TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RAE 070 Masinaehitustehnoloogia projekt ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Kotla-Järve 018
Üliõpilane... Üliõpilaskood... RAE 070 - Masinaehitustehnoloogia projekt PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints.. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 750 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,11 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida - pidur valida - mootori võimsus, kw arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min -1 valida - gabariitmõõtmed, mm valida/arvutada - vintsi mass trossita, kg arvutada 4. Mootorreduktori ja trumli ühendusviis valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Kettülekanne Töö välja antud: 08.09.018. a. Esitamise tähtpäev: 01.1.018. a.
Sisukord 1. Lähtemäärang.... Ajami kinemaatiline skeem... 5. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus... 5 4. Mootorreduktori valik... 6 5. Kettülekanne arvutus... 7 6. Võlli arvutus... 10 7. Laagri valik... 14 8. Liistu arvutus... 15 9. Trumli arvutus... 16 Kasutatud kirjandus... 18 Lisa 1... 18 1. Lähtemäärang 1.1. Nimetus Elektriajamiga trummelvints (ENG. Electrical winch) 1.. Otstarve, kasutusvaldkond Projekti käigus valmiv vints on ette nähtud töö hõlbustamiseks tootmisettevõttes. Vints sobib koostetsehhis raskemate detailide tõstmiseks-liigutamiseks selleks, et kiirendada tööprotsessi. Tootearenduse perspektiiv automatiseerimine, lihtsustamine. 1.. Põhifunktsioonid, - parameetrid ja üldised nõuded Joonis 1. Projekteeritava vintsi prototüüp. Üldised tehnilised nõuded: - trossi kandevõime on 750 kg, - trossi liikumiskiirus on 0,11 m/s,
- mootorreduktori ja trumli ühendusviis kettülekanne, - projekteerimisel tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhifunktsioonid: - koostetsehhis (monteerimishoones) raskete detailide tõstmiseks, - monteerimise lihtsustamine. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S5JG EN 1005. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal teras C45E EN1008. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S55JH) ja/või UNP profiilidest (materjal S5JRG) keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S5 voolavuspiir R eh ( Y ) = 5 MPa; tõmbetugevus R m ( U ) = (70 470) MPa; teras S55 voolavuspiir R eh ( Y ) = 55 MPa; tõmbetugevus R m ( U ) = (490 610) MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir R p0, ( Y ) = 70 MPa; tõmbetugevus R m ( U ) = 60 MPa; väsimuspiir -1 = 75 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul E =,1. 10 5 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1. 10 4 MPa. Eritingimustele vastavus - töökindel, - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda, - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll, - kliimakindlus: töötemperatuur -10C +40C, - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus. 4
