Stenogrammid VII Riigikogu Verbatim record V istungjärk Monday, 10. october 1994, kell 11:02 Edited Eelnõude ja arupärimiste üleandmine ning eelnõu menetlusest tagasivõtmine 1. Päevakorra kinnitamine 2. Infotund Eelnõude ja arupärimiste üleandmine ning eelnõu menetlusest tagasivõtmine Võtame täna kõigepealt vastu Vabariigi Valitsuses algatatud eelnõud. Ü. Aaskivi Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu menetlusse tsiviilseadustiku üldosa muutmise seaduse eelnõu. Ettekande eelnõu kohta teeb justiitsminister Urmas Arumäe. Juhtivkomisjon on õiguskaitsekomisjon. Ü. Aaskivi Järgnevalt võtab Vabariigi Valitsus Riigikogu menetlusest tagasi 1994. aasta 13. juunil esitatud Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõu registreerimisnumber on 615 SE. Eelnõu 615 SE on autorid tagasi võtnud ja see langeb menetlusest välja. Ja nüüd võtame vastu Riigikogus algatatud eelnõud. Kolleeg Edgar Savisaar. E. Savisaar Austatud kolleegid, lugupeetud Riigikogu esimees! Lubage mul üle anda Riigikogu otsuse eelnõu Seppo kliiniku tegevuse jätkamisest ehk täpsemalt öeldes selle tegevuse taastamisest juriidilise isikuna. Juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kolleeg Rein Veidemann.
R. Veidemann Austatud esimees, lugupeetud kolleegid! Lubage mul üle anda arupärimine majandusministrile. See puudutab Tallinnas müüdavat soojusenergiat ja selle erinevaid hindu, mis kõik on minu andmetel kehtestanud Majandusministeerium, samuti niisugusest hinnakujunduse loogikast tulenevaid probleeme, mis puudutavad teisi Eesti elanikke. Tänan! Suuname arupärimise majandusministrile seadusega ettenähtud korras. Kas kolleeg Kalle Kulbokil on küsimus protseduuri kohta? Ei ole. Austatud kolleegid! Enne kui me võtame arutusele päevakorra projekti, annan teile teada mõnest juhatuse otsusest. Neist ühe kohaselt peame tulema täiskogu ette selguse saamiseks. Kuid rääkigem kõigest õiges järjekorras. Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse eelnõu 685 juhtivkomisjoniks on määratud majanduskomisjon. Juhatus muutis oma otsust, mille kohaselt selleks varem oli riigiõiguskomisjon. Kolleeg Paul-Olev Mõtsküla algatatud Eesti Vabariigi maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu 687 juhtivkomisjoniks määrati varasema õiguskaitsekomisjoni asemel samuti majanduskomisjon. Samas annan ma teile teada, et 1. oktoobrist registreeriti "Sõltumatute" fraktsiooni esimeheks kolleeg Ants Erm ja aseesimeheks kolleeg Toivo Uustalo. Ja nüüd, lugupeetud kolleegid, tuleb meil läbi viia konkurss. Nimelt ei saavutanud juhatus konsensust Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusseadustiku eelnõu juhtivkomisjoni määramisel. Seepärast teeme täiskogus konkursi, et otsustada, kummale komisjonile juhtivkomisjoni roll anda. Nii näeb ette ka kodukorraseadus. Arvesse lähevad poolthääled. Keskenduge, palun! Et asi oleks lõplikult selge, kuulutan välja konkursi. Lugupeetud Riigikogu, kes on õiguskaitsekomisjoni poolt? 34 poolthäält. Lugupeetud Riigikogu, kes on majanduskomisjoni poolt? 43 poolthäält. Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusseadustiku eelnõu juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Up Back 1. Päevakorra kinnitamine Lugupeetud kolleegid! Meile on saabunud üks protest. Kolleeg Enn Tarto, kes esindab probleemkomisjoni, teeb ettepaneku võtta käesoleva töönädala päevakorda 15. punktina Eestis inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutuse ning kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi muudatuste ja täienduste seaduse eelnõu 542 teine lugemine. Juhtivkomisjoni esimees kolleeg Jüri Adams ei toeta selle eelnõu lülitamist päevakorda. Kolleeg Enn Tarto jääb oma ettepaneku juurde. Seaduseelnõu 542 on kaudselt seotud seaduseelnõuga 606 ja ka autorid sooviksid seda arutada koos, kuid juhtivkomisjonil, õiguskaitsekomisjonil ei ole käesoleval hetkel toetavat seisukohta. Seepärast panen ma kolleeg Tarto ettepaneku hääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Kes on kolleeg Enn Tarto ettepaneku poolt täiendada käesoleva töönädala päevakorda seaduseelnõuga 542, mis käsitleb Eestis inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid toimepannud isikute kriminaalvastutust ning kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi muutmist ja täiendamist. Juhtivkomisjon ei toeta protesti. Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 16, 10 jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 542 tuleb 15. päevakorrapunktiks ja sealt edasi numeratsioon muutub. Kolleeg Liina Tõnisson. L. Tõnisson Tänan, härra esimees! Minu küsimus puudutab päevakorra projekti 16. punkti ehk seaduseelnõu 612. Me pikendasime vastavalt härra Mõtsküla ettepanekule selle eelnõu lugemist kuu aja võrra. Miks see siis täna on pandud päevakorra projekti? Ma palun selgitust. Absoluutselt õige küsimus. Ma püüan hankida selgitusi. Üks hetk! Kolleeg Liina Tõnisson, ma teatan juhatuse nimel, et juhtunud on viga. See eelnõu ei tohi olla käesolevas päevakorra projektis. Kolleeg Jüri Adams. J. Adams Härra esimees, lugupeetud kolleegid! Õiguskaitsekomisjoni nimel esitan protesti. Palume panna küsimus siiski hääletusele. See eelnõu on ette valmistatud, parandusettepanekud on laekunud. Terveks kuuks aja mahavõtmine on maareformi saboteerimine, mitte midagi muud.
Kellele suunatakse protest? J. Adams Protest suunatakse juhatusele. Ettepanek on panna see küsimus täiskogus hääletusele. Protest on absoluutselt alusetu. Täiskogu on langetanud selles asjas otsuse. Ma ei söanda kommenteerida, kas see on hea või halb otsus. Mina isiklikult hääletaksin vastu. Mingit alust protestimiseks ei ole. See on küsimus, mida saab arutada ainult päevakorrapunkti raames. Protest on tagasi lükatud. Kolleeg Jüri Adams. J. Adams Härra esimees! Esitan teistkordse protesti. Täiskogu on täiesti pädev omaenda otsust muutma. Ma palun panna see küsimus hääletusele, et Eesti riik saaks areneda ja maareform edasi minna. Kuuajane viivitus on absoluutselt põhjendamatu. Kolleeg Jüri Adams! Jäägem oma kompetentsuse piiridesse. See on teema, mida saab avada ainult päevakorrapunkti raames, ei midagi rohkemat. Täiskogu ei saa oma eilseid otsuseid täna protesti raames ümber hääletada. Seda ei näe ette kodukorraseadus ega ka põhiseadus. Panen teile veel kord südamele, lugupeetud kolleegid, fraktsioonide liidrid ja komisjonide esimehed, kanda hoolt selle eest, et hääletamise ajaks oleksid teie toetajad saalis ning et selliste võtetega ei surutaks läbi proteste. Kolleeg Vambo Kaal. V. Kaal Aitäh, härra esimees! Kui härra Kulbok eelmisel nädalal esitas otsuse eelnõu Riigikogu otsuse tühistamise kohta, mis puudutas ka käesolevat eelnõu, miks seda siis vastu ei võetud? Minu meelest on kodukorraseaduse järgi täielikult lubatud esitada otsuse eelnõu teatud Riigikogu otsuse tühistamise kohta. Aitäh! Ei, kolleeg Vambo Kaal, ei ole lubatud. Uskuge mind, keegi rahvasaadik Ülo Nugis oma sisemuses ei toetanud lugupeetud kolleeg Mõtsküla ettepanekut, kuid täiskogu