EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja rahaliit ning tugev ja stabiilne euro on Euroopa kasvu ja töökohtade alused.
SISUKORD 1. osa. Miks me vajame majandus- ja rahaliitu ning eurot? Ühine poliitika ühisraha nimel.... 3 EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Käesolev väljaanne kuulub sarja, mis kirjeldab ja põhjendab ELi tegevust eri poliitikavaldkondades ning selle tegevuse tulemusi. Väljaanded leiate internetist aadressilt: http://europa.eu/pol/index_et.htm http://europa.eu/!xm47wb Kuidas Euroopa Liit toimib 12 lugu Euroopa Liidust Euroopa 2020: Euroopa majanduskasvu strateegia ELi rajajad Digitaalarengu tegevuskava Eelarve Energeetika Ettevõtlus Haridus, koolitus, noored ja sport Humanitaarabi ja kodanikukaitse Kaubandus Keskkond Kliimameetmed Konkurents Kultuur ja audiovisuaalküsimused Laienemine Majandus- ja rahaliit ning euro Maksundus Merendus ja kalandus Pangandus ja rahandus Pettustevastane võitlus Piirid ja julgeolek Põllumajandus Rahvatervis Rahvusvaheline koostöö ja areng Regionaalpoliitika Rände- ja varjupaigaküsimused Siseturg Tarbijad Teadusuuringud ja innovatsioon Toiduohutus Toll Transport Tööhõive ja sotsiaalküsimused Välisasjad ja julgeolekupoliitika Õigusküsimused, põhiõigused ja võrdõiguslikkus 2. osa. Millega tegeleb majandus- ja rahaliit? Stabiilsust ja kasvu toetavad ühised põhimõtted... 7 3. osa. Kuidas EL tegutseb kasvu edendamise nimel? Üheskoos kriisist tugevamana väljumine.... 11 Väljavaated Üha edasi tugeva ning tõelise majandus- ja rahaliidu suunas... 17 Lühisõnastik kasutatud oskussõnade kohta.... 18 Lisateave... 20 Tähist * kandvad oskussõnad on täpsemalt lahti seletatud käesoleva teksti lõpus olevas lühisõnastikus. Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna Majandus- ja rahaliit ning euro Euroopa Komisjon Teabevahetuse peadirektoraat Teave kodanikele 1049 Brüssel BELGIA Käsikiri on ajakohastatud novembris 2014 Fotod kaanel ja lk 2: ccvision.de 20 lk 21 29,7 cm ISBN 978-92-79-41635-4 doi:10.2775/19476 Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015 Euroopa Liit, 2015 Paljundamine on lubatud. Üksikute fotode kasutamiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste omanikelt.
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 3 1. osa. Miks me vajame majandusja rahaliitu ning eurot? Ühine poliitika ühisraha nimel Peaaegu 340 miljonit ELi kodanikku kasutab oma igapäevaelus eurot. Euro on teetähis Euroopa integratsioonis Euro on Euroopa Liidu (EL) 19 1 riigi kodanike elu igapäevane osa. Euro on olnud ringluses alates 2002. aastast ning seda kasutab enam kui 337 miljonit inimest igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, homse jaoks säästmiseks ja tulevikku investeerimiseks. Praeguseks on sellest saanud USA dollari järel maailma tähtsuselt teine valuuta. Maailmas ei ole ühtegi teist näidet sedavõrd tugevast ja laiaulatuslikust koostööst suveräänsete riikide vahel. Reuters/BSIP Mis viis euro kasutuselevõtuni? Hoolimata sellest, et tänapäeval on euro tavaline, ei tekkinud see üleöö. Euro kasutuselevõtt on tähtis, kuid võrdlemisi hiljutine teetähis Euroopa integratsiooni loos pärast Teise maailmasõja lõppu loos, milles majanduslikud ja poliitilised eesmärgid on olnud üksteisega alati tihedalt seotud. Kõik algas pärast sõja lõppu, kui tähtsaimaks oli tagada kestev rahu ja ehitada Euroopa majandus taas üles, tugevdades riikidevahelist koostööd ning eriti vabakaubandust. Lisaks majanduslikule mõõtmele on euro võimas, käegakatsutav sümbol Euroopa ühtsusest, identiteedist ja koostööst. Maastrichti lepinguga loodi majandus- ja rahaliit ning samal ajal pandi Euroopa Liidule kohustus jätkata Euroopa rahvaste vahel veelgi tihedama liidu loomisega. Majandus- ja rahaliit nõudis tugevamat integratsiooni poliitika tasandil ja seega tihedamat poliitilist integratsiooni. Kui majandus- ja rahaliit kehtib kõikidele ELi riikidele, siis euroala riikidele kohalduvad ühisvaluuta jagamise tõttu paljud erireeglid. Euro on Euroopa integratsiooni suursaavutus, pöördepunkt riikidele, mis on üksteisega ajaloo vältel pidevalt sõjajalal olnud niisugune majanduslik integratsioon ja solidaarsus olid varem tõepoolest mõeldamatud. 2020. aastaks on peale kasvanud uus noorte täiskasvanute põlvkond, kes on kogu oma elu jooksul kasutanud oma riigi vääringuna vaid eurot. 1 Leedu on viimane euroalaga ühinenud riik ta on selle liige alates 1. jaanuarist 2015.
4 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Euro lühiajalugu Alused. 1957. aasta Rooma leping tugines Euroopa taastamisel piirideta ühisturu järkjärgulisele väljatöötamisele. Ühisturg hõlmas osalevate riikide vahelist kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist. Pikaajaline ambitsioon. Alates 1960ndatest ja 1970ndatest muutus idee majandus- ja rahaliidust teisisõnu, tugevalt integreeritud ühtsest turust*, millel on ühtne rahapoliitika* ja ühisraha nõrga USA dollari, naftakriiside ja valuuta ebastabiilsuse taustal Euroopa uueks ja läbivaks ambitsiooniks. Ühtlustamine. Majandus- ja rahaliidu eelkäija Euroopa Rahasüsteem käivitati 1979. aastal, et stabiliseerida vahetuskursse, piirata riikidevahelisi valuutakõikumisi ning ohjeldada hinnatõusu (inflatsiooni). See kujutas endast rahapoliitika radikaalset üleviimist Euroopa tasandile. Majandus- ja rahaliit. 