PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2326/15 Keskkonnaekspert: Jaak Järvekülg Allkiri /.../ Projektijuht: Martin Ruul Tartu 2015
SISUKORD SISUKORD... 3 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKU ASPEKTID... 6 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLDKIRJELDUS JA PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS... 9 3.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS... 9 3.2. PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS...12 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU JA LEEVENDAVAD MEETMED... 15 4.1. MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE...15 4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE...16 4.3. MÕJU KOHALIKELE INIMESTELE...19 5. EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL-NIMEKIRI... 20 6. JÄRELDUS... 24 LISA 1. IISAKU RISTMIKU ASENDIPLAAN SEISUGA 23.04.2015... 27
5 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon SKA Inseneribüroo OÜ poolt koostatava põhimaantee nr 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 ristmiku (Iisaku ristmik) ümberehituse tehnilise projekti koosseisu. Projekteeritav ristmik asub Iisaku vallas, Iisaku alevikus, Ida-Virumaal. Vastavalt Maanteeameti riigihanke Tugimaantee 22 Rakvere Väike-Maarja Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine lisas III-2 sätestatud koostamise nõuetele (punkt 4.4 ) tuleb: Koostada objektidele keskkonnamõjude eelhinnang, tuginedes vastavalt Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 6 lg 2 p-le 10, lähtudes võimalikust mõjust 500 meetri raadiuses. Eelhinnangu sisu koostada vastavalt eelnimetatud seaduse 6 lg 3. Käesoleva konsultatsiooni käigus koostati nõutud keskkonnamõjude eelhinnang, mis on esitatud käesolevas eelhinnangu aruandes. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte käesoleva projekti kontekstis, ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt sisendiks tööprojekti, projekti kinnitajaks on Maanteeamet. Eelhinnang on koostatud projekti koostamise ajal. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
6 2. TAUST JA SEADUSANDLIKU ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1. Vastavalt KeHJS: 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. 4. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 5. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:... 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:... 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; (3) Otsustaja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelhinnangu, lähtudes kõikidest järgmistest kriteeriumidest: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032 TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
7 taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 4 1 ) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; 5) käesoleva lõike punktides 1 4 1 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Lisaks on KeHJS 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu, vastu võetud 29.08.2005 2. Vastavalt VV määruse 13 lg 8: 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Antud juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega (KeHJS 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse 13 lg 8 tee ehitamise või remondiga, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste lisandumine või asukoha muutus. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012012 VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
8 Seega antud juhul peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS 6 lõige 2. Seega sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Käesolev eelhinnang on tellitud SKA Inseneribüroo OÜ poolt Iisaku ristmiku ümberehituse projekti koosseisus eesmärgiga selgitada KMH vajadust ning on aluseks haldusakti koostamiseks KMH algatamise või mittealgatamise kohta. TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
