2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes

2. Kohalik transport 2A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige uuemate saadaolevate andmetega: Näitaja Andmed Ühikud Elanikkonna osakaal, kes elab vähemalt 300 meetri raadiuses ühistransporditeenusest, mis 88% % toimib sagedusega korra tunnis (või sagedamini); Auto 25 Ühistransport 52 Osakaal alla 5 km pikkustest Rattaga reisidest, mis sooritatakse: i) sõites 3 % autoga, ii) ühistranspordis, iii) Jala 18 rattaga, iv) jala ja v) muud moodi Muu 2 Väikese heitega (vähemalt Euro V) busside osakaal linnas Esitatud andmete aasta 2015 (registri- ja kaardiandmete analüüsi põhjal) 2015 25 % % 2015 Ülalmainituga seoses, tooge välja: Andmed ja nende arvutamiseks kasutatud meetod, mida kasutati, et arvutada "Elanikkonna osakaal, kes elab vähemalt 300 meetri raadiuses ühistransporditeenusest, mis toimib sagedusega korra tunnis (või sagedamini)" Palun lisage sõidud mistahes liiki linna ühistranspordis (nt bussid, trammid, trollid, kergraudtee ning teised raudteeteenused) isegi kui need on erafirmad. Märkige palun, mida ülaltoodud tabeli reas "Muu" alla on lisatud. Ülejäänud tekst selles lõigus peaks kirjeldama kauba- ja reisijateveo olukorda. See peaks hõlmama kvantitatiivset ja kvalitatiivset informatsiooni järgnevate näitajate kohta: Transporditaristu, ehk ühistransport (nt raudtee, trammid, trollid, bussid ja veetransport), jalgratturid (nt rattateed, rattaparklad jne), ja jalakäijad (nt võimalused jalakäijatele). Sõidukite arv, nt erinevad ühistranspordiliigid. Liiklusvood, nii linnas kui linna ümbruskonnas liikumiseks. Taristu haldusvahendid, sealhulgas näiteks intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine, et optimeerida taristu kasutamist ning edendada ühistranspordi kasutamist, rattasõitu ja jala käimist. Olemasolevate mudelite turuosa reisijate- ja kaubaveoks linnas. Alternatiivsed liikuvusprogrammid, sealhulgas jalgrataste jagamine, autoklubid ja autode ühiskasutus. Alternatiivkütust kasutavate sõidukite kasutus, linnas üldiselt ja eriti linnavalitsuse poolt (sh avaliku transporditeenuse pakkujad). Andmed sõidukite arvu ja vastava taristu kohta peaks hõlmama gaasi (eriti biogaasi), biokütuseid, elektrit ja vesinikku ning näitama kui palju neist kütustest on taastuvad ning jätkusuutlikud. Mis tahes olulised transporti puudutavad puudujäägid või piiranguid, mis tulenevad ajaloolistest, geograafilistest ja/või sotsiaalmajanduslikest teguritest. Korraldusviisid ja kohustused, sealhulgas ka see kuidas linn töötab eraettevõtjatega (bussi ja

kaubaveofirmad). Parem ruumiline planeerimine, sealhulgas ka see kuidas see on kaasa toonud keskkonnasõbralikemate transpordimudelite kasutamise. Jätkusuutlikud linnatranspordikavad (Sustainable Urban Mobility Plans, SUMP) - Kinnitage, et linnal on jätkusuutlik linnatranspordikava (kui võimalik, esitage viiteid) ning esitage vajalik teave. (kuni 600 sõna ja 5 joonist, pilti või tabelit) Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal toimusid murrangulised arengud ka Tallinna linnas. Autostumise hüppeline kasv, linna keskuse kõrghoonestamine ja valglinnastumine olid need mõjutegurid, millega kaasnes linna keskuses parkimiskohtade defitsiit, linnaliste liikumisvajaduste suurenemine, sõidukite pikad ootejärjekorrad tipptundidel linna põhimagistraalidel ning ühistranspordikasutajate arvu vähenemine. Liikluse läbilaskevõime suurendamiseks võimaldati sõiduteede koosseisus olevate trammiteede koridoride kasutamine autoliiklusele, parkimisdefitsiiti lahendati kõnniteede arvelt. Kuigi selleks ajaks toimis bussi, trolli ja trammi liinivõrk hästi, avaldas liiklussageduste kasv olulisel määral negatiivset mõju ühistranspordi kasutusmugavusele. Tallinn domineerib täna kogu Eestis oma pendelrände mahtudega. 79 000 inimest liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega seoses Tallinnasse sisse ja 41 000 inimest Tallinnast välja (joonis 1). Tallinna geograafiline asend Soome lahe ja Ülemiste järve vahel ning kikilipsule sarnanev kuju põhjustab ligi 440 000 elanikuga Tallinnale miljonilinnale omaseid transpordiprobleeme. Joonis 1. Elukoha ja tööaja ankurpunkti vahel liikujate arv tööperioodil (R. Ahas Regionaalse pendelrände kordusuuring, 2013) Tallinnas on esindatud neli ühistranspordiliiki. Tallinn korraldab linnaliinibusside liiklust (67 liini), trolliliiklust (7 liini) ja trammiliiklust (4 liini), samas kui reisirongiliiklust elektri- ja diiselrongidega korraldab riik. 88% elanikest elab vähemalt 300 meetri raadiuses ühistransporditeenusest, mis toimib sagedusega vähemalt korra tunnis (joonis 2) Veerand ühistransporditeenuse läbisõidust (v.a. rongiliiklus) teostatakse elektritranspordiga.

