AS ESFIL TEHNO lähteolukorra aruanne 2016
Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 2. KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU... 3 3. KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS... 3 4. MAASTIK JA LOODUSKAITSELISED OBJEKTID... 7 5. AS ESFIL TEHNO KASUTATAVAD, TOODETAVAD JA KESKKONDA SUUNATAVAD OHTLIKUD AINED... 10 6. OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE 11 7. OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU VÕIMALUSE KINDLAKSTEGEMINE... 12 8. TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL... 13 9. LISAANDMETE KOGUMINE... 14 10.LÄHTEOLUKORRA ARUANNE... 15 10.1 PINNASE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE TEGEVUSE LÕPETAMISEL... 15 10.2 PÕHJAVEE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE TEGEVUSE LÕPETAMISEL... 16 KASUTATUD KIRJANDUS... 16 2
1. Sissejuhatus Vastavalt tööstusheite direktiivile (2010/75/EL) ja tööstusheite seadusele peavad keskkonnakompleksloa kohuslased käitised, mille tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega (ohtlik aine kõik ained, mis on ohtlikuks klassifitseeritud vastavalt EL reeglitele), koostama lähteolukorra aruande. See on käitaja poolt koostatud dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas, et kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel. 25.10.2013 avalikustas Keskkonnaamet lähteseisundi aruande koostamise juhendi eelnõu (versioon 1.0 20.09.2013), mille alusel koosneb lähteolukorra aruande koostamise vajaduse kindlakstegemine ning vajaliku teabe kogumine kokku 8 etapist, kusjuures etappides 1-5 tuleb eelistada olemasolevat informatsiooni. Juhendist lähtuvalt on koostatud ka käesolev aruanne. 2. Käitise tegevuskoha ajalugu AS Esfil Tehno territoorium asub Sillamäe kinnistul Tööstuse 6. Kogu territooriumi pindala on 42167 ruutmeetri. Praegune AS Esfil Tehno on välja kujunenud 1964 aastal töösse antud filtermaterjale tootmise tsehhi baasil, mida on järk-järgult moderniseeritud ja tehnoloogiliselt täiustatud. Seoses karmistuvate keskkonnanõuete ja majanduslike vajadustega võttis AS Esfil Tehno 2015a. kasutusele lahustite taaskasutussüsteemi, mis suunab lahusti tagasi protsessi ja vähendab keskonna säästamist kuni 95% võrra. AS Esfil Tehno põhitegevusaladeks on filtermaterjalide tootmine ja müük (EMTAK 13961). 3. Keskkonnatingimused tegevuskohas Lähtuvalt lähteseisundi aruande koostamise juhendist peab võimaldama selles peatükis esitatud teave määrata, kuhu võivad käitises kasutatavad asjakohased ohtlikud ained keskkonnas kanduda ja kust neid otsida. Määratakse võimaliku riski all olevad keskkonnakomponendid ja saaste vastuvõtjad. Tuleb kindlaks teha, kas ümbruskonnas teostatakse tegevusi, mis põhjustavad sarnaste ohtlike ainete heidet ning kas ümbruskonnast tulenev heide võib migreeruda käitise tegevuskohale. Kirjeldatakse topograafiat, geoloogiat, põhjavee voolusuunda, potentsiaalseid saaste leviku teid (näiteks dreene, rentsleid ja teeninduskanaleid) ja muid keskkonnaspekte, näiteks elustik, liigid, kaitse all olevad alad, samuti maakasutust. AS Esfil Tehno asub Sillamäe linna üldplaneeringuga (http://www.sillamaelv.ee) määratletud tööstusrajoonis AS Sillamäe Sadam tööstusterritooriumil Sillamäe linna lääneservas Tallinn-Narva maanteest ligikaudu 200 m kaugusel põhja suunas ja Sõtke veehoidlast lääne-loode suunas. AS Esfil Tehno asendiplaan teiste samas piirkonnas olevate ettevõtete suhtes on toodud joonisel 1. AS Esfil Tehno territoorium on ümbritsetud tootmismaadega. AS Esfil Tehno hoonete ja saasteallikate asendiplaanid (katastri nr 73501:001:0145) on toodud joonisel 2. Saasteallikate asukoht on antud x-y koordinaadistikus, mille y-telg ühtib põhjasuunaga. 3