. Ajami kinemaatiline skeem 1 5 4 Joonis. Kinemaatiline skeem. 1 raam, mootorreduktor, kettülekanne, 4 trummel, laagrid 5. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust kr max S Maksimaalne pingutusjõud kus mg 7509,81 760 N, max g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 []. Siis trossi kriitiline jõud kr S 7605,5 40, kn. max 5 Joonis. Tross TEK 110. Pidades silmas trossi võimaliku keeramist nii trumlil kui ka alt olevate trossi keerdude peal valime tross TEK 110 [], mille t = 59,7 kn. kn 10, 9 Siis max 7, 6 t S 59,7 5,5 kn Trossi läbimõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt [] kus D e d 010 00 mm e töörežiimist sõltuv tegur, mille valitakse ehitusnormide järgi; muutub vahemikus 0... 5, meie juhul e = 0 []. Valime D = 00 mm reast 160; 00; 50; 0; 400; 450; 560; 60; 710; 800; 900; 1000 mm []. 5
4. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus P T, T T M =. R kus T pöördemoment, Nm; T nurkkiirus, rad/s. = G R Pöördemoment D T kus tõstejõud ( max 7, 6 kn). m D 0, Siis T 760 76 Nm Nurkkiirus v 0,11 T 1,1 rad/s D 0, G = mg Joonis 4. Trumli pöörlemiseks vajalik moment. Siis trumli pöörlemiseks vajalik võimsus P T 761,1 810 W T T Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest PT PM min, 1 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 0,9 kettülekanne kasutegur; 0,99 laagripaari kasutegur. PT 810 Siis P M min 950 W. 0,94 0,9 0,99 Trumli pöörlemissagedus 0 0 1,1 n T T 10,5 rpm.,14 Siis reduktori pöörlemissagedus nr nt uk, kus u K kettülekande ülekandearv. 1 Valime u K 1, 6 (valitav suurus; selle saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis n n u 10,5 1,6 16,8 rpm R T K 6
Lähtudes võimsusest P Mmin = 0,95 kw (valitud P M 1,P Mmin ) ja reduktori pöörlemissagedusest n R = 16,8 min -1 valime mootorreduktor. Sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4 [4]: võimsus P M = 1,1 kw; pöördemoment M = 615 Nm; pöörlemissagedus n R = 17 rpm; ülekandearv u R = 81,8. Reduktori väljundvõlli nurkkiirus nr,14 17 R 1,78 rad/s. 0 0 Trumli tegelik pöörlemissagedus n 17 R n T 10,65 rpm u 1,6 K Joonis 5. R-tüübi silindriline mootorreduktor. ja tegelik ringkiirus nt D v 60,14 10,65 0, 0,111 m/s 60 Üldjuhul erinevus nõudva ja tegeliku kiiruste vahel võib olla kuni 5 %. Praegu see on 0,111 0,11 100% 0,9% 5%. 0,11 Juhul, kui kiiruste erinevus on üle 5 %, võib selle parandada kettülekanne ülekandearvu u K muutmisega. Kontrollime vajalik võimsus trumlil P P M 1,1 0,94 0,9 0,99 0,94 kw P 0, 81 kw 1 T Järelikult valitud mootorreduktor rahuldab nõudvaid tingimusi. 7
