City Introduction and Context Give an overview of the city and a general background to the application, including examples of social and economic sustainability in the city. Discuss positive and negative factors that have influenced the quality of the environment within the city and its surrounding area. Provide a description of the key environmental challenges which the city faces including historical, geographical and/or socio-economic factors which have influenced the city s development. The city's infrastructure plan should be briefly explained. Applicants are advised to include any former or outstanding environmental legal proceedings in this section. Please also complete the following table: Indicator Units Year of data Population 443 268 Inhabitants 2016 Area 159,31 km2 2016 Population Density 2759 Inh/km2 2016 GDP 25 131,2 /Capita 2014 Köppen climate classification Dfb (niiske mandrikliima jaheda suvega) (max. 1000 words and five graphics, images or tables) Tallinn on pika ja värvika ajalooga Eesti suurim linn. Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa suured pöörded ühiskonnas, mis on tugevalt mõjutanud ka Tallinna linnapilti ning oluliselt parandanud keskkonnaseisundit linnas. Tänu mereäärsele asukohale ja pealinnaks olemisele on Tallinn mere-, lennu-, raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt. Tallinna merepiir on vaid veidi lühem (46 km) kui maismaa piir (59 km). Meri on mõjutanud nii Tallinna arengut kui looduskeskkonda. Strateegiliselt olulises asukohas kaubandust arendanud hansalinn Tallinn sai linnaõigused juba 1248. aastal. Keskaegse arhitektuuripärlina kuulub Tallinna vanalinn 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linna kujunemise seisukohast võib pidada ainulaadseks asjaolu, et Tallinnas on säilinud vanalinna ümbritsev bastionivööndile rajatud parkide võrk. Praegu on Tallinnas elaniku kohta 90 m 2 avalikke rohealasid ning 207 m² taimkattega alasid.
Joonis 1. Tallinna vanalinna ümbritsevad bastionaalvööndisse rajatud pargid Tallinna iseloomustab maastike ja koosluste mitmekesisus ja mosaiiksus, mis on elupaigaks ka haruldastele liikidele. Looduskeskkonna silmapaistvaim pinnavorm on mereäärne Põhja-Eesti paekallas, mille kõrgeim koht Tallinna piires on 48 m ümp. Riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad moodustavad 19,5% Tallinna pindalast. Üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluvad alad katavad 8,2% territooriumist. Joonis 2. Pääsküla raba kohalik kaitseala 273 ha suurune terviklik roheala, mis on väärtuslik mitmekesise maastiku ning mitmete kaitsealuste liikide poolest; lisaks on rabal ka rekreatiivne ja loodushariduslik väärtus Massiline elamuehitus algas Tallinnas 1960. aastatel ja kestis 1980. aastateni. Sellel ajal kujunes välja ka neljaliigiline (buss, tramm, troll, rong) ühistranspordi liinivõrk. Ehitustegevus hoogustus jälle 1990. aastate teisest poolest, milleks andis tõuke Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal, nii nagu toimus murrang muudeski valdkondadeski Tallinnas. Tänapäeval moodustavad munitsipaalmaad maaomandist alla kolmandiku (31,1%), millest põhiosa katavad teed ja sotsiaalne taristu. Eraomanduses on ka valdav enamus eluruumidest (97,07%). See seab erinevalt paljudest teistest Euroopa linnadest olulised piirangud maakasutuse planeerimisele. 2
Joonis 3. Väike-Õismäe korterelamurajoon; paremale jääb Tallinna Loomaaia territoorium ning vasakule ülal Rocca al Mare Eesti Vabaõhumuuseumi ja Õismäe raba rohealad Tallinn oli 20. sajandi alguseks kujunenud tööstuslinnaks. Keskkonnanäitajad paranesid, kui suured õhureostajad ja veekasutajad, nagu tselluloosi- ja paberikombinaat, fosforiiditööstus, tööstuskatlamajad ja tehased kesklinna piirkonnas, lõpetasid tootmistegevuse 1990. aastate alguses. Sel ajal ei puhastatud veel ka kogu tekkivat reovett, kuna puudusid kanalisatsioonivõrgud veel 1990. aastate lõpus oli Tallinna linna pindalast kanaliseerimata ligi 20%. Praeguseks puhastatakse Tallinnas 100% tekkivast reoveest ning puhastatud heitvee näitajad vastavad kõikidele nõuetele. Rannikumerre suubub ojasid, kraave ja sademevee väljalaske, kuid vee kvaliteet on hea - sinilipu ökomärgis on kahel suplusrannal. Merelinnana on Tallinn suurt tähelepanu pööranud linna merele taasavamisele ja mereäärse linna identiteedi taasavastamisele. Viimastel aastakümnetel on loodud palju võimalusi linnaelanikel mere ääres liikuda või aega veeta. Igal aastal korraldatakse Tallinna Merepäevi ja osaletakse rahvusvahelistes Läänemere-teemalistes projektides (nt Soome lahe aasta 2014). Mere-identiteedi taasavastamisprotsess kestab siiamaani. Nõukogude perioodil suletud ja keelatud mereäärsete alade arendustegevus ning linnarahvale väärtuslikuks elu- ja puhke piirkonnaks loomise jätkamine on Tallinnale veel pikaks ajaks sisukas ja inspireeriv väljakutse. Linna veevajadus rahuldatakse enamuses pinnaveega: 88% saadakse veepuhastusjaama kaudu Ülemiste järvest, 12% põhjaveest. Ülemiste järv (9,8 km²) on Tallinna suurim siseveekogu. Linna kasvades on viimastel aastatel järve lähiümbruses hoogustunud inim- ja arendustegevus, teedeehitus ning lennujaama aktiivsus, mis on endaga kaasa toonud keskkonnariskide suurenemise joogiveeallikale, kuid joogivee kvaliteet püsib kõrge. Vee kogutarve on 122,2 l elaniku kohta aastas.