1992. aasta Euroopa Liidu lepingu (rohkem tuntud Maastrichti lepingu nime all) vastuvõtmisega leppisid ELi valitsused kokku majandus- ja rahaliidu loomises. Selle eesmärk oli sajandi lõpuks viia lõpule ühisturu loomine, rajada Euroopa Keskpank ja luua stabiilne ühisraha. Eurod taskutes. Eurokupüüre ja -münte tutvustati uue ühisrahana 2002. aastal ning see vahetas 12 Euroopa riigis välja rahvusvaluutad, nagu Prantsuse frangi, Saksa marga ja Hispaania peseeta. Praeguseks on eurot kasutavate riikide ( euroala või eurotsooni ) arv kasvanud 12-lt 19-le. Vt kaarti allpool. MILLISED RIIGID KUULUVAD EUROALASSE? Euroalaga liitumise kuupäev: 1. jaanuar 1999: Belgia (BE), Saksamaa (DE), Iirimaa (IE), Hispaania (ES), Prantsusmaa (FR), Itaalia (IT), Luksemburg (LU), Madalmaad (NL), Austria (AT), Portugal (PT), Soome (FI) 1. jaanuar 2001: Kreeka (EL) 1. jaanuar 2007: Sloveenia (SI) 1. jaanuar 2008: Küpros (CY), Malta (MT) 1. jaanuar 2009: Slovakkia (SK) 1. jaanuar 2011: Eesti (EE) 1. jaanuar 2014: Läti (LV) 1. jaanuar 2015: Leedu (LT) IE UK DK SE FI EE LV LT Assoorid (PT) Madeira (PT) Kanaari saared (ES) Prantsuse Guajaana (FR) (FR) Guadeloupe (FR) Martinique (FR) Mayotte (FR) Réunion (FR) ELi riigid, kus euro ei ole kasutusel: Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik (CZ), Taani (DK), Horvaatia (HR), Ungari (HU), Poola (PL), Rumeenia (RO), Rootsi (SE), Ühendkuningriik (UK) FR NL BE LU DE IT CZ AT SI HR PL SK HU RO PT ES BG EL Kõik ELi riigid kuuluvad mingil määral majandus- ja rahaliitu, kuid kõik nad ei kasuta eurot. Kaks riiki (Taani ja Ühendkuningriik) otsustasid Maastrichti lepingu sõlmimise ajal eurost loobuda. Teised ei ole veel täitnud kõiki Maastrichti lepinguga nõutavaid eurole ülemineku majanduskriteeriume, näiteks hindade ja vahetuskursside stabiilsus. MT CY
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 5 Mis kasu on majandus- ja rahaliidust ning eurost? Majandus- ja rahaliit toetab eurot. See tegeleb rahapoliitikaga* (hinnastabiilsus ja intressimäärad), majanduspoliitikaga* ja fiskaalpoliitika* teatud aspektidega (et piirata valitsuste aastapuudujääke ja võlgu; vt 2. osa). Selle eesmärk on tagada euroalale ja ühisturule stabiilne ja kasvusõbralik majanduskeskkond, seega on üks selle peamisi eesmärke tagada tugev ja stabiilne euro. Majandus- ja rahaliit tagab hinnastabiilsuse. Sõltumatu Euroopa Keskpank (EKP) tegeleb rahapoliitikaga, muu hulgas ka raha trükkimisega euroala tarbeks. Selle peamine eesmärk on tagada tarbijahindade stabiilsus ning kaitsta euro väärtust, määrates ja kohandades EKP laenude intressimäärasid. Selle saavutamiseks on EKP võtnud eesmärgiks tagada keskpikal perioodil inflatsioonimäärade püsimine alla 2% piiri, mida loetakse piisavalt madalaks, et tarbijad saaksid hinnastabiilsuse hüvesid täielikult nautida. (1970ndatel ja 1980ndatel oli paljudes ELi riikides väga suur inflatsioon, mis küündis mõnel juhul 20%-ni või isegi üle selle. Euro ettevalmistamise perioodil hakkas see langema ja pärast euro kasutuselevõttu on inflatsioon euroalas püsinud 2% läheduses.) Majandus- ja rahaliit toetab majanduskasvu. Riikide majanduse ja turgude ühendamisega Euroopa tasandil kaasnevad suurusest tingitud hüved ning luuakse ühtne raamistik sisemise tõhususe, konkurentsivõime ja usaldusväärsuse parandamiseks nii ELi majanduses tervikuna kui ka eraldiseisvate ELi liikmesriikide majanduses. See omakorda toetab majanduslikku stabiilsust, kiiremat kasvu ja töökohtade arvu suurenemist. Euro on kodanike jaoks praktiline. Ühisraha eelised on otsekohe selged kõikidele, kes reisivad 19 euroala riigis. Näiteks tegi euro lõpu kulukale ja tülikale valuuta vahetamisele riigipiiridel. Samuti on see muutnud piiriülese ostlemise ja hinnavõrdluse seda ka veebiostude puhul palju lihtsamaks ja läbipaistvamaks, toetades nõnda konkurentsivõimet ja hoides hinnad ELi 500 miljoni tarbija jaoks madalad. Viimaks on Euroopa Keskpank taganud euroalas püsiva hinnastabiilsuse, kaitstes nõnda paremini kodanike ostujõudu. Euroopa Keskpank tagab euroala inflatsiooni säilimise umbes 2% juures. INFLATSIOONI HOITAKSE 2% LÄHEDAL % 5 Euro kasutuselevõtt Prognoos 4 3 2 Tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI; aastane määr) 1 Keskmine inflatsioon (1999. aastast kuni praeguseni; aastane määr) 0-1 1996 2000 2004 2008 2012 2016 Allikas: Euroopa Komisjon. Andmeid enne 1996. aastat hinnatakse tarbijahindade harmoneerimata indeksite (THI) alusel.
6 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Euro on hea ettevõtetele. Samuti on eurost märkimisväärset kasu Euroopa ettevõtetele. Näiteks aitavad majandus- ja rahaliidu soodustatavad stabiilsed intressimäärad ettevõtetel töökohtadesse ja jõukuse loomisse rohkem investeerida. Euro kasutuselevõtt on lõpetanud riikliku rahapoliitika konkureerimise ja kaotanud valuutavahetuse tehingukulud, vähendades nõnda riske ja võimaldades produktiivsetesse investeeringutesse suunata rohkem kapitali. Samuti annab hinnastabiilsus ettevõtetele kindlustunde teha pikemaajalisi plaane ja investeeringuid, mis võivad parandada konkurentsivõimet*. See on meie globaliseerunud majanduses eriti oluline, kuna Euroopa ettevõtetel on konkurente kõikidel mandritel. Euro on ülemaailmne valuuta. Eurost on kasu kogu Euroopale. See annab Euroopale maailmakaubanduses tugevama hääle ja rohkem majanduslikku löögivõimet. See loob stabiilse valuuta, mida toetab oluline majandusblokk euroala, mis on ülemaailmsetele šokkidele vastupidavam. Ning sedavõrd tugev ja stabiilne valuuta toestab Euroopa positsiooni maailma majanduses. Euro on koos USA dollariga maailmas toimuvate tehingute eelistatuim valuuta: see on valuutabörside tähtsuselt teine kaubelduim vääring, mida kasutatakse umbes 40% igapäevastest ülemaailmsetest tehingutest. Õigupoolest on ringluses üle 980 miljardi euro ja rohkem kui 100 miljonit inimest väljaspool Euroopat kasutavad euroga seotud valuutasid. Lõpuks on euroala alates loomisest 1999. aastal kuni tänapäevani siia meelitanud välisinvesteeringuid kogu maailma riikidest. Shutterstock/Gena96 Kõigil euromüntidel on ühine pool ja rahvuslik pool. Ühes euroala riigis väljastatud kupüüre ja münte võib kasutada kõigis teistes euroala riikides. Kogu finantskriisi vältel (vt 2. osa) säilitas euro üldjoontes oma väärtuse võrreldes teiste maailmavaluutadega nagu USA dollar, millega oli suhe umbes 1,3 dollarit 1 euro vastu.
