Asutatud 1932 www.otepaa.ee/ot Otepää, Nõui, Puka ja Sagaste ümbruskoa häälekadja Neljapäev, 25. aprill 2019 Nr 8 (489) Otepää Keskväljak saab purskkaevu Otepää südali läbib lähiajal uueduskuuri, uueduste käigus o plaais Otepää Keskväljakule püstitada purskkaev. Selle aasta alguses kuulutati välja suuatud ideekokurss keskväljaku purskkaevu leidmiseks. Otepää Vallavalitsuse poolt moodustatud komisjo valis kolme laekuud töö hulgast välja Bruo Kadaku töö Lõbus Ott. Töö skulpturaale osa kujutab edast aturalistlikus laadis modelleeritud üleelusuurust pruukaru. Karu o kujutatud istuvas asedis, skulptuuri pea saraeb karu peaga Otepää lia vapil ig o kaugusesse, tulevikku vaatav. Lõbus Ott hoiab käppade vahel vihmavarju. Istuv karu o koos vihmavarjuga 2,5 meetrit kõrge. Karu kere maht o võimalikult massiive, et ada vaatajale visuaale elamus ig mõjuda keskse kujudia avaral väljakul. Karu saab olema proksist, kuldpruui tooi, vihmavari o roostevabast terasest. Karupurskaevu täpsem veeja valguslahedus selgub edaspidiste tööde käigus. Karupurskkaev o Otepääle väga omae elemet, looda, et sellest saab tulevikus koht, kuhu koguevad ii meie külalised kui ka vallaelaikud ig tekitav uued, purskkaevuga seotud traditsiooid, sõas Otepää vallavaem Kaido Tamberg. Hetkel o käimas Otepää keskväljaku ehitaja leidmiseks riigihage. Kõigi eelduste kohaselt peaks Otepää südalia reoveerimie pihta hakkama selle aasta juuikuus, ehitus peab valmis olema 2019. aasta lõpuks. Keskväljaku täpsem projekt selgub pärast riigihake lõppu. Keskväljakule o kavadatud lisaks purskkaevule puhkealad, muutub parkimiskord. Uueduse läbib ka Otepää Lipuväljak. Otepää Vallavalitsus esitas 2018. aasta alguses rahastamistaotluse EASile projekti Otepää liakeskuse väljaaredamie elluviimiseks. EAS otsustas taotluse rahuldada. Projekti Kääriku Spordikeskus alustab väljaehitamise eljada etapiga Vaated eri urkade alt. kogumaksumus o 1 592 350,96 eurot, millest EASi toetus o maksimaalselt 1 353 498,31 eurot. Otepää Vallavalitsuse omafiatseerig o miimaalselt 238 852,65 eurot 2 aasta jooksul. Keskväljaku projekti arhitektuurilie lahedus leiti ideekokursi käigus, mille võitis lahedus Kiiredi, autoriteks Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Moika Otrokova Otepää Kevadlaat toimub pühapäeval, 12. mail algusega kell 8.00-15.00 Aiadusmaja ees platsil (J. Hurda 5). Müügil: viljapuud ja -põõsad, dekoratiivistikud, käsitööd, toidu- ja tööstuskaubad, aiatarvikud. Käsitööde äitus ja müük. Broeerimie peale 18.00 tel. 59031967 Tiia Tiideberg. TÄHELEPANU! ID kaartide taotluste vastuvõtmie ja relvalubadega seotud dokumetide vormistamie Otepää politseis 7.05., 11.06., 9.07. ja 13.08. kell 10.00 15.00. Samas toimub ka dokumetide kättesaamie. 17. aprillil allkirjastasid SA Tehvadi Spordikeskuse juhatuse liige Kristja Karis ja AS Valmap Grupp juhatuse liige Hidrek Mõts Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise eljada etapi projekteerimise- ja ehituse riigihake lepigu. Lepigu objektiks o Kääriku Spordikeskuses kergejõustiku- ja jalgpallistaadioi, heitealade väljaku, jõuliaku ja väliujula väljaehituse, Greei saua rekostrueerimise ig väliskommuikatsiooide ja teede-platside rajamie Kääriku Spordikeskuses. Ehitustegevused keskuses kestavad 2019. aastal ja 2020. aasta alguses, et 2020. aasta suvehooajaks oleks sportlastel kasutada täielikult reoveeritud kuue rajaga (jooksusirged kaheksa rajaga), hüppekastide ig mattidega treeigtigimustele vastav kergejõustikustaadio koos valgustuse ig abihooeega. Väljaku keskel valmib täismõõtmetes aturaalse muruga jalgpallistaadio. Piirkoda rajatakse ka eraldiseisev heitealade väljak ig välijõuliak jooksuradade ristumiskohta. Staadioi kõrval asuva Kääriku järve ääres reoveeritakse väliujula koos hüppetoriga ig ehitatakse valmis uus Greei sau. Alates 1. maist 2012 haldab Tartu Ülikooli omadis olevat Kääriku Spordikeskust SA Tehvadi Spordikeskus eesmärgiga ehitada välja Eesti ja lähi-piirkoa sportlaste saavutusspordi ettevalmistuskeskus. Kääriku Spordikeskuse staadio oli üks esimesi valmiud spordiobjekte ajaloolises keskuses kui 1960. aastal sai valmis staadio, mille rajad ja hüppepaik kaeti 1975. aastal tehiskatte sportaaiga. Väljaehitamise eelevate etappide jooksul alates 2013. aastast o keskuses valmiud välispordiplatsid, sportlasmajutushooe, kustmurukattega jalgpalliväljak, pallimägude hall ig keskuse tööks vajalikud garaažid, veetöötlusjaam ig reoveepuhastusjaam. Kristja Karis SA Tehvadi Spordikeskus juhatuse liige
2 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee O T E P Ä Ä 25. aprill 2019 AMETLIK INFO Valgus ja selgus ig pimedus AMETLIK INFO Otepää Vallavolikogu istugil 18.04.2019 Kehtestati Puka Kooli põhimäärus. Lõpetati aregu- ja iovatsiooikomisjoi tegevus. Moodustati Otepää Vallavolikogu alatise komisjoia plaeerimiskomisjo, mille tegevusvaldkoaks o plaeerimis- ja aredusalae tegevus. Valiti plaeerimiskomisjoi esimeheks Jaaus Raidal ja aseesimeheks Jaaus Barkala. Kiitati plaeerimiskomisjo järgmises koosseisus: 1.1 Jaaus Raidal komisjoi esimees; 1.2 Jaaus Barkala komisjoi aseesimees; 1.3 komisjoi liikmed: 1.3.1 Kaire Jaaus; 1.3.2 Rei Pullerits; 1.3.3 Siim Kalda. Moodustati Euroopa Parlamedi valimiseks kolm jaoskoakomisjoi ig imetada jaoskoakomisjoi esimehed, liikmed ja asedusliikmed järgmiselt: 1.1 valimisjaoskoas r 1 (Otepääl): 1.1.1 esimees Kristia Reigo; 1.1.2 liige Kristi Mitt; 1.1.3 liige Mari Mõttus; 1.1.4 liige Kaido Mägi; 1.1.5 liige Aimur Saarekivi; 1.1.6 liige Iga Vaherpuu; 1.1.7 liige Vello Vou; 1.1.8 asedusliige Kristi Leht; 1.1.9 asedusliige Sale Kiuru; 1.2 valimisjaoskoas r 2 (Sagastes): 1.2.1 esimees Laura Karavi; 1.2.2 liige Rei Areg; 1.2.3 liige Kairi Gross; 1.2.4 liige Raili Madli; 1.2.5 liige Margit Mõistus; 1.2.6 liige Tiiu Treimuth; 1.2.7 asedusliige Toomas Kuus; 1.2.8 asedusliige Kajar Lepik; 1.3 valimisjaoskoas r 3 (Pukas): 1.3.1 esimees Kari Tilga; 1.3.2 liige Harri Irv; 1.3.3 liige Tiia Neemeste; 1.3.4 liige Kaire Pedajas; 1.3.5 liige Leoora Piho; 1.3.6 liige Helgi Pug; 1.3.7 asedusliige Airi Herma; 1.3.8 asedusliige Lea Trees. Arvati Nele Bed hariduskomisjoi koosseisust välja. Valiti kultuurikomisjoi esimeheks Jorma Riivald ja aseesimeheks Miia Pallase. Kiitati kultuurikomisjo järgmises koosseisus: 1.1 Jorma Riivald komisjoi esimees; 1.2 Miia Pallase komisjoi aseesimees; 1.3 komisjoi liikmed: 1.3.1 Marika Viks; 1.3.2 Katri Kõiv; 1.3.3 Merle Sooberg; 1.3.4 Merili Kirbits; 1.3.5 Tiia Kukk; 1.3.6 Raivo Kiisler; 1.3.7 Ly Haaviste; 1.3.8 Mari Mõttus; 1.3.9 Esti Kittus. Otepää Vallavalitsuse istugil 08.04.2019 Otsustati liita Otepää vallasiseses lias asuv Piiri t 18 katastriüksus (katastrituus 55601:003:0200) ja Piiri t 18a katastriüksus (katastrituus 55601:003:0210) üheks katastriüksuseks. Ati Ivar Dembovskile projekteerimistigimused Kääriku külas Koo kiistul saua ehitusprojekti koostamiseks. Ati Silva-Agro OÜ-le projekteerimistigimused Lauküla külas Silva kiistul ja Sõsaare kiistul PVC-halli ehitusprojekti koostamiseks. Ati Otepää vallasiseses lias Kuuse täav kiistul asuvale ehitisele (vee- ja survekaalisatsiooitorustik) kasutusluba. Ati Eesti Reformierakoale (registrikood 80043147, aadress Tõismägi 9, Talli, 10119) luba paigaldada ajavahemikuks 3.-16. aprill 2019. a Euroopa Parlamedi valimiste reklaambäer Otepää vallasiseses lias Valga mt 1c kiistule vastavalt asediplaaile. Ati OÜ-le ESKOLAR tasu eest üürile Otepää vallasiseses lias Kopli t 10-2 asuv korter, suurusega 63,30 m2. Kiitati Otepää Vallavalitsuse 2019. aasta hakeplaa. Määrati Mittetuludusühigule Iiah kogukodlikuks aredustegevuseks tegevustoetus summas 465 eurot. Määrati tervisetoetus ühele isikule summas 110 eurot. Määrati toetus raske majadusliku olukorra puhul ühele isikule summas 70 eurot. SÜNNID Steve Raid 1. aprillil Kaspar Pär 9. aprillil Axel Asor 14. aprillil Emily Orav 16. aprillil O üks sellie morbiide aekdoot iseloomustamaks teatud mõttelaadi. Külamees külitab kurja (mitte kurva!) äoga taluaial ja vaatab, kuidas aaber oma ämma matuseid peab. Iimesi ja lilli o palju ig aiaski rikkalik peielaud kaetud, higiste kaeltega valged pudelid ja värisevad süldid ootamas. Kadedus sellest kurvast ilust o aabri vastu aga ii suur, et sisistab kõrval seisvale eidele:,,no pagu aga ja tehku küll o ükskord meie majas ka matus ja siis alles äitame! Mu kaduud vaaisa arutles, et miks see meie iimee iga hia eest üritab edukamal edi seast jalgu alt lüüa? Et ega sest ju edale jalgu juurde tule ja lisaks veel üks kättemaksuhimulie ka lisaks olemas. Miu meelest o kurjuse ja kadedusega vaja tegeleda ja teraapiat teha. Ee, kui see meie rahva lõhub ja vaeuaiad ületamatuks ehitab. Kadeduse ja õeluse toit o edega kaasamägimie, ede mürk aga avalik aeruvääristamie ig,,akkuse kadjate igoreerimie. Positiive ellusuhtumie ja selle kujudamie ühiskoas ja iimeses edas o see võti, mis hoo sisse aab. Negatiivsuse kiigel kiikumie o kui vabatahtlik pea silmusesse pistmie. See o kiik, mis kiigutab ka alul, aga lõpuks kägistab kiikuja. Kui vaadata asja jälle läbi aekdoodi võrdlusväe, siis saab paha asja ka keasti võtta. Setu tuleb Teisest Maailmasõjast koju. Aasta ridel ja kaks vagilaagris oldud aastat o Saksa sõjaväes sudaega teeiud mehel kodust eemal hoidud. Mees astub tarre ja viskab koti maha. Naie kargab tagakamb- rist põevil äoga väja ja küsib:,,nohh, kuis läits? Rõõmsameele mees vastu:,,hästi läits tõsess tullime! Vot sellist Eestit ja sellist Otepääd vajamegi, kus meil ei jääks saamata head saamised lihtsalt pimeda kadeduse ja kellegi väiklaste tujude tõttu. Üks sedalaadi äide o ka Sagaste lossi teemal valeifoga maipuleerimie. Mõi isiklikus vaeus vaevlev sarikaebaja o jalad villi jooksud jõuasutuste vahel joostes ja oma,,omakasupüüdmatut abi pakkudes. Praeguseks peaks olema selge, et midagi ebaseaduslikku Kaido Tamberg sooritaud siikohas pole. Ka kohtuvaidlus,,radaris äidatu üle käib ka piltlikult öeldes selle üle, et kas esitati