Post Eesti Vabariigis 1918-1940 Elmo Viigipuu Märjamaal, 24.02.2013 Post Saksa okupatsiooni ajal Kõik senised postiasutused suleti, varad võeti üle ja töötajad vallandati Postiteenuseid okupatsioonivõimudele osutas Saksa sõjaväe välipost Alates 1. maist 1918 lubati elanikel taas posti- ja telegraafiteenuste kasutamine ning avati Eesti- ja Liivimaal väike hulk postiasutusi 1
Postgebiet Ob.Ost Landespostamter: Arensburg (Kuressaare), Baltischport (Paldiski), Dorpat (Tartu), Fellin (Viljandi), Hapsal (Haapsalu), Narva, Pernau (Pärnu), Petschory (Petseri), Reval (Tallinn), Walk (Valga), Weissenstein (Paide), Werro (Võru), Wesenberg (Rakvere) Hapsal Postabteilungen: Leal (Lihula), Merjama (Märjamaa), Risti Sügis 1918 Mida selgemaks sai, et Saksa okupatsioon ilmselt enam kaua ei kesta, seda rohkem hakati mõtlema oma isesisva riigi loomise peale Erinevate elualade ettevõtlikumad inimesed hakkasid koos käima ning läbi mõtlema, mida ja kuidas asju korraldada, kui tekib võimalus oma riigi tegeliku üles ehitamisega alustada. 2
13. november 1918 Kaitseliidu ülem Unt nimetas Hindrek Rikandi Tallinna Postkontori komandandiks Riigi postiametkonna loomiseks kogunesid järgmised postiametnikud: H. Anto, K. Bõstrov, E. Kepp, E. Laaban, J. Mits, A. Pitka, H. Rikand, V. Soopan ja K. Triumph 3
Hindrek Rikand Sündis 22.12.1874 Võrumaal, Väimelas Postiametnik aastast 1892, algul Võrus, alates 1895 Riia postiringkonna valitsuses 1917-1918 Tallinna postkontori ülem 1918-1924 Postivalitsuse looja ja esimene ülem Suri 27.04.1940 Tallinnas Postiasutused 15.-19. novembril võeti üle Tallinna postkontor Mujal Eestil asuvate postkontorite varade sakslastelt ülevõtmisteks ja postkontorite avamiste korraldamiseks nimetati ametisse instruktorid, kes said kaasa teedeminister Ferdinand Petersoni (1887-1979) allkirjaga Ajutise Valitsuse volitused 4
Postivalitsuse instruktorid Konstantin Bõstrov Harjumaa Eduard Kepp Järvamaa Gustav Kuldsepp Lihula Martin Riiman (Riimaste) Läänemaa Paul Tomson Pärnumaa Mihkel Saveljev (Savendi) Saaremaa Ado Siidam Tartumaa Oskar Pull Viljandimaa V. Krooni Virumaa Esmased eesmärgid Taas käivitada okupatsiooni eelsed postiasutused, eelkõige suuremates linnades ja asulates Korraldada liht- ja tähtsaadetiste vahetus, ajalehe tellimuste vastuvõtmine, võimaluse korral ka telegraafi ja telefoni teenused Kaasata võimalikult endisi postiametnikke, kelle puhul pole väljaõpet vaja korraldada 5
Töövahendid Kasutati inventari, töövahendeid ja materjale, mis sakslastelt üle võtta õnnestus, oli endisest ajast säilunud või mida laiali kantust õnnestus tagasi saada Kuna eri asutuste olukord oli väga erinev, siis toimus ka vahendite ümberjagamine Kuni postmarke polnud, siis kõigi teenuste eest võeti tasu sularahas, mille kohta peeti kassaraamatut Esimene postitariif 15.11.1918 Ajutise Valitsuse teedeminister Ferdinand Peterson kinnitab esimese Posti ja telegrahwi takside tabeli (RT nr 2 1918) Kohalik kiri, iga 15 g eest Kodumaa kiri, iga 15 g eest Kodumaa postkaart Kodumaa postkaart vastusega Tähtsaadetise lisamaks 5 kop 15 kop 5 kop 10 kop 15 kop 6
Esimesed postmargid 24.11.1918 (5 kop), 30.11.1918 (15 kop), 18.01.1919 (35 penni) ja 23.01.1919 (70 penni) Kujundaja: Rudolf Zero Trükk: Georg Bölau trükikoda Nõmmel Esimese päeva postkaart 7
Eeskirjad ja juhendid Kõigi toimingute puhul, mille kohta uue Postivalitsuse juhendid puudusid, kasutati vanu, okupatsiooni eelseid juhendeid ja eeskirju Vanade juhendite ja neid tundva personali olemasolu võimaldas suhteliselt sujuva ülemineku ratsionaalsemale ja uute oludega paremini sobivale töökorraldusele Omavalitsuste tugi Valdade roll kohaliku elu korraldamisel oli välja kujunenud ning vaatamata sõjast ja okupatsioonist tingitud raskele olukorrale said neist Postivalitsusele väärikad partnerid Eelkõige võtsid vallad oma kanda kohalike postiasutuste ülalpidamise ja postiveo kulusi 8
