Eesti Kirjandusmuuseum Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid 28. ja 29. ap

Eesti Kirjandusmuuseum Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid 28. ja 29. aprillil 2016 Jõgeva jahimajas Trofee Ajakava Ettekannete teesid EKM Teaduskirjastus Tartu 2016

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Koostanud Piret Voolaid, Meelis Roll Toimetanud Asta Niinemets Kaane kujundanud Andres Kuperjanov Kaanefoto: Trofee jahimaja Küljendanud Diana Kahre Konverentsi korraldajad Mare Kõiva, Meelis Roll, Piret Voolaid Konverentsi veebileht http://www.folklore.ee/cees/2016/konve_1.htm Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Teadusagentuuri institutsionaalse uurimisprojektiga IUT 22-5. ISBN: 978-9949-544-99-8 (pdf) ISBN: 978-9949-544-98-1 (trükis) Autorid 2016 EKM Teaduskirjastus 2016

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents AJAKAVA Neljapäev, 28. aprill 2016 8.13 9.52 Rong Tallinn Jõgeva 9.00 Väljasõit Tartust Eesti Kirjandusmuuseumi eest 10.00 Väljasõit Jõgeva raudteejaamast 10.30 Saabumine Trofee jahimajja, majutamine 10.45 Registreerimine, tervituskohv 11.25 Avamine Paneeli juhatab Piret Voolaid 11.30 11.50 Renate Pajusalu, Maria Reile. Väiksed sõnad suured teod: pronoomenikasutuse praktikad (PUT 701) 11.50 12.10 Margit Sutrop. Emotsioonidest rahvapsühholoogias ja moraalis (IUT 20-5) 12.10 12.30 Mari Sarv. Arhiivipõhise folkloristika väljakutsed (IUT 22-4) 12.30 12.50 Mare Kõiva. Järjepidevus ja uuendused: narratiivid, usundiuurimine ja folkloori lühivormid (IUT 22-5) 12.50 13.10 Anneli Saro, Marina Grišakova, Raili Marling. Esilduvad lood: jutustamine ja ühine tähendusloome narratiivses keskkonnas (PUT 192) Ühispildi tegemine 13.10 14.30 Lõunapaus Paneeli juhatab Anneli Saro 14.30 14.50 Irina Belobrovtseva, Aurika Meimre. Eesti Ida ja Lääne vahel: oma, teise, võõra, vaenlase kujundite paradigma 20. sajandi Eesti kultuurides (IUT 18-4) 14.50 15.10 Liina Lukas, Arne Merilai. Eesti kirjandus digitaalses ja võrdlevas paradigmas (IUT 20-1) 15.10 15.30 Marin Laak. Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikana (IUT 22-2) 3

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid 15.30 15.50 Ahti Lohk, Kristiina Ross. Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil (PUT 550) 15.50 16.10 Helle Metslang. Projektist Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel (PUT 475) 16.10 16.40 Kohvipaus Paneeli juhatab Helle Metslang 16.40 17.00 Liina Lindström. Korpuspõhine eesti murrete süntaks (PUT 90) 17.00 17.20 Heiki-Jaan Kaalep. Eesti keele arvutimudelid : misasja nad seal teevad? (IUT 20-56) 17.20 17.40 Einar Meister. Kõneuuringud Küberneetika Instituudis foneetikast kõnetehnoloogiani (EKT 70) 17.40 18.00 Meelis Mihkla. Kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine (IUT 35-1) 18.00 18.20 Jaan Ross. Muusika performatiivsed aspektid (IUT 12-1) Stendiettekanded Siim Orasmaa. Tekstide automaatne ajasemantiline analüüs Heili Orav. Eesti Wordnet Kadri Vider. Eesti Keeleressursside Keskuse võimalused humanitaarteadlaste jaoks Marin Laak. Digitaalse kuuluvuse mudel: Kreutzwaldi sajand ajatelgedel 18.30 19.30 Õhtusöök 19.30 21.30 Töörühmade kogunemised vastavalt rühmajuhtide plaanidele 4

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Reede, 29. aprill 2016 8.00 9.00 Hommikusöök Paneeli juhatab Mare Kalda 9.00 9.30 Vivian Bohl. Jagatud emotsioonid peegeldavad sotsiaalseid suhteid (eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm) 9.30 10.00 Liisi Laineste. On see Haha, Wow või Sad: Reaktsioonid Facebook Reactionsile (nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringute töörühm) 10.00 10.30 Triinu Ojamaa. Diasporaaeestlaste lõimumisest pagulasmemuaaride näitel (migratsiooni ja diasporaauuringute töörühm) 10.30 11.00 Tõnno Jonuks. Eesti loodususund (usundi- ja müüdiuuringute töörühm) 11.00 11.30 Johanna Ross. Nõukogude eesti naiskirjanduse rahvuskeskne ja sookeskne vastuvõtumudel (soouuringute töörühm) 11.30 12.00 Kohvipaus Paneeli juhatab Triinu Ojamaa 12.00 12.30 Epp Annus. Ainsuse mitmus ja mitmuse ainsus: kultuuripraktikatest, liiasusest ja isedusest (ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm) 12.30 13.00 Narratiiviuuringute töörühma arutelu tulemused (juhid Marina Grišakova ja Eda Kalmre) 13.00 13.30 Rutt Hinrikus. Suulise ja kirjaliku piiril. Erich Talve juhtum (biograafika töörühm) 13.30 14.00 Esitlused Epp Annus. Journal of Baltic Studies erinumber Between Arts and Politics: A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet era 47/1 (2016) Iivi Zajedova. Mäetagused: Hüperajakiri 63 (2016) Aimar Ventsel. Folklore: EJF 63 (2016) 5

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Eve Annuk. Soouuringute ajakirja Ariadne Lõng erinumber 1/2 (2015) Jaan Ross. Muusikateaduse aastaraamat Res Musica Arne Merilai. Methis. Studia humaniora Estonica poeetika erinumber 16 (2015) 14.00 15.00 Lõunapaus Paneeli juhatab Einar Meister 15.00 15.30 Kairi Tamuri, Meelis Mihkla. Rõõmu, kurbuse ja viha väljendamisest eestikeelses sünteeskõnes (digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm) 15.30 16.00 Tiit Hennoste, Helle Metslang, Külli Habicht, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren. Üldküsimuse vorm ja funktsioonid läbi nelja sajandi ja kuue tekstiliigi (korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folkloori uuringute töörühm) 16.00 16.30 Tuulike Kivestu. Muusikaüliõpilaste refleksiooni toetamine pilliõppes (kõne- ja muusikauuringute töörühm) 16.30 17.00 Kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühma arutelu tulemused (juhid Liina Lukas ja Arne Merilai) 17.00 Lõpetamine 17.30 Väljasõit Tartusse, peatus Jõgeva raudteejaamas 18.10 Rong Jõgeva Tallinn 6

