RINGMAJANDUS JA EESTI RESSURSSIDE KASUTUS Kaupo Heinma Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksuse asekantsler
Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksus Keskkonnatehnoloogia Maavarade kaitse ja kasutamine Tööstusheide Kemikaalipoliitika Ühtne keskkonnaluba Hädaolukordadeks valmisoleku tagamine Euroopa Liit ja välissuhted Keskkonnakorraldus KKM rahvusvahelise koostöö koordineerimine Ringmajanduse Koostöö Idapartneritega strateegia Koostöö OECDga Jäätmed Muud rahvusvahelised Keskkonnaseire organisatsioonid Keskkonnatasud Keskkonnavastutus Keskkonnamõjude hindamine Ökomärgis, EMAS Keskkonnahoidlikud riigihanked Ressursitõhusus Teadus- ja arendustegevus
Ringmajanduse põhimõtted Toote olelusringi disain Jätkusuutlik materjalivalik, toote eluiga Parandamisvõimalus, rentimine ja jagamine Kordus- ja taaskasutus Uued ärimudelid T&A tegevused Tarbimisharjumused Koostöö
Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaalased väljakutsed majanduslikeks võimalusteks!
Ringmajanduse strateegiline lähenemine ja tegevuskava 2021+
Circular Economy in Estonia Ado Lõhmus 23.04.2018
Mis edasi? Koostamise etapid: Indikaatorite välja töötamine (2019) - töös Hetkeolukorra kaardistamine (2020) Strateeline lähenemine & tegevuskava (2020, EMP) Huvigruppide kaasamine
Kokkuvõte ringmajandusest Vaja süsteemset lähenemist Tegevused panevad paika suuna & prioriteedid ringmajanduseks Eestis Oluline roll huvigruppide kaasamisel & ideede korjel Tegevuskava konkreetsete meetmete & ajakavaga eesmärkide elluviimiseks
Maapõuevaldkonna prioriteedid
Prioriteedid 2019 Riigi huvi Varustuskindlus Teemaplaneering Korrastamine Mahajäetud karjäärid Altkaevandatud alad ja puuraugud Põlevkivituha ohtlikkuse uuring Põlevkivi arengukava rakendusplaan Ühtne keskkonnaluba
Harju maakonna teemaplaneering Teemaplaneeringuga on võimalik ruumilise planeerimise vahenditega riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks täpsustada muuhulgas: maardlate kasutusele võtmise järjekorda; kaevandamisest mõjutatud alade ulatust; kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile ja asustuse arengule ning sellest lähtuvaid kasutustingimusi.
Põlevkivi arengukava rakendusplaan 2020-2024
Põlevkivi kaevandamine 2013-2018 Andmed: Maa-amet, maavaravarude koondbilansid 2013-2018
Strateegiline eesmärk 1: efektiivsem ja keskkonnasõbralikum kaevandamine
Strateegiline eesmärk 2: efektiivsem ja keskkonnasõbralikum põlevkivi kasutamine
Strateegiline eesmärk 3: haridus- ja teadustegevuse arendamine
PAK 2016 2030 rakendusplaani koostamine aastateks 2020-2024 2016-2017.a aruanne sisendiks ja ülevaateks Olulisemad fookused rakendusplaani koostamisel: 1) Aheraine tekke kogused on suured, riigi eesmärk 40% taaskasutada 2) Põlevkivituha taaskasutus eesmärk 4,5% pole täidetud 3) Allmaakaevandamise kadude osakaal kasvab tänase tehnoloogia kasutamisel 4) Ressursi tõhusam ja keskkonnahoidlikum kasutamine: Enam lisandväärtust, vähem jääke ja keskkonnaemissioone, vähem kadusid: täitmisega kaevandamistehnoloogia? 5) Hariduse- ja teadustegevuse arendamine, tööjõu vajadus valdkonnas
PAK 2016 2030 rakendusplaani koostamine aastateks 2020-2024 Ajakava 2019 I poolaasta PAK RP kohaste tegevuste kaardistus, RP kohased tegemata uuringud ENMAK TA tegevus Algatatud projektid (RITA, NUTIKAS, KIK jne) 2019 II poolaasta huvigruppide kaasamine RP koostamisse VV-sse heakskiitmiseks
Suletud kaevandamisjäätmehoidlate seisukorra hindamine 2019. a märtsis alustatud uuring Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eelmine uuring viidi läbi 2011-2012 Käva, Sompa, Edise, Rutiku, Maardu aheraineladestud: põlenud kaevandamisjäätmete hoidlad, mis on nimetatud perioodilise jätku uuringu vajadusega I etapp: juuni 2019 II etapp ja lõpparuanne 2020 sügis
Aheraine taaskasutamise suurendamine Tehtud uuringuid on juba palju Kokkuvõte ja ülevaade olemasolevatest uuringutest Kaardistada ära tulemused, probleemid ja välja toodud kasutusvõimalused ning nende takistused Ringmajanduse põhimõtete rakendamine
Ühtne keskkonnaluba
Keskkonnaloa idee on lihtne ühendada senised valdkondlikud load (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) üheks tervikuks.
