LUITE tn 2a ja LUITE tn 2 KINNISTUTE DETAILPLANEERING, ESKIIS OBJEKT : Luite tn 2a ja Luite tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11313 DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK : Egert Kaal, Luite tn 2a, Tallinn 11313, tel +372 5150101, egert.kaal@gmail.com DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA : OÜ PAIK Arhitektid, Rävala pst 11-1, Tallinn 10143, arhitektid@paik.ee, tel. 6420589 Reg. Nr. 11242108, konto nr. 221031186387 Jaak Adam Looveer, +372 5092411 TALLINN 4.04.2011 OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011
KÖITE SISUKORD I MENETLUSDOKUMENDID 1 II SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk 3 2 OLEMASOLEV OLUKORD Üldandmed 4 Maaomand planeeritaval alal 4 Olemasolev olukord 4 Olemasolev haljastus 6 Keskkonnakaitseline aspekt 6 Olemasolev tehnovarustus 7 Kehtivad kitsendused 7 3 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED Linnaehituslik situatsioon 8 Kontaktvöönd 8 Kontaktvööndi detailplaneeringute ülevaade 9 Kontaktvööndi analüüsi kokkuvõtte 10 4 PLANEERINGULAHENDUS Planeeringu kontseptsioon 11 Planeeritud krundijaotus 12 Planeeritud kruntide ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused 12 Olulisemad arhitektuursed nõuded ehitisele 13 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted 14 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 14 Keskkonnakaitse abinõud 15 Abinõud tuleohutuse tagamiseks 16 Kitsendused 17 Meetmed kuritegevuse ennetamiseks 17 5 TEHNOVÕRGUD Veevarustus 18 Reovee kanalisatsioon 18 Sademevee kanalisatsioon 18 Madalpinge elektrivarustus 18 Sidevarustus 18 Soojusvarustus 18 Välisvalgustus 18 III LISAD 1. Kinnistusregistri registriosade nr 19489801 ja nr 1788001 väljavõtted 2. Puittaimestiku haljastuslik hinnang, 9.07.2008 3. Luite tn 4 detailplaneeringu põhijoonis, OÜ Indrek Puusepp 2001a. 4. Luite tn 2a elamu projekti asendiplaan, 1993.a ja Luite tn 2 krundi asendiplaan, 1997.a 5. Tallinna Transpordiametile saadetud kooskõlastuse küsimise kaaskiri 03.03.2010 6. Tallinna Lennujaama mürakaart 2006.a. keskmine liiklus. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011
IV JOONISED 1. SITUATSIOONISKEEM GE-1 2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED GE-2 3. TUGIPLAAN GE-3 4. PÕHIJOONIS GE-4 5. KRUNDIJAOTUSPLAAN GE-5 6. LUITE tn TÄNAVASEINA LAOTIS GE-6 7. LUITE tn LIIKLUSSKEEM GE-7 V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ja KOOSKÕLASTUSED OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011
I MENETLUSDOKUMENDID 1 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus blanketil Dp - 031580, 18 märts 2008, Taotluse nr ja registreerimise kuupäev 2. TLPA algatuskiri 07.05.2008 nr 1/2-1/1372 Nr, kuupäev 3. Planeeringuala ja kontaktvööndi piiride skeem Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, 07.05.2008 nr 1/2-1/1372 4. Eskiislahenduse koostamisel tehtud koostööd kajastav kirjavahetus, protokollid 5. Detailplaneeringu algatamise otsus 6. Detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping 7. Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise kohta 8. Ametlik teadaanne detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise kohta 9. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll 10. Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd kajastav kirjavahetus, protokollid 11. Maavanema otsus teiste kooskõlastuste vajaduse kohta 12. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus 13. Ametlik teadaanne detailplaneeringu vastuvõtmise kohta 14. Tähtkiri detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta 15. Ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta 16. Ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise kohta 17. Ettepanekud ja vastuväited koos vastustega 18. Detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll 19. Ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku arutelu tulemustest 20. Maavanema heakskiit detailplaneeringule 21. Detailplaneeringukohaste teede, rajatiste ja tehnovõrkude väljaehitamise leping 22. Linnavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta 23. Ametlik teadaanne detailplaneeringu kehtestamisest 24. Tähtkiri teatega detailplaneeringu kehtestamisest Luite tn 2a ja 2 ning Luite tn 2a, 2 ja 4 kinnistute omanike koosolekute protokollid LV korralduse nr, kuupäev ja lähteülesande nr Nr, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev Kuupäev, protokolli nr Dokumendi nimetus Kirja nr, kuupäev LV korralduse nr, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev Kirja nr, kuupäev Kuupäev, protokolli nr Ajalehe nimi, kuupäev Kirja nr, kuupäev Nr, kuupäev Volikogu otsuse nr, kuupäev Ajalehe nimi, kuupäev 1 MÄRKUS. Menetlusdokumendid lisatakse detailplaneeringu kausta jooksvalt vastavalt menetlusprotsessile. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 1
II SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud Detailplaneeringu koostamise alused: Taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneeringu algatamiseks on tehtud 18 märtsil 2008.a. Taotluse registreerimise nr DP- 031580; Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneeringu eskiisi koostamisel on aluseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalik vastus 07.05.2008 nr 1/2-1/1372 detailplaneeringu eskiisi koostamise kohta; Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmäärus; Luite tn 2a ja Luite tn 2 detailplaneeringu eskiis on vormistatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusele nr 61 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded. Detailplaneering on koostatud järgides head ehitustava. Varasemad kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad. Detailplaneeringu lähtedokumendid: Planeerimisseadus; Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering. Tallinna Linnavolikogu 24 märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud ja käesoleval ajal koostamisel olev teemaplaneering Tallinna rohealad ; Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrusega nr 17 kinnitatud Haljastuse arengukava; Tallinna Linnavolikogu 16 juuni 2005 otsusega nr 184 algatatud ja käesoleval ajal koostamisel olev teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ; Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 ; Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998 määrusega nr 5 kinnitatud Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2010 ; Tallinna Jäätmehoolduseeskiri; Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus ; Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord ; Tallinna Linnavolikogu 25. august 2005 määrus nr 45 Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord ; Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusega nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded; Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Teeseadus; OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 2
Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; Eesti Standard EVS 812-3:2002 Ehitiste tuleohutus; Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad; Eesti Standard EVS 894:2008 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; Eesti Standard EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Lisaks: Väljavõtted planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektidest; Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: Geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesiatööde OÜ poolt 2009a. novembris, töö nr T- 0002; Dendroloogiline inventeerimine on koostatud Dendro Konsult OÜ poolt juulis 2008.a, dendroloog Aino Aaspõllu; 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on lähtuvalt omanike soovidest korrigeerida Luite tn 2a ja 2 kruntide vahelist piiri, jagada Luite 2a krunt kaheks üksikelamu krundiks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja hoonestuspõhimõtted ning kruntide kasutamise tingimused üksikelamute püstitamiseks. Detailplaneeringus on kavandatud suurendada planeeritavaid elamumaa krunte munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksuse arvelt. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 3
2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 Üldandmed Planeeritav maa-ala asub Tallinna Kesklinna linnaosas. Planeeritavale alale jäävatest kinnistutest on Luite tn 2 hoonestatud üksikelamu ja abihoonetega, Luite tn 2a kinnistul on ehitusjärgus üksikelamu ja kaks abihoonet, kinnistute sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeritava ala suurus on 0,43 hektarit. Käesolev detailplaneering on Tallinna linna üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringu kohaselt on vaadeldav ala määratud väikeelamute alaks, mis on põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala ning kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus teenindusettevõtteid. Olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitav. 2.2 Maaomand planeeritaval alal Planeeritaval alal asuvad järgmised kinnistud: Aadress Pindala Kinn.nr Katastritunnus Sihtotstarve Omanik m² 1 Luite tn 2a 2073 19489801 78401:117:0011 Elamumaa 100% Egert Kaal Isikk. 2 Luite tn 2 1299 1788001 78401:117:1040 Elamumaa 100% Vello Hio Isikk. 3 Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksus 7775 25027901 78401:117:0049 Transpordimaa Tallinna Linn 2.3 Olemasolev olukord Luite tn 2a ja 2 krundid asuvad kõrvuti Luite tn ääres pääsuga otse tänavalt, on tasase reljeefiga väikese langusega tänavast eemale. Luite tn 2 Krundil asub kahekorruseline üksikelamu (aastast 1949), mille teine korrus on ehitatud katusekorrusena (katusekalle u. 45, hoonealune pindala 83 m²) ning kolm ühekorruselist madalakaldelise katusega abihoonet (54m² + 25m² + 13m²). Eluhoone ja peamine abihoone on ehitatud vastu krundi edela piiri Luite tn 2a krundi piirile, kaks kõrvalhoonet asuvad krundi kagu osas, krundi piiri lähedal. Eluhoone tänavapoolne sissepääsutrepp ja katusealune ulatub üle krundi piiri tänava maale. Luite tn 2a piiri vastu ehitatud abihoone on blokeeritud tulemüüriga Luite tn 2a abihoonega, teistel hoonetel tulemüür puudub ning tuleohutuskuja ulatub kitsendusena naaberkinnistutele. Nõutavad tuleohutuskujad naaberkinnistute hoonestusega aga puuduvad. Käesolev detailplaneering viib hoonestuse vastavusse kehtivate tuleohutusnõuetega. Krundi kaguservas on asunud kõrgepingeliin kaitsevööndiga. Kõrgepingeliin on teisaldatud, kaitsevööndi vajadust ei ole. Loode poolne osa krundist on iluaed väärikate viljapuude ning üksikute kõrgemate pargipuudega. Luite tn 2a Krundil asub ehitusjärgus kahekorruseline viilkatusega üksikelamu, mille teine korrus on ehitatud katusekorrusena (katusekalle u. 45 hoonealune pind 114 m²) ning kaks abihoonet. Abihooned asuvad vastu Luite tn 2 krundi piiri. Tänava poolne pikk katusealune, mis ulatub otsapidi üle krundi tänavapoolse piiri Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusele on õigusliku aluseta püstitatud ehitis. Tagumine abihoone on blokeeritud Luite tn 2 krundi abihoonega. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 4