meedias teadlikke valefakte (vaas tõlgeduses laimati) või o tegu lihtsalt ajakirjadusliku arvamusavaldusega. Et kas ole seadust rikkuud või mitte, pole teemaks ja ei saagi olla. Kohtumasi o aeglae, aga eks suve lõpuks ikka midagi tuleb ja sellest kidlasti ka avalikkust teavita. Praegue artikkel Rahadusmiisteeriumi seisukohast, et müügi maksetigimused olla ebaseaduslikud, o lihtsalt üks ede (RM) juba ammue seisukoht, mille paikapidavust kohtus tõestatud pole. Paljud juristid jälle ii ei arva. Ja ka sii saab vaid olla eri arvamusel, sest asja sisu sellest ei muutu ja kahju keegi ka ei saa. Nüüd tahab Rahadusmiisteerium teada, mis vald edasi teeb. Vallal o jätkuvalt võimalus kasutada kokkulepet ja taastada oma eamusosalus OÜ Sagaste Mõis. Sellega kaaseb projekti omaosaluse tasumise- ja ehitusega seotud otseste kohustuse ülevõtmie vastavalt oma osaluse väärtusele. Setigi rohkem vaja pole. Praeguseks o eed kulud ju tasutud teiste poolt ja laeatud pagast. Kõik o paberil ja puasega äha. Teie võimalus o leppida kokku, et MTÜ leiab oma osadele muu ostja ja tasub vallale raha ee tähtaega. Kolmas võimalus o saada raha (või osakud tagasi) kehtiva lepigu järgselt. Volikogus o valdav arvamus, et ootame objekti valmimise suve lõpuks ära ja vaatame üle lõplikud tegelikud kulud ig otsustame siis. Seega o volikogu otsust ses osas oodata sügisel. Sei ehitatakse Rigtall valmis ja rahastatakse projekti varasemal moel ehk väljastpoolt vallaeelarvet. Igal juhul o vale ifo, et Sagaste loss o vallale kaduud ja et raha ei maksta je. Vallal o võimalus valmisehitatud hooetega mõis kas tagasi võtta koos kulude kadmise kohustusega või siis selle eest raha saada. Ehk siis kõmu kagutamie ja tolmu keerutamie Sagaste lossi ümber o kohaliku poliitika relvake, mida kasutatakse erievaid tutvusi meedias omavate kohalik tegelaste poolt püüdega maalida mustaks asi, mis o tegelikult valge ig vallale igati kasulik lugu. Meil o positiivset küll ja veel! Näiteks o täaseks rahastatud meie taotlus Otepääle üürimaja ehituseks. Tuleb siis ka see ära teha, et uus maja ja uued korterid iimesi siia kutsuks ja jätaks. Täavad valgeks projekti valmistame juba ka ette ja järgmisel aastal o meie asulates sellest elu ilmselt valgem ja julgem. Kidlasti o vaja tõhustada lia heakorda ja väljaägemist. Sii o vajakajäämisi, millele otsime lahedeid. Head vallakodaikud! Olgu see alaud kevadepuhag meile puhastav ja värskedav ig olgem positiivsed! Vallavaem Kaido Tamberg Ülle Veeroja o olud Otepää vaa ja uue valla vahelie siduv abaöör. Tema o üle elaud kõik varasemad Otepää võimutatsud ja erievate vallavaemate kiireloomulised lühiajalised ametisolekud ja pidevad poliitilised palagud. Ülle oli ja Ülle jäi. Sest Üllet oli ja o ikka vaja! Kiita haldusreformi järgse esimese vallavaemaa ja eeleva aabria, et Ülle o Otepää rahaasju südamega ajaud ja auga paigas hoidud. Ta o ilma sisepoliitilise hirmuta peletaud kergekäelisi küsijaid ja Täuavaldus Üllele 15.04.2019 Ati Rolf-Otto Rootsmale projekteerimistigimused Pilkuse külas Veskimäe kiistul elamu ja abihooete ehitusprojekti koostamiseks. Ati Rolf-Otto Rootsmale projekteerimistigimused Pilkuse külas Veskimäe kiistul saua ehitusprojekti koostamiseks. Ati Marguse Vara OÜ-le ehitusluba Nüpli külas Marguse õppe-puhkebaasi kiistul ehitise (sau, ehitisregistri kood 120659082) lammutamiseks. Ati OÜ-le Kaarajärve Õppe- ja Spordibaas ehitusluba Otepää külas Vaa- Otepää õppe-spordibaas kiistul puhkemaja/2 rekostrueerimiseks. Ati Mäeküla külas Kiviiidu kiistul asuvale ehitisele (suvila) kasutusluba. Eraldati spordiüritustele toetus alljärgevalt: 1.1 Mittetuludusühig S.M.A. Racig 350 eurot 20. aprillil 2019. a toimuva spordiürituse Otepää Kevadie Rahvasprit 2019 korraldamiseks; 1.2 Otepää rattaklubi 350 eurot 27. aprillil 2019. a toimuva spordiürituse 3. Otepää GP korraldamiseks; 1.3 MTÜ Valged Teed 500 eurot 27. aprillil 2019. a toimuva spordiürituse Sagaste Valgete Teede rattaralli korraldamiseks; 1.4 Otepää Motoklubi 250 eurot 2019. a mais toimuva Mototriali kohtuike ürituse korraldamiseks; 1.5 Tartu Spordiselts Kalev 400 eurot 30. aprillil 2019. a toimuva spordiürituse Volbriöö teatejooks korraldamiseks; 1.6 Otepää Spordiklubi 200 eurot 2019. a mais toimuva spordiürituse 2019. a Otepää meistrivõistlused orieteerumises korraldamiseks; 1.7 Otepää Spordiklubi 200 eurot 2019. a suvel toimuvate spordiürituste 2019. a Valgamaa orieteerumiskolmapäevakud korraldamiseks; 1.8 mittetuludusühig Otepää üritused 300 eurot 31. mail 2. juuil 2019. a toimuvate spordiürituste 5. Otepää jooksutuur 2019 ja 6. Kekkoei jooks korraldamiseks. Vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumisest üks isik. Nimetati Mittetuludusühigus Valgamaa Ühistraspordikeskus Otepää valla poolseks liikmeõiguste teostajaks Kajar Lepik. Tuistati kehtetuks vallavalitsuse 16. ovembri 2017. a korraldus r 2-4-566 Mittetuludusühigus Valgamaa Ühistraspordikeskus liikmeõiguste teostaja imetamie. Ati mittetuludusühigule Motohai (registrikood 80340336) luba paigaldada ajavahemikuks 19. aprill - 12. mai 2019. a motospordiürituse Laatre Mäkketõus reklaam Otepää vallasiseses lias Tartu mt ja Valga mt ristmiku haljasalale. osaud rahalaeva ilusti akrus hoida. Kurb, et tervis teda eam fiatsjuhia jätkata ei lase, aga meil o heameel, et ta meid raamatupidajaa ikkagi abistama jäi. Sest tema teadmisi ja tema mälu o meil ikka vaja. Täa Üllet ii isiklikult, kui ka kollektiivi imel aastatepikkuse higega tehtud hea töö eest Otepää hüvaguks. Ülle o suurt kummardust väärt ii iimesea, kui ka töötajaa. O tore, et meil olid ja oled! Austusega vallavaem Kaido Tamberg Otepää Teataja o Otepää valla tasuta jagatav ifoleht. Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405 E-kiri: teataja@otepaa.ee Ajaleht iteretis: www.otepaa.ee/ot Toimetaja: Arvo Saal Teostus: MTÜ Meediagrupp Süd-Est Trükk: AS Kroopress Kohaletoimetamie: Omiva Artikleid, mida soovite avaldada, ootame üks ädal ee lehe ilmumiskuupäeva e-posti aadresile: teataja@otepaa.ee. Toimetusel o õigus kirju ja kaastöid ede selguse huvides toimetada ja lühedada. Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu eest. Järgmie Otepää Teataja ilmub 9. mail.
O T E P Ä Ä 25. aprill 2019 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee 3 Kotrollige oma postkastid üle Teeme ära talgud Otepääl Seisuga 22.04.2019 Otepää valla teeuskeskuste lahtiolekuajad Europarlamedi valimiste eel saadab riik iimestele valijakaardid kas ede ametlikule e-postile või ametlikule, Eesti Rahvastikuregistris registreeritud aadressile (. sissekirjutuse aadresile). Kui postiljo ei saa migil põhjusel valijakaarti üle ada (t o isiku sissekirjutus küla täpsusega või kui isik ei ela eam sel aadressil), siis saadab postiljo kaardid tagasi. Kotrollige, kas postkast o kergesti leitav, terve ig õigesti tähistatud (teie ime ja korteri/talu imega). Uus valijakaartide postitamie o 26.04 6.05.2019. Isik, kes ei ole saaud valijakaarti võib kui 11.05.2019 pöörduda avaldusega vallasekretäri poole. Valimispäev o 26.05.2019. Lisaifo https://www.valimised.ee/et/valimistoimigud-ja-t%c3%a4htajad-2019-euroopa-parlamedi-valimistel Ja loomulikult hoidke oma aadress Eesti Rahvastikuregistris õige! Kui vahetate elukohta, siis registreerige uus aadress 14 päeva jooksul uue elukoha järgses omavalitsuses. Ja kui juhtub, et täu postiljoi heale piirkoa tudmisele saate valijakaardi kätte, aga seal peal o vale aadress, siis pöörduge vallavalitsusse perekoaseisuametike poole oma aadressiadmete paradamiseks. Kui aga Teile kui majaomaikule paakse postkasti valijakaart, kus o kirjas eelmised omaikud või isikud, kellest te kuagi kuuludki ei ole, siis saate emad välja kirjutada taas vallavalitsuse perekoaseisuametike poole pöördudes. PILLE SIKK NÕUNI KÜLARAHVA SUUR AASTAKOOSOLEK 19. mail kell 12.00-13.30 Nõui Kultuurimajas 1. Ifokorraldus Millist ifot ja kuidas võime küla elaikele edastada? Kas haarame ühtsesse iforuumi ka aaberkülad? Kappermäe Seltsi Talgud Otepää vald, Tõutsi, Lokumärdi talu 4. mai kell 10-13 Neeruti külaplatsi korrastamie Otepää vald, Neeruti 4. mai kell 10-12 Lilleallika kevadtalgud Otepää vald, Lilleallika, Helleurme 4. mai kell 10-16 Teeme ära Pukas Puka alevik, Kesk 4 4. mai kell 13-19 Nurmeukutalgud Prigi külas Otepää vald, Prigi 4. mai kell 11-16 Otepää Liamägi Otepää Liamägi 4. mai kell 10-16 Vidrike küla talgud Otepää vald, Vidrike, Vidrike külamaja 3. mai 11.00 kui 4. mai 15.00 Otepää külade postkastitalgud Otepää vald, Lutike, Makita küla, Kastolatsi küla, Pilkuse küla 4. mai kell 10-16 Pühajärve rada mieva kergliiklustee korrastamie Otepää li, Kolga tee 4. mai kell 11-15 Puka aleviku Tööstuse täava piirkod korda Otepää vald, Puka alevik, Tööstuse t. piirkod 4. mai kell 10-16 ASUTUS Häirekeskus Sotsiaalkidlustusamet (sh. pessioiamet) Eesti Töötukassa Politsei ja Piirivalveamet (sh. passide ja isikutuistuste väljastamie) Eesti Haigekassa Tööispektsioo Olulised kotaktid INFOTELEFON 112 16 106 E-R 9-17 kuu viimae R 9-13 15 501 E, K, N 8.15-16.00; T 8.15 17.30 R 8.30-12.00 612 3000 E-P 8-19 17 77 (ID-kaardi kaotuse korral) 669 66 30 E 8.30 18 T, K, N 8.30-16.30, R 8.30-14 640 6000 (jurist) E-R 9.00-16.30 Paluveski talgud Otepää vald, Miti, Paluveski 4. mai kell 10-16 Pukamõisa Otepää vald, Plika, Pukamõisa 4. mai kell 10-16 Puka mäguväljaku taastamie, üldie heakord kaupluse, saua ja kortermajade piirkoas Otepää vald, Puka alevik, Ääre ja Kooli täav 4. mai kell 10-16 Puka Kesk ja Nooruse täav Otepää vald, Puka alevik, Kesk ja Nooruse täav 4. mai kell 10-16 Päidla õueraamatukogu meisterdamie Otepää vald, Päidla, Kalmemäe bussipeatus. 