Töömaterja. Rivo Noorkõiv. Käesoev töö on koostatud Siseministeeriumi poot osutatava kohaike omavaitsuste ühinemist toetava konsutatsioonitöö raames. Kohaike omavaitsuste ühinemisäbirääkimised Järvamaa Taust 05.03.2015 edastas Linnavoikogu Järvamaa omavaitsustee ettepaneku austada äbirääkimisi omavaitsusüksuste ühinemiseks. Vastav otsus nr 9 Läbirääkimiste austamine omavaitsusüksuste ühinemiseks võeti Linnavoikogus vastu 26. veebruari 2015. Linnavoikogu tegi ettepaneku Abu vaae, Amba vaae, Imavere vaae, JärvaJaani vaae, Kareda vaae, Koeru vaae, Koigi vaae, vaae, RoosnaAiku vaae, Türi vaae ja Väätsa vaae ning paus nimetada omat poot kuni nei esindajat reformi ettevamistamise töögruppi. Linnavoikogu ettepanekue vastasid kõik Järvamaa kohaikud omavaitsused. Abu Vaavaitsus. Ühinemise ettevamistamise töögrupp: Jüri Kommusaar, Kaju Kertsmik, Ester Vadvee ja Hirvo Rannu. Amba Vaavaitsus. Töögrupp: Veo Teor, Rait Pihegas, Harri Lepamets. Imavere Vaavaitsus. Töögrupp: Eve Okas, Jüri Eram, Evei Lieoja, Arvet Kutsar, Merike Touart. JärvaJaani Vaavaitsus. Töögrupp: Teet Kaakmaa, Aivar Murumaa, Meeis Mända, Arto Saar ja Ardi Sege. Kareda Vaavaitsus. Töögrupp: Janno Nau, Ene Mikk, Küi Major ja Jaanus Tammiste. Koeru Vaavaitsus. Töögrupp: ühinemise ettevamistamise äbirääkijateks määrati voikogu esimees ja vaavanem. Vaavaitsus. Töögrupp: Kuno Kein, Ants Hiiemaa, Peeter Sadre ja Tarmo At. RoosnaAiku Vaavaitsus. Töögrupp: ühinemise ettevamistamise äbirääkijateks voikogu esimees ja vaasekretär. Väätsa Vaavaitsus. Teatas, et osaeb äbirääkimiste ja on nõus moodustama töörühma. Koigi ja Türi ei nõustunud äbirääkimiste osaema. Koigi põhjendus: estades tänast Eesti haduskorradust ning segusetust 1
riikike ja omavaitsusike üesannete jagunemise ja rahastamise osas ning eedades riigi pooset tegutsemist eepoo nimetatud küsimustes, mitte austada. Türi põhjendus: Türi Vaavoikogu ei pooda Järvamaae vaid ühe omavaitsusüksuse moodustamist, isaks ei oe hetke teada riigi eesmärgid riigireformi euviimiseks. Järvamaa omavaitsuste rahvastiku arengu üdtrendid Järva maakond asub Eesti keskosas ning maakonnas on 12 omavaitsusüksust, nendest üks inn inn ja üksteist a: Abu, Amba, Imavere, JärvaJaani, Kareda, Koeru, Koigi,, RoosnaAiku, Türi ja Väätsa. Maakonnas toimus omavaitsuste ühinemine 2005. aasta, mi Türi inn, Türi, Kabaa ja Oisu ühinesid Türi vaaks. Sama aasta eradus Järvamaast Lehtse ja ühines LääneVirumaa Tapa vaaga. Kaart 1. Järvamaa omavaitsused 2015. aasta Rahvastikuregistri andmete eas seisuga 01.01.2015 Järva maakonnas 31686 inimest. 2015. aasta ühinemisäbirääkimiste osaeva 10 omavaitsuse (Abu, Amba, Imavere, JärvaJaani, Kareda, Koeru, inn,, RoosnaAiku ja Väätsa ) eanike oi 21101 inimest, mis on maakonna eanikkonnast 66,6%. Statistikaameti andmete oi eanike 2015. aasta aguse seisuga kõikides Järvamaa omavaitsustes 210% võrra väiksem (väikseim erinevus Koeru vaas, mis on 2