Pooleli oleval üksikelamul puudub samuti seni ehitusluba, käesolev detailplaneering on esimeseks sammuks ehitamise seadustega kooskõlla viimisel. Luite tn 2a kinnistul varem asunud väike kahe korruseline korterelamu on tänaseks hävinud. Ehitusjärgus eramu asetseb ligikaudu hävinud kahe korteriga elamu asukohas (vt joonis 2). Luite tn 2a juurdeehitusprojekti asendiplaanil 1993 aastast on näidatud tänaseks hävinud hoone ja krundi ning naaberkruntide ehituskeelualad. (lisa 4). Luite tn 2a pooleliolev ehitus järgib viimati nimetatud asendiplaanilist lahendust ehituskeelualade osas, paiknedes Luite tn 4 krundist 3 m kaugusel. Luite tn 4 krundi kohta kehtiv detailplaneering määrab samaselt eelnevate ehitusprojektide asendiplaanidega 7 m laiuse ehituskeeluala Luite tn 2a krundi piiri äärde (lisa 3). Luite tn 2 ja 2a kinnistute tänava poolsed õued ja piirdeaiad, mis on naaberkinnistute piirdeaedadega ühel joonel, asuvad ~ 5,4 m ulatuses tänava maal. Sellise kinnistupiiride ja tegeliku maakasutuse lahknemise on ilmselt põhjustanud omaaegne Luite tn laienduse jaoks maa reserveerimine. Luite tn laiendamise plaanidest on vahepealsel ajal loobutud ning planeeringuala naaberkinnistute Veerenni 48 ja Luite tn 4 esine maa on elamukruntidele liidetud. Luite tn 2a 2 2008 a Luite tn 2 2008 a Luite tn 2a 3 Hoonete ehitusalune pindala: 125 m², sh. elamu ehitusalune pind on 106 m², krundi pindala: 2073 m², krundi täisehituse %: 6 %. hoonete arv krundil: 2 hoonet - kahe korruseline elamu ja ühekorruseline abihoone. Luite tn 2 Hoonete ehitusalune pindala: 175,8 m², sh. elamu ehitusalune pind on 84 m², krundi pindala: 1299 m², krundi täisehituse %: 13,5 %. hoonete arv krundil: 4 hoonet - üks kahe korruseline u. 45 viilkatusega elamu, kolm ühekorruselist abihoonet. 2 Foto on tehtud 2008 a enne paekivist piirdeaia ja abihoone püstitamist. 3 Antud on ehitisregistri andmed Luite tn 2a krundi kohta, mis ei kajasta praegust tegelikku olukorda sh õigusliku aluseta püstitatud ehitisi. Krundi ehitiste tegelik ehitusalue pindala on 196,5 m². Tegelik krundi täisehitusprotsent on 9,5%, hoonete arv on 3 (põhihoone ja kaks abihoonet). OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 5
Vaade Luite tänavalt Luite tn 2a paekivist aiale ja aiaga kokku ehitatud abihoonele. 2010 a Vaade Luite tn 2a abihoonele Luite tn 2a krundilt. 2010 a Piirded. Luite tn 2 kinnistut tänava poolt piirav olemasolev piirdeaed on piirkonnale iseloomulik puitlippaed. Luite tn 2a kinnistut tänava poolt piirav piirdeaed on looduslikust paekivist aed, kõrgusega 1,5 m. Piirdeaiad on uuendatud 2010 aastal. 2.4 Olemasolev haljastus Planeeringuala kohta on juulis 2008 koostatud dendroloogiline uuring ja haljastuse hinnang (vt lisa 3), mis on käesoleva detailplaneeringu koostamisel võetud aluseks. Haljastusliku hinnangu koostajaks on Dendro Konsult OÜ dendroloog Aino Aaspõllu. Luite tn 2a ja 2 on harilikud Luite tn elamupiirkonna krundid, mille üldilme loovad istutatud viljapuud ja põõsad ning üksikud kõrguvad metsapuud mänd, kuusk, kask. Kruntide tänavaäärne ala on valdavalt haljastatud heki ja põõsastega. Dendroloogilise uuringu peamised seisukohad (vt Haljastuse hinnang lisa 2) 4. Tavalised aedlinna krundid, kus põhilise osa moodustavad vanad viljapuud, mis on tänaseks halvas seisus, sest tüvedes on mädanik. Heas seisus on üksikud harilikud kuused kruntide piiridel ja torkava kuuse hõbedane vorm Luite tn ääres ning harilik pirnipuu Luite 2 aias. Väärtusetud viljapuud tuleb välja raiuda ja istutada asemele uued, linna sobivad puuliigid või uued haiguskindlad viljapuud. Luite tn 2a - krundil kasvab 24 puud, neist väheväärtuslikke ja väärtusetuid viljapuid on 19. Luite tn 2 - krundil kasvab 24 puud, neist on väheväärtuslikud viljapuud 18. Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksus - planeeringualal kasvab 6 puud, neist väheväärtuslikke ja väärtusetuid puid on 4. 2.5 Keskkonnakaitseline aspekt Kruntide üldine keskkonnaseisund on hea. Pinnasereostust ega muud keskkonnale ohtliku ei ole. Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi paikneb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonnas. Planeeringuala asub Tallinna Lennujaama maandumiskoridori madalama osa all ning on kõrgendatud lennumüraga ala. Luite 2a krunt on osaliselt kasutusel ehitusplatsina ning heakorrastamata pooleli oleva ehituse tõttu. Kruntidel on kõrge pinnasevesi. 4 MÄRKUS. Dendroloogilises inventeerimises on ekslikult välja toomata jäänud kruntide esisel Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusel kasvavad puud. Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusel kasvavate puude andmed on antud Luite tn 2 ja Luite tn 2a kruntide inventeerimise kooseisus vastavalt sellele, millise krundi esisel piiratud maa-alal nad asuvad. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 6
2.6 Olemasolev tehnovarustus Kruntidel on olemas elektri-, vee-, ja sidetrass. Luite tn 2 krundil on olemas kanalisatsiooniühendus. Luite tn 2 ja 2a sademetevesi immutatakse pinnasesse. 2.7 Kehtivad kitsendused Planeeritavatel kinnistutel kitsendused puuduvad. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 7