4. mai kell 12-16 Vaa-Otepää külatee Otepää vald, Vaa-Otepää 4. mai kell 10-16 Madsa spordibaasi heakorratalgud Otepää vald, Arula 4. mai kell 10-16 Pühajärve Põhikooli talgud "Kes teeb, see jõuab!" Otepää vald, Pühajärve, Sihva küla, Ilmjärve küla. 2. mai 10.00 kui 9. mai 16.00 Teeme Ära talgupäev Otepää vald, Puka alevik 4. mai 2019 kell 10-14 KODULEHEKÜLJE AADRESS www.112.ee www.sotsiaalkidlustusamet.ee www.tootukassa.ee www.politsei.ee www.haigekassa.ee www.ti.ee PUKA TEENUSKESKUS (ENDINE PUKA VALLAMAJA, PUKA ALE- VIK, KOOLI TN 6) Lahtiolekuajad: E,T, N 9.00-12.00; 13.00-15.00, R 9.00-12.00, tel 76 68 443. Teeuskeskuse juht: Lea Madissov tel. 766 8443 E-post: Lea.Madissov@otepaa.ee Sotsiaaltöö spetsialist Pille Sikku vastuvõtuajad: K: 09.00-13.00, tel. 52 47 930. E-post: Pille.Sikk@otepaa.ee Teeuskeskuse majadusspetsialist Kalev Mekk, tel. 516 4931 E-post: Kalev.Mekk@otepaa.ee SANGASTE TEENUSKESKUS (ENDINE SANGASTE VALLAMAJA, VAL- GA MNT 7, SANGASTE ALEVIK) Lahtiolekuajad: K 9.00-14.00, tel 766 8040 Teeuskeskuse juht: Lea Madissov tel 766 8040, e-post: Lea.Madissov@otepaa.ee Sotsiaaltöö spetsialisti Pille Sikku vastuvõtuajad: T: kell 9.00 16.00. Muul ajal kohtumie telefoi teel eelevalt kokku leppida. Tel. 76 68 046;52 47 930. E-post: Pille.Sikk@otepaa.ee. Majadusspetsialist Peeter Hasso tel. 5301 6488 E-post: Peeter.Hasso@ otepaa.ee. NÕUNI TEENUSKESKUS (NÕUNI MAAKULTUURIMAJA, NÕUNI) Teeuskeskuse majadusspetsialist Kalev Lõhmus, tel. 513 9071 E-post: Kalev.Lohmus@otepaa.ee Arula küla 600. aastapäevale pühedatud kotsert 1. mail 2. Nõui Küla aregukava alustalad Mis o siu-meie eesmärgid, ägemus? Millist Nõui küla soovime? Mis o meie ühised traditsiooid? 3. Töökorraldus Moodustame Nõui elaike aktiivgruppi. Püstitame esimesed eesmärgid ja jagame kohustused. Lugupidamisega, Perearstide õuadetelefo Päästeameti ifotelefo (ifo korstapühkijate, metsa mieku keelu, lõkete tegemise reeglite, suitsuaduri paigalduse, maja ehitusormide jms. kohta) Maateeifokeskus ARK iformatsioo 12 20 24 h 15 24 24 h 612 32 80 ja 1510 620 1200 E,T,K,R 9.00-17.00; N 9.00-16.00 www.1220.ee www.rescue.ee www.liiklus.ee www.mt.ee Elmo Saul Nõui külavaem Tel. 51 10 574 Uimastiifo (õustamie, kuidas aidata sõltlast je); HIV/AIDS-alae õustamie 17 07 (tasuta, aoüüme) E 11-18; K 13-17; N 16-19; R 15-19 Psühholoogilie õustamie 126 E-P 17-03 655 8088 E-P 19-07 www.usaldus.ee www.elulii.ee Vaa tubli talguhut tõmbab töö käima Sagaste kiriku juures 4. mail 2019 algusega kell 10.00. Kavas o kiriku ümbruse koristamie, käärkambri ettevalmistamie uue altari tulekuks ja kõik muud vajalikud tööd. Kohapeal talgusupp ig kuumad ig karastusjoogid. Riietus - ilmastikukohae. Kaasa võtta palume reha ja võimalusel muid tööriistu. EELK Sagaste Püha Adrease kogudus Psühholoogilie kriisiõustamie Raseduskriisi õustamie Valgamaa Naiste Tugikeskus Ohvriabi õustamistelefo (varguse ohvrid, vägivalla ohvrid) Kaduud laste telefo (kaduud lastest teatamie, õu selle kohta, mida ette võtta) Lasteabi õuade telefo 6 314 300 E-N 15-19, R 15-18 800 2008 (tasuta) E-P 9.00-21.00 530 32 544 116 006 116 000 24 h (tasuta 116 111 (tasuta) 24 h www.elulii.ee http://rasedus.ee www.valgaaistevarjupaik.ee www.paluabi.ee www.lasteabi.ee www.lasteabi.ee 2019. aastal möödub Otepää vallas asuva Arula küla esmamaiimisest 600 aastat. Kaui ig väärika küla juubelipidustuste raames toimub Otepää Kultuurimajas 1. mail legedaarse Tõis Mägi kotsert. Esitusele tulevad Tõis Mägi vaemad ja uuemad laulud, mis saavad Riivo Jõgi juhatatud kviteti toel omale kevadiselt värske kõla. Piletid hiaga 12 eurot müügis Otepää Turismiifokeskuses ja Ticketeris. Ticketeris piletite ostukeskkod: https://www. ticketer.ee/tois-magi-ja-riivo-jogi-kvitett Kohapeal o pileti hid 15 eurot.
4 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee O T E P Ä Ä 25. aprill 2019 Kultuurikaleder Tiiu Saarel o uhke autogrammikogu! Otepää Kultuurimaja Südmuste lisaifo +37256626481 Merle 26. aprillil kell 14.30-20.00 Otepää Kultuurimajas Põhikooli kooliteatrite vabariiklik festival. Esievad Koguta, Põlva, Väike-Karla, Jõõpre, Kärdla, Ramsi, Salme Kääpa, Jõgeva põhikooli teatritrupid. Üritus TASUTA 27. aprillil kell 10.00-16.30 Otepää Kultuurimajas Põhikooli kooliteatrite vabariiklik festival. Esievad Tartu Kesklia, Tartu Waldorfi, Juuru, Kolga, Sillamäe ja Valga põhikooli teatritrupid. Üritus TASUTA 1. mail kell 16.00 Arula küla 600. aastapäevale pühedatud kotsert: Tõis Mägi ja Riivo Jõgi kvitett / Piletid müügil Ticketeris ja Otepää Turismiifokeskuses 12 eurot ja koha peal 15 eurot. 4. mail kell 10.00-16.00 Teeme ära talgud Otepää Liamäel. Plaaitavad tööd Rehitsemie (omad rehad ja kidad kaasa), lageud okste korjamie ig põletamie, üldised heakorratööd. Talgutele saab registreerida aadressil www.teemeara.ee. 4. mail kell 14.00 Otepää kultuurimajas suguvõsaorkestri Pillipuu kotsert Pidu Pillide Puult. Kaasategevad Pillipuu erievad koosseisud ig Laikrete pereasambel. Avatud kohvik. Üritus TASUTA 5. mail kell 11.00 Otepää valla süikirjade jagamie 5. mail kell 9.00-13.00 Otepää Kultuurimaja pargis Taaskasutusturg ja Vaavara Laat. Kohatasu 2 eurot. Lisaifo ja müügikohtade broeerimie Vello 5054549 5. mail kell 14.00 Otepää kultuurimajas Kugla Muusikalitrupi muusikal ROKIAJASTU ei eam mia paremaks saa. Pilet 5 eurot NB! Pole soovitatav alla 12-aastastele. Miu autogrammikogu saamislugu o üsa kaootilie. Elva Keskkoolis käisi kirjadusklassis. Meie keele- ja kirjadusõpetaja Karl Muru eestvõttel korraldati alates 1970. aastast õpilaskeelepäevi. 21. ovembril toimuul olid päris tutud esiejad: Paul Ariste, Jaa Kapliski, Mati Hit, Mart Mäger jt. Eks eed esimesed autogrammid sealt pärievadki. Ja sahtlipõhja ad kadusid. Kui töötasi juba Valgamaa Kommuisti sovhoosis, oli meil 1981.-1986. aastal direktoriks Kalev Raave. 1985. a tähistati majadi 25. süipäeva. Toimus igasuguseid ettevõtmisi, ka kohtumisi kirjaikega: Jaa Kross, Elle Niit, Hado Ruel. Said ede raamatutesse autogrammidki võetud. Ei mäletagi täpselt seda aastat, kui asusi oma kogueud sahtlitäisi sorteerima. Sealt hakkaski märkmikulehti ilmuma autogrammid olid alles! Raamaturiiuleist otsisi üles ka autogrammiga varustatud raamatud. Nii see alguse sai! Lisadusi tuli kotsertidelt: Tõis Mägi, Marek Sadam, Jaa Tätte jt., Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjadusmuuseumi üritustelt, koolioorte laulupeolt 2007. a je. Nii et iga autogrammi taga o lugu, mis südame soojaks teeb. Lisaks kogues ka autogrammi adute kohta materjali ajakirjadusest kaustad o päris paksud. Mitmedki autogrammid o saadud Kappermäe seltsi üritustelt: Cotra, Kristel Vilbaste, Mikk Sarv, Gerda Kordemets jt. Ja kui fatastilisi lugusid selle kõigega seostub! Pea maiima sedagi, et mu kaustas o ka mõed trükitud autogrammid ajalehtedest-ajakirjadest. Viimastest lähtudes üks lugu. Gerda Kordemets käis külas 31.03.2013. Ta pakkus meile vaatamiseks ühe loo, mida ta oma paremate hulka kuuluvaks peab Trammisõit aastast 1993: Juha Viidig akast mööduva Tallia taustal oma luuletusi lugemas. Mia pärast oma autogrammikaustaga kohal. Avatud leheküljel vaatab meile vastu Juha Viidig: Luuleveerud, Sirp ja Vasar 10.06.1983. Juurdekirjutus: See o küll trükitud autogramm, aga ta o pea 30 aastat hoitud. Ja praegu seda eam EI SAA. Vaikisime mõlemad -2013 1993 1983. Tiiu saab autogrammi Presidet Toomas-Hedrik Ilveselt, kes külastas Pühajärve Põhikooli 29.02.2008, et ada koolile üle kauima kooli auhid, milleks o Au Raua põimvaip Kirikukukk-aabitsakukk. Lugusid oleks küll ja veel! Looda, et Kappermäe seltsimajas ikka oma kogu täiedada saa! TIIU SAAR Puka Kultuurimaja Südmuste lisaifo +3725274812 Helgi 10. mail kell 19.00 Tsooru Külateatri etedus: Virve Osila "Poolikud patud". Lavastaja: Laie Keerov. Osades: Marge Aus, Ale Aus, Rage Jõela, Raier Hillak, Herki Hillak, Lily Keerov, Ly Raudsepp, Aeli Vissel, Liis Keerov, Jaek Sisas, Jarek Jõela. Pilet 5 eurot. Sagaste Kultuurimaja Südmuste lisaifo +37256822022 Raili 26. aprillil kell 19.00 Rahvusvahelise tatsupäeva tähistamie. Jalga keerutavad Sagaste piirkoa suured ja väikesed tatsijad. / Tasuta! Pidu jätkub Iree ja Ivar Haseiga / Pilet 5 eurot / Avatud kohvik: Kairi Tordid / Lisaifo +37256822022 Raili Nõui Kultuurimaja Südmuste lisaifo +37253465648 Marika 11. mail kell 17.00 Otepää valla emadepäeva kotsert ja aasta ema tuustamie. Traditsiooilie heategevuslik tordioksjo (võta oksjoile kaasa soolae/magus tort või kook). Tordi- ja kohvilaud. Karukäpa töötoad toimuvad 30. aprillil 2019 kell 18 vallamaja III korrusel, ruumis r.308. Ifo tel 5153248 Arula 600 Arula pidu o 11. mail Madsal! Algab kell 14.00. Kallis Arula rahvas, meie sõbrad ja toetajad, üle 600 aasta o meie esivaemad puuud meie paela, tulge ja avaldame koos eile austust ja lugupidamist. Mai o valguse kasvamise kuu ja kui valgus o kasvamas, tuleb palju õues olla, sest vaid ii jõuab valgus südamesse meid hoidma ja toetama. Meie külapidu toimubki Madsa puhkekülas, värskemast-värskemas õhus. Kõik o ikka oodatud! Juubelipidustused jätkuvad, vahuvei valatakse välja, söömist ootavad hõrgutised, ii oma küla iimeste poolt valmistatud, kui Rõgu pagaritelt tellitud je. Võta kaasa midagi kohvikõrvast, kas kooki või puuvilja või soolae amps. Mida seal peolistele pakutakse? Ikka muusikat, väikesi üllatusi, etteasteid, ühiseid tegemisi je. Kas tatsida ka saab o küsitud? Ikka saab. Mai algus o imelie aeg tõepoolest. Orieteerumie metsalilledest ääristatud rajal? Piduliste käsutuses o peosaal ja söögisaal. Uhkele peole võib tulla ka kostümeeritult, ka keskaja moele kohaselt, või hilisematest sajadidest pärit rõivastesse (kes soovib, mägib kaasa), väga oodatud o rahvariided! Sellised mõtted siis seoses peoga. Tulles võta suvi ja rõõmus meel südames kaasa ig jaga seda meiega. Too peolauale atuke meelepärast t. koduküpsetatud koogike, puuvili või midagi mida oled sügisel purki teiud ja mida soovid teistega jagada. Meee ja soe söök o teid juba ootamas. Peo heaks kordamiekuks võid teatada oma tulekust aadressil arulakyla@ gmail.com või telefoil 5218653. Osalustasu (10 eurot) saad kada EE201010220112835014, MTÜ Arula Külaselts ülekade selgitus Arula pidu. Lapsed kui 12 (k.a.) aastat tasuta. Ära jää koju teleka ette tukkuma! Kohtumisei!
