Tallinna Rahumäe Põhikool LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLIS Juhend Koostaja: Triinu Pääsik Tallinn 2014
Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Lõputöö liigid... 4 1.1. Loovtöö... 4 1.2. Uurimistöö ehk õpilasuurimus... 5 1.3. Osalemine riiklikel või suurematel olümpiaadidel või konkursitel... 6 1.4. Lõputöö esitamine Kaunite Kunstide osakonnas... 6 2. Kirjaliku töö vormistamise nõuded... 9 2.1. Üldnõuded... 9 2.2. Vormistusnõuded... 9 3. Kirjaliku töö osad... 10 3.1. Tiitelleht... 10 3.2. Sisukord... 10 3.3. Sissejuhatus... 10 3.4. Töö põhiosa... 11 3.5. Kokkuvõte... 11 3.6. Lisad... 12 4. Viitamine ja kasutatud kirjandus... 13 4.1. Viitamine teksti sees... 13 5. Tabelite ja jooniste vormistamine... 15 6. Soovitused keelekasutamisel... 16 Kasutatud allikad... 17 Lisa 1. Tiitellehe näidis... 18 Lisa 2. Viitamine: kasutatud allikate loetelu... 19 2
Sissejuhatus Käesolev õppematerjal on koostatud Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilastööde juhendina lõputööde korrektseks vormistamiseks. Juhend sätestab nõuded 9.klassi õpilaste lõputööde koostamiseks ja vormistamiseks. Koos nõuetega esitatakse soovitusi, kuidas töö üles ehitada. Lisaks sisaldab juhend ka viiteid videojuhenditele ning näiteid lisadena. Tallinna Rahumäe Põhikoolis võib õpilane 9.klassi lõputööna esitada loovtöö (projekt, muusikateos, etenduskunst või kunstiteos), uurimistöö ehk õpilasuurimuse ning lõputööna võib arvestada ka osalemist üleriiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil või konkursil. Iga lõputöö puhul on oluline esitada ka kirjalik töö. 3
1. Lõputöö liigid Läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimivaks lõputööks võib olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Õpilane lähtub töö teostamisel valitud teemast ning läbiviimisele ja vormistamisele esitatud nõuetest. 1.1. Loovtöö Loovtöö kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja. Loovtööna võib esitada projekti, muusikateose, etenduskunsti või kunstiteose. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile. Loovtöö muusikateosena: õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine. Loovtöö kunstitööna: teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne. Loovtöö projektina: projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, nt lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm. Loovtöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele ning esitab hindamiskomisjonile enne töö kaitsmist. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, teostamisele kulunud aja tundides. LOOVTÖÖ KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS - Tiitelleht - Sisukord - Sissejuhatus - Töö käigu kirjeldus (tugineb õpilase tehtud märkmetele ja töö ajakavale) - Kokkuvõte, sh eneseanalüüs - Kasutatud allikad 4
1.2. Uurimistöö ehk õpilasuurimus Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimustöö kogemuse ning võimaluse tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega. Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas. Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused. NÄIDE uurimistöö koostamise etappidest: 1) Valdkonna või õppeaine esialgne valik ning teema valimine 2) Töö ajakava koostamine koos juhendajaga 3) Juhendaja poolt soovitatud kirjandusega tutvumine 4) Uurimistöö probleemi sõnastamine koos juhendaja abiga 5) Andmekogumise meetodi valik ning andmete kogumine 6) Uurimistöö põhiosa kirjutamine vastavalt nõuetele 7) Töö esitamine hindamiskomisjonile 8) Töö kaitsmine ÕPILASE UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS - Tiitelleht - Sisukord - Sissejuhatus - Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) - Kokkuvõte, sh eneseanalüüs - Kasutatud allikate loetelu - Lisad (vajadusel) 5