Sillamäe linna tööstusrajoon on eraldatud linna elamurajoonist Sõtke jõega (veehoidlaga). Nimetatud elurajoonid asuvad Tallinn Narva mnt ja Soome lahe vahelisel alal ning jäävad AS Esfil Tehno tootmisterritooriumist itta. Linn on heakorrastatud ja haljastatud, seal on park, kasesalu, supelrand. Lähimad elumajad asuvad AS Esfil Tehno tootmisterritooriumist ~950 m kaugusel (Sõtke t, Kesk t, Tškalovi t). Sillamäe haigla kompleksini (Tallinn Narva maanteest lõunasse) on ~850 m. Maa-ala AS Esfil Tehno territooriumist kuni Tallinn Narva maanteeni ja Tolstoi tänavani on määratletud kui Sillamäe tööstusrajoon: saasteallikatest kuni tööstusrajooni piirini idasuunal (elamurajoonide suunal) on ~600 m. 4
Joonis 1. AS Esfil Tehno asend 5
s Joonis 2. AS Esfil Tehno territoorium ja saasteallikate asukoht 6
4. Maastik ja looduskaitselised objektid Maastik Sillamäe linn asub mereäärsel ordoviitsiumi platol. Looduslik maastik on lauge lainjas tasandik, kus absoluutne kõrgus maapinnast on 21,5 70,1 m. Enamus tasandikust on kaetud metsaga, osaliselt on maapinna reljeefi madalamad paigad soostunud. Tasandiku põhjosas on paeklint ja astanguline merekallas, kõrguste vahe küünib 3,0 kuni 9,0 meetrini. Seoses viimaste aastate arengutega tööstuspiirkonnas on muutunud selle üldime. Enim on muutunud mere äärest avanevat vaadet tööstus ja sadama alale radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine. Üldises linnapildis ei ole muudatused tootmisalal märgatavad. AS Esfil Tehno paikneb Sillamäe tööstuspiirkonnas, mille üldpindala on 560 ha ja kus paiknevad kõik Sillamäe linna suuremad ettevõtted- AS Silmet Grupp, AS Ökosil, AS Polyform, AS Sillamäe SEJ, AS Ecometal, AS Sillamäe Sadam jt Looduskaitseobjektid AS Esfil Tehno asub Sillamäe sadama tööstuspiirkonnas, kus puuduvad looduslikud kooslused sh kaitsealused taime, looma ja linnuliigid. Lähimad kaitsealuste liikide elupaigad paiknevad ca 2,5 km kaugusel lõunas, seal kasvavad III kaitsekategooria taimed harilik sügislill (Colchicum autumnale), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), sooneiuvaip (Epipactis balustris). Lähimaks Natura 2000 alaks ja kaitsealaks on Päite loodusala /maastikukaitseala (EE0070123/KLO1000206), mille lähim punkt jääb tehase asukohast u 1 km kaugusele loodesse. Kaitse eemsärgiks on elupaigatüüpide rusukallete ja jäärakutega metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitse. Udria loodusala/maastikukaitseala (EE0070110/KLO1000583) jääb 5 km ida poole. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (2180), lunjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020), rusukallete ja jäärakute metsad (9180). Lisaks leidub alal III kategooris kaitsealust taimeliiki-mets-kuukressi (Lunaria rediviva). Ligikudu 3 km kaugusel kagus asub Langevoja juga (KLO1000513). Langevoja joa kaitseala asub Ida- Virumaal Sillamäe linna edelaosas ja Vaivara vallas. Paepõhjaline org ja joastik on kaitse alla võetud 1959.a-l Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse kanjoniga. Joastikul on kaks aastangut: 1,5 ja 4 meetrit. AS Esfil Tehno kinnistul ega selle vahetus läheduses ei paikne EELISe andmebaasi ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ühtegi kaitstavat objekti. Samuti ei ole vahetus läheduses vääriselupaiku ega rohevõrgustiku alasid. 7