5. Kettülekanne arvutus Vedava ketiratta maksimaalne pöördemoment T K u K T 76 505 Nm. 1,6 0,9 0,99 Ülekandearv u K = 1,6 Vedava ketiratta minimaalne hammaste arv sõltub ratta pöörlemissagedusest: suurte pöörlemissageduste korral z 1min 19..., keskmistel z 1min 17... 19, väiksematel z 1...15. On soovitav valida paaritu arv. 1min 1 vedav ketiharu d d 1 vedav ketiratas veetav ketiharu Joonis 6. Kettülekanne. veetav ketiratas Soovitatav hammaste arv z 1 u 1 1,6 1 Valime z 1 = 19 [5, 6]. Siis veetava ketiratta hammaste arv z z u 191,6 1. 1 Koormuse tegur K k k k k k, d a n r m 8 kus k d dünaamikategur (k d = 1 rahulik koormus, k d = 1,5... 1,5 vahelduv või tõukeline), k a telgedevahe mõju arvestatav tegur (k a = 1 kui telgedevahe a = 0t... 50t, k a = 1,5 kui a 5t, t ketti samm; suurendades a 0t võrra vähendatakse k a 0,1 võrra), k n ketti kaldenurga arvestatav tegur (k n = 1 kui 60, k n = 1,5 kui > 60), k r ketti pingutusreguleerimist arvestatav tegur (k r = 1 automaatsel reguleerimisel, k r = 1,5 perioodilisel reguleerimisel), k m määrimist arvestatav tegur (k m = 0,8 pidev määrimine õlivannis või pumba abil, k m = 1 regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, k m = 1,... 1,5 ebaregulaarne määrimine). Siis K k k d a k n k r k m 1,5111,51,,0 8
Üherealise rullketi samm KT t,8 K, z1 p kus p keskmine erisurve Esimeses lähenduses valime p = 46 MPa, Lisa 1, Tabel 1. Kuna z 1 17 siis p 46 kz 461 0,01z 1 17 461 0,0119 17 47 MPa. Siis KTK,0505 t,8,8 0,0m = 0 mm. 6 z p 19 47 10 1 Tingimusele vastab üherealine kett 0B1W [5, 6], mille samm t = 1,75 mm. Mida suurem on keti samm, seda suurem saab ka ketiratta läbimõõt sama hammastearvu puhul. Vähendada gabariitmõõdu saab kasutades väiksema sammuga kette. Seejuures tagades keti tugevust tuleb valida kahe- või kolmerealine kett. Seega valime kett 16BW [5, 6], mille samm t = 5,4 mm, mass q = 4,1 kg/m, kriitiline koormus kr = 106 kn, rulli laius b = 17,0 mm, rulli läbimõõt d = 15,88 mm. Keti kiirus z1t n 19 5,4 17 v R 0,14 m/s. 60 10 60 10 Ringjõud TK R TKnR 505,14 17 R 6,4 kn. v 0v 0 0,14 Rullis tekkiv surve KR KR,0 6400 p 4 MPa p 6 kz A bd 17,0 15,88 6 1 0,01 z 1 17 6 1 0,01 19 17 6, MPa (Lisa 1, Tabel 1). 7 Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul tuleb valida kolmerealine kett ja kontrollida kontaktsurve p. Seega valitud on kett 16BW (DIN8187). Jõud ketis Läbipaindest f 9, 81k f qa, kus k f ülekande asendit arvestatav tegur (k f = 6 horisontaalselt paigaldava keti puhul, k f = 1 vertikaalselt paigaldava keti puhul, k f = 1,5 nurgal 45 [7]), 9
a telgede vahe (valime a 800 mm). Minimaalne telgedevahe a min 0,6D01 D0 0... 50 mm, kus D 01 ja D 0 ketirataste peaderingjoone läbimõõdud. Soovituslik telgedevahe a 0 t... 50t, kus t ketti samm, maksimaalne telgedevahe amax 80t. Siis f 9,81k f qa 9,811,5 4,1 0,8 50N. Tsentrifugaaljõust t qv 4,1 0,14 0,1 N. Koormus võllile 6400 50 6500 N V R f Keti tugevuse varutegur kr S V t f 106000 16 6500 0,1 50 S 7, (Lisa 1, Tabel ). Dy D0 d L n Dn Joonis 7. Ketiratas. Ketirattaid Vedav ratas N16B-19, veetav ratas N16B-1 [5, 6]. kaherealisele ketile N16B Zd 47,7 mm KOOD z D 0, mm D y, mm d, mm D n, mm L n, mm Mass, kg N16B-19 19 154, 165, 0 18 70 7,7 N16B-1 1 51,08 6,0 5 140 70 19 10
