PROJEKTÕPPE ÕPPEALAJUHATAJA TÖÖVALDKONNAST Ülekooliline I veerandi viimase koolipäeva (22. oktoobril) projektõppepäev oli sarnane eelmise aastaga. Toimusid vilistlaste poolt antud tunnid projekti Tagasi kooli raames. Hea Õpetaja Kuu raames oli 18. 24. oktoober Tagasi kooli nädal. Selle nädala avas 18. oktoobril Põhja Kaitseringkonna nooremleitnant Merje Meerits koos nelja ajateenijaga. Nemad tutvustasid 11. ja 12. klassidele ajateenistust Vahipataljonis. 19. oktoobril toimusid 6 A ja 10 B klassi tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid Mariliis Vipi juhendamisel. 21. oktoobril andis Argo Kirss 8 A klassile keemiatunni. Tagasi kooli nädala põhirõhk langes aga veerandi viimasele päevale, so 22. oktoobrile. Veerandi viimasel päeval olid tundides 20 erinevat inimest järgmiste teemadega: Andres Karu 50 riigi geograafia 8 A, 8 B, 11 B ja 11 C klassile Aarne Mägi Film ja teater 2 B, 3 A ja 3 B klassile Ilona Oolu Controlling juhtimiseks vajalik info 10 C ja 11 C klassile Imre Sooäär Riigikogu töö 12. klassile Jaanika Vakker Haldusjuhtimine ja seadus 11 C klassile Kalle Laanet Riigikogu tööst 12 A ja 12 B klassile Krista Maajärv Telerežii algtõed 10 A ja 10 C klassile Kaie Rõõm-Laanet Julge tegutseda 11 B klassile Krista Tiit, Reet Sillavee Eesti kultuur 2 A klassile; Ülikoolis õppimine 12 C klassile; Terviseõpetuse tund 5 B klassile Kadri Tüür Kirjanik Juhan Smuulist 5 B, 7 A ja 7 B klassile Lii Muru Kultuuride eripära 9 A, 9 B ja 10 B klassile Meelis Juhandi Liiklusseadus 6 A, 6 B, 7 A ja 7 B klassile Mati Mäetalu KOV hariduselu 12 A ja 12 B klassile Marili Pärtel Semiootika 11 A ja 11 C klassile Mikk Saarela Hobist elukutseni 5 A klassile Olev Martinson Maksud ja ettevõtlus 12. klassile Toomas Kasemaa Haldus ja purjetamine 11 C klassile Taavi Turk Tööpraktika välismaal 10 A klassile; Kutseharidus Kuressaare Ametikoolis 9 B klassile Veigo Väli Keelatud ained 10 A ja 11 A klassile Teine projektõppepäev toimus 25. aprillil. Eesmärgiks õpilased abituuriumi lõpukirjandi kirjutamiseks majast välja viia. Algklassid viisid oma jõududega läbi kevadise spordipäeva. Ülejäänud 450 õpilast said osa projektõppepäevast Kuressaarlane ja linnakeskkond. Keskkonnaga seonduva teema valik polnud keeruline, kuna lõpukirjandi päev oli lähestikku ülemaailmse Maa Päevaga, mida tähistatakse 22. aprillil. Saaremaa Ühisgümnaasium 43
Projektipäev toimus järgmiselt. Osalevad klassid jagati kahte vahetusse, millest esimene alustas kell üheksa hommikul ja teine tund aega hiljem. Koguneti aulasse, kus alustuseks andis Kuressaare majandusala abilinnapea linna keskkonda mõjutavatest tegevustest põhjaliku ülevaate ja pärast seda selgitati õpilastele edasisi ülesandeid. Iga klass suundus õpperetkele ühe asutusega tutvuma, kaasas teekonna plaan ja väike nimekiri soovitustega, millele tähelepanu pöörata. Noorematega läks kaasa juhendav õpetaja, vanemad matkasid omapead. Kooli tagasi