3 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED 3.1 Linnaehituslik situatsioon Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas Luite tn piirkonnas. Luite tn piirkond paikneb kolme raudteeharu vahelisel alal ning on sedasi selgelt piiritletud. Ala seob linnaga Veerenni tänav, mis läbib piirkonda risti loode kagu suunas. Kagust piiritleb ala ühes raudteega ka Järvevana tee, mille mõjul on piirkonna kaguservas tugevalt laienenud kaubandus- ja teenindusmaa tsoon. Kaubanduse ja teeninduse hooned moodustavad omamoodi mürabarjääri nende taga asuvale väikeelamute alale. Luite tänava elamupiirkonna peamine linnaehituslik struktuur on alguse saanud eelmise sajandi 30 ndatel aastatel. Sellest ajast on säilinud ka piirkonna vanimad hooned. Valdavalt on hoonestuses ühepereelamud. Edasise arengu käigus on piirkonnas tervikuna pidevalt laienenud tööstusala osakaal. Luite tänavaga külgnev ala on säilinud elamualana. 3.2 Kontaktvöönd. Luite tn 2 ja 2a ning kogu kontaktvöönd asub Tallinna linna üldplaneeringus määratud väikeelamute alal ning on valdavalt hoonestatud üksikelamutega. Kontaktvööndi peamised tänavad on Veerenni tänav kui läbiv magistraaltänav ning Luite tänav kui peamine jaotustänav ja piirkonna kõige terviklikuma iseloomuga tänav. Iseloomult on Luite tn elamupiirkond ilma suuremate eripäradeta tavapärane aedlinnalik ala. Kruntide hoonestus on erineva vanuse ning arhitektuurse iseloomuga, selgelt tajutav tänavasein puudub (hooned paiknevad tänavast erineval kaugusel ja erineva nurga all), tänava või piirkonna lõikes ühtne haljastuse kontseptsioon samuti puudub, kõrghaljastus on valdavalt isetekkeline. Iseloomulik on viljapuude ja põõsaste rohkus. Samuti on kontaktvööndi ja kogu piirkonna lõikes väga varieeruv kruntide suurus ja krundi täisehituse protsent (vt joonis 3), erinedes kohati lausa kolm korda. Kontaktvööndis asuvad hooned on valdavalt viil-, püramiid- või kelpkatusega, kuid on ka üksikuid lamekatuselisi hooneid. Katusekaldenurk on varieeruv, erinev on ka katuseharja suund, katuse kattematerjalid, katuse värv ning hoonete fassaadimaterjalid. Peamised ühtsed hoonestuse kriteeriumid kontaktvööndis on eluhoonete lahtine ehitusviis, valdav kahe korruseline hoonemaht, tihti on teine korrus ehitatud katusekorrusena, hoonestuse paiknemine tänava poolsest krundi piirist vähemalt 5m kaugusel ning haljastuse suur osakaal. Iseloomulikuks tuleb pidada ka madalaid ühekorruselisi abihooneid, mis paiknevad sageli kruntide vahelisel piiril. Luite tn 4 2008 a Veerenni tn 48 2008 a OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 8
Kontaktvööndis asuvate kruntide suurus ulatub 566 m² kuni 3650 m², keskmiselt aga on u. 1500 m². Kontaktvööndi väikseimate täiseehituse % krundid on kas hoonestatud amortiseerunud väikese ehitusaluse pindalaga hoonetega (nt Veerenni 50, Veerenni põik 2) või on eestiaegsed suured krundid, mille kohta on juba koostatud või koostamisel detailplaneering krundi tükeldamiseks või ehitusõiguse suurendamiseks (Luite tn3, Veerenni 44B). Seetõttu tuleks normaalseks tänapäevase üksikelamu krundi täisehituse % kontaktvööndis pidada < 20 %. Kontaktvööndis ning terves Luite tn piirkonnas asub mitmeid sarnase ja ka palju suurema täisehituse % krunte. Käesolev detailplaneering määrab kruntide täisehituse protsentideks Luite 2-17,6 %; Luite 2a 17,7 % ja Luite 2b - 19,8 % ning ei muuda seega olemasolevat ehitustihedust ega hoonestusstruktuuri kontaktvööndis. Kontaktvööndis ei leidu praktiliselt krunti, kus mõni abihoone ei asetseks piirile lähemal kui 4m. Abihoonete paiknemist kruntide vaheliste piiride läheduses tuleb pidada põhimõtteliselt heaks, seda eelkõige ratsionaalse maakasutuse kui ka miljöö seisukohast. 3.3 Kontaktvööndi detailplaneeringute ülevaade 5. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte kontaktvööndis asuvate kruntide kohta kehtestatud või koostamisel olevate detailplaneeringute kohta. Kõik detailplaneeringud on eeldatavalt üldplaneeringu kohased ning koostatud eesmärgiga jagada krunte ja määrata ehitusõigus üksikelamu püstitamiseks. Luite tn1 - DP031500 ; algatamise taotlus 2008a. Krundi jagamine kaheks, kahekorruselise üksikelamu püstitamine, ehitusõiguse määramine. Luite 1a - olemasolevatele hoonetele ehitusõiguse määramine, lubatud on kõrge kaldkatusega kahekorruseline kaksikelamu ja kaks madalakaldelise katusega abihoonet, suurim lubatud kõrgus elamul 9m, abihoonel 6m. Suurim lubatud hoonetealune pind on 180 m², suletud brutopind 280 m², hoonestustihedus 0,23. Luite tn 1b - lubatud on kõrge kaldkatusega kahekorruselise üksikelamu ja madalakaldelise katusega abihoone püstitamine, suurim lubatud kõrgus elamul 9m, abihoonel 6m. Suurim lubatud hoonetealune pind on 180 m², suletud brutopind 330 m², hoonestustihedus 0,3. Luite tn 3, Veerenni 54 - DP017760; kehtestatud 2007a. Luite tn 3 krundile on kavandatud kuni 2-korruselise üksikelamu rekonstrueerimine või asendamine uue hoonega; Planeeritud suurim hoonetealune pindala on 300 m², suurim lubatud brutopind on 600 m², suurim lubatud kõrgus on 11m, hoonestustihedus on 0,3. Luite tn4 - DP004770; kehtestatud 2001a. Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering krundi jagamiseks kaheks, kahekorruselise üksikelamu püstitamine, ehitusõiguse määramine. Vee tn 1 olemasolevatele hoonetele ehitusõiguse määramine, lubatud on kahekorruselise elamu ja abihoone püstitamine, suurim lubatud kõrgus on 11m, katusekalde nurk ja suund on määramata, suurim hoonetealune pind on 255 m², täisehitusprotsent on 20%. Luite tn 4 Olemas olevatele hoonetele ehitusõiguse määramine, lisaks täiendavate abihoonete püstitamine. Lubatud on kahekorruseline eluhoone ja kolm abihoonet, suurim hoonete alune pindala on 305 m², täisehitusprotsent on 12,9 %. Hoonestusala kauguseks Luite tn 2a piirist on määratud 7m, mujal 5m piirist. Veerenni tn 46 - DP032180, algatamise taotlus 2008 Üksikelamu püstitamine, ehitusõiguse määramine; Veerenni tn ja Viadukti tn vahelise kvartali detailplaneering - DP000390; kehtestatud 1995a. Krundi jagamine, juurdesõidutee määramine. Veerenni tn 57a kinnistu detailplaneering - DP003640; kehtestatud 2001a. Krundi jagamine kaheks. Veerenni tn, veerenni põigu ja raudtee vahelise kvartaliosa detailplaneering - DP011060; algatatud 2002, kehtetu. 5 Kontaktvööndi detailplaneeringute andmed on esitatud seisuga 05.06.2009.a Tallinna elektroonilise planeeringuregistri ja Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiivi andmete põhjal. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 9
