Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/ Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi aktsiasel

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber KKL/324931 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi aktsiaselts Väätsa Agro 1.2. Registrikood / Isikukood 10069725 2.1. Käitise nimetus Lõõla piimafarmikompleks 2.2. Käitise aadress Lõõla küla, Väätsa vald, Järva maakond 2.4 T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 4623 X: 6533258, Y: 579470 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 1.07.2014 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 3.3. T ööaeg tundides aastas 8760 3.4. Ülesseatud tootmis võimsus Lõõla piimafarmikompleksis 2000 kohta lüpsilehmadele, 250 kohta erivajadusega lehmadele, 150 kohta noorloomadele, 630 kohta vasikatele ning Lõõla noorkarjalauda kompleksis 1458 kohta noorloomadele 3.5. Aastane tootmis maht 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood 70008658 4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/28

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Lõõla piimafarmikompleks paikneb Järvamaal Väätsa vallas Lõõla külas Suurfarmi katastriüksusel 93701:001:0298 (sihtotstarbega tootmismaa). M aastikuliselt paikneb käitis Kõrvemaal. Lõõla küla keskus jääb käitisest u 1 km kaugusele. Käitise võib jagada kahte ossa. Territooriumi põhjaservas paikneb rekonstrueeritud vasikalaut, mis on kujundatud endise lauda baasil. Lõuna osas paiknevad kompleksi uued laudad koos sõnnikuhoidlate ja muude rajatistega. Käitis piirneb igast küljest maatulundusmaadega. Lähim elamumaa Ehitusgeoloogilise uuringu kohaselt esineb käitise territooriumil pinnases ajutist ülavett, mis võib kõrgeveeperioodil ulatud täheldati ka survelist pinnasevett, mis ulatus maapinnalt 1,1 m sügavuseni. Suurem osa planeeringuala lõunapoolsest osast on drenaaži abil kuivendatud, mis võib pinnasevee esinemist ja taset mõjutada. Teadaolevalt ei ole käitise territooriumil pinnas või põhjavesi ohtlike ainetega saastunud. Tabel 3. Käitise tegevus Lõõla piimafarmi käitises on kokku 5 lauta: endistest ümberehitatud kaks vasikalauta, kõrvuti paiknevad uus erivajadustega loomalaut ning kaks uut vabapidamislauta lüpsilehmadele. Käitise Lõõla noorkarjafarmi osas on kolm lauta, kus peetakse lehmmullikaid. Veiste intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on: vesite söötmine (söötade hoidmine ja segamine; söötmine; lüpsmine; piima hoidmine) ja sõnnikukäitlus (sõnniku eemaldamine laudast; sõnniku hoidmine). Veiste intensiivkasvatuse tugiteenused on: Sööda varumine ja sisseostmine; veevarustus ja reovee kogumine; kütte ja jahutusseadmete käitamine; jäätmekäitlus; loomsed kõrvalsaadused; ja veterinaaria tugiteenus. Noorkarja farmis 4 x 4000m3 betoonist ringhoidlad ja 1 tahesõnnikuhoidla (1570m3) virtsakaevuga. Piimafarmis vedelsõnniku laguunid mahutavusega 100000 m3. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. Veiste PVT-järeldused 2. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT jrk nr(d) Vastavusmärge 2/28

Juhtimine Juhtimine heal põllumajandustaval põhinev juhtimissüsteem Juhtimissüsteemi rakendamine a) tegevuste planeerimine toimub vastavalt olukorrale ja normidele; sisendite-väljundite transport ette planeeritud, sõnniku laotamiskava olemas b) Ettevõtte juhtkond hoiab end pidevalt kursis antud käitise tegevust otseselt reguleeriva seadusandluse nõuetega, sõltuvalt vajadusele suunatakse vastutavaid töötajaid ettevõttevälisele koolitustele tavatöötajate koolitus väljapoolt ettevõtet d) Arvestust peetakse järgnevate parameetrite üle: loomasöödad, väetised, elektrienergia, veekasutus, sõnniku teke ja äravedu, muude jäätmete teke. Valdavalt toimub arvestus kogu käitise tasemel, st ei peeta täpset arvestust erinevate loomarühmade, tootmislõikude jne lõikes e) tehnika regulaarne hooldus kord aastas, remont vastavalt vajadusele. Farmi seadmete (lüpsiseadmed) regulaarset tehnoloogilist hooldust ning avariilist hooldust teostavad vastavalt hooldusgraafikutele seadmete tarnijate esindajad f) koostatud kirjalikud tööjuhendid, milles on märgitud ära tuleohutuse-, töökaitse- ja tööohutuse tegevusplaan a) juhtkond on pühendunud b) põhineb heaperemehelikkusele c) konkreetse vajaduse tekkimisel, näiteks uue lauda ehitamisel d) nimetatud aspektid on tähelepanu keskmes e) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll toimub läbi toodangu näitajate, mida seiratakse iga nädal; siseaudit pole kohustuslik f) KKJS-i ei rakendata, juhtimine põhineb heal põllumajandustaval g) T oimub, näiteks läbi Eesti Põllumeeste Keskliidu h) Pole asjakohane Söötmine söötade ettevalmistus Regulaarselt viiakse läbi silo laboratoorseid analüüse, kuivsööda kohta olemas sertifikaat PVT nr 1: a) tegevuse planeerimine, sh sõnniku ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine; c) T öötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe; d) Omas andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus e) Rajatiste ja tehnika remont ning väljatöötamine f) Hädaolukordades tegutsemise kava PVT nr 2: a) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus b) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette juhtimissüsteemi pidevat täiustamist c) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute kavaga d) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine e) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud f) eskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teeb tippjuhtkond g) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine h) uue käitise või olemasolevas käitises olulise muudatuse projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine PVT nr 3. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid 3/28