jõudes tehti rühmatööna kuuldust-nähtust kokkuvõte ja aega jäi ka lõunastamiseks. Kõik õpilased said ka oma individuaalse töölehe. Aega planeeriti retkeks ja rühmatööks kokku kolm ja pool tundi, kuna kaugemate objektide puhul tuli edasi-tagasi maha käia ligi 12 kilomeetrit. Pärast külastatud asutustest saadud info kokkuvõtmist koguneti uuesti aulasse ja iga klass tutvustas oma kokkuvõtet kõigile teistele. Kuuldu põhjal märkisid õpilased olulisema info oma töölehele üles ja said niiviisi ülevaate kogu Kuressaare linnakeskkonnast. Lõpuks tuli veel hinnata, millised ettevõtted on keskkonna seisukohalt kõige olulisemad, sõbralikumad või ohtlikumad. Töölehed korjati kokku ja hinnati õpetaja poolt, kes vastavas klassis mõnd keskkonnaga seotud ainet (loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika või keemia) annab. Projektipäevalt puudunud said oma hinde nii, et arvutasid Tartu Ülikooli kodulehelt leitava kalkulaatori abil oma ökoloogilise jalajälje suuruse. Maa Päeva tähistamisest ei jäänud keegi kõrvale. Tänavune õppepäev läks igati korda ilm oli päikseline, lapsed rõõmsad, infot koguti ning töölehti täideti suure huviga. Kõige vajalikumaks asutuseks pidasid õpilased linna joogiveepuhastusjaama, keskkonnasõbralikumaks linna haljastuse ja lossipargi hooldusega tegelejaid, ohtlikumaks prügilat ning põnevamaks lennujaama. Projektõppe vormis jätkati gümnaasiumiklasside kevadise praktika läbiviimist. Tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele viidi projekti Saaremaa noorte teaduslaagrid raames läbi kaks laagrit. Esimese neist korraldati Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Tartu Ülikooli LOTE koostööl 29. maist 1. juunini Tartus. Sisustati neli töist päeva, mille jooksul kuulati loenguid ning tehti oma käega katseid geenitehnoloogia, zooloogia ja geoloogia valdkondades, külastati Tartu Ülikooli keemiahoonet, Füüsikainstituuti, Raamatukogu ja Botaanikaaeda ning saadi osa Eesti 44 Saaremaa Ühisgümnaasium
parima füüsikakatsete demonstraatori Koit Timpmanni etteastest. Viimasel päeval kulus mitu tundi vastavatud teaduskeskusega AHHAA tutvumiseks. Elati üliõpilaskodus. Fotol: Tartu Ülikoolis DNA-d lõikamas Teine laager viidi läbi koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžiga 4.-9. juunil Kohtla-Järvel. Esimene päev kulus kohalesõiduks ja viimane tagasitulekuks. Sinna vahele mahtus neli päeva, mille jooksul kuulati loenguid ning tehti katseid füüsika, energeetika, ehituse, keemia ja multimeedia valdkondades, külastati kaevandus- ja põlevkivimuuseumi ning tutvuti Ida-Virumaa vaatamisväärsustega. Elati üliõpilaskülas ning söödi tudengisööklas. UURIMISTÖÖDE KORRALDUS Uurimistööde koostamise ja kaitsmise juhtimise alal oli ka käesolev õppeaasta töine. Koostati ja kaitsti 85 uurimistööd, neist 74 (87%) vormistati koolieksamina. Koolieksamina kaitsmiste osakaal on möödunud aastaga võrreldes (88%) praktiliselt samaks jäänud. Heade ja väga heade hinnete osakaal on veidi tõusnud, samas vaid rahuldavale hinnatud tööde arv langenud aegade madalaimale tasemele (vt. Joon. 1). Saaremaa Ühisgümnaasium 45