Muinsus- ja miljööväärtused, pärandkultuur Kultuurimälestiste riikliku registri ja Maa-ameti andmetel ei asu AS Esfil Tehno kinnistul ega lähipiirkonnas kultuurimälestisi. Lähim muinsuskaitse objekt on Lohukivi (arheoloogiamälestis, registri number 9158), mis asub Päite külas ja jääb tööstuse piiridest u 1,5 km kaugusel edelasse. Lähimaks pärandkultuuri objektiks on Päite koolimaja, mis jääb u 2 km kaugusele edelasse. Geoloogia Sillamäe piirkonna geoloogilises läbilõikes lasub kristalne aluskord 140-240 m sügavusel ning selle moodustab valdavalt pürokseengneiss 1. Aluskorra murenemiskoorikul 150-144 m sügavusel lasuvad Vendi kompleksi Ediacara ladestu Kotlini kihistu savid. Savidel lasub ca 27 m paksune peene- ja keskmiseteraliste Ediacara ladestu Voronka kihistu liivakivide kompleks. Seejärel on Alam-Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid, mille paksus on piirkonnas ca 80 m. Nendel savidel lasub omakorda Alam-Kambriumi ladestu Tiskre kihistu liivsavi, paksusega 15-20 m. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku glaukoniitliivakivid lasuvad ca 25-18 m sügavusel ja liivakividel lasuvad setted on valdavalt karbonaatsed. Alam-Ordoviitsiumi ja Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivi lubjakivid ulatuvad maapinnast 2 m-ni. Lubjakivi katab valdavalt õhuke pinnakate. Pinnakatte paksus on Sillamäe linna lääne- ja idaosas väga õhuke, jäädes valdavalt alla 2 m, Sõtke oja ümbruses ulatub jääjärveliste setete kihi paksus valdavalt 10-15 m-ni, olles oru nõlvadel ka üle 20 m. Linna põhjaosas, endise Sillamäe ohtlike jäätmete hoidala alal, ulatub saneerimistööde järgne tehnoloogiliste setete kiht isegi üle 30 m.. AS Esfil Tehno käitise territooriumil on pinnakate ca 2-5 m. Pinnakatteks Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted, milleks on peenliiv - purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Põhjavesi Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas [4] toodud teabe järgi kujutab piirkond hüdroloogilisest aspektist ja põhjaveevarude hindamise seisukohalt keerulist hüdraulilist süsteemi, milles survevabad veekihid vahelduvad survelistega. Piirkonnas eristatakse järgmisi põhjavee-kihte: Ordoviitsiumi veekompleks; Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks; Kambrium-Vendi veekompleks, mis omakorda jaguneb: o Voronka veekiht, o Gdovi veekiht, Kristalse aluspõhja põhjavesi. Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Lasnamäe-Kunda veekihtidega, mida katavad Aseri ja Kunda lademete lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Veekompleksi paksus on 4-16 m. Alumiseks veepidemeks põhjaveekompleksile on Latorpi ja Volhovi lademete savikad lubjakivid ja glaukoniitliivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi veekompleksi filtratsioonimoodul on madal kuni 1 m/d. Vesi on mage, üldmineralisatsiooniga kuni 400 mg/l. 1 Eesti geoloogiline baaskaart. Sillamäe 6533 seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskis. 2009 8
Veekompleks on hüdraulilises seoses Sõtke jõega. Praktilist tähtsus veeallikana nimetatud kompleks piirkonnas ei oma. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks koosneb nõrgalt tsementeerunud peeneteralistest Alam- Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakividest. Kompleksi keskmine paksus on 20 m. Vett-pidavaks lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja diktüoneemaargilliit, lamamiks vettpidavad Lükati ja Lontova paksud savikihid. Veekompleksi deebitid on väikesed 0,2-0,3 l/s (0,7-0,8 m 3 /h) 5-10 m alanduse juures, filtratsioonimoodul 0,3 m/d. Veekompleksi madala deebiti tõttu teda ühisveevarutuses ei kasutata. Veekompleksi toitumine toimub ülemiste kihtide kaudu, peamiselt kihtide väljasidumise kaudu ja Sõtke jõe oru baasil. Kambrium-Vendi veekompleks koosneb Voronka ja Gdovi veekihtidest. Voronka veekiht koosneb kahest kihistikust: Sirgala ja Kannuka kihistikest, mis erinevad omavahel granulomeetriliselt koostiselt oluliselt. Sirgala kihistik koosneb õhukesekihilistest savikatest aleuroliitidest, põhiosa moodustab Kannuka kihistik kvartsliivakivist. Veekihi paksus on vahemikus 20-28 m, keskmiselt 26 m. Veekiht kiildub välja mere põhjas ligikaudu 12-14 km kaugusel rannikust. Ülemiseks veepidemeks veekompleksile on Lontova- Lõkati savid, mille paksus küündib kuni 80 meetrini. Tegemist on looduslikult hästi kaitstud veekihiga. Voronka veekihi alumiseks veepidemeks on Kotlini kihistu savid, paksusega 35-40 m. Põhjavee loomulik liikumine on põhjasuunaline, 52-aastase tarbimisperioodi tulemusena täheldati veekihi puhul ulatuslikku depressioonilehtrit, mille tsentris oli veetase aastatega langenud 32 m. Sillamäe linna piires jääb veekihi staatiline veetase absoluutkõrgustelt vahemikku -29-32 m. Voronka veekiht on Sillamäe ja ümbruse põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks. Veekihi üldmineralisatsioon on ligikaudu 600 mg/l. Gdovi veekiht on esindatud peeneteraliste liivakividega, mis Sillamäe piirkonnas on savikamad ülejäänud Eestist. Veekihiti katab pealt eelnimetatud Kotlini savidest koosnev veepide, veekihi lamamiks on kristalse aluskorra murenemiskoorik. Veekihi paksus on vahemikus 35-40 m, tegemist on survelise veega. Veekvaliteedilt on Gdovi veekiht oluliselt halvem lasuvast Voronka veekihist üldmineralisatsioon küündib 900 mg/l, kloriidide sisaldus on ülenormatiivne kuni 450 mg/l. [4] Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine on Sillamäe linna teeninduspiirkonnale kinnitatud põhjaveevarud aastani 2020 kokku 7000 m 3 /d, mis jagunevad järgmiselt: 6500 m 3 /d Voronka veekihist (V2vr); 500 m 3 /d Gdovi veekihist (V2gd). Tegelik veevõtt puurkaevudest moodustab vaid ca 2600 m 3 /d, mis on väiksem kasutatavate puurkaevude kogutootlikkusest, Piirkonna põhjavee liikumise suund on kõrgematelt toitealadelt radiaalselt väljeala suunas, st Soome lahe suunas. Pinnase ja põhjavee jääkreostus AS Esfil Tehno territooriumil pinnase ja põhjavee jääkreostus puudub. 9
Pinnase jääkreostus naaberaladel Kõrvalasuvate objektide tõttu (radioaktiivsete jäätmehoidla ja tuhahoidla) reostunud nii pinnas kui ka põhjavesinaaberaladel Käesoleval ajal on pinnase reostus Sillamäe tööstusrajoonis kontrolli all, mis ot tagatud ASi Ökosil poolt korraldavate tegevustega (jäätmehooldus, tuhahoidla haldamine, suletud ja saneeritud radioaktiivsete jäätmete hoidla seisundi jälgimine jne). Varasemal perioodil enne 1991.a ja ajavahemikul 1991-1998.a oli pinnase (samuti merevee) reostuse oht olulisem, kui Sillamäe jäätmehoidlat ekspluateeriti avatud reziimis ja viimane oli väliskeskkonnast täielikult isoleerimata. Alates 1999.a on keskkonnatehnoloogia ja jäätmekäitlusega tegelev käitis AS Ökosil realiseerunud olulisi leevendusmeetmeid Sillamäe tööstuspiirkonna keeruliste jääkreostuse probleemide lahendamiseks. Neist olulisem on kogu jäätmehoidla konserveerimis ja saneerimisprojekti elluviimine. 