9 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLDKIRJELDUS JA PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS 3.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Vaadeldav ristmik paikneb Iisaku alevis, Iisaku vallas, Ida-Virumaal (vt joonis 1). Maantee nr 3 väljaehitamise klass on IV ja maantee nr 13155 on klassita. Ristmiku alas paikneb ühendustee nr 1315. Ristmiku skeem on esitatud joonisel 2. Joonis 1 Projektiga kavandatava tegevuse asukohaskeem. 3 3 Joonis pärineb riigihanke Tugimaantee 22 Rakvere Väike-Maarja Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine lisast III-2 Tehniline kirjeldus VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
10 Joonis 2 Iisaku ristmiku skeem. 4 Punasega on piiritletud projekti piirkond. Vastavalt riigihanke Tugimaantee 22 Rakvere Väike-Maarja Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine lisast III-2 Tehniline kirjeldus 4 Joonis pärineb riigihanke Tugimaantee 22 Rakvere Väike-Maarja Vägeva km 3,27 Kalmistu ristmiku ning põhimaantee 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 Iisaku ristmiku ümberehitamise tehnilise projekti koostamine lisast III-2 Tehniline kirjeldus TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
11 punktile 2.2 täpsustatakse lõigu (lõikude) alg- ja lõppkilomeeter koos Tellijaga projekti koostamise käigus. Käesoleva eelhinnangu koostamis hetkeks on SKA Inseneribüroo OÜ koostanud Iisaku ristmiku asendiplaani (seisuga 23.04.2015, vt lisa 1), mis on käesoleva eelhinnangu aluseks. Ristmik paikneb Iisaku alevis, Iisaku vallas, Ida-Virumaal. Maantee nr 3 väljaehitamise klass on IV ja maantee nr 13155 on klassita. Ristmiku alas paikneb ühendustee nr 1315. Nii põhimaantee nr 3 kui ka kõrvalmaantee nr 13155 on sõidutee 1+1 sõidurajaga. Põhimaantee nr 3 sõidutee laius on 9m ning tugipeenra laius jääb vahemikku 0,75m 1,75m. Kõrvalmaantee nr 13155 katendi laius on 6m ning tugipeenrad on 0,5m lai. Käesoleval ajal on Iisaku ristmik kolmeharuline. Põhi- ja kõrvalmaantee ristuvad terava nurga all, mis tekitab liiklusohtliku olukorda. Lisaks on ca 55m kaugusel põhiristmikust põhjapoole olemas eraldi haru (ühendustee nr 1315), et autodel oleks mugavam liikluda Iisaku Jõhvi ja Jõhvi Iisaku suunas. Sama haru vastas asub hiljuti välja ehitatud kinnisti Kivi tn 2 mahasõit. Praegune ristmiku ala on suur ning ebamäärase liikluskorraldusega, kuna puudub korralik ja läbimõeldud liikluskorraldus. Olukorda raskendavad liiklusmärkide ning korraliku kattemärgistuse puudumine (vt foto 1). Foto 1 Iisaku ristimik. 27.05.2015 VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
12 Projekteeritav ala asub linnapiirkonnas, kus kehtib 50 km/h kiiruse piirang. Aasta keskmine liiklussagedus 2014. aasta loendusandmete põhjal on maanteel nr 3 2767 a/ööp ja maanteel nr 13155 909 a/ööp. Projekti piirkonnas asub ajaloomälestis Terroriohvrite ühishaud (mälestise reg nr 33). Umbes 240 m kaugusel asub Iisaku ministeeriumikool (reg nr 13846) ning ca 340 m kaugusel Kalmistu, 15.-18. saj. (reg nr 8964). Rohkem kultuurimälestisi lähipiirkonnas (500 m raadiuses) ei esine. Looduskaitse alustest objektidest on lähim Iisaku mõisa park (registrikood KLO1200439), mis asub ca 430 m lõuna suunas. Rohkem looduskaitse aluseid objekte (500 m raadiuses) projekti lähipiirkonnas ei esine. 3.2. PROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Alljärgnev projektiga kavandatava tegevuse kirjeldus tugineb SKA Inseneribüroo OÜ koostatud projekti seletuskirja eelnõul, seisuga 15.05.2015. Iisaku ristmiku asendiplaan on esitatud aruande lisas 1. Projekti eesmärgiks on teostada Iisaku ristmiku ümberehitamine ja seeläbi tõsta ristmiku liiklusohutust. Iisaku ristmiku liiklusohutuse parandamiseks on ette nähtud järgmist: Kõrvalmaantee lõikumine tugimaanteele on viidud täisnurkseks; Kõrvalmaantee ristmiku harule on ette nähtud eraldussaar; Põhimaanteele on ette nähtud möödasõidulaiend (Tartu Jõhvi suunas); Põhimaanteele on ette nähtud ohutussaar jalakäijatele; Projektiga on ette nähtud tähispostid nii põhimaanteele kui ka tugimaanteele. Kuna olemasolev ristumine on terava nurga all, on projektiga ette nähtud lõikumisnurga parandamine. Selleks on olemasoleva ristmiku kõrvalmaantee nr 13155 teravnurkne haru ning ühendustee nr 1315 on ette nähtud sulgeda ning uus ristmiku haru on projekteeritud täisnurksena. Sellega seoses on ristmiku asukohta nihutatud 170 m ulatuses Jõhvi suunas. Lisaks on ristmikule Tartu Jõhvi suunal projekteeritud möödasõidulaiend, et vähendada vasakpööret ootavate autode poolt otsesõitjate takistamist. Projekteeritud maantee nr 3 parem serv jälgib valdavalt olemasolevat muldkeha. Põhimaantee möödasõidulaiendus on projekteeritud vasakule poole. TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