2%, suurim erinevus RoosnaAiku vaas, mis on 10%). Tõenäoiset on rahvastikuandmete erinevus kahes erinevas andmebaasis põhjustatud asjaoust, et omavaitsustes on eanikeks registreerunud inimesed, kes tegeikkuses eavad ja töötavad muja (rahvastikuregistrisse registreeritakse inimesed nende poot nimetatud eukoha aadressi ause, Statistikaameti andmebaas põhineb 2011. aasta rahvaoenduse andmete, miee on isatud ränne). Eanike ja põhiised demograafiised näitajad Järvamaa omavaitsustes on ära toodud tabeis 1. Tabe 1. Eanike Järvamaa omavaitsustes ja demograafiised põhinäitajad seisuga 01.01.2015 KOV Rahvastiku registris Eanike Statistikaame ti andmebaasis Üapeetava te määr Tööturu surve indeks Taastootmispotentsia a Abu 1234 1123 46,7% 0,60 18,9% Amba 2088 1915 46,9% 0,53 18,6% Imavere 928 857 49,2% 1,09 21,1% JärvaJaani 1613 1500 57,8% 0,94 18,4% Kareda 625 601 46,7% 0,46 18,1% Koeru 2165 2126 58,8% 0,94 18,7% inn 8370 8056 56,9% 0,78 21,0% 1650 1556 48,8% 0,58 19,0% RoosnaAiku 1085 972 48,0% 0,56 18,9% Väätsa 1343 1265 45,7% 0,72 20,0% 10 omavaitsust 21 101 19 971 53,0% 0,73 19,8% kokku Koigi 958 892 55,3% 0,66 16,9% Türi 9627 9246 54,5% 0,61 20,1% Järva maakond kokku 31 686 30 109 53,5% 0,60 19,8% Vanusstruktuuri muutumist kajastav üapeetavate määr iseoomustab mittetööeaiste eanike u (vanuses 014 ja 65+) suhet tööeaiste (vanus 1564) ukusse. Üapeetavate määr näitab mitu mittetööeaist inimest on 100 tööeaise eaniku kohta: mida väiksem on see suhe, seda väiksem koormus on töötajate. Järvamaa on 2015. aasta üapeetavate määr kõige suurem Koeru vaas, see on 58,8% ehk 59 üapeetavat 100 tööeaise kohta, väikseim üapeetavate määr on Abu vaas (45,7%). Maakonnas on viis omavaitsust, kus üapeetavate määr on üe 50%: Türi, Koigi, inn, JärvaJaani ja Koeru. Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste summaarne üapeetavate määr on 53,0%. Demograafiine tööturusurve indeks iseoomustab ähituevikus tööturue sisenevate (vanuses 514) ja seat väjuvate põvkondade (vanuses 5564) ukuse vahekorda. Indeksi väärtuse angemine aa 1,0 viitab tööjõupuuduse ohue. Tingituna aste u vähenemisest on väga mada tööturusurve indeks Kareda vaas (0,46), mie kohaset on vaas ähiaastate ühe tööturut ahkuja kohta 0,46 tööturue sisenejat. Ainuke omavaitsus, kus ähiaastate tööturut ahkujate ja tööturue sisenejate on tasakaaus, on Imavere (tööturusurve indeks 1,09). Suhteiset hea 3
on tööturusurve indeksi näitaja ka JärvaJaani vaas ja Koeru vaas (0,94). Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste summaarne tööturusurve indeks on 0,73, mis on maakonna näitajast suurem. Rahvastiku taastootmispotentsiaai väjendab 1549aastaste naiste jagatuna eanike uga ja see on üks sündide u kujundav tegur. 2015. aasta on Järvamaa rahvastiku taastootmispotentsiaa madaaim Koigi vaas (16,9%), kõikides teistes Järvamaa omavaitsustes on see näitaja üe 18%. Suurima taastootmispotentsiaaiga on inn (21,0%) ja Imavere (21,1%). Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste summaarne taastootmispotentsiaa on 19,8%. vanus 019 vanus 2064 vanus 65+ 100% 80% 60% 40% 20% 0% 17,7% 19,2% 14,9% 21,1% 20,2% 20,2% 22,0% 20,8% 19,9% 20,0% 22,2% 16,8% 63,7% 62,8% 62,0% 57,8% 64,3% 57,1% 59,4% 58,6% 62,4% 62,3% 59,7% 62,3% 18,6% 18,0% 23,2% 21,1% 15,5% 22,7% 18,6% 20,6% 17,7% 17,7% 18,1% 20,8% Abu Amba Imavere Järva Jaani Kareda Koeru Koigi inn Roosna Aiku Türi Väätsa Joonis 1. Eanikkonna vanusstruktuur Järvamaa omavaitsustes seisuga 01.01.2015 (aikas rahvastikuregister) Kõige noorem rahvastik Järvamaa on Imavere vaas, kus 85% eanikkonnast on aa 65aastased ja 019 vanusegrupi osakaa rahvastikust 23,2%, mis on kõrgeim näitaja maakonnas. Laste ja noorte osakaa rahvastikust (vanus 0 19) on üe 20% Koeru vaas (22,7%), JärvaJaani vaas (21,1%), Väätsa vaas (20,8%) ja innas (20,6%). Suurim pensionieaiste eanike (vanus 65+) osakaa on Türi vaas (22,2%) ja Koigi vaas (22,0%). Järva maakonna omavaitsuste rahvastik kokku jaguneb vanusegruppidesse järgmiset: 019 osakaa 19,4%, 2064 osakaa 60,0% ja 65+ osakaa 20,6%. Ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsute eanikkonna vanusstruktuur on järgmine: 019 osakaa 20,1%, 2064 osakaa 60,2%, 65+ osakaa 19,8%. Eanike u muutust Järvamaa omavaitsustes aastate 2005 ja 2015 võrdusena iseoomustab joonis 2. 4
Eanike 2005 Eanike 2015 Muutus 2005 2015 14000 0,0% Eanike 12000 10000 8000 6000 4000 2000 11,1% 12,7% 12,3% 12,7%13,0% 14,2%14,5% 16,3% 16,6% 17,3% 19,9% 24,7% 5,0% 10,0% 15,0% 20,0% 25,0% Eanike u muutus % 0 Imavere JärvaJaani inn Väätsa Koeru Amba Abu Koigi Türi Roosna Aiku Kareda 30,0% Joonis 2. Eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes 20052015 (aikas: rahvastikuregister) Rahvastikuregistri andmete on eanike maakonnas 10 aasta jooksu vähenenud 5633 eaniku võrra, mis on 15,1%. Ühinemisäbirääkimise osaeva kümne Järvamaa omavaitsuse eanikkond vähenes perioodi 20052015 3428 inimese võrra ehk 14,0%. Maakonna väikseima eanike uga Kareda vaas vähenes rahvastik kõige enam, see on 24,7% (205 inimese võrra). Maakonna keskmisest näitajast enam vähenes rahvastik ka maakonna suurima eanike uga Türi vaas vähenemine 17,3% ehk 2014 inimese võrra. Kõige vähem kaotas eanikke Imavere vähenemine 11,1% (116 inimest). Inimeste 0 100 200 300 400 500 109 353 Loomuik iive maakonnas 85 76 137 131 357 350 385 424 Rändesado maakonnas 97 37 131 202 291 406 440 498 118 198 600 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 3. Loomuik iive ja ränne Järva maakonnas 2005 2014 (aikas: Statistikaamet) Eanikkonna vähenemise põhjusteks on negatiivne oomuik iive ja väjaränne nii teistesse Eesti piirkondadesse (siseränne) kui ka väisriikidesse (väisränne). Aastate 20052012 oi Järva maakonnas võrredes negatiivse oomuiku iibega väjarände mõju rahvastiku vähenemisee märgatavat 5