toetas ja midagi teha ei saa. Kui te tahate, olen valmis mitte raiskama praegu istungi tööaega ja selgitama teile kodukorraseaduse kõikvõimalike paragrahvide järgi, miks seda teha ei saa. Seda ei saa teha, sest see ei ole teema, mida saab lahendada päevakorraväliselt. Ma ei pane protesti hääletusele, sest see oleks kodukorraseadusevastane tegu. Kolleeg Rein Arjukese. R. Arjukese Aitäh, härra esimees! Mul on küsimus siiski härra Kalle Kulboki esitatud otsuse eelnõu kohta. Tähendab, kas on nii, et saadikud võivad esitada eelnõusid, juhatusel on õigus nende hulgas selektsiooni teha ja valida, mida vastu võtta ja mida mitte? Mina ise palusin kolleeg Kalle Kulbokil eelnõu tagasi võtta, viidates muu hulgas asjaolule, et see ei ole kodukorraseadusega kooskõlas. Ja kolleeg Kalle Kulbok võttiski eelnõu tagasi. Kolleeg Tiit Sinissaar. T. Sinissaar Aitäh, härra esimees! Ma paluksin protseduurilist selgitust. Praegu me arutame 4. töönädala päevakorda, mille 16. punkti all on kirjas ka seaduseelnõu 612. Kas see siis nüüd on päevakorrapunkt või mitte? Ei ole. See sattus projekti ekslikult. Ma panen päevakorra projekti hääletusele ilma 16. punktita. Jüri Adams. J. Adams Härra juhataja! Õiguskaitsekomisjoni nimel teen ma ettepaneku täiendada käesoleva nädala päevakorda punktiga seaduseelnõu 612 teise lugemise tähtaja muutmisest.
See on kodukorraseadusevastane ettepanek. Ma ei pane seda hääletusele, sest täiskogu on langetanud otsuse, et teine lugemine toimub. Mitmendal töönädalal see oligi? Kes ütleb mulle ette? Ma ei mäleta, kas see oli 5. või 7. töönädal. Palun, kes ütleb mulle ette? Enne 6. töönädalat seda päevakorda võtta ei saa. Kolleeg Vardo Rumessen, kas me soovime laskuda obstruktsioonidesse? Me peame rääkima ikkagi päevakorda puudutavatest asjadest. Vardo Rumessen. V. Rumessen Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma ei saa aru, kuidas mina kui rahvasaadik olen praegu süüdi selles, mismoodi teie käitute terve saaliga. Ma ei saa aru, kas reglement on parlamendi jaoks või parlament reglemendi jaoks? Me arutame praegu seda, mis on Eesti riigi seisukohalt primaarse tähtsusega, s.o. maareformi elluviimist. Ma ei saa aru, miks täiskogu ei ole võimeline hääletama niisuguse küsimuse päevakorda võtmist. Ma toetan täielikult õiguskaitsekomisjoni esimehe seisukohta. Aitäh! Ma palun, lugupeetud kolleegid, jääda korrektsuse piiridesse! Minul, Ülo Nugisel kui rahvasaadikul, on teie omaga sisuliselt täpselt kokkulangev seisukoht, kuid minu kohus on juhinduda seadustest ja täita neid punktuaalselt. Kolleeg K. Jaak Roosaare. K. J. Roosaare Lugupeetud härra esimees! Ka mina toetan õiguskaitsekomisjoni ja kolleeg härra Rumessenit, kes selgelt väljendas meie seisukohti. Kui ma aga lähtuksin loogikast, mida lugupeetud esimees praegu rõhutab, peaks olema ka nii, et seadusi, mis Riigikogu vastu võtab, ei saa enam kunagi muuta. Aitäh, lugupeetud kolleegid! Kas ma võin panna päevakorra projekti hääletusele? Te võite avaldada oma seisukohti minu suhtes järgmistel valimistel, kuid ma ei tee ühtegi järeleandmist seaduse ignoreerimise suunas. Kolleeg Ülo Laanoja. Ü. Laanoja Aitäh, härra esimees! Ma soovisin teha ettepanekut, kuidas see situatsioon lahendada. Kuna on tegemist kodukorraseadusevastase nõudmisega, siis kas on mõeldav selline variant, et hääletusele paneku võiks otsustada vähemalt 51 poolthäälega? Ei, lugupeetud kolleeg Ülo Laanoja, niisugune variant ei ole mõeldav. Praegu kehtib kodukorraseadus säärases versioonis. Midagi ei