13 Põhimaantee sõidurajad on projekteeritud 3,5m laiused, millele lisanduvad 1,0m laiused kindlustatud peenrad ja 0,5m laiused tugipeenrad. Ohutussaare ulatuses on sõiduraja laiust vähendatud kuni 3,25m. Projekteeritud kõrvalmaantee sõidurajad on 3,15m, millele lisandub 0,5m laiused tugipeenrad. Ristmiku alas on lahendatud ka jalakäijate liiklemine olemasoleva kergliiklustee ja Kivi tn 2 paikneva söögikoha vahel. Selleks on jalakäijatele ette nähtud 2,5m laiune ühendustee ning jalakäijate ohutumaks maantee ületuseks on maanteele nr 3 nähtud ette ohutussaarega teeületuskoht jalakäijatele. Olemasoleva põhimaantee vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sõiduteelt on sademeevesi juhitud haljasalale, kus see immutatakse. Projektiga käsitletavas lõigus ei asu truupe, ning ühtegi uut truupi ei rajata, samuti ei ole ette nähtud kaevata uusi kraave. Projekteeritud teed on ette nähtud rajada asfaltbetoonkatetega. Põhimaanteele on ette nähtud tasandusfreesimine ülekattega ning laiendustele ja kõrvalteele 2 või 3 kihiline asfaltbetoonkate. Katendi konstruktsioon täpsustatakse järgnevas projekti staadiumis. Projektlahendusega muudetakse Iisaku ristmik ohutumaks. Projekti seletuskiri näeb ette järgmised keskkonnakaitse meetmed ja tingimused: Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse Tellijaga. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta. Vastavalt Maapõueseaduse 60 on kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Enne Maapõueseaduse 60 mõistes ülejääva kaevise kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku. Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa, VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
14 milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut. Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. Et tagada ehitusperioodi aegne mõjude minimeerimine, tuleb keskkonnatingimused ehitustegevuseks kirjutada ehitusloa koosseisu. Vajadusel võib Tellija nõuda Peatöövõtjalt ka ehituse jooksul kasutatava keskkonnakaitse kava olemasolu. TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
15 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV KESKKONNAMÕJU JA LEEVENDAVAD MEETMED Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse tööprojekti (st põhimaantee nr 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 Iisaku ristmik) ümberehituse võimalikku keskkonnamõju, mitte ristmikku läbiva liikluse mõju. Kuna tegemist on juba olemasoleva ristmikuga, toimuks liiklus antud asukohas ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga kavandatakse Iisaku ristmiku ohutuse tõstmist, millel on läbi õnnetuse riski vähendamise positiivne mõju. Kuna projektiga kavandatavad tegevused on ette nähtud valdavalt olemasoleva ristmiku alal, on negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale piiratud ja väikese ulatusega. Ka ei esine projekti vahetus läheduses olulisi tundlikke kaitstavaid loodusobjekte. 4.1. MÕJU PIIRKONNA VEEREŽIIMILE Projektiga nähtav uus ristmiku asub valdavalt olemasoleval muldkehal. Olemasoleva põhimaantee vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sõiduteelt on sademeevesi juhitud haljasalale, kus see immutatakse. Projektiga käsitletavas lõigus ei asu truupe, ning ühtegi uut truupi ei rajata, samuti ei ole ette nähtud kaevata uusi kraave. Projekti piirkonnast ida pool asub Allika-lipniku 4 maaparandussüsteem (kõige lähemal ca 40 m). Lääne pool paiknevad Allika- lipniku 2 ja Allika-lipniku 3 maaparandussüsteemid ning Iisaku peakraav (kõik kolm paiknevad umbes 260 m kaugusel kavandatavast tegevusest). Lähim puurkaev asub projekti piirkonnast ca 220 m (vt joonis 3). Projektlahendusega tuleb tagada, et ei muudetaks oluliselt piirkonna veerežiimi ning tuleb tagada maaparandussüsteemide edasine toimimine. Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu ei ole alust eeldada olulist mõju piirkonna veerežiimile, kuna vee käitlemisel põhimõttelisi ümberkorraldusi ei tehta ning tundlikud objektid asuvad kavandatavast tegevuspiirkonnast piisavalt kaugel. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