Joonis 2. Ühistranspordi teenuse kättesaadavus Tallinnas (300 m raadius ühistranspordipeatusest) Vaatamata sellele, et autode arv Tallinnas ja Harjumaal kasvab igal aastal, on Tallinna ühistranspordil jätkuvalt suurim osa liikumisviiside jaotuses (53-62%, joonis 3). Ühistranspordi liiniläbisõit on püsinud 11 aasta jooksul samal tasemel (ca 30 mln km/a).

Joonis 3. Peamine liikumisviis tööpäeval tööle, kooli või muude peamisse sihtkohta minemisel, %. (Allikas: Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega, 2014). Märkus: Ühistranspordi kasutamise langus 2014. aastal oli tingitud suuremahulistest trammivõrgu rekonstrueerimistöödest. Ühistranspordiga tehakse Tallinnas üle 140 mln sõidu aastas (tabel 1). Tabel 1. Ühistranspordiga tehtud sõitude arv (miljonites) Tallinnas 2012-2014. Enne 2012. aastat olid andmed arvutuslikud ning seetõttu ei ole need võrreldavad. 2012 2013 2014 Buss 64,7 91,7 96,6 Troll 36,7 26,6 25,8 Tramm 32,5 24,3 20,0 Rong 1,6 1,8 3,7 Kokku 135,5 144,4 146,1 2014. aastal oli autoga tehtava reisi keskmiseks pikkuseks 9 km (Inseneribüroo Stratum andmetel). Keskmiselt tehti autoga 3,2 reisi päevas. Arvutuste põhjal moodustab sõiduautoga alla 5 km pikkuste reiside osakaal 25% autoga liikumistest (Inseneribüroo Stratumi poolt peetavast Tallinna liiklusmudelist lähtuvalt). Tallinna linn soetab igal aastal uut veeremit, et tagada ühistransporditeenuse kõrge kvaliteet. 466 bussist on Tallinnas 85 EEV bussi, 26 EURO 6 bussi ja 7 CNG bussi. 2015. aasta lõpuks lisandub veel 20 EURO 6 bussi ja 24 hübriidbussi. Elektrienergial sõitvatest sõidukitest on Tallinnas tramme 70 ja trolle 85. Madala heitmetasemega sõidukite osakaal on 40%. Lisaks busside soetamisele on Tallinna trammivõrgul algamas uus ajajärk. Käimas on kahe trammiliini renoveerimise projekt, mille raames soetatakse mh 20 uut CAF trammi. Riik kaasajastas 2013. aastal ka kogu reisirongiveeremi.