5. AS Esfil Tehno kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad ohtlikud ained Välisõhku suunatavateks saasteaineteks on tootmises kasutatavate lahustite, s.o lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) aurud dikloroetaan, atsetoon, etanool või diisopropüülalkohol, dimetüülformamiid või dimetüülatsetamiid. Põhilised lahustite omadused ja piirväärtused nende sisalduse kohta välisõhus ning tööruumide õhus on toodud tabelis 1. Katlamaja suitsugaasiga satuvad maagaasi põletamiselt välisõhku lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, LOÜ ja süsinikdioksiid. Tabel 1. Nimetus (lahusti, LOÜ) Valem CAS Mol kaal, g/mool Dikloroetaan ClCH2CH2Cl 107-06- 02 Atsetoon CH3COCH3 67-64-1 Etüülpiiritus C2H5OH 64- (etanool) 17-5 Isopropüülpiiritus C3H7OH 67-63-0 Dimetüülformamiid HCON(CH3)2 68-12- 12 N,Ndimetüülatsetamiid C4H9NO 127-19-5 Süsiniku sisaldus C, % Tööruumide piirnorm Välisõhu saastatuse taseme piirväärtus, SPV, μg/m3 [4] Tihedus, kg/l mg/m3 ppm SPV1 SPV24 99 24,2 4 1 3000 1000 1,253 58 62,1 1210 500 350 350 ~0,79 46 52,2 5000 5000 ~0,79 60 60 350 150 500 500 ~0,79 73 49,3 30 10 30 10 1,156 l 87 55,2 36 10 200* 3600** **10% töökeskkonna piirnormist [15], vastavalt Välisõhu kaitse seaduse [2] 45 lg 2. 0,948 10
6. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime määramine Lähteolukorra aruande koostamise juhendi järgi määratakse saastamise võimet ainete füüsikalis-keemiliste omaduste toksilisuse, liikuvuse, püsivuse ja biolagundatavuse ning teiste karakteristikute kaudu. Kui ainete rühmal on sarnased omadused, siis võib otsuse teostada terve rühma kohta, kuid eeldusel et rühmitamine on õigustatud. Esmalt hinnatakse, kas ptk 1 loetletud ainete hulgas on järgmiste õigusaktidega veekeskkonnale ohtlikuks määratud aineid: 1. Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad (kehtestatud keskkonnaministri 21.07.2010 määrusega nr 32, avaldatud RT I 2010, 51, 318); 2. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (kehtestatud keskkonna-ministri 11.08.2010 määrusega nr 38, avaldatud RT I 2010, 57, 373); 3. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (kehtestatud keskkonna-ministri 11.08.2010 määrusega nr 39, avaldatud RT I 2010, 57, 374). Veekeskonnale ohtlike ainete prioriteetsete ohtlike ainete hulka kuuluvab 1,2-dikloroetaan. Ülejäänud tabelis 1 loetletud ainete potentsiaali pinnase või põhjavee reostuse tekitamiseks on kokkuvõtvalt analüüsitud Tabelis 2. Tabel 2. Prioritiseerimata ohtlike ainete ning pinnase ja põhjavee saastamise võime hinnang Aine Omadused ja käitumine keskkonnas Reostusvõime? Atsetoon Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees Etüülpiiritus Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees Isopropüülpiiritus Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees Dimetüülformamiid Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees N,Ndimetüülatsetamiid Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone sees 11
7. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise tegeliku võimaluse kindlakstegemine Tabelis 1 loetletud materjalides on põhjavee saastamise potentsiaal olemas ainult avarii korral ja seda ainult vahetul sattumisel põhjavette. AS-il Esfil Tehno on olemas mahutipark, kus asub 2 mahutit ja üks rekuperatsiooniseadme kogumismahuti (vahemahuti) (vt Joonis 2 ja Tabel 3). 