RIIGI KINNISVARA INFOPÄEV

RIIGI KINNISVARA INFOPÄEV 26.03.2018

Päevakava Kl 13.00-15.00 Avasõnad Kaie Karniol Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015-2018 Veronika Ilsjan Ülevaade HOPE projekti kulgemisest Janno Veskimets Riigi kinnisvararegistri sõnumid Katrin Solvak Ülevaade valitsemisalade töökorraldusest - Veronika Ilsjan Küsimustele vastamine Kl 15.00-15.30 Kohvipaus Kl 15.30-16.45 Juhtimiskavade protsessi tutvustus, tulemuste kasutamise ja edasiarendamise võimalused Eve Murumaa Ülevaade juhtimiskavadest Lennart Lepik RES protsessi sõnumid Eve Murumaa C02 meetme lühitutvustus Lennart Lepik Küsimustele vastamine

Juhtimiskavad

VV-s seatud 2018. a lõpuks saavutatavad juhtimiskava eesmärgid Võtmenäitaja Kas tehtud? Väljakutsed Büroopinna kasutustõhusus (ainult büroodel) arvutatud andmete kvaliteet ja võrreldavus ei ole kontrollitud Hoone seisukord hinnatud metoodika vajab täiendavat kokku leppimist Remondivõla indeks Vastavus energiatõhususe direktiivi nõuetele arvutatud kaardistatud Tegelik kulu välja toodud andmete kvaliteet ja võrreldavus ei ole kontrollitud Vajalik kulu Alakulu/ülekulu hindamata (RM ülesanne) arvutamata (eeldab vajaliku kulu eelnevat välja selgitamist) Lisaks VVs kokku lepitud eesmärkidele olid juhtimiskavas andmeväljad hoonete prioriteetsuse (olulisus/asendatavus), vajaduse ajalise perspektiivi ning asukoha vastavuse hinnangu andmiseks.

KESKVALITSUS > 3 500 000 m² Riigi ameti- ja hallatavad asutused, sh põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 2 130 000 m² Riigi asutatud sihtasutused (va haiglad) 300 000 m² Riigi asutatud sihtasutused (haiglad) 360 000 m² Avalik-õiguslikud asutused 800 000 m² VALITSUSSEKTOR > 9 100 000 m² KOHALIK OMAVALITSUS ~5 600 000 m² Keskne ülevaade riigi ja RMK hoonetest RKVRis Juhtimiskavades kajastatud 1,5 mln m² Juhtimiskavades kajastatud 225 000 m² AVALIK SEKTOR Juhtimiskavades kajastatud 90 000 m²? SOTSIAALKINDLUSTUS- FONDID ~20 000 m² MUU AVALIK SEKTOR Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused Äriühingud ja tulundusasutused, sh RMK 100 000 m² Mittetulundusühingud Riigi äriühingud, MTÜ-d? RKASi omandis 1,1 mln m², sh 660 000 m² kajastatud läbi riigi ja SA-de kasutuse 5

Juhtimiskavade ulatus 1,8 mln m² 75% SA-dest 225 000 m² 11% AÕJI-dest 90 000 m² Kaasatud ei ole: Kaitseministeerium Välisministeerium 67% riigiasutustest 1 500 000 m² RMK Julgeolekuasutus Põhiseaduslikud institutsioonid Riigikantselei SA-d haiglad Ülikoolid 6

Kasu Valitsemisalades tekkis diskussioon kinnisvaraobjektide seotusest arengukavadega Valitsemisalad said objektiivse ülevaate oma portfelli olukorrast Valitsemisalasid on võimalik omavahel portfelli seisukorra alusel võrrelda Portfelli tasemel ülevaade pikaajalisest remondivajadusest ja võimalustest RES protsessi sisend on kvaliteetsem ja valitsemisaladele lihtsam ei olnud lisataotluse nõuet.

RM seisukohad ja ettepanekud Jätkame hoonestatud kinnisvara planeerimist ja eelarvestamist kinnisvara juhtimiskavade alusel Täiendame ja korrigeerime juhtimiskavade metoodikat RKAS ja RM koostöös Uuendame juhtimiskavad järgmiseks RES protsessiks Ettepanek: Juhtimiskavades siduda kinnisvararessursside võtmenäitajad programmidega ja liikuda pikaajalise investeeringuvajaduse ülevaate tekkimise suunas.

2019. aasta tegevused ja väljakutsed Kommunikatsiooni parandamine Valitsemisalade suurem kaasatus juhtimiskava sisulisse töösse Vigade parandus Andmete ühtlustamine, vastuolude kõrvaldamine Prioriteetsuse määramise metoodika täpsustamine Prioriteetsete objektide detailsem analüüs Täiendavate asutuste kaasamine? RM otsib võimalusi keskselt: SAPist personaliinfo juhtimiskavadega sidumiseks Kuluinfo (ja seeläbi arengukavade info) juhtimiskavadega sidumiseks

