Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est 97) X 6562090 Y 691635 seletuskiri ja lisad Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija assistent: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2019 TARTU
Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 2 / 157
Üldinfo TÖÖ NIMETUS: OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Alutaguse vallale TÖÖ LIIK: TÖÖ TELLIJA: Kontaktisik: TÖÖ TÄITJA: Projektijuht: Töö koostajad: Üldplaneering Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Martin Miller Keskkonnaspetsialist Tel 3366916 martin.miller@alutagusevald.ee Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 teele@kobras.ee Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija assistent Priit Paalo- planeerija Konsultandid: Kontrollijad: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 3 / 157
Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heitja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 Urmas Uri; Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 Oleg Sosnovski; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 Kert Kartau; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 Kert Kartau; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 Teele Nigola; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 Teele Nigola; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 Ivo Maasik; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 Marek Maaring; Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 Ivo Maasik; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 Ivo Maasik. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 4 / 157
SISUKORD 1 ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID... 8 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED... 8 1.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID... 8 1.3 TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID... 9 1.4 OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA... 9 2 TAUSTAINFO... 10 2.1 PLANEERINGU ALA... 10 2.2 VALLA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS... 12 2.3 VALLA RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 13 3 MAA- JA VEELADE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 16 3.1 ELAMUMAA... 17 3.1.1 HAJAASUSTUSES ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED. 17 3.1.2 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAL ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 18 3.2 HOOAJALISE KASUTUSEGA ELAMUMAA... 19 3.3 ÜHISKONDLIKU HOONE MAA... 19 3.3.1 ÜHISKONDLIKU HOONE MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 19 3.4 PUHKE- JA VIRGESTUSMAA... 20 3.4.1 PUHKE- JA VIRGESTUSMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 20 3.4.2 VAATEKORIDORID... 21 3.5 HALJASALA JA PARKMETSA MAA... 21 3.5.1 HALJASALA JA PARKMETSAMAA ÜLDISED ARENDAMISE PÕHIMÕTTED... 21 3.6 SUPELRANNA MAA JA SUPLUSKOHAD... 22 3.6.1 SUPELRANNA MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 22 3.7 ÄRIMAA... 22 3.7.1 ÄRIMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 22 3.8 TOOTMISMAA... 23 3.8.1 TOOTMISMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 23 3.9 TEHNOEHITISE MAA... 24 3.9.1 TEHNOEHITISE MAA ÜLDISED KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED... 24 3.10 KALMISTUMAA... 25 3.11 SEGAFUNKTSIOONIGA MAA... 25 4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD... 25 4.1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEGA JUHUD... 25 5 ARHITEKTUURIVÕISTLUSE KORRALDAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD... 27 6 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAD (TIHEASUSTUSALAD) MAAREFORMI SEADUSE TÄHENDUSES... 27 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 5 / 157
7 ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED... 28 7.1 EHITAMINE ALTKAEVANDATUD ALADELE... 28 7.2 EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS... 31 8 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD... 32 8.1 VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE KAITSE-, KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 33 9 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID... 33 9.1 KULTUURIVÄÄRTUSLIKE OBJEKTIDE KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED... 34 10 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ÜKSIKOBJEKTID... 35 10.1 MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE KAITSE- JA KASUTUSTINGIMUSED... 39 11 MAATULUNDUSMAA (SH VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAJANDUSMAAD)... 41 11.1 MAATULUNDUSMAA KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED... 42 12 ROHEVÕRGUSTIK... 43 12.1 ROHEVÕRGUSTIKU KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED... 46 13 LOODUSKAITSEALUSED OBJEKTID... 49 14 VEEALAD... 51 14.1 VÕIMALIKU ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD... 53 14.2 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE... 54 15 TRANSPORDIVÕRK... 54 15.1 TEED... 55 15.1.1 LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 56 15.2 JALGRATTA- JA JALGTEED... 58 15.2.1 JALGRATTA- JA JALGTEEDE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED... 59 15.3 PARKIMINE... 60 15.3.1 PARKIMISALA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITAMISTINGIMUSED... 60 15.4 TEEDE AVALIK KASUTAMINE... 61 15.5 SADAMAD NING LAUTRID/VEESKAMISKOHAD... 61 15.5.1 VÄIKESADAMA MAA KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED... 63 15.6 RAUDTEE... 63 16 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR... 64 16.1 ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS... 64 16.1.1 TAASTUVENERGIA... 65 16.2 VESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE... 65 16.2.1 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD... 67 16.2.2 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE... 67 16.3 SOOJAVARUSTUS... 67 16.4 JÄÄTMEKÄITLUS... 68 16.4.1 JÄÄTMEMAJANDUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED... 69 16.5 TRUUBID JA SILLAD... 69 16.6 VASKNARVA BUUNID... 69 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 6 / 157
17 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD... 71 18 MAAVARAD... 72 18.1 KAEVANDUSTEGEVUSELE KEHTIVAD ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 73 19 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS... 74 20 RIIGIKAITSEMAA JA RIIGIKAITSELISED EHITISED... 74 21 MÜRA NORMTASEMED... 76 22 KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUTE ELLUVIIMINE... 77 23 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE... 77 24 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE... 77 24.1 ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED... 77 24.2 ETTEPANEK ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS... 78 24.3 ETTEPANEK MAADE MUNITSIPAALOMANDISSE TAOTLEMISEKS... 78 25 KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE... 79 26 MÕISTED... 79 27 KASUTATUD KIRJANDUS... 79 28 LISAD... 80 LISA 1. KSH ARUANNE... 81 LISA 2. ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD... 81 LISA 3. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER... 81 LISA 4. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID... 84 LISA 5. LOODUSKAITSEALUSED OBJEKTID... 93 LISA 6. VEEALAD 107 LISA 7. HÜDROLOOGILISED ANDMED.114 LISA 8. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE 115 LISA 9. RIIGITEEDE NIMEKIRI.117 LISA 10. AS ELERINGI OLEMASOLEVAD LIINID JA ALAJAAMAD..118 LISA 11. PUHASTID JA PUURKAEVUD.121 LISA 12. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD..141 LISA 13. MAAPARANDUSSÜSTEEMID.150 LISA 14. MÄEERALDISED JA MAARDLAD 155 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 7 / 157
1 u koostamise eesmärk ja lähtematerjalid 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded Alutaguse Vallavolikogu algatas 30. november 2017 otsusega nr 17 u koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. u eesmärk on Alutaguse valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Alutaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud lähteseisukohtadega. 1.2 Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 07.03.2011 määrusega nr 22; Iisaku valla üldplaneering, kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24.04.2008 määrusega nr 8; Iisaku valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24.03.2011 määrusega nr 31; Illuka valla üldplaneering, kehtestatud Illuka Vallavolikogu 29.11.2010 määrusega nr 26; Mäetaguse valla üldplaneering, kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 26.06.2014 määrusega nr 15; Tudulinna valla üldplaneering, kehtestatud Tudulinna Vallavolikogu 29.08.2000 määrusega nr 17; Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Tudulinna Vallavolikogu 18.03.2011 määrusega nr 4; Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 3687 kehtestatud üleriigiline planeering Eesti 2030+ ; Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ; Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Viru tehniline infrastruktuur ; Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ; Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering, Ida-Viru Maavalitsus 2001; Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 52 vastu võetud Alutaguse valla arengukava 2018-2030 ; Alutaguse Vallavolikogu 25.10.2018 määrusega nr 76 vastu võetud Alutaguse valla jäätmekava 2018-2024 ; Alutaguse Vallavolikogu 25.10.2018 määrusega nr 77 vastu võetud Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri ; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 8 / 157
Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ; Vabariigi Valitsuse 27.02.2015 korraldusega nr 107 heaks kiidetud Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 ; ÜVK (valmimisel lisatakse andmed) 1.3 Teostatud uuringud ja analüüsid Üldplaneeringu koostamisega koos viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud: Olemasoleva maakasutuse analüüs; Transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust; Rohevõrgustiku analüüs; Maardlate analüüs; Narva jõe ja Peipsi järve ehituskeeluvööndite ja neisse ehitamise analüüs; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni analüüs; Tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs; Arhitektuursete tingimuste analüüs; Taastuvenergia sobivuse analüüs; Kvaasistabiilsetele aladele ehitamise analüüs. 1.4 Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Olulisemad infoallikad käesoleva planeeringu koostamisel olid teemade lõikes järgmised: Kaitsealad, kaitsealused liigid, veekogude kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndid, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused ning inventeeritud märgalad ja niidud, Natura 2000 alad ja ELFI poolt Natura kõlblikuks tunnistatud kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmed seisuga 16.01.2018; Roheline võrgustik ja väärtuslik maastik Ida-Viru maakonnaplaneering 2016 ja vallaga koostöös täpsustatud üldplaneeringu koostamise käigu; Mälestised Kultuurimälestiste Riiklik Register, andmed seisuga 08.03.2018; Maardlad Maa-amet, andmed seisuga 08.03.2018; Aluskaart Maa-ameti Eesti põhikaart, andmed seisuga 28.02.2018; Katastripiirid ja olemasolev maakasutus andmed seisuga 16.03.2018; Ühinenud valdade vanad üldplaneeringud; Teed Maanteeameti teederegister, andmed seisuga 05.09.2018; Väärtuslikud põllumaad Maaeluministeerium, andmed seisuga 28.03.2018; Elektriliinid ja alajaamad Elering AS, andmed seisuga 16.05.2018; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 9 / 157
Riigikaitselised ehitised ja piiranguvööndid- Kaitseministeerium, andmed seisuga 21.08.2018 Tuletõrje veevõtukohad- Päästeamet, andmed seisuga 18.01.2019 2 Taustainfo 2.1 Planeeringu ala Planeeritavaks alaks on Ida-Viru maakonna lõunaosas paiknev Alutaguse valla territoorium (skeem 1). Alutaguse vald moodustati 22.06.2017 vastu võetud määrusega nr 95 Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valdade ühinemise teel. Alutaguse valla pindala on 1458,62 km 2 ja see moodustab 3,22% Eesti ning ca 49% kogu Ida-Viru maakonna pindalast. Alutaguse vallas on kolm alevikku: Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna ning lisaks 72 küla. Skeem 1. Alutaguse valla territooriumi asukohaskeem (alumisel joonisel on tähistatud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet, 2018). Alutaguse valla keskuseks on Iisaku alevik. Ida-Viru maakonnakeskusest Jõhvist jääb Iisaku 31 km kaugusele ning teistest maakonnakeskustest ja suurematest linnadest vastavalt: Jõgevast 77 km, Rakverest 78 km ja Tartust 106 km kaugusele. Valda läbib riikliku tähtsusega Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee. Ida-Viru maakonnaplaneeringus (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+) on Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 10 / 157
kohalikeks keskusteks 1 määratud Iisaku ja Mäetaguse. Maakonnaplaneeringus märgitakse, et tulenevalt regionaalsest eripärast tuleb soodustada Iisaku toimimist piirkondliku keskusena 2. Lähikeskusena 3 on maakonnaplaneeringus ära toodud Kuremäe ja Tudulinna. Alutaguse valla piirinaabriteks on: Idas: Venemaa Föderatsioon; Põhjas: Narva-Jõesuu linn, Toila vald ja Jõhvi vald; Läänes: Lüganuse vald, Vinni vald ja Mustvee vald; Lõunas: Peipsi järv (skeem 2). Skeem 2. Alutaguse valla ja naabervaldade paiknemine (Andmed ja kaart: Maa-amet, 2018). Alutaguse vald omab ca 30 km pikkust Eesti-Vene riigipiiri Narva jõel ning piiritsooni Peipsi järvel. Alutaguse valla territooriumil paikneb ca 201,42 km 2 põllumajandusmaad (haritavat maad 126,85 km 2 ja rohumaad 74,57 km 2 ). Vallast ca 946,82 km 2 ehk 65% on kaetud metsamaaga (skeem 3). 1 Kohalik keskus keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid. See on keskus, mis võib, kuid ei pruugi olla ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+). 2 Piirkondlik keskus keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku keskust eristab madalama taseme kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+). 3 Lähikeskus keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 11 / 157
looduslik rohumaa 5% põllumaa 9% muu 21% metsamaa 65% Skeem 3. Kõlvikuline jaotus Alutaguse vallas. 2018. aasta jaanuari seisuga elas Alutaguse vallas 4 920 inimest, asustustihedus oli 3,4 elanikku km 2 kohta. Valla rahvaarv on sarnaselt teistele maavaldadele näidanud kahanemise trendi: aastatel 2013-2018 on valla elanike arv vähenenud 289 võrra. Loomuliku iibe ja rändeiibe tulemusel on elanike arv perioodil 2013-2017 kahanenud keskmiselt vastavalt 30 ja 28 inimese võrra aastas. Sarnaselt suurele osale Eestile on ka Alutaguse valla puhul tegemist vananeva rahvastikuga omavalitsusüksusega. Tööealiste suuremad vanuserühmad 50-64 eluaastat on enam kui kolmandiku võrra arvukamad tööturule sisenejate vanuserühmadest. 2.2 Valla arengukava strateegilised arengueesmärgid ja ülesanded nende täitmiseks Alutaguse valla tulevikuvisioon on, et vallas on ilus ja turvaline elada, valla taristu on kaasaegne ja avalik ruum atraktiivne ning omanäoline. Alutaguse vallas on heal tasemel, kättesaadavad ning optimaalselt korraldatud avalikud teenused. Alutaguse vald on üle-eestiliselt ja rahvusvaheliselt tuntud Peipsi äärne kuurort. Vallas on hästi arenenud keskkonnasõbralik ettevõtlus. Alutaguse vald on avatud uutele ja suurtele ideedele. Valla juhtimine on strateegiline ja avatud. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 12 / 157
Alutaguse valla arengukavas toodud valla arengu võtmetegurid Unikaalne looduskeskkond ja peipsi järve rannik Põlevkivi kaevandamine ja selle tulevik Teenuste pakkumine hõreasustuse tingimustes ja koostöö Elanikkonna vähenemine ja vananemine ning ettevõtluse areng Loodusobjektide kui ressurssi süsteemne rakendamine turismi arendamiseks Sektori arengust sõltub valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu Avalikud teenused tuleb vähemalt minimaalsel tasemel tagada ka valla äärealadel Elukeskkonnale, noortele ja noortele peredele, ettevõtluse arengule tähelepanu pööramine Alutaguse Rahvuspargi loomine säilitades elanikele ja ettevõtjatele piisav vabadus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 järgi alustatakse enne 2030. aastat uue kaevanduse rajamist Linnalise keskuse puudumise tõttu pole otstarbekas kõiki teenuseid vallas rakendada Kohalikku ressurssi väärindav väiketootmine Puhta looduse kombineerimine kaasaegse nutikusega Ressursitasude vähenemine vähendab valla eelarvetulusid Turism ja kalandus Kaevandamise tõttu on valla põhjaosa põhjavee režiim häiritud ja maasikku mõjutavad suletud kaevanduste langatused Tõhus omavalitsus 2.3 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted Alutaguse valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega. Maakonna ruumilised arengusuunad toob välja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, kuidas Alutaguse valla territooriumi edasi arendada ning need on aluseks maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel. Planeeringuga tagatakse Alutaguse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 13 / 157
Asustusstruktuur Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud tingimused ja elanikkonna tegevusalad ja elulaad. Väljakujunenud asustusstruktuurist tulenevalt tihenevad ja vähesel määral laienevad olemasolevad elamualad. Oluline on soodustada väljakujunenud asustusmustri säilimist. Elamumaad Alutaguse vallas domineerivad pereelamud, suvilapiirkondades omanäolised ja eripärase iseloomuga hooajalise kasutusega elamud (suvilad). Valla alevikes ja suuremates külakeskustes on märgata üksikuid korterelamuid. Uute elamualade planeerimisel lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Sellest tulenevalt peaksid uued elamualad jääma olemasolevate elamualade lähedusse. Arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu, on jätkuv suund pereelamute rajamisel. Äri- ja tootmismaad Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja aastaringse majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal. Tootmise arendamisel tuleb arvestada selle sobivusega keskkonda ning logistilise asukohaga (paiknemine teede ja trasside suhtes). Uute tootmisalade planeerimisel tuleb lähtuda olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Eelistada tuleb madala mullaviljakusega muldasid. Tootmisaladena eelistatakse alasid, mis paikenvad eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust, samuti vähendada negatiivset keskkonnamõju. Uued tootmispiirkonnad tuleb elamualadest kõrghaljastusega eraldada. Tootmistegevuse (v.a põlevkivi kaevandamise) arendamisel eelistatakse üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Juhul, kui ebasoodne mõju ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. Põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad kasutuses ning vähendatakse põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Ettevõtlusalaseks eelistuseks on olemasolevate tootmisalade kasutuselevõtmise kõrval kohaliku väikeettevõtluse ja sellega seonduvate teenuste osutamine ja arendamine. Turism ja puhkevõimalused Valla geograafiline asend ja looduslikud tingimused ning piirkonnas asuvad loodusobjektid ja vaatamisväärsused loovad suurepärased võimalused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Piirkonnas tegutsevad mitmed majutus- ja teenindusasutused. Majutusettevõtete, toitlustuskohtade ja puhkealade arendamine ning tingimuste loomine aktiivse puhkuse veetmiseks on oluline piirkonna turismipotentsiaali ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti piirkonda meelitamiseks. Soodustamaks alternatiivsete Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 14 / 157
liikumisvahendite kasutamist ja tervislikumaid eluviise, rajatakse jalgratta- ja jalgteid ning võimaldatakse puhkealadele hea ligipääsetavus. Alutaguse valla üheks prioriteediks on Peipsi põhjaranniku väljaarendamine ja juurdepääsu tagamine Peipsi järvele. Puudub piisav hulk võimalusi, kuidas pääseda randa, lasta veesõidukit vette jne. Sadamad Rannapungerja, Vasknarva ja Alajõe sadamate rajamine on oluline majandustegevuse elavdamise ning puhke- ja turismimajanduse edendamise seisukohalt. Oluline on välja arendada Peipsi järve ja Narva jõe äärne sadamate võrgustik, et tagada teiste Peipsi järve äärsete ja saarte turiste teenindavate sadamate seotus. Rohevõrgustik Alutaguse vallast on rohkem kui poola kaetud metsaga ning erinevate looduskaitsealadega, mistõttu katab rohevõrgustik valla pindalast pea enamiku. Rohevõrgustiku elementidega ühendatakse valla erinevad loodusväärtused üheks tervikuks ning tagatakse nende koostoime. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 15 / 157
3 Maa- ja veelade üldised kasutamis- ja ehitustingimused Üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda valla ruumilise arengu põhimõtted. Määratakse maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja arendamise vajadustest. Üldplaneeringuga määratakse osadele maa-aladele perspektiivne juhtotstarve, mis on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab edaspidise maakasutuse põhisuunad. Käesoleva üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Senist maa-ala kasutuse sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtima hakkamisel koheselt. Maa omanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Üldplaneering ei ole otseselt ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga kavandatakse maakasutust üldisel tasemel, määrates maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel läbi üldplaneeringus määratud ehitustingimuste ja detailplaneeringute, hajaasustuses on ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused. Arendustegevusel tuleb arvestada üldplaneeringus sätestatud tingimusi ja arengusuundi. Maakasutuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Arvestatud on varasemalt omavalitsuse territooriumil kehtestatud planeeringute ja asustuse ruumilise jätkuvusega. Perspektiivsed alad on peamiselt kavandatud olemasoleva maakasutuse laiendusena. Perspektiivse maakasutuse määramisega suunatakse arendustegevust põhiliselt kompaktse asustusega aladel. Seni kehtivad detailplaneeringud jäävad edaspidi kehtima ning nendel aladel on võimalik ehitada vastavalt detailplaneeringule. Osadele maa-aladele määratud maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringu maakasutuse kaardil kavandatud veekogu ehituskeeluvööndisse ning tee kaitsevööndisse, et vältida eraldiseisva maatulundusmaa katastriüksuse moodustamist. Maa-aladele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada, et vastavalt looduskaitseseadusele, on veekogu ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt ehitusseadustikule on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, korraldada spordivõitlust või muud rahvaüritust, kaevandada maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet ja teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Raadamine on lubatud ehitusloa alusel. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik detailplaneeringus ette näha raadamise tingimused. Veekogude kaldaaladel, vaatekohtades ja koridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku vaadeldavust. Vajadusel tuleb projekteerimisel koostada vaadete analüüs eraldi peatükina. Juhul kui kinnistu piir ulatub veekogu veepiirini, ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal. Kallasrajal liikumist ei tohi ka muul moel takistada (haljastus vms); Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 16 / 157
3.1 Elamumaa Elamumaa (E) on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamumaa on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa (maakatastriseadus). Üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad elamu maa-alad ning perspektiivsed elamu maa-alad on kavandatud olemasolevate laiendusena alevikes ja suuremates külakeskustes. Perspektiivsete elamu maa-alade hulka kuuluvad ka kehtestatud detailplaneeringute alad, kui ei ole läbi viidud katastritoiminguid. Alutaguse vallas on elamutüübiks ühepereelamu, uusi maid kortermajade ehitamiseks ei reserveerita. 3.1.1 HAJAASUSTUSES ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Krundi lubatud väikseim suurus on 1 ha ; 2) hajaasustuses üksiku eluasemekoha rajamisel on elamutüübiks pereelamu; 3) hajaasustuses asuvaid metsa- ja põllumajandusmaa kinnistuid üldjuhul ei hoonestata (vt väärtuslikud põllumajandusmaad ptk 11.1); 4) eelistada ehitamist endisele talukohale (ajalooliste kaartide põhjal tuvastatavad kunagised eluasemekoht, sobiv looduslike tingimuste poolest). Talukoha välja ehitamine koos nõuetekohaste tehnovõrkude ja juurdepääsuteega on omaniku kohustus; 5) väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks, seetõttu ei tohi antud aladele üldjuhul ehitada. Lubatud üksiku talukoha rajamine. Väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks vajalikud kitsendused sätestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses 4 ; 6) väljakujunenud üldilme säilitamiseks tuleb elamute ja kõrvalhoonete paigutamisel järgida piirkonnale omaseid traditsioone, ehituslaadi (õuealade lähedus, kõrvalhoonete arv, hoonete paigutus õuealal) ja maastikulist sobivust; 7) üksiku eluasemekoha rajamisel metsamaale (kui puudub võimalus eluasemekoha rajamiseks muule kõlvikule) tuleb säilitada metsa bioloogiline mitmekesisus. Vallavalitsusel on õigus nõuda eksperthinnangut, kui on eeldada, et ehitustegevus võib oluliselt kahjustada metsa bioloogilist mitmekesisust; 8) korruselisuse määramisel hajaasustuses on peamine tingimus maastiku ja keskkonda sobivus. Lubatud on maksimaalselt 2 korrust harjakõrgusega 9 meetrit (kuni 8 m) olemasolevast maapinnast (vajadusel lubatud maapinna täitmine kuni 1 meeter, millele lisandub hoonete harjakõrgus uuest maapinnast 8 meetrit); 9) maatulundusmaa või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel, millel asub olemasolev elamu, antakse kaubandus-, teenindus- ja majutushoone maa kõrvalotstarve kuni 50% ulatuses olemasoleva õuemaa suurusest. Kõrvalotstarbe väljaarendamine võib toimuda juhul, kui ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei häiri naabruskonda, avalda olulist mõju looduskeskkonnale ning 4 Seisuga 18.12.2018 on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus esitatud Vabariigi Valitsuselt Riigikogule. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 17 / 157
äritegevuseks kavandatud hoonete mahud vastavad eluhoonete mahtudele. Sihtotstarbe muutmine peab toimuma avatud menetluse kaudu, et naabrid oleksid kaasatud. 10) lubatud on tarastada õue ala. Piirdeaed peab sobima piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Lubatud on poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine, piirde kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m (erandina on lubatud kuni 1,4 m, kuid siis peab tegemist olema läbipaistva aiaga); 11) ehituskeeluvööndi alal tuleb hilisema planeerimis- ja ehitustegevuse käigus tagada olemasoleva elujõulise kõrghaljastuse säilimine maksimaalses mahus ning pidevalt niidetava ala (muru) piiramine elamualadel õueala suurusega, et tagada veekoguäärse rohekoridori toimimine ning loodusliku mitmekesisuse säilimine, aga mitte rohkem kui 10 m veekogu piirist; 12) täiendavad nõuded eluasemekoha rajamisel kehtivad miljööväärtusliku hoonestusala, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku, kaevanduse alal ja üleujutusaladel. 3.1.2 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAL ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Krundi lubatud väikseim suurus on alevikes 1 500 m 2 ja külades 2 000 m 2 ; 2) suurim lubatud ehitistealune pind on 20% krundi pindalast; 3) suurim lubatud korruselisus on 2 korrust harjakõrgusega kuni 8 meetrit olemasolevast maapinnast, arvestada tuleb lähiümbruse hoonete harjakõrgusega. Lubatud on maapinna täitmine kuni 1 meeter, mille korral tuleb hoone harjakõrguse määramisel võtta arvesse naaberhoonete absoluutset harjakõrgust; 4) elamumaa väljaarendamisel ja kruntimisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavatel aladel (perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala) tuleb lahendada ühiselt vee- ja kanalisatsioonitrasside paiknemine ja juurdepääsuteed. Ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni tagatakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal reovee kogumine lekkekindlate kogumismahutitega. Ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni tagatakse perspektiivis ühisveevärgiga kaetaval alal puhas joogivesi salvkaevu või puurkaevuga; 5) uushoonestus olemasoleval elamumaal peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale; 6) juurdeehituse kavandamisel lähtutakse olemasoleva hoone või analoogiliste naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus ei tohi jääda domineerima; 7) jõgede kaldaaladel on soovitav hoonestuse paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning arvestada võimalik kahjudega, mis võivad kaasneda ehitustegevusel sellistel aladel; 8) ehituskeeluvööndi alal tuleb hilisema planeerimis- ja ehitustegevuse käigus tagada olemasoleva elujõulise kõrghaljastuse säilimine maksimaalses mahus ning pidevalt niidetava ala piiramine elamualadel õuemaa suurusega, et tagada veekoguäärse rohekoridori toimimine ning loodusliku mitmekesisuse säilimine, aga mitte lähemal kui 10 m veekogu piirist; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 18 / 157
9) piirdeaedade maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 1,2 meetrit, eelistatult poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga; 10) piirdeaed Peipsi järve kaldal ei tohi olla rajatud ehituskeeluvööndisse, erandiks on olemasolevad hooned, mis asuvad ehituskeeluvööndis, sel juhul ei ole lubatud piirdeaia rajamine hoonest veekogu suunas; 11) parkimine lahendatakse omal krundil (vt ptk 15.3); 12) sademevesi immutada oma krundi piires halvendamata naaberkinnistu olemasolevat olukorda; 13) puhkemajandusliku äritegevuse arendamiseks ja/või avaliku teenuse kättesaadavuse parandamiseks antakse pereelamu maale kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutushoone maa või üldkasutatava hoone maa kõrvalotstarve 50% ulatuses krundi pindalast. Sihtotstarbe muutmine peab toimuma avatud menetluse kaudu, et naabrid oleksid kaasatud. 3.2 Hooajalise kasutusega elamumaa Hooajalise kasutusega elamumaa (ES) on suvila ja aiamaja juhtotstarbega hoonete ning nendevahelise välisruumi ja muu hooajalise kasutusega elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Antud alal ei ole lubatud hooajaliste elamute ümberehitamine aastaringseteks elamuteks. Hooajalise kasutusega elamumaal ei garanteeri omavalitsus aastaringseid sotsiaalseid teenuseid (sh teede talihooldust). Antud piirkondades ei ole plaanitud teha investeeringuid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Hooajalise kasutusega elamumaadel kehtivad kompaktse asustusega alal üksiku elamuasemekoha rajamise kasutamis- ja ehitustingimused. 3.3 Ühiskondliku hoone maa Ühiskondliku hoone maa (Ü) on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa (maakatastriseadus). Avalike teenuste ja sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavuse parandamise eesmärgil kavandatakse ühiskondliku hoone maad Iisaku ja Tudulinna 5 aleviku ja Peipsi järve äärsele alale. 3.3.1 ÜHISKONDLIKU HOONE MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid; 2) üldkasutatavate hoonete naaberkinnistute piiril peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normtasemetele vastav elukeskkond; 3) arendus- ja ehitustegevusel arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega; 5 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tudulinna alevik külaks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 19 / 157
4) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele, standardile ja ala kasutusotstarbele (vt ptk 15.3); 5) prügikonteinerid paigutada nõuete kohaselt ning kujunduslikult sobivalt (näiteks puitsõrestikhoone; alus, mis on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid paigutada omale krundile ning tagada hea ligipääsetavus; 6) piirdeaed peab sobima piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Lubatud on poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine, piirde kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m (erandina on lubatud kuni 1,4 m, kuid siis peab tegemist olema läbipaistva aiaga); 7) ühiskondliku hoone maale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi; 8) ühiskondlikule hoonele tuleb tagada mugav juurdepääs kergliiklejatele ja jalakäijatele. 3.4 Puhke- ja virgestusmaa Puhke- ja virgestusmaa (P) on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. Tegemist on aladega, kuhu on ehitatud minimaalselt hooajaliseks ja aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid, et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist jms. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Hoonete pinna suhe krundi kogupinda on väike, maksimaalselt 5% (detailplaneeringu koostamisel kuni 20%), kuid puhkerajatiste (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) pinna suhe krundi kogupinda võib olla kuni 80-90%. Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja virgestusmaad. Perspektiivsed puhke- ja virgestusmaad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. Lisaks puhke- ja virgestusmaadele täidavad puhkefunktsiooni olemasolevad ja kavandatavad haljasalad, parkmetsad ning supelrannad. 3.4.1 PUHKE- JA VIRGESTUSMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid; 2) suurematele puhkealadele korraldada parkimine vastavalt kehtivatele normidele, standardile ja ala kasutamise intensiivsusele (vt pkt 15.3); 3) kui üldplaneeringuga kavandatud puhkealale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb puhkeala arendajal teha koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks või kohalikul omavalitsusel vastavalt ehitusseadustikule eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks; 4) alade terviklikuks väljaarendamiseks tuleb koostada (haljastus)projekt või joonis, millega lahendatakse haljastus, heakord, väikevormid (pingid, kiiged, viidad vms), liikumisteed ja -rajad, parkimine, välikäimla jm vajalik; 5) kui puhkeala jääb kaitstavale alale tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia keskkonnamõju eelhinnang; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 20 / 157
6) kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia Natura eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele väärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine; 7) säilitada ning planeerida uued avalikult kasutatavad juurdepääsuteed kompaktse ja hajaasustusega aladel veekogude kallastel vastavalt üldplaneeringus näidatud kohtades; 8) teede kaitsevööndis, tuleb vajadusel rakendada negatiivset mõju (müra, tolm ja heitgaasid) leevendavaid meetmeid. 3.4.2 VAATEKORIDORID Vaatekoridorid on määratud Peipsi järve ääres ja alevikes ning külakeskustes asuvatele kirikutele. Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline. Ajalooliselt on ranna- ja kaldaalasid kasutatud karja- ja heinamaadena, mis on hoidnud neid võssa kasvamast. Viimase poole sajandi jooksul on traditsiooniline maakasutus läbi teinud suure muudatuse, mistõttu majandatavate rohumaade hulk on drastiliselt vähenenud. Vaadete avamiseks rannikumaastikule ja järve veepeeglile tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad (puistu väärtus tuleb hinnata vaadete avamise käigus), soovitavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist. Lehtpuude ja põõsaste raieks on parim aeg augustis-septembris, mil raie nõrgestab nende kasvujõudu kõige enam. Raiudes võsa vaadete avamiseks, võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks. Alles tuleks jätta esmajärjekorras suuremad puud (Ø > 8 cm) - mustad lepad, pihlakad ja kased, männid. Haavad ja pajud tuleks säilida kohati ja mitte niivõrd üksikpuudena, kui just gruppidena. Vaatekoridoride avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta. (Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, 2011) Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks: 1) säilitada ja avada vaatekoridorid; 2) võimalusel arendada vaatekoridorid puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Rajada vajadusel nende juurde sobiv taristu (pingid, prügikastid jne) ja juurdepääsuteed; 3) maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud vaatekoridoridesse. 3.5 Haljasala ja parkmetsa maa Haljasala ja parkmetsa maa (H) on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidavad eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Olemasolevad haljasala ja parkmetsa maad on ette nähtud säilitada. Perspektiivsed haljasalad ja parkmetsamaad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. 3.5.1 HALJASALA JA PARKMETSAMAA ÜLDISED ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Võimaldada ala kasutamist puhke- ja virgestusalana; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 21 / 157
