12. Juhtimine 12A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige värskemate saadaolevate andmetega: Indikaator Jah/ei Alates kuupäevast: Allkirjastanud Linnapeade pakti Yes 05.02.2009 Allkirjastanud Aalborgi harta Yes 16.08.2006 Visioon, strateegia: Kirjeldage, kas linnal on selgelt määratletud, üldiselt arusaadav ning toetatud KOV tasandil keskkonnavisioon, näiteks osana laiemast säästva linna kokkuleppest. Kas visioon on kajastatud erinevates strateegiates ja tegevuskavades, mis sisaldavad individuaalsete sektorite eesmärke? Palun nimetage kõige olulisemad strateegiad ja kavad ning kirjeldage nende suhet üldvisiooniga. Kas teie visiooni ning vastavaid strateegiaid toetatakse ning rakendatakse linnavolikogu tasandil? Kas keskkonnavisiooni rakendamiseks on eelarve vahendeid eraldatud? Juhtimine, seire ja hindamine: Millised sidusrühmad on linna keskkonnavisiooni ning seotud strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamises osalenud (nt kodanikuühiskonna ning kodanike panus)? Kuidas nende osalust korraldati? Kuidas on teie linna juhtimisstruktuur korraldatud ning milliseid juhtimistööriistu kasutatakse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks? Näiteks juhtimisskeemid, kohustuslikud poliitikaettepanekute säästlikkuse mõjuhinnangud, projektistruktuurid, erinevate osakondade juhtrühmad, oskuste arendamine, perioodiline hindamine jne. Kirjeldage järelevalve, aruandluse ja hindamise süsteemi. Millest kellele ja kui tihti aru antakse? Juhtimine: Kas linn (ametkond) juhib keskkonnakäitumise alal eeskuju näidates? Kirjeldage keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnasäästlike riigihangete, oskuste arendamise alaseid jms tegevusi. Kas teie linn teeb keskkonna ja säästvuse küsimustes koostööd eri tasandi ametiasutuste või muude organisatsioonidega (regionaalsed, riiklikud, ELi tasandi, rahvusvahelised)? Millised neist koostöötegevustest on teie linna algatatud või millistes tegutsete koordineeriva partnerina? Palun viidake ka oma osalusele Euroopa rahastatud projektides ning rahvusvahelistes algatustes, hartades jne, näiteks Agenda 21, Aalborgi kokkulepped, Linnapeade pakt, C40, kliimamuutuste liit (Climate Alliance), ICLEI, EUROCITIES jne. Nimetage kõik ajaloolistest, geograafilistest ja/või sotisaalmajanduslikest faktoritest tingitud puudused, 1
millel võis sellele indikaatori valdkonnale mõju olla. Kodanike kaasamine Kirjeldage oma tegevusi ja pühendumist linna eri kogukondade kaasamisele, pöörates erilist tähelepanu noorte osalusele. Kirjeldage selliste tegevuste eesmärke, näiteks teadlikkuse tõstmine, jagatud vastutus, poliitikate väljatöötamine jne. Palun viidake kõikidele rakendatud struktuuridele/projektidele/programmidele, näiteks noortekogu, vanemaealised kodanikud, puudega inimesed, sotsiaalselt enim puudust kannatavad kodanikud, eri rühmade jaoks läbi viidud tegevuste arv, tegevuste ulatus ning eesmärgid/mõju. (kuni 1000 sõna ning viis graafikut, pilti või tabelit) Strateegia Tallinn 2030 eesmärgiks keskkonna- ja linnaplaneerimise valdkonnas on hubase, inspireeriva ja keskkonnasõbraliku linnaruumiga Tallinn ning kodu, töö- ja puhkeelu säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane. Nii strateegias kui ka Tallinna arengukavas aastateks 2014-2020 on rõhutatud keskkonnasäästlikkust ning prioriteetidena märgitud keskkonnahoidliku ühistranspordi eelisarendamist ja kohalikul kütusel põhineva keskkonnasäästliku soojatootmise osakaalu suurendamist. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 üldeesmärk on saavutada Tallinna linna keskkonna hea seisund ning tagada loodusressursside säästlik kasutamine. Tallinna esmatähtsad strateegilised keskkonnaeesmärgid on järgmised: looduse mitmekesisuse säilitamine ja elurikkuse suurenemine; tervikliku ja optimaalse haljastu kujundamine; veekeskkonna kaitse korraldamine ja seisundi parandamine; välisõhu kvaliteedi parandamine; jäätmetekke vähendamine ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine; keskkonnateadlikkuse suurendamine; säästliku linnaruumi ning tervisliku elukeskkonna tagamine. Keskkonnastrateegiat täpsustavad mitmed valdkondlikud arengudokumendid, kus on toodud meetmed ja tegevused Tallinna keskkonnavisiooni saavutamiseks: Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 Säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011-2021 Tallinna eelarvestrateegia 2018-2021 Eelpool toodud arengudokumendid on vastu võetud ja kinnitatud Tallinna Linnavolikogu poolt ning on suunisteks Tallinna arendamisel ja kindlustavad regulaarse aruandluse esitamise ning dokumentide ja 2
tegevuste ülevaatamise. Tallinna kõikide valdkondade strateegiliste dokumentide koostamise juures hinnatakse koostatavas dokumendis olevate planeeritavate tegevuste keskkonnamõju ning koostatakse alati keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Eelarveliselt toimub keskkonnavisiooni täideviimine Tallinna linna eelarvestrateegia 2017-2020 kaudu, mis näeb ette ka keskkonnakaitselised vahendid. Tallinna keskkonnastrateegia ja teiste strateegiliste arengudokumentide väljatöötamisse on olnud kaasatud linna- ja riigiasutused, linnaelanikud ja erinevad kodanikuühendused, ettevõtjad, ülikoolid jpt. Alati enne arengudokumendi kehtestamist on avalikkusel võimalik avaldada arvamust ning osaleda väljapanekutel ja avalikel aruteludel. Tallinna linn korraldab avalikke väljapanekuid ja arutelusid üld- ja detailplaneeringute koostamise ja keskkonnamõju hindamiste käigus. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 koostamisel kaasati väljapanekute ja avalike arutelude kaudu kõik eelpool nimetatud huvigrupid, kes osalesid arvukalt avalikel aruteludel ning esitasid kümneid ettepanekuid. 2013-2014. aastal viidi läbi projekt Tallinna positiivne programm, mille raames küsiti interneti ja kogumiskastide kaudu kõigis linnaosades linnaelanikelt arvamusi ja ettepanekuid oma kodukoha ja Tallinna kui elukeskkonna paremaks muutmiseks. Kõikide ettepanekute ja arvamuste põhjal koostati Tallinna linna positiivne programm 2014-2018, kus on välja toodud tegevused elanike ettepanekute elluviimiseks ja elukeskkonna parendamiseks linnaosade lõikes (joonis 1). Programmi edasiarendusena viidi läbi ideekonkurss Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaart, mille tulemusena kanti teekaardile 11 kõige innovaatilisemat ja teostatavamat ideed. Joonis 1. Positiivse programmi raames laekunud Mustamäe elanike ettepanekul rajati Parditiigi parki mänguväljak ja haljastus Elanike efektiivsemaks kaasamiseks üldplaneeringute koostamisse hakkas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kasutama veebipõhist ja kaardirakendusega ideekorje platvormi. Eesmärgiks on koguda inimeste ideid ja ettepanekuid, mida järgmise 20 aasta perspektiivis linnaosa planeerimisel, detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel arvestada võiks. Esimesena korjati ideid Põhja-Tallinna üldplaneeringule, kus elanikud said otse kaardile märkida probleemse koha ja teha ettepanku kuidas oma 3
kodukohta paremaks muuta. Tallinn on 14 rahvusvahelise organisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige, sealhulgas Läänemere Linnade Liidu, EUROCITIES (Euroopa Suurlinnade Liit, liige alates 1998), INTA (Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon), Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustiku ja POLIS e (Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik) liige. Tallinn on liitunud EUROCITIES Rohelise Digitaalse hartaga (2009), Aalborgi hartaga (2006) ja Linnapeade paktiga (2009), millega on Tallinn endale võtnud mitmeid kohustusi ja näidanud eeskuju teistele linnadele. Aastatel 2006-2015 on Tallinn osalenud 17 Euroopa Liidu rahastusega (Intelligent Energy Europe, FP 6, FP7, Horizon 