Riigi kinnisvara juhtimiskavade tulemuste ülevaade Riigivara osakond 2019

Juhtimiskava maht juhtimiskavas 2 180 kirjet kasutuses 1,8 milj m2 pinda remondivõlg 589 miljeur sh kriitiline maht 280 milj EUR asendusmaksumus 2 802 milj EUR prioritiseeritud 228 objekti neist hinnastatud 71 (kokku 263 milj EUR) 11

Portfelli jaotus juhtfunktsiooni alusel Tehniline infrastruktuur 0,6% Piirivalve 2,0% Kohus 2,1% Arestimaja 0,7% Maamajandus 0,6% Sotsiaalteenindus 0,3% Keskkonnakaitse ja -majandus 0,3% Muu 2,6% Teadus 2,2% Haridus 35,2% Andmehoidla 4,4% Pääste 4,4% Politsei 4,8% Vangla 5,0% Kultuur (v.a muuseum) 9,3% Muuseum 10,1% Haldusasutus 15,5% Hariduse ja kultuuri kasutuses üle poole pinnast

Riigi bürood (haldusasutused) 13

Büroopinna kasutustõhusus 30,0 25,0 23,5 21,0 26,4 25,2 21,9 20,0 18,1 17,6 17,4 18,6 keskmine 19,7 15,0 10,0 5,0 0,0 HTM JUM KEM KUM MEM MKM RAM SIM SOM Büroopind, m²/täiskohaga töötaja kohta keskmine Riigimajade projektis otsustatud, et büroopinna kasutustõhususe sihttase uutes hoonetes on rekonstrueerimisel 20 m²/tkt, uusehitistel 15 m²/tkt 2019. aastal 19,7 m²/töötaja sh turupiirkonnas (Tallinn ja Tartu) 19 m²/tkt mitteturupiirkonnas 25 m²/tkt

Büroohoonete omandisuhe turu- ja mitteturupiirkonnas Pinna jagunemine omandi lõikes turupiirkonnas (164 tuhat m2) 1% Pinna jagunemine omandi lõikes mitteturupiirkonnas (52 tuhat m2) 49% 36% 7% 18% 15% 73% RKAS riik kolmas isik RKAS riik kolmas isik AÕJI Turupiirkonnas (Tallinn, Tartu) pooled büroohooned erasektorist

Büroohoonete seisukord turu- ja mitteturupiirkonnas Halb 0% Büroopinna seisukord turupiirkonnas Mitterahuldav 0% Halb 14% Pinna seisukord Mitte-rahuldav 1% Väga hea 38% Väga hea 5% Rahuldav 33% Rahuldav 43% Hea 29% Hea 37% Büroohoonete seisukord turupiirkonnas oluliselt parem

Büroode seisukohad ja ettepanekud Jätkame riigimajade projektiga paraneb pindade seisukord, väheneb hoonete arv Täiendavad investeeringud büroohoonetesse suuname eelkõige mitteturupiirkonda Ettepanek: Tallinnas ja Tartus kasutada eelkõige turul pakutavaid pindu ja otsida koostöövorme, millega ei kaasne riigipoolse investeeringu vajadust. 17

Portfelli seisukord ja remondivajadused 18

Riigi hoonete seisukord pole halb, hoiame seda 38 tuhat Pindade seisukord, m2 183 tuhat Sotsiaalministeerium 573 tuhat Siseministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 654 tuhat 316 tuhat Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000 1 - Väga hea 2- Hea 3 - Rahuldav 4 - Halb 5 - Mitterahuldav keskmine 2,4 19

Seisukord omandivormide järgi 5% 1% Kolmas isik 33% 41% 20% 12% AÕJI ja SA 11% 26% 25% 27% 1% RKAS 25% 29% 36% 8% 0% Riik 8% 47% 36% 9% 0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000 700 000 m² Väga hea Hea Rahuldav Halb Mitte-rahuldav Kolmandatelt isikutelt kasutusse võetud pindade seisukord oluliselt parem AÕJI-te ja SA-te pindade seisukorra üldpildile suur mõju ERR-il ja RR-il 20

Seisukord omandivormide järgi Pindade seisukord omandi järgi, kui ERR ja RR projektid ära teha 5% 1% Kolmas isik 34% 41% 20% 7% 4% AÕJI ja SA 38% 26% 25% 1% RKAS 25% 29% 36% 8% 0% Riik 8% 47% 36% 9% 0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 600 000 700 000 m² Väga hea Hea Rahuldav Halb Mitte-rahuldav 21

Energiaklassid valitsemisala järgi D või halvem, m² SOM SIM RAM MKM MEM KUM KEM JUM HTM 24 tuh (68%) 155 tuh (75%) 31 tuh (55%) 15 tuh (68%) 31 tuh (86%) 82 tuh (80%) 33 tuh (94%) 56 tuh (72%) 176 tuh (41%) 0 50 000 100 000 150 000 200 000 250 000 300 000 350 000 400 000 450 000 Energiasäästuks on potentsiaali A B C D E F G H m² KOKKU 603 tuh (60%) 22

Energiaklassid valitsemisala järgi SOM SIM RAM MKM MEM KUM KEM JUM HTM 0 100 000 200 000 300 000 400 000 500 000 A B C D E F G H en klassi kohustuseta m² Arvestatav hulk hooneid energiamärgise kohustuseta 23