2) lubatud sihtotstarbelised väikerajatised; 3) säilitada ning planeerida uued avalikult kasutatavad juurdepääsuteed kompaktse ja hajaasustusega aladel veekogude kallastel vastavalt üldplaneeringus näidatud kohtades; 4) alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste rajamine. 3.6 Supelranna maa ja supluskohad Supelranna maa (PR) on avalik supelrand/supluskoht. Supluskoht on maa-ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise võimaldamine. Olemasolevad supluskohad on ette nähtud säilitada. Perspektiivsed supluskohad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. Supelrannad on määratud looduskaitseseaduse tähenduses. 3.6.1 SUPELRANNA MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Supluskohtades puhtuse ja korra tagamiseks peavad supluskohas olema tagatud elementaarsed tervisekaitsenõuded (prügikastid, välikäimla), riietuskabiinid, päästerõngas ja info; 2) tagada supluskohtade avalikuks kasutuseks vajalikud tingimused, sh avalik juurdepääs. Kohalikul omavalitsusel tuleb vastavalt ehitusseadustikule eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks; 3) lubatud on rajada supelranna teenindamiseks vajalikke jalgteid; 4) vastavalt vajadusele arvestatakse erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maale; 5) vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele veekogu ehituskeeluvöönd. 3.7 Ärimaa Ärimaa (Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa (Maakataster). Üldplaneeringu kohaselt on perspektiivsed ärimaad kavandatud Peipsi järve äärsele alale ning Iisaku alevikku. Asukohast ja ala iseloomust tulenevalt on soositud teenindus- ja puhkemajanduslik ettevõtlus. Olemasolevad ärimaad, kuhu on kehtestatud detailplaneeringud, tuleb arendada välja eelisjärjekorras. Suur osa ettevõtetest on orienteerunud sise- ja välisturisti teenindamisele või erinevate turismi tugiteenuste osutamisele. Alutaguse valla atraktiivsusest lähtuvalt toetab üldplaneering ettevõtluse ja teenindussfääri jätkuvat arengut ning turismi tugiteenuste kättesaadavuse tagamist valla erinevates piirkondades. 3.7.1 ÄRIMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Hoonete ümbrus tuleb heakorrastada ja haljasalad peavad moodustama vähemalt 20% krundi pindalast, kusjuures vähemalt 10 % peab moodustama keskmine kuni kõrghaljastus (põõsad ja puud); Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 22 / 157
2) metsaga kaetud alal arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ei tohi looduslike (metsa osatähtsus) alade osatähtsus langeda alla 50% moodustatavast katastriüksusest; 3) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele (vt ptk 15.3); 4) korruselisuse määramisel on peamine tingimus sobivus olemasolevasse keskkonda. Lubatud on maksimaalselt 2 korrust harjakõrgusega 9 meetrit (kuni 8 m) olemasolevast maapinnast (vajadusel lubatud maapinna täitmine kuni 1 meeter, millele lisandub hoonete harjakõrgus uuest maapinnast 8 meetrit); 5) lubatud on detailplaneeringu alusel teha ärihoone enam kui 2 korrust ja kõrgema kui 9 m. 6) prügikonteinerid paigutada nõuete kohaselt ning kujunduslikult sobivalt (näiteks puitsõrestikhoone; alus, mis on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid paigutada omale krundile ning tagada hea ligipääsetavus; 7) piirdeaed peab sobima piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Lubatud on poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine, piirde kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m (erandina on lubatud kuni 1,4 m, kuid siis peab tegemist olema läbipaistva aiaga); 8) alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid. 3.8 Tootmismaa Tootmismaa (T) on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa (Maakataster). Oluline on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmismaadena võetakse eelkõige kasutusele olemasolevad tootmisterritooriumid. 3.8.1 TOOTMISMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Lubatud on kõrvalfunktsioon ärimaa juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused; 2) olemasolevate kompaktsete alade vahetus läheduses tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga tootmistegevusi; 3) eraldiseisva tootmis- või laohoone rajamine, kui see ei ole vajalik metsa ja/või põllumajandusmaa kasutamiseks, ei ole hajaasustuses üldjuhul lubatud; 4) tootmistegevuse arendamisel eelistatakse üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole; 5) kõikide tootmismaade arendamisel tuleb koostada vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Juhul, kui ebasoodne mõju ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed; 6) kõrge keskkonnariskiga rajatiste rajamine eluhoonele või elamumaale lähemal kui 500 m ei ole lubatud. Juhul kui rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju; 7) tootmistegevus ei tohi häirida rohevõrgustiku toimimist; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 23 / 157
8) võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest; 9) otsustusprotsessis tuleb kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata arendusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju on selge; 10) valla üldise arengu huvides ja põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kasutusest väljas olevale tootmismaadele suunata muu kasutusfunktsiooni; 11) suurim lubatud ehitistealune pind on kuni 70% krundi kogupinnast ning vähemalt 10% krundi kogupinnast tuleb kavandada haljasalaks; 12) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele (vt ptk 15.3); 13) uute tootmismaade planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga; 14) välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutavat (sh lõhnahäiringut põhjustavat) uut tootmismaad tuleks üldjuhul vältida. Juhul, kui uue tootmismaaga kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid keskkonnatervisele ja pöörata eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele; 15) nii olemasolevatel kui ka uutel väliõhu kvaliteeti mõjutavatel tootmisaladel tuleb igati soosida parima võimaliku tehnoloogia ja leevendavate meetmete kasutuselevõttu heitekoguste vähendamiseks; 16) alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid. 3.9 Tehnoehitise maa Tehnoehitiste maa (OT) all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala. 3.9.1 TEHNOEHITISE MAA ÜLDISED KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Keskkonnakaitse eesmärgil, sh põhja- ja pinnavee, veekogude ja pinnase kaitseks toimub reovee kogumine kanalisatsiooni, kogumiskaevudesse või omapuhastisse; 2) pinnase ja põhjavee reostuse vältimiseks peab väljapool reoveekogumisalasid paiknevatel aladel reovee puhastama vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. aasta määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ettenähtud nõuetele, juhindudes puhastatavast reovee kogusest, reostuskoormusest, suubla seisundist ning ala põhjavee kaitstusest ning muudest määrusega sätestatud tingimustest; 3) uute puurkaevude rajamisel tuleb arvestada veeseaduses sätestatud nõuetega. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 24 / 157
ÜVK valmimisel vajadusel täiendatakse 3.10 Kalmistumaa Üldplaneeringuga on reserveeritud kalmistute maaks (S) olemasolevad Alajõe, Iisaku, Illuka, Jaama, Mäetaguse, Tudulinna ja Vasknarva kalmistud. Üldplaneeringuga nähakse ette Alajõe ja Rannapungerja kalmistute laiendamine. Kalmistuste rajamisel ja laiendamisel arvestada kalmistuseadusega. Tagada tuleb kalmistute ja nende ümbruse heakord ning juurdepääs kalmistule. Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri sätestab nõuded kalmistu jäätmete kogumisele. 3.11 Segafunktsiooniga maa Segafunktsiooniga maad käesolevas üldplaneeringu mõistes on maa-alad, mis on sobilikud nii äri- ja tootmisfunktsioonide täitmiseks, elamuarendamiseks, transpordi- ja sadamamaaks ning ühiskondliku hoone maaks (maakasutuse erinevad funktsioonid on üldplaneeringu maakasutuse kaardil tähistatud tähtedega). Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile rakendatakse peatükis 3 toodud kasutamis- ja ehitustingimusi. 4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna 6 alevikud, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik planeerimisseaduses toodud juhtudel. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võimaldab kehtiv seadusandlus väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba avalikus menetluses ning vajadusel on võimalik ka projekteerimistingimusi ja ehitusluba väljastada kõrvaltingimusega. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ei ole ette nähtud. 4.1 Detailplaneeringu koostamisega juhud 1) Hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui kaheks krundiks elamuehituse eesmärgil; 2) kämpingu, motelli või puhkeotstarbelise ärihoone rajamine; 3) puhke- ja virgestusmaale on võimalik detailplaneeringu või projekti koostamisel püstitada rajatisi nagu mänguväljakute kompleks, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala ja muu 6 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tudulinna alevik külaks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 25 / 157
nimetamata puhke- või spordirajatise ning kokkulepitava osatähtsuse ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid; a. juhul, kui puhkeala väljaarendamisel soovitakse rajada majutus-, teenindus- ja/või toitlustushooneid, tuleb koostada detailplaneering, millega lahendatakse puhkeala terviklik struktuur ja liigendus. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala suurus ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimise ulatus täpsustatakse vallavalitsusega tulenevalt ehitiste ja rajatiste iseloomust, paiknemisest ja konkreetsetest vajadustest ning seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb enne detailplaneeringu algatamist läbi viia Natura eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele väärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames viiakse läbi Natura asjakohane hindamine; 4) suurema kui 1 000 m 2 ärimaa krundi planeerimine. Enam kui 2 korrust ja kõrgema kui 9 meetrit ärihoone planeerimine; 5) tootmismaa planeerimine, mille puhul on võimalik keskkonnahäiringute tekkimine; 6) suure avaliku huviga ühiskondliku hoone maa planeerimine; 7) jäätmejaama planeerimine; 8) sadama maa planeerimine ja arendamine ning paadisadama rajamine; 9) väljaspool olemasolevat kaevandusterritooriumi kaevandamisega seotud hoonete ja rajatiste (sh šurfid) v.a tehnovõrkude, teede ja puuraukude kavandamisel; 10) eeldatava olulise keskkonnamõjuga 7 objektide kavandamisel (sh vajalik KMH koostamine); 11) objektide kavandamisel, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda müra normtasemete ületamine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndis kinnistute jagamisel ja ehituskeeluvööndi vähendamisel; 13) tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on väärtuslikel maastikel üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalutlemisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud 8 naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. 7 Oluline keskkonnamõju - keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 8 Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 1 3 lg 1) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 26 / 157
5 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud Arhitektuurivõistlus võistlus, mille eesmärk on leida ehitisele parim võimalik arhitektuurne lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis. Planeeringuvõistlus võistlus, mis korraldatakse enne või peale detailplaneeringu algatamist, et leida alale parim lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. Arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamine otsustatakse iga kord projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Kui detailplaneering või projekteerimistingimused on kehtestatud enne üldplaneeringut, kaalutakse võistluse korraldamise vajadust enne ehitusloa menetlust. Valla terrirooriumil tuleb kaaluda arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist: 1) miljööväärtuslikel aladel; 2) alevikes; 3) kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside (sh rohkem kui 3 alla 60 m 2 hoone püstitamine puhkemajanduse eesmärgil) rajamisel; 4) Jõhvi-Tartu maantee äärde (kuni 50 m maantee välimise sõiduraja servast mõlemale poole maanteed) teenindus- ja ärihoonete rajamisel (sh statsionaarsed väikesed müügikioskid); 5) kohtades, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja ruumiliselt olulises kohas); 6) esinduslikes kohtades, mis loovad valla mainet (nt Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Kauksi- Vasknarva kõrvalmaantee teerist, Jõhvi-Vasknarva tugimaantee ja Kuremäe-Soompea kõrvalmaantee teerist, Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Kohtla-Järve-Mäetaguse kõrvalmaantee teerist); 7) kohtades, kus hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast. Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel kaaluda projekteerimise eel välisruumi kujundusalase/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist. 6 Kompaktse asustusega alad (tiheasustusalad) maareformi seaduse tähenduses Üldplaneeringuga määratakse kompaktse asustusega alad maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Looduskaitseseaduse järgi on alevid kogu asustusüksuse piires kompaktse asustusega alaks määratud. Tiheasustusalad on ka alevike ja külade selgelt piiritletavad kompaktse asustusega alad. Maareformi seaduse tähenduses puuduvad kompaktse asustusega aladel tunnused. Kompaktse asustusega alal ruumiline planeerimine järgib kompaktsele alale omaseid põhimõtteidhooned rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 27 / 157
Kompaktse asustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses määratakse Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna 9 alevik ning Alajõe, Kuremäe, Kauksi, Kuru, Uusküla, Katase, Karjamaa, Remniku, Smolnitsa, Vasknarva, Jaama, Karoli, Permisküla, Kuningküla, Kurtna ja Kiikla küla üldplaneeringu maakasutuse kaardile kantud piirides (skeem 4). Skeem 4. Kompaktse asustusega alad Alutaguse vallas. 7 Üldised ehitustingimused 7.1 Ehitamine altkaevandatud aladele Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering (kehtestatud 2001. a) käsitleb maa oleku klassifikatsiooni ning selle põhinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi altkaevandatud aladel. Planeeringualale jäävast Viru ja Estonia kaevandusest praktiliselt kogu kaevandusala on kvaasistabiilne (skeem 5). 9 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tudulinna alevik külaks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 28 / 157
Skeem 5. Altkaevandatud alad Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Kvaasistabiilne maa tekib, kui kaeveõõne lae ja maa hoidmiseks ette nähtud tervikud, täiteriidad ja toestikuelemendid ei purune kaevandamise ajal, kuid nende iga ei pruugi olla lõpmatult suur. Olemasolevaid ja tulevasi altkaevandatavaid alasid ei saa siiski pidada ehitustegevuseks täiesti sobimatuks, sõltuvalt kasutatud kaevandamismeetodist on alade stabiilsus ning neile ehitamise võimalused erinevad. Erinevad maakasutus- ja ehitustingimused ning piirangud on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering ning vastav tabel välja toodud allpool (tabel 1). Täpsemad juhised altkaevandatud maa tüübi ja püsivuse määramiseks on välja toodud Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine (tabel 1, TTÜ Mäeinstituut, 2015) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 29 / 157
Tabel 1. Maakasutus- ja ehitustingimused ning piirangud Ida-Virumaa altkaevandatud maal (allikas: Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine, 2015). Maa tüüp Hoonete ja rajatiste ehitamine Põllu- ja metsamajanduslik maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langetatud Tuleb silmas pidada järel- või Tuleb silmas pidada võimalikku hilisvajumist niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine keelatud (lubatud Tuleb arvestada võimaliku saagi ainult geotehnilise ekspertiisi hävimisega läbinud projektide alusel) 1) Maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseaduse 14 kui kehtiv seadusandlus ei sätesta teisti; 2) ehitamisele eelnevalt tuleb täpsustada ehitustingimusi vastavalt maa oleku klassifikatsioonile ning arvestada tühikute ja tervikute paiknemist. Projekteerimise alustamiseks määrata tühikute ja tervikute asukohti näitav võimalikult täpne kaardimaterjal; 3) varisemisohtlike alade paiknemine ei ole täpselt teada. Ehitussoovi korral altkaevandatud aladele tuleb välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja tervikute paiknemine. Soovitatav on planeerida ehitus kaevandatud ala tervikutele. Ehitamisel on soovitav vältida laavade lõpuosasid; 4) ehitiste ja rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel; 5) vallal on õigus nõuda ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist kaevandatud aladel enne projekteerimistingimuste väljastamist ning vajadusel ka seada tingimusi ehitiste maapealsele mahule (sh kõrgusele). Altkaevandatud aladel koostatavate detailplaneeringute koosseisus tuleb vajadusel esitada ehitusgeoloogiline uuring ja joonis, kus on määratud planeeritava ala maa püsivuse tüüp (tüübid); 6) arvestades altkaevandatud alade ebastabiilsusega ei ole soovitav neile ehitada suuri (kõrgemad kui 2 korrust) korruselamuid: maapinna vajumise suhtes tundlikkuse vähendamiseks on soovitav altkaevandatud aladele ehitada puitkarkassiga kuni kahekorruselisi maju. Hoonete asukoha valikul ja ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsest mäetööde plaanist; 7) kvaasistabiilsetel aladel on ehitamine keelatud (lubatud ainult geotehnilise ekspertiisi läbinud projektide alusel). Kvaasistabiilsete alade paiknemine tuleb välja selgitada detailplaneeringu koostamise või projekteerimise käigus; 8) langetatud aladel tuleb arvestada võimalike liigniiskete kohtadega; 9) kaevandustöödest mõjutatud territoorium on kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb majandustegevuse planeerimisel arvestada põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 30 / 157
10) hajaasustuses võib altkaevandatud alal asuvale vanale talukohale ehitada ja vana talukohta rekonstrueerida, kui alal on olemas või alale rajatakse toimiv vee- ja kanalisatsioonitrass. 7.2 Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas Vallas on piirkonniti pinnase radoonisisaldus kõrge ja väga kõrge (vt radooniriski levialade kaart). Radooniohtlikel aladel juhinduda hoonete projekteerimisel ja ehitamisel standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes ning kiirguskeskuse infomaterjalist Radooniohutu elamu. Tööruumide korral lähtuda Keskkonnaministeeriumi 30.07.2018 vastu võetud määrusest nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel 1. Määrusega sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Radooniriski levilate kaardi alusel potentsiaalselt kõrge radoonitasemega aladele (skeem 6) elamute ja sotsiaalobjektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada pinnase radoonisisalduse mõõtmine ja lähtuvalt reaalsest radoonitasemest kavandada meetmed radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse. Vastavate uuringute kohustus näha ette detailplaneeringu lähteülesandes või projekteerimistingimustes. Radooni vähendamise meetmed määrata vastavalt standardile EVS 840:2017. Skeem 6. Radooniohtlikud alad Alutaguse vallas (roheline- madala radooniriskiga ala; kollane- normaalse radooniriski ala; hele pruun- alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid; tume pruun- kõrge radooniriskiga alad). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 31 / 157
8 Väärtuslikud maastikud Alutaguse valla väärtuslikud maastikud on määratletud maakonnaplaneeringu lisas 5 teemaplaneeringuga Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Väärtusliku maastikuna käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult säilinud meie ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne; alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Planeeringualal on kas täielikult või osaliselt 13 väärtuslikku maastikku; Iisaku, Jaama-Karoli, Jõuga, Kauksi-Remniku, Kiikla-Võrnu-Ereda, Kotka-Lõpe, Kuningaküla-Permisküla, Kuremäe-Kivinõmme, Kurtna-Illuka, Mäetaguse-Uhe, Pagari-Kalina, Rannapungerja-Tudulinna ja Vasknarva-Smolnitsa (lisa 3, skeem 7). Skeem 7. Alutaguse vallas paiknevad väärtuslikud maastikud (Andmed: Maa-amt, 2018). Väärtuslike maastike määratlemisel ei vaadata maastike tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid oluline on kaitsta maastikke kui tervikuid. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 32 / 157
Maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike maastike säilimiseks on määratud vastavalt maakonnaplaneeringule. Üldplaneeringuga väärtuslike maastike piire ei täpsustata, kuid kohalikest oludest tulenevalt on täpsustatud maakasutustingimusi. 8.1 Väärtuslike maastike kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimused 1) Väärtuslike maastike säilimise tagab sihipärane hooldamine. Selleks koostada maastikuhoolduskavad, kus täpsustada alade ulatust ja piire ja ette näha väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused; 2) väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster; 3) uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga; 4) väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu vaatekohtade lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud vaadetele jne); 5) maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist; 6) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele; 7) väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 8) maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida või korrastada. 9 Kultuuriväärtuslikud objektid Alutaguse valla kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Planeeringualal asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel 99 kinnismälestist 9 ajaloomälestist, 37 arheoloogiamälestist ja 53 ehitismälestis, sh 18 XX sajandi kultuuriväärtuslikku objekti (lisa 4). EELIS andmetel on Alutaguse vallas 461 pärandkultuuriobjekti. Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku võtta arhitektuurimälestistena kaitse alla Alajõe külas asuv Jumalaema sündimise kirik ja Vasknarva külas asuv Prohvet Eelia õigeusu klooster. Kinnismälestised on kantud üldplaneeringu maakasutuse ning tehnovõrkude ja kitsenduste kaardile kultuurimälestiste riikliku registri alusel. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 33 / 157
Muinsuskaitsealuste objektide võimalike piirangute tõttu tuleb detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel võtta aluseks kultuurimälestiste register. Juhul, kui alale jääb kultuurimälestis või mälestise kaitsevöönd, tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse alla võetud aladel on arendustegevusel aluseks muinsuskaitseseadus. Vastavalt muinsuskaitseseadusele on kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndi laius 50 m mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistatud õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Kinnismälestise kaitsevööndis on ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Lisaks on keelatud kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Muuhulgas on Muinsuskaitseameti ning vallavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud kinnistute piiride muutmine ja kruntimine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, teede rajamine ja remontimine, kaitsevööndis teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on Alutaguse vallas kokku 142 arheoloogiaobjekti, mis kõik ei ole riikliku kaitse all, kuid on Muinsuskaitseametile teada. Seetõttu tuleb Muinsuskaitseametile teada anda keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamisest või algatamata jätmisest ka juhtudel, kui alal ei ole riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist. Selline tegutsemine annab Muinsuskaitseametile võimaluse andmebaasist kontrollida, kas alale jääb arheoloogiaobjekte, mis on teada, kuid ei ole riikliku kaitse alla veel jõudnud. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja piiranguvööndis keelatud: 1) konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine; 3) ajalooliselt väljakujunenud tänavate võrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine; 4) kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 5) katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; 6) mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; 7) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustusja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine; 8) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 9) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd. 9.1 Kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimused 1) Vältida tuleb hoonestuse kavandamist mälestise kaitsevööndi alale, välja arvatud juhul, kui Muinsuskaitseametiga on saavutatud kokkulepe; 2) kultuuriväärtuslikke objekte väärtustatakse eksponeerimise kaudu, võimalusel valla turismiobjektidena; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 34 / 157
3) XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ja muinsuskaitsealused hooned hoitakse võimalusel kasutuses ning leitakse koostöös valla ja eraomanikega kasutusotstarve ja/või renoveerimise võimalused; 4) muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust; 5) lisaks registreeritud kultuurimälestistele arvestada planeerimisel ja projekteerimisel ka pärandkultuuriobjektide paiknemisega; 6) detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb silmas pidada, et mitmesuguste ehitus-, kaeve- ja mullatööde käigus võib varasemale inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloogilist kultuurkihti. Kui tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, tuleb teavitada Muinsuskaitseametit ja vallavalitsust ning järgida muinsuskaitseseaduses toodud nõudeid; 7) ettevõtlusalade, puhkepiirkondade ja elupiirkondade kasutamisel ja arendamisel tuleb väärtustada lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist elulaadi võimaldavat keskkonda. 10 Miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid Miljööväärtuslikud alad on selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Sellised piirkonnad kätkevad endas nii kultuur-ajaloolisi kui sotsiaalseid väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt. Muinsuskaitseameti poolt on koostatud töö Ida-Virumaa 20. saj arhitektuuri inventeerimine (inventeerimine on teostatud 2008. aastal), mis väärtustab erinevaid külaosi ja -keskusi ning hoonete ansambleid ja hooneid, mis vajavad miljööväärtuslike alade või objektidena omavalitsuse kaitset. Töö haarab kolme perioodi: Tsaariaeg (1870-1918), Eesti Vabariik (1918-1940), Nõukogude aeg (1940-1991). Lisaks on Alutaguse vallas külakeskusi, mis on antud piirkonnas ainulaadsed, originaalse või unikaalse plaanistruktuuriga, ehitustraditsiooni või funktsiooniga. Alutaguse valla miljööväärtuslikud alad ja objektid: Alajõe küla MPEÕ jumalaema sündimuse kirik Alajõe küla dominant ning kohaliku kultuuriloolise väärtusega hoone. Tüüpiline 3-osaline ladina risti kujutise põhiplaaniga, historitsistlik hoone. Hoone on ehitatud ja kujundatud punase tellise laoga, säilinud on hoone algne üldilme, viimistlus ja funktsioon. Kirikut ümbritseb kõrge kiviaed, sissepääs ümarkaarne. Alajõe küla Alajõe kiriku pastoraat Moodustab kompleksi kõrvalasuva kirikuga ja on kohaliku kultuuriloolise tähtsusega. Kiriku kõrval paiknev ühekordne viilkatusega puithoone, mille välisilmet kujundavad saelõike tehnikas detailid. Kasutuses rahvamajana. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 35 / 157
Iisaku küla elamu Tartu mnt 32 Küla keskel peatänava ääres paiknev madala viilkatusega puitelamu, mis kujundab piirkonna ajaloolist miljööd. Majal on mitmeid säilinud huvitavaid puitdetaile (veranda, laudise paigutus jms). Hoone on kohaliku kultuuri- ja ehitusloolise tähtsusega. Iisaku küla postkontor Küla keskel asub kahekordne viilkatusega punastest tellistest hoone, millel on säilinud algne üldilme. Hoone on kohaliku kultuuri- ja ehitusloolise tähtsusega. Jaama küla MPEÕ Jaama püha piiskop Nikolause kirik Jaama küla dominant ning kohaliku kultuuriloolise väärtusega. Tüüpiline 3-osaline ladina risti kujulise põhiplaaniga, historitsistlik hoone. Kogu hoone on ehitatud ja kujundatud punase tellise laoga. Taastatud on hoone algne üldilme, viimistlus ja funktsioon. Kirikut ümbritseb puitaed. Raudi küla EELK Illuka kirik Kohaliku kultuuriloolise tähtsusega kõrge viilkatusega puithoone. Plekktahvitega kaetud torn kõrge telkja katusega. Kiriku kõrval on surnuaed. Tudulinna küla hüdroelektrijaam Ainulaadne tootmisehitis vallas. Betoonist tootmisehitis, väikese abihoonega, taamal nõukogudeaegne hästisäilinud elamu. Tudulinna küla rahvamaja Üks väheseid säilinud eestiaegseid rahvamaju maakonnas. Kahekordne madala kelpkatusega puitehitis, mille sisspääsu rõhutab silikaattellisest postidele toetuv varikatus. Põhimahule liitub sama kõrge veidi kitsam saaliosa. Hoone välisviimistlus, katusekate ja osaliselt ka kujundus on uuendatud. Rannapungerja tuletorn Ida-Virumaa ainus töötav tuletorn. Tuletorni vundamendile rajatud puitlaudisega kaetud vaateplatvormilt avanevad kaunid vaated Peipsi järve veepeeglile ja rannamaastikule. Prohvet Eelia õigeusu klooster Vasknarva külas Monumentaalne historitsistlik ehitis 19. sajandi lõpust. Traditsioonilise kompaktse kompositsiooniga. Tudulinna vana meierei Endise Tudulinna valla vallamaja Vallamaja asub Tudulinna aleviku serval, aastal 1894. ehitas vallamaja meister Arhip Bogdanov. Vallamaja oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga viilkatusega ühekordne kivihoone, millele ehitati 1939. aastal peale teine korrus, pärast mida on hoonel kelpkatus. Hoonel on esikülje keskel paikneva paraadsissekäigu kohal kahele silikaatkividest postile toetuv suur lame varikatus, mille peal betoonist vallavalitsuse silt. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 36 / 157
Tudulinna pood Tudulinna koolimaja Endise Illuka valla vallamaja Vallamaja paikneb Illuka külas Jõhvi, Jõuga ja Kuremäe teede ristil. Maja ehitas aastal 1893 ehitusmeister Gustav Uustalu. Vallamaja oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga lihtne viilkatusega puitehitis, mille esiküljel paiknes veranda. 1934. aastal lisati hoone mõlemale küljele lameda katusega mansardkorrused ning esiküljele põhihoonest kõrgem ja veranda tasemeni väljaulatuv viilkatusega ärklikorrus. Katase küla suvilapiirkond Katase küla suvilapiirkonna moodustavad Peipsi rannaga paralleelselt kulgevast Kauksi-Vasknarva kõrvalmaanteest põhja suunas männimetsa all asuvad suvilagrupid, kus igas grupis on kasutatud ühte tüüplahendust. Kokku moodustub huvitav jada suvilaperioodi ajaloost, ühtlasi ülevaade paarist kasutatud tüüplahendusest. Siinse piirkonna suvilad on eripärased seetõttu, et puudub aiamaa ja muruala puid maha võtmata on metsa alla tihedalt pisikesi maju puistatud. Juhul, kui suvilapiirkonnast põhjasuunas kavandatud elamumaade väljaarendamisel sarnast põhimõtet ei järgita - tihe asustus, kõrghaljastuse ja metsamaastiku säilitamine tuleb elamumaa väljaarendamisel säilitada uusarenduse ja suvilapiirkonna vaheline puhvertsoon (mets). Raadna - Rannapungerja Kauksi puhkemaastik Lohusuu ja Alutaguse valla territooriumi hõlmav miljööväärtuslik puhkemaastik asub Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteest lõuna suunas. Puhkemaastik hõlmab Raadna oja ja Raadna küla Peipsi järve äärse ala, Järvevälja maastikukaitseala luitestiku ning Rannapungerja jõe ja Kauksi oja vahelise maa-ala ja nende lähipiirkonna. Alal on loodud mitmekülgsed tingimused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Vasknarva küla Vasknarva külas on Peipsi rannikule omane küla plaanistruktuur ja hoonestus. Vasknarva küla moodustub ühe tänava äärde, mis algab kiriku juurest ja kulgeb piki Narva jõe kallast. Enamus vanemaid maju paiknevad otsaga külatänava poole, seda traditsiooni järgivad ka osaliselt uuemad hooned. On rajatud ka kaasaegsemaid elamuid pikiküljega paralleelselt külatänavaga, mistõttu on osaliselt suletud varem majade vahelt avanevad vaated Narva jõele. Paljud eluhooned on säilinud originaalses mahus ja kujundusega väikesemahulised viilkatusega ehitised, mille väliskujunduses domineerib laudvoodri erinev paigutusviis ning detailid (nt maja nurgas reljeefne nikerdus). Alajõe küla Alajõe külas on väärtuslik piirkonnale iseloomulik hoonetüüp: väikesed mahud, viilkatused (üsna ühtlane nurk), klaasidega veranda, viilkatuse otsasein kalasaba laudisega ning hoonete tihedus ja mala-malamenše struktuur. Autentseid hooneid on vähe säilinud, enamasti on välimust muudetud. Samuti on vahele ja juurde ehitatud hilisemaid, erineva ilmega hooneid. Alajõgi oma käändude ja muutuva Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 37 / 157
kallasmaastikuga on silmatorkav kujund külaplaanis. Küla struktuur on jõe loogikat järgiv tänavad ja majad paiknevad vanemas osas jõe poole ja ääres mis väärib kaitsmist. Miljööväärtuslikule alale loob lisaväärtuse üle jõe viiv kitsas üksnes jalakäijate teenindamiseks mõeldud sild, mille kaudu toimub ühendus kahel pool jõge paiknevate asumite vahel. Smolnitsa küla Smolnitsa külas on väärtuslik eelkõige piirkonnale iseloomulik hoonestusstruktuur - traditsiooniliselt on peatänavast ühele poole ehitatud elu- ja kõrvalhooned, teisele poole rajatud aiamaad. Uushoonestusega on struktuuri juba veidi rikutud. Hoonestuse poolest väärtust ei oma ilme on kirju ja rajatud uusi teistsuguse ilmega hooneid. Jaama küla Jaama küla asub Narva jõe ülemjooksul ning plaanistruktuurilt on klassikaline ridaküla, kus elamud asuvad kahel pool küla peatänavat. Küla peatänavale, mis kulges kõrvuti struugaga (struugaks kutsutakse selle kandi vanajõgesid ja soote) istutati vahtra- ja pärnapuid. Nii tekkis külasse suursugune tänavaallee, millest on kahjuks säilinud vaid üksikud puud. Pärimuse järgi lasknud puudeallee istutada tsaar, et tulekahju korral takistada tule levikut ühelt tänavapoolelt teisele. Keset küla asuvad korrashoitud kalmistu ja külaplats. Tuletõrjedepooga ehk Pažarkaga ühes hoones asub külamaja koos kohaliku ajalugu tutvustava stendiga. Karoli küla Karoli küla asub Narva jõe ülemjooksul ning plaanistruktuurilt on tegemist ridakülaga, kus elamud asuvad ühel pool peatänavat ning abihooned teisel pool kanali ääres. Küla territooriumil suubub Narva jõkke Karoli oja. 1980. aastatel kaevati kanal Karoli struugast Jaamaküla struugasse. Algselt kitsas paadilaiune veesoon on kaldaerosiooni tõttu laienenud ligi 10 m laiuseks kanaliks. Küla kõrval on hävinud Ees-Perevolovka küla koht. Permisküla Narva jõe ääres paiknev küla on plaanistruktuurilt ridaküla, kus elamud paiknevad kahel pool peatänavat. Küla elavneb suvel, kui saabuvad suvitajad. Turiste teenindab Tikveli puhkeküla, mis asub jõekaldal Permisküla saare vastas. Puhkekülas asub ka mälestuskivi Teises maailmasõjas (1941. aastal) hukkunud punaarmeelastele. Küla lõunatipust saab alguse pisike Tsiretoki oja, mis suubub Narva jõkke. Küla põhjaosas suubub Narva jõkke Permisküla peakraav. Kuningaküla Kuremäe küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 38 / 157
10.1 Miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused 1) Miljööväärtusega hoonestusalal ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda heast restaureerimistavast ning ehitiste sobivusest ajaloolisse keskkonda. Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid (algne kinnistute suurus ja tänavavõrgustik, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, algsed ehitus- ja viimistlusmaterjalid, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms) ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist; 2) säilitada olemasolevate hoonete autentsus - hoonete maht, viimistlus ja detailid; 3) järgida olemasolevaid proportsioone ja katusekaldeid; 4) renoveerimisel kasutada olemasolevatega sarnaseid ja naturaalseid ehitusmaterjale. Algupärast matkivate materjalide (näiteks vooderplast, teraskivi, trapetsprofiilplekk vms) ja ajaloolise miljööga sobimatute ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine miljööväärtusega hoonestusalal ei ole lubatud. Puitaknad ja fassaadilaudis remontida või asendada sama materjaliga; 5) uute kruntide moodustamisel tuleb järgida piirkonna kruntide suurust; 6) miljööväärtusega hoonestusalal on väikeehitise (20-60 m 2 ) püstitamiseks ehitusprojekti koostamine kohustuslik. Väiksema ehitusaluse pindalaga kohtkindlalt seotud ehitiste püstitamisel tuleb arvestada sobivust piirkonna miljööga; 7) elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade) ja juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette ning tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole lubatud; 8) olemasolevad enne 1940. a ehitatud miljööväärtusega hooned, nende välisilme, fassaadid, katusemaastik, trepikojad, sissepääsud ning elu- ja abihoonete mahuline liigendus kuuluvad säilitamisele; 9) miljööväärtusega ehitiste kujunduselemendid (aknad, uksed, seinakate, piirdeliistud, luugid, ehispennid, varikatused, katusetornid, korstnad, trepid, verandad, hoovipoolsed trepikojad ja sissekäigud, varikatused, soklid, vundamendid, krundipiirded, väravad ja nende säilinud betoonpostid, dekoratiivvormid jm) tuleb säilitada ja restaureerida või asendada sama materjaliga. Soovitav on säilitada ja restaureerida väärtuslikud interjööridetailid (ahjud, siseuksed, vitraažid, trepid jm); 10) enne 1940. a ehitatud miljööväärtusega hoonetel on keelatud avatäidete muutmine ja lihtsustamine. Keelatud on plastikust, puitalumiiniumist ja muudest tehismaterjalidest akende kasutamine. Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades konstruktsiooni, materjali, mõõtmed, ruudujaotuse, kujunduse ja profiilid. Lubatud on akna sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu; 11) ehitiste detailide puhul tuleb restaureerimist eelistada koopiate valmistamisele; 12) välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi ja soovitavalt looduslikke viimistlusmaterjale (linaõlivärv, lubikrohv jms); Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 39 / 157