2014. aastal on sõiduautode arvu kasv Tallinnas oluliselt pidurdunud ning võib eeldada, et see on eelkõige Tallinna ühistranspordisüsteemis toimunud arengute tõttu. Tallinn on suutnud erinevate meetmetega vähendada liiklustihedust kesklinnas. Loenduste põhjal vähenes nelja aastaga (2011-2014) liiklussagedus kesklinna tänavatel hinnanguliselt 5% (joonis 4). See on saavutatud tasuta ühistranspordi rakendamisega Tallinna elanikele, ühistranspordi kasutusmugavuse suurendamisega (prioriteedisüsteem, ühistranspordirajad) ning olulise ümbersõidutee Ülemiste liiklussõlme põhjaliku rekonstrueerimisega. Joonis 4. 2014. aasta liiklussageduste muutus Tallinnas õhtusel tipptunnil võrreldes 2011. aastaga Tallinna sotsiaaltöötajatel on alates 2012. aasta lõpust olnud võimalik oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks kasutada riikliku programmi raames elektriautosid. Tallinna linnavalitsusel on 29 elektriautot linnaosavalitsuste ja sotsiaal-tervishoiuameti kasutuses. 2014. aasta sügisest on Tallinnas kasutusel ka 32 elektritaksot. Tallinnas on alates 1998. aastast rajatud kokku 212,8 km jalgratta- ja jalgteid, kus inimesed saavad kõndida ning jalgratta ja rulluiskudega sõita, ning 43,4 km sõiduteele märgitud jalgrattaradasid. 1. septembri 2015 seisuga elas Tallinnas 437 183 inimest, st linnas on 0,487 m kergliiklusteid elaniku kohta. 2B. Minevikutulemused Selle jaotise eesmärgiks on selgitada, kuidas jaotises 2A kirjeldatud olukord on saavutatud. Kui võimalik, esitage kvantitatiivset teavet/andmeid eelneva viie kuni kümne aasta kohta, et kirjeldada suundumusi. See jaotis peaks selgitama strateegiaid ja kavasid (sh ka jätkusuutlikud linnatranspordikavad vms), mida on viimase viie kuni kümne aasta jooksul rakendatud eesmärgiga arendada integreeritud linnatransporti. See peaks hõlmama nii erinevate transpordiliikide integratsiooni kui ka transpordiseaduse ja maakasutuse integreeritust

eesmärgiga vähendada tarbetut reisimist, piirata valglinnastumist ning edendada ühistranspordi kasutamist, rattasõitu ja kõndimist. Viidake viisile, kuidas linnavalitsus kaassas sidusrühmi nende plaanide arendamisse. Kirjeldage viimase viie kuni kümne aasta jooksul rakendatud meetmeid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata saavutustele: Suurenenud ühistranspordi kasutamine, rattasõit ja kõndimine. Vähenenud ning efektiivsem autokasutus, sh meetmed vähendamaks liiklusummikuid. Üleminek isiklikelt sõiduautodelt ühistranspordile, rattasõidule ja kõndimisele; Saavutused kaubaveo keskkonnasäästlikkuse suurendamisel, sh keskkonnasõbralikud sõidukid, kaubaveo konsolideerimine, jalgrataste kättesaadavus; ja Suurenenud alternatiivkütuseid (taastuvaid ning säästvaid kütused) kasutavate sõidukite osakaal. Ruumilise planeerimise lähenemisviisid, mis on kaasa toonud keskkonnasõbralikumad transpordimudelid. Selgitage, millised meetmed on olnud kõige tõhusamad ja mida on senisest kogemusest õpitud. Tooge välja osalemine ning võimalik kasu linna osalemisest siseriiklikes või Euroopa võrgustikes ja programmides. (kuni 1200 sõna ja 5 joonist, pilti või tabelit) Põhiprintsiibid linna ruumiliseks arendamiseks sõnastati 2001. aastal kehtestatud Tallinna üldplaneeringus. Viimase 10-15 aasta jooksul on hoonestatud või hoonestamisel suurem osa kesklinna ehituslünkadest ja kesklinnaga vahetult külgnevatest endistest tööstusaladest, mis on muudetud tänapäevasteks elu- ja ärikvartaliteks. Välja on arendatud aastatel 1960-90 kesklinnast kaugemale rajatud suurte elurajoonide (Mustamäe, Väike-Õismäe ja Lasnamäe) kaubandus-teenindus- ja vabaajakeskused, mistõttu on paranenud teenuste kodulähedane kättesaadavus. Linna äärealadele on vastukaaluks valglinnastumisele kavandatud madala tihedusega eramupiirkonnad, mis on praeguseks 75% ulatuses hoonestatud ning ühendatud kesklinnaga ühistranspordiliinide kaudu. Läbimõeldud ruumiline planeerimine on aidanud kaasa linna kompaktsuse suurendamisele, elanike arvu mõõdukale kasvule ja kokkuvõttes aeglustanud valglinnastumist. Viimasel 10 aastal on transpordivaldkonnas liikumiskeskkonna arendamiseks ellu viidud rida tulemuslikke meetmeid. Meetmete rakendamisel on abi olnud EL projektidest, nt CIVITAS SMILE (2005-2009) ja CIVITAS MIMOSA (2008-2013). Sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, kohaliku majanduse elavdamiseks ja keskkonna säästmiseks otsustas Tallinna Linnavolikogu rakendada Tallinnas tasuta ühistransporditeenust. Alates 2013. aasta jaanuarist on Tallinna ühistranspordis tasuta sõidu õigus kolmel suurel elanike rühmal: rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevatel kodanikel, kõigil Eesti kooliõpilastel ja üle 65-aastastel inimestel. Seoses tasuta ühistranspordiga kasvas sõitjate arv 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 6%. Põhiliselt tasuta ühistranspordile ülemineku tõttu kasvanud elanike arv ja linnaeelarvesse laekuv tulumaks on võimaldanud mitte ainult katta saamata jäänud piletitulu, vaid on lisanud oluliselt vahendeid teenuse kvaliteedi parandamiseks. Alates 2013. aasta oktoobrist hakkas Tallinn hüvitama tallinlaste poolt linna piires tehtavaid rongisõite. Tallinna linna siseste rongisõitude arv kasvas 2014. aastal võrreldes 2012. aastaga 2,3 korda. Tallinn uuendas 2012. aastal ühistranspordi piletisüsteemi ning loodi kaasaegne elektrooniline kontaktivabadel kiipkaartidel põhinev süsteem Ühiskaart. Sellega loobuti Tallinnas käibelolevate kulukate paberpiletite kasutamisest. Kogu Tallinna ühistranspordi veerem varustati sõiduõiguse registreerimist võimaldavate validaatoritega ning loodi keskne süsteemi haldav tarkvara. Keskserveris salvestatavat sõitude infot kasutatakse liinivõrgu optimeerimiseks ning linnakodanikele parema ühistransporditeenuse pakkumiseks. Uus piletimüügisüsteem on ühendatud erinevate riiklike registritega ning on avatud ühildumiseks teiste linnade ja maakondade süsteemidega. Tallinnas rakendatud kaardi standard on jõudnud 2015. aastaks kasutusele enamikus maakondades ning sellega on oluliselt lihtsustunud ka Tallinna külaliste ühistranspordi kasutamine Tallinnas ja tallinlaste ühistranspordi kasutamine mujal Eestis. Ka välisturistidele mõeldud uus Tallinn Card kasutab sama tüüpi kiipkaarti ning on tänu sellele kasutatav Tallinna ühissõidukites.