ARULA 600 aprill 2019 5 2012. aasta külapidu Lutsul. Arula või Arrol või Waist Aastal 2019 möödub 600 aastat Arula kirjalikust esmamaiimisest 1419. aastal. See o Arula ajaloolie kirjalik süituistus. Sellega astub olematu olevate hulka. Mõis o südiud Arula külast ja mõisamaast o osake jälle imetatud Arula praeguseks külaks. Arula külaselts oli otsustaud esmamaiimist tähistada ig jäädvustada kohalik kultuuripärad trükisõasse. Raamatu pealkirjaks sai Kõik teed viivad Arulasse ehk Päästetud pärimused. Tähistasime raamatuga ka Eesti Vabariigi 100. süipäeva. Arulaa käsitleme kuagisi suuri mõisamaid, mitte täast väikest Arula küla. Arula ime tähedusest Kohaimi Arula kooseb sõast aru ja -la liitest. Lõua-Eestis tähistas aro liivasegust maad. Ilmselt imi sellest päriebki, sest Arula tuumikus just iisugue maapid ogi. Kus Arula asub? Kui räduril, kes o jõudud Otepää maile, oleks tiivad ja võimalik tõusta pilve piirile, äeks ta eda all hiigelsadulat meeutavat Otepää kõrgustikku. Sadulal o kaks otsa: lääes Arula ja idas Vastse- Otepää. Keskel laiub madal õgu, kus sätedab Pühajärv. Kõrgustiku lääeserval kerkib Kuudsemägi (217 meetrit), ida pool aga Laaemägi (211 meetrit). Lääepoolset osa o imetatud ka Arula kõrgustikuks, mis o Otepää kõrgustiku lagi. Väga rahutu o reljeef Arula ümbruses. Kupliteja kühmudevahelistes lohkudes o arvukalt väikesi järvi. Arula rahutu maastik pakub külastajatele rohket silmailu ja sportlikku piget. Kuplite vahel keerleb oma lugematute tõusude ja lagustega Tartu suusamaratoi rada, mida audivad ka Tartu rattamaratoist osavõtjad. Ed Eesti mäesuusatajate mekaks imetada võiv Kuudsemägi o külmakuudel tõelie maget talispordisõpradele. Otepää golfi keskuse ja Madsa spordibaasi külalisedki hidavad Arula mitmekesist maastikku. Lisaks sportimisele o ümbruskod soode ka loometööks. Viimae jääaeg o Otepää kõrgustikule lükaud mõikümmed suurt rahu. Jääajast ei mäleta Arula rahvas eam midagi ja emad räägivad kivide tekkimisest hoopis ii: Vaapagaad viskavad teieteisele kive. Muiste olud kaks vaapagaat, üks Puka mägedel, teie ühel Otepää mäel. Hakaud ad ajaviiteks teieteisega mägima, imelt kive kätte viskama. Teie pidaud visatud kivi ikka kii püüdma, agu meie päevil palli kii püütakse. Sellest viskamisest tekkiud Arula kati palju kive, sest Arula jääb just Puka ja Otepää mägede vahele. Pärast o osa eist maa sisse vajuud. Arula ütlemisi: Ärge laske faktidel ilusat juttu ära rikkuda! Arula müük ja omaikud läbi sajadite Vedade Klaus, Otto ja Bertram Yxkulli, Hermai poegade vahel, 15. jaauaril 1419. a sõlmitud lepigus, imetatakse Arrole t ühe Wollusti mõisale kuuluva külaa. 29. juuil 1475. a sõlmitud ülemiekuaktis, millega Peter Yxkull Wollusti mõisa Bartholomeus Tiesehauseile kikis, o selle juurde kuuluvate külade hulgas ka Arrolit imetatud, agu ka selle küla juurde kuuluvaid maid. Aastal 1569 kuulus see Tromholdile ja mõed aastad hiljem Gaspar Tiesehauseile. Vee sõja ajal (Liivi sõda 1558-1583) jäi Arrol iimestest tühjaks ja omaikuta ja Poola kuigas Stefa liitis selle suurema maavaldusega. 1627. aastaks oli see mõis või maavaldus täiesti mahajäetud ja kuigliku metsavahi hoole all. Rootsi kuigas Gustav Adolf, adis Arroli koos Kodijärvega 31. juulil 1629. a Niels Adersso Coretile. Tolle poeg Niclas Coret, abiellus Elizabeth vo Gütersbergiga ja jättis Arroli oma tütrele, kes oli abielus ooberstleitat Berhard Brackeliga. Niclas Coret tütar jättis Arroli omakorda oma pojale, ooberstleitat Heirich Joha Brackelile ja Kodijärve oma teisele pojale Ewert Wolmar vo Brackelile. Viimae sai Arroli oma vea päradusea aastal 1732. H.J. Brackeli testamedi kohaselt päradas ta Arroli omakorda oma pojale, leitat Georg Friedrich vo Brackelile, kes müüs Arroli 12. märtsil 1786. a (teistel admetel 20. aprill 1786. a) 39 500 rubla eest leitat August Ferdiad v. Wulfile (kes oli Bered Magus v Wolf zu Serbigalli poeg). August v. Wulf suri 1788. aastal ja tema pärijad müüsid mõisa 1. oktoobril 1812. aastal 40 000 rubla eest rittmeister Adolph vo Wulfile, kes valduse 1821. aastal mitmeks osaks jagas. Mõisa pärisid rittmeistri ja maaõuiku Adolph vo Wulfi lesk Christie, südiud vo Nadelstädt ja ede ühised lapsed Julius (ametilt kohtuik), Emil (maakohtu ametik), Wilhelmie (abielus Pereira), Alwie (abielus vo Buchisky), Emilie (abielus paruess Bruiigk), Emma (abielus paruess Fredrik), samuti vo Wulfi vead ja õed ig viis vo Wulfi tütre Elise alaealist last. Terve mõisa omaikuks saab 1. ovembril 1841 vo Wulfi tütar Emilie, paruess Bruiigk, kes maksis selle eest 41 000 rubla. Ja müüs mõisa omakorda 18. ovembril 1857 (teistel admetel 29. aprillil 1859) 63 000 rubla eest oma abikaasale, kihelkoakohtuik paru Karl Bruiigkile. Paru Bruiigk müüs mõisa 21. oktoobril 1861 (teistel admetel 8. detsember 1861) kui 1874 135 000 rubla eest Fraz Guillemot de Villebois le. 19. sajadi viimastel kümeditel kuulus mõis Braschidele. Mõisa viimaseks võõradamiseelseks omaikuks oli Richard Gustav vo Samso-Himmelstjera. Beiträge zur Geschichte der Rittergütter Livlads vo L.vo Stryk. 1877 Dorpat (lk.114, 115) https://sites.google.com/site/arulakyla/mois/moisikud NB! Esialgses kirjasõas maiitakse Arulat ka imega Waist. Arula kooliaja puudutuse ime ja Arula koolide lood 2014. aastal sai teoks plaa teha pik, millel tahvlike Arula koolidele, siise haridustee alguse 250. aastapäeval. Me autisime seda, et teame meie Arula koolide asukohti. Ja ime läbi o säiliud ka edise Rebaste kooli maja. Ilm oli ilus ja soosis igati meie ettevõtmist. Saime koos paa päikeselisele mälestuspigile tahvlikese. Liidia Saarma rääkis lugusid Mats Traadi Pommeri aiast ja ajast. Igal leheküljel olid tuttavad kohad. Vähemalt teavad Helgi ja Liidia öelda, kus üks või teie hooe, viljapuu, südmus toimus. Täame pererahvast. Kohal olid iimesed kõigist kolmest vallast, Paluperast, Pukast ja Otepäält. Kooli juures kasvab vaa mäd ja tema o äiud paljutki. Mis jutte sii ja koolis räägiti 250 aastat tagasi? Meil o omad mälestused ja mälestuste mälestused ja kõik kirjutatu meie kadi kohta. Hoidkem mälestusi ja koolide lugusid, vähemalt mõdagi eist. Kõik lood o kordumatud ja kõik iimesed väärivad oma lugusid. See kõik o aja puudutuse ime! Kooliaja puudutus, mida me tueme sii ja praegu! Arula koolide lugusid saame lugeda ilmuud raamatust, mille kaaepildil oleva kivi juurde paime gi pigi ja jäädvustasime oma kohaloleku. Raamatut tutvustas Eike Tasa. Täame Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi, KÜSK-i ja Valgamaa KOP-i, kõiki toetajaid ja koostöötegijaid raamatu ilmumisele kaasaaitajaid. Projekt o rahastatud sisemiisteeriumi kohaliku omaalgatuse programmi vaheditest. Vaata ka: http://arulakyla.blogspot.com/2014/10/kooliaja-puudutuse-ime.html
6 ARULA 600 aprill 2019 Arula kügaste vahelt taludest võrsuud haritud mehed Koloel Karl Parts Koloel Karl Parts südis 15. juulil 1886 Tii talus, Arula mõisas. 1915. aastal lõpetas Karl Parts Peterhofi lipikekooli ja osales Vee armee koosseisus Esimeses maailmasõja rietel. Tsaariarmeest sai ta alamkaptei auastme. Juuis 1917 liitus Karl Parts Eesti rahvusväeosadega. 23. märtsil 1918 määrati ta 1. Eesti jalaväepolgu I pataljoi ülemaks. 1918. aasta 1. jaauaril üledati kapteiks. Saksa okupatsiooi ajal oli ta põradaaluse Kaitseliidu orgaiseerija. 20. juulil 1919 üledati Karl Parts alampolkovikuks vausega 1. juuist 1919, ülesäidatud vahvuse ja iseäralise kiiduväärt tegevuse eest vabariigi sõjaväes soomusrogide juhatamises mitmekordsetes lahigutes (Käsk Vabariigi sõjavägedele r. 122, 20. juulist 1919, 1). 31. detsembril 1919 üledati ta iseäralise kiiduväärt ja kasuliku tegevuse eest polkovikuks, vausega 1. jaauarist 1920 (Käsk Vabariigi sõjavägedele r. 301, 31. detsembrist 1919, 1). Käsuga 8. aprillist 1924 loeti tema auastme vauseks 16. märts 1919 (Käsukiri Kaitseväele r. 2203, 8. aprillist 1924, salajae). Vabadussõjas oli kapte Karl Partsi ülesadeks soomusrogide korraldamie ja juhtimie. 30. ovembrist 1918 kui 21. jaauarii 1919 formeeriti ja sõitsid ridele eli laiarööpmelist soomusrogi, mis olid relvastatud suurtükkide ja raskekuulipildujatega ig mehitatud dessatkomadodega. Haavata saamise tõttu Elva all (Kirepi lahigus) 23. jaauaril 1919 viibis kui 27. aprillii 1919 otsesest lahigu tegevusest eemal. Pärast kapte Ato Irve lagemist asus Karl Parts 28. aprillil 1919 Soomusrogide divisjoi ülema kohale ja oli soomusrogide üldjuhiks kui Vabadussõja lõpui. Karl Partsi autasustati Vabadussõjas üles äidatud teeete eest kolme Vabadusristiga. Aastatel 1921 1923 teeis Parts Eesti sõjaväes Soomusrogide brigaadi ülemaa, 1923 soomusrogide ispektoria ja 1923 1924 tehiliste vägede ispektoria. 1923. aastal lõpetas ta samuti Kõrgema Sõjakooli. K. Parts osales 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumises 1924. aastal. 1925. aastal lahkus K. Parts tegevteeistusest ig hakkas Tartumaal Voldi külas Vabaduse talu pidama. 6. ovembril 1940 arreteeriti K. Parts oma kodutalus ig viidi Tartu vaglasse. 1941. aasta aprillis viidi ta Veemaale, kus ta 28. juulil 1941 Kirovi oblasti SARKi vägede sõjatribuali poolt surma mõisteti ig 1. septembril hukati. Wikipeedia 1. Arold Hiom, Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast, Eesti Päevalehe AS, 2010. lk 127-128. 