Söötmine Loomade grupeerimine söötmisel Lüpsilehmadel 4 ratsiooni, lisaks ratsioonid erineva arengujärguga vasikatele ja mullikatele. Sööt on lehmadele vabalt kättesaadav. Loomi söödetakse vastavalt tarbenormidele Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel. Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) Söötmine söötmise tehnoloogia Kasutatakse segasööta arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale 2 Vastab 2 Vastab Söötmine Sööda valmistamine Kasutusel söödamikser söötade segamisel tagatakse homogeensus 2 Vastab Kuivsööt Silo Jootmine kuivsööda ladustamine ja käitlemine silo säilitamine veekaitsenõuete kohaselt Kaasaegse jootmistehnoloogia rakendamine. Hooldus iga aasta, jooksev kontroll; saastumise vältimiseks on kuivsööda varu tavaliselt ühe nädala jagu silo hoiustatakse käitise territooriumil betoneeritud, kaevudega varustatud silohoidlates mahuga 28000 m3. noorkarjalaudas 9600 m3. Hoidlad on varustatud 15 m3 silomahla kogumise kaevudega. Selle tühjendamiseks on paigaldatud nivooanduriga pump, mis suunab silomahlad laudakompleksi ristkanalisse, kust see juhitakse edasi vedelsõnnikuhoidlatesse. Vabapidamislautades, erivajadustega loomade laudas ja vasikalaudas on loomade jootmiseks elektrisoojendusega nivoojooturid, vasikaid joodetakse ka käsitsi. T egemist on uute jooturitega, mis on tehniliselt korras (ei leki) Veekasutus Veekasutus käitises a) veearvesti paigaldatud, veekulu arvestust peetakse; b) jooksvalt jälgitakse veevarustus-seadmete toimimist, lekete avastamisel korraldatakse lekke kõrvaldamine; c) lautade ja inventari pesu toimub kõrgsurvepesuritega; d) Lüpsi ooteala puhastamine veega uhtmisega, kasutades selleks sadevett ja pindmiste põhjaveekihtide vett; e) pole tehnoloogiliselt ette nähtud. PVT nr 4. söödahoidlate ning transpordisüsteemide regulaarne kontrollimine ja hooldamine; sööda bioloogilise saastumise ennetamiseks kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) tühjendamine ja nende kontrollimine PVT nr 5. silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; PVT nr 6. Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal) Jootmisseadmed on tehniliselt korras. Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne, samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine veekulu vähendamiseks: a) vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse pidamine; b) torustikeseadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks), Energia ventilatsioon kasutusel loomuliku ventilatsiooni süsteem PVT nr 8 on ühe või mitme meetme kasutamine energiakulu vähendamiseks: laudas on loomulik ventilatsioon Energia konstruktsioon loomapidamisruumid eraldatud muudest ruumidest laudas soojustamata alade eraldamine soojustatud aladest; 2 Vastab Energia jääksoojuse kasutamine soojust ja sooja vett toodetakse piimajahuti jääksoojusest Energia lüpsmine kasutusel lüpsiplats. lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid. Energia valgustatus lahendatud luminofoorlampidega kombinatsioonis loomuliku valgusega tootmisprotsessi jääksoojuse kasutamine soojusvahetite abil, näiteks piima jahutamisest tekkinud soojuse rakendamine sooja vee tootmiseks. Rakendatav uutele ning oluliselt muudetud piimalehmade farmidele. lüpsiplatsi või -roboti kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25%). lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid 2 Vastab 2 Vastab energiasäästlike valgustite kasutamine; 2 Vastab 4/28