Joon. 1. Uurimistööde eest saadud hinnete jaotus viimasel kaheksal aastal. Märgatavalt on viimasel aastal tõusnud väga hea ja hea hinde saanud tööde hulgas ülitugevate tööde osakaal, mis auhinnatakse SÜG-i uurimistööde konkursi I järgu diplomiga (vt joonis 2.). Internetipõhisele ainele Teadustöö alused oli abiturientidel ka sel õppeaastal võimalus läbi teha Tartu Ülikooli poolt pakutud 2 AP mahuga kursus Infopädevus. Võimalust kasutasid mitmed ning tunnistuse saamiseni jõudis 9 õpilast. Selle koolituse mentoritena töötasid meie koolist õpetajad Linda Kuuseok ning Indrek Peil. Joon. 2. Diplomijärkude jaotus (%) viimasel kaheksal aastal. 46 Saaremaa Ühisgümnaasium
Uurimistöid juhendas sel õppeaastal 47% (möödunud aastal 48%) ja retsenseeris 93 % (möödunud aastal 89%) meie kooli õpetajatest. Edukamad juhendajad ja retsensendid on ära toodud tabelis 1. T a b e l 1. Uurimistööde juhendajad ja retsensendid 2010/2011 õ/a. UURIMISTÖÖDE JUHENDAJAD UURIMISTÖÖDE RETSENSENDID Nimi Arv Nimi Arv Nimed Arv Nimed Arv K. Sink 9 I. Vahter 4 M. Niit 8 T. Haavik, L. Paju 4 L. Tabri 9 M. Kuldsaar 4 I. Peil 6 S. Kreisman, I. Sink 4 S. Kreisman 6 M. Rand 4 M. Raudsik 5 M. Mäetalu, D. Õun 4 Ü. Mägi 6 R. Ilves 4 M. Oopkaup 5 P. Kuuseok 4 D. Õun 5 R. Igav 3 M. Kuldsaar 5 M. Schapel 4 M. Oopkaup 5 A. Loorpuu 3 L. Tabri 5 M. Ausmees 4 I. Peil 4 M. Ausmees 3 V. Priske, V Aro 4 A. Metsmaa 4 Ülejäänud 11 16 Ülejäänud 31 79 Endiselt nõuti õpilastelt uurimistöö esitamist ka elektrooniliselt (CD-plaadil). Seetõttu osutus võimalikuks teha tööd kättesaadavaks kooli kodulehel. PROJEKTITÖÖ Suure, kolm aastat kestva projektina jätkusus EL poolt toetatav Saaremaa Teadus- ja Huvikooli loomine. Euroopa Sotsiaalfondi toel käivitus keskkonnahariduskeskuse loomine ja TEEME projekt Saaremaa noorte teaduslaagrid. Edukalt jätkusid iga-aastased suurprojektid üleriigiliste festivalide korraldamiseks. Noorte solistide ja duettide konkursi ja Saaremaa miniteatripäevadele kõrval viidi neljandat korda läbi üleriigiline õpilaskonverents Saaremaa miniteaduspäevad. Lisaks veel üleriigiline GLOBE uurimistööde konkursskonverents. Projektipõhisena jätkus 11. klasside kabaree-etenduste finantseerimine. Täpsem ülevaade selle õppeaasta projektidest on toodud finantsjuhi aruandes. Saaremaa Ühisgümnaasium 47
PROJEKTIÕPPE ÕPPEALAJUHATAJA TÖÖST Lisaks eelkirjeldatule on projektõppe õppealajuhataja tööülesanneteks olnud: Kooli kodulehe tööshoidmine ning uuendamine Klassivälise tegevuse tunnistuste koostamine ja vormistamine Õpilaste teaduslaagrite korraldamine Erinevate kutsete, diplomite ja muude trükiste valmistamine Üheksandate klasside lõpureferaatide korraldamine Autor: Indrek Peil, projektiõppe õppealajuhata 48 Saaremaa Ühisgümnaasium