6. Võlli arvutus Projektarvutus Võlli vabaotsa läbimõõt 16T 16 76 d v 0,05 m, 6,14 0 10 kus [] = 0 0 MPa; Valime võlli vabaotsa läbimõõt d 50 mm. Tapi läbimõõt d t = 55 mm. Rummu siseläbimõõt d r = 60 mm. Teised mõõtmed valime konstruktiivselt. Rummu pikkus l 1,...1,8 d 1,...1,8 60 7... mm. Valime l r = 90 mm. r v 108 Rummu välisläbimõõt d 1,6...1,8 d 1,6...1,8 60 96... mm. r 108 r r Valime d r = 100 mm. 10 mm L n I L b 15 mm l r L tr II V dv dt I dr dr V / / R A C A D E l II R B B dt l 1 l l l 11
488 74 M, Nm T, Nm 4 76 68 Joonis 8. Võlli sisejõud. Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, ketiratta ja laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. Ketiratta laius L n = 70 mm; laagrisõlme laius L b 60 mm; trumli rummu pikkus l r = 90 mm; trumli pikkus L tr = 400 mm. Seega Lb 60 l Ltr 15 400 15 50 mm; L 70 60 1 n L l b 10 10 75 mm; l 90 60 r L l b 15 15 90 mm; l l l 50 90 40 mm Koormus 7,6 kn; 6, 5 kn; Reaktsioonjõudude leidmine. m A 0 RB l Siis R B V l l l l 0 V 1 l l l l l 0,09 0,4 V 1 7,6 7,6 0,09 6,5 0,075,7 kn 0,5 1
m B 0 l l l l l R l l l 0 A V 1 Siis l l l l l V l l1 RA l 7,6 7,6 0,5 0,09 0,4 0,5 0,09 6,5 0,5 0,075 11,1 kn 0,5 Ehitame painde- ja väändemomentide epüürid M A V l1 6500 0,075 488 Nm M D V l1 l RA l 6500 0,075 0,0911100 0,09 74 Nm M E RB l l l 700 0,5 0,09 0,4 4 Nm. Ekvivalentne moment (IV tugevusteooria) ohtlikes lõikes I - I M IV ekv M 0,75T 488 0,7576 80 Nm. Ekvivalentpinge IV IV IV M 80 ekv M ekv R ekv 49 MPa p 0, 70 47 W d,140,055 S 1,5 z t R Võlli kontrollarvutus MPa Pingekontsentraatoriks on võlli aste dt dr Efektiivsed pingekontsentratsiooni tegurid K ja K saab tabelist (Lisa 1) ja mastaabitegurid K d ja K d - tabelist 4. Joonis 9. Pingekontsentraator. Pinnatöötlustegur K = 0,97... 0,90. Empiirilised tegurid = 0,1 legeeritud ja süsinikterastel ning = 0,5... 0, legeeritud ja = 0, süsinikterastel. Valime R = 1 mm, siis K = 1,96; K = 1,; K d = 0,81; K d = 0,69; K = 0,95; = 0,1; = 0,. 1
S 1 K a m K K d, kus amplituudpinge M M 488 a 9,9 MPa W d,14 0,055 ja keskmine pinge 0. m t Siis S 1 75,7 K 1,96 a m 9,9 0, 0 K K d 0,950,81 Varutegur väändele S 1, K a m K K d kus keskmine- ja amplituudpinge max T 16T 16 76 m a 11, MPa W d,14 0,055 p Siis 1 165 S 7 K 1, K a m 11, 0,1 11, K d 0,95 0,69 Seega üldvarutegur S S,7 7 S, S S,7 7 t Silmas pidades võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur [S] =,5.... Seega loeme antud varu rahuldavaks. 14