Energia kogu kompleks pole tehniliselt ette nähtud iga-aastane seadmete hooldus ja vajadusel jooksev remont Energia elektrienergia erikulu lautade kohta eraldi elektrienergia arvestust ei peeta. Käitise keskmine elektrienergia kulu on 318 kwh/loomakoht, sellest: lüpsilaut 522, vasikalaut 297 ja noorloomalaut 109 kwh/loomakoht. Otsene lüpsilauda võrdlus PVT-s toodud näitena ei tundu päris kohane. Seda enam, et näite kohta on PVT-s vähe teavet. Seega 1,6 kordne vahe näidise erikuluga teeb tasa juba ainult antud lüpsilauda põhjendatud erisused lüpsmisel, arvestamata erisusi sõnnikukäitlemisel. Samuti on lüpsilaudas rakendatud kõik PVT-s toodud energiasäästmise kriteeriumid. Lüpsmine Vabapidamislautades lüpsiplatsi kasutamine Loomade lüpsmine toimub 80 kohalisel karussell-tüüpi lüpsiplatsil. Lüpsmine Vabapidamislaudas Vabapidamislautades ja erivajadustega loomade laudas lüpsiseadmete pesu pesuautomaatidega T ahesõnniku hoiustamine Vedelsõnniku säilitamine T ahesõnniku hoiustamine Vedelsõnniku hoiustamine Vasikalautade tahesõnniku hoiustamiseks 2 rekonstrueeritud betoneeritud põhja ja seintega hoidlat, varustatud virtsakaevudega. Mahutab 8 kuu tahesõnniku kui hoidlasse paigutatavad taimsete kudede jäätmed (silojäägid). Hoidlad ei paikne elamute läheduses. Vedelsõnniku hoidla mahutavus u 2x50 000 m3, mis on piisav mahutamaks 8 kuu vedelsõnniku ja muud vedelikud, hoidla tehnilist seisundit kontrollitakse kord aastas, hoidla varustatud kontrollkaevudega, lekkekontroll kord kuus. Sõnnikuhoidla on lekkekindel ning varustatud kontrolldrenaažiga. Vedelsõnnikut segatakse ainult enne laotamist. Noorloomafarmis on neli vedelsõnniku ringhoidlat, iga mahutavusega 4000 m3, mis on piisav mahutamaks 8 kuu vedelsõnniku ja muud vedelikud, hoidla tehnilist seisundit kontrollitakse kord aastas, hoidla varustatud kontrollkaevudega, lekkekontroll kord kuus. Sõnnikuhoidla on lekkekindel ning varustatud kontrolldrenaažiga. võimalusel kogu tootmisprotsessi ja selle erinevate osade energiatarbe väljaselgitamine-jälgimine; ventilaatorite, kontrollseadmete jms regulaarne hooldus ja remont; Lõaspidamine 432,0...563,0 kwh/loomakoht Külmlaut ja vabapidamine 267,0...326,0 kwh/loomakoht Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT nr 9: Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis. Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga kokkupuuteta Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine) PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja säilitamisel:: betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga. Hoidla mahutab 8 kuu virtsa ja sõnniku. Hoidla paikneb asustatud punktide (elurajoonide) suhtes optimaalselt (kaugus, valitsevate tuulte suund). PVT nr 12 on poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamine ning säilitamine betoon-, teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlas, mis vastab järgmistele nõuetele: a) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); b) põhja ja seinte lekke- ja korrosioonikindlus, c) konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes, d) hoidla on varustatud kaane või kattega; e) hoidla väljavoolu ehk tühjendusavad on varustatud kahekordse klapiga; f) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt; g) sõnnikut segatakse hoiustamise perioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist. 2 Vastab 2 Vastab 2 Vastab 5/28