13) miljööväärtusega ehitiste laiendamisel on lubatud vaid sobiva arhitektuurse lahenduse korral väiksemad juurdeehitised (rõdud, trepid, trepikojad, verandad, katuseuugid jms). Katuseräästa- ja harja kõrgusi on lubatud muuta vaid erijuhul kui see on kooskõlas lähiümbruse miljööga; 14) enne 1940. a ehitatud miljööväärtusega hoonet saab lammutada, kui seda pole võimalik ehitustehnilise ekspertiisi andmetel enam restaureerida. Detailplaneeringu koostamise nõude korral tuleb ehitustehniline ekspertiis teha enne detailplaneeringu algatamist; 15) uushoonestus tänavafrondis peab tervikuna paiknema ümbritsevate hoonetega samal ehitusjoonel, hoonete kõrgus ja arhitektuurne lahendus peavad sobima naaberhoonetega. Arhitektuurne lahendus peaks tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse. Uushoonete avatäidete proportsioonid ja rütm peavad sobima piirnevate hoonete avatäidetega; 16) Smolnitsa külas rajada uushoonestus küla peatänavast lõunasuunas ühele poole peatänavat; 17) kontrastiprintsiibil rajanevate kujundusvõtete kasutamine miljööväärtuslikel aladele uusehitiste projekteerimisel ei ole lubatud; 18) mitte miljööväärtusega ehitiste remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb jälgida sobivust ajaloolise hoonestuse ja miljööalaga. Akende ja uste väljavahetamisel peab nende kujundus sarnanema algsetele. Lubatud on kasutada puitraamidega aknaid. Ehitisi on lubatud lammutada ehitustehnilist ekspertiisi koostamata; 19) miljööväärtusega hoonestusalal asuvate muude ehitiste rekonstrueerimisel, remontimisel ja laiendamisel peab kasutama ajaloolisse keskkonda sobivaid materjale ja arhitektuurilist lahendust; 20) uute abihoonete projekteerimisel endises või olemasolevas asukohas võtta eeskuju ajalooliste abihoonete ehitusviisist; 21) Vasknarva külas säilitada hoonete vahel avanevad vaated Narva jõele, vaateid ei tohi sulgeda piirete ega ehitistega. Piisav on, kui vaade läbi hoovi veekogule või vaatekoridori jätkuvus on tagatud kindlal, nt 6 m pikkusel lõigul (nn raamistatud vaade); 22) Katase küla suvilapiirkonnas säilitada väljakujunenud looduslik maastiku üldilme. Õuealade eraldamist piirdeaedadega välditakse. Miljöö säilimise huvides säilitada uusarenduse ja suvilapiirkonna vaheline mets puhveralana, mille ulatus on vähemalt 50 m, soovitavalt 100 m; 23) puhkemaastikul tagatakse avalikud juurdepääsuvõimalused Peipsi järve rannale, Rannapungerja jõele ning Raadna ja Kauksi ojale. Hoitakse korras juurdepääsud (laudteed) rannale ja alale rajatud vaateplatvormidele. Tagatakse matkaradade säilimine ja võrgustiku toimimine. Välditakse ehituskeeluvööndit vähendavate detailplaneeringute tegemist; 24) maa- ja veealadele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste seadmisel arvestatakse maakasutusplaanile kantud vaatekohtade ja koridoridega. Vaate ulatuse täpsustab vallavalitsus igal üksikjuhul eraldi. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 40 / 157
11 Maatulundusmaa (sh väärtuslikud põllumajandusmaad) Maatulundusmaa (M) on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseadus). Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Üldplaneeringus on märgitud väärtuslikud põllumajandusmaad (skeem 8). Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Maaeluministeeriumi tellimusel koostatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht. Kaardikihil on määratud väärtuslikuks kõik põllumassiivid, mille suurus on üks hektar või rohkem ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Ida-Virumaal on põllumajandusmaa kaalutud keskmine 38 hindepunkti. Massiividest on välja lõigatud õuealad, hooned ning ETAKi vooluveekogude, puittaimestiku joonobjektid ja teede kihi objektidele garanteeritud puhvertsoonid. Skeem 8. Väärtuslik põllumajandusmaa Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 41 / 157
Koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb edaspidisel planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda. 11.1 Maatulundusmaa kasutamise ja arendamise põhimõtted 1) Põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus; 2) säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis; 3) väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks; 4) väärtuslikel põllumaadel ja metsamaal on väljapool kompaktse asustusega alasid asuvate maaalade kruntimisel ning hoonestamisel prioriteediks terviklike põllu- ja metsamassiivide säilitamine; 5) tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine; 6) hajaasutuses vältida detailplaneeringute algatamist väärtuslikel põllumaadel; 7) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel (v.a põlevkivi allmaakaevandus). Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale; 8) põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele; 9) väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 10) metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse; 11) põllu- ja metsamajandusmaal arendustegevuse kavandamisel tuleb järgida peatükis 3 toodud üldpõhimõtteid ja tingimusi; 12) põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest tuleneva reostuse eest, tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 42 / 157
12 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Ida-Virumaa rohevõrgustik on määratud maakonna teemaplaneeringuga Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (maakonnaplaneeringu lisa 5). Käesoleva üldplaneeringuga on Alutaguse valla territooriumil oleva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud. Alutaguse valla territooriumist on rohevõrgustikuga kaetud ca 90% (skeem 9). Rohevõrgustiku suur osakaal on tingitud madalast asustustihedusest ja suurest metsamaade osakaalust. Alutaguse valla rohevõrgustiku funktsionaalselt tähtsaimaks piirkonnaks võib pidada valla kesk- ja lõunaossa jäävaid ulatuslikke metsamassiive, mis on osa Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud kõrgeima väärtusklassiga riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialast (T1). Valla põhjaossa jääb kohaliku tähtsusega (T3) tugiala. Valla aladele ei jää piirkondliku tähtsusega (T2) rohevõrgustiku tugiala. Tugialasid omavahel eristada või osadeks jagada pakutavate funktsioonide ja neist tulenevate teenuste ja hüvede alusel ei ole võimalik, kuna see toimib ökoloogiliselt tervikuna. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 43 / 157
Skeem 9. Alutaguse valla Rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Andmed: Maa-amet, 2018). Rohevõrgustiku seisukohalt on kitsaskohaks Alutaguse vallas väikeseid kohaliku tähtsusega tugialasid ühendavate rohekoridoride laius, mis on koridori funktsioneerimist toetava looduslike alade vähesuse või katkematust tagavate tingimuste puudumise tõttu kohati ainult 50 m. Antud rohekoridorid paiknevad Mäetaguse ja Kiikla mõisa pargi ühendusena ning Peipsi järve ääres Alajõe ja Karjamaa vahelisel alal. Suuremad suurulukite liikumisteed on välja kujunenud Kuremäel, Oonurmel, Sõrumäel ja Mäetagusel, antud aladel tuleb tagada ulukite vaba ja ohutu liikumine säilitades rohevõrgustiku katkematu sidusus. Maakonnaplaneeringus toodud tugiala piire on täpsustatud põhiliselt kompaktse asustusega aladel. Tulenevalt rohevõrgustiku ulatuslikust katvusest kompaktse asustusega alasid ümbritsevatel aladel on võimalik kompaktsed alad välja arvata maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku tugialadest eesmärgiga võimaldada ja soodustada nendel aladel arendustegevust ja seeläbi minimeerida arendustegevuse survet kompaktselt hoonestatud alasid ümbritsevatel looduslikel aladel. Kompaktse asustusega aladel on tugialade hulka arvatud ainult looduskaitsealad. Kompaktse asustusega alade krundisuurused ja -struktuur ei võimaldaks jälgida kõiki rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimusi. Teisest küljest on Alutaguse valla kompaktsed alad hõreda asustusega alevikud ning külakeskused oma olemuselt väga looduslähedased, rohelus ja elurikkus säilitatakse nendel aladel elamuehitusele seatud ehitus- ja kasutustingimustega. See puudutab muuhulgas ka hooajalise kasutusega elamumaid, mis on Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 44 / 157
rohelise võrgustiku aladest välja arvatud. Samuti on rohevõrgustiku aladest välja arvatud osaliselt ärimaad, et soodustada arendustegevust antud aladel ja seda eriti Peipsi järve äärsetel aladel. Kompaktse asustsuega alade rohelise olemuse tõttu ei ole oluliselt inimtegevusest mõjutatud ka piirnevad rohevõrgustiku alad. Rohevõrgustiku funktsioneerimist ja sellele seatud eesmärkide täitmist väljapool kompaktse asustusega alasid ohtu ei seata, kuna sidusus rohestruktuuride vahel säilib. Alutaguse vald on hõredalt asustatud ning suurema osa vallast moodustab metsamaa, mistõttu kompaktse asustusega aladel ei ole ohtu tugialadel paiknevate elupaikade killustumiseks. Vallas puuduvad suured tehislikud linnalised asulad, mis seaksid elurikkuse säilimise ohtu või põhjustaksid elupaikade eraldatust üksteisest. Maakonnaplaneeringuga määratletud tugialade seast on eemaldatud turbatööstuse- ja mäetööstusemaad. Nende alade puhul on tegemist suurte tehislike keskkondadega, kus ei ole võimalik elurikkust säilitada ning tagada liikide ja elupaikade sidusat võrgustikku. Maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku tugialadest on eemaldatud põhjendamatud katkestused kohtades, kus tegelikult puudub kompaktne asustus või mõni muu põhjus rohevõrgustiku katkemiseks. Maakonnaplaneeringu määratud rohevõrgustiku katkestused on põhjustatud planeeringute erinevast lennukõrgusest (maakonnaplaneeringu teemakihi täpsuse määras baaskaart, üldplaneeringus aga põhikaart). Maakonnaplaneeringuga määratletud rohekoridore on täiendatud sinivõrgustiku aladega, mis ei kattu tugialade või olemasoleva koridoriga. Sinivõrgustik ühendab maakonnaplaneeringus toodud ühenduseta rohekoridorid. Sinivõrgustiku alla kuuluvad jõed, ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd 30 m ulatuses mõlemal pool veepiirist. Sinivõrgustiku eesmärgiks on veeökosüsteemi kaitse ning kallastel olevate elupaikade ja liikumiskoridoride säilitamine. Sinivõrgustik on sisuliselt rohevõrgustikku rikastav ja mitmekesistav osa, mis loob eriilmeliste alade vahelist sidusust. Maakonnaplaneeringus toodud rohekoridoridest on eemaldatud need, mis oma eesmärki ei täida. Võimalusel on loodud ühendused tugialade vahel, kus need siiani puudusid. Üldplaneeringuga määratletud ehitus- ja kasutustingimuste üks olulisimaid eesmärke rohevõrgustiku aladel, sh koridorides on siduda tugialad ühtseks tervikuks, tagades liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede toimimise. Rohekoridoride minimaalseks laiuseks on 50 m, v.a sinivõrgustiku aladel. Inimese poolt kavandatav tegevus ei tohi ohustada rohevõrgustiku toimimist. Vältida tuleb tugialade kompaktsuse vähenemist või killustumist arendus- ja majandustegevuse tõttu. Valla väga suur territoorium, hõre asustus ning laiaulatuslikud metsad ja sood tagavad tugialades ja rohekoridorides elurikkuse kaitse ja säilitamise ning leevendavad kliimamuutustest tingitud mõjusid. Rohevõrgustiku toimimist takistavate taristuelementide rajamise korral tuleb ette näha meetmed mõjude leevendamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 45 / 157
12.1 Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutamistingimused Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Sellest tulenevalt: 1) võib tugialadel ja rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud. Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest; 2) tuleb vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja majandustegevuse, sh joonobjektide või erinevate muude konfliktalade tõttu; 3) tuleb võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus kui üldplaneering ei ole teisiti ette näinud. Need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga ning kus maakasutuse muutus mõjutab otseselt tuumala väärtuslikkust ja funktsioneerimist; 4) tuleb tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele; 5) detailplaneeringu ala kattumisel rohevõrgustiku alaga vajadusel küsida Keskkonnaameti seisukohta. Arendustegevus ja ehitamine: 1) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt otsustab vallavolikogu arendustegevuse lubamise ning selle tingimused või keelustamise alal; 2) arendustegevus ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist. Omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist; 3) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2,0 ha; 4) rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu õueala ei tohi moodustada enam kui 10% moodustatavast katastriüksusest; 5) vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on siiski vajalik või on kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine; 6) rohevõrgustiku tugialal hajaasustuses on elamute rajamine lubatud tingimusel, et õuealade või aedade vaheline kaugus on vähemalt 100 m; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 46 / 157
7) rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks; 8) detailplaneeringu koostamisel peab kaasnema maakasutust tasakaalustav maastikukaitselisi abinõusid kavandav ruumiline planeerimine; 9) olulise keskkonnamõjuga joonehitiste kavandamisel, samuti looduslike veekogude õgvendamisel või muul moel olulisel mõjutamisel, tuleb keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata rohevõrgustiku toimimise tagamisele. Sellele tuleb tähelepanu pöörata ka tegevuste kavandamisel, mis muudavad maa sihtotstarvet. Vooluveekogude sängide õgvendamisel või muul moel vooluveekogude olulisel mõjutamisel ning üldplaneeringus määratletud maakasutuse muutmisel vajadusel küsida seisukohta Keskkonnaametilt; 10) teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike konfliktikohtadega (olulisemad konfliktkohad on kantud üldplaneeringu looduskaitse joonisele) ja kavandada vajalikud abinõud loomade ohutute liikumisvõimaluste säilimiseks; 11) kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on uute rajamine vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks; 12) kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed nende negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks. Näiteks nähakse ette kõrgepingeliinidel ja teistel laiematel rohevõrgustikku katkestavatel joonobjektidel vajadusel hekkide istutamine. Metsad 1) metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamisel (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) tuleb tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse; 2) metsamaa raadamine 10 rohevõrgustiku tugialades ja koridorides pole lubatud, välja arvatud üksiku eluasemekoha rajamine vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud põhimõtetel ja tingimustel ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering koos 10 Metsaseaduse 32 lg 1: raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 47 / 157
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamisega. Kui tegevus võib oluliselt ohustada rohevõrgustiku toimimist, siis võib omavalitsus detailplaneeringu algatamisest keelduda; 3) tuumalades ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada majandustegevust (sh metsaseadusega reguleeritud raiet). Seejuures tuleb rohevõrgustiku metsades raiumisel: a. kaitsta looduslikku uuenemist, vältides rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist ajal, mil pinnas ei ole külmunud; b. taasmetsastada lageraiealad kasutades selleks kohalikke liike ja vältides monokultuuride teket; c. hoiduda raietöödest raierahu perioodil; d. rajada või säilitada hekke ning põõsa- ja puuderühmasid põldude vahele; e. uuendada kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul, arvestades raiest või hukkumisest; 4) metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele, looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitse-eeskirjadele ja kaitsekorralduskavadele. Metsade raie kaitsealustel aladel on reguleeritud kaitsealade kaitse-eeskirjadega. Väljapool kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ja elupõlisus ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil. Maastikuhooldus 1) veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus, sh kõrghaljastus jõgede kallaste veekaitsevööndis. Veekogu tõkestamisel tammidega tuleb anda hinnang elustiku migratsioonitingimustele KSH käigus; 2) bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jõgede, ojade ja peakraavide kaldad hoida põllumajanduslikus kasutuses ja niita peale jaanipäeva, kui enamik linde on pesitsenud; 3) majandustegevuse kavandamisel puhkealadel, mis jäävad rohevõrgustiku alale, lähtuda nii rohevõrgustiku kui ka väärtuslike maastike säilimiseks seatud tingimustest; 4) soosida puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid tegevusi. Haritavad maad 1) väärtuslikud põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maa või avamaastikuna, nt rohumaana; 2) tuleb säilitada ja korras hoida maaparandussüsteemid; 3) põllumaade metsastamine võib toimuda väheviljakatel aladel. Kaevandamine/mäetööstusmaad Rohevõrgustiku alal toimub kaevanduslubade taotlemine ja väljastamine hetkel kehtivates õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 48 / 157
Mäetööstusmaade puhul tuleb kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada selle käigus rohevõrgustikku kuuluvateks aladeks, mis omavad sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Kaevandamistegevusega seonduvalt tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1) rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et rohevõrgustik jääks toimima ning tagatud on loomade liikumiskoridorid; 2) kaevandusvälja teenindusala ja lähiümbruses kavandatavad raied teha etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähendada; 3) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohevõrgustiku komponentidele; 4) rohevõrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 5) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele. Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas. 13 Looduskaitsealused objektid Kaitsealune maa (K) on riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel on majandustegevus õigusaktidega keelatud (maakatastriseadus). Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud joonisele üldplaneeringu looduskaitse joonisele. Alutaguse vallas on 28.12.2018 seisuga keskkonnaregistri andemetel: 1 rahvuspark (Alutaguse rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni) 3 hoiuala (Tagajõe, Raju ja Atsalama hoiuala) 10 kaitseala (Iisaku mõisa park, Illuka mõisa park, Järvevälja maastikukaitseala, Kiikla mõisa park, Kõnnu dendraarium, Kurtna mõisa park, Mäetaguse mõisa park, Paadnurme looduskaitseala, Pagari mõisa park, Uhe kaasik) 10 kaitstavat üksikobjekti; 90 kaitsealuse liigi püsielupaika; 226 kaitsealuse liigi leiukohta; 14 Natura 2000 loodusala; 5 Natura 2000 linnuala (lisa 5). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 49 / 157
24. novembril 2018. aastal jõustus looduskaitse seaduse muudatus. Seadusega loodi uus Alutaguse rahvuspark (skeem 10), millega kaitstakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike loodust ja pärandkultuuri. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Alutaguse rahvuspargi ala oli eelnevalt juba kaitse all, piirid ja piirangud seaduse muudatusega ei muutunud. Alutaguse rahvuspark on moodustatud 11 kaitseala ühendamise teel (Puhatu looduskaitseala, Agusalu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Selisoo looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Smolnitsa maastikukaitseala, Jõuga maastikukaitseala, Struuga maastikukaitseala, Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Iisaku maastikukaitseala). Alutaguse rahvuspargi eesmärgiks on Ida- Virumaa selle piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tervikliku kaitse tagamine ja tutvustamine. Skeem 10. Alutaguse vallas paiknev Alutaguse rahvuspark (Andmed: Maa-amet, 2018). Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitseeeskirjast 11 ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest. 11 Vastavalt looduskaitseseaduse 91 lõikest 19 kehtivad Alutaguse rahvuspargis Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 50 / 157
Kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala kruntida elamuehituse või muu arenduse eesmärgil, tuleb hoonete parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt (eksperthinnang). See vähendab võimalust kaitstavate liikide kasvukohtade juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse väärtuslikud kooslused. Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitserežiimiga arvestatud. Kaitstavate loodusobjektidega alal toimub tegevus vastavalt kaitseeesmärkidele ja kaitsekorralduskavades toodule. Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on vastavalt kehtivale seadusandlusele Keskkonnaamet. Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide ega alade kaitse alla võtmiseks. 14 Veealad Alutaguse valla pinnavee võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud - järved. Vald piirneb lõunast Peipsi järvega ning idast Narva jõega. Lisaks eelnimetatule paikneb Maa-ameti (2018) andmetel Alutaguse valla maadel suurematest vooluveekogudest (skeem 11): Vasavere jõgi; Tagajõgi; Sõtku jõgi; Raudjõgi; Rannapungerja jõgi; Poruni jõgi; Ojamaa jõgi; Mustajõgi; Mäetaguse jõgi; Kohtla jõgi; Jaama jõgi; Alajõgi. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 51 / 157
Skeem 11. Seisuveekogud ja suuremad vooluveekogud Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Ülejäänud vooluveekogude puhul on tegemist ojade, peakraavide, kraavide ning kanalitega (lisa 6). Vooluveekogud kuuluvad Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla piiridesse lisaks Peipsi järvele ca 60 järve ning lisaks väiksemaid looduslikke veekogusid (lisa 6) ning hulk kaevanduste tehisjärvi. Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses toodud erisustel. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on kantud üldplaneeringu maakasutuse ning tehnovõrkude ja kitsenduste joonisele ja toodud lisas 6. Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Kompaktse asustusega alal ei laiene ehituskeeld väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Samuti ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrkudele ja -rajatistele, avalikult kasutatavale teele ja teistele looduskaitseseaduses toodud erisustele. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 52 / 157
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lisas 6 on ära toodud keskkonnaregistri andmed kallasraja ulatuse kohta. Kallasrada peab olema avatud vähemalt sellises ulatuses, et seal oleks võimalik jalgsi liikuda. Sadama aladel peab olema kallasrada avatud või kinnise sadama territooriumi puhul näidatud, kuidas on ümberjuhitud. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigimaanteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu joonisel kajastuvad põhimõttelised juurdepääsu asukohad. Riigimetsamaal on kallasrajale juurdepääs võimalik kõikides kohtades läbi metsa. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus (alusel). Üldplaneeringu maakasutuse joonisel on ära toodud juurdepääsud Peipsi järve kallasrajale. Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu kaldale planeeritakse teenindushoonet, ühiskondliku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse rajamist. Kompaktse asustusega ala arendamisel ja kruntimisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused avalike veekogu kallasrajale iga 300 m tagant arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega. Oluline on säilitada juurdepääsukoridorides looduslik keskkond võimalikult suures ulatuses, mis on sobilik puhketegevuseks ning on kogu ulatuses avalikuks kasutamiseks. Vasknarva kanalid puhastada setetest, et taastada nende laevatatavus ning kalade kudemisvõimalused. Süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit. 14.1 Võimaliku üleujutusohuga alad Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määrusega nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt kuulub Alutaguse valla üleujutusohuga alade hulka Narva jõgi koos vanajõgedega Vasknarvast Karoli vanajõe suudmeni. Antud piirkonnas on üleujutusalapiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Tulenevalt looduskaitseseadusest koosneb Narva jõe piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd ülalnimetatud lõigus üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses sätestatud kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiusest. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb teadvustada üleujutusriski inimese tervisele ja varale. Alutaguse vald ei vastuta tekkinud kahjude eest. Peipsi järv ei ole arvatud suurte üleujutusaladega veekogude hulk, mistõttu kõrgveepiiri käesoleva planeeringuga Peipsi järvel ei määrata. Üleujutuskahjustuste (majanduslik kahju) ja veekogu reostumise vältimiseks peab Peipsi järve äärde ehitatavate ühiskondlike hoonete, ärihoonete, tootmishoonete ja elamute ± 0.00 absoluutkõrgus olema planeeritud minimaalselt 31,78 m (1% üleujutustõenäosusega veetase). Soovitatav on seda ehituskõrgust jälgida ka teiste ehitiste ja rajatiste puhul. Alla 31,78 m absoluutse kõrgusega aladele on lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 53 / 157
Üleujutusaladel Peipsi järve ääres on siiski soovitav ehitustegevust vältida ning teadvustada üleujutusest tulenevaid võimalikke ohte. Kui see ei ole võimalik, tuleb edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides ning enne ehitustegevust läbi viia vajalikud uuringud ning välja töötada meetmed, mis tagavad nii ehitise püsivuse kui ka looduslike protsesside jätkumise. Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeameti Ida päästekeskus. Lisaks Narva jõele ja Peipsi järvele on potentsiaalsete üleujutusohuga alade hulka arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku üleujutusohuga aladena. Nimetatud alade osas tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu/mõjude hindamise koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest. 14.2 Ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul (14.02.2011 nr V 14-9/11/17963-8) on Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringuga vähendatud Rannapungerja jõe kalda ehituskeeluvööndit järgmiselt: 1) Rannapungerja külas jõesaarel Iisaku metskond 45 katastriüksusel (81501:005:0279) Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu maakasutusplaanil paatide tankimiseks kavandatud maa-ala (pikkus ca 40 meetrit) osas 0 meetrini põhikaardile kantud veepiirist; 2) Rannapungerja külas Kõnnumaa katastriüksusel (81501:005:0010) 25 meetrini põhikaardile kantud veepiirist. Nimetatud kohtades jäävad vähendatud ehituskeeluvööndid kehtima. Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit 25 meetrini põhikaardile kantud veepiirist järgmistest kohtades: 1) Rannapungerja jõel Rannapungerja kompaktse asustusega alal lisa 8 skeem 17 näidatud alal; 2) Rannapungerja jõe ja Tagajõe ääres asuvatel vanadel talukohtadel ca 50 m ulatuses lisas 8 skeem 18 näidatud aladel. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada veekaitsenõuetega, tuleb ennetada veekogude reostumist jäätmete, ehitusmaterjalidega jne. 15 Transpordivõrk Transpordimaa (L) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga (maakatastriseadus). Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonide, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Üldplaneeringuga seatakse kohustus detailplaneeringujärgsete teede, tänavate, tehnovõrkude ja - rajatiste väljaehitamiseks maa-ala arendajale, kui vallaga ei lepita kokku teisiti. Kui arendaja ei ole Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 54 / 157
Alutaguse vald ning arendustegevuse käigus ei ole arendaja ülalnimetatud kohustust kandnud, et teki käesoleva üldplaneeringu kohaselt uuel maaomanikul õiguspärast ootust, et teed, tänavad, tehnovõrgud ja -rajatised rajab kohalik omavalitsus. 15.1 Teed Valda läbivad mitmed riigiteed, neist suurima liiklussagedusega on põhimaantee Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3). Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamise regioonide vahel. Kõigi arendatavate alade arendamisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada riigimaanteede teekaitsevööndi ulatusega. Ehitusseadustiku kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja servast kuni 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja servast kuni 10 meetrit. Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna aleviku piirides toimivad Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3), Kohtla- Järve-Mäetaguse (nr 13126), Jõetaguse-Aruküla-Mäetaguse (nr 13181), Mäetaguse tee (nr 13209), Iisaku-Tudulinna-Avinurme (nr 35), Rakvere-Rannapungerja (nr 88) maanteed tänavatena ning nende piires on tänava kaitsevööndi laius 10 meetrit äärmise sõiduraja servast. Vastavalt Maanteeameti seisukohale on eelnimetatud riigiteede kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigiteede nimekiri on leitav seletuskirja lisast 9. Alutaguse vallas on Maanteeameti andmetel (seisuga 05.09.2018) maanteid kokku 374 km, millest põhimaanteid on 53 km, kõrvalmaanteid 214 km, tugimaanteid 106 km ja ühendusteid 1 km (skeem 12). Teedevõrk (riigimaanteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev. Riigiteede parandamine toimub vastavalt kehtivale riigiteede teehoiukavale. Kohalike teede (valla- ja avalikuks kasutuseks määratud erateed) kogupikkus Alutaguse vallas on 948 km. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 55 / 157
Skeem 12. Teed ja tänavad Alutaguse vallas (Andmed: Maanteeamet, 2018). Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suuremad liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamise ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist, ühistranspordi marsruute. Teede kvaliteedi parandamise osas kavandatakse tolmuvabaks muutmist ja rekonstrueerimis järgmistel enimkasutatavatel ja sihtkohti ühendavatel teedel: Riigiteedest (vastavalt Riigiteede teehoiukava aastateks 2018-2022 toodule): o Agusalu-Permisküla (nr 13158) ca 5 km lõik; o Iisaku-Tudulinna-Avinurme (nr 88) ca 16 km lõik. Üldplaneeringuga määratakse kohalike teede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Avalikuks kasutamiseks määratud erateede kaitsevööndi laius lepitakse kokku maaomanikuga eratee avalikuks kasutamiseks määramisel. 15.1.1 LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1) Elamu- ja ärimaade sisene teedevõrk koos jalg- ja jalgrattateedega lahendatakse elamu- ja ärimaade kohta koostatava detailplaneeringuga tulenevalt krundijaotusest või projekteerimistingimustega. Avalik teemaa krunt moodustatakse alates juurdepääsuvajadusest Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 56 / 157
vähemalt viiele elamumaa krundile või muu avaliku huvi korral. Rohkem kui kolme kinnistut teenindav eratee määrata kokkuleppel maaomanikuga avalikult kasutatavaks erateeks; 2) avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite, kergliiklejate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele; 3) teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus; 4) avalik juurdepääs tuleb tagada supluskohale ja kallasrajale igal juhul olukorras, kui avaliku veekogu rannal ja/või avalikult kasutatava veekogu kaldal planeeritakse kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust. Planeeritud avalikud juurdepääsud on näidatud üldplaneeringu maakasutuse kaardil; 5) põhimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga juurdepääsud arendatavatele aladele tagatakse võimalusel olemasolevate juurdepääsude ja mahasõitude või kavandatavate kogujateede kaudu. Põhimaanteele võib uusi ristumiskohti planeerida ainult erandkorras ja lähtudes tee ohutuse põhimõtetest ja kooskõlas Maanteeametiga. Olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks juhul, kui ristumiskoht ei halvenda põhitee ohutust; 6) uute mahasõitude rajamine kooskõlas vallavalitsusega; 7) arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu või kasutades juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega; 8) kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt; 9) arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu ohutust ja vastavust arendustegevuse liiklusele. Arendusaladele peab olema tagatud ühistranspordiga ligipääsetavus; 10) arendatavate alade väljaarendamisel arvestada veel hoonestamata, kuid elamumaana kavandatud naaberalade vajadustega juurdepääsu tagamiseks; 11) teede kaitsevööndisse müra- ja saastetundlikke hooneid üldjuhul ei kavandata, kui pole saadud detailplaneeringule või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga Maanteeameti ja vallavalitsuse nõusolekut. Juhul, kui teega külgneval alal planeeritakse müra- ja saastetundlike alasid, tuleb arendajal tarvitusele võtta ning finantseerida liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõju leevendavad meetmed. Säilitada müraallikate ja elamute vahel võimalikult laiad ribad kaitsehaljastuse või vajadusel müratõkkebarjääride rajamiseks. Maanteeliiklusest põhjustatud häiringutega seotud leevendusmeetmete rakendamine on üldjuhul arendaja ülesanne; 12) riigitee püsivuse tagamiseks ei tohi sademevett juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse; 13) kui riigitee lähedusse planeeritava mistahes otstarbega masti kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast, tuleb rajatise asukoht kooskõlastada riigitee omanikuga; 14) liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljapool riigiteed ja alaga samal teepoolel; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 57 / 157
15) Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust; 16) teega paralleelselt kulgevate tehnovõrkude kavandamisel tuleb vältida nende kavandamist riigitee alusele maale. Teemaale saab tehnovõrke kavandada ainult maaomaniku nõusolekul; 17) ohtlike veoste maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. Riskianalüüsi koostamisel soovitame kaasata Päästeameti Ida päästekeskust ning võimalusel lähtuda põhimõttest, et ohtlike veoste koridor kulgeks tihedalt asustatud aladest võimalikult kaugel; 18) põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvetud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 15.2 Jalgratta- ja jalgteed Kergliiklusteed ehk jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. (liiklusseadus) Jalgratta- ja jalgtee on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusegruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, selgus, ühtlus ja pidevus. Olulisteks sihtpunktideks, mis peavad olema ühendatud jalgratta- ja jalgteede võrguga, tuleb lugeda: koole, vaba aja veetmise paiku (nt noortekeskused, kultuuri- ja rahvamajad, spordihooned jmt), kauplusi, suuremaid tööandjaid, (teenindus)ettevõtteid, ametiasutusi ja meditsiiniasutusi. Planeeringualal on kolm olemasolevat jalgratta- ja jalgtee lõiku Iisaku ja Mäetaguse alevikus ning Kiikla külas. Üldplaneeringuga kavandatakse jalgratta- ja jalgteede võrgustik Peipsi järve äärsele alale ning Iisaku, Mäetaguse ja Jõhvi vahele. Üldplaneering näeb perspektiivselt ette jalgratta- ja jalgtee rajamise maanteede äärde liiklusohutuse tagamiseks (tabel 2). Perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed on kajastatud üldplaneeringu maakasutuse ning tehnovõrkude ja kitsenduste kaardil. Lisaks vallasisese jalgratta- ja jalgtee võrgustiku väljaarendamisel on oluline teede sidumine naaberomavalitsuste jalgratta- ja jalgteedega. Tabel 2. Rajatavad jalgratta- ja jalgteed. Nimetus Nr Jõhvi-Tartu-Valga 3 Jõhvi-Vasknarva 32 Rakvere-Rannapungerja 88 Kauksi-Vasknarva 13 111 Iisaku-Alajõe 13 112 Kohtla-Järve Mäetaguse 13 126 Kauksi-Kuru 13 153 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 58 / 157
Tärivere-Iisaku 13 155 Karjamaa-Remniku 13 159 Mäetaguse tee 13 209 Jõetänav 1 220 002 Jõetaguse põik 1 220 009 Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Jalgratta- ja jalgteede täpne asukoht ja iseloom lahendatakse hilisema projektlahendiga. Jalgratta- ja jalgteede valgustamise vajadus määratakse teede projekteerimise etapis lähtuvalt kasutusintensiivsusest ja ohutusest. Perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed läbivad või piirnevad Alutaguse rahvuspargiga ning Mäetaguse ja Kurtna mõisa parkidega. 15.2.1 JALGRATTA- JA JALGTEEDE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel väljapool riigitee transpordimaad antakse projekteerimistingimused tee rajamiseks läbi avatud menetluse; 2) tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus vms. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele; 3) vältida üleliigseid jalgratta- ja jalgtee katkestusi ja teeületusi. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda jalgratta- ja jalgtee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist; 4) jalgratta- ja jalgtee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest rahuldav, erandlikult kitsad lahendused võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb pidada, et kui jalgratta- ja jalgteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest; 5) sõidutee lähedal kulgev jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine; 6) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt; 7) jalgratta- ja jalgteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku jalgratta- ning jalgteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist; 8) jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek teetasapindade vahel; 9) jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus; 10) sildade ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 59 / 157
11) tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede juurde on otstarbekas kavandada autoparklad. Jalgratta- ja jalgteede täpsemal kavandamisel planeerida raamkinnitust võimaldavad jalgrattaparklad, potentsiaalselt ametiasutuste, koolide, kortermajade, teenindusasutuste (raamatukogu, pood, kaubanduskeskus), vaba aja veetmise paikade (kultuurimaja, spordihoone, staadion, noortekeskus), rongijaamade ja ühistranspordisõlmede, ujumiskohtade, eelkõige avalike randade, matkaradade ligipääsude ning surnuaedade juurde. Kõrge kasutuskoormusega kohtades peavad parklad olema ilmastiku eest kaitstud ja valgustatud; 12) riigimaantee teekaitsevööndisse planeeritavate jalgratta- ja jalgteede projektidele tuleb nõutada eelnevalt tehnilised tingimused Maanteeametilt ning valmis projekt täiendavalt ka kooskõlastada; 13) riigile kuuluvale transpordimaale jalgratta- ja jalgtee ehitamise eelduseks on riigivara valitseja eelnev nõusolek, millele peab eelnema ammendav alternatiivide võrdlus; 14) Natura 2000 loodusalade piiril paiknevate planeeritavate jalgratta- ja jalgteede puhul on edaspidistes etappides täpse asukoha määratlemisel vajalik hinnata konkreetset mõju Natura 2000 kaitstavatele elupaikadele ja sealsetele liikidele. 15.3 Parkimine Alutaguse vallas on 13 suuremat avalikku parklat, mille kvaliteet on valdavalt hea. Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise. Üldplaneering näeb ette avalike parklate välja ehitamist, et tagada erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Üldplaneeringuga planeeritakse uusi ja olemasolevate parklate laiendusi kokku 22 kohas Alutaguse valla piires. Enamik planeeritavaid parklaid jäävad Peipsi järve äärsele alale, kus parkimiskohtade puudus on kõige suurem. Samuti näeb üldplaneering vajadust tagada parkimiskohad uute äripindade, sh puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel vastavalt kehtivatele normidele. 15.3.1 PARKIMISALA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITAMISTINGIMUSED 1) Parklate ehitamiseks ja laienduseks koostatakse nõuetekohane projekt; 2) parkimine elamualadel tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus krundi piires, vältides parkimist sõidu- ja juurdepääsuteel; 3) uute äripindade, sh puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel tuleb tagada parkimiskohad arendataval alal vastavalt kehtivatele normidele, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust; 4) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise võimalus); 5) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele ja ala kasutusotstarbele; 6) uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid). Soovitavalt võiks üle 20-kohalises autoparklas olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus spetsiaalselt kasvumulda oleks vähemalt 90 cm sügavuselt. Parklate haljastuseks sobivad soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid. Parklates ja ristmikel ei tohi Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 60 / 157
nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele; 7) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Vähem koormatud parklad tuleb katta vett läbi laskva sillutisega. Suuremate parkimisalade puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist ja osadeks jaotatud parkimist; 8) kui parkla sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse suublasse (k.a immutamine), tuleb see enne puhastada. Üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on sademevee puhastamine kohustuslik. Väikeste parklate korral (kuni 10 kohta), kus vett kokku ei koguta, vaid see imbub läbi pinnakatte, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Vee immutamine ei tohi halvendada naaberkinnistu seisukorda. 15.4 Teede avalik kasutamine Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Üldplaneering näeb perspektiivis ette avalikud juurdepääsuvõimalused Peipsi järve kallasrajale. Kui üldplaneeringuga kavandatud puhkealale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb puhkeala arendajal teha koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks või kohalikul omavalitsusel vastavalt ehitusseadustikule eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks. Uue puhkeala või -koha arendamisel tuleb tagada avalik juurdepääs ning korraldada parkimine lähtudes puhkeala iseloomust ja prognoositavast kasutamise intensiivsusest. Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Kompaktse asustusega ala arendamisel ja kruntimisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused veekogu kallasrajale iga 300 m tagant arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega. Lisaks on üldplaneeringu maakasutuse kaardil ära toodud päästeteenistuse juurdepääsud randa. Antud juurdepääsud asuvad Kauksi ja Kuru kompaktse asustusega ala vahel ning Kauksi kompaktse asustusega ala ja Kauksi oja vahelisel alal. 15.5 Sadamad ning lautrid/veeskamiskohad Sadama maa (LS) on sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maaala ja akvatoorium. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 61 / 157
Sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (sadamaseadus). Sadamaregistri (2018) andmetel on Alutaguse vallas üheksa väikesadamat (tabel 3). Tabel 3. Alutaguse vallas asuvad sadamad (Allikas: Sadamaregister, 2018). Alajõe Nimetus Aadress Pakutavad teenused Kai Alajõe jõesadam Lautri tn 1, Alajõe küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, 41001 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla, Jõe tn 12A Heitmete vastuvõtt kaks ujuvkaid omavahel ühendatud paindlikult - - Alajõe kalasadam Remniku vanasadam Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla, Kanarbiku 1 Ida-Viru maakond, 41004 Alutaguse vald, Remniku küla, Vanakooli tee 8, Remniku Vanasadam Vasknarva Ida-Viru maakond, 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenetsi 88 Vasknarava reisisadam Ida-Viru maakond 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenetsi 92 Vasknarva sadam Ida-Viru maakond 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenetsi tee 30 Vasknarava uussadam Jõekääru sadam Planeeritud sadama maa-ala: Ida-Viru maakond 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenitsi 90 Ida-Viru maakond, Rannapungerja küla, Alutaguse vald, 42208 - Kai Laevaheitmete kogumine, veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine Veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõiduki sildumise võimaldamine Veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine Veesõiduki sildumise võimaldamine, veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, saasteainete vastuvõtt Veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine Jäätmete, heitmete kogumine Kai Kaks kaid Kai Kai Kai Kai Rannapungerja küla keskuses; Alajõe küla keskuses; Vasknarva küla keskuses. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Tulenevalt turismipotentsiaalist on eelnimetatud väikesadamate arenduse eesmärgiks pakkuda külalissadama teenusstandardit (Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020, 2014). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 62 / 157
Oluline on tagada hea ligipääs nii mere poolt kui maismaalt. Väikesadamate arendamine ei tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi. Eritähelepanu tuleb pöörata Eesti suurima ning ühtlasi kalastikuliselt kõige liigirikkamale Narva jõele, sh alamjooksul paikneva Struuga loodusalale ja selle lähedusele. Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht. Lautrikoht on loodusjõude arvestades aegade jooksul väljakujunenud üksikute paatide randumise ja hoidmise kohad, kus puuduvad rajatised ja järelevalve. Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib rannale või kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega. Üldplaneering toetab Alutaguse valla väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Vastavalt valla arengukavale on ettevõtluse seisukohast oluline sadamate arendamine. 15.5.1 VÄIKESADAMA MAA KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Arvestatakse sadamaseadust; 2) vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele ehituskeeluvöönd; 3) sadama maa-alal lahendada tuletõrje veevarustus; 4) väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne); 5) tulenevalt turismipotentsiaalist on väikesadamate arenduse eesmärgiks pakkuda külalissadama teenusstandardit; 6) parkimine lahendatakse sadama krundil ja vastavalt normidele (vt ptk 15.3) 7) tagada väikesadamatele hea ligipääs nii mere poolt kui maismaalt. 15.6 Raudtee Alutaguse valla aladel asub nn põlevkiviraudtee, mis on rajatud karjääride ja kaevanduste teenindamiseks ning põlevkivi veoks. Põlevkiviraudtee tulevik on seotud kaeveväljade reaalse kasutuse ja sealsete logistiliste lahendustega. Juhul, kui detailsema planeerimise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi käigus selgub, et otstarbekam on põlevkivi transportimine lintkonveieri vm meetodil, tuleb põlevkiviraudtee vajadus ja funktsioon üle hinnata. Hindamisel tuleb arvesse võtta lisaks tehnilistele ja majanduslikele asjaoludele ka inim- ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vältida elamuarendust aktiivseks kauba- ja kaevematerjali veoks kasutatavate raudteede lähiümbruses, elamumaade kavandamisel tuleb hinnata mürakaitsemeetmete vajadust olenevalt raudteelõigu olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest ning sõidukiirusest. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 63 / 157
16 Tehniline infrastruktuur 16.1 Elektri põhivõrk ja valgustus Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Põhiliini osas nähakse ette osalist olemasoleva liinikordori rekonstrueerimist, demonteerimist kui ka uue liinilõigu ehitamist. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste kaupa. Kohati on probleeme elektrienergia kvaliteediga külades (pinge kõikumised jms). Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil. Alutaguse vallas on seitse piirkonna 110 kv alajaama: Estonia-Põhja, Alajõe, Illuka, Alutaguse, Konsu, Kiikla ja Jaoskonna 3B. Ülevaade olemasolevatest liinidest ja alajaamadest on leitav seletuskirja lisas 10. Elering AS poolt on Alutaguse valla planeeritud elektrivõrgu muudatused järgmistes kohtades: Rekonstrueeritakse õhuliin L300 Balti Tartu 330 kv olemasolevas liinikoridoris; Liini L300 rekonstrueerimise käigus nihutatakse liinid L136, L104A ja L104B samadele mastidele liiniga L300; Liin L104A ühendatakse liinidega L072/L073 ja ühenduskohast kuni Alutaguse alajaamani L104A demonteeritakse (lisa 9 skeem 19); Osana Ida-Virumaa elektrivõrgu ümberkorraldamisest ehitatakse uus liinilõik Jaoskonna 3B alajaamast kuni liinini L138A (orienteeruvalt mastini 55). Uus liinilõik ühendatakse kokku L138A Kiikla-poolse otsaga. L138A demonteeritakse alates mastist 55 kuni mastini 29 (lisa 10 skeem 20). Elektripaigaldiste lähialal tuleb arendustegevusel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 35 kv (kaasa arvatud) kuni 110 kv nimipingega liinide korral 25 meetrit; 220 kv kuni 330 kv nimipingega liinide korral 40 meetrit. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, olemasolevad ja kavandatavad kompaktse asustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad. Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted. 1) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 64 / 157
2) tagada kohtvalgustite olemasolu eelkõige ühiskondlike hoonete lähiümbruses ja enamkasutatavatel puhkealadel; 3) kasutada energiasäästlikumaid valgusteid; 4) uute elektriliinide rajamine lahendada võimalusel maakaabliga. 16.1.1 TAASTUVENERGIA Taastuvenergeetika seisukohast on Alutaguse vallas perspektiiv arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises. Ida-Viru maakonnaplaneeringuga ei ole Alutaguse valla aladele olemasolevaid tuuleparkisid näidatud. Samuti ei näe üldplaneering ette tuuleparkide rajamist. Valla aladele jääb Tudulinna hüdroelektrijaam Rannapungerja jõel. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat, aga võtta soojatootmiseks kasutusele ka täitunud kaevandusõõnsustesse kogunenud põhjaveereservuaarid. Alutaguse Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsusega nr 96 Väike-Pungerja külas Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Pumphüdroelektrijaama eesmärgiks on Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamine. Rajamisel kasutatakse ära kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud pinnavorme: Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt aherainepuistanguga kaetud ala ning maa-aluseid kaeveõõnsusi. Taastuvenergia üldised kasutamise ja arendamise tingimused: 1) hüdroelektrijaamade rajamisel või vesiveskite taastamisel tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, sh tagada hoiualadeks olevate veekogude liikide kaitse; 2) maasoojuse kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine; 3) päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide rajamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest; 4) uputatud endiste kaevanduste puhul kaaluda kaevanduskäikudesse koguneva vee energeetilise potentsiaali kasutamist. 16.2 Vesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on kompaktse asustusega aladel tagada tarbijate puhta joogiveega varustamine, reovee kogumine ja nõutud tasemel puhastamine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise, reoveekogumisalade ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade määramise aluseks on valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Arendamise kava täiendatakse jooksvalt lähtuvalt muutustest ja täiendustest erinevates planeeringutes ning võimalikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides. Reoveekäitlus Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 65 / 157
Valdaval osal valla alal on maapinnalähedane põhjaveekiht nõrgalt kaitstud, vaid paiguti ja eriti valla lõunapoolsetes osades on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud. Peipsi järve äärses piirkonnas on põhjavee seisund hea, kuid põhjapoolsetel aladel on kaevandamine kaasa toonud tõsised joogiveeprobleemid. Kuna planeeringuala maapinnalt lähtuv esimene aluspõhjaline veekiht põhjavesi on maapinnalt tuleva reostuse eest keskmiselt ja nõrgalt kaitstud või kaitsmata on arendustegevuse suunamisel ja lahenduste väljatöötamisel oluline keskkonnakaitse, sh põhjavee kaitstuse, tagamine. Reoveekogumisalad (kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks) on määratud keskkonnaministri käskkirjaga. Lisaks määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks keskkonnaministri käskkirjaga, kuid mis näitavad piirkondi, kuhu vald planeering ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikku rajada tulevikus. Alajõe perspektiivse puhasti kuja Alajõe jõe ääres ulatub Viira maaüksusele (12201:001:0194), 13111 Kauksi-Vasknarva teele (12201:001:0373) ja kahele reformimata riigimaa osale. Reoveekäitluse lahendamisel reoveekogumisaladel ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel tuleb lähtuda vastavatest õigusaktidest. Hajaasustusaladel ei ole ühiskanalisatsiooni rajamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud. Antud aladel tuleb reovesi juhtida kinnistesse kogumismahutitesse või rakendada omapuhastit ja heitvesi pinnasesse immutada aladel, kus looduslikud tingimused seda võimaldavad. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m 3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas eeldusel, et looduslikud tingimused heitvee pinnasesse immutamiseks on soodsad. Joogivesi Ühisveevärgi teenustega on Alutaguse vallas varustatud kõik alevikud - Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna. Kanaliseeritud on ühiskondlikud hooned ja korruselamud. Küladest omavad ühisveevärki Varesmetsa, Sõrumäe, Jõuga, Kurtna, Kuremäe, Illuka, Mäetaguse, Ratva, Kiikla, Võrnu, Ereda, Apandiku, Võide, Aruküla, Kalina, Pagari, Jõetaguse, Tarakuse, Atsalama (Atsalama, Atsalama I ja Atsalama II piirkond), Uhe, Rajaküla ja Väike-Pungerja küla. Ühtne veevarustus puudub valla väiksemates külades (hajaasustusega piirkondades), kus veevarustus toimub valdavalt salvkaevude baasil või eraomandis olevatest puurkaevudest. Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja. Hajaasustusalal, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, vältimaks igale kinnistule oma puurkaevu rajamist. Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. Kaevanduspiirkondades tuleb korraldada pidev ja võrreldav põhjavee kvaliteediseire. Kaevanduspiirkonnas ja mõjualas tagab kvaliteetse joogivee kättesaadavuse kaevandaja. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 66 / 157
ÜVK valmimisel täiendatakse 16.2.1 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD Alutaguse valla tuletõrje veevarustus on lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil. Ülevaade vallas asuvatest tuletõrje veevõtukohtade asukohtadest koos tehnilise seisukorra kirjeldusega on leitav seletuskirja lisas 12. Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautiga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga. Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse kas hüdrandi, mahuti, tehisveekogu või loodusliku veevõtukoha baasil. Uute kaevanduste teenindusmaade rajamisel tagada avalike tuletõrje veevõtukohtade olemasolu piirkonnas. Kui teenindusmaale lähemal kui 1 km ei ole tuletõrje veevõtukohta tuleb see antud piirkonda rajada. 16.2.2 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele). Kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse. Soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esineb selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilise tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õlibensiini-liivapüüdurid vm). Üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on sademevee puhastamine kohustuslik. Väikeste parklate korral (kuni 10 kohta), kus vett kokku ei koguta, vaid see imbub läbi pinnakatte, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb tagada veekvaliteedi vastavus kehtvatele õigusaktidele. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sadevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi. 16.3 Soojavarustus Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 67 / 157
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. Kaugkütte piirkond hõlmab Iisaku, Tudulinna ja Mäetaguse alevikku ning Kiikla küla. Iisaku aleviku enamus kortermaju (välja arvatud individuaalelamud ja puiduküttel korrusmajad) saavad soojust Iisaku tsentraalkatlamajast, mis töötab põlevkiviõlil täisautomaatrežiimil. Mäetaguse katlamaja varustab soojaga 21 hoonet ja kasutab taastuvenergiaallikana hakkepuitu ja reservkatlana on kergkütteõli katel. Kiikla katlamaja varustab 7 hoonet ja sooja tootmine baseerub kaevandusveel, lisaks on avariiolukordade jaoks konteinerkatlamaja kergkütteõli katlaga. Tudulinna aleviku viis kortermaja, vallamaja, koolimaja ja lasteaed saavad soojust Tudulinna katlamajast, mis töötab hakkepuidul. Tudulinna soojatrassid rekonstrueeriti 2016.a. ja 2017.a. Soojavarustus planeeritavate väikeelamute piirkonnas lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne). 16.4 Jäätmekäitlus Jäätmehoidla maa (OJ) on tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste alune ja neid teenindav maa (maakatastriseadus). Jäätmete käitlemist reguleerib Alutaguse vallas jäätmehoolduseeskiri ja Alutaguse valla jäätmekava 2018-2024. Vallas on korraldatud jäätmevedu elanike segaolmejäätmetele endise Alajõe valla ja Mäetaguse valla territooriumitel, Iisaku alevikus ning Kuru ja Kauksi külades. Kõigis korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkondades on sellega hõlmatud ainult segaolmejäätmed. Mujal valitseb senini vabaturg. Kõige probleemsemad piirkonnad segaolmejäätmete kogumisel on suvituspiirkonnad Peipsi järve puhkepiirkonnas, kus prügiveokite ligipääs suvilateni on raskendatud ning jäätmeteke väga hooajaline, mitmekordistudes suveperioodil. Lahendusena nähakse jäätmekavas ette ühiste suurte konteinerite paigutamist mitme majapidamise ühiskasutusse prügiveokitele ligipääsetavasse kohta. Valla hallatavate haljasalade jäätmed komposteeritakse Mäetaguse kompostväljakul, elanike biolagunevatele jäätmetele on mõeldud kaks konteinerit Mäetaguse alevikus. Ühepereelamutes toimub valdavalt kohapealne komposteerimine. Biolagunevate jäätmete kogumine on madal, vaja on arendada Mäetagusel toimiv eriliigiliste jäätmete kogumisplatside süsteem ka Iisaku ja Tudulinna alevikku ja suurematesse küladesse Kuremäel, Kurtnas ja Kiiklas. Ohtlike jäätmete kogumise, ajutise ladestamise ja üleandmise korraldavad asutused ja ettevõtted iseseisvalt, elanikele on tagatud ohtlike jäätmete ära andmine kogumispunktides Mäetaguse ja Iisaku alevikes. Patareide kogumiskastid asuvad ka kohalikes kauplustes ja vallamajas. Ravimijäätmeid saab üle anda apteekides. Jäätmekava näeb ette kogumispunktide rajamise ka Illukale, Tudulinna ja Alajõele. Suurjäätmed tekivad peamiselt ettevõtetes, kes lahendavad nende üleandmise iseseisvalt, elanikele Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 68 / 157
korraldatakse suurjäätmete kogumiseks kogumisringe. Lähimaks ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtupunktiks on Uikala ja Torma prügilad. Senini on sõlmitud leping Uikala Prügila AS-ga jäätmejaama teenuse pakkumiseks. Samuti tuleb rajada jäätmemajad Iisaku, Illuka ja Tudulinna kalmistutele ning aiaga piiratud jäätmeplatsid Alajõe, Vasknarva ja Jaama kalmistutele kalmistujäätmete liigiti kogumiseks. Vallal tuleb leida lahendus elanikel tekkivate aia- ja haljasjäätmete kogumiseks. 16.4.1 JÄÄTMEMAJANDUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Elanikkonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine; 2) jäätmete liigiti kogumine, selleks võimaluste loomine; 3) vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele heitvee puhastamiseks sätestatud nõuete kohaselt tuleb ette näha meetmed jäätmekäitluse maal tekkiva nõrgvee kogumiseks ja puhastamiseks kohapeal või juhtimiseks lähimasse sobivasse reoveepuhastisse juhul, kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti; 4) järgida jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatut. 16.5 Truubid ja sillad Alutaguse vallas asub 50 silda ja 3721 truupi. Kavandatud on järgmised sillad ja truubid: truup Rannapungerja jõele Jõhvi-Tartu-Valga tee alt läbi, et taastada vee liikumine antud jõe osas; sild Kuru ojale Hundi maaüksusele, et tagada jalakäijate liikumine. 16.6 Vasknarva buunid Peale 1920. aastate äärmiselt veerikkaid perioode algatati kaks riiklikku projekti, millest üks hõlmas kaldakindlustuste rajamist ehk passiivset võitlust järvega. Pidev kõrge veetase põhjustas ulatuslikke üleujutusi. Näiteks terve 1924. aasta jooksul oli madalast rannikualast üle ujutatud üle 470 km 2 ning kõrgeima veeseisu ajal koguni 775 km 2 (Järveoja jt 2010). Vasknarva buunide 12 rajamist alustati 1930. aastal (Feršel ja Tuvi 2010) ning lõpetati 1940. aastal. Kokku rajati kolm põiktammi ehk buuni ja üks voolusuunav tamm (Järveoja jt 2010) (skeem 13). Buunid ehitati jõest murtud paekivist ning tugevdati põllukividega. Paasi murti jõepõhjast jõe kärestikulisest osast Permisküla ja Karoli küla vahel ning see toodi kohale parvedega. Nende ehitamiseks kasutati 90 000 kuupmeetrit kärestiku süvendamisel saadud kive (Feršel ja Tuvi 2010). 12 Buun- voolu reguleeriv ja mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsev tamm, mis paikneb kaldaga risti või väikese nurga all (Pae 2014) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 69 / 157
Skeem 13. Vasknarva buunid 2019. aasta Maa-ameti kaardil ning 1948. aasta NSVL o-42 seeria 1:25 000 topograafilise kaardil (Kaardid: Maa-amet, 2018). Antud rajatiste tõttu kitsenes Narva jõe lähe, mille tulemusena suurenes voolukiirus. Buunid olid ette nähtud keeriste tekitamiseks, sellega seoses vooluenergia vähendamiseks ja vooluga kantava ainese setitamiseks nende vahele (Pae 2014). Rajatistega hoiti ära uhtliiva sadestumine jõe lähtes ning kindlustati vee vaba väljavool Peipsi järvest (Feršel ja Tuvi 2010). Läänekalda buunide vaheline ala on praeguseks soostunud, kaetud tarna- ja pillirookooslusega, mille vahel on avaveealasid (Feršel ja Tuvi 2010). Osa alast on vee all ja kaetud veetaimedega. Esimesest buunist läände jääv ala on kuivem ning kuigi keskosa on soine piirkond, siis järvega piirnev lõunaosa on luitestunud ning tekkinud liivarand on muutunud populaarseks puhkealaks (Pae 2014). Et regulatsioonirajatised uuesti oma ülesannet täitma hakkaksid, tuleks buunide vahe setetst tühjendada (Järveoja jt 2010). Vasknarva buunide puhul on tegemist rajatistega ning vastavalt looduskaitseseadusele puudub neil ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 70 / 157
17 Maaparandussüsteemide maa-alad Maaparandussüsteemide kogupindala Alutaguse vallas on 391 km 2 (skeem 14). Ülevaade maaparandussüsteemidest on leitav seletuskirja lisas 13. Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga. Skeem 14. Maaparandussüsteemid Alutaguse vallas (Andmed: Keskkonnaregister, 2018). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 71 / 157
18 Maavarad Alutaguse valla põhjaosa puhul on tegemist aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus Maa-ameti andmetel on väljastatud mitmeid maavara kaevandamise lubasid liiva, põlevkivi, turba ja kruusa kaevandamiseks (skeem 15). Kõige rohkem kaevandatakse antud piirkonnas põlevkivi ja turvast. Skeem 15. Maavarad Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav seletuskirja lisas 14. Mäetööstusmaa (TM) on maavara, välja arvatud turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. Turbatööstusmaa (TR) on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. (maakatastriseadus) Mäe- ja turbatööstusmaale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada minimaalsed keskkonnahäiringud. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 72 / 157
18.1 Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted 1) Maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseaduse 14, kui kehtiv seadusandlus ei sätesta teisti; 2) kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel, kui seadus ei sätesta teisiti; 3) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja kompaktsete asustusega alade puhkealadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele; 4) väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 5) turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; 6) kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks; 7) uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused; 8) kaevandustegevusega kaasneb põhjaveeressursi vähenemine ning põhjavee kvaliteedi halvenemine. Seetõttu tuleb kaevandustegevuse laiendamisel ennetavalt leida lahendused kaevandustegevuse mõjutsooni jäävate üksikmajapidamiste veega varustamiseks. Tegutsevate kaevanduste ja karjääride põhjavee depressioonipiirkonda jäävate majapidamiste varustamine kvaliteetse joogiveega on kaevandaja ülesanne. Vajadusel tuleb rajada sügavamad, kaevandustegevuse mõjualast välja jäävad, tarbevee puurkaevud. Altkaevandatud piirkonna elanikele tuleb rajada ühisveevärk ning kompaktselt asustatud aladel täiendavalt ühiskanalisatsioon. Suletud kaevanduse depressioonipiirkonda jäävate majapidamiste veevarustus lahendatakse projekti raames; 9) kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks; 10) tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine; 11) kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. Maavaravaru kaevandamisega Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 73 / 157
rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Korrastatud kaevandamise ala võetakse kasutusele vastavalt üldplaneeringus kavandatule; 12) rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord; 13) uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m; 14) maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda; 15) aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 19 Olulise ruumilise mõjuga ehitis Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud planeerimisseaduse 95 lõike 2 alusel. Käesoleva üldplaneeringuga paralleelselt kavandatakse rajada Estonia pumphüdroelektrijaam (teisiti öelduna hüdroakumulatsioonijaam) Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile Väike-Pungerja külas. Planeeritava pumphüdroelektrijaama koguvõimsus on kuni 50 MW, sh reservuaaride mahutavus kuni ca 500 000 m 3. Pumphüdroelektrijaam koosneb maapealsest ning maa-alusest osast. Maapealsele osale rajatakse alustarind, millele ehitatakse ülemine veereservuaar suhtelise kõrgusega 100 m, lisaks rajatakse maapinnale elektrijaama alajaam ja vertikaalšahti tõstehoone. Pumphüdroelektrijaam ühendatakse tänaste eelduste kohaselt Alutaguse alajaamaga Eleringi 110 kv võrku, milleks kasutatakse maakaabelliini. Lisaks on perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga objektideks Estonia kaevanduse kaevandusejäätmete hoidlad, kui seal hakatakse ladustama üle 25 000 tonni kaevandusjäätmeid. Antud ladestud asuvad perspektiivselt Väike-Pungerja küla Estonia tööstusalal ja Estonia jäätmehoidla katastriüksustel. 20 Riigikaitsemaa ja riigikaitselised ehitised Riigikaitsemaa (R) on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas: 1) piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa; 2) sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; 3) harjutusväljaku maa. Üldplaneeringuga säilitatakse senised riigikaitsemaad, uusi territooriume ei reserveerita. Alutaguse vallas ei asu riigikaitselisi ehitisi, aga valla aladele ulatuvad järgmised piiranguvööndid: Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 74 / 157
Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest; Aidu lasketiiru piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km välispiirjoonest. Lisaks jääb osaliselt Alutaguse valla aladele Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd. Lasketiiru ja harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu rajada uusi müratundlikke ehitisi (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms). Väljapool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladeltaktikaaladel (skeem 16). Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Skeem 16. Alutaguse vallas 2018. a seisuga enim kasutatavad taktikaalad (Andmed: Kaitseministeerium, 2018). Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised ning kogu valda kavandatavad kõrged ehitised, tuulikud ja tuulepargid võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka kõigi kõrgete ehitiste, tuulikute ja Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 75 / 157
tuuleparkide planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis. Alutaguse vald omab ca 30 km pikkust Eesti-Vene riigipiiri Narva jõel ning piiritsooni Peipsi järvel. Narva jõe ääres ja Vasknarva buunidel asub riigipiiri patrullrada koos juurdepääsuteedega. Patrullrada on toodud üldplaneeringu maakasutuse kaardil. Eesti välispiiri maismaapiiri osa on elektroonilise ja tehnilise valvega kaetud 54% ulatuses. Suurema osa sellest moodustab Narva jõe, Narva veehoidla ja Peipsi järvistu tehniline valve. Tehnilise valvega on katmata 127,8 km ajutisest kontrolljoonest, see on ka piiri valvamise ja kaitsmise seisukohalt üldiselt halvas seisukorras. 2016. a alustati ajutise kontrolljoone välja ehitamisega eesmärgiga rajada nõuetele vastav piiririba ning juurdepääsuteed. Töödega on plaanis lõpetada 2019. a. Tehnilise valvega katmata maismaapiiri piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus. Piire valvatakse kordonite, teenistuslike üksuste ning Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abil. Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest sätestab Riigipiiri seadus. 21 Müra normtasemed Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Müra kategooria I kategooria- virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad II kategooria- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad III kategooria- keskuse maa-alad IV kategooria- ühiskondlike hoonete maaalad Üldplaneeringu alusel Puhke- ja virgestusmaa, haljasala, looduslikud puhkealad ja rahvuspark, supelranna maa, kalmistumaa Ühiskondlike ehitiste maa, elamumaa, hooajalise kasutusega elamu maa-ala Segafunktsiooniga ala (elamumaa ja ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa, tootmismaa) Sadama maa, jäätmekäitluse maa, tehnoehitise maa Müra normtasemete liigitus: müra piirväärtus- suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus- suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 76 / 157
Hajaasustusega alal uute elamumaade (sh elamu) planeerimisel on asjakohane II kategooria alade nõuete rakendamine. 22 Kehtestatud detailplaneeringute elluviimine Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda varem kehtestatud detailplaneeringute realiseeritavust, kui need on vastuolus üldplaneeringu koostamise raames kujundatud valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lähtuvalt planeerimisseadusest ja kõrgemalseisvatest arengudokumentidest ei ole varem kehtestatud detailplaneeringute realiseerimine põhjendatud, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda; 3) detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringu lahendusega; 4) detailplaneering on vastuolus üldplaneeringu lahenduse aluseks olevate planeerimispõhimõtetega, mis tulenevad kõrgemalseisvast planeeringust Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. 23 Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega arvestamine Täiendamisel 24 Üldplaneeringu elluviimine Planeeringu rakendamine avalikes huvides toimub valla eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fondidest ning eraarendajatelt. Elamu-, tootmis- ja ärimaa arendamine toimub reeglina eraarendaja soovil ja rahastamisel. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja maa-alade munipaliseerimisele. Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks on vajalik maade taotlemine munitsipaalomandisse. Taotletavad maa-alad on kantud üldplaneeringu maakasutuse kaardile. Taotluse nimekiri ei ole siinkohal lõplik ning omavalitsus võib tulevikus tulenevalt vajadusest esitada täiendavaid taotlusi omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks. 24.1 Üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud tegevused sadamate väljaarendamine; maade munitsipaliseerimine; puhkealade ja -kohtade täiendav arendamine, avaliku kasutuse ja juurdepääsu tagamine; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 77 / 157
traditsiooniliste ürituste korraldamine piirkonna tuntuse tõstmiseks, võttes aktiivselt kasutusele üldplaneeringuga kavandatud puhke- ja virgestusalad. 24.2 Ettepanek üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku võtta arhitektuurimälestisena kaitse alla järgmised objektid: 1) Jumalaema sündimuse kirik, asukoht Alajõe küla; 2) Prohvet Eelia õigeusu klooster, asukoht Vasknarva küla. 24.3 Ettepanek maade munitsipaalomandisse taotlemiseks Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek esitada taotlus kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maa-alade munitsipaalomandisse andmiseks vastavalt tabelile 3. Tabel 3. Munitsipaalomandisse taotletavad maa-alad. Nimetus Pindala ha Asustusüksus Lähiaadress Transpordimaa 0,29 Karjamaa küla Ranna tee Üldkasutatav maa 0,49 Smolnitsa küla Ranna Üldkasutatav maa/ärimaa/transpordimaa 4,39 Karjamaa küla Üldkasutatav maa 2,49 Vasknarva küla Vahesaare Transpordimaa 0,10 Illuka küla Illuka mõisa tee Tootmismaa 0,03 Kurtna küla Kaevu Transpordimaa 0,15 Kurtna küla Pargiääre tee Tootmismaa 0,11 Ongassaare küla Pumpla Transpordimaa 0,19 Rausvere küla Rausi tee Transpordimaa 0,05 Rannapungerja küla Suvila tee Transpordimaa 0,10 Jaama küla Veterani tee Transpordimaa 0,16 Tudulinna alevik Tankuri tee Transpordimaa 0,03 Alajõe küla Kooli põik Transpordimaa 0,14 Alajõe küla Parkla Transpordimaa 0,10 Karjamaa küla Toome tee Transpordimaa 0,24 Katase küla Teeääre Üldkasutatav maa 4,37 Kurtna küla Mõisapargi Üldkasutatav maa 3,33 Remniku küla Rannaääre Tootmismaa 13,06 Smolnitsa küla Tehno Transpordimaa 0,09 Alajõe küla Muru tee Transpordimaa/üldkasutatav maa 0,48 Alajõe küla Kordoni tee Transpordimaa 0,51 Kuningaküla Parkla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 78 / 157