2020, Interreg) keskkonnavaldkonna projektis, mis on tegelenud Tallinnas taastuvenergia, emissioonide vähendamise, liikuvuse planeerimise ja ühistranspordi arendamisega, sademevee juhtimise ja keskkonnahariduse teemadega. Tallinna linn soovib olla eeskujuks Tallinna ettevõtetele ja riigiasutustele, mistõttu on asutud linnavalitsuses juurutama keskkonnahoidlikku käitumist ja Rohelise kontori põhimõtteid. Tallinna Linnavalitsus on teinud oma 22 asutusele (ametid, linnaosavalitsused, linnakantselei ja volikogu kantselei) ülesandeks juurutada Rohelise Kontori põhimõtted 30. detsembriks 2016. 2016. a oktoobriks olid pooled asutustest Rohelise kontori tunnistused juba saavutanud. Tallinna linnavalitsus asus Rohelise kontori põhimõtteid juurutama juba 2009 2011 rahvusvahelise projekti Ökotugitegevused Üheskoos parema keskkonna eest raames, kui projekti tulemusena täiendati ka Tallinna põhimäärust. Tallinna Kommunaalamet oli esimene ametiasutus Eestis, mille juhtimissüsteem vastab alates 2011. aastast kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO 14001 nõuetele. Tallinna Keskkonnaametil on alates 2015. aastast EMAS sertifikaat. Riigiasutustele keskkonnajuhtimise alase teabe edasi andmiseks ning selle alase juhtrolli võtmiseks korraldas Tallinna Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga 2016. aastal üle-eestilise keskkonnajuhtimise konverentsi, kus tutvustati erinevaid keskkonnajuhtimissüsteeme, jagati nõuandeid süsteemide rakendamiseks ning jagati Rohelise kontori tunnistused. Tallinna eeskujul ja innustamisel on asunud ka teised linnad ümber Läänemere korraldama kevadisi talguid nagu Tallinn seda Heakorrakuu raames juba 25 aastat teinud on (joonis 2). Tallinnaga on ühiselt talguid korraldama hakanud Peterburi, Helsingi ja Turu linnad. Joonis 2. Heakorrakuu ühised koristustalgud Tallinnas, Helsingis, Turku linnas ja Peterburis, kus osales ühtekokku ligi 3000 inimest. 4
Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu suurendamiseks on Tallinna keskkonnastrateegias ühe meetmena ära toodud ühtse süsteemi väljatöötamine kõikidele linnaasutustele koos juhendite ja protseduuridega. Kõik linna ametid ja linnaosavalitsused on praeguseks lisanud keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtte oma hangete korda. Tallinna kaks avalikku supelranda on 2014 2016 pälvinud ökomärgise Sinine lipp, mille saamiseks tuleb täita üle 30 keskkonnakriteeriumi, tagada kõrge veekvaliteet ja turvalisus rannas ning korraldada randades keskkonnateadlikkust tõstvaid ettevõtmisi. Randades toimuvad Sinilipu perepäevad, kus toimuvad kõikidele vanustele erinevad keskkonnateadlikkust tõstvad tegevused. Tallinn on suurim oma elanikele tasuta ühistransporti pakkuv linn maailmas. Tasuta ühistransporti pakutakse alates 2013. aastast eesmärgiga suurendada ühistranspordi kasutamist ning vähendada autoliiklusest tulenevaid keskkonnamõjusid linnas. Joonis 3. Tallinna linnaosad ja asumid (www.heak.ee) Tallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks ning samaaegselt 84 ajalooliseks asumiks (joonis 3). Tallinnas tegutseb 24 asumiseltsi, mis on ühe asumi piires tegutsevad valitsusvälised mittetulundusühendused, mille eesmärgiks on parandada piirkonna elukeskkonda ja siduda kokku piirkonna elanike ühised väärtused ja nägemused kordumatust elukeskkonnast linnavalitsuse tehtavate, elukeskkonda puudutavate otsustega. 5