Energiaklassid omaniku järgi AÕJI SA riik kolmas isik RKAS -20 000 30 000 80 000 130 000 180 000 230 000 280 000 330 000 380 000 430 000 A B C D E F G H m² 24

Energiaklassid omaniku järgi AÕJI SA riik kolmas isik RKAS -20 000 80 000 180 000 280 000 380 000 480 000 580 000 m² A B C D E F G H en klassi kohustuseta 25

Remondivajadus Kasutatav pind, m2 Rem. vajadus, EUR Rem. vajadus, EUR/m2 sh kriitiline maht EUR kriitiline maht, EUR/m2 HTM 584 952 222 942 187 381 77 282 743 132 JUM 136 953 75 170 035 549 15 124 236 110 KEM 41 461 31 253 726 754 7 893 861 190 KUM 355 734 185 912 400 523 108 930 619 306 MEM 93 091 65 703 717 706 24 782 212 266 MKM 33 285 20 705 893 622 2 617 644 79 RAM 21 320 17 535 269 822 4 108 995 193 SIM 213 407 129 483 536 607 36 962 346 173 SOM 30 212 16 722 374 553 2 473 966 82 KÕIK KOKKU 1 510 414 765 429 137 507 280 176 622 185 Ei sisalda kasutaja vajadustest tulenevaid kohandamise kulusid ega kolmandate isikute omandis pindu

Remondivajadus 900 800 700 600 500 549 754 523 706 622 822 607 553 400 381 300 306 266 200 100 132 110 190 79 193 173 82 0 HTM JUM KEM KUM MEM MKM RAM SIM SOM Remondivajadus, EUR/m2 sh kriitiline maht,eur/m2 Kriitiliste investeeringute osakaal koguvajadusest väga erinev

Miljonit Aastane minimaalne investeeringuvajadus: kriitiline remondivajadus ja seisukorra hoidmine vs võimalused 120 100 VV otsustatav 55 milj EUR 112 80 55 60 47 40 30 35,8 27 48,3 20 0 8 10,5 2,0 Riik, va HTM HTM RKAS AÕJI ja SA KOKKU Aastane vajadus, milj EUR kokku 112 milj EUR Kasutatav raha kokku 103 milj EUR

Hoonete seisukorra parandamine vajab lisavahendeid Hoonete seisukorra säilitamine maksab igal aastal 58 mln eurot, lisaks kriitilise remondivõla likvideerimine 54 mln eurot aastas kokku 112 mln eurot Sealhulgas on SA-dele ja AÕJI-dele vaja vara seisukorra hoidmiseks 9 mln eurot. Koos kriitilisest remondivõlast välja toomisega 27 mln eurot aastas Seisukorra hoidmiseks ja remondivõlast väljatoomiseks on puudu keskmiselt 9 mln eurot aastas Eeltoodule lisanduvad: kasutaja (mitte hoone) vajadusest tulenevad investeeringud juhtimiskavasse mittekaasatud objektid (nt põhiseaduslikud institutsioonid ja VÄM) krundirajatiste investeeringud uued vajadused 29

RES 2020-2023

Infoks RKAS üürilepingutes kaotatakse ära kõrvalteenuste tasaarveldused SE00028 kood riigi eelarves ei kao veel 2020 31

Kinnisvara investeeringutaotlused Jätkuotsuse ootel KKK, ERR, Rahvusraamatukogu, Keskkonnamaja, julgeolekuasutus kokku ca 190 mln eurot Hinnastatud ja optimeerimisreservist rahastatavad prioriteetsed investeeringud kokku 170 mln eurot Juhtimiskavadest tulenevad prioriteetsed investeeringud, mida ei saa rahastada RKAS optimeerimisreservist 18,5 mln eurot RESi esitatud uute vajaduste ja kallinemiste lisataotlused xxx mln eurot RM ettepanekud Optimeerimisreservi suurendamine HTM remondivahendite suurendamine Sihtasutuste ja AÕJI-de remondivahendite suurendamine 32

Kinnisvara rahastamise maht koos CO2 toetustega 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 Kokku 2019-2023 VV broneeritud ja otsustamiseks vaba maht 19 815 000 40 087 000 64 700 000 64 900 000 189 502 000 VV otsustatud 42 285 923 34 288 000 222 000 200 000 0 76 995 923 RKAS optimeerimisreserv 18 550 000 18 865 000 18 865 000 18 865 000 18 865 000 94 010 000 RKAS remondikomponent 16 900 000 16 900 000 16 900 000 16 900 000 16 900 000 84 500 000 HTM hallatav 10 500 000 10 500 000 10 500 000 10 500 000 10 500 000 52 500 000 KUM hallatav 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 2 000 000 10 000 000 KOKKU iga-aastaselt 90 235 923 102 368 000 88 574 000 113 165 000 113 165 000 507 507 923 CO2 meede 5 000 000 8 000 000 12 000 000 17 000 000 0 42 000 000 KOKKU koos CO2 meetmega 95 235 923 110 368 000 100 574 000 130 165 000 113 165 000 549 507 923

Täname tähelepanu eest! 34