25 Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Kokkuvõte planeeringu kooskõlastustest ja koostööst on toodud tabelis 4. Tabel 4. Kooskõlastused ja koostöö. 26 Mõisted Jalgratta- ja jalgtee Jalgtee, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee. Komapktse asustusega ala Planeeringus on võrdsustatud mõisted: tiheasustusega ala, tiheasustusala ja komapktse asustusega ala, kuna kõik antud mõisted viitavad asustusstruktuurile, millele on omane ruumiline koondumine. Maatulundusmaa Põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa. Metsa- ja põllumajandusmaa. Miljööväärtuslik ala Hoonestusala, kus miljööd kujundab ühtne ja eripärane üldilme ning ajastutruu arhitektuur. Raadamine Raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus). Õuemaa Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala. Olemaosleva õuemaa ulatus on katastriüksuse plaanil fikseeritud ja maakatastris registreeritud. 27 Kasutatud kirjandus Pae, T., 2014. Eesti-Vene piir Vasknarvas- Euroopa Liit Narva jõe paremkaldal. Akadeemia, 10, 1731 1746. Feršel, A.-L.; Tuvi, E.-L., 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 2 Narva jõgi. Kuru-Tartu: Keskkonnaamet. Järveoja, M., Hang, T., Aunap, R., Pae, T., 2010. Vasknarva muutunud rannad. Eesti Loodus, 12, 22 28. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 79 / 157
28 LISAD Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 80 / 157
Lisa 1. KSH aruanne KSH aruanne on esitatud eraldi dokumendina. Lisa 2. u lähteseisukohad Lähteseisukohad on esitatud eraldi dokumendina. Lisa 3. Väärtuslike maastike register Väärtusliku maastiku Tähtsus Asukoht nimetus Iisaku Maakondliku tähtsusega Tärivere mägi ja Iisaku alevik Jaama-Karoli Kohaliku tähtsusega Jaama ja Karoli küla ning Jaama jõgi ehk Struuga suue Narva jõkke Jõuga Kohaliku tähtsusega Jõuga kääbaskalmistu, Iisaku-Illuka servamoodustiste vöönd, kolme järve ning ümbruskonna põlismetsad Kauksi-Remniku Maakondliku tähtsusega Peipsi järve põhjarannik Kauksi ja Remniku vahel Kiikla-Võrnu-Ereda Kohaliku tähtsusega Kiikla mõisa, Võrnu küla ja selle lähedased põllumaad Kotka-Lõpe Kohaliku tähtsusega Metsamassiivid Iisakust läänes ja edelas Õpetaja soo, Rannapungerja jõe lamm, Kõrtsikraavi ümbrus Kuningaküla-Permisküla Kohaliku tähtsusega Kuningküla, Permisküla ning nende vahele jääv Narva jõe vasakkallas Kuremäe-Kivinõmme Maakondliku (riikliku) Kuremäe, Puhatu ja Kivinõmme küla ümbrus, tähtsusega Kalevipoja haud Kurtna-Illuka Maakondliku tähtsusega Kurtna mõhnastik järvedega, Kurtna ning Illuka mõisa ja kalmistu Mäetaguse-Uhe Kohaliku tähtsusega Mäetaguse mõis, alevik, Rajaküla ning neid ümbritsevad põllud Pagari-Kalina Kohaliku tähtsusega Pagari mõis, Kalina küla ning nende vahele jäävad põllud Rannapungerja- Kohaliku tähtsusega Rannapungerja jõe alamjooks Tudulinna Tudulinna aleviku ja Peipsi ranniku Rannapungerja ümbruses Vasknarva-Smolnitsa Maakondliku tähtsusega Peipsi põhjarannik Vasknarva ja Smolnitsa vahelisel lõigul Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 81 / 157
Iisaku Tegemist on kultuurilis-ajaloolise- ja loodusmaastikuga. Tärivere mägi ehk Iisaku oos on Iisaku- Illuka servamoodustistevööndi kõrgeim osa, ulatudes 94 m kõrgusele üle merepinna, olles sellega Alutaguse kõrgeim punkt Ida-Virumaa piires. Jaama-Karoli Tegemist on omanäolise kultuurilis-ajaloolise ja loodusmaastikuga. Omanäoliseks teeb piirkonna põhiliselt vene asustusega vanailmeliste tänavkülade arhitektuur, mille omapäraks on majade iseloomulikud ehituslikud detailid ning hoonete paigutus. Piirkonna looduse teevad omanäoliseks ja Eestis ainulaadseks Jaama jõe suudme ümbruses olevad struugad vanad jõeharud koos perioodiliselt üleujutatavate rohumaadega. Jõuga Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ning loodusliku maastikuga. Jõuga kääbaskalmistu on 290 kääpaga Eesti suurim. Kääbaskalmistust Raudi suunas asub kolm Jõuga järve. Kauksi-Remniku Tegemist on kõrge rekreatiivse väärtusega maastikuga alal asuvad Peipsi kõige kaunimad plaažid, unikaalsed laulvad liivad, väga head supluskohad. Maastikku ilmestavad rannaastangud, kuni 20 meetri kõrgused liivaluited ning neid kattev männik. Loodusobjektidest on märkimisväärseks veel kaitsealune Katase kadakas. Kiikla-Võrnu-Ereda Peamiselt on tegemist põllumajandusliku maastikuga kunagise eduka kolhoosi suured põllud pakuvad endiselt avaraid vaateid. Võrnu küla on omanäoline, eklektiline tänavküla. Kotka-Lõpe Tegemist on Alutagusele tüüpilise loodusmaastikuga. Siinset reljeefi rikastavad Peipsi endised rannavallid griivad. Siia on loodud matkarada, mis tõstab oluliselt piirkonna rekreatsioonilist väärtust. Kuningaküla-Permisküla Tegemist on kultuurilis-ajaloolise maastikuga. Peamiselt vene asurkonnaga Kuningküla ja Permisküla paistavad silma oma iseloomuliku arhitektuuri ja hoonete paigutusega. Kuremäe-Kivinõmme Tegemist on looduslike ja kultuurilis-ajalooliste maastike kompleksiga. Kuremägi on Alutaguse üks silmapaistvamaid kõrgendikke tõustes ümbritsevast tasandikust 40 m, merepinnast aga 92 m kõrgusele. Kuremäe ümbrus kujutab endast ajaloo kontsentraati. Peamiseks vaatamisväärsuseks on siin 1892. aastal asutatud Vene õigeusu nunnaklooster, mille territooriumil asuvad mitmed arhitektuuriliselt silmapaistvad ehitised. Kurtna-Illuka Tegemist on eelkõige mitmekesise loodusmaastikuga, ent vähetähtis pole ka ala kultuurilis-ajalooline, põllumajanduslik ning rekreatsiooniline külg. Ala tuumikuks on Kurtna nõmm (mõhnastik) koos 40 järvega. Mäetaguse-Uhe Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja põllumajandusliku maastikuga. Mäetaguse ümbruse iidsele asustusele viitavad mitmed asulakohad ja kultusekivid. Mäetaguse park. Ajaloolistest objektidest on silmapaistev Mäetaguse kalmistu, kus asuvad mälestuskivid hukkunud Balti pataljoni võitlejaile. Looduslik huviväärsus on aleviku loodepiiril kirde-edela suunaline seljak (osa radiaalsete ooside ahelikust), millest Mäetaguse ka oma nime on saanud. Loodusobjektidest on piirkonda ilmestamas suur karstiallikate avanemisala, Uhe kaasik ja dekoratiivsed kadakad Mäetaguse vahtkonnas. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 82 / 157
Pagari-Kalina Tegemist on peamiselt avatud põllumajandusliku maastikuga, millele lisanduvad loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise väärtusega objektid. Rannapungerja-Tudulinna Peamiselt on tegu kauni loodusmaastikuga, mida väärtustavad kultuurilisajaloolised objektid. Rannapungerja org on Eestis unikaalne ning vääriks looduskaitse alla võtmist kui ainus nii sügav üksnes kvaternaari setetesse lõikunud org. Kaunis on oma männimetsa, liivaranna ja luidetega ka Rannapungerja ümbrus. Ajaloo objektidest on piirkonnas mitmeid kalmeid. Vasknarva-Smolnitsa Tegemist on Kauksist Vasknarvani ulatuva kauni liivaranna idapoolse osaga. Smolnitsa küla kohal on järve ja maantee vahele jääv Eestis ainulaadne paraboolluitestik koos lodu ja madalsooga võetud looduskaitse alla. Vasknarvas asuvad 15. sajandist pärineva ordulinnuse varemed ning suur, kõrge ringmüüriga ümbritsetud õigeusukirik. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 83 / 157
Lisa 4. Kultuuriväärtuslikud objektid KULTUURIMÄLESTISED Mälestise nimi Mäletise liik Regist ri nr Kaitsekorra alus 1. Asulakoht (ID Arheoloogiamälestis 9128 Kultuurimälestiseks 110024933) tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) 2. Asulakoht (ID 110024934) 3. Asulakoht (ID 110024982) 4. Asulakoht ja rauasulatuskoht (ID 885224) 5. Iisaku kalmistu (ID 110017288) 6. Iisaku kirik, 1894-1896 (ID 110019469) 7. Iisaku ministeeriumikool, 1915 (ID 110019468) 8. Iisaku seltsimaja, 20. saj (ID 110018828) 9. Illuka mõisa park, 19. saj (ID 110019284) Arheoloogiamälestis 9134 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis 9124 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis 9132 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Ajaloomälestis 35 Kultuurimälestiseks tunnistamine Kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Ehitismälestis 13847 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 13846 Ehitismälestis 13848 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis 13854 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kaitsevööndi ulatus on fiktseeritud plaanil Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 84 / 157
10. Illuka mõisa peahoone, 1888 (ID 110019283) 11. Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi" (ID 110014812) 12. Kalmistu (ID 110014811) 13. Kalmistu (ID 110014961) 14. Kalmistu (ID 110021418) 15. Kalmistu (ID 110021425) 16. Kalmistu (ID 110021431) 17. Kalmistu (ID 110021432) 18. Kalmistu, 15.-18. saj. (ID 110021419) 19. Kalmistu, 15.-18. saj (ID 110021420) 20. Kalmistu, 15.-18. saj (ID 110025693) 21. Kalmistu, 16.-17. saj (ID 110015123) 22. Kiikla mõisa abihoone, 20. saj (ID 110024200 23. Kiikla mõisa ait, 19. saj (ID 110018919) 24. Kiikla mõisa magasiait, 19. saj 25. Kiikla mõisa park, 19. saj (ID 110018917) 26. Kiikla mõisa peahoone, 19. saj (ID 110018916) Ehitismälestis 13853 nr. 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Arheoloogiamälestis 9130 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 19. detsember 2006 a käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Arheoloogiamälestis 9129 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis 9177 Kultuurimälestiseks tunnistamine Arheoloogiamälestis 8970 Arheoloogiamälestis 8977 Arheoloogiamälestis 8983 Arheoloogiamälestis 8984 Arheoloogiamälestis 8971 Arheoloogiamälestis 8972 Arheoloogiamälestis 8964 Arheoloogiamälestis 8969 kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis 13985 13983 13984 13981 13980 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 85 / 157
27. Kiikla mõisa sepikoda, 20. saj (ID 110024269) 28. Kiikla mõisa talltõllakuur, 19. saj (ID 110018918) 29. Kiikla mõisa tuuleveski, 19. saj (ID 110024271) 30. Kiikla mõisa viinavabriku vare, 19. saj (ID 110024270) 31. Kivikalme (ID 110014960) 32. Kivikalme, I at I pool - II at algus (ID 110015119) 33. Koht, kus 18. sajandil asus klaasikoda (ID 110017290) 34. Koltsina kõrtsihoone, 19. saj (ID 110018915) 35. Kultusekivi (ID 110014810) 36. Kultusekivi (Lohukivi) (ID 110014813) 37. Kultusekivi (ID 110014815) 38. Kultusekivi (Lohukivi) (ID 110015077) Ehitismälestis 13986 Ehitismälestis 13982 Ehitismälestis Ehitismälestis 13988 13987 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Arheoloogiamälestis 9176 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Arheoloogiamälestis 8965 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Ajaloomälestis 37 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Ehitismälestis 13979 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Arheoloogiamälestis 9126 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Arheoloogiamälestis 9131 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, Vastavalt 169-171, 954) Arheoloogiamälestis 9133 Arheoloogiamälestis 9125 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 86 / 157
39. Kuremäe kloostri hooned, territoorium, piirdemüür, 1892-1910 (ID 110019209) 40. Kuremäe kloostri kalmistu (ID 110025651) 41. Kuremäe kloostri kalmistu kirik, 19. saj. (ID 110019211) 42. Kuremäe kloostri võõrastemaja, 19. saj (ID 110019210) 43. Kurtna mõisa karjalaut 1, 19. saj (ID 110019293) 44. Kurtna mõisa karjalaut 2, 19. saj (ID 110019294) 45. Kurtna mõisa kivisild 1,19-20. saj (ID 110019287) 46. Kurtna mõisa kivisild 2, 19-20. saj (ID 110019288) 47. Kurtna mõisa park, 19. saj (ID 48. Kurtna mõisa peahoone, 19. saj (ID 110019285) 49. Kurtna mõisa talltõllakuur, 19. saj (ID 110019292) 50. Kurtna mõisa tuuleveski, 19. saj (ID 110019295) 51. Kurtna mõisa valitsejamaja, 19.- 20. saj (ID 110019289) nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Ehitismälestis 13849 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis 13852 Ehitismälestis 13851 Ehitismälestis 13850 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis 13863 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 13864 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis 13857 Ehitismälestis 13858 Ehitismälestis 13856 Ehitismälestis 13855 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 13862 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ehitismälestis 13865 Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ehitismälestis 13859 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 87 / 157
52. Kurtna mõisa viinaait, 19. saj (ID 110019290) 53. Kääbas (ID 110014953) 54. Kääbas (ID 110014954) 55. Kääbas (ID 110014955) 56. Kääbas (ID 110014956) 57. Kääbas (ID 110014957) 58. Kääbas (ID 110014958) 59. Kääbas (ID 110014959) 60. Kääbas (ID 110015122) 61. Kääbas (ID 110021424) 62. Kääbas, 12.-13. saj (ID 110021427) 63. Kääbas, 12.-13. saj (ID 110021428) 64. Kääbas, I at II pool (ID 110021422) 65. Kääbas, I at II pool (ID 110021423) 66. Kääbas, II at algus (ID 110015121) 67. Kääbas, II at I pool (ID 110021426) 68. Kääbaskalmistu, I at I pool (ID 110015120) 69. Linnus (ID 110021421) 70. Linnus (ID 110024702) Ehitismälestis 13860 Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Arheoloogiamälestis 9169 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestis 9170 9171 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus Arheoloogiamälestis 9172 nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis 9173 Arheoloogiamälestis 9174 Arheoloogiamälestis 9175 Arheoloogiamälestis 8968 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestis 8976 8979 8980 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Arheoloogiamälestis 8974 Arheoloogiamälestis 8975 Arheoloogiamälestis 8967 Arheoloogiamälestis 8978 Arheoloogiamälestis 8966 Arheoloogiamälestis 8973 Arheoloogiamälestis 9127 Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 88 / 157
71. Mäetaguse kabel, 19. saj (ID 110018903) 72. Mäetaguse mõisa park, 19. saj (ID 110018635) 73. Mäetaguse mõisa aednikumaja, 19. saj (ID 110018902) 74. Mäetaguse mõisa ait 1, 19. saj (ID 110018636) 75. Mäetaguse mõisa ait 2, 19. saj (ID 110018831) 76. Mäetaguse mõisa kasvuhoone, 19. saj (ID 110018830) 77. Mäetaguse mõisa peahoone, 18.-19. saj (ID 110018634) 78. Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur, 19. saj (ID 110018829) 79. Ohvriallikas "Püha allikas", I-II at (ID 110021429) 80. Ohvritamm (ID 110021430) Ehitismälestis 13967 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 13961 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele Ehitismälestis 13966 kaitsevööndite määramine kultuuriministri 19. Ehitismälestis 13962 detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Ehitismälestis 13965 Ehitismälestis 13964 Ehitismälestis 13960 Ehitismälestis 13963 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Arheoloogiamälestis 8981 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Arheoloogiamälestis 8982 Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maaameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 89 / 157
81. Pagari koolimaja, 20. saj (ID 110018914) 82. Pagari mõisa aednikumaja, 19. saj (ID 110018907) 83. Pagari mõisa ait, 19. saj (ID 110018909) 84. Pagari mõisa kelder, 19. saj (ID 110018906) 85. Pagari mõisa kuivati, 19. saj (ID 885232) 86. Pagari mõisa park, 19. saj (ID 110018905) 87. Pagari mõisa peahoone, 19. saj (ID 110018904) 88. Pagari mõisa piirdemüürid, 19. saj (ID 110018912) 89. Pagari mõisa tuuleveski, 1859 (ID 885234) 90. Pagari mõisa tõllakuur, 19. saj (ID 110018908) 91. Pagari mõisa viinavabrik, 19. saj (ID 885231) 92. Terroriohvrite ühishaud (ID 110017286) 93. Terroriohvrite ühishaud (ID 110017287) 94. Terroriohvrite ühishaud (ID 110017662) Ehitismälestis 13978 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Ehitismälestis 13971 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 13973 Ehitismälestis 13970 Ehitismälestis 13975 Ehitismälestis 13969 Ehitismälestis 13968 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Ehitismälestis 13976 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 13977 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele Ehitismälestis 13972 kaitsevööndite määramine kultuuriministri Ehitismälestis 13974 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Ajaloomälestis 33 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuri- ja Ajaloomälestis 34 haridusministri 01.06.1995 määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Ajaloomälestis 51 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 90 / 157
95. Tudulinna hüdroelektrijaam 96. Tudulinna kirik, 1939 (ID 110022756) 97. Tudulinna tuuleveski, 19.-20. saj (ID 110024272) 98. Tudulinna vana kirik, 1766-1863 (ID 110022757) 99. Vabadussõja mälestussammas (ID 110017678) 100. Vabadussõja Pagari lahingu mälestussammas (ID 110017675) 101. Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaik mälestussambaga (ID 110017674) 102. Vasknarva linnuse varemed, 1349-1442 (ID 110019450) 103. Väike-Pungerja postijaam, 1830-1831 (ID 110018633) Ehitismälestis 30376 Tudulinna hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri käskkiri 28.06.2016 nr 1-2 /118 Ehitismälestis 14050 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis 14052 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis 14051 Ajaloomälestis 27103 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 26.06.2003 käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Ajaloomälestis 27100 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 26.06.2003 käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 144 (RTL, 10.04.2007, 28, 516) Ajaloomälestis 27099 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 26.06.2003 käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Ehitismälestis 13827 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis 13959 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Tudulinna hüdroelektrijaama kaitsevööndiks on määratud Paisu kinnistu (KÜ 81501:005:0033). Mälestise väliskontuur ja kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 91 / 157
104. II maailmasõjas hukkunute ühishaud (ID 110017289) Ajaloomälestis 36 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995 määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 92 / 157
Lisa 5. Looduskaitsealused objektid 2. Endine Agusalu looduskaitseala (KLO1000599) KAITSEALAD Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Alutaguse rahvuspark Vastavalt looduskaitse Vastavalt looduskaitse seadusele 91 lg 19 (KLO1000669) seadusele 91 lg 19 kehtivad Alutaguse rahvuspargis Puhatu, Agusalu, kehtivad Alutaguse Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, rahvuspargis Puhatu, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse Agusalu, Muraka ja maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala Selisoo looduskaitseala, ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni Kurtna, Smolnitsa, rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte Jõuga, Struuga ja kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini. Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala Vastavalt looduskaitse seadusele 26 lg 2 punktile 6 on Alutaguse rahvuspark moodustatud Ida-Eesti ning Iisaku parkmetsa tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja piirid ja kaitsekord kuni rannikumaastike looduse ning kultuuripärandi rahvuspargi kaitseeeskirja kaitseks. jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 152 Agusalu looduskaitseala kaitseeeskiri Agusalu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitseeesmärk on: 1) säilitada, uurida ja tutvustada Alutagusele iseloomulikke inimtegevusest vähe mõjutatud soomassiive, nendega seotud metsakooslusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest neli kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, järvekaur (Gavia arctica), karvasjalgkakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sooräts (Asio flammeus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ning hallrähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on ühtlasi III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki kanakulli (Accipiter gentilis); 4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 93 / 157
3. Endine Iisaku maastikukaitseala (KLO1000670) 4. Endine Jõuga maastikukaitseala (KLO1000659) 5. Endine Kurtna maastikukaitseala (KLO1000194) 6. Endine Muraka looduskaitseala (KLO1000536) Vabariigi Valitsuse 22.10.2018 määrus nr 107 Iisaku maastikukaitseala moodustamine ja kaitseeeskiri Vabariigi Valitsuse 31.08.2017 määrus nr 138 Jõuga maastikukaitseala kaitseeeskiri 1 Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määrus nr 103 Kurtna maastikukaitseala kaitseeeskiri " Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrus nr 135 Muraka looduskaitseala kaitseeeskiri 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Iisaku-Illuka oosiahelikku kuuluvat Tärivere mäge, Kirikumäe pargiilmelist puistut ja maastikuilmet; 2) metsakooslust, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike; 3) kaitsealust taimeliiki kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja selle kasvukohti; 4) kaitsealust loomaliiki lendoravat (Pteromys volans) ja tema elupaiku. õuga maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) metsa- ja veeökosüsteeme, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning Jõuga ja Kõnnu oosistikke; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 50) nimetab I lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060); 3) kaitsealuseid linnuliike must-toonekurge (Ciconia nigra) ja karvasjalg-kakku (Aegolius funereus) ning nende liikide elupaiku; 4) kaitsealuseid taimeliike lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum), väikest käopõlle (Listera cordata), soohiilakat (Liparis loeselii), harilikku sookäppa (Hammarbya paludosa) ja läänemõõkrohtu (Cladium mariscus) ning nende liikide elupaiku. Kurtna maastikukaitsealakaitse-eesmärk on Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110)3, vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, uurida ning tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi Muraka soostikku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest kaks kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, kassikakk (Bubo bubo), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus) ja valgeselg-kirjurähn Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 94 / 157
7. Endine Mäetaguse maastikukaitseala (KLO1000221) 8. Endine Narva jõe ülemjooksu hoiuala (KLO2000090) 9. Endine Puhatu looduskaitseala (KLO1000042) Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas 1 Vabariigi Valitsuse 11.05.2006 määrus nr 109 Mäetaguse maastikukaitseala kaitseeeskiri Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 nr 48 Puhatu looduskaitseala kaitseeeskiri1 (Dendrocopos leucotos) kuuluvad II kaitsekategooria liikide hulka ning herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), punaselgõgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), rooloorkull (Circusaeruginosus), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), välja-loorkull (Circus cyaneus), värbkakk (Glaucidium passerinum) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike harilikku lendoravat (Pteromys volans), kes kuulub ühtlasi I kaitsekategooria liikide hulka, ning männisinelast ehk ebasüsikut (Boros schneideri), väike-punalamesklast (Cucujus cinnaberinus), juus-kiilsirbikut (Dichelyma capillaceum), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilakat (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid. Mäetaguse maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*)³, puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) kaitse, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik. Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Puhatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 95 / 157
10. Endine Selisoo looduskaitseala (KLO1000639) Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 97 Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitseeeskiri 1 (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); 3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7 25) nimetab I lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), musttoonekurg (Ciconia nigra), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), sooräts (Asio flammeus), teder (Tetrao tetrix), tutkas (Philomachus pugnax), väikepistrik (Falco columbarius) ja välja-loorkull (Circus cyaneus); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), laialehine nestik (Cinna latifolia), palukarukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja vingerjas (Misgurnus fossilis); 5) kaitsealuseid linnuliike hallõgijat (Lanius excubitor), heletildrit (Tringa nebularia), kanakulli (Accipiter gentilis), mudaneppi (Lymnocryptes minimus), mustsaba-viglet (Limosa limosa), rabapüüd (Lagopus lagopus), suurkoovitajat (Numenius arquata) ja väikekoovitajat (Numenius phaeopus) ning nende liikide elupaiku; 6) rändlinnuliike kiivitajat (Vanellus vanellus), sinikael-parti (Anas platyrhynchos), sõtkast (Bucephala clangula), tuttvarti (Aythya fuligula) ja viuparti (Anas penelope) ning nende liikide elupaiku. Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Selisood ja sellega piirnevaid metsaalasid ning kaitsealuste liikide elupaiku; 2) liike, mida nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7 25) nimetab I lisas. Need on metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola); 3) nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ lisas nimetamata kaitsealuseid liike. Need on rabapüü (Lagopus lagopus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletilder (Tringa nebularia); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, looduslikus seisundis rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 96 / 157
11. Endine Smolnitsa maastikukaitseala (KLO1000105) 12. Endine Struuga maastikukaitseala (KLO1000597) Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 160 Smolnitsa maastikukaitseala kaitseeeskiri 1 Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrus nr 139 Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri 13. Iisaku mõisa park (KLO1200439) Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 14. Illuka mõisapark (KLO1200440) 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Smolnitsa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Peipsi põhjaranniku luitestikku, sellega seotud mitmekesiseid taimekooslusi ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soolehtmetsad (9080*). Struuga maastikukaitseala võetakse kaitse alla, et kaitsta: 1) Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ja luhtade elustikku ning rändlinnuliikide elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)3 ning lamminiidud (6450); 3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas soorätsu (Asio flammeus) ja rohuneppi (Gallinago media), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning rukkirääku (Crex crex), kes on III kategooria kaitsealune liik; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide tõugja (Aspius aspius) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning kaitse alla mittekuuluva ojasilmu (Lampetra planeri) elupaiku. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 15. Järvevälja maastikukaitseala (KLO1000476) 16. Kiikla mõisa park (KLO1200443) Vabariigi Valitsuse 10. novembri 2017. a määrus nr 162 Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Järvevälja maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Peipsi põhjaranniku luitestikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180), looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealust linnuliiki kalakotkast (Pandion haliaetus) ja tema elupaika; 4) kaitsealust taimeliiki pruuni lõikheina (Cyperus fuscus) ja selle elupaika. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 97 / 157
17. Kurtna mõisa park (KLO1200446) 18. Kõnnu dendraarium (KLO1200179) 19. Mäetaguse mõisa park (KLO1200448) 20. Pagari mõisa park (KLO1200449) Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 21. Uhe Kaasik (KLO1200197) Vabariigi Valitsuse 3. Antud pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt märtsi 2006. a määrus nr kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, 64 Kaitsealuste parkide, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. HOIUALAD Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Atsalama hoiuala (KLO2000056) 2. Raju hoiuala (KLO2000058) 3. Tagajõe hoiuala (KLO2000059) Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas Atsalama hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi lamminiitude (6450) kaitse. PÜSIELUPAIK Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Adra lendorava püsielupaik (KLO3001851, ID 733435274) 2. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO3001504, ID - 62598664) 3. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO3001632, ID 2107835692) 4. Alajõe metsise püsielupaik (KLO3000026, ID 1357777740) 5. Alliku kalakotka püsielupaik (KLO3001061, ID - 326447442) Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. 6. Arvila metsise püsielupaik (KLO3000027, ID - 126996492) Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 98 / 157
7. Ees-Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001346, ID 732450249) 8. Heinassaare lendorava püsielupaik (KLO3001840, ID 745327276) 9. Iisaku W lendorava püsielupaik (KLO3001843, ID 723861106) 10. Imatu kalakotka püsielupaik (KLO3001499, ID 28888756) 11. Jõemaa lendorava püsielupaik (KLO3001747, ID 1467563750) 12. Kaatermu musttoonekure püsielupaik (KLO3000492, ID - 1922778368) 13. Kamarna metsise püsielupaik (KLO3000030, ID - 94530982) 14. Karoli merikotka püsielupaik (KLO3001419, ID - 106949509) 15. Kassisaare kalakotka püsielupaik (KLO3001276, ID 884455520) 16. Kauksi metsise püsielupaik (KLO3000031, ID 1608066625) 17. Kaukvere lendorava püsielupaik (KLO3000553, ID 1884780544) 18. Kautvere lendorava püsielupaik (KLO3000550, ID -321427712) 19. Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaik (KLO3000569, ID - 1377265152) 20. Kellassaare lendorava püsielupaik (KLO3000544, ID - Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 Must-toonekure ja suurkonnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrus nr 58 II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 2004. a 20. mai määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 4 lõike 2 punktide 3 ja 8 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide musttoonekure (Ciconia nigra) ja suur-konnakotka (Aquila clanga) isendite elupaigad, mida tuleb kaitsta nende kahe liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 7 punktide 4-7, 11-13, 16-18 ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 99 / 157
21. Kiikla metsise püsielupaik (KLO3000032, ID - 1303747937) 22. Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik (KLO3000570, ID - 662314752) 23. Kivistiku lendorava püsielupaik (KLO3000543, ID - 73223936) 24. Kruusoja lendorava püsielupaik (KLO3000546, ID 1814999808) 25. Kurtna rohetilksambliku ja kollase virvesambliku püsielupaik (KLO3000573, ID 997914112) 26. Kuru merikotka püsielupaik (KLO3001372, ID - 1803238323) 27. Kuru metsise püsielupaik (KLO3000035, ID - 53862546) 28. Kuuse-Jaani lendorava püsielupaik (KLO3000541, ID 757743360) 29. Küüska lendorava püsielupaik (KLO3000549, ID 1261597696) 30. Leemetsi lendorava püsielupaik (KLO3001899, ID - 243842450) 31. Lehmasoone S lendorava püsielupaik (KLO3001841, ID 741665986) 32. Lõpe kalakotka püsielupaik (KLO3001155, ID - 638552779) Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine 189091840) püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrus nr 58 II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrus nr 58 II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 7 punktide 4-7, 11-13, 16-18 ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 7 punktide 4-7, 11-13, 16-18 ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 100 / 157
33. Mihklimurru lendorava püsielupaik (KLO3001757, ID - 192841816) 34. Murru lendorava püsielupaik (KLO3001761, ID - 3970644) 35. Mustassaare lendorava püsielupaik (KLO3001842, ID 723430746) 36. Mustassaare metsise püsielupaik (KLO3000036, ID - 1566578878) 37. Mädamänniku lendorava püsielupaik (KLO3001764, ID 1695311488) 38. Mäe lendorava püsielupaik (KLO3001765, ID 902470122) 39. Männisinelase püsielupaik (KLO3000002, ID 1116590020) 40. Nissipõllu lendorava püsielupaik (KLO3001766, ID - 996704650) 41. Ojadevahe lendorava püsielupaik (KLO3001768, ID 2106092922) 42. Ongassaare metsise püsielupaik (KLO3000037, ID 1862157405) 43. Oonurme lendorava püsielupaik (KLO3000551, ID - 9138688) 44. Oonurme lendorava püsielupaik (KLO3001859, ID Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 6. mai 2005. a määrus nr 34 Männisinelase ja eremiitpõrnika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» 8 lõike 1 punktide 3 ja 5 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide männisinelase (Boros schneideri) ja eremiitpõrnika (Osmoderma eremita) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 101 / 157
563307694) 50 tagamiseks. 45. Oonurme metsise Keskkonnaministri 13. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse püsielupaik (KLO3000038, ID - jaanuari 2005. a määrus 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II 478960155) nr 1 Metsise kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike püsielupaikade kaitse 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva alla võtmine liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta 46. Oonurme väikekonnakotka püsielupaik (KLO3000313, ID 1586572242) 47. Oonurme väikekonnakotka püsielupaik (KLO3001519, ID 772866512) 48. Pasti väikekonnakotka püsielupaik (KLO3000314, ID - 504150524) 49. Pasuna lendorava püsielupaik (KLO3000547, ID - 845239808) 50. Pasuna lendorava püsielupaik (KLO3001863, ID 792820268) 51. Peressaare lendorava püsielupaik (KLO3000548, ID - 2115320576) 52. Permisküla kalakotka püsielupaik (KLO3001199, ID - 1531152578) 53. Pikanõmme lendorava püsielupaik (KLO3001857, ID 739151996) 54. Pikasilla 1 käpaliste püsielupaik (KLO3001220, ID - 595753030) 55. Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik (KLO3001223, ID 1890654064) 56. Pikati väike - konnakotka püsielupaik (KLO3001127,ID 809634656) 57. Pikati väikekonnakotka püsielupaik (KLO3001128, ID - 842735269) 58. Pilsneri lendorava püsielupaik (KLO3001850, ID 731685842) Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrus nr 12 Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest ( 50 lõik 1 ja 2) Keskkonnaministri 12. veebruari 2011. a määrus nr 10 I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite väljaspool kaitsealasid asuvad püsielupaigad liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 1 lõike 2 punktide 6, 8 ja 5 lõike 3 punktide 6, 24, 25, 32, 36-38, 51, 55, 65, 66, 69, 70 ja 76-79 kohaselt I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 102 / 157
59. Pootsiku merikotka püsielupaik (KLO3001770, ID - 1062482778) 60. Põldemasaare lendorava püsielupaik (KLO3001760, ID - 494327346) 61. Pärnamäe lendorava püsielupaik (KLO3001762, ID - 1495427164) 62. Ratva metsise püsielupaik (KLO3000039, ID 1180758683) 63. Reissaare lendorava püsielupaik (KLO3001898, ID - 1549164726) 64. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3001503, ID - 1579935800) 65. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO3001920, ID 397171446) 66. Ristikivi metsise püsielupaik (KLO3000040, ID 1489102656) 67. Rongassaare lendorava püsielupaik (KLO3001849, ID 731183860) 68. Roogendiku lendorava püsielupaik (KLO3001758, ID - 282168760) 69. Roogendiku lendorava püsielupaik (KLO3001839, ID 746406692) 70. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001345, ID 727149232) 71. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001506, ID 1046860280) 72. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO3001507, ID 653382136) 73. Roostoja merikotka püsielupaik (KLO3001459, ID 202789936) Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 103 / 157
74. Roostoja väikekonnakotka püsielupaik (KLO3000923, ID - 1762221568) 75. Saaremaa lendorava püsielupaik (KLO3001853, ID 735972148) 76. Saarevälja lendorava püsielupaik (KLO3001769, ID 67299860) 77. Saarevälja metsavahi lendorava püsielupaik (KLO3001855, ID 736927962) 78. Suuremurru lendorava püsielupaik (KLO3001755, ID - 1512919140) 79. Tagajõe väikekonnakotka püsielupaik (KLO3001126, ID 1940433735) 80. Tudulinna raba metsise püsielupaik (KLO3000041, ID 1027889751) 81. Tärivere mäe lendorava püsielupaik (KLO3001844, ID 723984652) 82. Uuetoa lendorava püsielupaik (KLO3001847, ID 728658368) 83. Uuetoa väikekonnakotka püsielupaik (KLO3000300, ID 409271888) 84. Vahtramurru lendorava püsielupaik (KLO3001845, ID 728345442) 85. Viilipoja lendorava püsielupaik (KLO3001852, ID 733963766) 86. Võhkassaare lendorava püsielupaik (KLO3001751, ID - 414495864) Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrus nr 12 äike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli 2006. a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri ÜKSIKOBJEKTID Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite väljaspool kaitsealasid asuvad püsielupaigad liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 104 / 157
Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Kalina ohvritamm (KLO4000643, ID 89) 2. Katase kadakas (KLO4000640, ID 86) 3. Katmani tammed (KLO4000784, ID 464) 4. Männid (20); Sõrumäe männid (KLO4000641, ID 87) 5. Oonurme rändrahn (2) (KLO4001043, ID 1003) 6. Pilliroosoo rändrahn (KLO4001270, ID 1253633684) 7. Pärnad; Lemmaku pärnad (2) (KLO4001220, ID 243) Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseeeskiri Kaitse eesmärk on kaitsta üksikobjekti tema teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu. Kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest ( 4 lõige 6). 8. Püha tamm (KLO4000785, ID 465) 9. Ristimänd (KLO4000642, ID 88) 10. Võrnu rändrahn (KLO4000938, ID 805) Looduskaitseline piirang 1. Agusalu loodusala (RAH0000624, ID -1657606125) 2. Alajõe loodusala (RAH0000636, ID 1419267256) 3. Atsalama loodusala (RAH0000165, ID 1001412327) 4. Jõuga loodusala (RAH0000167, ID -512044179) 5. Järvevälja loodusala (RAH0000161, ID -1337572619) 6. Kauksi loodusala (RAH0000162, ID -792599790) 7. Kurtna loodusala (RAH0000168, ID -1861059511) 8. Muraka loodusala (RAH0000158, ID -1312660647) NATURA 2000 Loodusalad Kaitsekord I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on männipurelane (Stephanopachys linearis). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad 6210), puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad 9060) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on männisinelane (Boros schneideri). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 105 / 157
9. Mäetaguse loodusala (RAH0000166, ID 1657983132) 10. Puhatu loodusala (RAH0000545, ID -1584455064) 11. Selisoo loodusala (RAH0000543, ID -502138818) 12. Smolnitsa loodusala (RAH0000544, ID 300481379) 13. Struuga loodusala (RAH0000602, ID -1864752392) 14. Tudusoo loodusala (RAH0000565, ID -1697041260) siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väikepunalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad 9060); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), idavõsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesooja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (*2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*) ja harilik võldas (Cottus gobio). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 106 / 157
Lisa 6. Veealad Nimi 1. Agusalu järv (VEE2044500, ID - 2094021713) 2. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv) (VEE2026200, ID -148359398) 3. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv) (VEE2027200, ID 1251419595) 4. Aknajärv (VEE2025600, ID - 436010496) 5. Allikjärv (VEE2025300, ID 1694766506) 6. Armise järv (VEE2035200, ID - 1069164741) 7. Haugjärv (Kurtna Haugjärv) (VEE2026800, ID 1973007055) 8. Heinasoo järved (VEE2035310, ID - 85145132) 9. Heinasoo järved (VEE2035320, ID - 274367306) 10. Heinasoo järved (VEE2035330, ID 846210491) 11. Heinasoo järved) (VEE2035340, ID - 308121601) 12. Imatu järv (VEE2035300, ID - 1066984479) 13. Jaala järv (VEE2026000, ID - 829664756) 14. Kaarlepa järv (VEE2035210, ID 1936054112) 15. Kalina järv (VEE2024400, ID 1880828906) 16. Kihljärv (VEE2024800, ID - 1967119607) 17. Kirjakjärv (VEE2026500, ID - 578872616) 18. Konnajärv (Kurtna Konnajärv) (VEE2024700, ID -1074504664) 19. Konsu järv (VEE2027900, ID - 1295272435) 20. Korponi järv (VEE2036100, ID 1220161139) 21. Kulpjärv (VEE2015200, ID 176502507) Veepeegli pindala (ha) 2,7 (kogu pindala 2,79) JÄRVED Valgala pindala (km 2 ) Kallasrada (m) Veekaitsevöönd (m) EKV (m) Piiranguvöönd (m) 4 10 25 50 5,8 4 10 25 50 2 4 10 25 50 8,6 4 10 25 50 0,1 10 25 50 4,1 4 10 25 50 1,7 4 10 25 50 1,2 10 25 50 0,4 10 25 50 1,7 10 25 50 0,4 10 25 50 28,2 4,86 4 10 50 100 19,3 2 4 10 50 100 1,4 10 25 50 3,9 4 10 25 50 2 4 10 25 50 13,8 30,8 4 10 50 100 2,2 4 10 25 50 141,2 27 (Valgala koos Raudi kanali valgalaga: 120 km 2 ) 4 10 50 100 0,6 4 10 25 50 0,6 10 25 50 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 107 / 157
22. Kuradijärv (VEE2025700, ID - 1571595775) 23. Liivjärv (Jõuga Liivjärv) (VEE2035100, ID -312286622) 24. Liivjärv (Kurtna Liivjärv) (VEE2015000, ID -559241803) 25. Linajärv (Jõuga Linajärv) (VEE2034900, ID 1267203604) 26. Linajärv (Kurtna Linajärv) (VEE2027800, ID -1786871364) 27. Lusikajärv (VEE2015300, ID - 1458958624) 28. Martiska järv (Kurtna Martiska järv) (VEE2026100, ID -1486801891) 29. Martiska järv (Puhatu Martiska järv) (VEE2036200, ID -1405780936) 30. Must-Jaala järv (VEE2026300, ID 1477643155) 31. Mustjärv (Kurtna Mustjärv) (VEE2027000, ID -528600683) 32. Mätasjärv (Kurtna Mätasjärv) (VEE2025000, ID -28982177) 33. Niinsaare järv (VEE2026700, ID - 1164059450) 34. Nootjärv (VEE2025200, ID 2112675237) 35. Nurkjärv (VEE2035500, ID 734382327) 36. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv) (VEE2027400, ID -1538914640) 37. Pahasenja järv (VEE2035600, ID 252853612) 38. Pannjärv (VEE2024900, ID 1484799638) 39. Peenjärv (VEE2028000, ID - 1062523023) Konsu järv 40. Peen-Kirjakjärv (VEE2026900, ID - 1419089820) 41. Pesujärv (Jõuga Pesujärv) (VEE2035000, ID -1775394427) 42. Piirakajärv (VEE2025500, ID - 568070053) 43. Pikkjärv (Kõnnu Pikkjärv) (VEE2034700, ID -51140874) 44. Puhatu järv (VEE2036000, ID 943821178) 45. Punane järv (VEE2026810, ID - 1936135540) 46. Puujala järv (VEE2035400, ID - 932442994) 47. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv) (VEE2025100, ID -579805516) 1,5 4 10 25 50 1,9 10 25 50 4,7 4 10 25 50 1,1 10 25 50 0,8 4 10 25 50 0,3 10 25 50 3 4 10 25 50 6 4 10 25 50 1,1 10 25 50 5,5 4 10 25 50 0,5 10 25 50 6,2 4 10 25 50 5,1 4 10 25 50 6,2 4 10 25 50 12,9 20,6 4 10 50 100 2,1 4 10 25 50 1,9 4 10 25 50 8,2 4 10 25 50 9,5 4 10 25 50 1,9 10 25 50 1,3 4 10 25 50 1,9 4 10 25 50 20,9 4,79 4 10 50 100 0,1 10 25 50 2 10 25 50 0,4 10 25 50 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 108 / 157
48. Ratva järv (VEE2024200, ID - 327038640) 49. Rääkjärv (VEE2015100), ID 421510866) 50. Räätsma järv (VEE2027600, ID 1856703582) 51. Saarejärv (Kurtna Saarejärv) (VEE2027500, ID 105991409) 52. Seli raba laugas (VEE2034620, ID - 803567946) 53. Sisalikujärv (VEE2027300, ID 10158749) 54. Suurjärv (Kurtna Suurjärv) (VEE2025800, ID -1497122770) 55. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas) (VEE2034600, ID 1739311337) 56. Särgjärv (Kurtna Särgjärv) (VEE2027100, ID 318412082) 57. Tudulinna paisjärv (VEE2081520, ID -1677354170) 58. Valgejärv (Kurtna Valgejärv) (VEE2025900, ID -849300457) 59. Vasavere järv (VEE2025510, ID 1513077152) 60. Viinamardi järv (VEE2035900, ID 1214501885) 61. Virtsiku järv (VEE2025400, ID - 502975486) 62. Võhma järv (VEE2044400, ID 1224811993) 63. Võhma järv (VEE2044400, ID 1224811993) 64. Väike Linajärv (Kurtna Väike Linajärv) (VEE2027700, ID -491937657) 65. Väike-Agusalu järv (VEE2044510, ID -1175150652) 66. Väike-Niinsaare järv (VEE2026600, ID -1619671047) 67. Ümmargune järv (Kõnnu Ümmargune järv) (VEE2034800, ID - 833266369) 68. Nimetu (VEE2014170), ID - 469516375) 69. Nimetu (VEE2034770, ID 147925958) 70. Nimetu (VEE2034760, ID - 265432566) 25,1 (kogu pindala 25,58) 8,5 4 10 50 100 5 4 10 25 50 15,8 1,1 4 10 50 100 6,4 (kogu pindala 6,46) 4 10 25 50 1,1 10 25 50 0,3 10 25 50 33,9 10,5 4 10 50 100 3,3 (kogu pindala 3,31) 10 25 50 2,4 4 10 25 50 18 (kogu pindala 18,05) 313 4 10 50 100 8,5 4 10 25 50 41,5 10 50 100 1,8 10 25 50 2,1 4 10 25 50 1,9 10 25 50 1,9 10 25 50 0,4 10 25 50 4,1 10 25 50 0,6 10 25 50 1,6 4 10 25 50 1,6 10 25 50 1,2 10 25 50 0,9 10 25 50 Kogu pindala- veepeegli pindala ja saarte pindala kokku. andmed puuduvad Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 109 / 157
VOOLUVESI Nimi Põhitelje pikkus (km) Valgala pindala (km 2 ) Kallasrada (m) Veekaitsevöönd (m) EKV (m) Piiranguvöönd (m) 1. Agusalu oja (VEE1062700, ID 585247543) 3,8 3,3 2. Ahu oja (VEE1067701, ID 26253396) 1,7 <10 * 3. Ahujaani oja (Uuenurme oja) (VEE1070800, ID 2090752421) 4. Alajõgi (VEE1061300, ID 678356177) 5. Arvila kraav (VEE1069200, ID 1368094202) 6. Gluboki oja (VEE1063500, ID 960987700) 7. Gorodenka oja (VEE1062800, ID 1330971308) 8. Härjaoja (VEE1059700, ID - 1947593717) 9. Imatu oja (VEE1061700, ID 1867253189) 10. Jaama jõgi (VEE1062300, ID - 1631028377) 4,3 3,1 10 25 50 28,8 154,5 4 10 50 100 3,7 8,3 3,6 4,2 10 18,5 119,8 4 10 50 100 13,6 19,4 10 25 50 14,9 33,1 4 10 50 100 15,4 47,3 4 10 50 100 11. Jõemäe oja (VEE1061600, ID 1685642068) 6,4 8,8 10 25 50 12. Jõuga peakraav (VEE1058900, ID -1055534997) 6,8 29,9 4 10 13. Kabelikraav (VEE1064205, ID - 1440819016) 14. Karjamaa oja (VEE1061800, ID 902562210) 15. Karoli oja (VEE1062400, ID 991314977) 16. Kasesoo harukraav (VEE1062802, ID 470939125) 17. Kasesoo kraav (VEE1062900, ID -876443511) 18. Kauksi oja (VEE1060900, ID 1201204936) 0,4 <10 * 4 10 50 100 12,3 29,8 4 10 50 100 4,9 27,3 10 50 100 4,2 <10 * 8,1 33,1 13,6 44,1 4 10 50 100 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 110 / 157
19. Kaukvere jõgi (VEE1060200, ID -1956263408) 20,5 56,8 4 10 50 100 20. Kiikla peakraav (VEE1069400, ID 1075049656) 21. Kiissa oja (VEE1058400, ID 340360463) 22. Kohtla jõgi (VEE1070700, ID - 324741394) 23. Konsu kanal (VEE1064100, ID - 104078902) 24. Kopanka oja (VEE1062000, ID 2059995296) 25. Kruusoja (VEE1060400, ID - 1111329028) 26. Kuru oja (VEE1061100, ID 198021686) 27. Kõnnu peakraav (VEE1059000, ID -841628464) 28. Kõrtsikraav (VEE1059600, ID 857814311) 29. Kõveroja (VEE1060800, ID 1971787075) 30. Laasina kraav (VEE1062801, ID -725879307) 31. Laukasoo kraav (VEE1063200, ID -853731818) 32. Lemmaku peakraav (VEE1059400, ID -381190439) 33. Liiamäe kraav (VEE1064204, ID 1912606956) 8,1 16,3 10 6,7 9,8 10 25 50 27,4 186,5 4 10 50 100 1,9 1,3 10 4,7 6,6 10 25 50 26 81,4 4 10 50 100 6,5 14,4 10 25 50 4,9 12,5 10 13,4 26,1 4 10 5,3 11 10 25 50 5,5 10-25 * 6,2 12,3 8,4 18,7 10 0,5 <10 * 34. Luguki peakraav (Liguski oja) (VEE1063400, ID -948656673) 3,5 6,5 4 10 35. Lähtepää jõgi (VEE1064203, ID -1696925772) 6,4 10-25 * 36. Mihklimurru oja (VEE1060300, ID 1815999175) 37. Milloja (VEE1059100, ID - 1814821419) 38. Mustajõgi (VEE1063800, ID - 2066641939) 3,8 6 10 25 50 8,5 17,4 10 25 50 32,2 399,9 4 10 50 100 39. Mustaladva oja (VEE1064201, ID 1700292788) 7,9 14,2 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 111 / 157
40. Mustasoo oja (VEE1060000, ID -1190206159) 5,5 7,7 10 25 50 41. Mäetaguse jõgi (VEE1059200, ID 1115619730) 23,2 90,3 4 10 50 100 42. Männiku kraav (VEE1064202, ID 1202743476) 3,5 18,8 43. Narva jõgi (VEE1062200, ID - 1672347970) 73,8 56783 10 50 100 44. Ojamaa jõgi (VEE1068700, ID 2051253954) 27,2 233,7 4 10 50 100 45. Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) (VEE1069500, ID -950053799) 46. Oonurme oja (VEE1060100, ID 13127582) 47. Paeoja (VEE1063100, ID 183425210) 48. Paistemäe oja (VEE1060700, ID 1055958410) 8,6 3,1 10 7,2 10 10 25 50 2,8 11,7 10 25 50 2 5,7 10 25 50 49. Parvetuskraav (VEE1059500, ID -2050857870) 5,2 14,3 10 25 50 50. Peressaare kraav (VEE1060500, ID -1722326564) 51. Permisküla oja (VEE1062600, ID -255244376) 52. Poruni jõgi (VEE1063300, ID 517749532) 53. Puhatu oja (VEE1063000, ID - 1588068291) 6,9 8,6 15,1 33 4 10 12,3 32,6 10 50 100 12,6 33,7 4 10 50 100 54. Punasoo oja (VEE1057900, ID 1607856595) 13,4 48 4 10 50 100 55. Põllualuse kraav (VEE1069300, ID -1107142413) 7 5,4 56. Rannapungerja jõgi (VEE1058700, ID 1103457141) 57. Ratva oja (VEE1069100, ID - 1434301802) 58. Raudi kanal (Raudi jõgi) (VEE1063600, ID 1014196540) 54,5 594,6 4 10 50 100 6,3 56 4 10 50 100 24,1 72 4 10 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 112 / 157
59. Raudjõgi (VEE1069600, ID - 1405707237) 60. Rehessaare oja (VEE1058300, ID -356812794) 61. Remniku oja (VEE1061900, ID 2094257531) 62. Riiasoo kraav (VEE1063900, ID -645096667) 63. Rosseli oja (VEE1061000, ID - 966153943) 64. Saksoja (VEE1059800, ID - 236492816) 65. Smolnitsa oja (VEE1062100, ID -287949405) 66. Soompää kraav (VEE1064000, ID 1943365517) 67. Tagajõgi (VEE1059900, ID - 700681557) 68. Tammikmäe peakraav (VEE1059300, ID 1634105489) 8,1 19,5 10 25 50 13,9 39,6 4 10 50 100 7,2 27,6 4 10 50 100 8 34,5 4 9,6 20,6 10 25 50 11,5 17,7 10 25 50 1,4 1,8 4,9 8,4 10 43,8 256,6 4 10 50 100 2,3 14,1 10 69. Tarumaa peakraav (Jürioja) (VEE1069000, ID 1014274685) 8,1 19,5 10 70. Tsiretoki oja (VEE1062500, ID - 2023776306) 71. Uhe peakraav (VEE1058800, ID 380644946) 72. Uusküla oja (VEE1061200, ID - 1006684289) 73. Varesmetsa peakraav (VEE1061500, ID 859769706) 74. Vasavere jõgi (VEE1067700, ID 256492404) 75. Viilipoja (VEE1060600, ID - 451587507) 76. Virussaare kraav (VEE1061400, ID -1589126227) 3,6 1,9 10 25 50 12,2 25,5 10 5,8 7,7 10 25 50 9,6 25,6 4 10 15,7 51,6 4 10 50 100 7,3 13,7 10 25 50 3,2 7,1 * Täpne valgala pindala info puudub Kollasega tähistatud vooluvesi jääb Alutaguse valla piiridesse vaid väga vähesel määral. ALLIKAD Veekaitsevöönd (m) EKV Piiranguvöönd (m) (m) 1. Niine allikas (VEE4315300, ID -873288118) 10 25 50 2. Pühtitsa allikas (VEE4307201, ID -1724024148) 3. Nimi teadmata (VEE4307200, ID 1328525839) 10 25 50 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (7.08.2018) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 113 / 157
Piia Kirsimäe Teie 22.11.2018 Kobras AS Meie 5.12.2018 nr 2-5/18/308 piia@kobras.ee Hüdroloogilised andmed Keskkonnaagentuur esitab Teile, vastavalt Teie taotlusele 1% ja 2% tõenäosusega veetasemed Peipsi järve põhjarannikul (arvutatud HJ Mustvee andmetel). 1% 2% Veetase ( m AS) 31,78 31,66 Lugupidamisega Ivo Saaremäe Peaspetsialist klienditeenindus üldosakond 666 0924 5665 1973 Keskkonnaagentuur Riigi Ilmateenistus Mustamäe tee 33 10616 Tallinn 6660901 Facebook Keskkonnaagentuur Anna Põrh hüdroloog
Lisa 8. Ehituskeeluvööndi vähendamine Skeem 17. EKV vähendamine 25 meetrile Rannapungerja jõel Rannapungerja kompaktse asustusega alal. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 115 / 157
Skeem 18. EKV vähendamine 25 meetrile Rannapungerja jõe ja Tagajõe ääres asuvatel vanadel talukohtadel ca 50 m ulatuses. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 116 / 157
Lisa 9. Riigiteede nimekiri Maa-ameti (2018) andmetel asuvad Alutaguse valla territooriumil või valda läbivad riigimaanteedest põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ning järgmised tugimaanteed ja kõrvalmaanteed: Tugimaanteed: nr 32 Jõhvi-Vasknarva nr 35 Iisaku-Tudulinna-Avinurme nr 88 Rakvere-Rannapungerja Kõrvalmaanteed: nr 13110 Väike-Pungerja Estonia kaevanduse nr 13111 Kauksi-Vasknarva nr 13112 Iisaku-Alajõe nr 13126 Kohtla-Järve-Mäetaguse nr 13129 Savala-Arvila nr 13135 Pagari-Illuka nr 13150 Jõuga-Raudi nr 13151 Mäetaguse-Iisaku nr 13152 Säilliku-Kuru nr 13153 Kauksi-Kuru nr 13154 Iisaku-Varesemetsa nr 13155 Tärivere-Iisaku nr 13156 Iisaku haigla tee nr 13157 Kuremäe-Soompea nr 13158 Agusalu-Permisküla nr 13159 Karjamaa-Remniku nr 13165 Oonurme-Peressaare nr 13166 Kruusoja-Peressaare nr 13173 Sahargu tee nr 13181 Jõetaguse-Aruküla-Mäetaguse nr 13182 Jaama-Kuningaküla nr 13183 Tudulinna-Sahargu nr 13205 Ereda-Võrnu-Sala nr 13206 Apandiku-Võrnu-Kiikla nr 13207 Jõuga-Koldamäe nr 13208 Kuremäe-Kaidma nr 13209 Mäetaguse tee Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 117 / 157
Lisa 10. AS Eleringi olemasolevad liinid ja alajaamad Olemasolevad 110 kv õhuliinid Alutaguse vallas Tähis Nimetus Liini algus Liini lõpp Tüüp L070 Alutaguse Estonia- Alajaam Alajaam Estonia- õhuliin Põhja Alutaguse Põhja L071 Alutaguse Estonia- Alajaam Alajaam Estonia- õhuliin Põhja Alutaguse Põhja L072 Alutaguse Konsu Alajaam Alajaam Konsu õhuliin Alutaguse L073 Alutaguse Konsu Alajaam Alajaam Konsu õhuliin Alutaguse L08 Aidu Jaoskonna 3B Alajaam Aidu Alajaam Jaoskonna õhuliin 3B L104A Illuka Alutaguse Alajaam Illuka Alajaam Alutaguse õhuliin L104B Mustvee Alutaguse Alajaam Mustvee Alajaam Alutaguse õhuliin L104C Alajõe haru Liin Mustvee Alajaam Alajõe õhuliin Alutaguse L135 Ahtme Aidu Alajaam Ahtme Alajaam Aidu õhuliin L136 Ahtme Illuka Alajaam Ahtme Alajaam Illuka õhuliin L138A Püssi Kiikla Alajaam Püssi Alajaam Kiikla õhuliin L138B Kiikla Alutaguse Alajaam Kiikla Alajaam Alutaguse õhuliin Olemasolevad 330 kv õhuliinid Alutaguse vallas Tähis Nimetus Liini algus Liini lõpp Tüüp L300 Balti Tartu Alajaam Balti Alajaam Tartu õhuliin L353 Viru Tsirguliina Alajaam Viru Alajaam õhuliin Tsirguliina L356 Viru Paide Alajaam Viru Alajaam Paide õhuliin Alajaamad Alajaama nimetus Pinge Estonia-Põhja 110 Alajõe 110 Illuka 110 Alutaguse 110 Konsu 110 Kiikla 110 Jaoskonna 3B 110 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 118 / 157
Skeem 19. Liini L104A demonteeritav lõik Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 119 / 157
Skeem 20. Liini L138A ümberehitus. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 120 / 157
Lisa 11. Puhastid ja puurkaevud Puhasti nimi Iisaku Illuka kool Kiikla Kraav-settebassein nr 2 Kuremäe Kuremäe kloostri reoveepuhasti Kurtna Mäetaguse reoveepuhasti Narva karjääri biopuhasti Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein Pühtitsa kloostri puhastusseadmed Rannapungerja sadama kü Remniku lastelaagri puhasti Settebassein nr 10 Settebassein nr 14 Settebassein nr 2 Settebassein nr. 2 Settebassein nr. 3 Settebassein nr 3 Settebassein nr 4 Settebassein nr 5 Settebassein nr 7 Settebassein nr 8 Tasandik AS reoveepuhasti Tudulinna reoveepuhasti Vasknarva kordoni reoveepuhasti KKR kood PUH0440820 PUH0440400 PUH0440540 PUH0442170 PUH0440390 PUH0000014 PUH0440380 PUH0440550 PUH0440250 PUH0000015 PUH0000047 PUH0000069 PUH0441920 PUH0441610 PUH0441760 PUH0441360 PUH0442160 PUH0440280 PUH0440050 PUH0440060 PUH0440170 PUH0440180 PUH0440910 PUH0441340 PUH0441350 PUH0440660 PUH0440420 PUH0000174 KKR kood EHAK Veehaare PRK0019642 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK0030778 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (30778) PRK0003002 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla PRK0004014 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0003959 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla PRK0015654 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (15654) PRK0016711 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla Tarbepuurkaev (16711) PRK0018220 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18220) PRK0017962 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17962) PRK0012284 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12284) PRK0025380 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (25380) PRK0018223 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18223) PRK0019761 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (19761) PRK0003176 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3176) PRK0055621 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK0023089 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23089) PRK0018349 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (18349) PRK0016151 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (16151) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 121 / 157
PRK0020316 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (20316) PRK0003869 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0030602 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (30602) PRK0003265 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0021115 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (21115) PRK0020954 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (20954) PRK0018234 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18234) PRK0003491 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK0052815 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK0015766 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15766) PRK0016118 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16118) PRK0017025 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (17025) PRK0018668 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18668) PRK0005967 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (5967) PRK0018231 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18231) PRK0057837 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK0030600 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (30600) PRK0056987 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0003293 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0018689 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (18689) PRK0003227 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Vasavere laut (3227) PRK0018205 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18205) PRK0058178 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0053727 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0025899 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Koldamäe küla Tarbepuurkaev (25899) PRK0003250 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Kuremäe algkool (3250) PRK0055177 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0052316 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla PRK0018228 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18228) PRK0053906 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK0018203 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18203) PRK0004177 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (4177) PRK0018207 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18207) PRK0017975 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17975) PRK0020153 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (20153) PRK0019242 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0003663 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK0025631 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (25631) PRK0050316 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0026420 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (26420) PRK0022061 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (22061) PRK0004131 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0012283 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Mäetaguse III (12283) PRK0003983 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0051838 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0003367 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003536 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0012301 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK0020464 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (20464) PRK0015769 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15769) PRK0012292 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12292) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 122 / 157
PRK0030301 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (30301) PRK0003233 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 51 (3233) PRK0002631 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (2631) PRK0015172 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kuremäe (15172) PRK0005940 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (5940) PRK0002669 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (2669) PRK0018225 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18225) PRK0003235 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 49 (3235) PRK0016590 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (16590) PRK0004005 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK0003191 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (3191) PRK0009024 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla Atsalama II (9024) PRK0004139 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003557 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (3557) PRK0020618 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (20618) PRK0023007 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23007) PRK0019264 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0057048 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK0016582 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16582) PRK0021510 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (21510) PRK0003199 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK0022306 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (22306) PRK0020566 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20566) PRK0021908 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0003970 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0016152 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarbepuurkaev (16152) PRK0022677 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22677) PRK0022862 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (22862) PRK0013464 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (13464) PRK0012296 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Ratva (12296) PRK0003723 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0020074 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (20074) PRK0003495 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (3495) PRK0014760 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tudulinna (14760) PRK0016432 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (16432) PRK0022467 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22467) PRK0052020 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0019675 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (19675) PRK0019266 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0053894 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0004128 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0056351 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0050894 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla PRK0021714 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (21714) PRK0018536 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18536) PRK0013617 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (13617) PRK0054415 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK0002661 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (2661) PRK0005905 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla Tarbepuurkaev (5905) PRK0003164 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (3164) PRK0017976 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17976) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 123 / 157
PRK0003864 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0053567 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0054422 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Jõuga küla (54422) PRK0003861 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003560 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (3560) PRK0015078 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (15078) PRK0003371 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003203 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (3203) PRK0012285 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Tarbepuurkaev (12285) PRK0017967 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17967) PRK0016310 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (16310) PRK0055701 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK0023673 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (23673) PRK0016148 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16148) PRK0056562 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK0017991 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (17991) PRK0002988 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK0053823 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla PRK0003642 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0052716 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla PRK0021965 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (21965) PRK0019243 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0055996 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0003926 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK0013648 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0018239 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18239) PRK0003958 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla PRK0024018 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (24018) PRK0021190 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (21190) PRK0003008 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0017995 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17995) PRK0019245 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK0018081 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18081) PRK0016120 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16120) PRK0016914 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (16914) PRK0057937 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0003170 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Iisaku gümnaasium (3170) PRK0020976 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK0021417 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21417) PRK0013650 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0020058 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (20058) PRK0030412 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (30412) PRK0002586 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK0003184 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3184) PRK0013602 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (13602) PRK0023321 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Koldamäe küla Tarbepuurkaev (23321) PRK0002749 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla Rajaküla II (2749) PRK0017969 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17969) PRK0003969 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0013498 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (13498) PRK0019784 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 124 / 157
PRK0003247 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (3247) PRK0003193 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (3193) PRK0016123 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0003479 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0019786 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0018240 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18240) PRK0004243 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Peressaare küla Tarbepuurkaev (4243) PRK0003988 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0022212 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22212) PRK0003249 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Konsu (3249) PRK0022861 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22861) PRK0005844 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (5844) PRK0017998 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17998) PRK0053905 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0002986 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0023165 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23165) PRK0025632 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (25632) PRK0053290 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0003962 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0054308 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla Ongassaare küla (54308) PRK0016621 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16621) PRK0053434 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0018252 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (18252) PRK0015748 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (15748) PRK0050662 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK0015763 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15763) PRK0013525 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (13525) PRK0023460 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (23460) PRK0018210 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18210) PRK0016332 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16332) PRK0023757 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (23757) PRK0002360 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla PRK0004138 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0050906 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 30 (50906) PRK0022231 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22231) PRK0018665 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18665) PRK0051973 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0053698 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK0053428 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0002656 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (2656) PRK0015261 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (15261) PRK0004142 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0016041 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (16041) PRK0018537 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18537) PRK0017981 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17981) PRK0019571 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0013486 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Pühtitsa kloostri pk nr 2 (13486) PRK0026257 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0015806 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (15806) PRK0003538 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0022053 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22053) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 125 / 157
PRK0052204 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0016043 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16043) PRK0003171 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Varesmetsa küla pk (3171) PRK0003641 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK0017960 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17960) PRK0021315 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (21315) PRK0002630 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (2630) PRK0018676 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18676) PRK0022708 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22708) PRK0003385 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0012289 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (12289) PRK0053792 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0003537 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0003005 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK0055178 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK0003282 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0053147 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0016662 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16662) PRK0050827 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0013571 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla Tarbepuurkaev (13571) PRK0052705 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0056262 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla PRK0005070 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0004245 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (4245) PRK0023331 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23331) PRK0050904 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 31 (50904) PRK0005939 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (5939) PRK0003369 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0004013 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla PRK0005906 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (5906) PRK0020261 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20261) PRK0020828 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (20828) PRK0003984 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK0018683 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (18683) PRK0003860 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0020619 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (20619) PRK0058222 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0013574 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla Tarbepuurkaev (13574) PRK0017986 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17986) PRK0022466 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22466) PRK0003198 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0003194 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (3194) PRK0004007 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka (4007) PRK0003526 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0050862 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 29 (50862) PRK0026490 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (26490) PRK0014726 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (14726) PRK0003275 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0002445 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (2445) PRK0003257 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0002658 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (2658) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 126 / 157