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Veebruaris 2016 tehti teatavaks üheksa Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetusraha pälvinud tippkeskust, humanitaaria valdkonnas rahastatakse Eesti Kirjandusmuuseumi juhitavat Eesti-uuringute Tippkeskust (Centre of Exellence in Estonian Studies CEES). Tippkeskuse moodustavad viieteistkümne institutsionaalse ja personaalse uurimisprojekti põhitäitjad, samuti tippkeskuse ülesannetega seotud projektitäitjad, sh doktorandid. Avakonverentsi Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid peamised eesmärgid on konsortsiumiga liitunud uurimisprojektide vastastikune tutvustamine ning taotlusest lähtuvate töörühmade teoreetiliste ja praktiliste lähtekohtade määratlemine, samuti edasiste interdistsiplinaarsete koostööplaanide täpsustamine. Esimese päeva ettekanded keskenduvad tippkeskusega liitunud institutsionaalsetele ja personaalsetele uurimisprojektidele, õhtul toimuvad töörühmade kogunemised-arutelud vastavalt rühmajuhtide äranägemisele. Tippkeskuse taotluses plaanitud tegevuskava piires alustavad tööd 12 valdkondadeülest töörühma: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm, biograafika töörühm, digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm, eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm, kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm, korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm, kõne ja muusika uuringute töörühm, migratsiooni- ja diasporaa-uuringute töörühm, narratiiviuuringute töörühm, nüüdiskultuuri (sh. meedia) uuringute töörühm, soo-uuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm. Konverentsi teise päeva ettekanded lähtuvadki töörühmadest ning kajastavad konkreetsemaid uurimistulemusi, samuti esindavad töörühmade suundumusi ja tegevusliine. 7

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Tippkeskusega liitunud uurimisprojektide tutvustused

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Eesti Ida ja Lääne vahel: oma, teise, võõra, vaenlase kujundite paradigma 20. sajandi Eesti kultuurides (IUT 18-4) Irina Belobrovtseva, Aurika Meimre Tallinna Ülikool Varasem töö teemadel Tallinna tekst vene kultuuris (ETF 5389/ G0304), Kultuuri topograafia: vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis (ETF 6966), Eesti tekst vene kultuuris. Vene tekst eesti kultuuris (SF 0130126s08), Juri Lotman ja Eesti: 1950 1993. Lotmani elu ja töö kroonika (JD 171) jt on näidanud, et paljude teemade kõrval üks tähtsamaid on oma ja võõra, või selle teisendi meie ja nemad dialoogi võimalikkuse probleem. Kaasaegses kirjandusteaduses ja kultuuriloos on seda küsimust uuritud ja uuritakse senini aktiivselt ja produktiivselt. Oma ja võõra küsimuse senist uurimist võib pidada rahuldavaks, samas peab nentima, et aja jooksul on selle käsitlused muutunud. Teiste rahvaste, sootsiumite ja kultuuride tunnetamist on eri ajalooetappidel käsitletud filosoofilises, kultuuriloolises ja politoloogilises kirjanduses. Eelnimetatud probleemi uurimist jätkatakse aktiivselt ka tänapäeval, eriti selle ajaloolises aspektis. Nii näiteks töötab Saksamaal vene/saksa ja saksa/vene uuringute alal terve uurijate rühm, kes on üllitanud rea teadustöid oma valdkonnas ( Западно-восточные отражения kaks seeriat: Русские и Россия глазами немцев ja Немцы и Германия глазами русских ). Venemaa Teaduste Akadeemia on alates 1994. aastast korraldanud ümarlaudu teemal Россия и мир: проблемы взаимовосприятия, 2001. aastal korraldas rahvusvaheline psühholoogia ajaloo assotsiatsioon Peterburis rahvusvahelise konverentsi Наши и чужие в российском историческом сознании jne. Tunduvalt vähem on uuritud oma/võõra probleemi ühte osist vaenlase kuju. Ehkki esimesed relevantsed uurimused ilmusid juba 1940. aastal (nt Borkenau, F. The totalitarian enemy, London), vajab vaenlase kuju laiaulatuslikku valdkondadevahelist diakroonilist ja sünkroonilist uurimist. 20. sajandi dramaatiline kulg on muutnud rahvaste üksteise tunnetust ja teinud oluliseks võõra kuju muutumise vaenlase kujuks. Samas 10

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents on oluline, et vaenlase kuju on sel sõdadest küllastunud perioodil sageli omandanud rahvusülese tähenduse, mistõttu kaugeltki alati ei ole võimalik kindlalt määratleda vaenlasena pelgalt võõra rahva esindajaid, aga ka n-ö vastasleeris olevaid omi inimesi. Seega omandavad vaenlase kuju valitsevad režiimid olgu see siis kommunism, fašism või mõni muu -ism. Viimastel aastatel on vaenlase kuju pälvinud suuremat humanitaarteaduslikku huvi, ehkki tegemist on vaid esimeste sammudega, sh ka vastava teema metodoloogias. Probleemi valdkondadevahelisust näitab see, et nimetatud teemat uurivad paralleelselt nii psühholoogid, etnopsühholoogid, sotsioloogid, politoloogid, kulturoloogid, filoloogid, kunstiteadlased kui ka ajaloolased. Siinkohal väärivad mainimist järgmised teemakohased tööd: McNair, B. Images of the Enemy. London, 1988; Volkan, V. D. The Need to Have Enemies and Allies. Northvale, N. J., 1988; Clark, T. Kunst und propaganda. Das politische Bold im 20. Jahrhundert. Köln, 1997; Lazari, A. de, ed., Wzajemne uprzedzenia pomiędzy Polakami i Rosjanami: Мateriały konferencyjne (Łódź, 2001); Гудков, Л. Идеологема врага : Враги как массовый синдром и механизм социокультурной интеграции // Образ врага. М., 2002; Невежин В. А. Если завтра в поход.... Подготовка к войне и идеологическая пропаганда в 30-х 40-х годах. М., 2007 jpt. Vaenlase kuju on muutunud erinevate kunstiliikide kujutlusobjektiks (vt nt Belgia kirjaniku Amélie Nothombi romaani Vaenlase kosmeetika (2001), Mark Danielsi dokumentaalfilmi Enemy image (2005) jne). Kõik see tõestab nii teadusühist kui ka üldinimlikku huvi antud teema vastu ja selle aktuaalsust. Uurimuse peaeesmärk on lahti seletada TEISE kultuuri ja inimese tunnetuse roll enamuse identiteedi säilimisel ja kultuuripotentsiaali tõstmisel paradigma OMA/VÕÕRAS/VAENLANE siseste muutuste näitel pikas ajaloolises perspektiivis. Meie projekti lisaeesmärgid: 1. Uurida ja esitleda Eesti ja Euroopa üldsusele oma, teise, võõra, vaenlase kujundite paradigma problemaatika spetsiifilisust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil Eesti erinevate kultuuride näitel. 2. Tuua välja nimetatud paradigma esinemise traditsioonid ja uudsus. 3. Määratleda need ühiskondlikud protsessid, ilmingud, alusväärtused jms, mida on vaenlase kuju suutnud mõjutada 11

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Eestis vastaval ajalooperioodil. 4. Määratleda nähtav ja varjatu meie huviorbiidis oleva paradigma problemaatika kultuuris, kirjanduses, kunstis, tehes seda teadmisega, et just kultuur on see keskkond, mis kujundab ajalugu. 5. Vaadelda hüpoteesina võimalust pehmendada vaenlase kujust tingituna ühiskonnas eksisteerivaid vasturääkivusi ja pingeid. 12

