,78m, 1. korrus 3,21m, mansard 2,37m (Andmed Kommunaalprojekt 1976, ERA f T-2; n 4-1; s 11304.) Riia mnt 137, 139 ja 141 on identse, kuid peegelpildis plaanilahendusega. Peasissepääs on tänavalt. Elamutes oli algselt kokku kuus tuba ja köök. Uks avaneb väikesesse vahekotta, kust avanevad esinduslikud tahveluksed esimesele ja teine teisele korrusele. Esinduslik puittrepp on korteriteks jagamise järel eraldatud vaheseinaga. Korterisse nr 2 pääseb õue poole 4

Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel avanevast uksest. Mõlemal korrusel on välisseina äärde paigaldatud käimlad. Kuna hoone oli veel 1970. aastatel kanaliseerimata ja siin puudus tsentraalne vesi, on kuivkäimlate ventilatsioon lahendatud välisseinale paigaldatud puidust ventilatsioonišahtiga. Veevarustus oli algselt korraldatud pööningul paikneva veepaagiga, samuti oli kõigil kolmel majal vett võimalik tuua pangega Riia mnt 139 juures asuvast püstikkraanist. Elamutel oli algselt 50mm malmtorudega lahendatud kanalisatsiooni sisevõrk. Heitveed juhiti kogumiskaevu ja imbdrenaaži. Kogumiskaev oli kaetud puitluugiga, kasutusel olid kuivkäimlad. 1976.a. hinnati sisekanalisatsioon amortiseerunuks, toonane projekt nägi ette kuivkäimlate süsteemi säilitamist kuna kanalisatsiooni ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel ehitada. Sarnane algupärane keraamilistest torudest sisekanalisatsioonivõrk oli Riia mnt 98 endise elaniku Endel Võigemasti sõnul ka kivist meistrite elamutes. Algselt on 1. korrusel paiknenud saal, söögituba, kabinet, magamistuba ja veranda. Lastetoad paiknesid 2. korrusel. Säilinud projektdokumentatsioon: Pärnus, Riia mnt 139 asuva elamu Kapitaalremondi tehniline tööprojekt. Elektrotehniline osa. Projekteerimise Instituut Kommunaalprojekt. Tellija Pärnu Linna TSN TK Elamute Valitsus 25.06.1976. Uurimistööde aruanne ja lähteandmed Pärnus, Riia mnt 139 asuva majavalduse kapitaalremondi tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks. Projekteerimise Instituut Kommunaalprojekt. Köite koosseisus on ka 1957. aasta inventariseerimisjoonised. Tellija Pärnu Linna TSN TK Elamute Valitsus 02.06.1976. Pärnus, Riia mnt 139 asuva elamu Kapitaalremondi tehniline tööprojekt. Arhitektuur-ehituslik osa. Projekteerimise Instituut Kommunaalprojekt. Tellija Pärnu Linna TSN TK Elamute Valitsus 25.06.1976. Ekspert pääses Riia mnt 137 trepikotta ja Riia mnt 139 korterisse nr 1. Trepiga juurdepääs keldrisse jäi korterisse nr 2, korter nr 1 elanikud pääsevad keldrisse koridoripõrandas olevast luugist. Siseruumid sh koridorid on kaotanud oma pidulikkuse seoses uute vaheseinte ehitamisega. Säilinud on osaliselt siseuksed, sh ka pidulikud kahepoolsed uksed ja trepikojauksed. Algupärast sisustust säilinud ei ole. Hästi on säilinud raudbetoonist silindervõlvidega laega kelder. Stiililine kirjeldus Kolm identset elamut esindavad varast juugendit. Hoonetegrupil ei ole mujal Eestis otseseid paralleele. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE - Vundament, tarindid ja avatäited heas seisukorras ja vajavad vaid elementaarset remonti või väikest restaureerimist. Enamus aknaid pärineb nõukogude perioodis, need on heas korras. Teisel korrusel ja esimesel korrusel hoovi pool on plastikaknad, mis tuleks asendada algupäraste (Riia mnt 137) eeskujul valmistatud puitakendega. - Hoone õue poole avanev välisuks on asendatud, selle kohale on maja arhitektuuriga sobimatu varikatus. - Hoone algupärased aknad ja uksed, sh siseuksed on väga väärtuslikud ja tuleb säilitada ning restaureerida. 1970. aastate remondi käigus asendatud aknad on kvaliteetsed ja kuuluvad säilitamisele. - Hoone katus on valtsplekist. Katusekate on hooldamata ja vajab vähemalt värvimist, vajadusel ka uuendamist. Algupärane katus on olnud sindelkatus. Praeguse katuse asendamisel on soovitav kasutada käsitsi valtsitud tsingitud terasplekki. - Hoone algupärane profileeritud laudis on rahuldavas seisukorras, vajab värvimist. Värvimisel kasutada linaõli baasil valmistatud värve. - Veranda on soovitav taastada esialgse akende arvu, kuju ja jaotusega. - Hoone on kasutuses, aed on hooldatud. Piirdeaed vajab uuendamist. Uus piirdeaed kavandada ajastule iseloomuliku puitlippaiana. Kolme hoone vahele piirdeid mitte rajada va vajadusel madal piire ümber 5

aiamaa. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on oma välisilmelt säilinud enam-vähem algupärasel kujul. Säilinud on algupärased dekoorielemendid sh ehispennid, dekoratiivsed aknad, aknaluugid, saelõikelised sandrikud, välisuks, koridoriuksed, sisetrepp jne. Teisel korrusel on aknad asendatud plastikakendega, mis vähendavad hoone arhitektuurset väärtust. Oma algupärase ilme on kaotanud õhuline klaasitud veranda. Veranda ei vähenda ka praegu hoone kui terviku arhitektuurset väärtust, kuid on siiski soovitav taastada algupärases lahenduses. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS - Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole kaitstud muul viisil. 2002.a. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025(kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26) teeb ettepaneku võtta riikliku kaitse alla hoone Riia mnt 94, 96, 98, 100, 102, 137, 139 ja 141. - Sarnaseid 20. sajandi algusest pärinevaid hoonete ansambleid on praegu kaitse all väga vähe. Kolm hoonet Riia mnt 137, 139 ja 141 moodustavad väärtusliku ansamblilise terviku ja nende säilimise tagamiseks on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. - Tegemist on kohaliku ruumilise identiteedi, sh Waldhofi tervikliku tööstusasumi ja Pärnu linnaehitusliku arengu seisukohalt märgilise tähendusega hoonega - Riia mnt 137,139 ja 141, Metsa tn 2, 4, 5, 7, 7a, Mere tn 2 ja 3 moodustavad ajaloolise ja miljöölise terviku. Kõik nimetatud hooned on soovitav haarata Riia mnt 137-141 ühisesse kaitsevööndisse või moodustada sinna koos ning Riia mnt 96-102 hoonetega miljööväärtuslik hoonestusala. 8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Ühekorruseline poolkelpkatusega juugendstiilis elamu, millel on säilinud algne maht ja välisilmet kujundavad detailid ja dekoorielemendid. 2. Hoone moodustab naaberhoonetega linnaehituslikult tervikliku ansambli. 3. Hoone kuulub A/S Waldhofi tselluloosivabriku kui tööstus- ja asustusajalooliselt olulise hoonekogumiku ansamblisse. 9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA arhitektuurimälestis 10 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 11. september 2010; 19. oktoober 2010 Koostaja andmed: Riin Alatalu, riin.alatalu@mail.ee 6