3.3 Kontaktvööndi analüüsi kokkuvõtte. Luite tänava piirkond on muutumas. Veel eelmisel kümnendil hõredalt hoonestatud ja halvasti ligipääsetavast linna äärealast on kujunemas kesklinnale kohane tihedamalt hoonestatud ja väärtustatud elamupiirkond. Tihenemine toimub esimese eestiaegsete säilinud suurte kruntide jagamisel mitmeks. Taolisi detailplaneeringuid on kontaktvööndis ja piirkonnas olevate kruntide kohta kehtestatud mitmeid ning mitmed sellised on koostamisel. Kontaktvööndi analüüsi arvesse võttes saab väita, et planeeritav krundijaotus ja kruntide planeeritav ehitusõigus ei muuda piirkonna hoonestuspõhimõtteid ega miljööd. Planeeringu mõju on valdavalt detailplaneeringuala sisene, planeeringuga kavandatav on piirkonna normaalne linnaehituslik areng ning pigem piirkonna iseloomu korrastav. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 10
4 PLANEERINGULAHENDUS 4.1 Planeeringu kontseptsioon Käesolev detailplaneering on koostatud põhimõttel, et määratakse avalikust huvist (lähtedokumendid) ja piirkonna iseloomust tulenevad konkreetsed linnaehituslikud (ehitusõigus ja arhitektuurinõuded) ja tänavahaljastuse põhimõtted ning tagatakse tuleohutusnõuete täitmine. Planeering annab õigusliku raamistiku hoonete paiknemisele kruntidel, jättes vajalikul määral vabadust edasisele projekteerimisele. Viimane põhimõte on otstarbekohane 6 just väikeelamu kruntide planeerimisel aedlinnades, et vältida tulevikus võimalike hoonete paigutuse muutustest (kvartali sisemuses) tulenevat formaalsete detailplaneeringute koostamise vajadust. Luite tänava linnaehitusliku korrastatuse tagamiseks on planeeringus olulisimaks peetud põhihoonete lahtist ehitusviisi ning hoonete paiknemise rütmi Luite tn ääres. Selleks on planeeringus kehtestatud Luite tn äärsete kruntide põhihoonete (maapealse) teise korruse minimaalne vahekaugus. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud, sest selline põhimõte Luite tänaval puudub. Olemas olevad hooned Luite tn 2, 2a (pooleli olev, seni õigusliku aluseta ehitis), 4 ning Veerenni tn 48 kruntidel asuvad Luite tänavast erineval kaugusel. Kruntide hoonestusalad on määratud lähtuvalt olemasolevatest hoonest (sh õigusliku aluseta püstitatud hoonetest). Planeeringus on ettenähtud lammutada olemas oleval Luite tn 2a kinnistul asuv ning osaliselt üle krundi piiri Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusele ulatuv õigusliku aluseta abihoone Luite tänava poolne osa, mis ulatub Luite tn 2 põhihoonest Luite tn poole. Olemas olevad Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusel asuvad krunte tänavapoolt piiravad aiad on ettenähtud samuti lammutatavatena, uued piirdeaiad rajatakse kruntide planeeritud tänavapoolsele piirile. Põhihoonete domineerivuse tagamiseks Luite tn ääres on abihoonete ehitamise võimalus ettenähtud peamiselt kruntide põhjapoolsemas, tänavast eemal asuvas osas. Planeeringus on soositud naaberkinnistute kõrvalhoonete omavahelist plokistamist. Selline põhimõte on kontaktvööndi piires levinud ning on kruntide ruumikasutuse mõttes otstarbekohane. Kõrvalhoonete kompaktne paiknemine jätab kruntidele enam avarust. Kruntidel lubatud kõrvalhoonete arv on kontaktvööndis tavapärane ning tuleneb omanike soovidest. Planeeringus on kavas : korrigeerida Luite tn 2a ja 2 kruntide vahelist piiri vastavalt omanikevahelisele kokkuleppele eesmärgiga muuta piirid lihtsamaks ja enam vastavaks tegeliku maa kasutamise vajadusega; jagada Luite tn 2a krunt kaheks üksikelamu krundiks, määrata üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks ehitusõigused, arhitektuuri ja haljastuse põhimõtted; suurendada planeeritavaid kinnistuid munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksuse arvelt, liites üksikelamu kruntide esise tänavamaa sopistuse osaliselt elamukruntidega, et tagada Luite tn 2 olemasoleva eluhoone paiknemine ühel kinnistul ja naaberkruntide ühtne tänavajoon; viia seaduste ja nõuetega vastavusse või lammutada Luite tn 2a ja Luite tn 2 kruntidel asuvad õigusliku aluseta hooned. 6 Haldusmenetluse seadus 5 lg 1,2 OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 11
4.2 Planeeritud krundijaotus (vt kruntimise joonis GE-4) Planeeringus on kavandatud: muuta Luite tn 2a ja 2 kruntide omavahelist piiri; jagada Luite tn 2a krunt kaheks üksikelamu krundiks Luite tn 2a ja Luite tn 2b. liita planeeritavate Luite tn 2, 2a ja 2b kruntidega maariba kruntide esisest munitsipaalomandis olevast transpordimaa sihtotstarbega Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusest; Luite tn 2 ja Luite tn 2a vaheline krundipiir on mitme murdepunktiga piir. Piiri asukoht ei vasta kruntide omanike soovile ja kasutusvajadusele ning vajab seetõttu korrigeerimist. Mõlemast krundist eraldatakse ligikaudu sama suur maatükk, mis liidetakse naaberkinnistuga. Luite tn 2a omaniku soov on kinnistu jagada kaheks üksikelamu krundiks. Kruntide tänavaäärne ~ 5,4 m laiune eesaiariba ning piirdeaiad, mis on naaberkinnistute piirdeaedadega ühel joonel, asuvad munitsipaalomandis oleva transpordimaa