Tallinn on märkinud maha 28,6 km ühissõidukiradasid, et parandada ühissõidukite ühenduskiirust (tabel 1, joonis 1). Ühissõidukirajad on märkimisväärselt parandanud ühistranspordi kasutusmugavust ja punktuaalsust kesklinna piirkonnas. Tabel 1. Ühissõidukiradade pikkus Tallinnas (km) Ühistranspordiradade kogupikkus (km) 2004 2006 2007 2012 2013 2014 4,45 5,24 17,4 26,1 27,6 28,6 Joonis 1. Ühistranspordirajad Tallinnas 2015. aasta seisuga Tallinnas on 31 ristmikule paigaldatud ühistranspordi prioriteedisüsteemi seadmed, mis võimaldavad rohelise fooritule kestust pikendada või punase fooritule kestust lühendada, eesmärgiga tõsta ühistranspordi kiirust. Vajalike seadmetega varustati 99 bussi ja 73 trolli (joonis 2).

Joonis 2. Ühistranspordi prioriteedisüsteemiga marsruudid ja ristmikud Tallinnas Ühistranspordi info- ja sidesüsteemide põhjaliku uuendamisega said 320 bussi, 57 trammi ja 105 trolli endale sisemised ja välimised elektroonilised infotablood ning ühistranspordi info häälteadustamiseks vajalikud seadmed. Samuti on paigaldatud Tallinna ühissõidukitesse ja liikluskorralduspunktidesse kaasaegne mobiilside 3G tehnoloogial põhinev sidelahendus, mis kindlustab sujuva infovahetuse liinitöös. Süsteemi on lülitatud trammid, trollid ja 180 bussi. Kõik ühissõidukid on varustatud GPS-ga, mis võimaldab kõigil reaalajas jälgida nende liikumist. Reaalajas töötav infosüsteem võimaldab reisijatel paremini planeerida oma liiklemist. Vastav info on kättesaadav internetis aadressil http://soiduplaan.tallinn.ee, mobiiltelefoni sõbraliku lahendusena ning ka mitmete appidena. Kesklinna kuude rahvarohkemasse peatustesse paigaldati elektroonilised infotablood, mis edastavad ühistranspordi kasutajatele reaalajas infot väljumiste kohta. Tallinnas on rakendanud ka integreeritud ühistranspordi planeerimist koostöös naaberomavalitsuse Viimsi vallaga on maakonna- ja linnaliinid kahe omavalitsuse vahel koordineeritud. Tallinn alustas 2011. aastal ökonoomse sõidustiili koolitusi bussijuhtidele, mille eesmärk oli vähendada busside kütuse- ja remondikulusid, vähendada liiklusõnnetusi ja suurendada liiklusvoo sujuvust, parandada sõidumugavust ja liikluskultuuri ning bussijuhtide keskkonnateadlikkust. 15 bussi on varustatud sensorseadmetega, mis jälgivad juhi sõidumaneere ning kütusekulu. Koolitus andis esimesel kaheaastasel perioodil säästu kütuselt 3,9%, liiklusõnnetuste arv vähenes 22%. Lisaks ühistranspordi arendamisele rakendatakse meetmeid ka liiklusvoogude sujuvamaks muutmiseks ja liiklusjärelevalveks. 2014. a rajati Tallinna uus foorijuhtimiskeskus, mille eesmärk on parandada liiklusvoogude sujuvust. Keskus võimaldab teha nii strateegilist, kui ka operatiivanalüüsi. Tallinn käivitas 2007. aasta kevadel tasuta koolibussi projekti alg-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele (joonis 3). Koostöös naabervaldadega pakub Tallinn valglinnastunud aladel elavatele lastevanematele alternatiivset võimalust lapse Tallinna kooli toimetamiseks. Koolibuss töötab ida ja lääne suunal ning igal koolipäeval kasutab teenust keskmiselt 200 õpilast. Koolibuss on aidanud vähendada liikluskoormust, ummikuid ja õhusaastet linnapiiril ja kesklinnas.

