MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: registrikood: 90013236 tänava/talu nimi, Estonia pst 9 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon: +372 56484494, +372 6299217 e-posti aadress: eceap@eceap.eu veebilehe aadress: http://eceap.eu/
Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 5 Kasutusrent 11 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 12 Lisa 8 Annetused ja toetused 12 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 13 Lisa 10 Tööjõukulud 13 Lisa 11 Seotud osapooled 13 Aruande allkirjad 14 Vandeaudiitori aruanne 15 2
Tegevusaruanne 04.12.2015 registreeritud ning Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste registrisse kantud Eesti Idapartnerluse Keskuse Sihtasutuse jaoks oli see kolmas tegevusaasta eraldiseisva sihtasutusena. Personali põhikoosseis jäi võrreldes eelmise aastaga arvuliselt samaks, kuid seoses töökoormuse ümberjagamise ja mõttekoja ülesannete olulisusega projektitegevuste tugevdamisel taastati vanemteaduri koosseisuline ametikoht, millisel alustas Aap Neljas. Märtsis ja detsembris vahetusid koosseisulised projektijuhid. Märtsis lahkus koosseisust Herol Marjak, kelle asemel alustas tööd Kaidi Tingas, kes töötas koosseisulise projektijuhina kuni novembri lõpuni. Veebruaris alustanud koosseisuväline projektijuhi assistent Paula Kolk alustas alates detsembrist tööd koosseisulise projektijuhina. 2018. aasta lõpuks tegutses EIPK optimaalse personali arvuga, lisaprojektide kuraatorid palgatakse vajadusel uute projektide personalikulude arvelt. Kokkuvõtvalt võib märkida, et 2018. aasta oli EIPK-i jaoks väga intensiivne aasta, mille jooksul õnnestus kaasata uusi välisrahastajaid ja tutvustada EIPK-i tegevusi nii EL ja idapartnerluse riikides kui ka väljaspool. Eduka aastakonverentsi, mitmete seminaride ja viimasena detsembris Public Administration Paneeli läbiviimine sisulise ja vormilise korraldajana andis võimaluse tõestada, et EIPK saab püstitatud ülesannetega hakkama ja on usaldusväärseks partneriks ka teistele koostööorganisatsioonidele. Kõige olulisemaks saavutuseks 2018. aastal võib pidada seda, et suutsime senisest veelgi tõsisemalt keskenduda projektitegevuste läbiviimisele partnerriikide regioonides, leides ja kaasates kohapealt uusi partnereid, jagades neile enda kogemusi ja seeläbi tekitada laiema koostöövõrgustiku. EIPK kui Eesti Vabariigi välispoliitika teostaja arengukoostööprojektide vahendusel on lähtunud oma tegevuse kujundamisel ja projektide läbiviimisel ennekõike riigi välispoliitika prioriteetidest, mis idapartnerluse valdkonnas tähendab paljuski ka tegevusi idapartnerluse kriisipiirkondades, sh Ida-Ukrainas. Neis, n-ö ebamugavais piirkondades läbiviidud projektid on disainitud vastavalt kohalike elanike/omavalitsuste/vabakonna otsestele ja kiireloomulistele vajadustele, olles seeläbi eesmärgipärased ja kasutoovad kohalike elanike suhtes. EIPKi kui organisatsiooni ja selle tuleviku määratlemisel tuleks lähtuda küsimusest, mida me soovime tulevikus saavutada? Kas jääda endiselt efektiivseks mitmekesise ekspertide-võrgustikuga ja teadmistega n-ö allhankijaks või suurendada enda nähtavust ja saada n-ö tegijaks IP arengukoostöö valdkonnas partnerluses Euroopa Komisjoni ja teiste suuremate doonororganisatsioonidega? Ettepanek on liikuda edasi suuremate ambitsioonidega ja selle saavutamiseks oleme 2018. aastal juba astunud samme, tehes läbi kvaliteedijuhtimise auditi ja omandades ISO sertifikaadi. Ühtlasi oleme konkureerinud EL mestimisprojektides ja oleme seadnud 2019 eesmärgiks osaleda konsortsiumis teiste pakkujatega suuremahulises projektis. Seejärel oleks võimalik alustada nn 6-samba hindamise projektiga, mis annaks võimaluse vahetuks koostööks Euroopa Komisjoniga. Projektijuhtimise ja rahanduse haldamise kogemused selleks on EIPK-l olemas. Tarvilik oleks vaid kaasata pädevad eksperdid valdkonnajuhtidena, kes Eestis on õnneks olemas. 