suurem (joonis 3). See perioodi rändas maakonnast väja keskmiset 400 inimest aastas, sama aja kui negatiivse oomuiku iibe tõttu vähenes eanike aastas keskmiset 100 eaniku võrra. Aastate 2013 ja 2014 väjaränne maakonnast vähenes, oomuiku iibe näitajad sama aja angesid. Seetõttu 20132014 väjarände mõju eanikkonna vähenemisee kahanes ning madaa iibe mõju eanikkonna vähenemisee suurenes. Loomuik iive 10 KOV Rändesado 10 KOV Inimeste 0 50 100 150 200 250 300 350 10 4 56 74 42 55 39 122 57 87 241 227 222 285 298 276 256 155 166 318 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 4. Loomuik iive ja rändesado 10 Järvamaa omavaitsuses 20052014 (andmed ima Koigi ja Türi adeta, aikas: Statistikaamet) Kümne Järvamaa omavaitsuse estuses (ima Koigi vaata ja Türi vaata) on samuti jägitav väjarände suurem mõju rahvastiku vähenemisee aastate 20052012 võrredes negatiivse oomuiku iibega ning väjarände vähenemine aastate 2013 ja 2014 koos negatiivse oomuiku iibe süvenemisega. Loomuiku iibe näitajad on Järva maakonnas aastate 2013 ja 2014 angenud seoses sündide u vähenemisega. Kui perioodi 20052012 sündis maakonnas 358 ast aastas, siis 2013. aasta sündis maakonnas 227 ast ja 2014. aasta 279 ast. Perioodide 20052009 ja 20102014 võrduses vähenes sündide av maakonnas 16,4%. Suurim sündide u angus oi Kareda vaas (46%) ja JärvaJaani vaas (29,0%). Sündide kahe perioodi võrduses suurenes vaid Imavare vaas (11,5%), suhteiset vähe anges sündide vaas. Madaaim sündimus oi Türi vaas, kus 20052014 sündis 94 ast 1000 eaniku kohta. Tabe 2. Sündide Järvamaa omavaitsustes 20052014 (aikas: Statistikaamet) Sündide aastas Sündide 1000 KOV 2005 2009 2010 2014 2005 2014 eaniku kohta 2005 2014 Abu 68 56 124 100 Amba 131 113 244 117 Imavere 61 68 129 139 JärvaJaani 93 66 159 99 Kareda 41 22 63 101 Koeru 138 104 242 112 inn 525 412 937 112 104 96 200 121 RoosnaAiku 58 49 107 99 Väätsa 73 65 138 103 6
Sündide aastas Sündide 1000 KOV 2005 2009 2010 2014 2005 2014 eaniku kohta 2005 2014 10 omavaitsust kokku 1292 1051 2343 111 Koigi 64 63 127 133 Türi 481 422 903 94 Järva maakond kokku 1837 1536 3373 106 Seoses sündide u angusega oi Türi 20052014 Järva maakonnas kõige madaama oomuiku iibega omavaitsus. Kõige kõrgemad oid oomuiku iibe näitajad Imavere vaas ja vaas. Aastate 20052014 surmade Järva maakonnas vähenes: 2375 surmajuhtumit 20052009 ja 2121 surmajuhtumit 20102014, kahe perioodi võrduses vähenes surmade 10,7%. Kuid kuna sündide maakonnas vähenes viimaste aastate kiiremini, siis oomuiku iibe näitajad angesid. Inimeste 600 500 400 300 200 100 0 Sünnid maakonnas Surmad maakonnas 482 502 487 473 482 431 379 434 429 397 373 388 365 355 385 356 342 303 227 279 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 5. Sündide ja surmade Järva maakonnas 20052014 (aikas: Statistikaamet) Inimeste 400 300 200 100 327 240 323 266 Sünnid 10 KOV 308 312 270 253 273 260 Surmad 10 KOV 296 244 271 254 240 215 288 166 250 176 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 6. Sündide ja surmade 10 Järvamaa omavaitsustes 20052014 (andmed ima Koigi ja Türi adeta, aikas: Statistikaamet) Perioodi 20052014 õikes oi kõikides Järvamaa omavaitsustes rändesado negatiivne, ehkki üksikute aastate õikes oi ka positiivse rändesadoga omavaitsusi. Järva maakonnas kokku vähenes aastate 20052014 eanike väjarändest tuenevat 3702 inimese võrra. Järvamaa 7