sihtotstarbega Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksusel. Tegemist on ilmselt kunagi Luite tn laienduse jaoks reserveeritud maaga. Luite tn laiendamise plaanidest on vahepealsel ajal loobutud ning planeeringuala naaberkinnistute Veerenni 48 ja Luite tn 4 esine laienduseks reserveeritud maa on juba elamukruntidele liidetud. Krundid on planeeritud naaberkruntide tänavapoolsetest piiridest 2,5 m tagasiastuvana. Luite tn 2 krundiga liidetakse Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksuse osa suurusega 102 m²; Luite tn 2a krundiga liidetakse Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksuse osa suurusega 36 m². Luite tn 2b krundiga liidetakse Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksuse osa suurusega 87 m². Maaüksused enne detailplaneeringut Planeeritavad maaüksused Nimetus/aadress Pindala Sihtotstarve Nimetus/aadress Pindala Sihtotstarve Luite tn 2a Luite tn 2 Luite tänav T1 // Vee tänav maaüksuse 2073 m² elamumaa 100% 1299 m² elamumaa 100% 7775 m² transpordimaa 100 % Luite tn 2a 1471 m² elamumaa 100% Luite tn 2b 734 m² elamumaa 100% Luite tn 2 1395 m² elamumaa 100% Luite tänav T1 // Vee 7550 m² transpordimaa tänav maaüksuse 100 % Kruntimise esimeses etapis muudetakse Luite tn 2a ja 2 vahelist piiri ning jagatakse Luite tn 2a krunt kaheks üksikelamu krundiks. Kruntimise teise etapina liidetakse planeeritavatele Luite tn 2, 2a ja 2b kruntidele maaüksused Luite tänav T1 // Vee tänav kinnistust. Luite tänav T1 / Vee tänav kinnistust moodustatavate maaüksuste liitmine Luite tn 2, 2a ja 2b kruntidega viiakse ellu sõltumatult ülejäänud planeeringu elluviimisest. 4.3 Planeeritud kruntide ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused Planeerimisseaduse 9 lg 4 kohane kruntide ehitusõigus: Aadress Krundi kasutamise sihtotstarve Hoonete suurim lubatud arv krundil Luite tn 2 100% elamumaa 1 põhihoone ja 2 abihoonet Luite tn 2a 100% elamumaa 1 põhihoone ja 2 abihoonet Luite tn 2b 100% elamumaa 1 põhihoone ja 1 abihoone Hoonete suurim Hoonete suurim lubatud ehitusalune lubatud kõrgus pindala 245 m² põhihoonel 9 m, abihoonetel 5 m 260 m² põhihoonel 9 m abihoonetel 5 m 145 m² põhihoonel 8 m abihoonel 3,5 m OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 12
Täiendavalt on lubatud ehitada Luite tn 2 ja 2a kruntidel väljapoole määratud hoonestusala, välja arvatud hoonestusalast Luite tn pool, üks väike õuerajatis ehitusaluse pindalaga kuni 12 m² ja kõrgusega max 3 m (välikamin, terrass, lehtla, kasvuhoone vms). Kruntide maakasutussihtotstarvet planeeringu alusel ei muudeta 100 % elamumaa E. Detailplaneeringus määratud kruntide hoonestusalad planeerimisseaduse paragrahv 9 lg 2 p 3 tähenduses on näidatud planeeringu põhijoonisel. Täiendavad tingimused hoonestusalal ehitamiseks: krundi piirile lähemal kui krundi tuleohutuskuja piir võib ehitada kõrvalhooneid ja rajatisi üksnes vastava piirinaabri nõusolekul, järgides kehtivaid tuleohutusnõudeid. Piirinaabri nõusolek peab olema kirjalik ja antud projekti asendiplaanile, näidates kavandatava hoone kauguse krundi piirist ja moodustuva tuleohutuskuja (arvudes); kõrvalhooneid ja rajatisi võib ehitada vastu krundi piiri naabri nõusolekut küsimata kohtades, kus planeering lubab tulemüüride ehitamist; Luite tn 2, 2b, 4 ning Veerenni tn 48 kruntide põhihoonete maapealse teise korruse osa vahekaugus peab olema vähemalt 18 m; määratud on põhihoone suurim lubatud hoonealune pindala, millele võivad lisanduda terrassid ja räästad : Luite tn 2 140 m2; Luite tn 2a 150 m2; Luite tn 2b 130 m2. Hoonestusalas hoonete asukoha täpsustamisel järgida punktis 4.6 antud haljastuse põhimõtteid. Ehitamisel olemasoleva IV, V väärtusklassi või planeeritud haljastuse kohale tuleb haljastus asendada hoonestusala piires. 4.4 Olulisemad arhitektuursed nõuded ehitistele Planeeringuala kruntide hoonestamisel arvestada võimalikult suurel määral naaberkinnistute hoonestusega. Hoonete projekteerimiseks on määratud järgmised nõuded: põhihoonete lahtine ehitusviis; põhihoone peab olema vähemalt osaliselt kahe maapealse korrusega; hooned võivad olla viilkatusega või lamekatusega; katuse kaldenurk viilkatuse puhul 30-45 ning kaldesuund risti või paralleelselt Luite tänavaga. ühe krundi planeeritavad hooned peaksid soovitavalt olema arhitektuurselt sarnases stiilis (nt sama katuse kaldenurga ja materjaliga vms). hoonete arhitektuur peab olema aedlinliku iseloomuga. Põhijoonisel on esitatud hoonete eeldatav asukoht näidates suurima lubatud hoonete arvu ja maksimaalse ehitusaluse pindala. Piirdeaed. Tänavapoolsed piirdeaiad asuvad tänavamaal. Piirdeaiad on ettenähtud lammutada ja rajada planeeritud krundipiiridele. Uute piirdeaedade kavandamisel Luite tn äärde tuleb lähtuda kontaktvöönis olevatest piirkonnale iseloomulikest aedadest (materjalist ja stiilist). Piirdeaia kõrguseks on määratud naaberkinnistute piirdeaia kõrgus, kuid mitte üle 1,5 meetri kõrge. Kruntide vaheliseks piirdeaia suurimaks lubatud kõrguseks on 1,5 m ning võib olla metallvõrkaeda või puitlippaeda. Planeeritud kruntide Luite tn 2 ja 2b vaheline piirdeaed võib OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 13