Joonis 4. Pildid asumiseltside üritustest nt Uue-Maailma tänavafestival, kus Prügihunt jagas nõuandeid keskkonnahoidliku käitumisest ja jäätmete sorteerimisest Tallinna asumiseltsid on kujunenud linnale aktiivseteks partneriteks erinevate arengukavade, planeeringute ja projektide koostamisel ning arendamisel. Asumiseltsid avaldavad aktiivselt arvamust oma kodukandi planeeringuid ja linnaruumi puudutavate küsimuste teemal ning on mõjutanud mitmete projektide lõpplahendusi (näiteks tänavate ümberehitusprojekte). Asumiseltside ja linnavalitsuse koostöö reguleerimiseks ja hõlbustamiseks on Linnaidee raames koostatud Koostöö hea tava, milles on selgitatud linnaasutuste ja vabaühenduste vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Asumiseltsid korraldavad ka põnevaid üritusi, näiteks tänavafestivale (joonis 4) talguid ja erinevaid linnaeluteemalisi seminare. Noorte kaasamine käib läbi erinevate keskkonnaprojektide ja keskkonnahariduse tegevuste. Loodud on Tallinna Noortevolikogu, mis on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev ja Tallinna noortest koosnev ja noorte huve esindav nõuandva õigusega osaluskogu. Noortevolikogu osaleb aktiivselt erinevate linnakeskkonda puudutavate küsimuste aruteludel ja teeb ettepanekuid linnakeskkonna parandamiseks (joonis 5). Joonis 5. Tallinna Noortevolikogu korraldatud visioonikonverents 2015 6
Tallinna Keskkonnaamet on elanike teavitamiseks alates 2010. aastast välja andnud kakskeelset aastaraamatut, kus käsitletakse kõiki keskkonnaameti tegevusi ja ülevaadet Tallinna keskkonnaseisundist. Lisaks annab Tallinna Keskkonnaamet iga aasta välja mõne uue keskkonnaharidusliku raamatu, trükise või õppematerjali, mis tutvustavad linna loodust ja puhkealasid. 12B. Rakendamine Kirjeldage linnavalitsuse organisatoorset struktuuri ning märkige, kuidas on keskkonnastrateegiad organisatsioonis juurutatud. Lisage palun organisatsiooni struktuuri skeem ning näidake, milline osakond või poliitiline üksus kannab keskkonnavisiooni eest põhivastutust. Uuenduslikud instrumendid Kas linn kasutab oma keskkonnapoliitikas selliseid uuenduslikke instrumente nagu müksud, kodanike kaasamine keskkonnaeesmärkide elluviimisesse, teadlikkuse tõstmine sotsiaalmeedia kaudu, innovatiivsed rahastusmudelid jne? Kas hindate lisaks tavapärasele järelevalvele perioodiliselt oma poliitikate/strateegiate/projektide edenemist ning kohandate neid oma leidude põhjal? (kuni 400 sõna ning viis graafikut, pilti või tabelit) Tallinna linnavolikogu on esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel. Tallinna linnapea juhib Tallinna linnavalitsust, mis on volikogu poolt moodustatud täitevorgan (joonis 1). Linnavalitsus juhib 13 linna ametit (sh keskkonnaametit), linnaosade valitsusi ja linnakantseleid. Poliitilisel tasandil juhivad Tallinnas keskkonnapoliitikat Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsus. Keskkonnapoliitikat elluviivaks jõuks Tallinnas on Tallinna Keskkonnaamet, kuid omad spetsiifilised rollid on ka teistel linnavalitsuse asutustel. Näiteks kommunaalamet tegeleb jalgrattateede planeerimise ja rajamisega, transpordiamet ühistranspordi korraldamisega. Tallinna Keskkonnaametil on mitmeid allasutusi, kes tegelevad oma valdkonna arendamise ja keskkonnateadlikkuse edendamisega ning aitavad ellu viia keskkonnaalastes arengudokumentides seatud eesmärke. Tallinna Energiaagentuuri ülesandeks on koordineerida linna ametiasutuste vahelist energiaalast koostööd ning tegeleda elanikkonna energia- ja kliimaalase teadlikkuse suurendamisega. Tallinna Jäätmekeskus koordineerib Tallinna jäätmekäitlussüsteemi ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus tegeleb jäätmete taaskasutamise ja ladestamisega. Tallinna Botaanikaaed tegeleb keskkonnahariduse andmise ning uurib, kaitseb ja tutvustab taimeriigi mitmekesisust. 7