Joonis 4. Tallinn asub mere ja Ülemiste järve vahel Teiste linnadega sarnaste suundumustega autostumise hüppeline kasv, linna keskuse kõrghoonestamine, valglinnastumine kaasnes Tallinnaski liikumisvajaduse suurenemine, linna keskuses parkimiskohtade nappus ning ühissõidukikasutajate arvu vähenemine. Sõidukite arvu suurenemine on toonud kaasa mitmeid probleeme, sest peamine kogus Tallinna atmosfääriheitmeid pärineb liiklusest. Ühistranspordi edendamiseks on kasutusele võetud ühistranspordiradasid ja prioriteedisüsteem ning alates 2013. aastast on ühistransport kõigile tallinlastele tasuta. Positiivne areng on toimunud ka küttemajanduses. Kui 1990. aastate alguses oli põletatavate kütuste struktuuris suur osa kivisöel ja raskel kütteõlil (masuudil), siis 1990. aastate keskel hakati üle minema maagaasile, mis vähendas vääveldioksiidi heitmeid. Nüüd on Tallinn võtnud suuna taastuvkütusele. Vanade katlamajade asemele on rajatud uusi puiduhaket ja jäätmeid põletavaid koostootmisjaamu, mis on ühendatud ülelinnalise kaugküttevõrguga. Jäätmete liigiti kogumist alustati Tallinnas 1999. aastal katseprogrammiga. 2015. aastaks ületab liigiti kogutud jäätmete hulk segaolmejäätmete hulga, taaskasutusse läheb üle 2/3 tekkivatest jäätmetest ning prügilasse ladestatakse vaid 2% jäätmetest. Kuna Tallinnas elab ligi kolmandik Eesti elanikest ja Tallinna sisemajanduse kogutoodang hõlmab peaaegu poole (49 50%) Eesti sisemajanduse kogutoodangust, siis on ka keskkonnakasutus siin suur. Keskuslinn Tallinn domineerib kogu Eestis oma pendelrände mahtudega. 2013. aasta andmetel liigub iga päev Tallinnasse tööle, õppima või muid igapäevaseid toiminguid tegema 79 000 inimest, Tallinnast välja aga 41 000 inimest. 4
Joonis 5. Paljassaare poolsaarel asub Tallinna linnurikkaim paik, Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala; esiplaanil Pikakari supelrand ja vasakul ülal Paljassaare reoveepuhastusjaam Kuigi suuri tööstusi Tallinnas enam pole, on Tallinn ettevõtluseks avatud. 01.04.2015 seisuga oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 18,36 ettevõtet. Väljaande fdi Magazine edetabelis Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2014/2015 asub Tallinn väikeste Euroopa linnade kulutõhususe kategoorias kolmandal kohal ja toetava ärikeskkonna kategoorias viiendal kohal. Teadmiste ja ettevõtluse paremaks ühendamiseks on loodud Tehnopoli teadus- ja ärilinnak, kus tegutsevad haridusasutused koos alustavate ja kasvavate tehnoloogiaettevõtetega, ning Ülemiste ärilinnak, mida arendatakse targa linna põhimõtete järgi. Tallinn on atraktiivne turismisihtkoht, aastas võetakse vastu üle kolme miljoni väliskülastaja. Tallinn on Läänemere ääres külastatavuselt (ca pool miljonit kruiisituristi aastas) kolmas kruiisisadam Kopenhaageni ja Peterburi järel. Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Tallinnas on kaheksa linnaosa, mis omakorda koosnevad asumitest. Paljudes asumites tegutsevad aktiivsed vabaühenduslikud asumiseltsid piirkonna elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks. Tallinnas on hästi välja arendatud e-teenused, mida linnaelanikud saavad kasutada paberivabalt ja mugavalt linna veebilehe või registrite kaudu. Ametlike dokumentide ja linna õigusaktide menetlemine toimub samuti paberivabalt. Elektroonselt toimub ka valdav enamus linnaasutuste omavahelisest suhtlusest ja välissuhtlusest teiste riigiasutuste, ettevõtete jt organisatsioonidega. Tallinn pakub tasuta wifi-ühendust 40 avalikus levialas kõigis linnaosades. 2014. aasta seisuga oli Tallinn 14 rahvusvahelise organisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige, sh: Hansaliikumine, Läänemere Linnade Liit, EUROCITIES (Euroopa Suurlinnade Liit), INTA (Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon), Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik, POLIS (Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik). Tallinn on ka ülikoolilinn ja kultuurilinn. 2011. aastal oli Tallinn koos Turu linnaga Soomes Euroopa
Kultuuripealinn. 2006. aastal algatas tollane Tallinna linnapea Jüri Ratas Euroopa Rohelise Pealinna idee. Viited: Tallinn arvudes 2016 - http://www.tallinn.ee/est/tallinn-arvudes-2016.pdf 6