7. Laagri valik Kasutame korpuses laagri. Laagriks tuleb valida iseseaduva laagri. Seega kasutame sfäärilise välisvõruga laagrisõlm SY [8]. Tapi läbimõõt d t = 55 mm. Valime laagrisõlm SY 55 T, mis koosneb laagrist YAR 11- ja korpusest SY 511 M. Joonis 10. Korpuses laager. Joonis 11. Laagrisõlm SY 55 T. Laagritele mõjuv jõud: R A = 11,1 kn ja R B =,7 kn. Tööressursi arvutus viime suurima koormuse järgi. Laagri pöörlemissagedus n = n T 11 min -1. Kasutades SK arvutusprogramme (juhend vt. eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L 10h = 91800 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L 10h = 14000 töötundi. 15
h t1 t 8. Liistu arvutus l v b l l dv Liistud valime Tabelist 5, Lisa 1. Võlli vabaotsa läbimõõt d v = 50 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t 1 = 5,5 mm, t =,8 mm. Rummu siseläbimõõt d r = 60 mm. Optimeerides võlli valmistamistehnoloogiat valime sama ristlõikega liist, mis ka võlli vabaotsal. Ehk siis b = 14 mm, h = 9 mm, t 1 = 5,5 mm, t =,8 mm. Rummu pikkus l r 90 mm. Liistu pikkus peab olema 8... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime 80 mm (Tabel 5, Lisa 1). Trummel-võll ühendus Koormus trumlist võllile kantakse kahe liistu kaudu (iga rummul üks liist). Muljumispinge T 76 5 MPa C dr h t1 ll b 0,06 0,009 0,0055 0,08 0,014 10 MPa C Liistu lubatav muljumispinge [] C = 10 MPa terasrummu ja tõukava koormuse korral. Lõikepinge T 76 1MPa 70 d bl b 0,06 0,014 0,08 0,014 r l Joonis 1. Prismaliistuga liide. MPa Võll-ketirattas ühendus Võlli vabaotsa pikkus l v 70 mm (võrdne kettiratta laiusega). Liistu 14x9 pikkuseks valime 6 mm (Tabel 5, Lisa 1). Muljumispinge 16
T 76 17 MPa C dvh t1 ll b 0,050,009 0,00550,06 0,014 10 MPa C Kuna valitud liist ei rahulda tugevustingimust, valime kaks liistu ning paigaldame neid nurgal 180 (Joonis 1.). Siis T 76 86 MPa C dvh t1 ll b 0,050,009 0,00550,06 0,014 10 MPa C Joonis 1. Liistude paigaldus. Tugevustingimus on rahuldatud. Vastasel juhul peab kasutama hammasliide. Lõikepinge T 76 1MPa 70 d bl b 0,050,0140,06 0,014 v l MPa 17
9. Trumli arvutus Trumli materjaliks on teras S5JG EN 1005. Siis lubatav pinge [] 10 MPa. Trossi mõõt d =10 mm. Seinapaksus 760 max 0,0061 m 6,1 mm t 0,0110 10 6 kus t trossi keerdude vahekaugus, t d = 10 mm. Valime = 7 mm ja b 7 mm. Trumli läbimõõt D = 00 mm. Siis D D 00 7 186 mm. 1 b D1 D R D =680 kn =760 kn R E =680 kn D l / l =0,4 m E M, Nm 66 Joonis 14. Trumli sisejõud. Arvutusskeemi valime lähtudes Joonisest 8. Reaktsioonijõud 760 RD RE 680 N Maksimaalne paindemoment l 0,4 M RD 680 66 Nm 18
Survepinge max 760 S 105 MPa. t 0,007 0,01 Paindepinge M M 65 M,1 MPa 4 4 4 4 W D D1 0, 0,186 0,1 0,1 D 0, Väändepinge D 0, 760 T max 1,8 MPa 4 4 4 4 W0 D D1 0, 0,186 0, 0, D 0, Ekvivalentpinge ekv S M 4 105,1 41,8 108 MPa 10 MPa 19