ühinemisäbirääkimiste osaeva 10 omavaitsuse estuses oi 20052014 sisseränne 6888 inimest ja väjaränne 9332 inimest, rändesado kokku 2444. Tabe 3. Rändesado Järvamaa omavaitsuste rändesadod (aikas: Statistikaamet) Rändesado Rändesado 1000 KOV 2005 2010 20052014 eaniku kohta 2005 2009 2014 2014 Abu 81 82 163 132 Amba 74 116 190 91 Imavere 36 61 97 105 JärvaJaani 92 30 122 76 Kareda 77 48 125 200 Koeru 112 89 201 93 inn 507 576 1083 129 91 33 124 75 RoosnaAiku 80 97 177 163 Väätsa 123 39 162 121 10 omavaitsust kokku 1273 1171 2444 116 Koigi 30 94 124 129 Türi 566 568 1134 118 Järva maakond kokku 1869 1833 3702 117 Aastate 20052014 toimus Järvamaa suurim väjaränne Kareda vaast: rändesado 1000 eaniku kohta 200 inimest, mis on maakonna keskmisest näitajast igi kaks korda suurem. Keskmisest tunduvat suurem oi väjaränne ka RoosnaAiku vaast (rändesado 1000 eaniku kohta 163), järgnevad Abu ja inn. Perioodide 20052009 ja 20102014 võrduses vähenes kõigis omavaitsustes nii sisseränne kui väjaränne. Nendes omavaitsustes, kus sisseränne anges vähem, oi perioodi 20102014 rändesado vähem negatiivne: JärvaJaani,, Väätsa. inimeste 1800 1500 1200 900 600 1567 1214 Sisseränne maakonnas 1455 1499 1428 1321 1098 1114 971 1004 1370 872 Väjaränne maakonnas 1359 1260 1175 1047 919 977 854 756 300 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 7. Sisseränne ja väjaränne Järva maakonnas 20052014 (aikas: Statistikaamet) 8
Inimeste 1200 1000 800 600 400 1085 844 1000 773 Sisseränne 10 KOV 1078 982 900 793 678 684 940 664 Väjaränne 10 KOV 950 911 719 694 593 564 767 601 200 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Joonis 8. Sisseränne ja väjaränne 10 Järvamaa omavaitsuses 20052014 (aikas: Statistikaamet) Rahvastiku soo ja vanuseise struktuuri muutusi Järvamaa omavaitsuses 2005 ja 2015 aasta võrduses iseoomustab tabe 4. Kõige ouisemaks muutuseks on 719aastaste aste u vähenemine kõikides omavaitsuses: suurim vähenemine Kareda vaas (60,0%), väikseim vähenemine JärvaJaani vaas (28,6%). Samuti vähenes kõikides omavaitsustes 2064aastaste eanike : suurim vähenemine Kareda vaas (17,6%), väikseim vähenemine Imavere vaas (3,7%). Tabe 4. Rahvastiku vanuseise struktuuri muutumine Järvamaa omavaitsustes 2005 ja 2015 võrduses (aikas: rahvastikuregister Abu Amba Vanuse 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp osakaa osakaa muutus tus osakaa osakaa muu Arv 65+ 195 13,2% 219 17,7% 12,3% 393 16,1% 400 19,2% 1,8% 2064 887 60,2% 786 