Joonis 3. Koolibussi liinid Tallinn käivitas Pargi & Reisi (P&R) süsteemi 2007. aastal, mida tänaseks on võimalik kasutada neljal suunal (joonis 4). Parklates on 225 parkimiskohta ning nende täituvus on viimastel aastatel suurenenud (kuni 95%). Alates 2014. aastast kombineeriti omavahel ühiskaardil põhinev elektroonne piletisüsteem ning Pargi & Reisi parklate tõkkepuuga sisse- ja väljapääsusüsteem. Tulemuseks on Pargi & Reisi pilet, millega saavad kõik teenuse kasutajad, olenemata sellest, kas on linnakodanikud või mitte, sõita Tallinna ühistranspordis tasuta. Samuti annab see võimaluse koguda statistilist infot parklate kasutamisest ning kuvada vabade parkimiskohtade arvu parklates. Joonis 4. Pargi & Reisi süsteemi suunad ja parklad Tallinnas

Müra ja heitgaaside vähendamiseks ning liikluse sujuvuse parandamiseks on raskeveokite transiitliiklus kesklinnast mööda juhitud. Probleemiks on olnud sadamapiirkonda suunduvad ja sealt lahkuvad raskeveokid, mille liikumise juhtimiseks paigaldati teedele ja tänavatele suunaviidad, loodi vastavad GPS rakendused (TomTom, Garmin) ja veebisait veoautojuhtide teavitamiseks. Täiendavalt on keeld ohtlike ainete veole kogu linna haldusterritooriumil tööpäevade hommikul kell 7.00-9.00 ja õhtul kell 17.00-19.00. Pideva tegevusena arendatakse Tallinnas kergliiklusteede võrgustikku. Koostatud on Tallinna kergliiklusteid ja ülekäiguradasid hõlmav ohutusaudit, mille eesmärk oli liiklusohutuse tõstmine kergliiklusteede ja sõiduteede ristumiskohtades ning ülekäiguradadel. Auditi raames katsetati ka uuenduslikke lahendusi ohtlike kohtade tähistamisel. Tallinna linn on korraldanud rahvusvahelist autovaba päeva juba alates 2000. aastast ning alates 2005. aastast kampaaniaüritusena ka autovaba nädalat. Autovaba päev ja nädal on toimunud Euroopa liikuvusnädala raames iga aasta septembris. Alates 2012. aastast on Tallinn korraldanud keskkonnasõbraliku liikumise kuud, mille eesmärk on propageerida keskkonnasäästlike liiklusvahendite kasutamist ning keskkonnasõbralike liikumisviiside eeliseid. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevused hõlmavad kuu aja jooksul kümneid erinevaid üritusi linnaelanikele, mh ühistranspordi kasutamise propageerimist, säästva liikumisviisi kasutamist ning nende kombineerimist, nagu näiteks jalgsi käimine, jalgrattaga liiklemine, tervisesport jm. Aktiivsete liikumisviiside turundusega seotud tegevuste eesmärgiks on olnud innustada inimesi tegema teadlikke liikumisviisi valikuid ning tõsta elanike teadlikkust jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga liiklemisest. Kuna liikluses osalejate sihtrühm on väga lai, on viidud infot sihtrühmadeni erineval viisil. Korraldatud on teavitusüritusi, nt lasteaia- ja koolilastele suunatud harivad liiklushommikud kinos, kogupere üritus Hea liikleja päev, vabatahtlikke kaasav kudumisgrafiti projekt, orienteerumisvõistlus ühistranspordiga jne. Elanikke informeeritakse liiklemist hõlbustavatest võimalustest, nt mugav reisiplaneerija Tallinna kodulehel (http://soiduplaan.tallinn.ee/), Pargi & Reisi parklad erinevates linnaosades, tasuta valvega jalgrattaparklad kesklinnas. Tegevustes on keskendutud ühistranspordi maine parandamisele. Välja on töötatud ühistranspordi teenusestandard, et muuta ühistranspordiga seotud informatsioon kättesaadavamaks ja arusaadavamaks. See standard sai 2012. aastal preemia European Design Management Award avaliku sektori kategoorias. Tallinn on ärgitanud igapäevaseid jalgrattaga liiklejaid osalema üle-euroopalises rattamarsruutide kaardistamise aktsioonis European Cycling Challenge. Tallinna jalgrattasõitjad võitsid võistlusel esikoha aastatel 2012 ja 2013. Tallinnas võttis 2012. aastal võistlusest osa 504 ratturit, kes läbisid kokku 89 729 km, 2013. aastal osales 484 ratturit ja läbiti 55 586 km ning 2014. aastal osales 517 ratturit ning läbiti 43 768 km. 2015. aastal toimus võistlus neljandat korda. Läbiviidud kaardistussõidu võistlused ning neile järgnenud arutlusseminarid on andnud palju ideid