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 7 2. osa. Millega tegeleb majandusja rahaliit? Stabiilsust ja kasvu toetavad ühised põhimõtted Millised on majandus- ja rahaliidu peamised reeglid? Majandus- ja rahaliit on tegelikult katustermin, mis koondab mitut poliitikavaldkonda, mille eesmärk on edendada kasvu ELis ning säilitada euro tugevus ja stabiilsus. Majandus- ja rahaliit hõlmab rahapoliitikat ( rahaliit ), fiskaalpoliitikat ja majanduslikku poliitikakujundamist ( majandusliit ). Üldist kokkuvõtet näete tabelist Majandus- ja rahaliidu (EMU) ülevaade. Neid poliitikavaldkondi juhivad riiklikud või Euroopa asutused või toimub see nende kahe koostöös. Rahapoliitikat juhib eranditult sõltumatu Euroopa Keskpank (vt 1. osa). Fiskaalpoliitika (maksustamine ja riigi rahandus) on riikide valitsuste vastutusalas. Ent otsustel, mis puudutavad eraldiseisva ELi riigi rahandust, võib olla mõju kõikjal ELis. Seetõttu on majandus- ja rahaliidul teatavad olulised riigi rahandust puudutavad reeglid, mille ELi riigid on ühiselt välja töötanud ja rakendanud ning mida toetab majandusliku stabiilsuse tagamiseks ka Euroopa Komisjon. Peamine instrument majandusliku otsustusprotsessi suunamiseks ja koordineerimiseks ELi riikides on stabiilsuse ja kasvu pakt. Pakt kehtestati esmakordselt 1999. aastal ja alates 2011. aastast on seda tugevdatud (vt 3. osa). Stabiilsuse ja kasvu pakt hoiab riikide rahanduse ohjes Tõhusaks toimimiseks eeldab majandus- ja rahaliit kõigi ELi riikide (eriti euroala riikide) poolt ühiselt kokku lepitud reeglite täitmist. Eelkõige hõlmab see riigi rahanduse korrashoidmist: sobiva tasakaalu tagamist riigieelarvete kulutuste ja sissetulekute vahel. Valitsemissektori eelarvepuudujääk on summa, mille võrra valitsuse kulutused ületavad vastava aasta sissetulekuid. Stabiilsuse ja kasvu pakt nõuab valitsustelt, et need tagaksid oma aastase puudujäägi püsimise alla 3% piiri aastasest kogutoodangust (või sisemajanduse koguproduktist (SKP)). ELi riigid esitavad oma eelarvekavad komisjonile; seejärel hinnatakse neid kord aastas Euroopa poolaasta raames (vt 3. osa). Valitsemissektori võlg on valitsuse akumuleeritud puudujääkide kogusumma. Kui valitsuse kulutamine ületab selle sissetuleku (tuues aasta lõikes kaasa puudujäägi), peab vastav valitsus lünga täitmiseks laenu võtma või makse tõstma. Riigi valitsemissektori võlg on seega kogusumma, mida valitsus võlgneb mitme aasta jooksul. Stabiilsuse ja kasvu pakt nõuab valitsustelt, et need tagaksid oma võlakoormuse püsimise alla 60% SKPst (või vähendamist rahuldavas tempos selle osakaalu suunas). Aastapuudujääkide ja üldise võla olemasolu, mis võib kohustada valitsusi leidma täiendavat sissetulekut, ei ole iseenesest probleem. See võib olla tulevasse majanduskasvu investeerimise vahend. Stabiilsuse ja kasvu pakti ülesanne on vältida liigset laenamist ja jätkusuutmatuid riigivõlgu, mis koormavad majandusarengut.
8 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A MAJANDUS- JA RAHALIIDU (EMU) ÜLEVAADE Rahaliit Majandusliit Rahanduspoliitika Fiskaalpoliitika Majanduslik otsusetegemine Mida see hõlmab? Hinnastabiilsust: euroala intressimäärade reguleerimine, et nende inflatsioon püsiks pisut alla 2%. Euromüntide ja -kupüüride ringlust. Riigi rahandust (riikide valitsuste kulutamist ja laenamist). Maksustamist (valitsuse sissetulekut). Haridussüsteeme, tööturgusid, pensione jne puudutavaid otsuseid. Kes haldab? Euroopa Keskpank (EKP) otsustab intressimäärade üle ja trükib eurokupüüre. Riikide valitsused väljastavad euromünte EKP poolt heaks kiidetud koguses. Liikmesriikide valitsuste ülesanne. EL kehtestab riiklikele eelarvepuudujääkidele/ võlgnevustele üldised reeglid. Riiklike valitsuste ülesanne. Riiklike valitsuste ülesanne. EL koordineerib ja annab Euroopa poolaasta raames soovitusi. Kas soovite rohkem teavet? Vt 1. osa Vt 2. osa Vt 3. osa Mis juhtub, kui reegleid rikkuda? Kui Euroopa Komisjon leiab, et ELi riik on rikkunud ühiseid stabiilsuse ja kasvu pakti reegleid puudujääkide/ võlgade kohta, võib see algatada menetluse olukorra heastamiseks. Kui rikkumised ei ole ajutist ega erandlikku laadi, soovitab komisjon ELi rahandusministritel algatada kõnealuse riigi vastu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse*. Kui suurem osa ELi ministritest ei lükka soovitust tagasi, peab asjaomane riik esitama üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas oma eelarvepuudujäägi või võlatasemed ettenähtud tähtaja jooksul viia paktis määratud piiridesse. (Rohkem teavet leiate 3. osast.) Need ELi riikide ja asutuste heaks kiidetud reeglid näitavad, et majanduslik otsustelangetamine on ühine mure ja jagatud vastutus eriti euroalas. Kuigi stabiilsuse ja kasvu pakti järelevalveaspekte kohaldatakse kõigi ELi liikmesriikide suhtes, võib reeglite rikkumise eest trahve määrata vaid euroala riikidele. Üldiselt peab igal ELi liikmesriigil ja iseäranis euroala riikidel olema kindlustunne selle suhtes, et heaperemehelik poliitikakujundamine on norm, et lahknevuste tuvastamiseks ja parandamiseks on olemas mehhanismid ning et majanduse korrashoidu ühes riigis ei ohusta pillavam käitumisviis mõnes teises.
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 9 Kes juhib majandus- ja rahaliitu? Jagatud vastutus Majandus- ja rahaliitu juhivad mitu ELi ja riiklikku asutust, millest igaühel on oma roll. Seda juhtimisprotsessi nimetatakse majanduse juhtimiseks ning see hõlmab järgmisi osalejaid. EUROOPA KOMISJON teeb majandusprognoose ning jälgib kõigi ELi liikmesriikide arvukaid majandusnäitajaid tagamaks, et need vastaksid ühiselt kokku lepitud stabiilsuse ja kasvu pakti reeglitele. Komisjon hindab majandusolukorda ja annab regulaarselt soovitusi Euroopa Liidu Nõukogule, mis esindab kõigi ELi liikmesriikide valitsusi (rahandusministrid langetavad otsuseid majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus*). EUROOPA ÜLEMKOGU ELi kõikide liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid määravad kindlaks peamised poliitikasuunad. EUROALA TIPPKOHTUMINE vähemalt kaks korda aastas kohtuvad euroala riigipead või valitsusjuhid, et koordineerida euro juhtimist. NÕUKOGU (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU) nõukogu raames saavad kokku ministrid ELi kõigist liikmesriikidest, millest vastavalt poliitikavaldkonnale moodustatakse erineva koosseisuga nõukogud. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu koosneb ELi kõigi liikmesriikide majandusministritest, kes koordineerivad ja reguleerivad ELi majandus- ja rahanduspoliitikat paljudes valdkondades. Nende valdkondade hulka kuulub majanduspoliitika koordineerimine, majanduslik järelevalve, ELi liikmesriikide eelarvepoliitika ja riikide rahanduse järelevalve, euro (õiguslikud, praktilised ja rahvusvahelised tegurid), finantsturud, kapitaliliikumised ja majandussuhted ELi mittekuuluvate riikidega. Komisjoni ettepanekute alusel teeb see otsuseid, mis on ELi riikidele õiguslikult siduvad. Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi kolmeminutiline tutvustus. Videot näete aadressil https://www.youtube.com/watch?v=talcfwgiqbg EUROOPA PARLAMENT jagab rahandusministritega (majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus) õigusaktide formuleerimise ülesannet ning teostab demokraatlikku järelevalvet majandus- ja rahaliidu juhtimise üle. LIIKMESRIIKIDE VALITSUSED määratlevad oma riikide eelarved eelarvepuudujääkide/võlgade kokkulepitud piirides ja rakendavad Euroopa Liidu Nõukogu otsuseid. Valitsused vastutavad muu hulgas majanduspoliitika, hariduse, tööturu, sotsiaalpoliitika ja pensionide eest. EUROOPA KESKPANK juhib iseseisvalt euroala rahapoliitikat: stabiliseerib intressimäärasid, kehtestades hindu, et kontrollida keskpika perioodi inflatsiooni. EURORÜHM kõikide euroala riikide rahandusministrid kohtuvad ja arutavad euroga seotud küsimusi. See toimub tavaliselt enne majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kogunemist, kus otsused võetakse ametlikult vastu (vt ülal).