Vedelsõnniku säilitamine Vedelsõnniku säilitamine Piimafarmikompleksi vedelsõnniku hoiustamine laguunis Noorkarjalauda vedelsõnniku hoiustamine ringhoidlates Hoidla pinda katab naturaalkoorik. Selle seisundit jälgitakse pidevalt ning kahjustuste ilmnemisel lisatakse hekselpõhku, et taastada kooriku terviklikkus. Lähim elamu paikneb u 700 m kaugusel vedelsõnnikuhoidlast loode suunas ning u 1000 m kaugusel põhjas, valdavate tuulesuundade (lõuna) all. Lõhna levikut põhja suunas takistava barjäärina saab käsitleda lüpsilaudakompleksi hooneid. Lõuna ja ida suunas mõjutatavaid lõhnatundlikke objekte ei esine. Hoidla asukoha valik on tehtud nii, et see oleks võimalikult kaugel lähimast elamust ja valdavate tuulesuundade alla jäävatest elamutest (>1 km). Ringhoidla pinda katab naturaalkoorik. Selle seisundit jälgitakse pidevalt ning kahjustuste ilmnemisel lisatakse hekselpõhku, et taastada kooriku terviklikkus. Lähim elamu paikneb u 240 m kaugusel vedelsõnnikuhoidlast edela suunas ning 580 m kaugusel põhjas, valdavate tuulesuundade (lõuna) all. Lõhna levikut põhja suunas takistava barjäärina saab käsitleda laudahooneid. Hoidla asukoha valik on tehtud nii, et see oleks võimalikult kaugel lähimast elamust ja valdavate tuulesuundade alla jäävatest elamutest (>0,5 km). Sõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamine Vedelsõnniku laotamisel põllumaadele kasutatakse lohisvooliklaoturit või sisestuslaoturit, tundlikel aladel on võimalik sõnniku mulda viimine 4-6 tunni jooksul Sõnniku laotamine T ahesõnniku laotamine T ahesõnnik laotatakse põldudele tahesõnniku paisklaoturiga, tundlikel aladel on võimalik sõnniku muldaviimine 12 tunni jooksul Sademevee käitlus Sademevee kogumine Lüpsilautade katusepindadelt on võimalik koguda sademevett 17 250 m2, mida saab kasutada lüpsi ooteala puhastamiseks. Noorloomafarmis pole sadevee eraldi kogumist ette nähtud. Lautade ümbrus on kaetud kergesti puhastatavate katenditega, mis minimeerib sadevee saastumist. Desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine on nõuetekohane ja toimub ruumisiseselt PVT nr 13 on poolvedel- ja vedelsõnniku säilitamine olemasolevas laguuntüüpi hoidlas h) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); i) põhi ja seinad on lekke- ning korrosioonikindlad; j) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; k) hoidla on varustatud kattega; l) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt (soovitavalt kord aastas)ja süstemaatiliselt. PVT nr 12 a. Betoon- ja teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlale sobiv kate on: loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei kahjusta); hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel põllumaadele on sisestus- ja segamislaotus. Sõnniku puhul on PVT ka lohislaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4 6 tunni jooksul. Sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus. Paisklaotus sõnniku ja kääritusjäägi laotamisel rohuning karjamaadele ei ole PVT. T ahesõnniku laotamine põllumaal, võimalikult kiire sõnniku muldaviimine (vähemalt 12 h jooksul) PVT nr 15 on võimalusel vähesaastunud sademevee eraldi kogumine tugevalt saastunud sademevetest, sh nn esmasest voolust. PVT nr 16 on nõuetekohaselt registreeritud ja/või piisava teabega varustatud puhastus- ja desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine, et vältida ja vähendada veekeskkonnale ohtlike ainete sisaldust tekkivas reovees. 2 Vastab 6/28

Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus Jäätmete käitlus kogu käitises Loomsete jäätmete käitlus a) on rakendatud jäätmete liigiti kogumine; b) biolagunevate jäätmete segamine sõnnikuga; c) biolagunevate jäätmete taaskasutamine koos sõnnikuga Loomsed jäätmed antakse üle käitlusfirmale Müra tekke vältimine Kogu käitis a) Laudahooned on ehitatud sändvitš-paneelidest. b) Öisel ajal mürarikkaid tegevusi ei kavandata. c) Väljatõmbeventilaatoreid ei rakendata. d) sööda miksimine toimub kaasaegsete seadmetega ja hoone sees. e) Pole aktuaalne. f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu) hoones i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine vähemalt kord aastas ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine j) müratõketena saab määratleda ka käitise hooneid, täiendavate tõkete ehitamine ei ole aktuaalne Veterinaarteenuse osutamine Vabapidamisega lautade PVT-järeldused Kogu kari Uues lüpsilaudas lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites Ettevõttes on tööl vetarst, tegevused toimuvad vastavalt protokollireeglitele. Vetarsti ruumid asuvad piimafarmi osas. a) asemed kaetud asememattidega b) pole reaalset vajadust PVT nr 17 on jäätmekäitluses ühe või mitme järgmise meetme kasutamine: a) jäätmete kogumine liigiti sobiva suurusega konteineritesse või prügikastidesse; b) söödajäätmete, haljastusjäätmete jms biolagunevate jäätmete segamine sõnniku või virtsaga nende jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks; c) biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende taaskasutamine kompostimisega või anaeroobse kääritamisega või muul viisil Veisekasvatussaaduste tootmise käigus tekkivad loomsed kõrvalsaadused (sh surnud loomad) tuleb üle anda asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele PVT nr 18 loomakasvatuskäitises tekkiva ja käitisest leviva müra vähendamisel on ühe või mitme järgmise meetme kasutamine: a) loomapidamise või muu mürarikka tegevuse hoone konstruktsiooni projekteerimine müra neelavana rakendatav uute käitiste puhul b) kõrge müratasemega tegevuse hoolikas kavandamine, iseäranis välditakse kavandamist öisele ajale ja nädalalõppudele c) madala müratasemega seadmete ja lahenduste kasutamine (nt madala müratasemega ventilaatorid, väljatõmbeventilaatorid on paigutatud katuse asemel seintele, pidevalt töös on väike arv ventilaatoreid d) suletud (mootoritega) seadmete kasutamine sööda segamisel ja etteandmisel e) potentsiaalselt mürarikaste tegevuste paigutamine kaugemale elamutest jm tundlikest aladest, sh on kavandatud ka võimalikult vähese häiringuga logistika eri üksuste vahel f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu, sõnnik) hoones i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine j) müratõkete, nagu pinnasevallid, põhukuhjad, puittarad, kasutamine PVT nr 19. Taudide ennetamisel ja tõrjel (st kui toimub kogu laudale ravimi manustamine) peab veterinaarteenuse osutaja edastama farmi käitajale teabe võimalikest veterinaarravimi kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest sõnniku laotamisel jms (teave olemas ravimipakendi infolehel). PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel 7/28