PRK0020463 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (20463) PRK0005901 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (5901) PRK0054265 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0050092 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0004163 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lõpe küla Tarbepuurkaev (4163) PRK0015546 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (15546) PRK0015045 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (15045) PRK0005909 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (5909) PRK0003976 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0017993 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17993) PRK0057278 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK0003868 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0020230 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20230) PRK0023459 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karoli küla Tarbepuurkaev (23459) PRK0005564 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (5564) PRK0018671 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18671) PRK0002991 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK0012287 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (12287) PRK0050353 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla PRK0030690 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (30690) PRK0005903 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla Tarbepuurkaev (5903) PRK0053142 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0003972 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK0003960 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla PRK0018227 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18227) PRK0003981 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0016250 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (16250) PRK0030129 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (30129) PRK0002668 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Pagari I (2668) PRK0053566 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0019278 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla PRK0003873 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0009025 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Kalina II (9025) PRK0013614 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (13614) PRK0025900 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Ojamaa kaevandus (25900) PRK0016461 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (16461) PRK0019265 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0023656 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (23656) PRK0013703 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003251 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (3251) PRK0024507 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (24507) PRK0026545 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (26545) PRK0013535 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13535) PRK0025659 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (25659) PRK0023878 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (23878) PRK0018243 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18243) PRK0018454 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (18454) PRK0005957 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (5957) PRK0021992 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (21992) PRK0002588 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK0003248 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Pühtitsa kloostri pk nr 1 (3248) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 127 / 157
PRK0020955 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (20955) PRK0021719 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (21719) PRK0005968 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (5968) PRK0055771 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0003966 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0016469 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16469) PRK0018230 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18230) PRK0053306 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0020961 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla Uhe (20961) PRK0004125 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003670 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK0002754 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (2754) PRK0018681 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18681) PRK0016153 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (16153) PRK0052879 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK0018233 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18233) PRK0013573 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (13573) PRK0022362 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (22362) PRK0051240 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK0019641 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK0030601 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (30601) PRK0004015 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla PRK0026255 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla PRK0055901 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0056706 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0003980 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0053791 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0004143 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0020827 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (20827) PRK0015858 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (15858) PRK0013572 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla Tarbepuurkaev (13572) PRK0002751 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Mäetaguse aleviku II (2751) PRK0003242 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 63 (3242) PRK0004178 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla Tarbepuurkaev (4178) PRK0013605 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK0005836 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (5836) PRK0012291 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12291) PRK0054765 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla PRK0053153 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0022308 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (22308) PRK0051839 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0013536 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13536) PRK0004157 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (4157) PRK0016232 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (16232) PRK0015259 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (15259) PRK0023177 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (23177) PRK0015952 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla Tarbepuurkaev (15952) PRK0017999 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17999) PRK0005898 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (5898) PRK0003278 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0018539 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18539) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 128 / 157
PRK0003279 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0003668 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK0003216 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0020151 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (20151) PRK0013482 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (13482) PRK0021394 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21394) PRK0053002 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK0018672 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (18672) PRK0020771 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (20771) PRK0024723 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (24723) PRK0024945 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK0016622 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (16622) PRK0002657 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (2657) PRK0003260 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003975 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0020288 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Peipus vähikasvatus (20288) PRK0018664 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18664) PRK0003263 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003555 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (3555) PRK0013555 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (13555) PRK0003986 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK0004244 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (4244) PRK0017178 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla Tarbepuurkaev (17178) PRK0053565 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0018224 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18224) PRK0050151 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Soojussüsteemi puurkaev (50151) PRK0053584 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0003159 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3159) PRK0004129 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0012286 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (12286) PRK0003189 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Uusküla (3189) PRK0003480 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla Tarbepuurkaev (3480) PRK0022265 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22265) PRK0017961 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17961) PRK0003271 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0019660 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (19660) PRK0017996 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17996) PRK0023750 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23750) PRK0053638 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0016917 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16917) PRK0021104 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (21104) PRK0021964 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21964) PRK0025474 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (25474) PRK0056049 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0004006 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla PRK0005077 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0016107 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (16107) PRK0003556 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (3556) PRK0005902 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (5902) PRK0052008 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0002994 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 129 / 157
PRK0003979 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0016203 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (16203) PRK0055785 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK0054495 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK0018232 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18232) PRK0003280 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0004175 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (4175) PRK0013495 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Tarbepuurkaev (13495) PRK0019414 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Peressaare küla Tarbepuurkaev (19414) PRK0012294 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12294) PRK0057790 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0015731 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (15731) PRK0050729 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK0018221 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18221) PRK0023465 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23465) PRK0052332 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Kasevälja pargi (52332) PRK0019240 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0017980 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17980) PRK0016108 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (16108) PRK0015767 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15767) PRK0002666 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (2666) PRK0015764 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15764) PRK0012297 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (12297) PRK0002664 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (2664) PRK0012290 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12290) PRK0018244 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18244) PRK0055749 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK0009017 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (9017) PRK0002998 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0003006 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK0016147 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16147) PRK0023422 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23422) PRK0011796 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tudulinna (11796) PRK0015572 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (15572) PRK0004224 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (4224) PRK0003007 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0003167 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (3167) PRK0018237 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18237) PRK0053143 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0020953 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (20953) PRK0013607 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (13607) PRK0013649 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0016122 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0003400 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0019787 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0054771 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla PRK0002747 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarbepuurkaev (2747) PRK0003366 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0002748 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (2748) PRK0004174 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (4174) PRK0003253 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (3253) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 130 / 157
PRK0016280 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (16280) PRK0016514 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16514) PRK0003876 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0018688 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (18688) PRK0018677 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18677) PRK0003266 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0018669 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18669) PRK0013616 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (13616) PRK0016150 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (16150) PRK0017363 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Peipus (17363) PRK0020979 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK0004145 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK0019788 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003862 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0052704 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0016591 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (16591) PRK0004172 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (4172) PRK0004017 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0018000 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18000) PRK0053897 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0018211 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18211) PRK0018684 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (18684) PRK0022915 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (22915) PRK0018667 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18667) PRK0019625 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (19625) PRK0018216 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18216) PRK0026258 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0003200 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK0053148 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0054057 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK0019263 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla PRK0002990 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0025735 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (25735) PRK0018241 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18241) PRK0018246 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18246) PRK0002587 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK0056813 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK0024942 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK0020199 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Ereda (20199) PRK0005838 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (5838) PRK0018670 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18670) PRK0003183 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3183) PRK0012295 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võide küla Tarbepuurkaev (12295) PRK0052010 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0004130 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003277 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0019634 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla Tarbepuurkaev (19634) PRK0018666 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18666) PRK0003195 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0025475 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (25475) PRK0057938 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 131 / 157
PRK0023874 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Hane (23874) PRK0005915 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (5915) PRK0003244 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 66 (3244) PRK0023753 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (23753) PRK0022706 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22706) PRK0003458 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0017966 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17966) PRK0005843 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (5843) PRK0018248 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18248) PRK0018001 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18001) PRK0017021 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sahargu küla Tarbepuurkaev (17021) PRK0017970 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17970) PRK0052481 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka vallamaja (52481) PRK0018281 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (18281) PRK0016042 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16042) PRK0017990 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (17990) PRK0002752 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Pagari II (2752) PRK0003971 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK0024150 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (24150) PRK0003175 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3175) PRK0003478 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0004140 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0054508 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0003974 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK0003982 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK0014829 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (14829) PRK0054360 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla PRK0016044 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16044) PRK0016281 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16281) PRK0021909 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0003494 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Remniku lastelaager (3494) PRK0020152 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (20152) PRK0016119 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16119) PRK0003262 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 53 (3262) PRK0014723 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (14723) PRK0016040 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (16040) PRK0003287 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kivinõmme küla PRK0005908 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lipniku küla Tarbepuurkaev (5908) PRK0017984 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (17984) PRK0053900 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK0017971 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17971) PRK0003875 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0052423 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka kool (52423) PRK0003372 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0026274 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (26274) PRK0022054 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22054) PRK0052783 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK0017989 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (17989) PRK0019663 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (19663) PRK0014319 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (14319) PRK0022998 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (22998) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 132 / 157
PRK0020956 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20956) PRK0018663 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18663) PRK0021700 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (21700) PRK0054062 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK0003525 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0023258 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (23258) PRK0003264 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0056075 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK0013601 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla Tarbepuurkaev (13601) PRK0019662 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (19662) PRK0003190 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Iisaku (3190) PRK0018215 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18215) PRK0016595 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (16595) PRK0016154 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (16154) PRK0017974 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17974) PRK0003669 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK0020952 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (20952) PRK0053612 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK0003961 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0003197 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0015260 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (15260) PRK0015846 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pikati küla Tarbepuurkaev (15846) PRK0005839 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (5839) PRK0020303 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Illuka (20303) PRK0016584 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (16584) PRK0018675 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18675) PRK0004004 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik PRK0009099 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (9099) PRK0030133 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (30133) PRK0021151 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21151) PRK0017973 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17973) PRK0003174 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (3174) PRK0018218 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18218) PRK0020548 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (20548) PRK0017988 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17988) PRK0018209 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18209) PRK0055032 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003209 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0013493 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Rannapungerja sadama kü (13493) PRK0023006 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (23006) PRK0002984 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK0023880 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (23880) PRK0004158 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (4158) PRK0056257 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0022055 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22055) PRK0056432 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0055221 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0019707 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Loomapidamise abimajandi pk (19707) PRK0017997 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17997) PRK0019435 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (19435) PRK0003188 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3188) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 133 / 157
PRK0018214 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18214) PRK0017009 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (17009) PRK0004176 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (4176) PRK0055179 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0005899 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (5899) PRK0017829 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (17829) PRK0020150 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (20150) PRK0054553 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0014267 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Kiikla elamu (14267) PRK0004160 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (4160) PRK0057791 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0052442 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0016468 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla Tarbepuurkaev (16468) PRK0056256 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK0016391 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna (16391) PRK0019664 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla Tarbepuurkaev (19664) PRK0018673 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18673) PRK0054127 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0003724 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0003978 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0003172 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (3172) PRK0021252 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21252) PRK0013575 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla Tarbepuurkaev (13575) PRK0052125 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0022307 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22307) PRK0053144 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0022450 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (22450) PRK0018222 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18222) PRK0025898 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla Tarbepuurkaev (25898) PRK0009098 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Võrnu (9098) PRK0004016 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0020882 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (20882) PRK0016644 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (16644) PRK0053504 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK0024536 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (24536) PRK0050106 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Soojussüsteemi puurkaev 2 (50106) PRK0016672 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla Tarbepuurkaev (16672) PRK0021464 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21464) PRK0003178 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla Tarbepuurkaev (3178) PRK0003987 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK0052060 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0003246 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Kurtna noortelaager (3246) PRK0009097 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Aruküla Aruküla (9097) PRK0024949 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (24949) PRK0016146 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16146) PRK0018229 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18229) PRK0003396 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003161 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sahargu küla Tarbepuurkaev (3161) PRK0004033 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003241 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Kuremäe haigla (3241) PRK0003187 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3187) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 134 / 157
PRK0018208 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18208) PRK0009023 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla Atsalama I (9023) PRK0020773 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (20773) PRK0052931 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0004012 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0054702 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0016204 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16204) PRK0003173 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (3173) PRK0050903 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 32 (50903) PRK0026256 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla PRK0003871 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0015359 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (15359) PRK0051868 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0057792 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0004127 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0019235 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0024943 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK0013499 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Punamäe kordon (13499) PRK0057049 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0053154 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0003181 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3181) PRK0003289 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0018235 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18235) PRK0016592 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (16592) PRK0020818 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (20818) PRK0055358 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0057287 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0002663 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Mäetaguse aleviku I (2663) PRK0058151 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla PRK0003254 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK0012288 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (12288) PRK0018685 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18685) PRK0057898 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0055702 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK0005166 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0017963 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17963) PRK0003535 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0004141 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0019785 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0013608 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (13608) PRK0009096 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (9096) PRK0004134 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0051706 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0015394 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (15394) PRK0015852 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (15852) PRK0053427 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0003234 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 50 (3234) PRK0004018 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0003240 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Kuremäe elamu (3240) PRK0023166 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (23166) PRK0017978 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17978) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 135 / 157
PRK0054386 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK0021080 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (21080) PRK0003162 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3162) PRK0017987 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17987) PRK0016416 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (16416) PRK0054056 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK0052061 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK0016916 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16916) PRK0003968 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0050994 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0055921 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla Edivere pk (55921) PRK0015468 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (15468) PRK0016191 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (16191) PRK0057939 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0003398 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0019669 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (19669) PRK0016583 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (16583) PRK0003160 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3160) PRK0016593 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarbepuurkaev (16593) PRK0024737 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (24737) PRK0002614 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Kiikla sigala pk (2614) PRK0016418 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (16418) PRK0051869 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0021699 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (21699) PRK0054099 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0020924 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Mäetaguse (20924) PRK0015903 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (15903) PRK0003196 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0013632 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0002651 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (2651) PRK0022709 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22709) PRK0020977 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK0003295 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0056255 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0054680 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0053152 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0003874 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0030015 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (30015) PRK0018217 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18217) PRK0017994 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17994) PRK0020023 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Vasknarva (20023) PRK0003870 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0015262 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (15262) PRK0013457 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13457) PRK0020871 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Väike-Pungerja (20871) PRK0021932 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (21932) PRK0015137 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (15137) PRK0050563 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0002996 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0018238 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18238) PRK0051239 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 136 / 157
PRK0023158 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaatermu küla Tarbepuurkaev (23158) PRK0016149 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (16149) PRK0016392 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarakuse (16392) PRK0003163 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3163) PRK0015732 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (15732) PRK0021314 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (21314) PRK0003725 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0003186 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla Tarbepuurkaev (3186) PRK0023330 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (23330) PRK0018204 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18204) PRK0013631 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0026358 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaatermu küla Tarbepuurkaev (26358) PRK0017992 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17992) PRK0019668 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (19668) PRK0005825 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (5825) PRK0013460 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (13460) PRK0003243 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 62 (3243) PRK0021755 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla Tarbepuurkaev (21755) PRK0022063 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22063) PRK0016918 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16918) PRK0024721 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (24721) PRK0052275 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla PRK0003294 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK0018170 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18170) PRK0015762 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15762) PRK0004120 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (4120) PRK0020975 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK0018693 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18693) PRK0052717 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0005904 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla Tarbepuurkaev (5904) PRK0019661 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (19661) PRK0003281 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0018201 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (18201) PRK0018206 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18206) PRK0013546 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (13546) PRK0022720 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22720) PRK0002993 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK0022866 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (22866) PRK0017968 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17968) PRK0056433 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0018163 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18163) PRK0002665 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (2665) PRK0052009 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK0017965 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17965) PRK0051886 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla PRK0053433 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK0002585 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK0014266 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (14266) PRK0021232 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (21232) PRK0003524 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0013534 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (13534) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 137 / 157