Kasutatud kirjandus 1. http://www.ruukki.com. Александров М.П. Подъемно-транспортные машины. М., Высшая школа, 1985.. http://www.forankra.ee/ 4. http://www.sew-eurodrive.com 5. http://www.alas-kuul.ee 6. http://www.sks.fi 7. Чернавский С.А. и др. Курсовое проектирование деталей машин. М., Машиностроение, 1979. 8. http://www.skf.com Lisa 1 Tabel 1. Lubatav erisurve [p], N/mm, (z 1 = 17) n 1, Ketti samm, mm min -1 1,7 15,875 19,05 5,4 1,75 8,1 44,45 50,8 50 46 4 9 6 4 1 9 7 100 7 4 1 9 7 5 00 9 7 5 19 18 17 00 6 4 0 19 17 16 15 500 0 18 17 16 14 1 1 750 19 17 16 15 14 1 - - 1000 17 16 14 1 1 - - - 150 16 15 1 1 - - - - Märkus. 1) Kui z 1 17, siis tabelis toodud arvud korrutada teguriga k z = 1+0,01(z 1-17). ) Kaherealiste kettide puhul vähendada tabelis toodud lubatav erisurve 15% võrra. Tabel. Keti tugevuse varutegur, S n 1, Ketti samm, mm min -1 1,7 15,875 19,05 5,4 1,75 8,1 44,45 50,8 50 7,1 7, 7, 7, 7,4 7,5 7,6 7,6 100 7, 7,4 7,5 7,6 7,8 8,0 8,1 8, 00 7,9 8, 8,4 8,9 9,4 9,8 10, 10,8 500 8,5 8,9 9,4 10, 11,0 11,8 1,5 750 9, 10,0 10,7 1,0 1,0 14,0 - - 1000 10,0 10,8 11,7 1, 15,0 - - - 150 10,6 11,6 1,7 14,5 - - - - 0
Tabel. Pingekontsentratsiooni tegurid K ja K R m, MPa d r /d t R/d t 600 700 800 900 1000 600 700 800 900 1000 K 0,0 1,96,08,0,5,50 1,0 1,5 1,41 1,45 1,50 0,04 1,66 1,69 1,75 1,81 1,87 1,0 1,4 1,7 1,9 1, 0,06 1,51 1,5 1,54 1,57 1,60 1,16 1,18 1,0 1, 1,4 1,1 0,08 1,40 1,41 1,4 1,44 1,46 1,1 1,14 1,16 1,18 1,19 0,10 1,4 1,6 1,7 1,8 1,9 1,09 1,11 1,1 1,15 1,16 0,15 1,5 1,6 1,7 1,9 1,0 1,06 1,07 1,08 1,09 1,11 0,0 1,19 1,1 1, 1, 1,4 1,04 1,05 1,06 1,07 1,09 0,0,4,51,68,89,10 1,50 1,59 1,67 1,74 1,81 0,04 1,9 1,97,05,1, 1, 1,9 1,45 1,48 1,5 0,06 1,71 1,74 1,76 1,80 1,84 1,6 1,0 1, 1,7 1,9 1,1 < 0,08 1,56 1,58 1,59 1,6 1,64 1,18 1, 1,6 1,0 1,1 1, 0,10 1,48 1,50 1,51 1,5 1,54 1,16 1,19 1,1 1,4 1,6 0,15 1,5 1,7 1,8 1,40 1,41 1,10 1,11 1,14 1,16 1,18 0,0 1,7 1,9 1,0 1, 1,4 1,06 1,08 1,10 1,1 1,15 0,0,40,60,80,00,5 1,70 1,80 1,90,00,10 0,04,00,10,15,5,5 1,46 1,5 1,60 1,65 1,70 1, < 0,06 1,85 1,88 1,90 1,96,00 1,5 1,40 1,45 1,50 1,5 0,08 1,66 1,68 1,70 1,7 1,76 1,5 1,0 1,5 1,40 1,4 0,10 1,57 1,59 1,61 1,6 1,64 1,1 1,5 1,8 1, 1,5 0,15 1,41 1,4 1,45 1,47 1,49 1,1 1,15 1,18 1,0 1,4 0,0 1, 1,4 1,6 1,8 1,40 1,07 1,10 1,14 1,16 1,0 K Tabel 4. Mastabitegurid K d ja K d teras Võlli läbimõõt d, mm 0 0 40 50 70 100 10 süsinik K d 0,9 0,88 0,85 0,8 0,76 0,70 0,61 K d 0,8 0,77 0,7 0,70 0,65 0,59 0,5 legeeritud K d ja K d 0,8 0,77 0,7 0,70 0,65 0,59 0,5 1
Tabel 5. Liist ja liistupesa mõõtmed võlli läbimõõt liistu ristlõike nimimõõde, mm süvise sügavus, mm d, mm laius b, mm kõrgus h, mm võlli, t 1 rummu, t 1 < d 17 5 5, 17 < d 6 6,5,8 < d 0 8 7 4, 0 < d 8 10 8 5, 8 < d 44 1 8 5, 44 < d 50 14 9 5,5,8 50 < d 58 16 10 6 4, 58 < d 65 18 11 7 4,4 65 < d 75 0 1 7,5 4,9 75 < d 85 14 9 5,4 85 < d 95 5 14 9 5,4 95 < d 110 8 16 10 6,4 110 < d 10 18 11 7,4 Märkus. Liistu pikkus valitakse kasutades alljärgnevat arvrida: 6; 8; 10; 14; 16; 18; 0; ; 5; 8; ; 6; 40; 45; 50; 56; 6; 70; 80; 90; 100; 110; 15; 140; 160; 180; 00; 50; 80; 15; 5; 400; 450.