Vabapidamisega lautade PVT-järeldused Vabapidamisega lautade PVT-järeldused Uues lüpsilaudas lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites Uues lüpsilaudas lüpsilehmade vabapidamine puhkelatrites. Erivajadustega loomade laudas lehmade vabapidamine, vasikate pidamine individuaalsulgudes. Vasikalaudas vasikate pidamine individuaal- ja grupisulgudes. Mullikalautades vabapidamine puhkelatrites vastavalt mullika suurusele. a) puhkelatrid optimaalsete mõõtmetega (2,6 x 1,25 m), asemed kaetud asememattidega b) sõnnikukäikude laius on 2,5 m, söötmiskäigud on 4,2 m laiused ning lauda keskel paiknev söötmiskäik ja -lava 5,4 m laiune c) sõnniku eemaldamine vähemalt kolm korda päevas d) lüpsilaudas põrandatel karestatud epokate, seintel epovärv Puhkelatrid optimaalsete mõõtmetega 2,6 x 1,25 m, asemed kaetud asememattidega, käigud on piisava laiusega. Grupis peetakse maksimaalselt sama palju loomi kui on puhkelatreid PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne); asemete pikkus on reglementeeritud põllumajandusministri määruses Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta RT L 2009, 69, 1017; b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; PVT nr 22 on sõnniku eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks 8/28

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Pinna- ja põhjavee kaitse Vee säästlik kasutamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Sõnnikuhoidlate korrasoleku kontroll Sademevee kasutamine sõnniku uhtumiseks Allapanu kasutamine Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Vaatluskaevude visuaalne kontroll, vedeliku olemasolul proov (vt tabel 50) ja analüüs akrediteeritud laboris. Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Vastab kord kuus, pidev Samevee kogumine põhjavee kulu vähendamiseks Vastab Pidev Allapanu kasutamine vasika-, mullika- ning erivajadustega loomade laudas Vastab Pidev Vedelsõnniku eemaldamine iga 3 tunni järel. Vastab Pidev Meetme rakendamise tähtaeg Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 9/28

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Toore 12149090 Teravili puistesöödahoidla 27 100 t Loomade söötmine 470 t/a Toore 12149090 Koresööt küün 26 150 t Loomade söötmine 650 t/a Toore 12149090 Silo silohoidla 29 9 600 t Loomade söötmine 11 000 t/a Toore 23064100 Rapsikook puistesöödahoidla 29 20 t Loomade söötmine 130 t/a Toore 23040000 Sojasrott puistesöödahoidla 26 5 t Loomade söötmine 10 t/a Toore 25010091 Sool puistesöödahoidla 26 5 t Loomade söötmine 32 t/a Toore 15119099 Palmirasv puistesöödahoidla 26 1 t Loomade söötmine 1 t/a Toore Mineraalsööt puistesöödahoidla 26 55 t Loomade söötmine 45 t/a Toore 10059000 Mais küün 26 5 t Loomade söötmine 25 t/a Toore 12149090 Teravili puistesöödahoidla 12 150 t Loomade söötmine 4 650 t/a Toore 12149090 Koresööt küün 14 150 t Loomade söötmine 1 400 t/a Toore 12149090 Silo silohoidla 13 17 000 t Loomade söötmine 26 000 t/a Toore 23064100 Rapsikook puistesöödahoidla 12 200 t Loomade söötmine 2 050 t/a Toore 23040000 Sojasrott puistesöödahoidla 12 50 t Loomade söötmine 300 t/a Toore 25010091 Sool puistesöödahoidla 12 5 t Loomade söötmine 10 t/a Toore 28362000 Sooda puistesöödahoidla 12 3 t Loomade söötmine 2 t/a Toore 12149090 Täispiimaasendaja puistesöödahoidla 12 2 t Loomade söötmine 70 t/a Toore 12149090 Vasikate starter puistesöödahoidla 12 3 t Loomade söötmine 75 t/a Toore 15119099 Palmirasv puistesöödahoidla 12 10 t Loomade söötmine 20 t/a Toore Mineraalsööt puistesöödahoidla 12 20 t Loomade söötmine 45 t/a Toore 10059000 Mais küün 14 150 t Loomade söötmine 1 700 t/a Abimaterjalid 12130000 Põhk küün 27 1 000 t Loomade allapanu 100 m³/a Abimaterjalid 12130000 Põhk küün 14 1 000 t Loomade allapanu 1 000 m³/a Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta 10/28