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Eesti keele arvutimudelid : misasja nad seal teevad? (IUT 20-56) Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool IUT teemad jaotuvad nelja allvaldkonda: arvutimorfoloogia, -süntaks, -semantika ja -pragmaatika; täpsemalt: (1) tekstipõhine morfoloogiline ühestamine ja eesti keele muutesüsteemi süstemaatiline esitus; (2) leksikaal-grammatiliste konstruktsioonide tuvastamine ja konstruktsioonipõhise lähenemise ühendamine sõltuvussüntaktilise analüsaatoriga; (3) semantika sidumine teiste analüüsitasanditega ja vahendite väljatöötamine terviktekstide tähenduse esitamiseks; (4) eesti kultuuriruumis toimuva suhtluse uurimine multimodaalse agendi modelleerimiseks; Konkreetselt 2014 2015 Morfoloogia Esitati eesti keele verbivormistiku käsitlus (mh põhjendati, miks möönvat kõneviisi ei maksa käskivast eraldada). Süntaks EKG II-l põhineva eesti keele kitsenduste grammatika EstCG märgendisüsteemi ja analüüsipõhimõtete kõrval katsetati rohkem semantikal põhinevat Universal Dependencies sõltuvussüntaktilist süsteemi, mis sobib võimalikult paljude keelte puhul. Semantikapõhisus tähendab siinkohal näiteks seda, et vastupidiselt EKG II käsitlusele peetakse kaassõna ja käändsõna ühendis peasõnaks käändsõna. Katsetati verbiahela (näiteks tuleb teha, on pakkuda jne) ja verb+käändsõna+verb (nt raske on öelda, pole mõtet öelda jne) konstruktsioonide alternatiivsete (st mitte EKG II) variantidega. 13

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Kombineeriti EstCG ja masinõppel põhinevat MaltParserit, loodi EstCG moodul jututubade keele analüüsiks. Semantika (1) Tähenduse ülekanne ühest ontoloogilisest valdkonnast teise (füüsilise liikumise valdkonnast suhtlusvaldkonda). (2) Tavakeele morfosüntaksi, lause- ja fraasisemantika väljendamine kõrgemat järku loogikas ja tüübiteoorias. Uuritakse võimalusi tavakeele tüübikontrolliks (nt tõestusprogrammides Coq ja Agda), võrreldakse seda olemasolevate tüübisüsteemidega (nt kategoriaalne grammatika, Montague grammatika, Grammatical Framework). Pragmaatika Uuriti multimodaalsust eesti esmakohtujate vestlustes (MINT korpus). Kasutati videotöötluse võtteid, et automaatselt tuvastada ja analüüsida osalejate käitumise sünkroonsust ja seotust (žestid ja keha liikumine). Eesti dialoogikorpusest analüüsiti kolme liiki suulisi argumenteerimisdialooge ja töötati välja argumendi formaalne mudel. Leiti partneri algatatud paranduste keelelised seaduspärad ja koostati reeglid paranduste modelleerimiseks dialoogsüsteemis. 14

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Järjepidevus ja uuendused: narratiivid, usundiuurimine ja folkloori lühivormid (PUT 22-5) Mare Kõiva Eesti Kirjandusmuuseum IUT Folkloori usundilised ja narratiivsed aspektid eesmärk on säilitada ja jätkata eelmiste finantseeritud teemade ja grantide raames alustatud alus- ja eksperimentaaluuringuid, tagada nende areng. Kokkuvõtlikult tähendab see integreeritud uuringuid narratiivsuse, religioossuse, kujundkõne, huumori, teksti, tüpoloogia jm valdkondades. Vaadeldakse intertekstuaalseid seoseid, kuid religioossuse jm nähtuste vaatlemine märgib, et analüüsitakse aktuaalseid protsesse ja nähtuste arengudünaamikat, nende tajumist ja interpretatsioone. Suunatakse tähelepanu laialt levivatele hiljutistele nähtustele. Teematäitjad on investeerinud pikka ajaperioodi (17. 21. sajand) eri meediaid hõlmavate erialaspetsiifiliste andmebaaside loomisse. Paaril viimasel aastakümnel on panustatud oluliselt lühiealise folkloori (huumor) uurimisse ja interneti-ainestiku koondamisse. Olulisel kohal on olnud laste- ja noortefolkloori kogumisaktsioonid (1992, 2007, 2011). Rajatud korpused võimaldavad jälgida nii diskreetseid kui ka jätkuprotsesse (sh teise/võõra kujutamist) viimaste kümnendite folklooris. Projekti kolm peavaldkonda on usundiuurimine, narratiivsuse teoreetiline ja rakenduslik analüüs ning kujundkõne ja folkloori lühivormide alus- ja rakendusuuringud. Eesti usundit on uuritud rohkem kui 200 aastat ja see asjaolu on mõjutanud ka usundi tõlgendusi. Üks pikaajaliste uuringute traditsiooni põhjuseid on asjaolu, et see on üks atribuut eestlaste identiteedi loomisel juba enne ärkamisaega 19. sajandil. Esiplaanil on integreeritus vaadeldakse üksikküsimusi (st seni isoleeritud teemasid) koos, mille tulemuseks on allikakriitiline dünaamilisem ja mitmekesisem pilt Eesti religioonidest. Eraldi vaadeldakse kultuuriliste ja etniliste minoriteetide (sh hilismigratsioon, erinevate kultuuriliste jm rühmade ning vaimsete liikumiste usundid). 15

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Narratiivsuse teoreetiline ja rakenduslik analüüs hõlmab klassikalisi jutuliike ja lähinähtusi, kuid suur tähelepanu on nn uutel narratiiviliikidel (sh visuaalsus, interneti jutustamisviisid), spontaansel ja aheljutustamisel, sotsiaalseid olusid peegeldavatel liikidel nagu kuulujutt ja tänapäeva muistendid ning mittefiktsionaalsetel liikidel (tõsisündmuste esitusviisid ja -stiilid ja nendega seonduv teooria). Rahvaluule lühivormid hõlmavad klassikaliste liikide kõrval nüüdisvorme. Kognitivistlike uuringute kõrval on oluline panus tänapäeva eesti kujundkõne uuringutesse ja intermeedialiste siirete ja visuaalsuse käsitlemisse. Interdistsiplinaarsena on arendamisel etnobioloogia-etnobotaanika, etnomeditsiin, etnoastronoomia ja huumoriuuringud. Viimase osas eristuvad internetinähtused folkloristika keskkond ja sotsiaalsete protsesside vahendamine, samuti suhtlemisstiilide kirjeldamine. Vaadeldakse loomingulisuse ja huumori seoseid ning huumori ja vaba aja / naudingu kokkupuutepunkte. Panustatakse uutesse teoreetilistesse lähenemisviisidesse ja hüpoteeside püstitustesse mitmete alateemade suhtes. Tähelepanu keskendub folkloori positiivsetele, harmoneerivatele, naudingut pakkuvatele külgedele. Jätkuv suundumus seondub humaansuse avaldumisviiside ja emotsionaalsete seostega. Tulipunktis on sotsiokultuuriline hetkeseis, üleminekuperioodide käsitlemine, sest nende käigus ilmnevad kultuuriprotsessid kõige huvitavamates konfiguratsioonides ja detailides. 16