2017. aasta aruandes märgitud ülesanded käesolevaks aruandeperioodiks said sisuliselt kõik täidetud. EIPK baasil on välja kujundatud idapartnerluse temaatikat ja tegevusi koondav keskus Eestis, mis kannab kaasaegseid organisatsioonikultuurilisi väärtusi ja valdkondlikku asjatundlikkust, kellel on kompetentne ekspertide võrgustik ning kes on atraktiivne ja usaldusväärne partner doonor-organisatsioonidele, mis võimaldab EIPK tegevust muuta efektiivsemaks. Eelmise tegutsemisaastaga võrreldes saime 2018. aastal tugevdada oluliselt ka enda akadeemilist ja mõttekoja võimekust väljaantavate uuringute näol. 3
Aruandlusperioodi peamiseks saavutuseks on EIPK-i tuntuse saavutamine rahvusvaheliste doonorite hulgas, mis võimaldas avalikul konkursil kandideerida tulemuslikult mitmele rahastusele, millekohaste projektide elluviimine on EIPK-i peamiseks tegevuseks 2019. aastal. Välisministeeriumi poolt eraldatud tegevustoetus ja arengukoostöövahendite kaasatus rahvusvahelistes projektides pakuvad selleks väga head tuge, sest rahvusvahelised doonorid peavad meiega koostöös vajalikuks ka Eesti riigi poolset kaasatust ja riigi rahalist toetust. 2019. aasta tegevuse peamiseks eesmärgiks on traditsiooniliselt projektide jätkamine rahvusvaheliste doonorite kaasamisel. EIPK nõukogu koosseisus toimus 2018. aasta jooksul kaks muudatust - Martin Rogeri asemel asus Nõukogu liikme kohuseid täitma Priit Turk ja vabale Nõukogu liikme ametikohale asus Hannes Hanso. Viimasega sai täidetud ka 2017 aastal püstitatud eesmärk, kaasata ühiskondlikult aktiivne valdkondlik ekspert, kes on varem töötanud EL välisteenistuses ja kellel on igakülgselt hea ülevaade IP riikides toimuvatest protsessidest. Nõukogu koosolekud toimusid 2018. aasta jooksul regulaarsusega kord kvartalis. Kõik sihtasutuse asjakohased otsused ja tegevused on eelnevalt kooskõlastatud nõukoguga kas koosolekutel või meilitsi. SA EIPK organisatsioonilise töökorralduse ja tegevuse planeerimisel ning läbiviimisel 2018. aastal lähtuti Eesti Vabariigi Valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika lähtealustest EL Idapartnerluse poliitika elluviimisel, Välisministeeriumi suunistest ja headest tegutsemistavadest ning valitsuse poolt kinnitatud EL Nõukogus eesistumisperioodi prioriteetidest järgmiste kriteeriumite alusel: Idapartnerluse partnerriikide poolt väljendatud vajadused ja soovid koolitusteks ning sihtotstarbelisteks tegevusteks; Eesti poolt pakutav kõrgetasemeline valdkondlik ekspertiis, lähtuvalt meie huvidest EL Idapartnerluse poliitikate arendamise raames; EL institutsioonide poolt avaldatud vajadused ja seisukohad seoses Idapartnerluse arendamise ja sellega kaasnevate praktiliste tegevustega; Eesti positsioonide ja ekspertiisi tutvustamine ja tugevdamine EL Idapartnerluse poliitikate raames nii idapartnerluse riikides kui ka väljaspool; EL Idapartnerluse poliitikate elluviimine Eesti EL Nõukogus eesistumise perioodil, vajaduste analüüs, tegevuste planeerimine; EL liikmesriikide seisukohad ja praktiline tegevus idapartnerluse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, praktiliste arengukoostööprojektide koordinatsioon ja koostöövõimaluste hindamine EL-siseselt. Tegevuste elluviimisel on olnud määravaks olemasolev eelarve ning ka EIPK enda absorbeerimisvõime lisarahastuse hankimisel, mis 2018. aastal oli võrreldes varasemaga suurem. Eelkirjeldatud raamides läbiviidud EIPK tegevused tuginesid EIPK nõukogu vastavatele suunistele ja otsustele. Sisuliselt poolelt võib 2018. aasta tegevust kokku võttes märkida, et õnnestus kaasata lisarahastust välisdoonoritelt ja võrreldes varasemaga märkimisväärselt suurendada enda esindatust IP-teemalistel rahvusvahelistel üritustel. 