1,2-dikloroetaan hoitakse lahtises reagentide hoidlas kahes lekkekindlates tuletõkestiga mahutis ca 23 m 3 (saasteallikas nr 003) ja vahemahutis, mille mahutavus on 5 m 3 (saasteallikas nr 004), mis asub rekuperatsiooniseadme platsil. Vahemahutisse kogutakse rekuperatsiooni seadmelt protsessi tagastatavad lahustid. Mahutipark ja vahemahuti on varustatud nõuetekohaselt lekkekindla põhjaga, mahutid asuvad betoonvannis. Mahutite vannialal ja ka pumpamssõlmes puuduvad dreenid, rentslid, teeniduskanalid jms mille kaudu 1,2-dikoroetaan võiks välja voolata. Seega ei ole suure koguse lahusti sattumine pinnasele tehniliselt võimalik. 1,2-dikloroetaan tuuakse kohale autotsisternidega 25 t (vastavalt vajadusele) ja pumbatakse mahutisse. 1,2-dikloroetaan kasutatakse polümeeride lahustina. 1,2-dikloroetaani etteandmine tehnologiliseprotsesissse toimub maapealsete torude kaudu. Mahuti kontrollimine toimub Tehnokontrolli Keskuse (Inspecta Estonia OÜ) poolt iga aastal ning torude lekkekontroll toimub igapäevaselt valveelektriku. Järeldus: 1,2-dikloroetaani reostuse teke ei ole tõenäoline. Juhul, kui laadimistööde käigus tekivad väiksemad lekked, saab need kiiresti likvideerida ning pinnase ja põhjavee saastumist ei teki. Tabel 3. Mahuti nr 003 004 Asukoha koordinaadid X:6590309 Y:712366 X:6590223 Y:712188 Ehitamise aeg 2006 2015 Maht, m 3 46 3 Hoidmisprodukt 1,2-dikloroetaan 1,2-dikloroetaan Suletud süsteemis kasutatavad torud on kontrollitud üle ja lekkeid ei olnud tuvastanud nii lähteolukorra koostamise ajal kui varasematel aastatel ettevõtte tegutsemise ajal. Lähteolukorra koostamise ajala toimus visuaalne kontroll ettevõtte territooriumi, mahuti asukoha ja torude kulgnemise teede üle peatehnoologi Pyotr Medvedevi poolt. Kontrolli käigus ei olnud tuvastatud lekkekohti ega pinnakatte muutuseid. 2015 a. oktoobril oli teostatud pinnase proovi võtt mahuti 003 ümbritsevast pinnast, mis näitas, et 1,2 dikloroetaani kogus on minimaalne (vt Pilt 1). 12
Pilt 1. 8. Tegevuskoha kontseptuaalne mudel Kontseptuaalse tegevuskoha mudel on lähteolukorra aruande koostamise etappides 3-5 saadud teabe esitlusviis, milles sisalduvad nii olemasolevad saastetasemed kui ka võimalikud tulevased saasteallikad. Mudelid viivad kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske keskkonnale ja inimeste tervisele. Kui tegevuskoha kontseptuaalses mudelis kasutatakse olemasolevat teavet, siis tuleb hinnata nende andmete usaldusväärsust, täpsust ja sobivust. AS Esfil Tehno tavapärasest tootmistegevusest ei teki pinnase ja põhjavee reostamise ohtu ohtlike ainetega. Ka ei ole teadaolevalt esinenud avariilisi juhtumeid, mis oleksid tekitanud pinnase või põhjavee reostuse. Käitise tegevuse lõpetamist silmas pidades võib käitise jagada kaheks (vt Joonis 3): a) Mahutipargi 003 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan b) Rekuperatsiooni mahutipargi 004 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan 13
Joonis 3. Võimaliku reostuse koht Mõlemal alal ei esine teadaolevalt pinnasereostust indikaatoriks olevate ainetega. Indikaatorainete sattumine otse põhjavette ei ole AS Esfil Tehno tegevusest võimalik. 9. Lisaandmete kogumine Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et kui etappides 1-6 on kogutud piisavalt teavet iseloomustamaks tegevuskohta ning lähteolukorra seisundis on võimalik asjakohaste ohtlike ainetega pinnase ja põhjavee saastatuse taset kvantitatiivselt määrata, saab siirduda etappi 8, st koostada lähteolukorra aruanne. Ptk 1-6 toodud teabest võib järeldada, et täiendavate uuringute vajadust lähteolukorra seisundi kindlakstegemiseks ei ole. Piirkonnas toimiv põhjavee seirevõrgustik on seotud eelkõige suletud jäätmehoidla seirega ja käesolevas lähteolukorra aruandes ei ole sellest ülevaate andmine põhjendatud. Pinnasesaaste osas antakse tavaliselt soovitus teha kogu tööstusterritooriumi ülevaatus võimalike saasteallikate selgitamiseks (nn keskkonnaauditi 1 faas) ning selle käigus kõikide praegu käigus olevate ja varasemate potentsiaalselt saastavate tegevust asukohtades pinnaseproovide võtmist, et seejärel vastavalt reostuse ulatusele kavandada vajadusel meetmeid pinnase puhastamiseks. Kuna reostusjuhtumeid teada ei 14