10 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Kuidas majandus- ja finantskriis tekkis? Kriis, mis on pärast 2009. aasta lõppu tugevalt mõjutanud paljusid riike nii euroalas kui ka väljaspool, on tegelikult mitme kriisi ja teguri kulminatsioon. See hõlmab finantskriisi (või panganduskriisi), majanduskriisi ja välisvõlakriisi*, millele lisandusid raskused mõne ELi liikmesriigi elanike jaoks. Alates 2000. aastast: võlad ja majanduslikud kõrvalekalded ELi liikmesriigid olid mitu aastat kogunud märkimisväärseid võlgu ja puudujääke. Stabiilsuse ja kasvu pakt oli jõudmas oma võimete piirini: 2004. aastaks olid mitu riiki rikkunud reegleid, mille rakendamine oli keeruline. Ühisraha eelduseks on, et osalevate riikide majanduslikel osalejatel oleks majandusmuudatustega kohanemiseks piisav paindlikkus. Ent majanduslikud erinevused riikide tööhõive produktiivsuses ja palkades üha kasvasid. Lisaks sellele ei olnud mõned riigid enam majanduslikult konkurentsivõimelised. Need tasakaalutused kogunesid paljude aastate jooksul ja mõnes riigis ei tegeldud nendega nõuetekohaselt; samal ajal ei olnud ka ELi käsutuses vahendeid nende probleemidega tegelemiseks. Õigupoolest oli olemas terviklik rahaliit, mida toetav majandusliit ei olnud terviklik. 2007 2008: ülemaailmne finantskriis 2007. ja 2008. aastal pankrotistus riskantse laenamise tõttu hüpoteegiturul mitu suurt USA panka, muu hulgas ka riigi suuruselt neljas investeerimispank Lehman Brothers (purustades USA kõrge riskiga laenude mulli). Globaalse majanduse seotuse tõttu mõjutas see panku kogu maailmast. Pangad ei laenanud enam üksteisele ja krediit kuivas kokku. Et kogu pangandussüsteem ei kukuks kokku, reageerisid sellisele olukorrale aastatel 2008 kuni 2011 ELi liikmesriigid nii euroalas kui ka sellest väljaspool, süstides garantiide ja otsekapitali kaudu oma pankadesse umbes 1,6 triljonit eurot (ligikaudu 13% ELi SKPst), suurendades veelgi juba olemasolevaid puudujääke ja võlgu. 2009: majanduskriis ELi majandust tabas 2009. aastal järsk langus. ELi liikmesriigid töötasid majanduslanguse vastu võitlemiseks välja majanduse elavdamise meetmed. 2010 2012: välisvõlakriis 2009. aasta lõpus ei suutnud mõne haavatavama euroala riigi majandus (näiteks Kreeka, Iirimaa ja Portugal) oma hüppeliselt kasvavat võlakoormust enam ülal pidada ning samal ajal finantskriisiga võidelda. Selle tagajärjel tekkis välisvõlakriis. Finantsturuinvestorid kaotasid usu nii nende riikide võimesse oma laenud tagasi maksta kui ka üldisesse konkurentsivõimesse. Intress, mida investorid riigivõlakirjade* eest nõudsid, muutus nii kõrgeks, et finantsturul ei olnud enam võimalik uute võlakirjade müügi teel laenu saada. Kuna nende võlakirjade osakud kuulusid teiste euroala riikide investoritele näiteks pankadele, muutus kriis palju laiemaks probleemiks. Pangad kaotasid kindlustunde, et ettevõtetele ja eramajapidamistele laene väljastada, ning selle tõttu tekkis krediidituru kriis. Kriisist jagusaamiseks tuli riikide rahandused uuesti korrastada ja teha struktuurireforme, mis võimaldaksid konkurentsivõime tagasi saada. Euroala riigid lõid Euroopa stabiilsusmehhanismi, mis andis märkimisväärseid laene riikidele, mis vajasid seda kõige enam (vt 3. osa). Kerge majanduslik taastumine muutus märgatavaks 2011. aastal, kuigi ELi majandus kannatas 2012. aastal taas väikese languse all. 2013 2014: kriisist toibumine 2013. aastal hakkas ELi majandus pikaajalisest majanduslangusest aeglaselt taastuma. ELi majanduspoliitika keskendus jätkusuutlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning võimaldas riikidel jätkata oma rahanduse konsolideerimist aeglasemas ja enesele sobivas tempos, vastavalt konkreetsetele asjaoludele. Samal ajal on ELi riigid mõistnud, et kasvu saavutamiseks Euroopas on tarvis struktuurireforme intensiivistada. Jätkuvalt on peamine väljakutse kannustada töökohtade loomist. Kreekas ja Hispaanias on töötuse määr lausa üle 25%. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid on kasutusele võtnud arvukalt erinevaid meetmeid, et suunata töötud tagasi haridusse, väljaõppesse ja tööturule ning edendada tugevat ja vastupidavat majanduskasvu. Rohkem teavet ELi majanduskasvu strateegia ehk strateegia Euroopa 2020 kohta leiate rubriigist Euroopa poolaasta (3. osa allpool) või veebisaidilt http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 11 3. osa. Kuidas EL tegutseb kasvu edendamise nimel? Üheskoos kriisist tugevamana väljumine Saadud õppetunnid: koostöö parandamine Üks tähtsamaid õppetunde, mille kriisist saime, oli see, mil määral ELi, eriti euroala riigid oma edenemises üksteisele toetuvad: kui ühel läheb hästi, saavad kasu ka teised; kui üks vääratab, kannatavad ka teised. Euroala riigid abistasid Kreekat, Iirimaad, Portugali ja Küprost, tegutsedes põhimõttel solidaarsus ühtsuse nimel ning pakkudes tingimuslikku finantsabi peamiselt selleks, et aidata asjaomastel riikidel vältida liigsete võlgade kogunemist ja aidata neid tagasi majandusliku õitsengu ning uute töökohtade teele (vt allpool). Samal ajal anti Hispaaniale tingimuslikku finantsabi pangandussektori parandamiseks. Iirimaa, Hispaania ja Portugal lõpetasid oma abiprogrammid edukalt ning väljusid nendest vastavalt 2013. aasta detsembris, 2014. aasta jaanuaris ja 2014. aasta juunis, peegeldades usalduse taastumist turgudesse, paranenud majandusväljavaateid ning kahanevat töötuse määra. Juhtpõhimõte on see, et tugevama vastastikuse solidaarsuse poole saab püüelda vaid tänu suuremale individuaalsele vastutusele, mis võib omakorda tekkida vaid läbinisti demokraatliku protsessi käigus. Teine oluline õppetund on see, et omavahelises sõltuvuses oleva majandussüsteemi riigid, nagu euroala riigid seda on, ei saa lasta puudujääkidel ja võlgadel määramatu aja jooksul koguneda. Samamoodi ei saa korrigeerimata jätta majanduslikke erinevusi ELi liikmesriikide kasvus ja konkurentsivõimes: rahaliidust ilma tugeva majandusliiduta ei piisa ning see nõuab tihedamat poliitilist integratsiooni. Seetõttu on liikmesriikide valitsused alates 2010. aastast oma koostööd ELi tasandil tugevdanud, võttes kasutusele arvukalt uusi meetmeid, mis on allpool välja toodud. Nende meetmete eesmärk on anda ELile vahendid tõhusaks tegutsemiseks nii sarnaste kriiside ärahoidmisel kui ka kasvu ja töökohtade loomise käivitamiseks Euroopa majanduses. Need toovad kaasa majandusliku ja poliitilise koostöö märkimisväärse tugevnemise nii nüüd kui ka tulevikus, seda eriti euroala riikide vahel. Euroopa Komisjoni video, kus selgitatakse majandus- ja finantskriisi: kuidas on EL leidnud lahendusi finantskriisiga tegelemiseks, kuidas see tugevdab majandus- ja rahaliitu ning mil moel rajab see teed poliitilise liidu suunas. Videot näete aadressil https://www.youtube.com/watch?v=0b3zncfyqj0