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Kirjanduse formaalsed ja mitteformaalsed võrgustikud kultuuriloo allikana (IUT 22-2) Marin Laak Eesti Kirjandusmuuseum Ettekanne tutvustab EKMi rahvusliku kirjanduse ja kultuuriajaloo institutsionaalset uurimisgranti Eesti kirjanduse formaalsed ja mitteformaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal (IUT 22-2). Projekti keskmes on kirjanduse ajaloolise toimimise uurimine mitmetasandiliste suhtevõrgustike kaudu. Kirjandust käsitletakse pigem süsteemiteoreetiliselt, hõlmates ka kirjandusteoste loomise ja vastuvõtu protsesse, mitte üksnes ilukirjanduslike teoste ja tekstina. Uuritakse kirjandus- ja kultuurielu mõjutavat ajaloolist ruumi, erinevate kunstivaldkondade vahelisi liikumisi, ideoloogilisi ja poliitilisi direktiive, institutsioonide tegevust jne. Kirjanduskultuuri osana on kirjanduse avara katusmõistega hõlmatud ka elulookirjutus (life writing studies) ja ego-dokumendid. Eesmärgiks on panoraamse pildi loomine kirjandusest eesti keeleruumis 19. ja 20. sajandi trükikultuuris. Sisulises keskmes on kirjandusajaloo protsesside, elulookirjutuste ja rahvuskultuurilise mälu uurimine nelja mooduli kaudu: 1) biograafika ja elulookirjutus, 2) välis-eesti ja eksiilkirjandus, 3) kirjandus totalitaarsetes režiimides, 4) digitaalne representatsioon. Töörühmas: Leena Kurvet-Käosaar, Rutt Hinrikus, Eve Annuk, Triinu Ojamaa, Maarja Hollo, Külliki Kuusk ja Marin Laak (teemajuht). Kuni aastani 2016 Epp Annus, kes 2016. aastal alustas personaalse uurimisprojektiga Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid (PUT 1218), doktorantidest osalevad Brita Melts, Johanna Ross. Eesti-uuringute Tippkeskus võimaldab jätkata tööd seni uurimisteemasse integreeritud, ent lõppenud ETF grantidega: Sooküsimus Eestis: kohalik olukord ja rahvusvahelised mõjud (ETF 8875, Annuk), Adressaadi dünaamika eesti elulookirjutuses (ETF 9035, Kurvet-Käosaar) ja Eesti kirjanduse pingeväljad 1956 1968: ideoloogiad, institutsioonid ja baastekstid Nõukogude ja paguluse kontekstides (ETF 9160, Laak). Projekt on seotud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teaduskollektsiooni kogumise, uurimise ja kättesaadavaks tegemisega mitmesugustes väl- 17

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid jundites, sh interaktiivsed teabekeskkonnad Kreutzwaldi sajand: eesti kultuurilooline veeb, Erni. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924-25 ning Eesti elulugude ja mälestuste andmebaas ELMA. 18

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Korpuspõhine eesti murrete süntaks (PUT 90) Liina Lindström Tartu Ülikool Ettekandes tutvustan projekti Eesti murrete süntaks. Keskendun korpuspõhise murdesüntaksi uurimise võimalustele, mis sõltuvad suuresti uuritava materjali eripärast ja korpuspõhisest lähenemisest. Süntaktiline varieerumine on oma olemuselt pigem tõenäosuslik kui selgeid kategoriaalseid jaotusi tegev (Kortmann 2010), seetõttu on ka meie projektis suur roll sagedustel ja statistikal. Samas on selliseks lähenemiseks vaja piisavalt suurt materjalihulka see tähendab, et adekvaatsete järelduste tegemiseks saame vaadelda vaid keeles sageli esinevaid nähtusi ning võimalike murdeerinevuste väljaselgitamiseks peame vaatama suuremaid üksusi kui ühest külast või kihelkonnast pärit materjal. Lisaks tutvustan projekti aluseks oleva murdekorpuse kasutusvõimalusi, mis võiksid huvi pakkuda laiemalt. 19

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil (PUT 550) Ahti Lohk, Kristiina Ross Eesti Keele Instituut Projekti Kultuurinihe eesti keeles 17./18. sajandil sisuks on regilaulu ja luterlike kirikulaulude 17. ja 18. sajandi tõlgete korpusepõhine keeleline võrdlus. Uurimus lähtub oletusest, et 17. sajandi lõpul ja eriti 18. sajandil käibisid need kaks tekstitüüpi eesti kogukonna keelelises teadvuses mõlemad elujõulisena, aga rööpselt ja ühte sulamata: regilaulu keel esindas vana suulist omakultuuri, kirikulaulu keel uut laenulist kirjakultuuri. Projekti eesmärk on selgitada kahe allkeele kõrvutuse kaudu moodsa 19. sajandi eesti kirjakeele (ja kultuuri) tekkemehhanisme. Projekti läbiviimiseks on kahe aasta jooksul koostatud kaks allkorpust (keskmurde alalt üles kirjutatud ERLA regilaulude korpus mahuga 53 223 tekstisõna ja 1727. aasta lauluraamatu tõlkeid sisaldav kirikulaulu korpus mahuga 54 519 tekstisõna). Esialgse leksikaalse ja morfoloogilise kõrvutuse tulemusi on kirjeldatud kolmes ilmunud/ilmumisel artiklis. Tippkeskuse raames võiks ühistöö olla eriti tulemuslik järgmistes töörühmades: 1. Ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud (võimalik koostöö regilaulu uurijatega). 5. Kirjakultuuri ja kirjandusuuringud (juba ammu ka tegelik koostöö Liina Lukase ja Külli Habichtiga). 6. Korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folkloori uuringud (Mari Sarvega on juba käimas koostöö regilaulu korpuste keelelise töötlemise alal, Külli Habichtiga vana kirjakeele keelelise analüüsimise alal). Võimalikke ühiseid edasiarendusi võiks pakkuda koostöö veel vähemalt kahe töörühmaga: 8. Migratsiooni- ja diasporaa-uuringud (kategooriate oma ja võõras vastandumine kultuurilise enesemääratluse protsessis). 7. Kõne ja muusika uuringud (regilaulu ja kirikulaulu laululise/muusikalise aspekti kaasamine kõrvutusse, mis seni on jäänud täiesti keelelise kõrvutuse varju). 20

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Eesti kirjandus digitaalses ja võrdlevas paradigmas (IUT 20-1) Liina Lukas, Arne Merilai Tartu Ülikool Ettekanne tutvustab Jüri Talveti juhitava IUTi Eesti kirjandus võrdlevas paradigmas raames teostatavaid andmebaase ja digikogusid (EEVA, EWOD, Eesti värss, kriitikaantoloogia). Põhjalikumalt tuleb juttu Eesti vanema kirjanduse tekstikogust EEVA ja selle tehnilistest võimalustest uurimisobjekti konstrueerimisel 15 aasta kogemus. Projekti eesmärk on luua kaks professionaalset andmepanka: EWOD ja kriitikaantoloogia: Eesti kirjanike ingliskeelne veebileksikon Estonian Writers Online Dictionary tosinaköiteline sari Eesti kirjanduskriitika: Antoloogia: XX sajand. 1. Juba loomisel olev EWOD pakub rahvusvahelisele huvilisele võimalusi eesti kirjanduse võrdlusainese leidmisel ja akadeemilise suhtluse arendamisel. Selle ülesandeks on koondada ja süstematiseerida kogu olemasolev esmatähtis võõrkeelne teave eesti kirjanduse ja selle välismaise retseptsiooni kohta. See tähendab eesti kirjanike ja kirjanduse senisest veel paremat jäädvustamist rahvusvahelises kultuurimälus. EWOD tõstab eesti kirjandusteaduse komparativistlikku suhtlusvõimekust. 2. EWODi-järgselt kavandatav suurantoloogia võtab esindavalt kokku kogu möödunud kultuurisajandi kirjanduskriitilise mõtteloo, millega luuakse nii uus rahvuslik mälukandja kui ka tõhus õppevahend. Selle sihiks on koondada, süstematiseerida ja professionaalselt kommenteerida kogu möödunud sajandi eesti kirjanduskriitiline tegevus. Tosinat (võrgu-) raamatut hõlmava esindusvaliku põhimõtteks on kriitika loov jõud, kirjanduslikku mõtet kujundav võimekus Eesti kirjanduse analüüside (sh metakriitika) kõrval kuuluvad ülevaatesse ka maailmakirjanduse (sh naaberkirjanduste) või lastekirjanduse ja draamatekstide käsitlused. Kuivõrd kriitiline kehtestamine ei tähenda ainuüksi positiivset tegevust, 21