63,7% 11,4% 1460 59,8% 1312 62,8% 10,1% 719 284 19,3% 152 12,3% 46,5% 452 18,5% 254 12,2% 43,8% 06 108 7,3% 77 6,2% 28,7% 136 5,6% 122 5,8% 10,3% 1474 100,0% 1234 100,0% 16,3% 2441 100,0% 2088 100,0% Kokku 14,5% Imavere JärvaJaani Vanuse 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp osakaa osakaa muutus osakaa osakaa muutus 65+ 130 12,5% 138 14,9% 6,2% 326 17,2% 340 21,1% 4,3% 597 57,2% 575 62,0% 3,7% 1109 58,6% 932 57,8% 2064 16,0% 245 23,5% 130 14,0% 46,9% 329 17,4% 235 14,6% 719 28,6% 72 6,9% 85 9,2% 18,1% 129 6,8% 106 6,6% 06 17,8% 1044 100,0% 928 100,0% 11,1% 1893 100,0% 1613 100,0% Kokku 14,8% 9
Kokku 830 100,0% 625 100,0% 24,7% 2524 100,0% 2165 100,0% 14,2% Kareda Koeru Vanuse 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp osakaa muutus tus osakaa muu osakaa osakaa 65+ 142 17,1% 126 20,2% 11,3% 431 17,1% 437 20,2% 1,4% 2064 488 58,8% 402 64,3% 17,6% 1437 56,9% 1237 57,1% 13,9% 719 165 19,9% 66 10,6% 60,0% 499 19,8% 319 14,7% 36,1% 06 35 4,2% 31 5,0% 11,4% 157 6,2% 172 7,9% 9,6% inn Vanuse 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp osakaa osakaa muutus tus osakaa osakaa muu 65+ 1458 15,2% 1741 20,8% 19,4% 272 14,4% 329 19,9% 21,0% 2064 5751 60,0% 4908 58,6% 14,7% 1141 60,3% 1029 62,4% 9,8% 719 1692 17,6% 1131 13,5% 33,2% 362 19,1% 177 10,7% 51,1% 06 687 7,2% 590 7,0% 14,1% 116 6,1% 115 7,0% 0,9% 9588 100,0% 8370 100,0% 12,7% 1891 100,0% 1650 100,0% Kokku 12,7% RoosnaAiku Väätsa Vanuse 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp osakaa osakaa muutus tus osakaa osakaa muu 65+ 192 14,2% 217 20,0% 13,0% 154 10,0% 226 16,8% 46,8% 2064 813 60,0% 676 62,3% 16,9% 966 62,6% 837 62,3% 13,4% 719 277 20,5% 120 11,1% 56,7% 335 21,7% 184 13,7% 45,1% 06 72 5,3% 72 6,6% 0,0% 89 5,8% 96 7,1% 7,9% 1354 100,0% 1085 100,0% 19,9% 1544 100,0% 1343 100,0% Kokku 13,0% 10 omavaitsust kokku Vanuse 2005 2015 grupp Arvu muutus osakaa osakaa 65+ 3693 15,0% 4173 19,8% 13,0% 2064 14649 59,6% 12694 60,2% 13,3% 719 4640 18,9% 2768 13,1% 40,3% 06 1601 6,5% 1466 6,9% 8,4% Kokku 24 583 100,0% 21 101 100,0% 14,2% 10
Koigi Türi Vanuse 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp osakaa muutu osakaa osaka muutu osakaa s a s 65+ 193 16,8% 211 22,0% 9,3% 2002 17,2% 2133 22,2% 6,5% 2064 683 59,4% 569 59,4% 16,7% 6803 58,4% 5748 59,7% 15,5% 719 209 18,2% 115 12,0% 45,0% 2143 18,4% 1186 12,3% 44,7% 06 64 5,6% 63 6,6% 1,6% 693 6,0% 560 5,8% 19,2% Kokku 1149 100,0% 958 100,0% 16,6% 1164 1 100,0% 9627 100,0 % 17,3% Järva maakond kokku Vanuse 2005 2015 grupp Arvu muutus osakaa osakaa 65+ 5888 15,8% 6517 20,6% 10,7% 2064 22135 59,2% 19011 60,0% 14,1% 719 6992 18,7% 4069 12,8% 41,8% 06 2358 6,3% 2089 6,6% 11,4% Kokku 37 373 100,0% 31 686 100,0% 15,2% 40,00% 20,00% 0,00% 18,1% 9,6% 7,9% 0,0% 0,9% 20,00% 10,3% 11,4% 14,1% 17,8% 28,7% 40,00% Imavere Koeru Väätsa Roosna Aiku Amba Kareda inn Järva Jaani Abu Joonis 9. 