12 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Finantsabi Kreekale 2009. aasta lõpus tunnistas Kreeka valitsus, et nende avaliku sektori eelarvepuudujääk on tunduvalt suurem kui varasemalt väidetud. See tulenes ülekulutamisest (näiteks liiga suures ja ebaefektiivses avalikus sektoris), maksudest kõrvalehoidumisest ning ebapiisavast riiklikust majanduspoliitikast, mis päädisid jäikade turustruktuuridega, kus domineerisid sageli mõjukad organiseeritud huvigrupid. Kreeka pankrotist päästmiseks ja selle tagamiseks, et riik täidaks oma kohustusi Kreeka kodanikest sotsiaaltoetuste saajate ees ning maksaks avalikele teenistujatele palka, on euroala riigid ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) alates 2010. aastast andnud Kreekale pikaajalisi laene ligi 240 miljardi euro väärtuses. Vastutasuks selle abi eest on Kreeka võimud erinevate arvukate meetmete kaudu tegelnud riigi nõrkustega. Nende eesmärk on muuta riigi rahandus jätkusuutlikuks, kaitstes samas kõige haavatavamaid, muuta maksusüsteem õiglasemaks ja tõhusamaks, moderniseerida avalikku haldust, et see reageeriks paremini Kreeka elanikkonna vajadustele, taastada pankade olukord, et need saaksid hakata uuesti ettevõtetele ja eramajapidamistele laene väljastama, ning muuta seadusi, mis takistavad riigi ettevõtetel konkureerida, investeerida ja töökohti luua. Nende meetmete rakendamist jälgivad Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF, mis esitavad oma vastavatele liikmetele regulaarselt aruandeid (Euroopa Komisjon esitab aruandeid euroala riikidele). Võlausaldajad maksavad laene välja regulaarsete maksetena tingimusel, et Kreeka tagab, et peab oma reformikohustustest kinni. Kreeka poolne vastutus meetmete eest ja sotsiaalne õiglus on valitsevad prioriteedid, et reformikava tooks kaasa eduka majandusliku pöörde. ELi liikmesriikide ja Kreekale sihtotstarbelise tehnilise abi andmiseks loodud rakkerühma abil tegeldakse erinevate reformidega. Nende hulka kuuluvad sotsiaalkindlustusfondide tõhustamine, riikliku korruptsioonivastase strateegia toetamine, maksukogumise tõhususe suurendamine ning väiksema ja tõhusama avaliku halduse süsteemi ülesehitamine. Kriisist väljumine, kasvu taastamine EL on astunud otsustavaid samme tulevaste kriiside ennetamiseks ja kasvu taastamiseks majandusliku otsuselangetamise parema koordineerimise kaudu. 1) EUROOPA POOLAASTA: UUS MAJANDUSKOOSTÖÖ KÄSITLUS Strateegia Euroopa 2020 * on ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia aastani 2020. Euroopa 2020 nurgakivi on Euroopa poolaasta, mis loodi 2010. aastal ja mis kujutab endast aastast majanduspoliitika koordineerimise ja dialoogi tsüklit, kuhu on kaasatud Euroopa institutsioonid, ELi valitsused ja riikide parlamendid. Selle osana korraldab komisjon iga ELi liikmesriigi majanduse ja rahanduse iga aastase tervisekontrolli (iga aastane majanduskasvu analüüs (AGS)) ning avaldab analüüsi tulemused iga aasta novembris, misjärel arutatakse neid põhjalikult riiklikes ja ELi asutustes. Järgmise aasta maist juunini annab komisjon iga riigi olukorrast lähtuvaid majandus- ja eelarvepoliitika soovitusi (riigipõhiseid soovitusi), mida kõik ELi juhid ja rahandusministrid arutavad seejärel ja võtavad lõpuks vastu. Nende eesmärk on edendada majanduskasvu, suurendada töökohtade loomist, parandada väljaõppe-, haridus- ja praktikavõimalusi, aidata väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid rahastamisele juurdepääsul, stimuleerida majanduskasvu teadusuuringute ja innovatsiooni täiustamise teel ning veel palju muud. Euroopa poolaasta tugevdab majandus- ja rahaliitu tervikuna. Koostööd tehes pannakse paika pikaajalised lahendused, mis tagavad stabiilsuse ja majanduskasvu, selle asemel et keskenduda lühiajalistest eesmärkidest kannustatud kiiretele lahendustele. Samuti loob see raamistiku ja siduva aastase ajakava uute kriisivastaste ja majanduskasvu soodustavate meetmete haldamiseks, mis on vastu võetud alates kriisi algusest (vt punkte 2 4 allpool). LAENU VÕTMISE KULU VALITSUSTE JAOKS ELi KUUE LIIKMESRIIGI NÄITEL % 20 16 12 8 4 0 09 10 11 12 13 14 15 Saksamaa Prantsusmaa Hispaania Iirimaa Itaalia Portugal Kümneaastaste riigivõlakirjade tootlikkus Allikas: Euroopa Komisjon.
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 13 NOVEMBER DETSEMBER JAANUAR VEEBRUAR EUROOPA KOMISJON MÄRTS APRILL MAI JUUNI JUULI AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER Sügisene majandusprognoos ÜLDPRIORITEEDID Komisjon avaldab iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande* EELARVED Euroala Komisjoni arvamus eelarvekavade kohta Iga-aastane majanduskasvu analüüs Häiremehhanismi aruanne Talvine majandusprognoos ÜKSIKASJALIK ANALÜÜS Komisjon avaldab põhjaliku analüüsi riikide kohta, kus võib esineda majandusriske Eurostati esmased võla-/ eelarve puudujäägi andmed Põhjalik analüüs Kevadine majandusprognoos KOHANDATUD NÕUANDED Komisjon esitab riigipõhised soovitused eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitika kohta Riigipõhised soovitused Eurostati kinnitatud võla-/ eelarvepuudujäägi andmed EUROOPA ÜLEMKOGU / NÕUKOGU EURORÜHM Rahandusministrid arutavad Euroopa Komisjoni arvamusi eelarvekavade kohta Euroala NÕUKOGU Liikmesriikide ministrid võtavad vastu järeldused seoses majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruandega Iga-aastane majanduskasvu analüüs Häiremehhanismi aruanne EUROOPA ÜLEMKOGU ELi juhid võtavad majanduskasvu analüüsi alusel vastu majandusalased prioriteedid Iga-aastane majanduskasvu analüüs NÕUKOGU Liikmesriikide ministrid arutavad riigipõhiseid soovitusi EUROOPA ÜLEMKOGU ELi juhid kinnitavad lõplikud riigipõhised soovitused Riigipõhised soovitused LIIKMESRIIGID Euroala RAKENDAMINE Liikmesriigid võtavad vastu eelarved RAKENDAMINE Liikmesriigid esitavad oma stabiilsus- või lähenemisprogrammid (eelarvepoliitika kohta) ja riiklikud reformikavad (majanduspoliitika kohta) Euroala RAKENDAMINE Liikmesriigid esitavad eelarvekavad + majanduspartnerluse programmid (riigid, mille suhtes kohaldatakse eelarvepuudujäägi menetlust) EUROOPA PARLAMENT Majandusdialoog majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande põhjal Iga-aastane majanduskasvu analüüs Häiremehhanismi aruanne Majandusdialoog Euroopa Ülemkogu / majanduskasvu analüüsi teemadel Iga-aastane majanduskasvu analüüs Majandusdialoog riigipõhiste soovituste teemal Riigipõhised soovitused Euroopa poolaasta eesmärk on tugevdada majandusjuhtimist, kooskõlastades paremini riikide majanduspoliitika kujundamist ELis. 2) LAIAULATUSLIK STRATEEGIA FINANTSSTABIILSUSE TAGAMISEKS Üleliigsete puudujääkide ja võlgnevuste tõhusam ennetus... Liigsete puudujääkide ja võla kogunemise vältimiseks tugevdati stabiilsuse ja kasvu pakti (vt 2. osa) 2011. aasta detsembris, kui jõustus uus ELi õigusaktide pakett. Pakett sai nimeks Six Pack (majanduse juhtimise pakett), kuna see sisaldas kuut õigusakti, mille eesmärk on tugevdada ELi majanduslikku juhtimist. AASTANE SKP KASV ELi 28 LIIKMESRIIGIS Reaalse SKP kasv, EU-28 % 5 4 3 2 1 0-1 -2-3 -4 Prognoos -5 96 98 00 02 04 06 08 10 12 14 16 Stabiilne majanduskasv ja paljud ELis 2008. aastani loodud miljonitest töökohtadest kadusid kriisi saabudes. Uue majandusjuhtimise raamistiku Euroopa poolaasta eesmärk on edendada majanduskasvu, luua töökohti ja ennetada tulevasi kriise.