2018. aasta tõi kaasa varasemalt kavandamata tegevusi, mis olid seotud 2017 EL Nõukogus eesistumise Idapartnerluse-teemaliste tegevuste ja tippkohtumise kõrvalürituste ettevalmistamisega. Eraldi mainimist vajab EIPKi osalus FAO (Food and Agriculture Organization of the UN) ja Eesti Maaülikooli korraldatud rahvusvahelisel 11. Landnet foorumil novembris, mis võimaldas kaasata ka idapartnerluse riikide esindajad ja oli loogiliseks jätkuks 2016 aastal toimunud EIPK-i ja Euroopa Komisjoni korraldatud idapartnerluse maareformi konverentsile. Peame vajalikuks ka edaspidi leida sihitatud projekte, et leida koostöövõimalusi ÜRO raames. 4
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 217 102 100 096 2 Nõuded ja ettemaksed 12 855 110 083 3 Kokku käibevarad 229 957 210 179 Kokku varad 229 957 210 179 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 45 521 24 130 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 131 376 123 072 7 Kokku lühiajalised kohustised 176 897 147 202 Kokku kohustised 176 897 147 202 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 62 977 1 094 Aruandeaasta tulem -9 917 61 883 Kokku netovara 53 060 62 977 Kokku kohustised ja netovara 229 957 210 179 5
Tulemiaruanne 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 934 256 819 562 8 Muud tulud 0 1 873 Kokku tulud 934 256 821 435 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -943 519-719 512 9 Mitmesugused tegevuskulud -2 437-22 288 Tööjõukulud 0-17 785 Muud kulud -8 0 Kokku kulud -945 964-759 585 Põhitegevuse tulem -11 708 61 850 Intressitulud 0 33 Muud finantstulud ja -kulud 1 791 0 Aruandeaasta tulem -9 917 61 883 6
Rahavoogude aruanne 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -11 708 61 850 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 76 016-95 412 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 21 391 7 266 Laekunud intressid 0 33 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 963 772 767 817 Muud rahavood põhitegevusest -934 256-719 512 Kokku rahavood põhitegevusest 115 215 22 042 Kokku rahavood 115 215 22 042 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 100 096 78 054 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 115 215 22 042 Valuutakursside muutuste mõju 1 791 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 217 102 100 096 2 7
Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2016 1 094 1 094 Aruandeaasta tulem 61 883 61 883 31.12.2017 62 977 62 977 Aruandeaasta tulem -9 917-9 917 31.12.2018 53 060 53 060 8
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Finantsaruandluse Standardist. Eesti Finantsaruandluse Standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne ja aruande lisad on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhitegevuse tulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju. Investeerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjatelt laekumata arveid on hinnatud bilansis lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi. Nõuded, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, on bilansist välja kantud. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded)kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenõoliselt laekuvas summas. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised varade omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed rentnikuna kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetamismaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Seotud osapooled Ettevõte loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Sihtasutus käsitleb seotud osapooltena: tegev- ja kõrgemat juhtkonda; eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. 9
Aruandekuupäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamise päeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes. Lisa 2 Raha 31.12.2018 31.12.2017 Raha pangas 217 102 100 096 Kokku raha 217 102 100 096 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 29 29 4 Muud nõuded 7 441 7 441 Viitlaekumised 7 441 7 441 Ettemaksed 5 385 5 385 Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed 5 385 5 385 12 855 12 855 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1 054 1 054 4 Muud nõuded 28 653 28 653 Viitlaekumised 28 653 28 653 Ettemaksed 80 376 80 376 Tulevaste perioodide kulud Kokku nõuded ja ettemaksed 80 376 80 376 110 083 110 083 Viitlaekumistena on kajastatud laekumata toetused 10
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 5 529 5 288 Sotsiaalmaks 9 707 9 280 Kohustuslik kogumispension 369 332 Töötuskindlustusmaksed 706 675 Ettemaksukonto jääk 29 1 054 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29 16 311 1 054 15 575 Lisa 5 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 Kasutusrendikulu 32 310 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 12 kuu jooksul 32 310 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 13 682 13 682 Võlad töövõtjatele 8 598 8 598 Maksuvõlad 16 311 16 311 4 Muud võlad 6 930 6 930 Muud viitvõlad 6 930 6 930 Kokku võlad ja ettemaksed 45 521 45 521 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 4 659 4 659 Võlad töövõtjatele 1 973 1 973 Maksuvõlad 15 575 15 575 4 Muud võlad 1 923 1 923 Muud viitvõlad 1 923 1 923 Kokku võlad ja ettemaksed 24 130 24 130 11
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Riik 64 949 653 943-680 644 38 248 Teised EL riigid kokku 9 818 85 564-18 159 77 223 USA 0 28 310-20 709 7 601 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 74 767 767 817-719 512 123 072 74 767 767 817-719 512 123 072 31.12.2017 Saadud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välisministeerium 48 067 664 641-590 274 122 434 Rahandusministeerium 0 47 636-49 990-2 354 Sida 20 424 50 325-70 749 0 Emergent Donors Fund 7 601 41 530-49 131 0 GIZ 5 140 14 690-19 830 0 Government of Flanders 41 840 0-37 985 3 855 DANIDA 0 90 574-90 574 0 E-Riigi Akadeemia SA 0 5 858-5 858 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 123 072 915 254-914 391 123 935 123 072 915 254-914 391 123 935 Välisministeeriumilt on saadud toetust mitmete projektide jaoks ning 31.12.2018 seisuga oli nõue Välisministeeriumile 5 086 eurot (kajastatud nõuetes viitlaekumisena) ja kohustus 127 520 eurot. Rahandusministeeriumi poolt rahastatud projekti osas jäi 31.12.18 seisuga üles nõue 2 354 eurot, mis on kajastatud nõuetes viitlaekumisena. Viitlaekumised on avalikustatud lisas 3. Lisa 8 Annetused ja toetused 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 914 391 719 512 Toetused tegevuskuludeks 19 865 100 050 Kokku annetused ja toetused 934 256 819 562 sh eraldis riigieelarvest 760 384 750 876 sh. eraldised teistelt doonoritelt 173 872 68 686 Rahalised ja mitterahalised annetused 2018 2017 12
Rahaline annetus 934 256 819 562 Kokku annetused ja toetused 934 256 819 562 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 2018 2017 Lisa nr Transpordikulud 22 906 59 178 Üür ja rent 32 544 52 420 Mitmesugused bürookulud 25 439 26 533 Lähetuskulud 37 518 73 611 Koolituskulud 690 0 Tööjõukulud 368 092 240 576 10 Raamatupidamisteenus, auditeerimine 33 871 10 960 Muud korralduskulud (üritused, koolitused) 422 364 250 530 Muud 95 5 704 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 943 519 719 512 Lisa 10 Tööjõukulud 2018 2017 Palgakulu 277 398 193 860 Sotsiaalmaksud 90 694 64 501 Kokku tööjõukulud 368 092 258 361 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 8 6 Lisa 11 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 29 764 28 176 13