ole, siis ei ole ka uuringute tegemine põhjendatud (nagunii ei ole võimalik võtta proove nt mahutite alusest). See ei vabasta käitajat tegevuse täielikul lõpetamisel tööstusheite seaduse 58 lg 1-3 toodud kohustusest hinnata pinnase saastatust ning rakendada vajadusel järelhooldemeetmeid, et välistada olulise ebasoodsa mõju avaldumine keskkonnal, inimese tervisele, heaolulule, varale või kultuuripärandile. Pinnase seisundit täpsustatakse mahutipargi ehitus- või lammutustööde käigus potentsiaalsed saastavad objektid likvideeritakse, olemasolul reostunud pinnasekiht eemaldatakse ja määratakse saastatuse tase allesjäävas kihis. Sisuliselt koguneb võrdluseks vajalik andmestik nende tööde käigus. 10.Lähteolukorra aruanne Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et siinkohal tuleb koondada etappides 1-7 kogutud teave lähteolukorra aruandeks ehk ülevaateks pinnase ja põhjavee saastusest. Aruanne peab kirjeldama tegevusi, mis käitise sulgemise korral võimaldavad teha kvantitatiivse võrdluse. Tegevuskohad ja ained, mida arvesse võtta: Tegevuskoht 1: 003 mahutipark: - 1,2-dikloroetaan Tegevuskoht 2: 004 rekuperatsiooni mahuti - 1,2-dikloroetaan - 10.1 Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel Lähteolukorrana käsitletakse, et pinnas on ohtlike ainetega saastumata. Käitises tuleb dokumenteerida kõik juhtumid, kus on toimunud ohtlike kemikaalide või ohtrlike aineid sisaldavate lahuste leke väljapoole kaitsmata alasid: lekkinud kemikaal, kogus, lekke likvideerimiseks rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke likvideerimise järgselt, sh laboratoorse analüüsi tulemused, täiendavad meetmed reostuse likvideerimiseks. Tööstusheite direktiivi artikkel 16-1 sätestab minimaalseks pinnase korrapärase seire sageduseks kord iga kümne aasta järel. Neid on AS Esfil Tehno territooriumil otstarbekas teha kohtades, kus on toimunid reostusjuhtum (teadaolevalt selliseid kohti praegu ei ole). Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel Kui Tööstuse 6 käitis lõpetab tegevuse, hindab käitaja lähteolukorra aruande koostamise järgselt märgitud tegevuskohtades saastatust ohtlike ainetega. Mahutipargi lammutamisel tuleb veenduda, et mahuti, laadimissõlme ning betoovannide alune pinnasekiht ei ole saastunud. Täiendavalt saab teostada 1,2- dikloroetaani sisalduse mõõtmist pinnaseproov pannakse tihedalt suletavasse kanni ning saadetakse laborisse. 15
Kui tuvastatakse pinnase reostus, rakendatakse järelhooldusmeetmeid, mille abil viiakse saasteaine sisaldus vähemalt alla tööstusmaa piirarvu. Meetmete valikul arvestatakse nende tehnilist teostatavust. 10.2 Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel Tööstuse 6 käitis ei ole põhjavee reostuse allikaks. Arvestades, et piirkonnas toimub põhjavee seire seoses teiste ettevõtete tegevusega, ei ole siinkohal põhjavee lähteolukorda asjakohane käsitleda. Kasutatud kirjandus 1). AS Esfil Tehno saasteallikatest välisõhku suunavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Töö nr. 186-14-esfil Jõhvi, oktoober 2). Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, 2013. 16