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik Abimaterjalid KN Nimetus kaubakood Säilitamisviis, mahuti tüüp Diislikütus NK tankla mahuti Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik T ootmis protsess 30 11.10 m³ transpordimasinad 100 m³/a Abimaterjalid Diislikütus T ankla mahutis 19 10 m³ Avariigeneraatori tarbeks Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr 100 m³/a Diislikütus 68334-30-5 Diislikütus 68334-30-5 Ohukate gooria F+; Xn 100 F+; Xn 100 Abimaterjalid - Pedisept Originaalpakend 7 1 m³ Sõrgade desinfitseerimine 20 m³/a Sidrunhape 77-92-9 Ärritav 2.50 Glutaaraldehüüd 111-30- 8 Abimaterjalid Blockade Originaalpakend 7 2 m³ Udara desinfitseerimine 25 m³/a Jood 7553-56-2 Abimaterjalid 34022020 Cidmax Originaalpakend 2,3 0.50 m³ Lüpsisüsteemide ja piimajahutustankide desinfitseerimine Abimaterjalid 34022020 Ultra Originaalpakend 2,3 1 m³ Lüpsiseadmete puhastamine ja desinfitseerimine 7 m³/a Väävelhape 7664-93-9 (3- Aminopropüül)trimetoksüsilaan 13822-56-5 12 m³/a Naatriumtripolüfosfaat 7758-29-4 Kaaliumhüdroksiid 1310-58-3 Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%) 7681-52-9 T; C; Xn; N Xn; N 1 Sööbiv 5 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % 10 Sööbiv 10 Ärritav 5 C; Xn 10 C; N 1 Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine 11/28

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti T üüp Maapealne mahuti Maapealne metallmahuti Maht Kasutusele võtmise kuupäev Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Andmed tehnilise järelevalve kohta Andmed hoolduse kohta Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolu-torustikust Kaugus veekogudest 11.1 2009 Diislikütus 1x aastas 1x 5 aasta jooksul - 30-250 430 10 2014 Diislikütus 1x aastas 1 x 5 aasta järel - 19 50 m 140 m 105 Kaugus puurkaevudest Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed 30 Kinnine mahuti 19 Kinnine mahuti Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Lekkekontrolliks kaheseinaline mahuti, kõvakatteline naftasaaduste levikut tõkestava konstruktsiooniga tankimis-täitmisala, sadevete puhastamine õlipüüduris. Märkused Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Lõõla (8918) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0000472 13.3 Puurkaevu katastri number 8918 13.4 Puurkaevu passi number 4204 12/28

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6534342 Y: 580803 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt 2 016 31 756 7 939 7 939 7 939 7 939 87 Veehaarde jrk nr 2. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Saueaugu (8927) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0000468 13.3 Puurkaevu katastri number 8927 - Järva, Väätsa vald, T ooma 13.4 Puurkaevu passi number 5370 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6533718 Y: 579343 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt 2 016 11 316 2 829 2 829 2 829 2 829 31 Veehaarde jrk nr 3. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaev nr 52325 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023783 13/28

13.3 Puurkaevu katastri number 52325 13.4 Puurkaevu passi number 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6533467 Y: 579747 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt 2 016 29 200 7 300 7 300 7 300 7 300 80 Veehaarde jrk nr 4. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaev nr 52324 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023782 13.3 Puurkaevu katastri number 52324 13.4 Puurkaevu passi number 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6533468 Y: 579858 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Silur-Ordoviitsium 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt 2 016 131 400 32 850 32 850 32 850 32 850 360 14/28

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14.1 Veearvestuse pidamine Teostada põhjavee arvestust veemõõtjate näitude alusel fikseerides veevõtu päevikus veemõõtjate näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses (või lõpus). Sagedus peab tagama veekasutuse aruandluse usaldusväärsuse. 14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine M õõta staatilist veetaset puurkaevudes sagedusega vähemalt viie aasta tagant. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. 14.3 Proovivõtunõuded Proovid põhjavee analüüsimiseks võtta vastavuses kehtva metoodikaga, keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid". 14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada akrediteeritud laboris. Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Lõõla (8918) X: 6534342 Y: 580803 Roometi talu kaev X: 6534450 Y: 579465 Miku talu kaev X: 6533660 Y: 578958 Kaev nr 52325 X: 6533467 Y: 579747 Seire Proovi võtmise sagedus üks kord kolme aasta jooksul üks kord kolme aasta jooksul üks kord kolme aasta jooksul üks kord viie aasta jooksul Seiratavad näitajad Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, Kolooniate arv 22 C, Lõhn, Oksüdeeritavus, Vesinikioonide kontsentratsioon Oksüdeeritavus Oksüdeeritavus Keemiline hapnikutarve Seiratavad ained Ammoonium (NH4+) Elektrijuhtivus Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Värvus Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus Ammoonium (NH4+) 15/28

Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Nitraat (NO3-) Elektrijuhtivus ph Lahustunud hapnik Kaev nr 52324 X: 6533468 Y: 579858 Saueaugu (8927) X: 6533718 Y: 579343 üks kord kolme aasta jooksul üks kord kolme aasta jooksul Fluoriid, Vesinikioonide kontsentratsioon, Hägusus, Oksüdeeritavus, Lõhn, Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Kolooniate arv 22 C Fluoriid, Vesinikioonide kontsentratsioon, Hägusus, Oksüdeeritavus, Lõhn, Coli-laadsed bakterid, Enterokokid, Escherichia coli, Kolooniate arv 22 C Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na) Elektrijuhtivus Värvus Ammoonium (NH4+) Nitrit (NO2-) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na) Elektrijuhtivus Värvus 14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. 15.1 Väljalaskme nimetus Lõõla lauda lõunapoolne sademevee väljalask 15.2 Väljalaskme kood JA060 16/28

15.3 Reoveepuhasti nimetus 15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus 15.6 Reoveekogumisala kood 15.7 Suubla nimetus Madissaare oja 15.8 Suubla kood VEE1127800 15.9 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: Y: 15.10 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 15.11 Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 15.12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 15.13 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Saasteaine CAS nr 15.14 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv 2 014 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2 014 Nafta NAF 5 2 014 Heljum HEL 40 Väljalaskme jrk nr 2. 15.1 Väljalaskme nimetus Lõõla lauda põhjapoolne sademevee väljalask 15.2 Väljalaskme kood JA058 15.3 Reoveepuhasti nimetus 17/28

15.4 Reoveepuhasti kood 15.5 Reoveekogumisala nimetus 15.6 Reoveekogumisala kood 15.7 Suubla nimetus Madissaare oja 15.8 Suubla kood VEE1127800 15.9 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: Y: 15.10 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 15.11 Lubatud vooluhulk (m3) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 15.12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 15.13 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Saasteaine nimetus Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Saasteaine CAS nr 15.14 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Puhastus aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv 2 014 Nafta NAF 5 2 014 Heljum HEL 40 Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused 18/28

Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded 18.1 Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. 18.2 Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L Est) Seire Lõõla lauda lõunapoolne sademevee väljalask JA060 X: 6533127 Y: 579733 Lõõla lauda põhjapoolne sademevee väljalask JA058 X: 6533386 Y: 579783 Seiratav näitaja Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Heljum üksikproov üks kord poolaastas Nafta üksikproov üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) üksikproov üks kord poolaastas Nafta üksikproov üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) üksikproov üks kord poolaastas 18.4 Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed 19/28

Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik 7664-41-7 Ammoniaak 118.31 tonni 74-82-8 Metaan 425.052 tonni 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.924 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.088 tonni PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.825 tonni 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.825 tonni 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.008 tonni VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.039 tonni 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0.004 tonni 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0.164 tonni 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0.004 tonni 7440-66-6 T singiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.41 tonni 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0.001 tonni 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.029 tonni 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0.025 tonni 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0.082 tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) 15 Katlamaja korsten 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 0 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 0 20/28

7440-66-6 T singiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 0 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 0 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.005 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.001 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.10 PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.10 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.01 14 Vedelsõnniku ringhoidla, pindallikas 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003 74-82-8 Metaan 0.35 7664-41-7 Ammoniaak 0.274 13 Mullikalauda ventava, ventavade rida, joonallikas 74-82-8 Metaan 0.653 7664-41-7 Ammoniaak 0.058 12 Mullikalauda ventava, avatud katusehari, joonallikas 74-82-8 Metaan 0.962 7664-41-7 Ammoniaak 0.092 11 Mullikalauda ventava, avatud katusehari, joonallikas 74-82-8 Metaan 0.676 7664-41-7 Ammoniaak 0.069 7 Separeeritud tahefraktsiooni hoidla, hajus 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.016 74-82-8 Metaan 0.029 7664-41-7 Ammoniaak 0.302 10 Avariigeneraatori korsten 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.026 PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.026 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.026 9 T ahesõnnikuhoidla, pindallikas 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.005 74-82-8 Metaan 0.012 7664-41-7 Ammoniaak 0.176 8 T ahesõnnikuhoidla, pindallikas 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003 74-82-8 Metaan 0.008 7664-41-7 Ammoniaak 0.125 6 Vedelsõnnikuhoidla, pindallikas 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.009 74-82-8 Metaan 1.137 7664-41-7 Ammoniaak 1.71 5 Erivajadustega loomade lauda ventavade rida, joonallikas 74-82-8 Metaan 0.684 7664-41-7 Ammoniaak 0.064 4 Uue lüpsilauda nr 2 ventavade rida, joonallikas 74-82-8 Metaan 4.17 7664-41-7 Ammoniaak 0.402 3 Uue lüpsilauda nr 1 ventavade rida, joonallikas 74-82-8 Metaan 3.51 7664-41-7 Ammoniaak 0.338 2 Vasikalauda vetavade rida, joonallikas 74-82-8 Metaan 0.577 21/28