Martin Riiman (Riimaste) sündis 03.04.1879 Viljandimaal Kabalas lõpetas Eesti Aleksandri linnakooli alates 1902 postiametnik 1903 1915 Haapsalus 1916 1918 Rakveres ja Riias alates 1918 Haapsalus suri 1963 Postkontorite avamine Läänemaal 17.11.1918 Haapsalu 19.11.1918 Risti 20.11.1918 Märjamaa, Silla 21.11.1918 Kasari 22.11.1918 Lihula 23.11.1918 Karuse 02.12.1918 Käina 04.12.1918 Kärdla 20.12.1918 Vigala 9
Märjamaa postkontor Avati 24.11.1918 Ajutine juhataja: endine Haapsalu postkontori 3. järgu ametnik Johannes Lindeman (sündinud 18.06.1885, postis ametis alates 11.12.1904) Kirjakandja: endine Märjamaa postkontori kirjakandja (alates 19.08.1916) Aleksander Uusman (sündinud 25.03.1897) Postkontor avati Kungsi majas, mis kasutatav pooles ulatuses, kuna teine pool sakslaste poolt lagastatud Märjamaa postkontor 12.12.1918 otsustas Märjamaa valla nõukogu võtta oma kanda postkontori ruumide üüri, kütte, valgustuse ja postiveo kulud Postivedajaks palgati August Riidebach Posti vahetus Liiva postkontoriga 3 korda nädalas (T, N, L), välja saatmine kell 4 hommikul ja saabumine kell 5 õhtul. 10
Postkastid 20.12.1918 Postkontori juures tühjendab kirjakandja Konuvere külas küla postivedaja toob kastiga postkontorisse Vaimõisas postivedaja viib koos kastiga Liivale Vardi vallamajas postivedaja viib koos kastiga Liivale 1918. aasta tulemused Postiametkonna loomine läks hoogsalt käima 13. 30. novembrini avati 70 postkontorit ja 1 postiagentuur Detsembris avati 12 postkontorit ja 2 postiagentuuri Aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 82 postkontorit ja 3 postiagentuuri 11
Uued tariifid Ajutine Valitsus kinnitas 11.12.1918 uued postitariifid alates 01.01.1919 Kohalik kiri, iga 15 g eest Kodumaa kiri, iga 15 g eest Kodumaa postkaart Kodumaa postkaart vastusega Tähtsaadetise lisamaks 15 penni 35 penni 15 penni 30 penni 30 penni Uued teenused Kirjateenuste osutamisega ei piirdutud kohe, kui olud võimaldasid püüti alustada raha- ja pakisaadetistega Telegraafi- ja telefoni teenused lisandusid olenevalt sellest, milline oli kohapealne olukord kuivõrd oli tehnilisi seadmeid alles, kus nad asusid ja kas olid töökorras 12
Vabadussõja aeg Telegraafi- ja telefonside vahendite puhul eelistati sõjaväe vajadusi Eraldi sõjaväe väliposti ei organiseeritud Rinde lähenedes postiasutused evakueeriti Kaks paralleelset postivõrku Eesti Kommuuni alal korraldati posti sarnaselt sõjaeelse ajaga Postivahetus välismaaga Tunnustamata riigi postiametkonda ei võetud parnerina Välissuhete oluline koostisosa teemaga tegeleti valitsuse ja diplomaatilisel tasandil 14.12.1918 palvekiri Ülemaailmse Postiliidu liikmeks saamiseks Läbirääkimised postivahetuse käivitamiseks naabritega 13
Esimesed kokkulepped 01.12.1918 Valgas, Saksa Landespostiga 05.12.1918 Lätiga 12.01.1919 Soome Postivalitsusega suvi 1919 Rootsiga Ülemaailmse Postiliidu (UPU) Rahvusvahelise Büroo 26.08.1919 ringkirjas nr 2656/123 soovitati liikmesriikidel sõlmida Eesti Vabariigiga, kui postiliitu kuuluva riigi endise osaga posti vahetamise kokkulepe Eesti ja UPU Loodeti kutset UPU 1920. aasta kongressile (korraldava riigi Hispaania postivalitsus teatas, et poliitiliste ja diplomaatiliste takistuste tõttu pole võimalik kutset saata) Eesti Vabariigi Riigikogu otsustas 19.05.1922 ühineda UPU postikonvensiooniga Eesti võeti UPU liikmeks 07.07.1922 04.12.1940 katkenud liikmelisus taastati 09.04.1992 14
Postiteenus kättesaadavamaks Jätkati postiasutuste võrgu tihendamist Viidi lõpule postkontorite avamine suuremates keskustes ning keskenduti väiksematele kohtade probleemidele Lisaks vallavalitsustele ka teised sobivad kohad (kauplused, meiereid, koolid) Koostöö tihedamaks raudteega (postiasutused võimalusel raudteejaama) Postkontorid Enamasti töö maht kasvas Telegraafi ja telefoniteenused Kontrollkontori roll postiagentuuride suhtes Kirja- ning postitalude lisandumine suurendas samuti korralduslikku tööd Vastavalt töömahule jagunesid kontorid klassidesse, millest sõltus ametikohtade arv 15