2. okupatsioo.ee https://sites.google.com/site/arulakyla/iimeste-lood/koloel-karl-parts Orelimeister Erst Carl Kessler Arulas o südiud orelimeister Erst Carl Kessler (1808-1863). Ta oli Eesti üks tutumaid 19. sajadi oreliehitajaid, kes ehitas aastatel 1833-1863 vähemalt 123 orelit üle Eesti ig kaugemalegi. Tema kõige kaugemal ehitatud orel asub Alaskal, Sitka lias. Alaska kuulus siis Vee keisririigile. Ehte kullatis kauistas Tartu Maarja kiriku Kessleri orelit. Tartu ülikooli kirikule ehitatud 28 registriga orel oli Kessleri suurim töö. Taagepera kirikus o Kessleri viimae ehitatud orel, valmis 1863. Kolm ehtsat Kessleri orelit o: Karksis, Otepääl, Taageperas. Riigikohtuik Kaarel (Karl) Parts Õigusteadlae, riigikohtuik ja ühiskoategelae Kaarel (Karl - süimeetrikas) Parts südis 5. juuil 1873. a Otepää kihelkoas, Arula mõisa Alajärve talus. Õppis Sagaste kihelkoakoolis, Tartu gümaasiumi ettevalmistuskoolis, Trefferi gümaasiumis (1885 1888), Tartu kroougümaasiumis (1888 1892) ja Tartu Ülikooli õigusteaduskoas (1892 1896). Lõpetas ülikooli õigusteaduste kadidaadia. Eesti Postimehe toimetuse liige, Riia Rigkoakohtu ametik (1896 1897), seejärel advokaat Võrus ja Ülemtalurahvakohtu eesistuja Võrus (1898 1900) ig seejärel samas ametis Tartus (kui 1907). Aastatel 1907 1917 vautatud advokaat Tartus. Vee II Riigiduuma liige (1907). Tartu liavolikogu liige (1906 1920). Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermagu Lõua-Eesti komissar (1917), seejärel Jaa Poska abi. Eesti Ajutise Maaõukogu esimees ja liige (1917 1919). Kaarel PArts oli Riigikohtu esimees aastatel 1919 1940. Tema põhimõtteks oli: kohus o rahva jaoks. Tartu Ülikooli audoktor (1932). Oli väga paljude seltside liige ja kuulus ede juhatusse: Eesti Üliõpilaste Selts (kirjatoimetaja), Eesti Kirjaduse Selts (eestseisuse liige, 1932 auliige), Võru selts Kael (esimees), Tartu Õigusteadlaste Selts (liige ja auliige), Tartu Eesti Laeu- ja Hoiuühisus (esimees), Eesti Vastastikue Krediidiühisus (juhatuse liige ja esimees), Tartu Põllumeeste Selts (abiesimees), Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts (juhatuse liige), Eesti Rahva Muuseumi hoolekogu (juhatuse liige), meie vaima kultuurirahastu Bergmai Abiraha liige ja juht (1920 1940) jt. Parts suri 5. detsembril 1940 Tartus ja o maetud Maarja kalmistule. Eesti avalikud tegelased: eluloolisi admeid. Tartu, 1932. Lk 229. Toomas Aepaio, Riigikohtu esimees Kaarel Parts. Eesti Jurist 1992, r. 6, lk. 431 434. (1) https://sites.google.com/site/arulakyla/iimeste-lood/kaarel-parts--vadeadvokaat Koloel Eo Mõts Eo Mõts (südiud 14. oktoobril 1974 Tartus) o Eesti sõjaväelae. Elas Arulas Vaamõisas ja käis Pühajärve koolis, mille lõpetas 1989. aastal. Õppis seejärel Puka Keskkoolis (lõpetas 1992), Eesti Riigikaitse Akadeemias (lõpetas 1996, kaitseväe õppesuud) ig Tartu Ülikoolis (lõpetas 2011, sotsiaalteaduste magister sotsioloogia alal). 2017. aastast koloel, 2016. aastast Kaitseväe Ühedatud Õppeasutuste ülem. Autasustatud 2019. aastal Kotkaristi III klassi teeetemärgiga ig mitmete sõjaväeliste autasudega. Wikipeedia Aleksader Kik mäeiseer, Tartu rahu eelläbirääkija Aleksader Kik südis Uibolaae talus Arulas pere teise lapsea üheksast. Ta alustas õppiguid Arula vallakoolis, jätkas Otepää kihelkoakoolis ig seejärel Tartu Õpetajate Semiaris. Lühikest aega täiedas Kik oma teadmisi vabakuulajaa Zürichi Ülikoolis (talvel 1906/1907) ig jätkas juba eristipediumi toel Peterburi Mäeistituudis. Kik suuati Saksamaale valmistumaks professori ametiks. 1913 1914 töötas ta Berliiis Charlotteburgis tehikaülikoolis ig ettevõttes AEG. Kik oli Petrogradi Mäeistituudi assistet (1914 16) ja Jekateriburgi Mäeistituudi professor (1916 17). Aleksader Kik täitis tähtsat rolli Tartu rahu sõlmimisel. 1920. a sõlmitud Tartu rahu oli Eesti Vabariigi välispoliitika suurim saavutus, mis viis meid välja sõjast Veemaaga ja tagas riikliku iseseisvuse. Aastatel 1925 1935 oli Kik ka Tallia Tehikumi (täase Tallia Tehikaülikooli eelkäija) õppejõud. Seal luges ta elektrotehika ja elektriaparaatide kursusi. 1928. a asutati ühiskodlik jõukomitee ja Kik kutsuti selle esimeheks. Asuti koostama Eesti elektrifitseerimise kava. Protsess kiirees, kui 1935. a lõpul kehtestati Eesti Rahvusliku Jõukomitee seadus ig järgmisel aastal alustas tegevust juba riiklikult juhitud orgaisatsioo. Kik oli 1930 1934 väljaade Tehika Ajakiri vastutav toimetaja. Aleksader Kik suri 18. detsembril 1937 Tallias. Wikipeedia https://sites.google.com/site/arulakyla/iimeste-lood/aleksader-kik--iseer Kirjaik Mats Traat Mats Traat südis 23.11.1936 Otepää vallas Arulas Kuudse talus. Tema koolitee sai alguse Arula, Vaa-Otepää ja Nõui koolidest. Ta o luuletaja, prosaist ja äitekirjaik. Mats Traadi loomig o aukartust äratav ii hulga, kui žarilise mitmekesisuse poolest. Tema tutumaid teoseid o ehk Tats aurukatla ümber", milles autor kirjeldab värvikalt Eesti taluiimeste elu pöördelistel aastatel 20. sajadi esimesel poolel. Teose põhjal vätas Eesti telefilm 1987. aastal filmi. Kultuurkapitali iseloomustuses öeldakse Mats Traadi kohta: Mats Traat vähemalt pooltsadat teost sisaldav loomig o alates 1962. aastal ilmuud esikkogust «Kadilised laulud» olud sõa otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Saraselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõua-Eesti peaks kaduma, siis o võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekod kaasajast Põhjasõjai." Arula külaelaikel o kirjaikuga täase päevai säiliud side, 2016. aastal tähistas külarahvas kirjaiku 80. aastapäeva. Foto: P.Lagovits
ARULA 600 7 aprill 2019 Arula kügaste vahelt taludest võrsuud haritud mehed August Veler Eesti hüdroloogia teerajaja Ferdiad Saamees skulptor Georg Yri Naelapea kirjaik, ajakirjaik ja kirjastaja August Veler südis 17. (29) märtsil 1884. a Tartumaal, Otepää kihelkoa Arula vallas, Vaamõisas. Alghariduse sai ta Otepää kihelkoakoolis. 1897. a astus õppima H.Trefferi gümaasiumi, aasta hiljem Tartu Reaalkooli, mille lõpetas 1904. aastal. Järgesid õppeaastad Aleksader I imelises Peterburi Teedeiseeride Istituudis. Veleri üks kaalukamaid uurimistöid oli kogu Veemaa elektrifitseerimise ehk GOELRO plaa. Tegeles ka Narva hüdro- elektrijaama uurimis ja projekteerimistöödega. Eesti oli Euroopas ühe tihedama veemõõdu vaatlusvõrgustikuga riik täu Velerile. Vähemtutud o August Veleri tegevus Eesti teedevõrgu aredamisel. Üks esimesi töid oli 138,5 km pikkuse Päru-Viljadi-Tartu laiarööpmelise raudtee projekt. Lisaks kavadas ta Viljadi-Valga, Rapla-Virtsu, Mustvee-Põltsamaa-Võhma-Vädra, Tapa-Järva-Jaai, Petseri-Tartu ja Tartu-Päru raudteed. Teedevõrgu aredamisel peeti silmas eelkõige Päru sadama osatähtsuse suureemist. 1946. aastast töötas A.Veler Tallia Polütehilises Istituudis teede ja vesiehitusekateedri juhatajaa. 30. märtsil samal aastal sai ta professori kutse ja aasta hiljem tehikadoktori kraadi. August Veleri sulest ilmus üle 50 teadustöö. 3. detsembril 1952 lõppes August Veleri elutee ja ta sägitati Tallia Metsakalmistule. Tiit Luhari, August Veler-Eesti hüdroloogia teerajaja, Eesti Loodus 1984 r.3 (lk159-163) Noppeid kirjasõast Weerad sada aastat kestis sõda Liiwimaa pärast Rootsi ja Poolamaa wahel, mille aja sees rahwa kasuks muidugi midagi ei wõiud südida. Selle pika sõja aja sees oli ka maa lagedaks tehtud ja rahwas hirmsasti ära kuratud. Heidame pilgu laastatud maa peale, et sellest eestele weikest pilti saada. 1630. aastal laskis Rootsi walitsus maad üle waadata ja leidis sealt järgmist: Riia kreisis oliwad 17 kirikust 11 täiesti ära häwitatud ja Tartu piiskopkoas 27 kirikust aiult weel 7 waewalt pruugitawad. Lemsali lias elasiwad 1630 aiult 8 kodaikku, Roeburis, kus 1601 weel 16 elumaja oliwad, ei olud 1630 eam ühteaiustki. Walgas, kus 1600 weel 42 mõõdetud majaplatsi oliwad, leiti 1630 aiult 3 elaikku, ja Marieburg ig Otepää, ee peakaupluse kohad, prügitud uulitsatega, oliwad üüd täitsa kaduud. Ka maal oliwad sõja rüüstawad jäljed igal pool selgeste äha. Erastwere, Kööi, Wollusti (Pühajärve) ja Arula mõisa põllud oliwad selle pika aja sees ii ära söötiud, et 1627 seal paks mets peal kaswis.... (1) A.Saal. Päris ja prii. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu 1215-1819. I.osa. Tartus 1891, (lk.41) Näppamised ja kergemad kaklused lahedati kodusel teel vallakohtus, kui aga tuli ette suuremaid vargusi ja raskemaid löömiguid, kus mõel osalisel pea lõhki, jala- või käeluu puruks või mõi hoopis maha jäi, siis iisugused asjad kuulusid juba kihelkoakohtu kompetetsi. Ka kihelkoakohtuski ati vitsahirmu ja vagistust valiku järele. Sii aga oli asi hoopis tõsisem, sest 10. või 20.ähvilist mehi siia ei toodudki. Kes sii sai, see ikka teadis, mis sai! Sai kihelkoakohtus kuuskümmed, kuulsi oores põlves tihti öeldavat. Ja eid mehi peeti siis agu kagelasteks! Kihelkoakohtus, Otepää rahva jaoks, asus Põlva kihelkoas Puuri mõisas ja kohtuikuks olud seal sel ajal Schwarts, Põlva õpetaja ved. Ligem kohus asus küll Rõgus, kuid ei tea, mispärast Otepää, Arula, Palupera, Pilkuse, Vidriku ja Ilmjärve rahvas pidid Puuri käima oma kuutkümmet vastu võtmas (2) Otto Grossschmidt i mälestustekogust (1870-1883 aja kohta) Oh sa essä, kos sis sai pessä! ilmuud Suuräri M.Jäes`e kaleder 1938 (lk44-48) 16. juulil 2015. a tähistasime Arulas oma küla mehe F. Saamehe 120. süiaastapäeva. Puuvõlurite puust sümboole liivakell, mille peal skulptori töökas käsi, sai padud Saamehe mälestuskivi ja pigi kõrvale tema süitalus Madsal. F. Saamehe rikkalikke elukillukesi oli tulud meeutama ja Saamehe süiaastapäeva tähistamisest osa saama hulk rahvast. Istutatud sai Ahti Tiirmaa poolt toodud põõsasmaraad. Ahti aretis o ka põiseelas Ferdi. Kustiajaloolae Eriko Talvistu aitas piiluda kaugete aegade taha ja oppida veel teadmata kilde skulptorist, kes oli tulud lihtrahvahulgast, aga mitte olud lihte mees. Ta ei saaudki lihte mees olla, sest õppis Kõrgema Kustikooli Pallase I leu koosseisus. Ühel kursusel koos Eduard Wiiralti, Kuo Veeberi ja Natalie Mey ga. Täu eile peeti seda ka kõige tugevamaks leuks. Talvistu rääkis Saamehe esimesest tellimusest moumetaalkusti alal, mis oli mälestussammas Eesti Vabadussõjas lageud õpetajatele ja õpilastele Tallia reaalgümaasiumi hooe juurde, mis valmis 1927. a sügisel. Saamees oli ka väljapaistev maalija, ii agu Wiiralt ka suurepärae skulptor. 