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid vaid tegelikkust konstrueeritakse ka negatiivselt, kuuluvad korpusesse ka dekonstrueerivad juhtumid. Loomulikult on esindatud ka kirjandusteaduslik kriitika, aga mahtu säästvates vormides. Diskursiivne kokkuvõte jäädvustab ja rikastab eesti kultuurimälu, sest miski kirjanduses ei oma tähendust ilma konteksti, tõlgenduse ja seostevõrguta, mille tagab mõtestav retseptsioon. 22

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Kõneuuringud Küberneetika Instituudis foneetikast kõnetehnoloogiani (EKT 70) Einar Meister Tallinna Tehnikaülikool Ettekandes antakse ülevaade kõneuuringutest Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris viimasel kümnendil. Peamisteks tegevussuundadeks on olnud (1) kõne variatiivsuse eksperimentaalfoneetilised uuringud, (2) kõnetuvastuse ja audiovisuaalse kõnesünteesi mudelite arendus, ja (3) kõnekorpuste loomine. Kõne variatiivsuse uuringute fookuses on võõrkeelse aktsendi akustilised tunnused eesti keelt võõrkeelena (L2) kõnelevate keelejuhtide kõnes ja eesti keele fonoloogiliste kategooriate taju. Seni on uuritud eesti vokaalikategooriate ja vältevastanduste omandamist eri emakeelega (vene, soome, läti, jaapani) keelejuhtide poolt. Oleme leidnud, et kõneleja emakeelest tingitud hääldushälbed on üldjuhul kooskõlas peamiste aktsenditeooriate prognoosidega (Speech Learning Model, Perceptual Assimilation Model), samas ei käsitle need teooriad adekvaatselt kestuse rolli ega selgita hääldushälbeid L2 kõnes vältevastanduste puhul. Laboris on välja töötatud eestikeelse kõnetuvastuse tehnoloogia ja mitmeid pilootrakendusi, mida kasutatakse edukalt radioloogias pildikirjelduste dikteerimiseks ja meediamonitooringus, lisaks on loodud mitmed kõigile vabalt kasutatavad mobiili- (nt dikteerimine) ja veebirakendused (kõnesalvestuste automaatne transkribeerimine). Audiovisuaalse kõnesünteesi mudelis on integreeritud tekst-kõnesüntesaator ja visuaalset artikulatsiooni võimaldav 3D peamudel. Artikulatsiooni juhtimiseks kasutatakse 3D artikulatsioonisalvestustest leitud eesti viseemide artikulatoorseid tunnuseid. Kõnekorpusi vajatakse nii foneetikauuringutes kui ka kõnetuvastuse akustiliste mudelite treenimisel. Laboris on kogutud mitmeid erinevaid korpusi L2 kõne korpus, lastekõne korpus, uudistekorpus, loengukõne korpus, jm. 23

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Projektist Kirjakeele morfosüntaksi varieerumise integreeritud mudel: pilootuuring eesti keele näitel (PUT 475) Helle Metslang Tartu Ülikool Projekti KIMOVAR (TÜ, projekti juht Helle Metslang, põhitäitjad Külli Habicht ja Tiit Hennoste, http://kimovar.ut.ee/) eesmärgiks on luua pilootmudel, mis integreerib kirjaliku eesti keele morfosüntaktilise varieerumise diakroonilisi ja sünkroonilisi aspekte. Uuritakse keelenähtuste vormi ja funktsiooni varieerumist kirjutatud eesti keeles eri aegadel ja registrites 16. sajandi vaimulikust keelest tänapäeva netikeeleni. Keskne lähenemine on funktsionaaltüpoloogiline ja kasutuspõhine. Oleme uurinud keele varieerumist mitmes perspektiivis: ajaloolises (kirjakeele morfosüntaktiliste nähtuste dünaamika 16. 21. sajandil), sünkroonses (nii kirjalikud kui suulised registrid); üksiknähtuste (nt üldküsilause, tuumverbikonstruktsioonid, analüütilisus-sünteetilisus) ja keelevariantide kui tervikute plaanis (nt 16. 18. sajandi kirjakeel kui vahekeel). Keelenähtuste uurimine seostub kultuuri, kirjanduse ja rahvaluulega ning ühiskondlike oludega, mis mõjutavad nii keelt kui ka keelelist kultuuri. Taustakirjandust Biber, D. 2009. Corpus-based and corpus-driven analysis of language variation and use. The Oxford Handbook of Linguistic Analysis. B. Heine, H. Narrog (eds.). Oxford: Oxford University Press, 99 170. Laitinen, L. 2004. Grammaticalization and standardization. Up and down the cline The nature of grammaticalization. Olga Fischer, Muriel Norde, Harry Perridon (eds.). Amsterdam/Philadelphia, 247 262. Nevalainen, T.; Taavitsainen, I.; Pahta, P. 2008. Exploring the dynamics of linguistic variation through public and private corpora. The dynamics of linguistic variation: corpus evidence on English past and present. Studies in language variation 2. Terttu Nevalainen, Irma Taavitsainen, Päivi Pahta, Minna Korhonen (eds.). Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, 1 9. 24

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine (IUT 35-1) Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Uurimisteema objekt on kõne, mida uurime kolmest aspektist: kõnestiilid ja nende tunnused, lausungi prosoodiline struktuur ja lauserõhkude distributsioon, ning fonoloogiline varieerumine. Teema eesmärk on täita lünki eesti keele kirjelduses neis valdkondades ning avardada teoreetilist arusaamist eelkõige järgmistes küsimustes: ekspressiivsuse ja (in)formaalsuse roll kõnes, fonoloogilise varieerumise tegurid, prosoodiline struktuur ja selle seosed lauserõhkude distributsiooni ja süntaksiga ning infostruktuuri avaldumine prosoodias. Teema rakenduslik eesmärk on täita tekst-kõne sünteesi arendamise aktuaalseid ülesandeid, milleks on kõnestiilide ja lauseprosoodia modelleerimine ning fonoloogilise varieerumise probleemi lahendamine grafeem-foneem teisenduses. Uurimine toimub eksperimentaalsete ja korpuspõhiste meetoditega, kasutades andmestikuna loetud ja spontaanset kõnet, kõnestiilide salvestisi ning eksperimentaalselt ja välitööde intervjuudel kogutud materjali. Kõneuurimine üldisemalt kätkeb endas väga palju interdistsiplinaarseid aspekte, mis on seotud filoloogia, füsioloogia, akustika, signaaliteooria jpm-ga. Koostöö tippkeskuse raames võiks meie uurimisrühmal loogiliselt olla nendega, kes tegelevad sarnase objektiga (kõne või muusikaga) või ka laiemalt suhtlusega ja eesti keele grammatikaga ning kes kasutavad samu meetodeid. Kõnestiilide ja kirjaliku tekstitüübi automaatsest tuvastusest võiks kasu olla digitaalhumanitaarias korpuste analüüsil. Fonoloogilise varieerumise uurimiseks loodud ja täienev kõnekorpus võib anda võimaluse teiste uurimisrühmade huvikeskmes olevate nähtuste analüüsiks. Niisamuti on võimalik, et meie saame kasutada teisi kõnekorpusi varieeruva vältega sõnade, sõnaalgulise h ning sõnalõpu palatalisatsiooni käsitlemiseks. 25