1.3. Osalemine riiklikel või suurematel olümpiaadidel või konkursitel Lõputööks loetakse ka õpilase osalemist ja saavutusi märkimisväärse koha eest üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimustööde konkursil (nt Archimedese Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss, GLOBE õpilasuurimustööde konkurss, Tartu keskkonnahariduskeskuse õpilaste keskkonnaalaste uurimustööde konkurss jne). Olümpiaadidel või konkursitel osaleja peab lõputööde kaitsmiseks esitama hindamiskomisjonile kirjaliku kokkuvõtte koos eneseanalüüsiga ning esitlema enda saavutusi esitlusega. KONKURSITÖÖ KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS: - Tiitelleht - Sissejuhatus - Konkursi või võistluse tausta kirjeldus - Eeltöö selgitus ning tulemused - Kokkuvõte, sh eneseanalüüs 1.4. Lõputöö esitamine Kaunite Kunstide osakonnas 1.4.1. Näitlemine Näitlemise lõputöö koosneb kahest osast. Esimese osana tuleb esitusele näitemäng, mis on valitud õpetaja ja õpilaste vahelise koostöö tulemusena, arvestades õpilaste võimekust. Et arvestada õpilaste võrdset panust näitemängus osalemisel, tuleb õpetajal režiiplaan koostada sellele vastavalt. Teise osana esitavad õpilased kirjaliku töö tööprotsessi kohta ning esitlevad seda. KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS: - Tiitelleht - Sissejuhatus - Näidendi taust ja selgitus o Lühiülevaade autorist ja näidendist. o Kogu näidendi tekst, milles välja toodud vastava grupi poolt esitatavad stseenid. 6
o Näidendi pealisülesanne. o Stseenide pealisülesanded, milles eraldi välja toodud õpilaste ja õpetaja vahelise koostöö, õpilaste kui esitajate ülesanded endale ja nende realiseerumine, toetudes tööprotsessi jooksul peetavale päevikule. - Töö kokkuvõte ja eneseanalüüs (milleni jõuti, kas ja kuidas eesmärk saavutati, mis toetas eesmärgi saavutamist või mis takistas seda). - Lisad (pildimaterjal tööprotsessi erinevatest etappidest ning näidendist). 1.4.2. Kunst, keraamika Kunsti loovtöö koosneb kahest osast. Esimene osa koosneb õpilase poolt valmistatud loometööst ja selle suulisest tutvustusest. Teise osana esitavad õpilased kirjaliku töö tööprotsessi kohta ning esitlevad seda. KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS: - Tiitelleht - Sissejuhatus, sh valikute põhjendus - Protsessi kirjeldus ja eneseanalüüs - Töö kokkuvõte (milleni jõuti, kas ja kuidas eesmärk saavutati, mis toetas eesmärgi saavutamist või mis takistas seda). - Lisad (pildimaterjal tööprotsessi erinevatest etappidest ning valminud tööst). 1.4.3. Prantsuse keel Prantsuse keele lõputöö koosneb kahest osast. Esimene osa koosneb õpilase poolt korrektselt vormistatud loometööst ja selle suulisest tutvustusest. Teise osana esitavad õpilased kirjaliku töö tööprotsessi kohta ning esitlevad seda. Töö etapid: - Õpilane valitab külastatavate vaatamisväärsuste seast huvipakkuva objekt ning põhjendab oma valikut. - Koostatakse esitluse kava koostöös kaasõpilaste ja aineõpetajaga. 7
- Tutvutakse kirjanduse ja teiste allikatega valitud objekti kohta. Koostatakse esitlus, mida aanalüüsitakse koos aineõpetajaga. - Koostatakse esitluse lõppversioon, milles on arvestatud tehtud märkuste ja parandustega. - Tutvustatakse valitud vaatamisväärsust kaasõpilastele vahetult enne selle külastamist. KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS - Tiitelleht - Sisukord - Sissejuhatus - Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) - Kokkuvõte, sh eneseanalüüs o Analüüsitakse, kas koostatud esitlus ja installatsioon täitsid püstitatud eesmärgid; milliseid tegevusi ja kuidas viidi läbi eesmärgi saavutamiseks; milliseid probleeme esines ettevalmistavas etapis ning kuidas neid lahendati. - Kasutatud allikate loetelu - Lisad (video- ja fotomaterjal) 8
2. Kirjaliku töö vormistamise nõuded Lõputöö vormistamisel tuleb jälgida Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilastööde vormistamise juhendis toodud nõudeid. 2.1. Üldnõuded - Kirjalikud tööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210 x 297mm) kas köidetult või kiirköitjas. Hindamiskomisjonile antakse töö üle nii paberkandjal (üks eksemplar) kui ka PDF formaadis e-maili teel. - Töö põhiosad (peatükid) algavad uuelt leheküljelt. - Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida. - Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata. - Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. - Kasutatud allikatele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi tööd läbivalt. 2.2. Vormistusnõuded Kirjastiil tööd läbivalt: Times New Roman Kirja suurus: 12pt Töö pealkirja suurus tiitellehel: 20pt Peatükkide kirja suurus: 16pt Alapeatükkide kirja suurus: 14pt (Peatükid ja alapeatükid vormistatakse rasvases kirjas) Reavahe: 1,5 Äärised: vasakult 3cm, paremalt 1,5cm, ülevalt ja alt 2,5cm Sisu joondamine: äärest ääreni ehk rööpjoondus Peatükkide joondamine: vasakul ääres Leheküljenumbrid: all keskel (va tiitelleht, kuhu numbrit ei lisata) 9