ja rattakasutajate tagasisidet Tallinna linna jalgrattakasutajate jaoks sõbralikumaks muutmisel. Edasine koostöö võimaldab planeerida linna läbivaid atraktiivseid jalgratta- ja jalgteid ning jätkata linna taristu kohandamist jalgrattasõbralikumaks. Riikliku elektrimobiilsusprogrammi raames propageeritakse elektriauto kasutamist lühirendina ELMO Rent võimaldab elektriautot kasutada just täpselt nii kaua kui vaja. ELMO Rendi eesmärk on populariseerida elektriautode kasutamist ning anda igale huvilisele võimaluse proovida omal käel elektriautoga sõitmist. Tallinn soodustab elektriautode kasutamist seeläbi, et kesklinna parkimistsoonis on elektriautode parkimine tasuta. 2C. Tulevikuplaanid Kirjeldage kohaliku transporti (nii reisijate- kui ka kaubavedu) puudutavaid edasisi lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning nende saavutamiseks pakutavaid lähenemisi. Kirjeldage plaane ja strateegiaid, mida nendes

eesmärkides kasutatakse. Tooge välja, millisel määral toetavad kavasid poliitilised kokkulepped, eelarvelised vahendid ning seire ja tulemuste hindamise süsteemid. Lisage viited transpordi ja maakasutuse integreeritud kavandamisele, huvigruppide kaasamisele ning jätkusuutlike linnatranspordikavade (SUMP) või samasuguste kavade kasutamisele. Sätestatud meetmeid, sh vastu võetud ent seni rakendamata meetmed, mis aitavad eesmärke saavutada. Seal hulgas: 1. Suurenenud ühistranspordi kasutamine, rattasõit ja kõndimine; 2. Vähenenud ning tõhusam autokasutus; 3. Ümbersuunamine; 4. kaubaveo keskkonnasäästlikkuse suurendamine; ja 5. Alternatiivkütustel töötavate masinate kasutuse suurenemine. (kuni 800 sõna ja 5 joonist, pilti või tabelit) Linnaarengu ja jätkusuutliku linnastu mobiilsuskava põhimõtted ning eesmärgid tulenevad Eesti transpordi arengukavast 2014-2020, strateegiast Tallinn 2030 ning Tallinna keskkonnakaitse arengukavast 2013-2018. Täiendavalt on linna transpordi arenguid analüüsitud projekti PILOT raames koostatud Tallinna liikumiskeskkonna arengustrateegias 2007-2035 ning eesmärke on seatud ka Tallinna linna ja selle lähiümbruse transpordikavas. Transpordipoliitika eesmärk on tagada kättesaadavad, mugavad, ohutud, kiired ja jätkusuutlikud liikumisvõimalused inimestele ja ettevõtetele. Üheks oluliseks meetmeks, kuidas seda saavutada, on linnaruumis jätkuvalt suurema prioriteedi andmine ühistranspordile ja kergliiklusele. Võimalikke rahalisi mahte esitatud eesmärkide saavutamiseks kajastab Tallinna linna eelarvestrateegia ja konkreetsed rahaeraldised arengukava elluviimiseks määratakse Tallinna linna iga-aastases eelarves. Transpordi valdkonna tegevuste täitmisel peetakse muuhulgas silmas tabelis 1 esitatud eesmärke. Tabel 1. Tallinna transpordisüsteemi arendamise eesmärgid 2015 2016 2017 2018 2019 Ühistranspordi kasutajate arv (mln kasutajat) 143,7 145,0 148,0 150,0 151,0 Tallinna tänavatel avaliku tasulise parkimise 7000 7000 7000 7000 7000 ala parkimiskohtade arv Liiniveo rahastamine (tuh eur) 60 934 63 194 67 558 72 586 77 959 Uue kaasaegsetel tehnoloogiatel põhineva veeremi soetamine (tk) 67 34 47 35 30 Lühiajalised eesmärgid kuni aastani 2020: 1. Tasuta ühistransporditeenuse jätkumine. Tallinna linn kavandab ka pakkuda Tallinnas alates 01.01.2016 vastastikku tasuta ühistransporti kõikidele maailma linnade elanikele, kus tasuta ühistransport kehtib. 2. 2017. aasta lõpuks pikendatakse trammiliini Lennart Meri Tallinna Lennujaamani, mille abil ühendatakse kesklinnaga ka kaks suuremat kaubanduskeskust, Ülemiste City kontori- ja elurajoon ning planeeritav Rail Balticu ühistranspordikeskus. 3. 2015. aasta lõpuks valmib Tallinna jalgrattaliikluse strateegia, kus käsitletakse olemasolevat olukorda ning jalgrattaliikluse tulevikku Tallinnas. 4. Tallinna kesklinna linnaruumi planeerimiseks ja ümberjagamiseks jalakäijatele ja jalgratturitele algatatakse Kesklinna rohevõrgustiku ja kergliiklusteede teemaplaneering. 5. Tasakaalustatud linnakeskuse arendamine. Planeeritakse Tallinna Peatänava (kahe ajaloolise tänava