Joonis 1. Tallinna linna juhtimisstruktuur. Sulgudes on märgitud liikmete või ametnike arv. Tallinna linna eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt on keskkonnakaitse valdkonna kulud lähiaastatel stabiilselt 1,3 1,4 mln EUR, samas kui heakorrale ettenähtud kulud (haljastus, jäätmed, loomakaitse) tõusevad 10-12 mln EUR-ni (tabel 1). Spetsiifilisi keskkonnavaldkonna tegevusi rahastatakse lisaks ka tehnovõrkude (Tallinna Energiaagentuur), kultuuri (Tallinna Botaanikaaed) ja hariduse (õppekava toetav loodusõpe Tallinna Botaanikaaias) valdkondadest, mille rahastus lähiaastatel kasvab. Tabel 1. Tallinna linna keskkonnavaldkonna tegevuskulud aastatel 2017-2020 (tuhat eurot) Valdkond 2016 2017 2018 2019 2020 Keskkonnakaitse 1 416 1 393 1 394 1 378 1 427 Heakord 10 427 11 525 11 875 12 126 12 212 Keskkonnateadlikkuse edendamiseks ja olulise informatsiooni edastamiseks linnaelanikele kasutab linn oma kodulehte www.tallinn.ee, sotsiaalvõrgustikku, linna televisiooni ja mobiiliaplikatsioone. Tallinna linna veebilehe kaudu on võimalik linnaelanikel taotleda paljusid erinevaid linna teenuseid paberivabalt. Veebilehelt on linnaelanikel võimalik leida linna teenuste taotlused, mille nad saavad arvutis ära täita ja 8
teenuse osutajale digitaalselt allkirjastatult saata, ilma et oleks vaja asutusse kohale minna (joonis 2). Joonis 2. Tallinna linna avalike teenuste nimekiri Tallinna linnavalitsuses on juurutatud ka paberivaba dokumendimenetlus, mille kohaselt kõik dokumendid, mida on võimalik elektroonselt menetleda, allkirjastatakse digitaalselt (ddoc formaadis). Tallinna linn on pälvinud mitmeid tunnustusi e-teenuste arendamise eest. 2011. aastal pälvis Tallinna linn just e-teenuste arendamise eest Euroopa avaliku sektori auhinna (European Public Sector Award) Euroopa avaliku halduse parimad praktikad ja innovaatilised lahendused Parima praktika sertifikaat 2011. Lisaks tunnustas 2013. aastal Intelligent Community Forum (ICF) Tallinna linna viiendat korda kui üht maailma seitsmest kõige innovaatilisemast kogukonnast. 12C. Tulevikuplaanid Kirjeldage keskkonnapoliitikate integreeritud juhtimise lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning eesmärkide saavutamiseks valitud lähenemist. Kirjeldage käimasolevaid ja tulevikuprojekte, mis illustreerivad teie pühendumist linnakeskkonna integreeritud juhtimisele. Tooge välja üldsuse teadlikkus sellistest eesmärkidest, näiteks avalikud arutelud, saadaolevad 9
lugemismaterjalid jne. (kuni 800 sõna ning viis graafikut, pilti või tabelit) Tallinna keskkonnakaitse arengukavas aastateks 2013-2018 on keskkonnajuhtimise valdkonna eesmärgiks seatud keskkonnahoidliku tegutsemise põhimõtete laialdasem rakendamine linna asutustes: - 2015. aastal valminud tegevusplaani kohaselt juurutatakse Roheline kontori põhimõtted kõikides linna hallatavates asutustes 2017. aasta lõpuks. - Koolidele ja lasteaedadele koostatakse Rohelise kontori põhimõtete juurutamiseks eraldi juhend, mille alusel jätkavad Tallinna koolid ja lasteaiad Rohelise kooli põhimõtete juurutamist 2019. aasta lõpuks. Rohelise kooli juhendit saavad kasutada kõik koolid ja lasteaiad Eestis. - Samuti on kavas luua üle-eestiline Rohelise kontori huviliste ning Ökokoolide võrgustik, kus saavad kõik huvilised kogemusi jagada ning ühistel koolitustel osaleda. - Tallinna linnavalitsus hakkab koguma kõikidelt linna asutustelt andmeid Rohelise kontori toimimise kohta, analüüsib seda ja annab tagasisidet tulemuslikkuse kohta (sh avalikkusele). Joonis 1. Esimesena sai Rohelise kontori sertifikaadi Lasnamäe linnaosa valitsus Tallinna linnaasutuste sõidukipargi kütusesäästlikkuse ning väikese ja nullemissiooniga sõidukite osakaalu suurendamiseks arvestatakse senisest enam sõidukite hangete läbiviimisel hindamiskriteeriumina CO 2 -heitmete koguseid ning suurendatakse järgmistel sõidukite hangetel antud kriteeriumi osatähtsust. Selle meetmega vähendab Tallinna linn oma tegevusest tulenevat ökoloogilist jalajälge. Samasuguseid põhimõtteid kasutatakse linnale uute ühissõidukite soetamisel. Üheks keskkonnakaitse arengukava eesmärgiks on liikuvuskorralduse juurutamine Tallinna avaliku sektori asutustes ja eraettevõtetes. Selleks koostatakse põhimõtted säästlike liikumisviiside juurutamiseks ja liikuvuskorralduskavade koostamiseks linna asutustes (sh haridusasutustele) ning tehakse ettepanek põhimõtete kinnitamiseks õigusaktiga. Selliselt on kõikidel linnaasutustel võimalik ühtsete põhimõtete järgi 10