14 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A istockphoto/leontura Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kogulaenuvõime on 500 miljardit eurot ning see on mõeldud selliste euroala riikide jaoks, millel on ajutiselt raskusi finantsturgudelt raha laenamisega. Reform muutis stabiilsuse ja kasvu pakti läbipaistvamaks ning siduvamaks, kuid samal ajal ka paindlikumaks. Ühest küljest on kindlustatud eeskirjade jõustamist: kui ELi liikmesriik rikub ühiselt kokku lepitud puudujäägi või võlgnevuse piirmäärasid, peab see näitama, et teeb selge ajakava alusel sobivaid samme olukorra parandamiseks. Komisjoni poolt konkreetsetele riikidele tehtavaid soovitusi rakendatakse nüüd paremini. Rahalised karistused (kaasa arvatud trahvid), mida võib euroala riikidele rakendada, kui need pikema aja jooksul oma kontosid tasakaalu ei vii, rakenduvad varem ja neid on võimalik järk-järgult suurendada. Teisest küljest suurendas reform stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkust. Üldiselt suurendati sellega võimalusi võtta protsessi eri etappides arvesse iga riigi konkreetseid majandustingimusi, selmet kasutada eeskirjade kohaldamisel ühetaolist lähenemisviisi. 2012. aastal tugevdasid kõik ELi liikmesriigid peale Ühendkuningriigi ja Tšehhi Vabariigi oma kohustusi stabiilsuse ja kasvu pakti täitmise ees ning allkirjastasid rahvusvahelise majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu, mida tuntakse ka fiskaalkokkuleppe nime all. See näitab allkirjastanud riikide valmisolekut kinnistada finantsstabiilsuse põhimõte oma riiklikus seadusandluses, nõudes riigieelarvete tasakaalu või ülejääki. See muudab korrigeeriva tegevuse automaatsemaks, laiendades uusi hääletusreegleid, ja nõuab euroala riikidelt kohustuste kindlamat täitmist. 2013. aasta mais jõustus kaks uut õigusakti: teine majanduse juhtimise pakett ehk kahe seadusandliku akti pakett ( Two-Pack ). See kindlustab majanduslikku ja eelarvekoostööd (ning sel moel ka stabiilsuse ja kasvu pakti) euroala riikide vahel veelgi. Eelkõige tugevdab see riikliku eelarvepoliitika koordineerimist ja järelevalvet. Nüüdsest alates analüüsib komisjon Euroopa poolaasta raames igal aastal viimasena euroala riikide eelarvekavasid (mis saadetakse komisjonile 15. oktoobriks) ning annab asjaomaseid soovitusi enne, kui riikide parlamendid need vastu võtavad. Komisjon hindab kõnealuseid kavasid ning euroala väljavaateid tervikuna, koordineerides nii eelarvepoliitikat tervikuna paremini. Komisjoni hindamise aluseks on stabiilsuse ja kasvu pakt ning ta jälgib tähelepanelikult, millises ulatuses riigid on riigipõhiseid soovitusi rakendanud. Komisjon esitab oma arvamuse iga aasta 30. novembriks. Kui ta tuvastab paktist tulenevate kohustuste eriti tõsise rikkumise, võib ta nõuda läbivaadatud eelarvekava esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Samuti kiirendab teine majanduse juhtimise pakett komisjoni järelevalvet nende euroala riikide üle, mis seisavad silmitsi tõsiste finantsraskustega, ning muudab mõne fiskaalkokkuleppe osa ELi õigusaktide kohaselt siduvaks. Eesmärk on tagada riiklike eelarvete tasakaalustatus ja see, et eriti just euroala riigid ei koguks liigseid puudujääke ega võlgnevusi. See aitab tulevasi majanduskriise vältida.... ja finantsabi neile, kes vajavad seda kõige enam 2012. aasta sügisel lõid euroala riigid uue, püsiva hädaabifondi (või tulemüüri*), mille nimi on Euroopa stabiilsusmehhanism* ja mille kogulaenuvõime on 500 miljardit eurot. See on üks suuremaid omasuguseid maailmas. Stabiilsusmehhanism võib muuta finantslaenud kättesaadavaks euroala riikidele, millel on võlakoorma tõttu ajutisi raskusi raha finantsturgudelt laenamisega. Selle laenamine põhineb rangetel tingimustel, mis hõlmavad riigi rahanduse viimist tagasi jätkusuutlikule tasemele, mille juures see oleks stabiilsuse ja kasvu paktiga kooskõlas, ning struktuurireformide jätkamist. Seetõttu suurendab see finantsturgude usku sellesse, et riigid on võimelised oma võlad tagasi maksma ja aja jooksul oma konkurentsivõime taastama. Kokkuvõtlikult aitab see tagada kogu euroala finantsstabiilsust. 2009. ja 2010. aastal loodi kaks ajutist hädaabifondi (või tulemüüri) võlgnevuste tõttu raskustes olevate ELi liikmesriikide abistamiseks: Euroopa finantsstabiilsusvahend* ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanism*. 2012. aasta lõpus loodi uus, püsiv fond, mille nimi on Euroopa Stabiilsusmehhanism* ning mis on sellest ajast alates väljastanud euroala raskustes riikidele märkimisväärselt ulatuslikke laene.