tänavaäärses lõigus olla paekiviaed. Planeeritud tulemüüride materjal ja viimistlus kooskõlastatakse piirinaabrite vahel. 4.5 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted Planeeritavad krundid külgnevad kagust Luite tänavaga, mis on kahesuunaline avaliku liiklusega tänav ja avatud sõidukite liiklusele. Sellelt tänavalt on tagatud pääs kruntidele. Luite tn on liigilt jaotustänav. Liiklusskeem. Planeeritavad krundid külgnevad kagust Luite tänavaga, mis on kahesuunaline avaliku liiklusega tänav ja avatud sõidukite liiklusele. Sellelt tänavalt on tagatud pääs kruntidele. Luite tn on liigilt jaotustänav. Liiklusskeem. Suurendamaks Veerenni tn ja Luite tn ristmiku läbilaskvust ja vähendamaks Luite tn bussipeatuses peatuvate busside võimalikku liiklust takistavat mõju on planeeringus perspektiivselt ettenähtud Luite tn sõidutee laiendamist kolme realiseks ristumisel Veerenni tänavaga (vt joonis GE-7). Analoogselt on Veerenni tn põik tänavale perspektiivis ettenähtud kolm sõidurada ristumisel Veerenni tänavaga. Kavandatud on sõidurajad laiusega 3,5 m ja vasakpöörde raja laiuseks 3.3 m (Veerenni tänava sõiduradade olemasolev laius on 2.6 kuni 3m). Kavandatud sõiduradade laiusi võib vajadusel vähendada andmaks lisaruumi jalakäijatele ja haljastusele. Jalakäijate liikluse paremaks korraldamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks on Luite tänava kagupoolsesse serva planeeritud 2m laiune kõnnitee, mida sõiduteest eraldab haljastatud eraldusriba. Planeeritud kõnnitee tagab Luite tn äärse piirkonna elanike mugava liikumise bussipeatusesse. Sõiduradade ja kõnnitee planeerimisel on võimalikult suurel määral arvestatud olemasolevate tehnorajatistega. Liikluslahenduse koostamisel on kaalutud kahe arenguvariandi vahel vt. lisa 6. Luite tn sademevee kanalisatsioon seni puudub. Sademeveed immutatakse tänava maa-alal pinnasesse. Kruntidele orienteeruvad sissesõidu asukohad on näidatud põhijoonisel. Sissesõiduteed sillutatakse. Teeseaduse alusel on Luite tänava kaitsevööndi ulatuseks määratud 0m teemaa piirist (teemaa piir ühtib planeeritud kinnistute tänavapoolse piiriga). Parkimine on lahendatud krundi siseselt vastavalt Tallinna linna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006 2014. Planeeritud on normikohased kaks parkimiskohta igale krundile. Parkimiskohtade kontrollarvutus 7 pos nr ehitiste otstarve norm, arvutus normatiivne parkimiskohtade arv planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil 2 üksikelamu 2 2 2 2a üksikelamu 2 2 2 2b üksikelamu 2 2 2 Planeeritud maa-alal kokku on 6 parkimiskohta 4.6 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Detailplaneering on vastavuses TLV 24 märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud ja käesoleval ajal koostamisel olevale teemaplaneeringule Tallinna rohealad ja TLV 25. august 2005 määrus nr 45 Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord. 7 Parkimiskohtade kontrollarvutus on tehtud vahevööndi elamupiirkonna normi kasutades. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 14
TLV 24 märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud ja käesoleval ajal koostamisel olev teemaplanerring Tallinna rohealad määrab haljastuse osakaaluks aedlinnas 30%. Minimaalne haljaspinna osakaal krundi pindalast võib olla 30%. Planeeritavate kruntide haljaspinna osakaal (põhijoonisel esitatud lahenduse kohaselt) on hinnanguliselt: Luite tn 2-65%, Luite tn 2a -60%, Luite tn 2b -55%. Haljastuse hinnangu kohaselt tuleks enamus olemasolevast puistust asendada. Planeeringus on kavandatud nelja väheväärtusliku puu langetamine: Luite tn 2. Kolm väheväärtuslikku viljapuud (4 väärtusklass) puud nr 14,21, 22; Luite tn 2b. Üks väheväärtuslik viljapuu (4 väärtusklass) puu nr 8. Peale nimetatute puude on detailplaneeringus ettenähtud Luite tn 2b krundi põhjaosas oleva poolkuivanud viljapuude grupi likvideerimine ja osaline asendamine (5 väärtusklass, 14 puud) nr 1. Viljapuude välja raiumiseks ei ole raieluba vaja taotleda ega asendusistutust teostada (alus TLV 25. august 2005 määrus nr 45 Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord ). Kruntide hoonestusalad on määratud arvestades naaberkinnistute õuealade paiknemist (vt. kontaktvööndi joonis (joonis 3) puhvertsoon. Haljastamise põhimõteteks on, et naaberkruntide õuealade haljastus moodustaks ühtse haljasmassi, piirkond säilitaks aedlinliku iseloomu ning naaberkruntide põhihoonete kasutamine oleks võimalikult privaatne. Säilitatud on vähene väärtuslik kõrghaljastus. Uut haljastust on planeeritud mitmele poole krundile eesmärgiga kruntide privaatsuse suurendamine. Kruntide haljastamisel kasutada aedlinna sobilikke viljapuid (nt hariliku pirnipuu, mureli ja õunapuu külma- ja haiguskindlaid sorte ning dekoratiivsorte). Õueala ja juurdepääsuteede sillutamisel kasutada materjale, mis võimaldavad sadeveel pinnasesse imbuda. Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse üldise korra Tallinna Jäätmehoolduseeskiri, mis on kohustuslik kõikidele asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. Vastavalt sellele tuleb lahendada kruntidel jäätmekorraldus. Jäätmete kogumiseks planeeritakse prügikastid krundil tänavaäärse piirdeaia kõrvale, tänavalt varjatult. Tänavahaljastus Luite tn on tänavahaljastuse vajadusega (alus TLV 24 märtsi 2005 otsusega nr 67 algatatud ja käesoleval ajal koostamisel olev teemaplaneering Tallinna rohealad ). Luite tänavale, kruntide esisele alale on planeeritud täiendavat haljastust suuremad puud (harilik mänd ja harilik pihlakas vms), mille all on põõsad. Tänavaäärne kõrgem haljastus on vajalik tänavakülje ühtse ilme loomiseks, samuti aitab haljastus tänava ja hoonete vahel vähendada liiklusmüra levikut kruntidele. Ühtne tänavahaljastus rajatakse koos Luite tänava perspektiivse rekonstrueerimisega. 4.7 Keskkonnakaitse abinõud Planeeringuala asub keset olemasolevat Tallinna linna üldplaneeringu kohast väikeelamuala. Eesti Geoloogiakeskuse radoonikaardi järgi paikneb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonnas. Arvestada uute elamute ehitusprojektide koostamisel ja olemas olevate rekonstrueerimisel radooniohutu projekteerimisnõuetega EVS 840:2003 või tellida lisauuringud. Planeeringuala asub Tallinna Lennujaama maandumiskoridori madalama osa all ning on kõrgendatud lennumüraga ala. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 15