3. Kirjaliku töö osad 3.1. Tiitelleht Töö tiitellehe (vt LISA 1) esimesele reale märgitakse kooli ametlik nimi, kus töö on kirjutatud. Tiitellehele leheküljenumbrit ei märgita. Poole lehekülje kõrgusele kirjutatakse suurtähtedega töö pealkiri (suurus 20pt) ning järgmisele reale töö liik (Loovtöö, Uurimistöö, Lõputöö). Lehekülje paremale servale (paremjoondus) märgitakse koostaja (õpilase täisnimi), järgmisele reale õpilase klass ning selle alla juhendaja (juhendaja täisnimi). Lehekülje viimasele reale lisatakse töö kirjutamise koht ja aeg. 3.2. Sisukord Sisukord on töö alguses tiitellehe järel. Sisukorra punktid sisaldavad kõiki peatükke töös välja arvatud tiitellehte ja sisukorda ennast. Kirjaliku töö sisukord luuakse automaatselt, mitte käsitsi. 3.3. Sissejuhatus Lõputöö kirjutaja põhjendab teemavalikut ning selle olulisust. Õpilane sõnastab töö eesmärgi(d) mida soovib tõestada või käsitleda; millisele küsimusele otsib vastust jne. Õpilane tutvustab võtteid, ülesandeid, kuidas jõudis eesmärgi saavutamiseni, selgitab töö ülesehitust. Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Selleks võivad olla andmete hankimisega kaasnenud probleemid, samuti isikute ja institutsioonide nimetamine, kellelt saadi abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegeleta püstitatud probleemi lahendamisega, ei tooda järeldusi ega kuhjata lugejat üle arvudega. 10
Praktikas on osutunud mõistlikuks sõnastada sissejuhatus lõplikult alles pärast põhiosa ja kokkuvõtte valmimist. 3.4. Töö põhiosa Põhiosa tekstis on põhijaotused (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad vormistatakse rasvases kirjas ja suurusega 16pt, alapeatükid suurusega 14pt. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti. 2.3.2 kohaselt). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt (alapeatükid jätkuvad peatüki sees). Taandridu töö vormistamisel ei kasutata, iga uus lõik algab uuelt realt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. 3.5. Kokkuvõte Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ning esitatakse saadud tulemused. Kokkuvõte sisaldab töö autori järeldusi, tõlgendusi, üldistusi. Kirjalik lõputöö sisaldab õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme ega tooda uusi andmeid. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. 11
Kokkuvõte ja sissejuhatus peavad moodustama ühtse terviku, nii et ainult neid lugedes saaks kõrvalseisja ülevaate käsitletust. 3.6. Lisad Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse. NÄIDE: LISA 1. Tiitellehe näidis Lisas esitatud fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata, nt Ekspertidele saadetud hinnanguleht on toodud Lisas 3. või Ekspertidele saadetud hinnangulehel on välja toodud uued suunad (vt Lisa 3). 12
4. Viitamine ja kasutatud kirjandus Töö põhiosas tuuakse teema loogilise arenduse seisukohalt olulised materjalid, siia hulka kuuluvad ka tsitaadid ja refereeringud ning töö autori kommentaarid nende juurde. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttekriipsud [---]. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Refereerimine teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. Tsiteerimine kellegi teise mõtete edastamine täpselt sellisel kujul nagu need on esitatud alustekstis (esitatakse jutumärkides). Plagiaat on - kellegi teise teksti esitamine enda nime all, - kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine, - kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all. Kasutatud kirjanduse loetelusse märgitakse ainult need allikad, millele on töös viidatud. Viidatud allikad esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus tähestikulises järjekorras arvestades autori perekonnanime, autori puudumisel artikli pealkirja. 4.1. Viitamine teksti sees Lihtsaim võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg, nt (Vahtre, 1994, 151). Kui algallikal on mitu autorit, märgitakse esmakordsel viitamisel kõik autorid, nt (Bergman, Halle, Lints, 1998) ja järgmistel kordadel esimene autor ja teised, nt (Bergman jt 1998). 13