1923. a täiedas Saamees ed Dresdeis kujur Albikeri juures, 1932-33 Pariisis. Ta oli Kustike Liidu asutaja, õppejõud, professor. 1937 toimus Tallias Saamehe persoaaläitus, kus oli 95 skulptuuri ja 115 jooistust. Näitusel oli väljas proksportreed A. H. Tammsaarest, M. Metsaurgast, A. Gailitist, A. Kitzbergist, Ed. Vildest, je. 1937 avati Tahkuraas Saamehe loodud bareljeef Kostati Pätsile. Saamehe loodud pead ja büstid olid väärika hoiakuga täis piget ja hige sügavust, aga samas ei hoidud ta kokku ka portreteeritava iluvigade arvelt, seega tema tööd o ehedad ja elavad. Oleme uhked meie Tõistre Värdi üle. Ferdiad Saamees südis 11. ovembril 1895 Arula vallas Madsa talus taluperemehe pojaa. Ta õppis aastatel 1904 1906 Arula vallakoolis, 1906 1907 Otepää õigeusu koolis ja 1907 1912 Otepää progümaasiumis ig 1912 1913 Tartu Õpetajate Seltsi kaubaduskoolis. https://sites.google.com/site/arulakyla/iimeste-lood/ferdi-saamees Leohard Praks side kodumaa ja Arulaga Leohard Praks südis 10. septembril 1911 Arula küla Lutsu talus. Suri 107aastasea 18. oktoobril 2018 Austraalias. Leohard Praks õppis Eesti Vabariigi Sõjakoolis ja Kõrgemas Politseikoolis, seejärel majadust Tartu Ülikoolis ja lisaks veel Sydey Techical College (Austraalia). Elukutsetea o tal kirjas politseiik ja kartograaf. O töötaud Laakmai trükikojas, Tallia Ratsapolitseis, Tartu ja Võru krimiaalpolitseis. Prakside pere oli Otepää Teataja esimeste umbrite trükkimisega seotud. Tal o Eesti Politsei ja Piirvalveameti poolt tuustusea saadud teeeterist ja seiavapp. Austraaliast saadetud pildil o äha Iglise kuigaa poolt Prakside perele atud eli auaadressi: auaadressid 100. süipäeva ig 50., 60. ja 70. pulma-aastapäeva puhul. Leohard saatis ka oma pildi aegadest kui ta veel Eestis elas, õppis ja töötas, sest pärast lahkumist Austraaliasse pole ta kordagi sii käiud. http://arulakyla.blogspot.com/2013/12/leohard-praks-ja-arula-kula. html http://arulakyla.blogspot.com/2018/10/leohard-praks-ja-lutsu-taluarulas.html 22(10vkj).05.1896 Arula - 05.05.1969 USA Georg Naelapea südis Arula vallas Pülme talu omaiku aisa pojaa. Õppis Arulas valla Rebaste koolis, 1905-1907 Otepääl, 1908-1909 Tartus H.Trefferi gümaasiumis, 1909-1918 Aleksadri gümaasiumis ja aastai 1924 Tartu Ülikoolis matemaatika-loodusteadus-, arstiteadus- ja õigusteaduskoas. Lapsepõlve veetis Pilkusel ja hiljem pidasid tema vaemad talu Vidrike lähistel Truutal. Georg Naelapea teeis vabatahtlikult Vabadussõjas saitaria 7. jalaväepolgu 3. roodu koosseisus, sai Mäiku talu asuikutalu Truuta mõisas Urvastes. Abiellus 1921 romaai keelte filoloogi Alice Rosalie Ojasoiga. Perekoda südis kolm last (poeg ja 2 tütart). Naelapea eestistas eesime Georg Yri ks aastal 1938, pidades Johaes Aaviku vaimus soomeugri üpsiloi eesti kultuurile loomupärasemaks kui saksa täpikestega ü-d. Tegelikult oli ta seda imevormi kasutaud juba aastast 1920. Naelapea oli Lõua-Eesti patrioot ja kodukadi, seega Otepää ümbruse uurija ja autoriteet. Lõua-Tartu murdes o ta kirjutaud luuletusi ja teisi tekste. Lõua-Eesti aielised o ka osa ta äidedeist ja Olaf Roodi ime all kirjutatud raamat Kaarasaare robisoid. Varjuimed olid veel ka Alfred Georg Saroughe, Kaljo Rada. Koduloolist huvi pakuvad kirjutised Lõua-Eesti mievikust (eis leidub küll ebatäpsusi): Pilke Otepää mievikku ( Agu 1924, 37-38), Pühajärve sõda ( Postimees 19.-22.XI.1924), Arula iimesed ( Agu 1925, r.6, lk.157-159), Metsakivi Kaarli kalliskivid ( Nädal pildis 1937, 8-11;Laksi Tõisest) ja Põgeemie Peterburi ( Nädal pildis 1939, 1-9; Mart Mitist), Küla-mehi (1932 Tartu, Olio ), Lumised luuad (1932 Tartu). Mitmed Naelapea teosed jäid trükkimata: äidedid Turvas ja raba (1930) ja Mustad päevad (1937), põevusromaa Jälg (1939), romaa Eesti ärkamisajast Võõrsile (1940). Ka välismaal kirjutatud peamiselt ajaloomotiive kasutavad äidedid Nahalia parkla, Neitsijärv jt. jäid publitseerimata. Vares loogal lavastati Sydey amatöörgrupi poolt. https://sites.google.com/site/arulakyla/iimeste-lood/yri-aelapea
8 ARULA 600 aprill 2019 24. veebruar 2018 EV100 Arula külas Huvitav leid talust leeripilt aastast 1910 Seda kordumatut südmust tuleb tähistada. Palju õe, kallis juubilar! See o meie kõigi pidu. EV 100 puhul tuli Arula külarahvas Vaamõisa Kuutse vahelisele põllule, et paaris olevate heiapallide taustal, kargel pidupäeva hommikul, pilti teha... http://arulakyla.blogspot.com/02/2018/ Pik Piretile 2012. kevadel tuli Vahur Kersa välja mõttega Iga pik räägib loo. Miks see iimee ja tema tegu või teod väärivad mäletamist, küsisid Kersa saate tegijad. Kasvasime kokku veebilehel ehk ajalugu ühedab! Nii vastasime. Suured teod ja mõtted saavad alguse just siisamas, meie edi sees. Paeme pigi Piretile, meie ajaloo ülesäratajale, kes meie küla blogiga alustas ja toimetama hakkas. Arula mõis haaras eda alla kolm korda suurema territooriumi kui praegue küla. Kahe aasta jooksul oli kõigile tutvumiseks Arula küla veebilehel mahukas, väga sisutihe, fotomaterjaliga varustatud Arula ajalugu. Peaaegu kuue sajadi tagusest ajast täapäevai pajatavad mõisike, kooliõpetajate, -õpilaste, kirjaike, kustike, talude, taluelaike jt. lood. Kogu külarahvas o täulik Piret Barkalalele. See tema tehtud uskumatult suur töö, üle 300 lehekülje, ühe põlise Eesti küla- ja mõisamaa ajaloo jäädvustamie tulevastele põlvedele. Piret oli kui mesilae: korjas arhiividest ajaloomaterjali ja küsitles põhjalikult iimesi, seletas, akatas teisigi kaasa tulema. Kõige selle juures oli ta taktitudelie, usaldustäratav, uudishimulik, leebe, sõbralik ja ääretult optimistlik. Tema etusiasm ja samas tagasihoidlikus paid mõtlema olu ja praeguse üle, seda kõike väärtustama. Ta ütles tihti, et aega o vähe, tegutseme, teeme kohe ära, et kasvõi öösel tuleb kõik paberile paa ja veebilehele riputada. Piret ise kahjuks seda tööd eam jätkata ei saaud, sest raske haigus viis ta meie hulgast ära 41. eluaastal, 2012. http://arulakyla.blogspot.com/2012/10/pireti-pik.html Arula sõrmus Arula külast leitud sõrmus (Järve talu maadelt). Tegemist o viikigiajast pärieva prillspiraalsõrmusega (TÜ 1051:1). See leid iustas Rolad Seeri kujudama Arula küla logo/vappi ja selle järgevalt ka Arula 600 logo. Mauri Mädoja kikis Otepää kirikule 1910. aasta oormeeste leeripildi suuredatud koopia, mille origiaali kodu oli sei teadmata ajast olud Sikkamäe talus. Pildi origiaali aetas ta Eesti Rahvamuuseumi kogusse. Sikkamäe talust pildi adud Leo Tiidemäe sõul oli see foto talus kogu aeg olud. Tõeäoliselt oli see koos taluga ka omaiku vahetaud. Leo isa Valter Tiidemäe ostis selle talu 1964. aastal Ado-August Lombilt. Lombi ime aga pildiga seoses ei maiita ja muud seost ei oska ka luua. Pildil puudus leeri toimumise aeg, kuid õpetajafriedrich Wilhelm Schiele (1907 1919) tööaastate järgi võis vahemikku oletada. Väikese otsimise ja imede võrdlemisega digiteeritud kirikuraamatutes olevate leerilaste imedega, saime teada, et see toimus 12. september 1910. Veel atuke otsimist ja selgusid ka 80 oormehe süikohad ja ema imed. Leerilaste imekirjas o ka 5 Arulast pärit oormeest ja eed o imekirjas järgmised: 51. Aleksader Mõistus Juhai ja Marri (Saul) p. süd 1892 Albi t. 52. Willem Nurmberg Jüri ja Marta (Mõttus) p. süd 1893 Kaaralaae t. 53. Karl Oja Mago ja Juli (Ato) p. süd 1892 Laae t. 54. Jüri Piir Juhai p. süd 1891 68. Karl Krooberg Juhai ja Liisa (Täär) p. süd 1892 Tootsi t. http://arulakyla.blogspot.com/2011/10/ Madsal o üüd kuagise Ferdi Saamehe kivi kõrval pik kahele mehele, skulptor Ferdi Saamehele ja puulõikemeister Leopold Kompusele. Mis teeb selle koha eriliseks ja pühaks ja miks me selle pigi siia paime? Mauri Mädoja ütles mälestuspigi avamisel: "Üks kaua aega mõttes olud tegu o täaseks teoks saaud. Esialgu oli kellelgi see mõtteiva, siis olid kaasamõtlejad ja siis tulid tegijad. Täu tegijatele o sii Madsamäel paigas mälestuspik kahele, meile väga olulistele, siit Madsalt pärit meestele Leopold Kompusele ja Ferdi Saamehele. Pik o eile küll kahe peale ja teada ogi, et ad olid head aabrid ja suured sõbrad. Teieteisele olid ad Tõistre Värdi ja aabri Leo. Oma kooliteed alustasid ad siit Arulast, siis edasi Otepääle ja Tartu. Sealt kumbki oma teed laia maailma. Mõlemate kohta võib üüd ütelda ühtemoodi olid loojad, kogujad, õpetajad. Looda, et kui ad higedeajal oma oorusmaad külastavad, tuevad ed üüd sii hoopis õdusamalt, kodusemalt. Ole kuulud, et Madsat külastavad vahel kustiõpilased ii kaugelt Talliast kui Tartust ja teevad sii kauis ümbruses Struve Meegastel ja Arulas 30. juulil 2016. a taasavati Struve Arula pukt kauil Meegaste talu õuel. Avasõad Teadlaste Ümarlaua poolt ütles majadusdoktor ja ajaloohuvilie Hillar Kala, kes oli ka ürituse iitsiaator. Tõu Tämm rääkis, kuidas ta oli ehitaud Meegastele Struve Sigali Arrol, 3x vähedatud koopia. Kõrval oli ekspoeeritud Struve kaare tugipuktid Eestis ig ortofoto koos Tartu Maratoi põhiraja ja õue läbiva Tartu Rattamaratoi rajaga. Puka vallavaem Adrus Looskari täas kõiki. Ta o ise võimatuks osutuud ülesaded teoks teiud. Uhked viidad Pukas, Pühajärvel ja Meegastel olid paigas. Üks kuu tihedat kirjavahetust, helistamisi, paredamisi ja piirkoas ogi uus turismiobjekt koos teeviitadega valmis. Trükisoe ifosted saabus 15 mi ee ürituse algust kohale. Eastsalgava pause adis Otepää Turismiifokeskus, Ee Reedi eestvedamisel. Meridiaaikaare mõõtmisest rääkisid teadlased. Geodeesiaprofessor Jüri Radjärv, ajaloodoktor Lea Leppik ja teised. Struve koduõpetaja ajast ja Sagastes elamisest rääkis Tõu Viik: Struve oli krahv Bergi poegade koduõpetajaks. Nii veetis ta oma suved Sagastes ja ilmselt seal küpses ta plaa ka maamõõtmisega tegelda. Meridiaaikaare kogupikkuse (2820 km) mõõtmie teostati ajavahemikul 1816-1855 astrooom F. G. W. Struve juhedamisel. Taheti teada, kas maakera o sidrui või apelsii kujulie. Struve meridiaaikaar o triagulatsiooimõõtmiste (triagulatsioo o geodeetilise alusvõrgu rajamise viis, mis kooseb kolmurkadest) ahel Hammerfestist (Norras) kui Izmailii (Ukraias), mis läbib 10 riiki kogupikkusega üle 2820 kilomeetri. Meridiaaikaar kooses 258 kolmurgast 265 põhipuktist. http://arulakyla.blogspot.com/2016/07/ https://sites.google.com/site/arulakyla/loodus/meridiaaikaar Ferdi Saamehe ja Leopold Kompuse pigi avamie Madsal oma maalilaagreid. http://arulakyla.blogspot.com/12/2014/ferdi-saamehe-ja-leopoldkompuse.html Kõiki selle lehe lugusid võib pikemalt lugeda Arula blogist: http://arulakyla.blogspot.com/ ja ajalooveebist: https://sites.google.com/site/arulakyla/home