KESKKONNAKOMPLEKSLUBA KESKKONNALUBA VEELUBA VEEVÕTT (PINNAVESI/PÕHJAVESI) VEEHEIDE SÜVENDAMINE / KAADAMINE JÄÄTMELUBA JÄÄTMETE KÄITLEMINE OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE PRÜGILA KÄITAMINE KAEVANDAMISLUBA MAAVARA KAEVANDAMINE ÕHUSAASTELUBA SAASTEAINETE VÄLJUTAMINE PAIKSEST HEITEALLIKAST VÄLISÕHKU KAUPLEMISSÜSTEEMI LUBA KIIRGUSTEGEVUSLUBA PAISUTAMINE PRÜGILA VÕI JÄÄTMEHOIDLA KÄITAMINE / JÄRELHOOLDUS VESIVILJELUS MUU VEE ERIKASUTUS
KESKKONNAKOMPLEKSLUBA KESKKONNALUBA REGISTREERINGUD / MUUD LOAD VEEKESKKONNARISKIGA TEGEVUSE REGISTREERIMINE JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE KAEVISE VÕÕRANDAMINE PAIKSE HEITEALLIKA KÄITAJA REGISTREERIMINE VeeS 196 NIMETATUD TEGEVUSED JÄÄTMETE KOGUMINE VÕI VEDU GEOLOOGILISE UURINGU LUBA REGISTREERIMISKOHUSTUSEGA ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVAD KÄITISED KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LUBA TAVAJÄÄTMETE TAASKASUTAMINE (KKM määrus nr 21)
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ehitusseadustikku atmosfääriõhu kaitse seadust jäätmeseadust keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust keskkonnatasude seadust keskkonnavastutuse seadust kiirgusseadust maapõueseadust ravimiseadust riigilõivuseadust tööstusheite seadust veeseadust
Keskkonnaloa infoseminar 3. juuni 2019 kell 11:00 13:00 Keskkonnaministeeriumi suures saalis
Ettevõtete ressursitõhususe meede 2014-2023
Teadlikkuse tõstmine Spetsialistide koolitamine Analüüsi tegemine Investeerimine Jäätmed
Meetmest Kokku 120 mln, millest: Ressursitõhusus 100 mln (mäe- ja töötlev tööstus) Jäätmed 20 mln (KOV, jäätmekäitlejad) Ressursitõhususe hetkeseis Auditid: 115 toetust (615 tuh ), 78 tehtud Investeeringud - 51 toetust, 12 lõpetatud (toetus 34 mln ) Jäätmete hetkeseis 15 toetust, sh 11 jäätmejaama/liigiti kogumist (toetus 10 mln )
Teavitustegevused 2019 Kodulehe uuendamine Infoseminarid/koolitused (nt digi, tehnoloogiad, automatiseerimine, 30.05 Ida-Virumaa) Personaalsed konsultatsioonid 100 Konverents sügisel ringmajandus ja digitaliseerimine
Jäätmepakett
Mis on jäätmepakett? 2015. aasta detsembris esitles Euroopa Komisjon tegevuskava ringmajanduse suunas liikumiseks. Üheks osaks muudatused kuues jäätmealases direktiivis jäätmepakett. Muudatused jõustusid 4. juulil 2018. Ülevõtmise tähtaeg 5. juuli 2020.