NÄIDE: Viivi Luik on öelnud: Kultuur on pimedatele jõududele ohtlik, sest kultuur on meie ainukene kaitse pimedate jõudude eest. (Luik, 2009). Viidatud artikli täpsemad andmed tuleb panna kirja kasutatud allikate loetellu järgmiselt: Luik, V. (2009). Miks on kirjanikku vaja? Postimees, 4.04.2009, lk 5 Täpsem viitamisjuhend asub käesoleva töö lisas (vt Lisa 2). 14
5. Tabelite ja jooniste vormistamine Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata vastavalt viitamisjuhendile. Ka joonised (sh diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2 jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Korteriomanditehingute koguväärtus (vasak telg) ja keskmine hind, eur/m2 (parem telg) (URL:http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kv-ee-kinniisvaraturu-ulevaate-graafikud-tartu/) 15
Tabel 2. Bensopüreeni tase 2011 a. (URL:http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/figures/annual- mean-concentrations-of-benzo/air-quality-2013_map_8-2- track16876_airbase_2011_concentration_bap.eps/image_original) 6. Soovitused keelekasutamisel - Lause sisaldab vähemalt ühte tegusõna. - Hea toon on kasutada ühesugust ajavormi soovitavalt lihtminevikku. - Lausekordusi võimalusel vältida. - Otsene kõne on selgem kui kaudne. - Mina-vormi võib töös kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada. - Soovituslikult võib kasutada arvuti õigekirjakontrolli, kuid usaldada tuleb eelkõige iseennast. - Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 16
Kasutatud allikad Ermast, A., Saarso, G-A. & Teder, K. (2011). Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 17
Lisa 1. Tiitellehe näidis Tallinna Rahumäe Põhikool SPORT JA TERVIS Uurimistöö Koostaja: Tiit Tubli Klass: 9A Juhendaja: Malle Maasikas Tallinn 2014 18
Lisa 2. Viitamine: kasutatud allikate loetelu Millest alustada? Otsusta, millise allikaga on tegemist! Ühe autori raamat: Autori perekonnanimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Raamatu pealkiri. Linn: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Mitme autori puhul eraldatakse autori nimed järgmiselt: Jõgi, L., Lõhmus, M. & Märja, T. (2003). Andragoogika: raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Ilo. Õpik: Autori nimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Õpiku pealkiri. Linn: Kirjastus. Kont, A. (2004). Loodusgeograafia põhikoolile 4.osa. Tallinn: Avita. Entsüklopeedia, sõnastik või teatmeteos: Autori nimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Raamatu pealkiri. Linn: Kirjastus. Erelt, T. (1999). Eesti keele sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Ühe autori artikkel ajakirjast või ajalehest: Autori nimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Otsing, A. (1999). Pentium tootmises ja turul. Arvutimaailm, 3, 22-24. 19
Aadress Interneti leheküljelt: Veebilehe nimi. URL-aadress (materjali kasutamise kuupäev) Tallinna Rahumäe Põhikool. http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/koolirahvas (02.04.2014) Aadress veebipõhisest entsüklopeediast: Artikli pealkiri. Veebilehe nimi. URL-aadress (materjali kasutamise kuupäev) Mustkunst. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/mustkunst (07.04.2014) Artikkel Interneti leheküljelt: Autori nimi, Initsiaal(id). (artikli kirjutamise aeg, kui on teada). Artikli pealkiri. URL-aadress. (materjali kasutamise kuupäev) Rossmann, M. (28.03.2014). Naerame koos elu ilusaks. http://opleht.ee/14450- naerame-koos-elu-ilusaks/ (02.04.2014) 20