O T E P Ä Ä 25. aprill 2019 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee 9 Sagaste koguduse delegatsioo külastas Norra sõpruskogudust Bømlos Jutt jäesepojast, kes ei tahtud tuppa tulla Jumalateeistus Breme kirikus, teeivad Aksel Lygrave (vasakul) ja Tael Meiel. EELK Sagaste Püha Adrease koguduse 4-liikmelie delegatsioo kohtus Bømlo sõpruskoguduse juhatuse liikmetega ja osales pühapäevasel jumalateeistusel. Kohtumisel lepiti kokku, et koguduseliikmed Bømlost külastavad Sagastet selle aasta juulikuus. Kua Sagaste kogudusel o plaais juulis paigutada kiriku käärkambrisse uus altarimaal, siis otsustati, et pidulikul maali sisseõistamisel teeivad ii Sagaste kui ka Bømlo vaimulikud. Bømlo pastori Aksel Lygrave kutsel viibis Sagaste delegatsioo kristlikul oorteõhtul, kus EELK Sagaste Püha Adrease koguduse diako Tael Meiel rääkis Eestist ja Eesti ajaloost ig jagas oma kogemusi kristlaseks olemisest. Noorteõhtu lõppes ühiste mägude ja jutuajamistega. Pühapäevasel teeistusel Breme kirikus teeisid aga kõrvuti pastor Aksel Lygrave ja diako Tael Meiel. Jumalasõa jagati ii orra kui ka eesti keeles ig kõik delegatsiooi liikmed osalesid armulaua jagamisel. Meil oli hea meel kohtuda Norra sõpradega. Täame Bømlo koguduse juhatuse liikmeid ja pastorit Aksel Lygrave i hea vastuvõtu eest, sõas diako Tael Meiel. Suvel ootame sõpru Sagastesse külla, kus toimub meie tähtsüdmus käärkambri altarimaali õistamie. Sõprus Lääe-Norras asuva Bømlo koguduse ja EELK Sagaste koguduse vahel sai alguse juba 1995. aastal. Sõpruskogudus o toetaud Sagaste koguduse diakooiaprojekti, mis võimaldas kogudusel jagada suppi ja korraldada kristlikke vestlusrige. Samuti o Bømlo kogudus toetaud Sagaste koguduse lastelaag- reid ja koguduse oortetööd. EELK Sagaste Püha Adrease kogudus Foto: Sagaste kogudus Pähklikese äitetrupp mägis 8. aprillil Pähklikestele ja Võrukaeltele etedust, mille aluseks oli 1967. aastal ilmuud Elle Niidu raamat Jutt jäesepojast, kes ei tahtud magama jääda. Tõsi, 52 aastat hiljem oli sisu veidi muutuud. Lugu algas sellega, et Jäeseema (Kadri) jättis Jäesepoja (Kari) koju ja läks ise metsapoodi süüa ostma. Jäeseema kohtas Hiireproua (Ere) poes huti (Ülle), rebast (Aika) ja karu (Maiki). Igaühel eist oli haavikuemadaga kaa kitkuda. Nii tahtis hut Jäeseema ära süüa; rebae pahadas, et pidi Jäesepoja pärast kasuka keemilisse puhastusse viima ig karu meeutas ammuste aegade tagust sabavargust. Kui jäeseema õhtul poest koju jõudis, ei tahtud poeg tuppa tulla. Ema hirmutas ii hudi, rebase kui karuga jäesepoeg ei kartvat. Lõpuks jooksis jäesepoeg hirmuult emme kaissu, sest väike valge hiireke jooksis temast mööda ja tegi Piiks-piiks! Jäesepoja tuppasaamiseks polud vaja, et tuleks hut ja teeks tuult saba alla. Polud vaja ka rebast, et jäesepojal kõrvu pihku võtta. Ka karu ja tema seljasaua ei läiud vaja. Piisas täiesti väikesest valgest hiirekesest. Lugu lõppes õelikult Karulaae jekaga (vt fotot). Otepää lasteaia õppealajuhataja MERIKE KASE Mapomets OÜ - ostame metsamaterjali, kasvavat metsa ja metsakiistuid, - erametsade haldamie ja järelvalve, - metsaduslikud kosultatsiooid. Valgamaa, Otepää vald, Pühajärve küla tel. +3725050375, magar@mapomets.ee
10 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee O T E P Ä Ä 25. aprill 2019 SPORDIkaleder Otepää mägude ajaloost Volbriöö teatejooks 2019 Tehvadi staadioil 29. aprillil kell 15.00. Võistkod kooseb 7 liikmest, kellest vähemalt 3 o aised. Võitjatele rädkarikas, 3-le parimale auhiad, kõigile üllatus! Võistlema o oodatud kooliõpilased ja täiskasvaud. Võistkodade registreerimie kui 26. aprillii halliste@ms.com. Tulge kaasa elama koos pere, sõprade, külaseltside ja klubikaaslastega! Loe juhedit www.otepaa.ee. Korraldab: Otepää Vallavalitsus koostöös Spordiseltsiga Kalev ja Tehvadi Spordikeskusega. Toetab Ugadi Resto. Otepää mälumägurite hooaeg oli edukas Otepää valla mälumägurite parim saavutus lõppeud hooajal oli Eestimaa omavalitsuste vahelisel mälumägul Maakilb saavutatud 3. koht ligi 80 võistkoa kokuretsis. Ettepoole jäid vaid Viljadi ja Haapsalu lia võistkoad. Proksmedalid võitud esidusse kuulusid Kadri Steibach, Urmas Kuldmaa, Meelis Lill ja Kaido Mägi. Valgamaa meistrivõistlustel õestus Otepää esidusel kuldmedalitele tulla Valga ja Puka mälumägurite ees. Valgamaa meistriteks tulid Mairold Kõrvel, Urmas Kuldmaa, Meelis Lill ja Kaido Mägi. Samas koosseisus võideti üle mitme aasta ka Palupera karikaturiir Räpia ees. Lisaks ise mägimisele tuli tegeleda ka mägude korraldamisega. Kõige olulisemaks sai Eesti meistrivõistluste etapi läbiviimie. Otepää Raamatukogu poolt korraldatud üritusele saabus 20 mälumägupaari üle Eesti. Kõik vabariigi tugevamad mäluhiiglased olid saabuud kohale. Võidu võtsid telemägudelt tutud Tiit Naarits ja Arko Olesk. Valgamaa mäguritest olid parimad seekord Kalev Lõhmus ja Valdis Meos. Abi eest selle ürituse korraldamisel kiidusõad Otepää Vallavalitsusele ja pikk pai sekretär Kristile. Otepää Kultuurikeskusele suur täu kauite ruumide eest. Kõigi osaleud mälumägurite poolt lõbusad tervitused maja pereaie Merlele sooja vastuvõtu ja osavõtlikkuse eest. Kokkuvõttes võis hooajaga rahule jääda. Rõõmustab fakt, et o tekkiud sisemie kokurets Otepää valla võistkoda pääsemiseks. See aab lootust ka järgmisel hooajal edukalt esieda. KAIDO MÄGI TV 10 Olümpiastardi kuulitõuke võit tuli Otepääle TV 10 Olümpiastardi III etapil Tartus võitis Otepää gümaasiumi ja Tartu Kalevi õpilae Ste- Erik Iir kuulitõukes esikoha (tulemus 12.52 m, mis o 2 kg kuuliga võistlussarja rekord). Heale päeva algusele järges II koht kaugushüppes, tulemusega 5.11 m (võitjaga sama tulemus). 48. aastase võistlussarja ajaloo edetabelis aab see tulemus kõrge 16. koha. Toomas Halliste Otepää kergejõustiklaste treeer Otepää mägud o üks vaimaid talispordispordisüdmusi Otepääl ja ka Eestis. 1950date algul asus Otepääl spordiistruktoria tööle kogemustega, mitmekülge ja heade orgaiseerimisvõimetega tulihigelie spordimees Hidrik Väärad, keda abistas kõikjal spordifaaatik Vaao Saarep, elukutselt jurist. Otepääl hakkas kiiresti areema igakülge spordialae tegevus. Otepää Keskkoolis töötasid kehalise kasvatuse õpetajatea heade orgaiseerimisvõimetega tutud sportlased. Eriti tuleks märkida kehalise kasvatuse õpetajat Kalju Eljadit, kelle väsimatu tegevus ii suusaspordi kui ka teiste spordialade aredamisel oli hidamatu. Spordiga tegelemie muutus Otepääl elustiiliks, tegelesid mitte aiult koolioored, vaid kaasatud olid ka vaema põlvkoa esidajad. Nädalavahetused olid võistluste pidupäevad, milles osales muljet avaldav osa Otepää elaikkoast kas võistluste korraldajatea, kohtuikea, võistlejatea või siis pealtvaatajatea. 1954. a jõuti Hidrik Vääradi juhtimisel lõpule mäesuusatamise õlva rajamisega ja lisaks veel peaaegu loodusliku K50 suusahüppemäe ehitamisega Väikse-Muamäe põhjapoolsele õlvale. Need spordirajatised ehitasid Otepää elaikud oma vaeva ja kuluga ühiskodlikel alustel. Mäesuusatamise kui populaarse spordiala aredamisel olid vaidlematult suured teeed sõjajärgsel kümekordsel Eesti meistril mäesuusatamises, kehakultuuri-spordiseltsi Düamo peatreeeril otepäälasel Karl Vestersteiil. Tehvadi ümbruses olid suurepärased võimalused murdmaasuusaradade kujudamiseks. Sii olid looduslikud tigimused ka suusahüppemägede ehitamiseks. 1955. aastaks oli Otepää talispordivaldkoas tuustatud spordikeskus. Spordirajatistest olid Väiksel-Muamäel, korralik mäesuusatamise õlv ig hüppemägi ja Tehvadi ümbruses olid rahvusvahelise tasemega suusarajad murdmaasuusatamiseks, ka Apteekrimäe õlval asuv hüppemägi K30 oli igati ajakohae. Otepääl selguvad maailma parimad oored orieteerujad Tuleval esmaspäeval algavad Otepääl koolioorte orieteerumise maailmameistrivõistlused, mis toovad Lõua-Eestisse terveks ädalaks ligi 800 oort üle maailma. Eesti riiki esidab 50 oort. Avatseremooia toimub 30. aprilllil kell 19.00 Tehvadi staadioil, kuhu o oodatud kõik suuremad ja väiksemad spordihuvilised. 23. riigi oori võtavad vastu Eesti Koolispordi Liidu presidet ja korraldusmeeskod, rahvusvahelise koolispordiliidu föderatsiooi asepresidet ja 100 rahvatatsijaga eeskava. Otepää vallavaema Kaido Tambergi sõul hea meel võõrustada sellise kaliibiriga rahuvsvahelist suurüritust. Looda, et osalejatel tuleb põev võistlus ja Otepää jääb eile meelde, kui üks lahe ja tore koht, kuhu jälle tagasi tulla. Ka Eesti Koolispordiliidu presidet Lauri Luik usub, et sellie üritus o uikaale võimalus tutvustada oorte üle maailma Lõua-Eestist ja Otepääd. Orieteerumie o väga spetsiifilie spordiala, mis õuab lisaks heale füüsilisele vormile ka teravat mõistust ja head aalüüsioskust. Lõua-Eesti o imelie koht, kus saab orieteeruda sügavates metsades ja Nii hüppas Otepää mägudel võistlemist alustaud Artti Aigro 228 meetrit Plaica leumäel. Foto:Ja Simo Schäfer "Düamo" rahadega oli ehitatud Liamäe orgu mardmaa võistluste läbiviimiseks stardimaja. 