Narva maantee ja Pärnu maantee südalinnas asuv lõik) liiklusruumi ümberkujundust säästvaid liikumisviise eelistavaks (joonis 1). Koostatud on Tallinna Peatänava kontseptsioon ning projekti elluviimise tulemusena muudetakse peatänaval kõnniteed laiemaks, rajatakse jalgrattateed ja tänavahaljastust, parandatakse ühistranspordi kasutamise tingimusi, luuakse täiendavaid ülekäigukohti, Viru ringi liiklusskeemi muudetakse nii, et ajalooliselt üha olulisem väljak antakse suuremas osas jalakäijatele tagasi. Joonis 1. Tallinna Peatänava idee olemasolev (1 ja 3) olukord ja tuleviku visioon (2 ja 4) (Arhitekt Must OÜ) 6. 2020. aastaks ehitatakse Tallinnasse juurde ligikaudu 40 km uusi jalgratta- ja jalgteid. Põhieesmärk on ühendada olemasolevad kergliiklusteed ühtseks turvaliseks võrgustikuks. Samuti on eesmärk siduda Tallinna kergliiklusteed naaberomavalitsuste kergliiklusteedega ühtsesse võrku. Joonis 2. Linna eesmärk on muuta kergliiklusteed ühtseks turvaliseks võrgustikuks. Soo tänav enne ja pärast rekonstrueerimist, mille käigus ehitati endine kaherealine tänav üherajaliseks ja ühesuunaliseks sõiduteeks.

