MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt
Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus e funktsioneerimine on määratud mehaanika, füüsika, keemia ja bioloogia seadustega. Elementaarsed looduslikud protsessid on puhtalt füüsikalised, keemilised, bioloogilised jne. Nad kuuluvad mateeria liikumise erinevatele vormidele. Näiteks rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm.
Olulisemad maastike talitust käivitavad jõud: 1. Päikeseenergia transformatsioon 2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid 3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete (materjali) settimine 5. Veeringe (auramine, sademete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees; huumuse teke, turba teke ja lagunemine).
Suur osa neist seotud topograafilise gradiendiga
Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne. 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest - eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest. 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal. 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud - seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil).
Types of substance movement and matter fluxes on a small island El El(A) El El SbmTrm Sp Sp Elm Sblc Sbm 1 2 3 4 5 6 1, floods; 2, aerosols; 3, precipitation; 4, ground water level; 5, subsurface water; 6, ornithogenous substances
Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Umbes 90% süsinikku vabaneb mullas ja vees, 7-8% maismaaorganismide hingamise ja 2-3% inimtegevuse tagajärjel.
Lämmastikuringe lämmastiku tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastikuringe on peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Ringes muutub lämmastiku (N) oksüdatsiooniaste ning moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid.
Fosforiringe fosfori liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid, kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest.
Väävliringe väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid (eriti bakterid), viimased muudavad nii oksüdeerunud kui redutseerunud väävlit. Peale organismide elutegevusele on väävliringes oluline osa inimese tootmistegevusel ja muudel suuremastaabilistel eluta looduse protsessidel.
Veeringe vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Eraldatakse: väikest (ookeaniline) veeringe; suur (globaalne veeringe). Bioloogilise veeringe iseärasus on veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes.
Water Cycle Diagram (with wooded landscape and permeable soils)
Aegade jooksul maapinna kuju ja aineline koostis muutub, tekivad ühed ja kaovad teised pinnavormid. Ainete settimine ja moodustumine ja transport: Rabenemine füüsikaline protsess, kivimite purustumine, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad mitmed keemilised protsessid, mille käigus vähemvastupidavaist mineraalidest tekivad püsivamad ja ühtedest sooladest teised (lahustumine, hüdratatsioon, oksüdeerumine, hüdrolüüs).
Fotosüntees: Bioloogiline aineringe Klorofülli sisaldavais taimeosades lühilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess, milles anorgaanilistest ühenditest (peamiselt CO2 ja vesi) moodustub orgaaniline aine ja eraldub hapnik (O2). Fotosünteesis muundub kiirgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Mulla ja huumuse teke: Muld tekib mitmesuguse koostise ja omadustega kivimitest, taimsete ja loomsete organismide elutegevuse ja elutegevuse produktide mõju all erinevates keskkonnatingimustes.
Eestis tähtsad mullas toimuvad peamised protsessid: Orgaanilise aine akumulatsiooni protsessid (kõduhorisondi teke, huumushorisondi teke, turvastumine) Mineraalaine akumulatsiooni protsessid (savistumine ja küllastumine) Väljauhtumisega seotud mulla protsessid (leostumine, leetumine, lessiveerumine, näivleetumine) Liigniiskuse tingimuses toimuvad protsessid (gleistumine)
Leetumine Podzolization leaching of soluable minerals from A to B horizon typical of cool, humid, and acidic environments
Soomuld T-horisont
Maastikuosised omavahel tugevalt seotud ainete migratsiooniga, milles olulist osa etendab veeliikumine. Liikuv vesi kannab aineid *ühest maastikust teise ja *seob need omavahel ühtseks tervikuks. Ainete migratsiooni looduses raske jälgida. Looduses omad arhiivid. Olulist informatsiooni annavad mullaprofiilid. Eriti olulised nõgudes akumuleerunud ained. Sood ja soosetted.