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Väiksed sõnad suured teod: pronoomenikasutuse praktikad (PUT 701) Renate Pajusalu, Maria Reile Tartu Ülikool Ettekandes esitleme projekti Referentsiaalsed vahendid eesti ja naaberkeeltes: eksperimentaalne lähenemine (PUT 701, vastutav täitja Renate Pajusalu, meeskonda kuuluvad veel doktorandid Maria Reile, Piia Taremaa, Helen Hint, Roger Yallop ja Ninni Jalli). Projekt keskendub minimaalsete referentsiaalsete vahendite (personaalpronoomenid, demonstratiivid, määratlejad) kasutusele erinevates suhtlussituatsioonides (vt ka Hint, Reile, Pajusalu 2012). Eelkõige on eesmärgiks arendada eksperimentaalseid meetodeid, mis toetaksid korpusuuringutel põhinevaid vaatlusandmeid. Projekt kuulub võrdleva pragmaatika valdkonda, võrreldavad keeled on eelkõige eesti, lõunaeesti, vene ja soome, kuid plaanis on uurida ka muid soome-ugri keeli (ungari) ja teisi eesti keele kontaktkeeli. Tutvustame ettekandes kahte praegu töös olevat katsete seeriat: ruumilise viitamise katset ja narratiivi katset. Esimeses palutakse katseisikutel kõigepealt võrrelda kahte eri kaugusel olevat maja ja siis hoonet, kus sees ollakse. Teises katses jutustab katseisik lühikese narratiivi piltide põhjal. Majade katses on eesmärgiks välja selgitada, kuidas viitavad eri emakeelte kõnelejad nähtavatele, kuid eri kaugusel olevatele objektidele. Narratiivide katses võrreldakse viitamist isikutele ja objektidele, millest jutt käib. Lühidalt tutvustame ka muid projekti raames töös olevaid katseid. Projekti kuuluvad ka mõned muud võrdleva pragmaatika teemad, mis on seotud võrreldavate keelte viisakuskoodiga, sh pöördumisvormidega (Jalli, Pajusalu 2015) ja akadeemilise tagasisidega (Yallop, ilmumas). Hint, H.; Reile, M.; Pajusalu, R. 2012. Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 3, 161 183. Jalli, N.; Pajusalu, R. 2015. Samat keinot, eri käyttö. Puhuttelu Virossa. Johanna Isosävi, Hanna Lappalainen. Saako sinutella vai täytyykö teititellä?, 105 134. Helsingi: SKS. Yallop, R. 2016. Measuring affective language in known peer feedback on l2 academic writing courses: a novel approach. ERÜ aastaraamat (ilmumas). 26

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Muusika performatiivsed aspektid (IUT 12-1) Jaan Ross Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lääne muusika kaanoni järgi eksisteerib muusikateos noodistuse ja selle esituse kujul, kuid improvisatsioonilisema loomuga muusikakultuurides ja -žanrides ei tarvitse esitus tingimata noodistusele tugineda. Viimasel ajal on muusikateaduse uurimisobjekt nihkunud noodistustelt muusika performatiivsete aspektide suunas. Kui etnomusikoloogias on see lähenemine olnud enesestmõistetav, siis nt uudsed vormikontseptsioonid muusikateoorias on muusika analüüsile lisanud mitmeid uusi tahke. Muusikaloos ja muusikalise teatri uurimises võime täheldada huvikeskme nihet muusikateoste tekstidelt sündmuste, etenduste ja muusikaelu praktikate uurimisele. Kognitiivses muusikateaduses pööratakse tähelepanu interpreetide tegevuse eri külgedele muusika esituse käigus. Eraldi uurimisvaldkonnaks on kujunemas ajalooliste helisalvestiste analüüs. Käesoleva teema raames uuritakse muusika performatiivsust esmalt eesti muusikakultuuri sünkroonse ja diakroonse kirjelduse vajadustest lähtudes. 27

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Esilduvad lood: jutustamine ja ühine tähendusloome narratiivses keskkonnas (PUT 192) Anneli Saro, Marina Grišakova, Raili Marling Tartu Ülikool Uurimisprojekti keskseteks mõisteteks on narratiivne keskkond, Goffmani osalusraamistikud, esildumine (ingl emerging, pärineb komplekssete süsteemide teooriast) ning ühine tähendusloome (ingl joint sensemaking). Eesmärk oli uurida, kuidas komplekssete süsteemidena funktsioneerivad narratiivsed keskkonnad mõjutavad jutustamistegevust: kuidas narratiive kaasluuakse, millised hübriidsed narratiivsed-performatiivsed vormid selle tulemusena tekivad ning kuidas reageerivad narratiivsed keskkonnad ühiskonnamuudatustele. Projektil oli kahetine, teoreetiline ja praktiline suunitlus: 1) uute teoreetiliste vahendite väljatöötamine ühise tähendusloome protsesside uurimiseks ning 2) narratiivsete keskkondade kaardistamine 1990. 2000. aastate Eestis ja teistes ühiskondades ning üleminekunarratiivide võrdlev uurimine. Kollektiivse tähendusloome protsessis keskenduti sündmusele kui loojutustamise kesksele komponendile ning selle seostele sotsiaalse muutuse ja jagatud kognitsiooniga. Marina Grišakova uurimisfookuses on narratiiviteooriad ja kognitsioon kirjanduses ning teistes meediumites. Raili Marling on uurinud soolistatud narratiivide interpersonaalseid dimensioone. Anneli Saro on tegelenud Eesti teatrisüsteemi dünaamikaga perioodil 1985 2005 ning nüüdisteatri uute loomemeetoditega. 28

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Arhiivipõhise folkloristika väljakutsed (IUT 22-4) Mari Sarv Eesti Kirjandusmuuseum Olukorras, kus maailma folkloristika on juba aastakümneid triivinud oma esialgsest filoloogilisest keskmest üha enam ühiskonnateaduste poole, kõlab sõnaühend arhiivipõhine folkloristika peaaegu oksüümoronina. Samas esindab uurimisrühm IUT 22-4 Folkloor kultuurilise kommunikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad rahvaluulearhiivi kui institutsiooni järjepidevust, tegeleb ühtlasi ka sellesama arhiivi haldamise ja arendamisega ning arhiivikogudega on projekt seotud ka oma uurimistöös. Eesti rahvaluulekogud kuuluvad kahtluseta maailma suurimate hulka ning uurimisrühma ambitsioon rahvusvahelises folkloristikas on tuua esile arhiivipõhise folkloristika väärtus, näidata kuivõrd erinevaid ja mitmekülgseid võimalusi arhiiv pakub kultuuri eri tahkude uurimiseks. Arhiivimaterjalide põhjal uurime näiteks folklooriainese kehalisi, performatiivseid, soolisi aspekte, tegeleme nii isiku- kui kogukonnakesksete vaatlustega. Tihe ja süstemaatiliselt kogu Eesti ainest haarav arhiiv võimaldab statistiliste vaatluste abil välja tuua nii traditsiooni piirkondlikke erijooni kui ka kogukonnapõhise kommunikatsiooni eripärasid. Rahvaluule kogumine ja uurimine on läbi aegade olnud ideoloogiliselt laetud tegevused, seda nii 19. sajandil rahvusliku ärkamise ajal kui ka hoopis hiljem, nõukogude korra tingimustes. Projekti üheks fookuseks on uurida, milleks rahvaluulekogusid ühiskonnas vaja on olnud, millistest eesmärkidest lähtuvalt neid on loodud ja kujundatud ja milleks kasutatud. Tänapäevalgi on rahvaluulekogude materjal ulatuslikus kasutuses nii avalikus kui privaatsfääris, ning laias laastus võib öelda, et selle taga on vajadus väljendada oma etnilist või lokaalset identiteeti või otsida sellele tuge. Uurimisrühma rakenduslikuks ülesandeks ongi täita seda vajadust, vahendada meie rahvaluulekogusid avalikkusele uurimuste, kommenteeritud tekstiväljaannete, aga ka veebi vahendusel. Nõudlus ületab paraku uurimisrühma jõudluse ning tänuväärselt ongi sellesse tegevusse andnud suure panuse ka uurijad väljastpoolt arhiivi. 29