Parempoolsele teeäärele rajati terve tänava pikkuses 2 meetri laiune kõnnitee ning vasakpoolsele teeäärele 4,5 m laiune kõnni- ja jalgrattatee. 7. Tallinn plaanib luua linna rendirataste süsteemi, mis pakub võimalust liigelda Tallinna tõmbekeskustes nii kohalikel elanikel kui ka turistidel. 8. Tallinn suurendab kesklinna idaosas prioriteedisüsteemiga ristmike arvu ning markeerib juurde uusi ühistranspordiradasid, et suurendada ühenduskiirust kesklinnaga ja parandada sõidumugavust. 9. Tallinn jätkab iga-aastaselt ühistranspordi veeremi väljavahetamist uute ja keskkonnasäästlikumate vastu. Eraldi pööratakse tähelepanu sellele, et uus veerem oleks senisest paremini ligipääsetav ka erivajadustega inimestele. 10. Tallinn jätkab ühistranspordi liinivõrgu optimeerimist, et tõsta ühistranspordi teenuse kvaliteeti ja muuta sellega ühistransport veelgi paremaks alternatiiviks autole. Uue liinivõrgu modelleerimine toimub liikumisvajaduste analüüsi põhjal, mis on hetkel tegemisel. 11. Jätkatakse ühistranspordi veeremijuhtidele säästliku sõidu koolituste tegemist, et parandada sõidukite kütuse- ja ekspluatatsioonikulu ning suurendada reisijate sõidumugavust ja turvalisust. Aastas koolitatakse 50 juhti. 12. Tallinna foorijuhtimissüsteemi arendatakse edasi ning ühistranspordi prioriteedisüsteem liidetakse kogu linna ristmikke hõlmavaks ühistransporti eelistavaks automaatjuhtimise süsteemiks. 13. Tallinn soovib kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks rajada uue ümbersõidutee, mis ühendaks Tallinna sadamaid ning linna põhja- ja idaosa. Uus tee võimaldaks senist südalinna tänavaruumi kujundada rohkem jalakäijate ja jalgratturite sõbralikumaks. 14. Tallinn kavatseb laiendada kiiruspiirangualasid elamualadel, laiendada vanalinna jalakäijate (joonis 3) ala ning vähendada lubatud sõidukiiruseid jaotustänavatel. Lisaks sellele vaadatakse üle ka raskeveokite ning ohtlike veoste veo marsruudid. 15. Tallinn jätkab senise parkimispoliitika elluviimist, eesmärgiga vähendada vanalinnas ja kesklinna tänavatel parkivate autode arvu, laiendada autovaba ala ning rakendada kesklinna alal parkimise üldist ja ajalist piiramist ning progressiivset parkimistasu, luuakse kergliiklejatele sobivat infrastruktuuri ja suurendatakse kergliiklejate turvalisust ning vähendatakse keskkonna saastamist. 16. Tallinn jätkab elektriautodele parkimissoodustuse andmist kesklinna parkimistsoonis on elektriautode parkimine tasuta. 17. Jätkub uute Pargi & Reisi parklate rajamine viie Tallinna siseneva magistraaltee äärde, mis varustatakse sisse- ja väljapääsusüsteemidega ning lülitatakse ühtsesse piletisüsteemi. 18. Linlaste liikumisharjumuste muutmiseks jätkub teavitustöö tegemine. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevuste kõrval kavandatakse uusi programme, mis aitavad muuta käimise, ühistranspordi ja jalgrattasõidu atraktiivseteks liikumisviisideks.

Joonis 3. Varem autoliiklusele avatud olnud Harju tänav on ümber ehitatud jalakäijate tänavaks Pikaajalised eesmärgid aastani 2030: 1. Jätkub Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine, mille eesmärgiks on mereääre ühendamine linnakeskusega, et luua turvalised ja mugavad ühendused jalakäijatele ja kergliiklejatele (sh turistidele) koos sobiliku miljöö kujundamisega. 2. Rajatakse ümbersõidutee ümber Ülemiste järve, et juhtida transiitliiklus linnakeskusest mööda. Ümbersõidutee rajamine on eelkõige tingitud Tallinna geograafilise asendi iseärasustest ja idaläänesuunaliste liiklusvoogude juhtimise vajadusest. 3. Ühendatakse Tallinna ja Harju maakonna ühistranspordi liinivõrk ning luuakse ühtne kõiki ühistranspordiliike arvestav piletisüsteem. 4. Valglinnastumise aeglustamiseks jätkatakse olemasoleva linnastruktuuri mitmekesistamist ja kompaktsuse suurendamist põhiliselt endiste tööstus-, sadama- ja sõjaväealade arvelt, vältides samal ajal linna puhkealade (sh parkide, metsade vm seni rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatud looduslike alade) hoonestamist. Ühtlasi jätkatakse ka juba varasematel aastatel hoonestamiseks reserveeritud piirkondade väljaarendamist, kasutades ära tehnovõrke ja transpordi infrastruktuuri. 2D. Viited Loetlege lisadokumendid (nt linnatranspordisüsteemi kasutajate rahulolu-uuring) ja lisage võimalusel veebilingid. Selgituste faasis võidakse küsida üksikasjalikumat teavet. Selles etapis dokumente ei edastata. (kuni 400 sõna) Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2013 http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11453

Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega 2014 http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11499 European Cycling Challenge http://www.cyclingchallenge.eu/ Liiklusohutuse audit http://www.civitas.eu/sites/default/files/mimosa_final_evaluation_report_part_tal5_1.pdf Reisiplaneerija http://soiduplaan.tallinn.ee/ Strateegia Tallinn 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=118878 Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013-2018 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=125983&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna liikumiskeskkonna arengustrateegia 2007-2035 http://www.tallinn.ee/est/transpordisusteemiuuendamine-linnaruumis Tallinna üldplaneering http://www.tallinn.ee/est/ehitus/tallinna-linna-uldplaneering