rakendada liikuvuskorralduskavasid oma asutustes. Joonis 2. Tallinna Keskkonnaameti ametijalgratas Kütusekasutuse ja emissioonide veelgi suuremaks vähendamiseks on kavas välja töötada jalgrataste kasutuselevõtu kontseptsioon ja see rakendada linnaasutustes. Kontseptsioon ja rakendamine hõlmab endas ka ametijalgrataste soetamist ja iga-aastast hooldust ning isikliku jalgratta kasutamise hüvitamist. Enamus linnaasutuste töötajaid liiguvad peamiselt Tallinna linna piires ja tihtipeale suhteliselt väiksel territooriumil (nt Kesklinnas), mis võimaldab kõik liikumised jalgrattaga ära teha. Jalgrataste kasutusele võtmisega vähendatakse autode kasutust märkimisväärselt. Autod jääksid kasutusele vaid pikemate sõitude tarbeks või talvehooajaks, kui jalgratta kasutamine on ebamugavam. Eesmärk on edaspidi veelgi rohkem soodustada ja propageerida jalgrataste kasutamist tööülesannete täitmise tarbeks ja tööl käimiseks. Linnaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on kavas jätkata seniste iga-aastaste projektidega nagu Heakorrakuu ja Keskkonnasõbraliku liikumise kuu ning Prügihunt. Kõikide nende projektide kaudu tõstetakse linnaelanike keskkonnateadlikkust alates lasteaialastest. Samamoodi korraldatakse erinevaid teabepäevi, näiteks Energiapäeva (joonis 3), mille raames saavad linnaelanikud uusimat infot keskkonnahoidlike lahenduste kohta ning pöörduda küsimustega ekspertide poole, kes teabepäeval osalevad. Lisaks täiendatakse Tallinna veebilehte jooksvalt infoga, et linnaelanikel oleks võimalik kõige toimuvaga kursis olla. 11
Joonis 3. Tallinna Energiapäev 2017, mis toimus Järve kaubanduskeskuse parkimisplatsil Heakorrakuu talgutele on kavas lisaks Peterburi, Helsingi ja Turu linnale kaasata teiste riikide linnu, tekitades võrgustiku, kus saab jagada kogemusi elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kaasamiseks erinevatesse linna projektidesse. Tuleviku prioriteediks on ka tallinlaste elukeskkonda parandavate ökoinnovaatiliste lahenduste toetamine ja elluviimine. Ökoinnovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise propageerimiseks on plaanis korraldada seminare ja konkursse, et tutvustada laiemale üldsusele uusi lahendusi ja koostöös partneritega ökoinnovaatilisi projekte ellu viia. Tallinna Linnavalitsuse 30. septembri 2015 korraldusega otsustas Tallinna linn osaleda madala süsinikusisaldusega kaupade ja teenuste ostmiseks loodavas rahvusvahelises hankekontsernis ning kiitis heaks selle asutamiskokkulepe, mille linnapea allkirjastas. Kuna Pariisis toimus 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015 Rahvusvaheline Kliimakonverents COP21, on mitmed Prantsusmaa ja Euroopa pealinnad ning metropolid kokku leppinud, et ühendavad jõud võitlemaks kliimamuutuste vastu, kasutades selleks riigihangetega seotud võimalusi. Selleks on tehtud ettepanek moodustada hankekontsern, mis hõlmaks nii Prantsusmaa kui Euroopa metropole ja kohalikke omavalitsusi eesmärgiga osta ühiselt tehnikat ning ka muid madala süsinikusisaldusega kaupu ja teenuseid. Prioriteetsed rahvusvaheliste hangete valdkonnad on linnamajanduses kasutatavate masinate (sh prügiveo- ning tänavapuhastusmasinad) ja sõidukite ost. Kokkuleppe kasulikkus Tallinna linnale väljendub eelkõige selles, et koostöös teiste Euroopa linnadega tehakse ühiseid pingutusi kliimamuutustega võitlemiseks, kasutades selleks riigihankemenetlusega seotud võimalusi. Samuti edendatakse madala süsinikusisaldusega ja teiste keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste kasutamist ning selleks korraldatakse ja propageeritakse Euroopa pealinnadega ühiselt riigihankeid. 12