Lennumürast tulenevate häiringute vältimiseks tuleb uute eluhoonete projekteerimisel ja olemas olevate rekonstrueerimisel järgida sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid nõudeid ning Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. (lisa 7) Planeeringus ei ole ettenähtud hooneid, mille puhul on vajalik koostada keskkonnamõju hinnang. 4.8 Abinõud tuleohutuse tagamiseks Planeerimislahenduse koostamisel on lähtutud kehtivatest projekteerimisnormidest Ehitiste tuleohutus EPN 10.1. Samuti on lähtutud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrusega nr 315 kinnitatud normdokumendist Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded, Eesti Standardist EVS 812-3:2002 Ehitiste tuleohutus. Tulekaitsekujad planeeritavatel kruntidel on määratud arvestusega, et olemasolevad ja ehitatavad hooned on vähemalt tulepüsivusklassiga TP-3. Naaberkinnistute hooned, mille vahekaugus on väiksem kui 8m, on üksteisest eraldatud tulemüüriga. Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest ja antud detailplaneeringus sätestatust. Ühe krundi samasse tulepüsivusklassi kuuluvad hooned võib Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määruse nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded tähenduses lugeda üheks hooneks ning hoonete vaheline kaugus võib olla vähem kui 8 m. Hoonete projekteerimiseks on määratud järgmised nõuded Hooned projekteerida vähemalt TP-3 tulepüsivusklassile vastavalt. Planeeritavate hoonete projekteerimisel järgida kehtivaid tuleohutusnõudeid (Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 ja Eesti Projekteerimisnormid ET-1 0109-0235 Ehitiste tuleohutus). Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, samuti krundi kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata hoonete tulepüsivuse tagamisele ja tuleohutuskuja ala korrashoiule. Projekteerimisel arvestada kõiki olemasolevaid ning projekteerimisel või ehitamisel olevaid naaberkruntide ehitistega. Tuleohutuskuja piir Kruntidele määratakse tuleohutuskuja piir, mis on näidatud põhijoonisel (joonis 5). Naaberkruntide tuleohutuskuja piiride vahekaugus on 8m. Tuleohutuskuja piirist krundi piiri poole ehitamiseks on vaja vastava piirinaabri nõusolekut ning ehitamine peab toimuma vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele (üldjuhul tulemüüriga kui ei lepita kokku teisiti) ning käesoleva detailplaneeringu peatükile 4.3 kruntide ehitusõigused. Piirinaabri nõusolek peab olema kirjalik ja antud asendiplaanile, näidates kavandatava hoone kauguse krundi piirist, kõrguse olemas olevast maapinnast ja tekkiva tuleohutuskuja. Olemas olevad tuleohutuskujad Olemas olevate ehitiste tuleohutuskujad, mis ulatuvad naaberkinnistul kaugemale detailplaneeringus määratud krundi tuleohutuskuja piirist (üldiselt 4m) on kantud detailplaneeringu põhijoonisele. Olemas olevate tuleohutuskujadega peab arvestama uute hoonete projekteerimisel. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 16
Tulemüürid Detailplaneeringus on määratud kruntidel piirilõigud, kus naaberkinnistu omanike nõusolek tulemüüri ehitamiseks pole nõutav, kui tulemüür ehitatakse oma krundile. Tulemüüri viimistlus naaberkinnistu poolses küljes tuleb kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga. 4.9 Kitsendused Planeeritud kruntidel on seadusekohased kitsendused tehnovõrkude kaitseks. 4.10 Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeringu koostamisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002. Luite tn 2 ja 2b kruntide eluhoonetest on vaade Luite tänavale, mis aitab tagada turvalisust tänaval. Hoonestustiheduse suurenemine mõjub antud piirkonnale pigem positiivselt suurendades kohalike elanike hulka küllalt suure transiitliiklusega piirkonnas. Luite tn 2a korrastamine muudab naaberkinnistute olukorra turvalisemaks. OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 17
5 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude projekteerimiseks võtta tehnilised tingimused trasside valdajatelt. Detailplaneeringus käsitletakse Luite tn 2a ja 2b kruntide tehnovarustus alates linna liitumispunktidest. Luite tn 2 krundil on toimivad tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elekter ja side) olemas ning seetõttu antud detailplaneering Luite tn 2 tehnovarustust ei käsitle. 5.2 Reovee kanalisatsioon Kruntide kanalisatsioon lahendatakse vastavalt tehnilistele tingimustele. 5.3 Sademevee kanalisatsioon Kruntide sademeveed immutatakse krundisiseselt pinnasesse. 5.4 Madalpinge elektrivarustus Kruntide elektrivarustus lahendatakse vastavalt tehnilistele tingimustele. 5.5 Sidevarustus Kruntide sidevarustus lahendatakse vastavalt tehnilistele tingimustele. 5.6 Soojusvarustus Planeeritavate eluhoonete soojusvarustus on ette nähtud individuaalküttel põhinevalt. Planeeritav ala ei asu Tallinna linna kaugkütte piirkonnas (alus TLV 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus. 5.7 Välisvalgustus Välisvalgustus on olemas Luite tänaval. Kinnistu välisvalgustus lahendatakse soovi korral eraldi projektiga. Koostas: arhitekt Jaak Adam Looveer OÜ PAIK Arhitektid Luite tn 2a ja Luite tn 2 kinnistute detailplaneering, eskiis 2011 18