PRK0053056 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Sõrumäe küla pk (53056) PRK0003867 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0020231 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20231) PRK0003927 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK0054681 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK0013523 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (13523) PRK0021251 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (21251) PRK0018236 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18236) PRK0016106 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Tarbepuurkaev (16106) PRK0019653 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (19653) PRK0018226 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18226) PRK0054061 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK0020129 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Apandiku (20129) PRK0015393 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (15393) PRK0021014 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (21014) PRK0009016 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (9016) PRK0003872 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0058154 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla PRK0003201 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK0055889 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Ohakvere pk (55889) PRK0005907 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (5907) PRK0020314 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla Tarbepuurkaev (20314) PRK0013570 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13570) PRK0018245 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18245) PRK0004019 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK0017985 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17985) PRK0018213 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18213) PRK0054584 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0021188 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (21188) PRK0003985 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0022409 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22409) PRK0053896 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0004031 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0020978 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK0005924 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (5924) PRK0003963 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0054200 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK0052706 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK0005910 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (5910) PRK0054509 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla PRK0003215 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0004003 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik PRK0053461 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla PRK0024944 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK0018242 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18242) PRK0021879 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0016387 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (16387) PRK0017026 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (17026) PRK0021555 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (21555) PRK0003237 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (3237) PRK0017964 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17964) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 138 / 157
PRK0013701 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0054557 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0018197 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18197) PRK0019654 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (19654) PRK0054262 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK0019762 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Tarbepuurkaev (19762) PRK0003534 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK0013733 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK0023159 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23159) PRK0017022 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sahargu küla Tarbepuurkaev (17022) PRK0002659 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla Rajaküla I (2659) PRK0003477 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK0050055 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0005941 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (5941) PRK0055536 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK0012293 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12293) PRK0050398 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK0021811 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21811) PRK0002995 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0016309 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (16309) PRK0003561 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (3561) PRK0015768 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15768) PRK0015765 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15765) PRK0003180 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lipniku küla Tarbepuurkaev (3180) PRK0021591 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21591) PRK0016703 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (16703) PRK0003664 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK0052430 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0003906 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK0004135 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0019640 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (19640) PRK0019710 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0004126 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0016116 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (16116) PRK0018212 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18212) PRK0004220 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (4220) PRK0030872 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (30872) PRK0002997 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0053901 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK0053639 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK0005069 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003965 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla PRK0050588 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla PRK0016117 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (16117) PRK0022062 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22062) PRK0018219 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18219) PRK0003245 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 67 (3245) PRK0053790 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0050902 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 28 (50902) PRK0056435 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0003177 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Tarbepuurkaev (3177) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 139 / 157
PRK0013642 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0020881 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (20881) PRK0015513 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (15513) PRK0004219 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Peressaare küla Tarbepuurkaev (4219) PRK0004124 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK0025075 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (25075) PRK0023008 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23008) PRK0017972 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17972) PRK0021754 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21754) PRK0003182 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3182) PRK0023461 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (23461) PRK0020462 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (20462) PRK0003964 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK0012282 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võide küla Tarbepuurkaev (12282) PRK0026001 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (26001) PRK0021013 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (21013) PRK0024185 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (24185) PRK0023005 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23005) PRK0002989 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK0052480 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka Tarakuse (52480) PRK0055036 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0055903 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK0058291 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0016631 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla Tarbepuurkaev (16631) PRK0053435 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK0015694 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (15694) PRK0003977 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK0058292 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK0003863 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK0004164 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla Tarbepuurkaev (4164) PRK0025869 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (25869) PRK0021351 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (21351) PRK0023840 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla Tarbepuurkaev (23840) PRK0017340 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla Atsalama (17340) PRK0056429 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK0019257 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK0003261 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 52 (3261) PRK0020980 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK0014142 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla Velsicol (14142) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 140 / 157
Lisa 12. Tuletõrje veevõtukohad Asustusüksus Lähiaadress Mahutavus (m³) Olukord Märkus Tüüp Väike-Pungerja Mäetaguse metskond 27 - Rikkis Kraav kuiv. LVK Väike-Pungerja Estonia tööstusala - Korras Settebassein ja kraav.kraavist autopumbaga,basseinist mootorpumbaga. VVK Väike-Pungerja Simumäe - Rikkis Tiik kuiv. LVK Väike-Pungerja Seli raba matkarada - Korras LVK Väike-Pungerja Sipelga - Korras LVK Väike-Pungerja Settebassein 3 - Korras LVK Võide Vaarika - Korras Halb LVK Võide Mäetaguse metskond 147 - Korras Halb LVK Võide Põlluveere 25 Korras Maa-alune mahuti, põllu peal VVK Vasknarva Veresovi - Korras Suure lumega võibolla probleem autopumbaga. LVK Vasknarva Vasknarva rist - Korras Talvel ligipääs puudub. LVK Vasknarva Saare - Korras LVK Vasknarva Muuli tee 8 - Korras LVK Vasknarva Sõrenetsi tee 14 - Korras LVK Vasknarva Sõrenetsi tee 18 - Korras LVK Vasknarva Hüdroloogiaposti - Korras LVK Vasknarva Soodi - Korras VVK Vasknarva Kasesalu - Korras LVK Vasavere Rääkjärv - Korras LVK Varesematsa - Korras LVK Varesematsa Saarega - Korras LVK Varesematsa Varesmetsa peakraav - Korras LVK Varesematsa Meti 300 Korras LVK Varesematsa Alajõe metskond 42 400 Korras LVK Vaikla Mäenurga (Vaikla puhkekeskus) - Korras LVK Vaikla Kuldmaa - Korras LVK Uusküla Orava tee 3 - Korras Juurdepääs puudub. LVK Uusküla Teeääre 515 Korras LVK Uusküla Iisaku metskond 36 800 Korras LVK Uhe Veevõtu - Korras Peaaegu tühi. VVK Tärivere Iisaku karjäär - Korras Saab kasutada ka HFS pumpa. Talvel ligipääs puudulik LVK Tärivere Taimelava - Korras LVK Tudulinna Keskuse tn - Korras Kõrge kallas LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 141 / 157
Tudulinna Pargi - Rikkis Ligipääs autoga puudub, võsa. VVK Tudulinna Kelmi - Rikkis Läbivajunud, vett peaaegu ei ole. VVK Tudulinna Tudulinna kruusakarjäär - Korras Tõkkepuu on sissesõidul ees, vajadusel saab avada. LVK Tudulinna - Korras VVK kõrvale on maha pandut vanad betoonelektripostid, mis raskendavad liigipääsu. VVK Tudulinna Saeveski - Korras Võsas,ohtlik,kaaned puudu. Väravad on kinni, liigi ei pääse. VVK Tudulinna Saeveski - Korras Väravad lukus.ei pääsenud ligi. VVK Tudulinna Pikk tänav - Korras VVK Tudulinna Mardinõmme - Korras LVK Tammetaguse Jõepõllu - Korras Saab kasutada HFS pumpa LVK Tammetaguse Janari 180 Korras LVK Tammetaguse Laine - Korras LVK Tammetaguse Saaremäe 180 Korras LVK Taga-Roostoja - Korras LVK Taga-Roostoja - Korras LVK Taga-Roostoja Vanatoa 400 Korras LVK Taga-Roostoja Uus-Roostoja 400 Korras LVK Taga-Roostoja Uus-Roostoja - Korras LVK Taga-Roostoja - Korras VVK Tagajõe Oja - Rikkis Autoga ligi ei pääse. LVK Tagajõe Kihulase - Rikkis Ei pääsenud ligi LVK Tagajõe Vanasilla - Rikkis Vee tase madal. LVK Tagajõe Oja - Korras LVK Tagajõe Kivistiku 50 Korras LVK Tagajõe Nurgamäe - Korras LVK Tagajõe Paistemäe oja (oja) - Korras LVK Sälliku Nõgese - Korras Ligipääs puudub. LVK Võhma järv.saab kasutada HFS Sälliku Võhma lõkkekoht (Lõkkeplats) - Korras pumbajaama. Ligipääs raskendatud lume tõttu. LVK Sälliku 400 Korras LVK Sälliku 400 Korras LVK Sälliku Saare - Korras LVK Sõrumäe Kivimäe - Korras Vett ei ole. LVK Sõrumäe Ojala - Korras LVK Sahargu Kuivatipõllu - Rikkis Veevõtukohta ei leidnud. LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 142 / 157
Sahargu Kruusaaugu - Korras Vett vähe. LVK Roostoja Veski 2 - Korras Autoga ligi ei pääse. LVK Roostoja Risti 50 Korras Juurdepääs halb LVK Roostoja Haavastiku - Rikkis Juurdepääsutee puudub LVK Roostoja Vöödiku - Korras Kallas kõrge. LVK Roostoja Müüri - Korras LVK Roostoja Ojasaksa - Korras LVK Roostoja 500 Korras LVK Roostoja Iisaku metskond 30 100 Korras LVK Roostoja Männiku 500 Korras LVK Roostoja 350 Korras LVK Roostoja Muraka looduskaitseala 3 400 Korras LVK Roostoja Savero 400 Korras LVK Roostoja Kase 200 Korras LVK Roostoja Keskküla - Korras LVK Roostoja Juhandra 100 Korras LVK Roostoja Tatika 300 Korras LVK Roostoja Veski - Korras LVK Roostoja Roostimetsa - Korras LVK Roostoja Tehnokommertsi - Korras LVK Remniku Külaplatsi - Korras Talvel ligipääs puudub. LVK Remniku Külavahe tee 2 - Korras LVK Remniku 500 Korras LVK Remniku Sõnajala - Korras LVK Remniku LASTELAAGRI (Remniku õppe- ja Puhkekeskus (puhkeküla/kämping)) - Korras VVK Ratva Rasumi - Korras LVK Rannapungerja Iisaku metskond 45 0 Rikkis Juurdesõidu tee on halvas seisukorras, pinnastee. Sügisel ja kevadel juurdepääs küsitav. LVK Rannapungerja Jõekääru - Korras Juurdesõidutee on lumest lükamata, ligipääs on raskendatud. Paadi slip LVK Rannapungerja Mustjõe - Rikkis kinnikasvanud tiik LVK Rannapungerja Paadi tee T1 - Korras ligipääs autoga kaldale puudub LVK Rannapungerja Liidia - Rikkis Ligipääs puudub LVK Rannapungerja Päikese - Korras Liiva pinnasega kaldtee LVK Rannapungerja Männimäe 300 Korras Metsatee. Talvel tee on kitsas, autoga ligipääs on raskendatud. LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 143 / 157
Rannapungerja - Rikkis Metsatee.Vett ei ole LVK Rannapungerja Poolsaare - Korras LVK Rannapungerja Mulgi - Korras LVK Rajaküla Kaevu - Korras VVK Puhatu Permisküla metskond 141 300 Korras LVK Pootsiku Nurme tee T2 - Korras Juurdepääs üle puidust silla. LVK Pootsiku - Korras Talvel juurdepääs puudub. LVK Pootsiku Tagametsa (Tagametsa talu puhkemaja) - Korras LVK Pootsiku Roosvaldi - Korras LVK Pootsiku Retšnoje - Korras LVK Permisküla Pistriku/1 - Korras LVK Permisküla Kajaka/2 - Korras LVK Permisküla Sauna - Korras LVK Permisküla Triibu - Korras LVK Permisküla Triibu - Korras LVK Permisküla Permisküla metskond 130 - Korras LVK Pagari Ümbersõidu tee 50 Korras Maa-alune veehoidla. VVK Oonurme - Korras LVK Oonurme Pika - Korras LVK Oonurme Kautvere 100 Korras LVK Ongassaare Settebasseini - Korras Kaevanduse territooriumil. LVK Ongassaare Virussaare mägi 500 Korras Saab kasutada HFS pumbajaama. LVK Ongassaare Metsamaja teetruup - Korras Võssa kasvanud. LVK Ongassaare Männiku 100 Korras LVK Ongassaare Metsamaja 300 Korras LVK Ongassaare Männiku 100 Korras LVK Ongassaare Alajõe metskond 31 250 Korras LVK Ongassaare Alajõe metskond 31 300 Korras LVK Ongassaare Metsamaja 400 Korras LVK Ohakavere Ohakvere settebassein - Korras LVK Mäetaguse Pihlaka tänav - Korras Ava imivooliku jaoks on väga väike Mäetaguse Kaevu tee - Korras Hooldekodu juures, lukustatud VVK VVK Mäetaguse Kuivati tee - Korras Põllu peal, autoga ligipääs kehv, vett täis. VVK Mäetaguse Tamme tn 2a - Rikkis VVK Mäetaguse Tamme tn 17 - Korras VVK Mäetaguse Kooli tn 9 - Korras VVK Mäetaguse Tamme tn 17 - Korras VVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 144 / 157
Metsküla 400 Rikkis Kinni kasvanud.tee pealt ei paista. LVK Metsküla - Korras LVK Metsküla Karu 100 Korras LVK Metsküla Madismäe - Korras LVK Metsküla Iisaku metskond 56 - Korras LVK Metsküla - Korras LVK Metsküla Jõekalda - Korras LVK Metsküla Mäetaguse metskond 138 - Korras LVK Metsküla Mäetaguse metskond 140 230 Korras LVK Metsküla Tolli 400 Korras LVK Metsküla Vaabu 400 Korras LVK Metsküla Mäetaguse metskond 55 - Korras LVK Metsküla Pärnassaare mägi 400 Korras LVK Lõpe Maasika - Korras LVK Lõpe Möldri - Korras LVK Lõpe Leterma Suurkivi 300 Korras LVK Lõpe Iisaku metskond 122 500 Korras LVK Lipniku Mõisa - Korras Talvel ligipääs puudulik. LVK Liivjärv UJUMISKOHT NR 139 - Korras Juurdepääs kõrgendatud läbivusega sõidukiga LVK Lemmaku Jõeveere piiramatu Korras Kõrge ja kinnikasvanud kallas. LVK Lemmaku Perusoo - Korras Metsasihil järv (soo, raba) LVK Lemmaku Perusoo - Rikkis Metsatee (soo, raba).leidmata LVK Lemmaku Perusoo 500 Korras metsateel (soo, raba) LVK Lemmaku Soone piiramatu Korras Talvel autoga ligipääs on raskendatud, tee on kitsas. LVK Lemmaku Treiali - Korras Teed jõeäärde ei ole olemas LVK Lemmaku Piiramatu Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond 38 300 Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond 43 350 Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond 166 - Korras LVK Lemmaku Raja - Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond 38 - Korras LVK Lemmaku Ranna - Korras LVK Kuru Võhma-Kuru - Korras LVK Kuru Teeääre - Korras LVK Kuru Nina 350 Korras LVK Kuru Marjamaa 100 Korras LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 145 / 157
Kurtna TALLI - Korras Juurdepääs puudub. VVK Kurtna KOJA - Rikkis Kaev, vett vähe, eravladus VVK Kurtna KURTNA SUURJäRV - Korras Ligipääs eritehnikaga LVK Kurtna Kurtna raamatukogu - Korras Tiik. Viit puudub LVK Kurtna KRIIVA - Korras LVK Kurtna KRIIVA - Korras LVK Kurtna KESKUSE ALAJAAM - Korras VVK Kurtna KURTNA ABNEJäRV - Korras LVK Kurtna KURTNA MARTISKA JäRV - Korras LVK Kurtna ujumiskoht - Korras LVK Kuremäe - Korras Juurdepääs hea VVK Kuremäe Teenurga - Korras jõgi juurdepääs hea. Vett vähe. LVK Kuremäe KUREKELLA - Korras Jõgi, juurdepääs hea LVK Kuremäe Raasiku alajaam - Korras Täidetud veerandi ulatuses VVK Kuremäe Georgi - Korras vesi olemas 100%. Veetase madal. LVK Kuremäe Kaatermu tee T1 - Korras vesi olemas 25% LVK Kuremäe Mihkli - Korras LVK Kuremäe Mihkli - Korras LVK Kuremäe Rommi - Korras LVK Kuremäe Georgi - Korras LVK Kuremäe - Korras LVK Kuremäe Dmitri - Korras LVK Kuremäe Kure - Korras LVK Kuremäe Georgi kabel - Korras LVK Kuningaküla Jasmiini - Korras LVK Kuningaküla Sadama - Korras LVK Kuningaküla Harjaste/1 - Korras LVK Kuningaküla Permisküla metskond 9 - Korras LVK Kuningaküla Maasika - Korras LVK Kuningaküla 300 Korras LVK Kuningaküla 45000 Korras LVK Konsu AHTME METSKOND 29 - Korras Juurdepääs puudub. LVK Konsu TORN (RAJATISED MUU) - Korras Juurdepääs puudub. LVK Konsu KONSU PUHKEBAAS - Korras Jõgi, autot ei ole kuhugi paigutada LVK Konsu TURBA - Korras Jõgi, juurdepääs hea LVK Konsu NIINSAARE/10 (Niinsaare puhkekeskus) - Korras LVK Konsu KONSU JäRV - Korras juurdepääs hea LVK Konsu UJUMISKOHT - Korras Ligipääsetav eritehnikaga LVK RAUDI-KONSU Konsu KANAL - Korras LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 146 / 157
Konsu LAAGRI/3 - Korras LVK Konsu KURTNA VALGEJäRV - Korras LVK Konsu KURTNA VALGEJäRV - Korras LVK Koldamäe Meti 500 Korras LVK Kivinõmme Masti 200 Korras LVK Kivinõmme Masti 200 Korras LVK Kivinõmme Kalevipoja mägi 400 Korras LVK Kiikla Vahepõllu - Korras Kraav on kuiv. LVK Kiikla Raja - Korras Kraav on kuiv. LVK Kiikla Jõemaa - Korras Kraav on kuiv. LVK Kiikla Kiikla peakraav - Korras LVK Kiikla Veehoidla - Korras LVK Kellassaare - Korras LVK Kellassaare Kägumäe - Korras LVK Kauksi Koplimäe - Rikkis Juurdepääs puudub. LVK Kauksi Kurro - Rikkis Tiik kinni kasvanud. Ligipääs raskendatud. LVK Kauksi Pärna - Korras Tiik. Talvisel ajal tiik on põhjani läbikülmunud. Sügise vett oli vähe. LVK Kauksi Tamme tee - Korras Tiik. Talvisel ajal tiik on põhjani läbikülmunud.sügisel vett üldse ei olnud. LVK Kauksi Iisaku metskond 154 - Korras Vett vähe. LVK Kauksi Veronika - Korras LVK Kauksi Iisaku metskond 118 - Korras LVK Kauksi Semjonovski - Korras LVK Kauksi Marja 400 Korras LVK Kauksi Sookailu 350 Korras LVK Kauksi Paesaare - Korras LVK Kauksi Paesaare/2 - Korras LVK Kauksi Lennuki 350 Korras LVK Kauksi Männikvälja 400 Korras LVK Kauksi Sookailu 350 Korras LVK Kauksi Trellina 400 Korras LVK Kauksi Kivi 300 Korras LVK Kauksi Lootuse - Korras LVK Kauksi Meelise 100 Korras LVK Kauksi Ranna - Korras LVK Kauksi Kivi - Korras LVK Katase 0 Korras Ei ole leitud. Liiga kitsad metsateed põhiauto jaoks LVK Katase Tiigi - Korras Juurdepääs puudub. LVK Katase Alajõe metskond 66 800 Korras LVK Katase Rohesoo 575 Korras LVK Katase Alajõe metskond 27 800 Korras LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 147 / 157
Katase Alajõe metskond 27 800 Korras LVK Katase Sarapuu 350 Korras LVK Katase Puraviku - Korras LVK Katase Järvemetsa - Korras LVK Kasevälja VENNO - Korras Vajaks võsast puhastamist.tiik LVK Kasevälja - Korras LVK Karoli - Korras LVK Karoli Permisküla metskond 157 - Korras LVK Karjamaa MüNDI TEE 2 - Korras LVK Karjamaa ALAJAAMA 135 Korras VVK Karjamaa ALAJAAMA 75 Korras VVK Karjamaa ALAJAAMA 95 Korras VVK Karjamaa - Korras LVK Karjamaa Alajõe metskond 65 - Korras LVK Kalina Ahtme metskond 1 - Korras Järv,talvel jääs ei ole kasutatav LVK Kaatermu Permisküla metskond 2 300 Korras LVK Kaatermu Permisküla metskond 2 250 Korras LVK Kaatermu Teravkivi mägi 400 Korras LVK Jõuga - Korras LVK Jõuga - Korras LVK Jõuga 1. Jõuküla järv - Korras LVK Jõuga 3. Jõuküla järv - Korras LVK Jõuga Pesujärv - Korras LVK Jaama Habe - Korras LVK Jaama Katrini - Korras LVK Imatu Karjääri tee 500 Korras LVK Imatu Agusalu looduskaitseala 3 500 Korras LVK Imatu Alajõe metskond 34 - Korras LVK Illuka HARIDUSE 90 Korras Illuka mõis, kaev künka otsas, vesi sügaval VVK Illuka Rebase - Korras LVK Illuka - Korras LVK Iisaku Pargi tn. T1 - Rikkis Tellistest tehtud kraed vajavad parandamist. Iisaku AIA TN 10 (Iisaku looduskeskus(õppekes kus/huvikool) - Korras LVK Iisaku Pargi tn - Korras LVK Edivere Kuke/2 - Korras LVK Atsalama Rekkori tee 25 Korras Maa-alune veehoidla VVK Atsalama Lustimõisa - Korras LVK Arvila Arvila kraav 140 Korras LVK Arvila Mäetaguse metskond 12 135 Korras LVK VVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 148 / 157
Arvila Mäetaguse metskond 13 135 Korras LVK Aruküla Värava 25 Korras VVK Alliku Otto - Korras LVK Alliku Iisaku peakraav - Korras LVK Alliku Kõrtsi kraavi lõkkekoht - Korras LVK Alliku Oskari - Korras LVK Alliku 300 Korras LVK Alajõe Alajõe metskond 81 - Korras Juurdepääs puudub. LVK Alajõe Männi tn 25 - Korras Jõe sild. Puudub ligipääs. LVK Alajõe Valentina jõgi Korras Väike jõgi. Talvisel ajal võib olla raksendatud ligipääs, kuna VVK-ni jookseb tavaline metsatee kallakuga. Kevadel ja talvel põhiauto võib kinni jääda. LVK Alajõe Jõe tn 8a Piiramatu Korras LVK Alajõe mnt sild - Korras LVK Alajõe Alajõe Jõesadam - Korras LVK Alajõe Alajõe kordon - Korras LVK Alajõe Jõetaguse tn 17 - Korras LVK Alajõe 350 Korras LVK Alajõe Alajõe kordon 50 Korras VVK Agusalu - Korras LVK Pannjärv, UJUMISKOHT NR 140 - Korras Järve juurde kitsas tee LVK Arvila küla maantee sild - Korras LVK Narva jägi - Korras LVK Poruni jõgi - Korras LVK Mustaladva soo - Korras LVK Puhatu soo - Korras VVK Puhatu soo - Korras LVK Puhatu soo - Korras VVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 149 / 157
Lisa 13. Maaparandussüsteemid Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus Ehitusaasta 1020258000010 Kurtna 4 1982 1020258000010 Keskuse 2 1961 1020258000010 Illuka 1 1968 1020280000010 Kuremäe 1986 1020353000010 Imatu 1966 1020756040020 Sandli/TTP-340;TTP-338 1975 1105870010001 Ranna/Pü-144 Kauksi 1974 1105870010005 Tamme/Pü-144 Kauksi 1974 1105870010010 Treiali talu krk 1998 1105870010020 Juhandra/Pü-144 Kauksi 1974 1105870010030 Madise/TTP-374 Kauksi 1976 1105870010040 Haavastiku/ TTP-215/Tudulinna 1970 1105870010050 Kuuse-Jaani talu 1968 1105870010060 Kaasiku-Lõpe 1938 1105870020010 Maasika/Tiiu Metsakuivendus 1964 1105870020020 Tärivere 1963 1105870020030 Murru/Pü-84 Iisaku 1965 1105870020030 Välja/Pü-100 Mäetaguse 1971 1105870020040 Tammetaguse 1 1973 1105870020050 Paaritsa 1961 1105870020060 Tammetaguse 2 1973 1105870020070 Uue-Jõuga 3 1961 1105870020070 Nipso/Pü-100 Pagari 1961 1105870020075 Uue-Jõuga 1 1961 1105870020080 Uue-Jõuga 4 1961 1105870020090 Kaasiku/Pü-100 Mäetaguse 1971 1105870040010 Atsalama 1 1968 1105870040020 Atsalama 2 1968 1105870040030 Atsalama 3 1968 1105870040040 Atsalama 4 1968 1105880020010 Uhesaare/Pü-100 Mäetaguse 1968 1105880020010 Keskuse II 1968 1105880020020 Koltsina 1 1968 1105880020030 Koltsina 2 1975 1105880020040 Koltsina 3 1975 1105920010010 Loibu/Tiiu Metsakuivendus 1964 1105920010010 Lõpe/Pü-84 Iisaku 1965 1105920010020 Nissipõllu/Tiiu Metsakuivendus 1964 1105920010020 Tolli/Pü-84 Iisaku 1965 1105920010020 Reissaare/TTP-339 Iisaku 1968 1105920010030 Marjasaare/TTP-339 Iisaku 1968 1105920020010 Oru/Pü-143 Iisaku 1967 1105920020020 Metsküla 3 1972 1105920020030 Vaabu/Pü-143 Iisaku 1967 1105920020040 Metsküla 4 1972 1105920020050 Metsküla 5 1972 1105920020060 Metsküla 6 1972 1105920020070 Keskuse I 1964 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 150 / 157
1105920020080 Reinsalu 1 1983 1105920020090 Reinsalu 2 1983 1105940020010 Metsküla 1 1972 1105940020020 Metsküla 2 1972 1105940020030 Lemmiku/TTP-143 Mäetaguse 1967 1105960020010 Allika-Lipniku 1 1974 1105960020020 Allika-Lipniku 2 1974 1105960020030 Allika-Lipniku 3 1974 1105960020040 Alevi 1990 1105960020050 Allika-Lipniku 4 1974 1105960020060 Allika-Lipniku 5 1974 1105970010010 Viirpuu/TTP-445 Tudulinna 1984 1105970010020 Härjaoja/TTP-445 Tudulinna 1984 1105980020010 Ummo talu 2000 1105980020020 Tagajõe-Saksoja 1 1975 1105980020030 Tagajõe-Saksoja 2 1975 1105980020040 Oderniidu/TTP-405 Tudulinna 1977 1105980020050 Lehismetsa/TTP-405 Tudulinna 1977 1105990010010 Ülejõesepa/TTP-251 1972 1105990010020 Kivisaare/TTP-251 1972 1105990010020 Perusoo 1972 1105990010030 Tudulinna 1969 1105990010030 Põhjala 2 1974 1105990010040 Tagajõe-Saksoja 3 1975 1105990010050 Ojaküla-Tudulinna 3 1987 1105990010060 Ojaküla-Tudulinna 4 1987 1105990010070 Tagajõe-Saksoja 4 1975 1105990010080 Ojaküla-Tudulinna 5 1987 1105990010090 Muraka/Pü-40 Tudulinna 1958 1105990010100 Kõrgemäe/TP-572 Tudulinna 1986 1105990010150 Mäuramäe 1994 1105990010150 Rajametsa/TP-752 Oonurme 1996 1105990010160 Raja-Kristjani 1993 1105990010190 Pasti mk 1993 1105990010200 Suuremuru mk 1960 1105990010220 Peressaare/TTP-552 Oonurme 1983 1105990010240 Suigu/Pü-20Tuduküla 1962 1105990010240 Mustasoo/TTP-552 Oonurme 1983 1105990010240 Tagajõe/Pü-20Kaukvere 1964 1106020010010 Oonurme II/Pü-20 1964 1106020010020 Oonurme I/Pü-20 1964 1106040010010 Ojaküla-Tudulinna 1 1987 1106040010020 Ojaküla-Tudulinna 2 1987 1106040010020 Sahargu 1 1976 1106040010030 Lahepera 1 1985 1106040010040 Lahepera 2 1985 1106040010050 Lahepera 3 1985 1106040010060 Kõrveniidu talu 1992 1106040010090 Peressaare mk 1950 1106040010090 Peressaare/TTP-401 Oonurme 1987 1106060010010 Palkmetsa/TP-752 Oonurme 1987 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 151 / 157
1106070010010 Viilipoja/TP-572 Tudulinna 1986 1106090010010 Kauksi 1 1980 1106090010020 KivimaaPü-144;TTP-215 1970 1106090020010 Veskitamme/Pü-144 Kauksi 1970 1106090020020 Kauksi 2 1980 1106090030010 Männikvälja/TTP-250 Kauksi 1972 1106090040010 Saare/ TTP-250 Kauksi 1972 1106090040020 Sälliku 1 1975 1106090040030 Selliku/ TTP-250 Kauksi 1972 1106090040040 Sälliku 2 1975 1106090040050 Sälliku 3 1975 1106090040060 Sälliku 4 1975 1106090040070 Sälliku 5 1975 1106090040080 Sälliku 6 1975 1106090040090 Sälliku 7 1975 1106090040100 Sälliku 8 1975 1106110010010 Kuru 1979 1106110010010 Kuru/ TTP-250 1972 1106120010010 Uusküla/ TTP-340 Kauksi 1975 1106130010010 Jõe/TTP-338 Alajõe 1975 1106130010020 Jõe 1/TTP-338 Alajõe 1975 1106130020030 Nurme 1 1982 1106130020040 Nurme 2 1982 1106130020050 Nurme 3 1982 1106130020060 Nurme 4 1982 1106130020070 Vaikla I-1 1984 1106130020080 Nurme 5 1982 1106130020090 Nurme 6 1982 1106130020100 Vaikla I-2 1984 1106130020110 Vaikla II-2 1977 1106130020120 Vaikla II-3 1977 1106130020130 Luuga 1 1977 1106130020140 Luuga 2 1977 1106130020150 Varesmetsa I-1 1977 1106130020160 Varesmetsa I-2 1977 1106130020170 Varesmetsa I-3 1977 1106130020180 Varesmetsa I-4 1977 1106130020190 Ongassaare 2 /TTP-131 Alajõe 1966 1106130020200 Varesmetsa I-5 1977 1106130020210 Varesmetsa I-6 1977 1106130020220 Varesmetsa I-7 1977 1106130020230 Ongassaare 1/Pü-131 Pagari 1966 1106150020010 Vaikla II-1 1985 1106150020020 Vaikla II 1985 1106150020030 Keskusealuse 1 1968 1106150020040 Keskusealuse 2 1968 1106150020050 Keskusealuse 3 1968 1106150020060 Keskusealuse 4 1968 1106150020070 Keskusealuse 5 1968 1106150020070 Kasevälja 1975 1106150020080 Allika-Lipniku 6 1974 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 152 / 157
1106150020090 Varesmetsa II-1 1975 1106150020100 Varesmetsa II 1975 1106150020110 Koldemäe 1974 1106150020110 Jõuga 2 1989 1106150020120 Jõuga 1989 1106170010010 Vana-Sahkani 1928 1106220010020 Andersoni 1 mk 2003 1106220010030 Andersoni 2 mk 2003 1106220010040 Vasknarva 1935 1106240010010 Karoli/TTP-375 Permisküla-Remniku 1976 1106260010010 Uuevälja/TTP-375 Permisküla-Remniku 1976 1106280010010 Kõrtsi/TTP-214 Permisküla 1971 1106280010010 Laukasoo/TTP-276 Permisküla 1973 1106280010030 Munama-Aru/TTP-275 Kivinõmme 1973 1106280010030 Naru/TTP-306 Kivinõmme 1973 1106300010010 Paeoja/TTP-275 Kivinõmme 1971 1106330010010 Poruni/TTP-214 Permisküla 1968 1106360010010 Illuka 2 1963 1106360020010 Tarakuse II-2 1961 1106360020010 Tarakuse I-1 1976 1106360020010 Tarakuse II-3 1976 1106360020012 Tarakuse II-4 1976 1106360020020 Tarakuse II-1 1976 1106360020030 Keskuse III-2 1982 1106360020040 Keskuse III-1 1982 1106770010020 Kurtna 1 1982 1106770010030 Kurtna 2 1982 1106770010040 Kurtna 3 1982 1106770010040 Keskuse 1 1961 1106870010040 Oja/TTP-444 Mäetaguse 1984 1106870010040 Kopli 2 1975 1106870010050 Hernemäe/TP-779 Mäetaguse 2000 1106870010050 Tarumaa/TP-531 Mäetaguse 1987 1106870010050 Kopli/TP-779 Mäetaguse 2000 1106870010060 Ojamaa/TP-719 Mäetaguse 1999 1106870010060 Ojamaa/Moskva 1995 1106880010010 Murakaraba/TP-779 Mäetaguse 2000 1106910020010 Kiikla/TP-531 Mäetaguse 1987 1106910020020 Kopli/TTP-444 Mäetaguse 1987 1106910020020 Kopli 1 1975 1106910020020 Võrnu 1967 1106910020030 Ratva II 1 1981 1106910020040 Arvila/TP-531 Mäetaguse 1987 1106910020050 Ratva III 1 1990 1106910020060 Ratva III 2 1990 1106910030010 Kullakaevu talu 1995 1106910030010 Võide 1984 1106940020010 Alliku/TTP-444 Mäetaguse 1984 1106940020020 Kiikla 1984 1106940020030 Ratva II 2 1981 1106940020030 Kivili-Alliku 1960 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 153 / 157
1106940020040 Ratva II 3 1981 1106940030010 Piibari 1963 1106940030020 Võhma 1960 1106960010010 Elme 1960 1107070010030 Aru talu 1992 1107070010040 Linnamäe 1960 1107080010010 Peri 1960 2105690010020 Nõmmiku/Pü-136 Sidani 1972 2105690010020 Metsküla 1974 2105690010020 Põhjala 1 1974 2105690010020 Sahargu 2 1976 2105690030060 Kruusiaugu/Pü-40 Kiissa 1962 2105690030060 Lippoja/Pü-40 Paasvere 1961 2105830030040 Rehessaare/Pü-40 Kiissa 1962 2105830030040 Lippoja/Pü-40 Peressaare 1961 2105860010010 Raadna/Pü-136 Sidani 1972 2105860010010 Männimäe/TTP-37 /Kauksi 1976 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 154 / 157
Lisa 14. Mäeeraldised ja maardlad MÄEERALDISED Aktiivne Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi Kaevandusloa nr nr Liiv Karlepi liivakarjäär (ID 14129) 1154 850 L.MK/323385 Kollase karjäär (ID 14539) 862 857 L.MK/318029 Pannjärve II liivakarjäär (ID 380 210 KMIN-072 14170) Rebase II liivakarjäär (ID 14675) 622 792 L.MK.IV-174635 Rebase III liivakarjäär (ID 14537) 729 792 L.MK/300499 Sälliku liivakarjäär (ID 14527) 606 825 L.MK.IV-191428 Uusnova liivakarjäär (ID 14535) 1368 933 L.MK/326708 Varesmetsa liivakarjäär (ID 634 830 L.MK.IV-183733 14516) Liiv ja kruus Iisaku III liivakarjäär (ID 14562) 601 784 L.MK/300567 Iisaku kruusakarjäär (ID 14172) 483 784 L.MK.IV-191777 Kolustre kruusakarjäär (ID 14536) 391 175 IVIM-013 (L.MK.IV-51125) Tudulinna kruusakarjäär (ID 216 462 L.MK.IV-191590 14182) Põlevkivi Ahtme II kaevandus (ID 14233) 933 7 KMIN-119 Aidu karjäär (ID 14232) 345 3 KMIN-075 Estonia Kaevandus (ID 14282) 340 36 KMIN-054 Ojamaa põlevkivikaevandus (ID 14645) 346 2 KMIN-055 Sirgala II põlevkivikarjäär (ID 404 34 KMIN-087 14323) Sompa kaevandus (ID 14644) 298 12 KMIN-066 Tammiku kaevandus (ID 14042) 344 6 KMIN-067 Viru kaevandus (ID 14227) 341 14 KMIN-053 Põlevkivi ja Narva karjäär (ID 14324) 343 10 KMIN-073 turvas Narva põlevkivikarjäär II (ID 342 10 KMIN-073 14322) Sirgala karjäär (ID 14639) 279 34 KMIN-074 Turvas Kalina turbatootmisala (ID 14043) 300 147 L.MK/324749 Kasesoo turbatootmisala (ID 239 198 KMIN-080 14051) Lipniku turbatootmisala (ID 1017 639 L.MK/324933 14150) Puhatu (ID 14456) 232 198 KMIN-023 Menetluses Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi nr Liiv Pannjärve liivakarjäär (ID 13222) 1419 210 Põlevkivi Seli põlevkivikaevandus (ID 10844) 708 15 Estonia II põlevkivikaevandus (ID 12378) 1290 36 Oandu põlevkivikaevandus (ID 10843) 707 8 Oandu põlevkivikaevandus (ID 12028) 1189 8 Oandu põlevkivikaevandus (ID 12570) 1303 8 Puhatu põlevkivikaevandus (ID 10837) 701 5 Tammiku kaevandus (ID 13142) 1390 6 Uus-Kiviõli kaevandus (ID 13775) 1765 11 Viru II põlevkivikaevandus (ID 13087) 1367 14 Viru kaevandus (ID 13086) 1366 14 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 155 / 157
Skeem 21. Alutaguse vallas paiknevad aktiivsed ja menetluses mäeeraldise piirid. MAARDLAD Maavara Nimetus Registrikaardi nr Kruus Iisaku (ID 14452) 784 Kolustre (ID 14285) 175 Mäetaguse (ID 14962) 463 Tudulinna (ID 14375) 462 Liiv Jõuga (ID 14866) 701 Karlepi (ID 14503) 850 Kesavälja (ID 14881) 169 Kollase (ID 14509) 857 Kõnnu (ID 14955) 171 Pannjärve (ID 14300) 210 Raudi (ID 14714) 707 Rebase (ID 14457) 792 Sälliku (ID 14483) 825 Uusnova (ID 14561) 933 Varesmetsa (ID 14488) 830 Põlevkiv Eesti, Ahtme kaeveväli (ID 14191) 7 Eesti, Aidu kaeveväli (ID 14190) 3 Eesti, Estonia kaeveväli (ID 14210) 36 Eesti, Kohtla kaeveväli (ID 14207) 32 Eesti, Narva kaeveväli (ID 14192) 10 Eesti, Oandu uuringuväli (ID 14913) 8 Eesti, Ojamaa uuringuväli (ID 14189) 2 Eesti, Peipsi uuringuväli (ID 14770) 37 Eesti, Permisküla uuringuväli (ID 14673) 1 Eesti, Puhatu uuringuväli (ID 14870) 5 Eesti, Seli uuringuväli (ID 14818) 15 Eesti, Sirgala kaeveväli (ID 14208) 34 Eesti, Sompa kaeveväli (ID 14193) 12 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 156 / 157