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 15 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on veel üks instrument, mida kasutati kriisi halbade mõjude leevendamiseks. Fond toetab inimesi, kes kaotavad globaliseerumise (näiteks viiakse ettevõtte tegevus väljapoole ELi), kuid ka suurte majandus- ja finantskriiside tõttu töö. See pakub töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele väljaõpet, juhendamist ja karjäärinõuandeid. Ajavahemikul 2014 2020 on fondi kogueelarve enam kui miljard eurot. Ka regionaalpoliitika valdkonnas eraldati ELi liikmesriikidele investeeringuteks ette nähtud regionaalabi kriisi tõttu kiiremini, eriti neile, kes said majandusabi. Lisaks sellele suurendati eelarvepiirangute ajal riigieelarvete koorma leevendamiseks ELi panust regionaalprojektidesse, samas kui eeldatavad riiklikud osamaksed vähenesid. Eesmärk Asjaomased riigid Euroala riigid Kõik ELi liikmesriigid Euroopa poolaasta (alates 2010. aastast) Majanduspoliitika koordineerimine Majanduspoliitika iga aastane koordineerimine ELi ja riikide valitsuste vahel. Komisjon võib euroala riikidele väljastada täiendavaid soovitusi. Stabiilsuse ja kasvu pakt (mida kindlustas 2011. aastal vastu võetud majanduse juhtimise pakett ja 2013. aasta teine majanduse juhtimise pakett) Fiskaalkokkulepe (majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (TSCG), 2012) Puudujäägi/võlgnevuse ennetamine Majanduslik/eelarve koordineerimine ja järelevalve, et vältida ELi liikmesriikides tekkivaid ülemääraseid eelarvepuudujääke/ võlgnevusi. Tugevdab veelgi stabiilsuse ja kasvu pakti: riigid võtavad endale kohustuse tagada eelarvete tasakaalustatus. Euroopa poolne riigieelarvete põhjalik kontroll ja trahvid juhul, kui pakti rikutakse, kehtivad vaid euroala riikidele. Selle on allkirjastanud kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Horvaatia ja Ühendkuningriik. Taani ja Rumeenia on teatanud, et neile on kõik fiskaallepingu artiklid siduvad. Euroopa stabiilsusmehhanism (2012) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (loodud 2006. aastal) Tugimehhanismid Euroopa hädaabifond, mille käsutuses on 500 miljardit eurot, millega aidata riike, millel on ülemääraste võlgnevuste tõttu ajutisi raskusi finantsturgudelt laenamisel. 150 miljoni euro suuruse aastaeelarvega fond, mis aitab töötajaid, keda on globaliseerumise või suure majandus- ja finantskriisi tõttu koondatud. Kättesaadav vaid euroala riikidele, mis on allkirjastanud fiskaalkokkuleppe. Kokkuvõte meetmetest, mida ELi asutused ja liikmesriigid on 2010. aastast alates rakendanud, et oma majanduspoliitikat paremini koordineerida, puudujääke/võlakriise ennetada ja anda abi riikidele, mis on sattunud finantsraskustesse.
16 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A 3) MAJANDUSE OLULISTE TASAKAALUSTAMATUSTE PROGNOOSIMINE JA PARANDAMINE Kriis paljastas ELi teatud liikmesriikide vaheliste majanduslike tasakaalustamatuste ulatuse, näiteks konkurentsivõime ja tootlikkuse osas. Need tasakaalustamatused on eriti problemaatilised, kui need puudutavad euroala riike, kuna ühise süsteemi raames koos tegutsemine tähendab näiteks seda, et riigid ei saa konkurentsivõime kaotamist ajutiselt kompenseerida valuutakursside korrigeerimise või valuuta devalveerimisega. (Sedasorti devalveerimistele järgneb tavaliselt inflatsioon, mis muudab aja jooksul konkureeriva devalveerimise mõju olematuks.) Mida vähem on ELi liikmesriikide vahel majanduslikku tasakaalustamatust, seda tugevam on EL, eriti euroala, majandusblokina. sanktsioonid nendele euroala riikidele, mis jätkuvalt soovitustest kinni ei pea (vt ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus*). Euroalasse mittekuuluvate riikide puhul võidakse peatada ELi rahaliste vahendite maksmine. 4) RANGEM JÄRELEVALVE PANKADE ÜLE: MAKSUMAKSJA KAITSMINE Võlakriis oli finantskriisiga läbi põimunud: pankade käitumist kontrolliva raamistiku puudumise tõttu ELi tasemel pidi mitu ELi valitsust oma pangad ise päästma, kasutades selleks pimesi maksumaksja raha. See suurendas mõnes ELi liikmesriigis võlgnevust, süvendas majanduslangust ning pikendas lõppkokkuvõttes ka finants-, majandus- ja sotsiaalset kriisi. Seetõttu on EL tugevdanud oma liikmesriikide majanduse järelevalvet, keskendudes eriti euroala riikidele. 2011. aasta kuue seadusandliku akti paketiga võeti kasutusele ka makromajandusliku* tasakaalustamatuse menetlus, uus varajase hoiatuse süsteem, mis aitab võimalikke tasakaalustamatusi senisest tunduvalt varem tuvastada ja ära hoida. Komisjon jälgib arvukaid majandusindikaatoreid, mis võivad üldist konkurentsivõimet mõjutada, nt eluasemehindu, tööjõukulusid ning välis- ja ELi sisest eksporti. Tasakaalustamatused võivad endast kujutada näiteks palgatõusu, mis ei ole kooskõlas tootlikkuse kasvuga, või järsult tõusvaid eluasemehindu, mis ei vasta üldistele majapidamiskuludele. Kui avastatakse ülemäärane tasakaalustamatus, koostab komisjon soovitused olukorra parandamiseks ning nõukogu esitab need seejärel asjaomasele liikmesriigile. Seejärel peab vastava liikmesriigi valitsus töötama välja parandusmeetmete kava. Lõpptulemusena on võimalik kehtestada rahalised Reuters/BSIP Finantssektori reguleerimist käsitleva raamistiku loomiseks soovitas Euroopa Ülemkogu 2009. aastal ühtse reeglistiku loomist kõigi ELi ühtse turu pangandusasutuste jaoks. 2010. aastast alates on komisjon kavandanud ligi 30 täiendavat meedet, et tagada korralik järelevalve ELi liikmesriikide kõigi finantsosalejate, toodete ja turgude üle. Loodud on uued üle-euroopalised asutused, mille üks ülesanne on hinnata kogu ELi pankade vastupanuvõimet võimalikele finantsšokkidele. Eesmärk on tagada pankade vastutustundlik käitumine, piisav laenuandmisvõime ja suutlikkus kodanike hoiuseid tagada. Ent pankade ja välisvõla nõiaringi lõhkumiseks tunnistasid ELi juhid, et ainuüksi tugevamast finantssektorist ei piisa, eriti euroala riikides, kus on tarvis integreeritumat käsitlust. Seetõttu võtsid nad endale 2012. aasta juunis kohustuseks luua pangandusliit*. Komisjoni ettepanekute alusel on seda ellu viidud järk-järgult ning näiteks Euroopa Keskpangast (EKP) on saanud peamine järelevalve teostaja euroala pankade üle. Muude ettepanekute hulka kuuluvad näiteks ELi vahendid raskustes olevate pankade restruktureerimiseks, sh euroala pankade päästefond, 2 mida finantseeritakse riiklikul tasandil pankadele määratud lõivudest. Eesmärk on tagada, et finantssektor maksaks ise enda läbikukkumiste eest ning Euroopa maksumaksjale ei kaasneks seetõttu täiendavaid kulutusi. (NB! Lisateavet pangandusliidu kohta saate seeria Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna väljaandest Pangandus ja rahandus ). EL on astunud samme oma finantsteenuste sektori reformimiseks ja tugevdamiseks, pöörates erilist tähelepanu pankade järelevalvele ja raskustesse sattunud pankade restruktureerimisele (pangandusliit). 2 Ka euroalasse mittekuuluvad pangad võivad osaleda, kui nad otsustavad süsteemiga liituda.