7664-41-7 Ammoniaak 0.023 1 Vasikalauda ventavade rida, joonallikas 74-82-8 Metaan 0.398 7664-41-7 Ammoniaak 0.016 Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Kirjeldus Vastavalt VÕKS 89 lg 1 p 7 peab käitaja hindama vähemalt üks kord aastas välisõhu kvaliteedi vastavust VÕKS 26 ja 27 alusel inimese tervise kaitseks kehtestatud saasteaine (käesoleval juhul ammoniaagi) saastatuse taseme ühe tunni keskmisele piirväärtusele käitiste tootmisterritooriumi piiril. Seiresagedus Seire tähtaeg Üks kord aastas Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 02 01 04 - Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 18 02 01 - Teravad ja torkivad esemed (välja arvatud koodinumbriga 18 02 02* nimetatud jäätmed) T ekkivad jäätmekogused Tonni põhitoodangu kohta Käideldavad jäätmekogused, t/a t/a Kogumine Vedu T aaskasutamine T oimingu kood R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel Kogus (t/a) 50 22/28

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Saepuru taaskasutamine Jäätmete käitlemine Arvestuse pidamine ja jäätmete üleandmine Säilitada küünis ning kasutamine loomadele allapanuks. Jäätmeid tuleb koguda selleks ettenähtud kohas. T uleb pidada regulaarselt arvestust oma tegevuse käigus tekitatud ja taaskasutatud jäätmete liigi, hulga ja omaduste kohta. Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Kasutamine ainult loomadele allapanuks. Jäätmeid tuleb võimalikult suures koguses liigiti koguda ning edasiseks käitlemiseks üle anda Loa omaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Loa omaja peab olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba vaja ei ole, peab loa omaja olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. Rakendamine Pidev Pidev Pidev Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus T egevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tegevuse lõpetamine T egevuse lõpetamisel tuleb tootmisterritooriumid korrastada ning kõik jäätmed edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmeluba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele Tegevuse lõpetamisel Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks 23/28

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 24/28

Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus KN kood Väävel % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Tootmisprotsessis Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud toote- ühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Sise- transpordiks Omatarve Soojus ja aur Müük Kokku Küttepuud 0.02 0.60 10.24 80 80 0 228 228 Diislikütus 0.001 0.001 43 1.50 1.50 18 18 0 Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Müük Kokku Omatarve Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Lõõla Vasikalaut 180 297 180 0 0 Lõõla noorloomakompleks Kokku Lõõla piimafarmikompleks Kokku Muu tarnija 160 109 160 228 228 0 1 270 522 1 270 0 0 Kokku Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Tabel 45.1 Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Omaseire 25/28

Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik põhjavee seire põhjavee seire Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Nr plaanil või kaardil Roometi talu kaev Miku talu kaev L-EST 97 koordinaadid X: 6534450 Y: 579465 X: 6533660 Y: 578958 Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Proovid põhjavee analüüsimiseks võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, keskkonnaministri 06.05.2002 määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid". Proovid põhjavee analüüsimiseks võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, keskkonnaministri 06.05.2002 määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid". Saasteaine CAS, EINECS või ELINCS nr¹ Nimetus Seire sagedus 6484-52-2 Ammooniumnitraat üks kord viie aasta jooksul 6484-52-2 Ammooniumnitraat üks kord viie aasta jooksul Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg Muud asjakohased meetmed Sõnnikuhoidla vaatluskaevudest (x=6533130; y=579507 ja x=6533167; y=579425) võtta kord aastas proov ning määrata akrditeeritud laboris ammooniumi ja nitraad sisaldus mg/l. Üks kord aastas. Reostuse olemasolul koheselt selgitada välja põhjus ja asuda seda likvideerima ning teavitada loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Lõõla piimafarmi ja noorloomakompleksid Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Erinevad tööõnnetused Koostatud tööjuhendid, ohutustehnika eeskirjad Vastavalt vajadusele Rikked sõnnikukäitlusseadmetega Masinate ja seadmete rikked T ulekahju Pinnase ja veereostuse oht sõnnikuhoidla, kanalite ja pumpla lekke korral ning laadimisseadmete purunemise korral. Jooksev tehnoloogiliste seadmete korrasoleku kontroll Olemas tuleohutusjuhend, töötajate pädevuse tagamine hädaolukorras tegutsemiseks. Jooksev tehnoloogiliste seadmete korrasoleku kontroll Jooksvalt, põhjalik kontroll vähemalt 1x aastas Jooksvalt, põhjalik kontroll vähemalt 1x aastas 01.01.2014 Vastavalt korrale 01.01.2014 26/28