16 Joonis 3 Lähipiirkonnas asuv puurkaev ning selle sanitaarkaitsevöönd. Punasega on piiritletud projekti piirkond, kollane on puurkaevu sanitaarkaitseala. Allikas: Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 28.08.2014. 4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Projekti piirkonnas asub ajaloomälestis Terroriohvrite ühishaud (mälestise reg nr 33, vt foto 2). Umbes 240 m kaugusel asub Iisaku ministeeriumikool (reg nr 13846) ning ca 340 m kaugusel Kalmistu, 15.-18. saj. (reg nr 8964). Nimetatud kultuurimälestised on välja toodud joonisel 3. Foto 2 Terroriohvrite ühishaud. 27.05.2015 TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
17 Joonis 3 Projekti ala paiknemine kultuurimälestiste suhtes. Punasega on piiritletud projekti piirkond, sinisega kultuurimälestised. Maa-ameti avalik kaardirakendus, 26.05.2015. Rohkem kultuurimälestisi lähipiirkonnas (500 m raadiuses) ei esine. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
18 Vastavalt Muinsuskaitseseaduse 5 24 lg 1 ja 2 on kinnismälestistel ja muinsuskaitsealadel Muinsuskaitseameti kirjaliku loata muuhulgas keelatud: ehitamine; ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine; haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; mullatööd; teede, trasside ja võrkude rajamine. 24. lg 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kulutuuriminister 23.08.2011 määrusega nr Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal tööde ja tegevuste lubade väljaandmise kord ja lubade vormid. 6 Vastavalt Muinsuskaitseseadus 25 lg 1 kehtestatakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse 25 (3) moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseaduse 24 ja 25 tulenevad kitsendused. Vastavalt 25 (7) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Seega tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja enne tööde alustamist tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde teostamiseks. Kui maantee remonttööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ja leiust viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele teatada (MuKS 32). Terroriohvrite ühishaud asub olemasoleva tee servast ning lähimast kavandatud ehitustööde alast vähemalt 10 m kaugusel (vt foto 2), seega otsest mõju ehitustegevusest või hilisemast ristmiku kasutamisest ette näha ei ole. Iisaku ministeeriumikool ning Kalmistu 15-18 saj. asuvad projekti piirkonnast suhteliselt kaugel ning kavandatava tegevuse iseloomu arvestades ei ole põhjust eeldada negatiivset mõju. Kokkuvõttes ei ole kavandatud tegevuse iseloomu arvestades ette näha olulist mõju kaitsealustele kultuuriväärtustele, kuid Terroriohvrite ühishaua (mälestise reg nr 33) kaitsevööndis teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014100 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082011003 TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
19 Foto 2 Terroriohvrite ühishaua paiknemine olemasoleva tee suhtes. 27.05.2015 4.3. MÕJU KOHALIKELE INIMESTELE Kavandatava ristmiku ümberehituse mõju kohalikele elanikele avaldub elkõige selle valmimise järgselt, kui paraneb liiklusohutus. Olulisemateks negatiivseteks mõjudeks võivad osutuda ehitusaegne müra, õhusaaste (nt heitgaasid ja tolm) ning võimalikud on ajutised piirangud võrreldes praeguse liikluskorraldusega. Ehitusaegsete negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovitatav järgida järgmisi põhimõtteid: Kuivadel perioodidel tuleks vajadusel ehitustegevuse piirkonda kasta, et vältida üleliigse tolmu tekkimist; Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal; Ehitusaegsed muudatused liikluskorralduses tuleks planeerida selliselt, et need põhjustaksid võimalikult vähesel määral ja lühiajaliselt muutusi, võrreldes senise liikluskorraldusega. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