1955. aasta kevadel korraldati Väiksel-Muamäel Hidrik Vääradi juhtimisel võistlused mäekolmevõistluses (slalom, suurslalom, kiirlaskumie) ja eid imetati Otepää mägudeks. 1956. a kevadel otsustas Otepää Tarbijate Kooperatiivi juhtkod, ähes mäesuusatamise populaarsust, ada omapoolse pause mäesuusatamise aredamiseks ja pai välja rädkarika mäesuusatamise kolmevõistluse võitjale. Otepää spordijuhid otsustasid hakata igal kevadel läbi viima mäesuusatamise karikavõistlusi ja imetada eid Otepää mägudeks, millest saaksid osa võtta ka teiste riikide sportlased. Järgevatel aastatel hakati Otepää mägudega samal ajal korraldama ka murdmaasuusatamise ja suusahüpete võistlusi, eedki toimusid Otepää mägude ime all. Otepää mägudel o osaleud meie aaberriikide sportlased ii Lätist kui ka kuplilisel maastikul. Otepää elaikud äevad kidlasti oori kaardiga sii ja seal rigi jooksmas, seega tuleks liiklus olla tähelepaelik ja jälgida liiklusmuudatusi. 30.04, 1.05. ja 3.05. seiklevad orieteerujad metsas ja teeületuseks o ette ähtud vaid Valga maatee. Seal tasub autojuhtidel olla tähelepaelik ajavahemikus 10.00-15.00. 3.05 o osaliselt samas ajavahemikus suletud Mäe täav. 4.05 toimub võistlus Otepää lias. Autojuhtidel palutakse hoog maha ja järgida ajutisi liikluskorraldusmärke ig liiklusreguleerijate märguadeid. Võistlused toimuvad küll ajavahemikus 10.00-15.00, aga 800 koolioort o üsa suur võistlejate arv. Korraldajad paluvad autojuhtidelt kaatlikku meelt ja tähelepaelikkust. Omalt poolt tehakse kõik, et kohalikke võimalikult vähe häirida. Kõigil päevadel o fiišisirge Tehvadi staadioil, kuhu o oodatud kõik pealtvaatajad. Parima ülevaate võistlusest saab 4. mail, kui kõik oored jooksevad segavõistkodlikku teadet lias sees. Huvilised o oodatud liatäavatele kaasa elama. Veemaalt (Toksovost ja Leigradist). NSVL Spordikomitee otsusega hakati 1976. aastal rajama Otepääle Tehvadi suusaspordikeskust, mille direktoriks ja aredajaks sai paljudeks aastateks otepäälae suusakahevõistleja ja teeetega treeer Heido Meema. Tehvadi aredamisest täapäeva rahvusvaheliseks spordikeskuseks o Otepää ajaloos tähtis koht ja see o juba hoopis teie lugu. Võib siiski päris kidlalt väita, et Väksel-Muamäel mäesuusatamise ja suusahüpete aredamisega aidati kaasa Otepää aregule ja Otepää mägude korraldamise traditsioo peaks säilima. Täavu toimusid Apteekrimäel 65. Otepää mägud suusahüpetes, mille aukülalisteks olid esimestest mägudest osavõtjad Edel Tio (esimeste mägude võitja), Rei Vikard ja Heido Meema. Rei Vikard Lisaifo võistluse kohta: https://www.isforieteerig2019.ee/et/avaleht Liiklusskeemid o Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee. Kristi Sarap
25. aprill 2019 K U U L U T U S E D 11 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee KUULUTUSED Müüa kuivad pakitud pliidi- ja kamiapuud. Vedu tasuta. 505 6107 Müüa lõhutud küttepuid koos veoga (kuivad, märjad). Tel. 509 3453 Mahe lihaveisekasvatuse ettevõte võtab redile ja hooldusele põllu- ja rohumaid. Sobivad ka võsastuud maad. Heizug OÜ. Tel 5113543 ermo.kruuse@gmail.com OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, ifo@est-lad.ee Puhastame teie maad ja metsad võsast. 53314966 Laagerduud hobusõik turbaga, sobilik aiamaale ja kasvuhooesse. 5018431 Bobcati, 3,5 toise kopa ja veoteeus kallur-kraaaautoga. (puud, oksad, muld je). Septiku paigaldus. Ifo tel. 56 836171 Elektritööd, tel. 5205016 Võtame redile põllu- ja heiamaad. Tasu soode! Baltic.maors. oy@eesti.ee Tel 5372 6981 Otsi tööd koristajaa Otepääl 2-3 tudi alates 16.00-17.00. Ifo 5615 5864 Otsi kogemustega ehitajat maja reoveerimistöödeks Otepääl (kipsitööd, viimistlus je.) Hiagulie tööde kestus kaks kuud. Tasu kokkuleppel. Algus esimesel võimalusel. Lisa ifo tel. 56463439 Tehvadi Spordikeskus pakub tööd toitlustusjuhile kokale ja hooajalist tööd (juui-aug.) kokale kokaabile toateeija-koristajale Avaldus ja CV esitada aadressil Nüpli k., 67408 Otepää vald või ylle@tehvadi.ee. Täiedav ifo www.tehvadi.ee ja telefoil 76 69 553. Müüa kruusa, liiva, mulda, killustikku. Tõsteteeus 3,5t kraaa. Tel:5291256 Soovi osta või üürida 3-toalise korteri Otepääl. Tel. 51 34454 Soovi osta maja Otepää lias või lähiümbruses. Vaata üle kõik pakkumised. Tel. +37253407221 Müüa küttepuud (saar, 40cm, 60cm, kuiv; metsakuiv). 53474771 Saematerjali müük (lauad, prussid) Tel. 56836171 AS BACULA Aakre moosivabrik Muru iitmie (kogujaga) Trimmerdamie Hekkide pügamie Kõiteede ja fassaadide survepesu Tel. 5343 9509 Marti teeb pakub tööd VALVUR-KATLAKÜTJALE (sobib meesterahvale) AS BACULA Aakre moosivabrik pakub tööd TOOTMISTÖÖLISELE (sobib meesterahvale) Meeskoatöö Väljaõpe kohapeal Erialae koolitus tööadja kulul Töö ühes vahetuses Palk Lõua-Eesti keskmie Soe lõua soodsa hiaga Massaaži võimalus 1x kuus Sõidukulude kompeseerimie Ühisüritused Kotakt Vahur Vuks 517 4059 Väljaõpe kohapeal Erialae koolitus tööadja kulul Töö graafiku alusel Massaaži võimalus 1x kuus Sõidukulude kompeseerimie Ühisüritused Kotakt Vahur Vuks 517 4059 Soovime osta suurema kiistu Otepää vallas alates 30 hektarist Kiistu või vaa talukoht suurema kiistuga alates 30 hektarist (põllumaa/metsamaa võib ka osaliselt raiutud olla). Kotakt: marko@lpl.ee või telefoil 5014732 ÜLDEHITUS REMONTTÖÖD OMANIKU JÄRELVALVE EhitusEST OÜ 506 7848 ehitusest@gmail.com www.ehitusest.eu HAUAKIVID, PLAADID JA PIIRDED valmistamie paigaldamie puhastamie kivi asedi taastamie Kasutame kvaliteetset Soome graiitkivi. Idrek 5107312 www.palukivi.ee Otepää vald, Miti küla, Palu O elu lühike, o aiult viiv, kesk maiseid askeldusi tõuseb iil, ja juba küsimata askeldaja viib... Südamlik kaastue Eele, Margusele, Martiile, Eelyle kalli tütre, elukaaslase, ema, õe HELERI LUIK kaotuse puhul. Kallist veatütart mälestavad Ee ja Rei. LAINE SUVI 16.05.1934-09.04.2019 See armas, kellest äkki jääte ilma o alles teie sees, ta o ligi ei torka silma ii agu valgus päiksekiire sees. Kallis Ee ja Rei. Kaastue Sulle ja Su perele Ee, kui jätate igavesti hüvasti kalli veatütre HELERIGA Liivi - Astrid KOIDULA KUTSAR 19.11.1930-15.04.2019 AINO EENSOO 07.09.1924-11.04.2019 Südamlik kaastue Eele ja Reiule kalli oore sugulase HELERI surma puhul. Kopli 1B keskmie trepikoda Meie südamlik kaastue Adrusele perega kalli ema, ämma ja vaaema AINO EENSOO kaotuse puhul. Adres ig Aiar perega Meie südamlik kaastue Adrusele perega kalli ema, vaaema ja ämma AINO EENSOO kaotuse puhul. Taivi ja Jaika Südamlik kaastue Aivarile tütrega kalli ema ja vaaema Helve Märtisoi surma puhul. Marek perega Südamlik kaastue Riho Karule ja Sader Karule armsa ema ja vaaema lahkumise puhul. Otepää Vallavolikogu Otepää Vallavalitsus Sügav kaastue lähedastele abikaasa, isa ja vaaisa HELDUR UNT'i kaotuse puhul. Õela ja Pille peredega. Avaldame kaastuet Adrus Eesoole kalli EMA surma puhul. Töökaaslased Otepää Bussist Vaikus kõib ümber maja, sii kased leialehtedes. Kodupaik teid utab taga, koduaed o kurbuses. Mälestame kalleid vaemaid isa EDGAR ALLEV`it 105. süiaastapäeval ema ENDLA-RENATA ALLEV`it 1. surma-aastapäeval. Lapsed ja lapselapsed peredega. Vahel öö liiga vara tuleb keset heledat kevadilma, keegi hommikusilmad suleb, jättes meist päikese ilma. Mälestame kallist veatütart HELERI LUIK`e Südamlik kaastue lähedastele. Eda, Harri ja Kalju Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leias lagetame pea... Siiras kaastue Aare Ut' ile kalli ISA kaotuse puhul. Töökaaslased Otepää Vieeritehase 4. vahetusest Aeg aab, aeg võtab aeg mälestused meile jätab... KOIDULA KUTSAR Mälestame kallist klassijuhatajat Pühajärve Koolist. Avaldame kaastuet lähedastele. 1968. aasta lõpetajad Me mõtted käivad eid radu, kus olime koos teel. Kõikjal o jälgi su töödest ja tegudest, me jaoks siiai veel... Mälestame alati säravat ja iustavat õpetajat Koidula Kutsarit Südamlik kaastue lähedastele. Pühajärve koolipere Vaikselt lahkusid emake hea, muredest, valudest eam ei tea... Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis ema, vaaema, vaavaaema, õde ja ämm KOIDULA KUTSAR (süd Sooru) 19.11.1930-15.04.2019 Leiavad omaksed
12 Tel 766 4800, e-post: vald@otepaa.ee M I T M E S U G U S T 25. aprill 2019 OLETE OODATUD OTEPÄÄ KAUBANDUSKESKUSES! Otepää, Lipuväljak 28 avatud iga päev 9-22 SUUREM KAUPLUS, LAIEM VALIK! Nüüd müügil ka dekoratiivkosmeetika, käsitöötarbed, lõgad, voodipesu, kodutekstiil, õud, arvutikaubad, pildiraamid, sporditarbed, autokaubad, lilled, fööid, lokitagid ja veel palju huvitavat! PALJUD KAUBAD SOODUSHINNAGA! Võimalus kasutada NUTIKASSAT. Kiire ja mugav veedu ise! II korrusel RÕIVAD JA JALATSID avatud E-R 9-18, L 9-17, P 9-15 UUS KEVAD SUVINE VALIK! 0 korrusel avatud E-R 9-18; L 9-17; P 9-15 Uueeud kaupluses müügil valik KODUTEKSTIILE. Lai valik AIAMÖÖBLIT JA GRILLE! ARULA SAAB 600! Kõik o oodatud külapeole Madsa puhkekülas, 11. mail 2019 kell 14.00 AUTO KLIIMASEADME KONTROLL JA TÄITMINE MÄE 27 OTEPÄÄ KODUMASINATE REMONDITÖÖKODA TEL. 51 566 72 KliimaMV OÜ Metsakeskus.ee Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakiistuid hiaga kui 10 000 eurot/ha. Kiistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiraguvöödis. Tel: 56 111 900 Muusika, etteasted, ühised tegemised, peolaud, orieteerumie, üllatused, tats ja trall jpm Peopääse 10.- eurot Lastele kui 12 (k.a.) tasuta