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Projekti töörühma kolmas ülesanne on märgata tänapäeva kultuuris nähtusi, mis vääriks arhiivis jäädvustamist tulevastele põlvedele, et jääks jälg ka meie ajastu vaimukultuuri sellest osast, mis ei jõua raamatusse, ajakirjandusse, lavale inimeste maailmapilt ja mõtteviis, maastiku- ja kodutunnetus, suuline ajalugu, elulood, diasporaakogukondade pärimus jpm. Loomulikult on siingi lõimitud kogumis-, arhiivi- ja uurimistöö. 30

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Lahkarvamused: filosoofiline analüüs (IUT 20-5) Margit Sutrop Tartu Ülikool Projekt uurib lahkarvamusi, mis kerkivad esile filosoofias (nt loogikas, ontoloogias), teaduses, eetikas ja tavaelus. Eesmärk on uurida lahkarvamuste loomust, hinnata eeldatavalt ebafunktsionaalsete lahkarvamuste olemasolust tulenevaid järeldusi vastava valdkonna objektiivsuse seisukohalt ja arendada välja strateegiaid lahkarvamustega toimetulekuks. Projekt kasutab ära Tartu Ülikooli filosoofia osakonna mitmekülgset pädevust, lähenedes lahkarvamustele kontseptuaalsest, metafüüsilisest ning praktilisest vaatepunktist, eesmärgiga luua lahkarvamuste integreeritud käsitlus. Projekti tulemuseks on (1) mõisteline selgus lahkarvamuse erinevate tüüpide osas ja heuristikad lahkarvamuse tüübi määramiseks, (2) eeldatavalt ebafunktsionaalsetest lahkarvamustest tulenevate metafüüsiliste järelduste selgitus ning nende tulemustest lähtuvalt (3) põhjendatud ettekujutus selle kohta, kuidas on kõige otstarbekam lahendada mõningaid elulisi lahkarvamusi. Oma ettekandes keskendun eetika ja poliitika valdkonnas esile kerkivatele lahkarvamustele praktilisest vaatepunktist. Näitan võimalikke interdistsiplinaarseid koostöövõimalusi, mis tekivad tippkeskuse raames seoses emotsioonide ja lahkarvamuste uurimisega. Moraali ja poliitika küsimuste üle toimuvates arutlustes näivad mõned lahkarvamused olevat olemuslikult lahendamatud. Näib, et siin ei aita tavapärane retsept võtta rohkem aega arutlemiseks, kontrollida, et arutluskäigus pole tehtud vigu ning kontrollida üle faktid, millel arvamused põhinevad. Nii filosoofias kui ka igapäevases arutlevas demokraatias on ikka ja jälle tõdetud, et kõik see ei pruugi aidata vastandlikke pooli leppimisele lähemale. Tõdemus, et on küsimusi, kus lahkarvamusi ei saagi lahendada, tekitab ühelt poolt küsimuse moraali objektiivsusest ning teisalt praktilise küsimuse, mismoodi korraldada kooselu nendega, kelle arvamustega me ei nõustu (Mason 1993, Gowans 2000, McMahon 2009). Lahendust on nähtud sallivuses (McKinnon 2006) või koguni pandud ette nõustumist, et ei nõustuta (Holm 2010). 31

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Paljudel juhtudel hakatakse enne otsima praktilisi lahendusi, kui on lähemalt uuritud, mis sorti lahkarvamustega on üldse tegu, mistõttu on võimalik, et hinnates valesti ründeobjekti, võetakse kasutusele valed relvad. Hiljuti on mitmed sotsiaalteadlased (Haidt 2012, Bartels 2008) arvanud, et moraali ja poliitika küsimustes on tegemist mitte-ratsionaalsete lahkarvamustega, mis põhinevad emotsioonidel ja intuitsioonidel, mistõttu nad ei allu ratsionaalsetele argumentidele. Samas ei pea emotsioonidel põhinevad lahkarvamused olema tingimata mitte-ratsionaalsed. Kõik oleneb sellest, kuidas me emotsioonide olemust mõistame. Mind inspireerib Peter Goldie (2000; 2012) teooria, et emotsioonidel võib olla narratiivne struktuur. Oma ettekandes osutan, kuidas teadmine, et emotsioonidel on narratiivne struktuur, võiks aidata lahendada emotsioonidel põhinevaid lahkarvamusi. Kirjandus Bartels, D. 2008. Principled Moral Sentiment and the Flexibility of Moral Judgement and Decision Making. Cognition 108, 381 417. Goldie, P. 2000. The Emotions. A Philosophical Exploration. Clarendon Press, Oxford. Goldie, P. 2012. The Mess Inside: Narrative, Emotion, and the Mind. Oxford: Oxford University Press. Gowans, C. W. (ed.) 2000. Moral Disagreements: Classic and Contemporary Readings. Routledge, London and New York. Haidt, J. 2012. The Righteous Mind: Why Good People Are Divided by Politics and Religion. Pantheon Books, New York. Holm, S. 2010. Euthanasia: Agreeing to Disagree? Medicine, Health Care and Philosophy 13, 399402. Mason, A. 1993. Explaining Political Disagreement. Cambridge University Press, Cambridge. McKinnon, C. 2006. Toleration. A Critical Introduction. Routledge, London and New York. McMahon, C. 2009. Reasonable Disagreement. Cambridge University Press, Cambridge. 32

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents Töörühmadega seotud ettekanded

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid 1. Ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm (juhid Epp Annus, Kristiina Ross, Mari Sarv) Ainsuse mitmus ja mitmuse ainsus: kultuuripraktikatest, liiasusest ja isedusest Epp Annus Eesti Kirjandusmuuseum Ettekanne tegeleb kultuuriuurimuse kontseptuaalsete küsimustega. Pealkiri on inspireeritud Jean-Luc Nancy mõistest olemise ainsuse mitmus (être singulier pluriel). Nancy järgi on olemine alati mitmuslik, pole olemas ainsust ilma mitmuseta. Nancy mõiste sobib hästi raamistikuks, millest lähtudes arutleda diskursiivsete võrgustike ja kultuuripraktikate, aga ka koosolu ja iseduse üle. Milline on kultuuriliste kujutelmade ja kultuuripraktikate suhe? Milline on kultuuripraktikate, diskursiivsete formatsioonide ja agentsuse suhe? Kuidas tekib agentsus? Mis roll on siin ühiskondlikel tõerežiimidel? Kuidas tajume endid ainukordseina, üksteisest erinevaina, kuigi kordame ja taastoodame jagatud kultuurimustreid? Milline on argielu materiaalsuste, aga ka meeleolude ja emotsioonide roll kultuuriringluses? Kuidas tuntakse ära see, mida sõnades ei väljendata? Kas on olemas kultuuri intiimsuste sfäär, mida sõnadesse ja piltidesse ei tõlgita / ei ole võimalik tõlkida? Ettekanne lisab siinesitatud küsimustele veel teisigi, samas püüab mõnele neist küsimustest ka vastust pakkuda et teiste valdkondade uurijad saaksid pakutud vastuseid omast perspektiivist täiendada või kummutada. Algatuseks: Ühiskonnas domineerivad diskursused toimivad keelena, mis võimaldavad ja samas ka piiravad sotsiaalseid praktikaid; diskursused ja sotsiaalsed praktikad üheskoos loovad sotsiaalsete võimalikkuste sfääri. Seda võimalikkuste sfääri haldavad tõerežiimid, reeglistikud, mille järgi mingil ajajärgul otsustatakse lausungite tõepärasuse üle. Igal ühiskonnal on omad tõerežiimid, teatud diskursusetüüpe võetakse tõestena ja 34