12D. Viited Tõendavate dokumentide nimekiri, võimalusel koos linkidega. Eelvaliku tegemise perioodil võidakse küsida täpsustavaid andmeid. Selles etapis ei tule dokumente edastada. (kuni 400 sõna) Tallinna linna ja linna ettevõtete veebilehed: Tallinna linna veebileht http://www.tallinn.ee/ Ideekorje Põhja-Tallinna üldplaneeringule - http://gis.tallinn.ee/ideekorje/ Tallinn arvudes http://www.tallinn.ee/est/tallinn-arvudes Tallinna Botaanikaaed http://www.botaanikaaed.ee/ Tallinna Energiaagentuur http://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/ Tallinna Ettevõtluspäev - http://ettevotluspaev.tallinn.ee/ettevotluskonkursi-auhinnad-2016/ Tallinna Jäätmekeskus https://www.prugi.ee/portal/ Tallinna Jäätmete taaskasutuskeskus AS http://tjt.ee/ Tallinna Keskkonnaamet Facebookis https://www.facebook.com/pages/tallinna- Keskkonnaamet/115890235155564?fref=ts Tallinna Keskkonnaameti aastaraamatud http://www.tallinn.ee/tallinna-keskkonnaametiaastaraamatud Tallinna positiivne programm 2014-2018 http://www.tallinn.ee/est/tallinna-positiivne-programm-2 Tallinna randade veebileht - http://www.tallinn.ee/rannad-tallinnas Tallinna tasuta ühistranspordi veebileht http://www.tallinn.ee/eng/freepublictransport/ Tallinna Ühistransport http://tallinn.yhistransport.eu/ Korteriühistute toetamise projektid: Fassaadid korda http://www.tallinn.ee/est/fassaadidkorda/ Hoovid korda http://www.tallinn.ee/est/hoovidkorda/ Roheline õu http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/ Dokumendid: Liitumine EUROCITIES Rohelise Digitaalse hartaga https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115857&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Strateegia Tallinn 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=118878 Säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011-2021 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=119834&fd=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna arengukava aastateks 2014-2020 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=126050&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna eelarvestrateegia 2018-2021 - https://www.riigiteataja.ee/akt/427062017016 Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=125984&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna keskkonnaameti hankekord http://www.tallinn.ee/tallinna-keskkonnaameti-hankekord.pdf Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=125983&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna liitumine Aalborgi kokkuleppega Aalborg 10 inspireerivad tulevikusuundumused 13
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=105322&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna liitumine Ålborgi hartaga https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=96211&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna liitumine Euroopa Komisjoni algatusega Linnapeade pakt https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=113402&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna linna liitumine organisatsiooniga Eurocities https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=56909&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna põhimäärus https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=36125 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=123505&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Ülesande andmine Tallinna linna ametiasutustele keskkonnajuhtimissüsteemi Roheline Kontor juurutamiseks - https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=133810&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Projektide veebilehed: Heakorrakuu http://www.tallinn.ee/heakorrakuu/ Keskkonnaalased välisprojektid ja uuringud http://www.tallinn.ee/est/valisprojektid-3 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu http://www.tallinn.ee/liikumiskuu Tallinna Botaanikaaia ekspositsioonikasvuhoonete rekonstrueerimine 2008 2009 http://www.tallinn.ee/est/tallinna-botaanikaaia-ekspositsioonikasvuhoonete-rekonstrueerimine-2008-2009 Ökotugi tegevused Tallinna veebilehel http://www.tallinn.ee/est/okotugitegevused 14