Postiasutusi aasta lõpuks Aasta 1919 1920 1921 1922 1923 P.kont. 108 107 111 115 118 P.ag. 16 30 40 64 91 K. talu 81 95 162 172 Aasta 1924 1925 1926 1927 1928 P.kont. 123 124 124 121 117 P.ag. 138 251 391 474 515 K. talu 283 315 1029 1529 1793 Märjamaa postkontor 1919 võetakse üle kohalik telefoni keskjaam 01.01.1920 saab IV klassi kontoriks (seni VI klass) 1923 hakkab Märjamaa posti vahetama Risti postkontoriga (4x postiametkonna kulul ja 2x Märjamaa postijaama poolt tasuta) 16
Mihkel Kabus Sündinud 06.05.1894 Halinga vallas Pärnumaal Postiteenistuses alates 30.11.1912, viimane ametikoht 12. armee välipostkontori 4. järgu posti-, telegraafi ametnik Alates 24.11.1918 Sindi postkontori ajutine ülem Alates 25.01.1919 Märjamaa postkontori ülem 24.02.1938 Valgetähe V klassi teenetemärk Arreteeriti 24.11.1944, tribunal 21.03.1945: 15+5, suri Sverdlovskis 31.10.1945 Postkaart Märjamaalt 17
Postiagentuurid Esimesed avati 1918. aastal Riigikogus võeti 21.03.1922 vastu Postiagentuuride seadus Avati kohtades, kus oli vähem tööd kui 2,5 postiametniku töönorm Konkreetne töötegija sai postitöö eest tasu vastavalt töömahule Konkreetse kontrollkontori järelvalve all Rahakaardi saatmine 18
Ajutise kviitungi tagakülg Postiagentuurid 23.07.1924 Sipa 13.08.1924 Jädivere 25.11.1924 Velise 28.03.1928 Konuvere, Nurtu, Päärdu 19.07.1928 Tolli 30.12.1928 Nääri 25.03.1929 Purga (Russalu), Vaimõisa 01.12.1931 Paeküla, Rootsi, Rumba, Vigala 19
Konuvere p.t.t.-agentuur 28.03.1928 avati Märjamaa Tarvitajate Ühistu Konuvere abikaupluses Postiagentuuri juhatajaks ärijuht Johannes Laube, alates 28.06.1928 Johannes Baumann 01.12.1929 avati telegrammide vahetus 20.02.1931 avati operatsioonid rahaliste väärtustega kuni 250 kr 01.12.1931 suleti seoses postiagentuuri avamisega Paeküla raudteejaamas Konuvere veski postitalu ja telefoni kõnepunkti avamine (Richard Pärn), kuna J. Baumanni kauplus suleti Rapla Virtsu Postivagun nr 13 Rapla Virtsu Postivagun nr 14 Virtsu Rapla Postivagunid allusid Tallinn Sadam postkontorile Postivaguni meeskonnas oli 2 ametnikku Lisaks postile tegelesid nad ka rongi pagasiga Postivagunite kalendertemplid: 20
Trükitöö Vigala-Vaksal -ist Kirja- ja postitalud 1923. aasta aprillis saatis Postivalitsus kõigile maa- ja vallavalitsustele Maaposti korraldamise ajutised juhtnöörid Külapostkastide paigaldamine ning kasutamine Postitalu avamine ja seal pakutavad teenused 21
Gustav Jallajas Sündis 29.12.1875 Tartumaal Kastre-Võnnus Postiametkonnas 1896. a. 1903 lõpetas Peterburis elektrotehnika instituudi Edukas ametnikukarjäär väljaspool Eestit 1920 Teedeministeeriumis 03.09.1924 01.08.1940 Postivalitsuse ülem Suri 11.02.1944 Tallinnas Maaposti eesmärk Lähim kirja- või postitalu mitte kaugemal kui 2 km Lähim posti-, telegraafi-, telefoniagentuur mitte kaugemal kui 4 km Eesmärgi saavutamiseks peaks olema umbes 120 kontorit, 600 agentuuri ja 3000 kirja- või postitalu 22
Postiasutusi aasta lõpuks Aasta 1929 1930 1931 1932 1933 P.kont. 118 119 119 119 119 P.ag. 606 618 595 590 585 K. talu 2074 2147 2587 2660 2732 Aasta 1934 1935 1936 1937 1938 P.kont. 123 123 123 124 122 P.ag. 608 606 594 596 603 K. talu 2810 2931 2931 2963 2944 Allikad Elmar Ojaste artiklid aastaraamatus Eesti Filatelist Vambola Hurt ja Elmar Ojaste filateelia ja postiajaloo käsiraamat EESTI (1986) Aive Küngi artikkel Eesti riiklik postiteenistus 1918-1928, raamatus Eesti rahvuslik postiteenistus 90 (Tartu 2008) Sergei Seeland Posti- telegraafija telefonsidest Velise piirkonnas Ajakiri Postisarv 1936-1940 Eesti Riigiarhiivi Posti-, Telegraafija Telefonivalitsuse fond: ERA.54 23