20 5. EELHINNANGU KRITEERIUMITE KONTROLL- NIMEKIRI Vastavalt KeHJS 6. lõige 3 on esitatud alljärgnevalt kontroll-nimekiri, milles kaetud kõik seaduses märgitud kriteeriumid, mille käsitlemine eelhinnangus on muuhulgas vajalik. Tabel 1 Kriteeriumid, millest tuleb eelhinnangu koostamisel lähtuda tulenevalt KeHJS 6. lõige 3 KRITEERIUM Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused KOMMENTAAR Tegevus leiab aset olemasoleva ristmiku vahetus läheduses ning olemasolevatel maanteedel (osaliselt olemasoleval muldkehal). Tegevuse lähiümbruse keskkonnatingimused on juba olemasoleva olukorra korral ristmiku ning teede poolt mõjutatud. Mõju asjakohastele tundlikele objektidele on käsitletud ptk 4. maakasutus Tegevus leiab aset valdavas osas transpordimaa sihtotstarbega kinnistutel ning on täielikult olemasoleva ristmiku ja maanteede mõjutsoonis. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime looduskeskkonna vastupanuvõime Umbes 300 m lääne suunas paikneb Lõpe kohaliku tähtsusega turbamaardla (reg nr 523), kuid projekti ala kaugust arvestades ei ole põhjust eeldada, et tegevus maardlale mõju avaldaks. Ühtlasi ei põhjusta projekt piisavalt suuri muudatusi, et põhjustaks muude loodusvarade omaduste ja taastumisvõime muutust. Kavandatavad tegevused jäävad olemasoleva ristmiku ja maanteede vahetusse lähedusse (osaliselt kattudes), ehituse-aegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine. Keskkonna vastupanuvõimet võib pidada stabiilseks. märgalad Väärtuslikke märgalasid projekti piirkonnas ei paikne. rannad ja kaldad Randa ja kallast projekti piirkonnas ei asu. pinnavormid Kavandatava tegevusega hõlmatakse uusi alasid minimaalselt, tundlikke pinnavorme projektiga ei mõjutata. TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
21 KRITEERIUM KOMMENTAAR metsad Tegevus paikneb olemasoleva ristmiku ja maanteede vahetus läheduses (osaliselt kattudes) ning metsakooslustele täiendavat olulist mõju ei oma. kaitstavad loodusobjektid alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Tegevuse iseloom Looduskaitse aluseid objekte projekti piirkonnas ei esine. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt seotud ühegi alaga, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Projekti ala asub tiheasustusalal. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ohutuse taseme tõstmine, mis on tiheasustusalale positiivse mõjuga. Kavandatud tegevuse iseloomu arvestades ei ole olulist mõju kaitsealustele kultuuriväärtustele ette näha, kuid Terroriohvrite ühishaua (mälestise reg nr 33) kaitsevööndis teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ning kultuuriväärtusega leidudest tuleb viivitamata Muinsuskaitseametit teavitada. Tegemist on juba olemasoleva ristmiku ohutumaks ehitamisega. tehnoloogiline tase Kavandatava tegevuse tehnoloogiline tase ei põhjusta olulisi mõjusid projekti piirkonnas eemal (eeldusel, et tee-ehitusaegseid mõjusid minimeeritakse või välditakse). loodusvarade kasutamine Antud juhul on tegemist suhteliselt väiksemahulise projektiga, mille puhul kasutatakse osaliselt ära ka olemasolevat muldkeha. Sellest tulenevalt ei ole kasutatavate looduvarade maht suur. Vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju puudub. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
22 KRITEERIUM KOMMENTAAR jäätme- ja energiamahukus Lähipiirkonna teised tegevused Tegevusega kaasnevad tagajärjed vee, pinnase või õhu saastatus Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu jäätme- ja energiamahukus pole suur. Kavandatava tegevusega tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka taaskasutada. Materjalide taaskasutus on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutuse tingimust täpsustada tööprojektis. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit. täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt taaskasutada Olulist negatiivset kumulatiivset mõju teiste piirkonna tegevustega ette näha ei ole. Olulisemad (potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju omavad) tegevused ja tagajärjed on käsitletud ptk 4. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa suurt saasteohtu, negatiivset mõju võimalik vältida. jäätmeteke Tegemist ei ole ulatusliku teeprojektiga, mistõttu jäätmeteke pole suur. Kavandatava tegevusega tekkivad jäätmed on võimalik osaliselt ka taaskasutada. Materjalide taaskasutus on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutuse tingimust täpsustada tööprojektis. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit. täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. müra Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist püsivat muutust müratasemetes. Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal. vibratsioon Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust vibratsiooni tasemetes. valgus Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust seoses valgusreostusega. soojus, kiirgus, lõhn Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust seoses soojuse, kiirguse, lõhnaga. TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
23 KRITEERIUM Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile KOMMENTAAR Kavandatava tegevuse tulemusena parandatakse ristmiku piirkonnas liiklusohutust, mille tagajärjel avariiolukordade võimalikkus pigem väheneb. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Natura 2000 alasid ja kaitstavaid loodusobjekte projekti piirkonnas ei paikne. Ülal kirjeldatud aspektide käsitlemisel on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toime ja kumulatiivsust. Olulist (riigi)piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevus kaasa ei too. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
24 6. JÄRELDUS Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et põhimaantee nr 3 Jõhvi Tartu Valga km 34,16 ristmiku (Iisaku ristmik) ümberehituse tehnilise projektiga kavandatava tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Alljärgnevalt on välja toodud kõik meetmed projekti seletuskirjast ning käesoleva eelhinnangu aruandest, mille abil on võimalik negatiivset mõju vältida või miinimumini viia: Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse Tellijaga. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta. Vastavalt Maapõueseaduse 60 on kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Enne Maapõueseaduse 60 mõistes ülejääva kaevise kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku. Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa, milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut. Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. Kuna kavandatav ehitustegevus kulgeb osaliselt asub Terroriohvrite ühishaud kaitsevööndis, tuleb projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ja enne tööde alustamist tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba tööde teostamiseks. Kui maantee remonttööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leid, tuleb ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ja leiust viivitamatult Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele teatada (MuKS 32). Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh. näit. täitematerjalid, muld, pinnas ning freespuru) tuleb maksimaalselt TÖÖ NR 2326/15 VERSIOON 16.06.2015
25 taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Kuivadel perioodidel tuleks vajadusel ehitustegevuse piirkonda kasta, et vältida üleliigse tolmu tekkimist. Mürarikast ehitustegevust tuleks vältida õhtusel ja öisel ajal. Ehitusaegsed muudatused liikluskorralduses tuleks planeerida selliselt, et need põhjustaksid võimalikult vähesel määral ja lühiajaliselt muutusi, võrreldes senise liikluskorraldusega. Ehitusaegseid negatiivseid mõjusid tuleb vältida ja avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega, ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Et tagada ehitusperioodi aegne mõjude minimeerimine, tuleb keskkonnatingimused ehitustegevuseks kirjutada ehitusloa koosseisu. Vajadusel võib Tellija nõuda Peatöövõtjalt ka ehituse jooksul kasutatava keskkonnakaitse kava olemasolu. VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15
27 LISA 1. IISAKU RISTMIKU ASENDIPLAAN SEISUGA 23.04.2015 VERSIOON 16.06.2015 TÖÖ NR 2326/15