Jäätmepaketti kuuluvad: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/852, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/850, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/849, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning direktiivi 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta
Jäätmepaketi ülevõtmise edasine ajakava September 2020 eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine EISis ning huvirühmadele saatmine Jaanuar 2020 eelnõu ja seletuskirja Vabariigi Valitsusele esitamine Veebruar juuni 2020 eelnõu menetlus Riigikogus 5. juuli 2020 direktiivide ülevõtmise tähtaeg
Ühekordse plasti direktiiv
Üldine info 2016. aastal 17 Euroopa Liidu liikmesriigis mereprügi uuringud. Plast 80-85% mereprügist Ühekordsed plasttooted 50% Euroopa randadest enim leitud plastesemed Mitte plast 16% Plasti sisaldavad kalapüügivahendid 27% 2016. aastal toodeti maailmas 335 miljonit tonni plasti. Järgneva paarikümne aasta jooksul on oodata plasti tootmise kahekordistumist. Muu plast 7% Kalapüügivahendid 27% Ühekordsed plasttooted 50%
Direktiivi eesmärk ja reguleerimisala Vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ning inimeste tervisele. 10 kõige probleemsemat ühekordselt kasutatavat plasttoodet ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid (kokku ca 70% mereprügi esemetest). Vahtpolüstüreen ja oksüdantide toimel lagunev plast.
Kõige probleemsemad plasttooted ja rakendatavad meetmed
Toidu- ja joogipakendid Toidupakendid kaanega/kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud koheseks tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks; tavaliselt tarbitakse mahutist ning on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise keetmise või soojendamiseta; sh kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, va joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid. Joogipakendid - kuni 3 liitrit mahutavad vedelike jaoks mõeldud mahutid (sh komposiitjoogipakendid), sh nende korgid ja kaaned. Ei hõlma klaasist või metallist joogipakendeid, mille korgid või kaaned on valmistatud plastist. Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad ka biopõhised ja biolagunevad plastid ning osaliselt plastist tooted, nt kiletatud papptopsid.
Biolagunevatest ja biopõhistest plastidest Euroopa standard EN 13432 biolagunevate pakendite kohta, mis sätestab, tingimused, millele peab pakend vastama, et seda lugeda kompostitavaks. Käsitleb üksnes tööstuslikku kompostimist. EVS-EN 13432:2003. Pakend. Kompostimise ja biolagunemise teel taaskasutatavale pakendile esitatavad nõuded. Pakendi lõplikult kõlblikuks tunnistamisel kasutatava testimise kord ja hindamiskriteeriumid Tööstuslik kompostimine on aeroobne protsess, mis toimub kontrollitud tingimustes (temperatuur, hapnik, niiskus, aeg jne). Materjal laguneb mikroorganismide abil süsinikdioksiidiks, veeks ja biomassiks. Standardile vastavus ei tähenda, et toode laguneb metsa all, koduaias, veekeskkonnas jm. Biolaguneva plasti lagunemine sõltub sellest, millisesse keskkonda see satub (üksi ei lagune, nt ainult topsid hunnikus).
Meetmete rakendamise aeg Turupiirangud 2021 Tarbimise vähendamine 2021 Teadlikkuse suurendamine 2021 Märgistusnõuded 2021 Liigiti kogumise eesmärk joogipudelitele 2025. aastaks 77% 2029. aastaks 90% Tootedisaini nõuded joogipakenditele pakendi külge kinnitatud kork 2024 taaskasutatud materjali sisaldus joogipudelites 25% aastaks 2025 (PET), 30% aastaks 2030 (kõik plastid) Laiendatud tootjavastutus enne 04.07.2018 loodud süsteemid 05.01.2023 plasti sisaldavad tubakatoodete filtrid 05.01.2023 uued süsteemid 31.12.2024
Aitäh! Ressurss.envir.ee Circulareconomy.europa.eu/platform/en Kaupo.Heinma@envir.ee