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents need hakkavad toimima tõe etalonidena. Ühiskonnas pannakse paika mehhanismid, mille järgi saab eristada tõeseid ja vääraid lausungeid, kehtestatakse kontrollimehhanismid, väärtustatakse teatud tüüpi tõe otsimistehnikaid, määratakse kindlaks, kellel on õigus öelda, mis on väär ja mis on tõde. Tõetehnikad ja -etalonid muutuvad koos ühiskonnaga. Kirjandus Jean-Luc N. 1996. Être Singulier Pluriel (Editions Galilée). 35

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid 2. Biograafika töörühm (juhid Irina Belobrovtseva, Maarja Hollo) Suulise ja kirjaliku piiril. Erich Talve juhtum Rutt Hinrikus Eesti Kirjandusmuuseum See ettekanne kuulub kahte raamistikku. Ühelt poolt on tegemist totalitaarse riigi vägivallaga, teisalt ülekohtu asendiga mälus. Jutustaja Erich Talve (sünd 1922) on nõukogude meelsusvang, riiklikult kultiveeritud vägivalla ohver, kes oma tekstides peaasjalikult meenutab toimunut. Seega on vaatluse all mäletamine, mälu ja suuline ajalugu. Talve oli piirilinnas Valgas õpilane, keda poliitilistel põhjustel ei võetud gümnaasiumisse. 1941. aastal saadeti ta nõukogudevastase plakati levitamise eest Vorkutasse. Ta vabanes 1946. aastal, arreteeriti uuesti 1949. aastal, tuues põhjuseks sama süü, ja ta oli asumisel, kuni vabanes 1953. aastal. Laagris oli ta pandud kolmekuulistele kursustele, mis andsid talle apteekri abilise ameti. Eestis töötas ta samuti apteegis, mis pakkus talle rohkesti ainet kirjutamiseks. Tavaliselt saadakse kirjalik tekst suuliselt mitu korda ümber jutustatud ja varieeritud lugudest. Talve jaoks ei piisanud tulemusena ühest tekstist. Ta asus oma lugu varieerima erinevates žanrides ja stiililistes registrites, eluloole järgnes romaan, seejärel kirjutas ta mitu draamavormis teksti. Kuna Talve on kogu oma kibeda elukäigu jooksul armastanud huumorit, vürtsitab ta oma lugusid kohati päris tugevasti naljakate seikadega. Töötanud Setu maa-apteegis on tal piisavalt koomilisi situatsioone elust võtta. Ta lemmikžanr on anekdoot. Võib arutada, kuivõrd saab anekdoot olla omaelulooline, kuivõrd mahub omaeluloolisus kindlasse ja kitsasse vormi. Talve tavatult mahukas elulooline kirjutus asub suulise ja kirjaliku piirimaal, sisaldades kirjaliku teksti ja suulise teksti, omaeluloolise ja fiktsionaalse teksti omadusi üheskoos. 36

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents 3. Digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm (juhid Liina Lindström, Einar Meister, Mari Sarv) Rõõmu, kurbuse ja viha väljendamisest eestikeelses sünteeskõnes Kairi Tamuri, Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Nüüdisaegset kõnesünteesi rakendatakse paljudes valdkondades, nt nägemis-, lugemis- ja kõnepuudega inimeste abivahendites, inimese ja masina suhtluses ja multimeedias. Seetõttu on oluline, et sünteeskõne kõlaks võimalikult inimkõne moodi kõigis selle aspektides. Üks inimkõne tahk on emotsioonid inimkõnes on emotsioonid alati olemas ja sellepärast peaksid emotsioonid olemas olema ka sünteeskõnes. Selleks et emotsioone sünteeskõnele lisada, on tarvis luua emotsionaalse kõne akustiline mudel, mis aitaks kõnesüntesaatoril erinevaid emotsioone väljendada. Eestikeelse emotsionaalse inimkõne akustilise analüüsiga seoses tekkis huvi katsetada, kas ja mil määral on võimalik emotsionaalse inimkõne põhjal määratud parameetrite (kõne kiirus, hääle tugevus, hääle kõrgus ja hääle ulatus) väärtustest lähtudes eestikeelses sünteeskõnes rõõmu, kurbust ja viha tekitada. Kõnesüntesaatorile sobivaima akustilise mudeli loomiseks panime nii mees- kui ka naissünteeshäälele kokku kolm katsemudelit, millest igaüks sisaldas rõõmule, kurbusele ja vihale omast parameetrite väärtuste kombinatsiooni kas optimaalsel tasemel, vähendatud või võimendatud kujul. Loodud mudeleid lasime katseisikutel tajutestides hinnata. Uurimistulemustest selgus, et emotsioonidest tunti sünteeskõnes kõige paremini ära kurbus (keskmiselt 60% juhtudest) ning kõige halvemini rõõm (30%). Kui meessünteeshääle puhul töötas kõigi kolme emotsiooni puhul kõige paremini võimendatud väärtuste mudel, siis naissünteeshääle puhul vajasid erinevad emotsioonid erinevaid mudeleid: rõõmu väljendamiseks sobis kõige paremini vähendatud väärtuste mudel, kurbuse ja viha väljendamiseks võimendatud väärtuste mudel. 37

Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid Tajutestide tulemusi analüüsiti ka logistilise regressiooni abil, et teha kindlaks üksikute akustiliste parameetrite olulisus ja osatähtsus emotsioonimudelites ning parameetrite väärtuste korrigeerimise vajadused. Tulemuste üldine analüüs näitas, et mudelites mängisid olulisimat rolli intensiivsuse ja põhitooni ulatuse parameetrid. Kõnetempo oli samuti oluline, kuid selle panus emotsiooni tuvastamisse oli marginaalne. Põhitoon vajab aga kõigis emotsioonimudelites täpsustatud väärtusi, sest kokkuvõtvas regressioonmudelis osutus see mitteoluliseks parameetriks. 38

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents 4. Eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm (juht Margit Sutrop) Jagatud emotsioonid peegeldavad sotsiaalseid suhteid Vivian Bohl Tartu Ülikool Teatud sotsiaalsete olukordade kohta me ütleme, et inimesed jagavad mingit emotsiooni. Kuidas aga mõista emotsioonide jagamist? Joel Krueger kaitseb vaadet, mille kohaselt kaks inimest saavad sõna otseses mõttes jagada üht ja sama emotsiooni, omades sama emotsiooni nt rõõmu või viha eksemplari. Oma ettekandes kritiseerin Kruegeri vaadet ja pakun sellele alternatiivi. Näitan, et Krueger: 1) ei erista oma vaadet selgelt kollektiivse subjekti teooriast; 2) ei tee selget vahet ontoloogilisel ja fenomenoloogilisel analüüsil; 3) järeldab põhjuslikust seosest konstitutiivse seose, mis on problemaatiline; 4) teeb väitest, et kaks subjekti koos realiseerivad emotsiooni, problemaatilise järelduse, et nad ka ühiselt omavad seda emotsiooni. Väidan, et nn jagatud emotsioonide mõistmiseks tuleb salapärase ühiselt omatud emotsiooni postuleerimise asemel analüüsida emotsioone sotsiaalsete suhete kontekstis. Pakun välja, et jagatud emotsioonid on sotsiaalsete suhete kontekstis tekkivate sünkroonsete ja vastastikku teineteist mõjutavate emotsioonide alaliik. 39