M A J A N D U S - J A R A H A L I I T N I N G E U R O 17 Väljavaated Üha edasi tugeva ning tõelise majandus- ja rahaliidu suunas Euroopas ja kõikjal maailmas alates 2008. aastast aset leidnud kriiside laine on väidetavalt esimene selletaoline krahh pärast 1930ndate Suurt Depressiooni Euroopa solidaarsuse ja integratsiooni karm proovilepanek. Tihedat koostööd tehes on Euroopa Liit ja liikmesriigid kriisi ohjes hoidnud ja rajanud teed majanduslikule taastumisele. Nad on majandus- ja rahaliidu ELi finantsstabiilsuse ja majanduskasvu tagamiseks põhjalikult ümber korraldanud, tugevdades majanduslikku koostööd ja järelevalvet Euroopa tasandil. Euroopa Keskpank mängis oma intressimäära poliitikaga võtmerolli ja rahustas turge. EL on oma kriisiohjamisvõimekust kindlustanud mitmel rindel, tagamaks, et peamiselt just euroala riigid väldiksid jätkusuutmatute võlgnevuste kogunemist, tegeleksid majanduse tasakaalustamatusega ega sunniks maksumaksjaid tulevikus äpardunud pankasid päästma. Kuigi tehtud on suuri edusamme, ei ole majandus- ja rahaliit veel valmis. 2012. aastal avaldas komisjon selleteemalistesse pidevatesse aruteludesse panustamiseks tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava. See esitab võimalused majandusja rahaliidu edasiseks tugevdamiseks järgmiste aastate jooksul ning pakub välja reformide kalendri. Tegevuskavas tehakse ettepanek, et euroala riigid võiksid integreeruda kiiremini ja põhjalikumalt kui EL tervikuna, jättes samas selle avatuks ka teistele riikidele, kes peaksid tulevikus soovima selles osaleda. Konkreetselt pakub tegevuskava euroalale välja järgmist: Kui pangandusliitu valmistatakse euroala riikides hetkel ette, siis tugevam majandus- ja fiskaalliit nõuab muudatusi ELi aluslepingutesse. Tihedam koostöö panganduses, majandus- ja fiskaalpoliitikas peab käima käsikäes jõulisemate mehhanismidega ühiselt vastu võetud otsuste seadustamiseks, tagades Euroopa valitsuste vajaliku demokraatliku aruandekohustuse ja kodanike osaluse ELi poliitika kujundamises. Lühidalt, tõelise poliitilise liidu loomises. Järgmised sammud Sotsiaalne õiglus on väga oluline euro stabiilsuse ja riigi rahanduse tugevuse seisukohast: lühiajalises perspektiivis: finantsstabiilsuse tagamiseks tugineb komisjon majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketi ja kuue seadusandliku akti paketi läbivaatamisele, mille eesmärk on vältida ELi liikmesriikides ülemääraseid eelarvepuudujääke ning võlgu, esitades samas ettepanekud majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks; keskpikas perspektiivis: komisjon kavatseb parandada viise, kuidas raskustesse sattunud euroala riikidele antakse tingimuslikku rahalist toetust, tugevdades oma sekkumisstruktuuride demokraatlikku legitiimsust ning võttes paremini arvesse nendes riikides vajalike majandusreformide sotsiaalset mõju. pangandusliit, sealhulgas finantsturgude ja pankade range järelevalve (mis juba toimib) ning ühtsed eeskirjad ja vahendid raskustes pankadega tegelemiseks, et tagada pankade vastutustundlik käitumine ning kaitsta maksumaksjat; tugevam majandusliit, mis toetaks rahaliitu ja teeks sihtotstarbelisi investeeringuid majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks ning annaks ka tugevama sotsiaalse mõõte; fiskaalliit* riikide kindla rahanduse tagamiseks ja riikidevahelise finantssolidaarsuse tugevdamiseks kriisiaegadel. Euroopa Keskpanga uus hoone Frankfurdis. Koostöö Euroopa majandusprobleemide lahendamiseks on parim viis luua ELi riikides jätkusuutlikku kasvu ja töökohti. European Central Bank / Robert Metsch
18 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Lühisõnastik kasutatud oskussõnade kohta Miks me vajame majandus- ja rahaliitu ning eurot? FISKAALPOLIITIKA tasakaal valitsuse (maksudest saadud) sissetuleku ja kulutuste vahel ning maksude ja kulude struktuur ja sisu. KONKURENTSIVÕIME riigi suutlikkus müüa oma tooteid ja teenuseid edukalt nii kodustel kui ka välismaistel turgudel ning meelitada ligi välisinvestoreid. MAJANDUSPOLIITIKA (näiteks haridus-, tooteturu-, tööturu- ja pensionialaste) majandusotsuste ja reformide koordineerimine Euroopa tasandil, et tagada tasakaalustatud, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. (Vt ka allpool strateegia Euroopa 2020 ). RAHAPOLIITIKA süsteem, milles rahandusasutus (ELi tasandil Euroopa Keskpank) reguleerib rahaga varustatust, trükkides kupüüre ja andes euroala riikidele volitused vermida teatud koguses münte, ning kontrollib inflatsiooni, kohandades hinnastabiilsuse tagamiseks intressimäärasid. ÜHTNE TURG ühisturu eelkäija 1960ndatel ja 1970ndatel. Edendab kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist ühtse kaubandusbloki raames. Millega tegeleb majandus- ja rahaliit? EURORÜHM euroala riikide rahandusministrid. Arutatakse kõiki euro ja eurovaldkonnaga seotud küsimusi. MAKRO- JA MIKROMAJANDUS makromajandus uurib majanduse terviklikuks mõistmiseks ulatuslikke majandusnäitajaid, nagu rahvatulu, töötuse määr ja inflatsioon. Mikromajandus keskendub väiksematele majandustegevuses osalejatele, nagu konkreetsete turgude ettevõtted ja tarbijad, ning sellele, kuidas nende käitumine mõjutab pakkumist ja nõudlust, seega ka hindu. NÕUKOGU (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) kõigi ELi liikmesriikide rahandusministrite kohtumine ELi tasandil. Töötab koostöös Euroopa Parlamendiga välja õigusakte kogu ELi puudutavates majandus- ja finantsküsimustes. RIIGIVÕLAKIRJAD riikide valitsuste võetud laenud, mille tagasimaksmiseks raha saamiseks müüakse investoritele osakuid. Laene saadab lubadus tasuda tähtpäeval nimiväärtus ning lisaks ka perioodilised intressimaksed. VÕLAKRIIS olukord, kus investorid, arvestades, et valitsus ei suuda ilmselt oma võlakirjavõlgnevusi tasuda, nõuavad nende võlakirjade eest üha kõrgemaid intresse, süvendades seega veelgi riigi puudujääke ja võlgnevusi. ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUS komisjoni algatatud menetlus, mis käivitub siis, kui ELi liikmesriik rikub stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud puudujäägi või võlgnevuse piire, eesmärgiga viia riigi eelarvepuudujääk või võlgnevused ühiste eesmärkidega kooskõlla. Kuidas EL tegutseb kasvu edendamise nimel? EUROOPA FINANTSSTABIILSUSVAHEND (EFSF) / EUROOPA FINANTSSTABIILSUSMEHHANISM (EFSM) kaks tulemüüri ehk finantsabisüsteemi, mis loodi ajutiste meetmetena ELi raskustesse sattunud riikide heaks ja mille nüüdseks on välja vahetanud Euroopa stabiilsusmehhanism (vt järgmisel lk), mis tegeleb uute finantsabitaotlustega. Vahend loodi hädaabifondina, mille euroala riikidele laenamise võimekus oli 440 miljardit eurot ning mis tegeleb endiselt toetuskavadega, mis on varasemalt Kreeka, Iirimaa ja Portugali osas kokku lepitud. See kogub vahendeid euroala riikide garantiidega tagatud finantsturgudel. Abi antakse rangetel tingimustel, mis põhinevad vastava riigi makromajanduslikul kohandamisprogrammil. Mehhanism võimaldab komisjonil laenata ELi nimel finantsturgudelt kuni 60 miljardit eurot, et see siis mõnele ELi raskustes liikmesriigile edasi laenata.