06aastaste eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) 06aastaste aste vähenes 20052015 kuues omavaitsuses enam kui 10%: Amba vaas (10,3%), Kareda vaas (11,4%), innas (14,1%), Järva Jaani vaas (17,8%), Türi vaas (19,2%) ja Abu vaas (28,7%). 06 aastaste eanike suurenes Imavere vaas (18,1%), Koeru vaas (9,6%) ja Väätsa vaas (7,9%). RoosnaAiku vaas, vaas ja Koigi vaas on 06 aastaste jäänud püsima 2005. aasta tasemee. 0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% 28,6% 33,20% 36,10% 43,80% 45,10% 46,50% 46,90% Järva Jaani inn Koeru Amba Väätsa Abu Imavere 51,10% 56,70% 60,00% Roosna Aiku Kareda Joonis 10. 719aastaste eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) 11
0,0% 10,0% 20,0% 3,7% 9,8% 10,1% 11,4% 13,4% 13,9% 14,7% 16,0% 16,9% 17,6% 30,0% Imavere Amba Abu Väätsa Koeru inn Järva Jaani Roosna Aiku Kareda Joonis 11. 2064aastaste eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) 65+ vanusegrupp 20052015 omavaitsustes suurenes, väja atud Kareda vaas, kus eakate vanusegrupp vähenes 11,9%. See põhjuseks on asjaou, et 2005. aasta oid Kareda vaas vanuses 5564 väikeseuised põvkonnad. Väätsa vaas suurenes 65+ vanusegrupp võrredes 2005. aastaga 46,8%, kuna sees omavaitsuses oi oukord vastupidine: 2005. aasta eas vaas vanuses 5564 suur põvkond eanikke kokku 192 inimest; vanuses 65+ eas vaas 154 inimest. Seetõttu, vaatamata väga suuree näitajae eakata u suurenemise osas ( +46,8%), eakate vanusegrupi osakaa (65+) Väätsa vaa eanikkonnast 2015. aasta väga suur ei oe (16,8%). 80,00% 40,00% 46,80% 21,00% 19,40% 13,00% 12,30% 6,20% 4,3% 1,80% 1,40% 0,00% 40,00% Väätsa inn Roosna Aiku Abu Imavere Järva Jaani Amba Koeru 11,30% Kareda Joonis 12. 65+ vanuses eanike u muutus Järvamaa omavaitsustes (10 KOVi) 2005 ja 2015 aasta võrduses (aikas: rahvastikuregister) Rahvastiku sooist ja vanuseist struktuuri Järvamaa omavaitsustes seisuga 01.01.2015 iseoomustab joonis 13. Joonis 13. Rahvastiku sooisvanuseine struktuur Järvamaa omavaitsustes seisuga 01.01. 2015 (aikas: rahvastkiuregster) 12
13
14
10 KOV rahvastik 2015 8084 7074 6064 5054 4044 3034 2024 1014 04 800 600 400 200 0 200 400 600 800 Mehed 2015 Naised 2015 Järvamaa ühinemisäbirääkimiste osaevate omavaitsuste rahvastikupüramiidi iseoomustab püramiidi kitsenemine aumises osas seoses aste u vähenemisega, suureuine põvkond noori vanuses 25 29, see on 19851990aastate suur sünnipõvkond, ünk rahvastikupüramiidis vanusegrupis 3544, imset seotud asjaouga, et seest vanusegrupist on väjarändajaid kõige enam, ning suureuised põvkonnad vanuses 5575. Kui vanuses 3044 on mehi rohkem kui naisti (erinevus kuni 45%), siis aates vanusegrupist 6569 on uises üekaaus naised ning vanuse suurenedes naiste uine üekaa kasvab. Vanusegrupis 85+ on naisi 80% enam kui mehi. 15
Järva maakonna rahvastik 2015 8084 7074 6064 5054 4044 3034 2024 1014 04 1250 1000 750 500 250 0 250 500 750 1000 1250 Mehed 2015 Naised 2015 16