ole teha. Püüan paari sõnaga selgitada. On päevakorravälised protseduurid, mida võib panna hääletusele. Nende hulka kuuluvad näiteks lugemiste tähtaegade muutmise küsimused. Kuid on ka päevakorrasisesed protseduurid, näiteks lugemise katkestamine jms. Ma võin võtta need paragrahvid välja ja teile ette lugeda. Juhtus eksitus, kuid ettepandud moel ei ole võimalik seda parandada. Kolleeg Jüri Adams. J. Adams Härra juhataja! Ma palun selgitust järgmises küsimuses. Kas teie poolt esitatu on juhatuse kolme liikme üksmeelne seisukoht? Kas olete seda asja arutanud ka aseesimeestega? Minu lugupeetud kolleegid ei ole mulle esitanud vastuväiteid. Nad võivad seda teha praegu. Ma väga palun, kolleegid, ärge rohkem esitage küsimusi protseduuri kohta! Me peame aruteluga edasi minema. Kolleeg Tiit Käbin. T. Käbin Tänan, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tahtsin sedasama öelda, mida praegu ütles spiiker. Vaielda protseduuri üle on mõttetu. Kui me kodukorraseadusega oleme reeglid endale kindlaks määranud, peame nendest täpselt juhinduma. Ja kui me tahame midagi teistmoodi teha, siis eelkõige peame muutma kodukorraseadust, mitte aga raiskama aega sellele, et vaielda, kas muuta oma eelmist otsust või mitte. Seda
enam, et kodukorraseaduse eelnõu on meil ju menetluses. Olge nii kenad, kes te täna protestite, esitage oma vastavad ettepanekud tolle eelnõu kohta. Minu arvamus on väitlus selle üle praegu lõpetada ja teha nii, nagu juhatus ette on pannud, sest see tuleneb seadusest, mille me ise oleme vastu võtnud. Aitäh! Ma tänan, kolleeg! On hea tunne, kui ikka toetatakse ka juhatust. Lugupeetud Riigikogu, kes on selle poolt, et kinnitada V istungjärgu 4. töönädala päevakord? Selle ettepaneku poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu on 8, 6 jäid erapooletuks. Päevakord on kinnitatud. Up Back 2. Infotund Lugupeetud kolleegid! Vastavalt kinnitatud päevakorrale ja kodukorraseadusele on 1. päevakorrapunkt infotund. Te olete, head kolleegid, informeeritud sellest, et täna on meil ka teine infotund. Esimeses infotunnis vastab rahvasaadikute arupärimistele härra peaminister. Esimese arupärimise on esitanud kolleeg Toomas Alatalu ja see käsitleb välismaalaste töötamist. Palun, härra peaminister! Austatud härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Esimese arupärimise on esitanud niisiis härra Alatalu ning see puudutab Eesti Vabariigi ministeeriumides töötavaid välismaalasi ja ka väliseestlasi. Lühidalt vastates töötab nimetatud asutustes kokku 23 välismaalast ja 31 väliseestlast. Enamikus on tegemist kõrgharidusega inimestega. Mis puutub välismaalastest töötajate töötasusse, siis üldjuhul makstakse neile võrdselt Eesti kodanikega. Nii ei tehta juhul, kui välismaalasele eriti puudutab see väliskonsultante makstakse töötasu välisabisummadest. Nii võib olla kokku lepitud välisabi andmisel. Samuti tuleb ette, et välismaalasele maksab töötasu tema asukohariik. Konkreetsed andmed on mul iga ministeeriumi kohta eraldi olemas. Kui härra Alatalu soovib, võib ta need saada kirjalikult. Aitäh! Suur tänu! Arupärija esimene täpsustus. Kolleeg Toomas Alatalu. T. Alatalu Lugupeetud spiiker, lugupeetud härra peaminister! Aitäh vastuse eest! Ma loodan, et saan kirjaliku vastuse veel tänase päeva jooksul kätte. Ei tahaks, et juhtuks nii nagu eelmine kord, mil lubati, kuid pärast otsisin vastust kolm nädalat taga. Aga ma siiski palun teid täpsustada asjaolusid, mis on seotud välismaalaste ja väliseestlaste tööga meie ministeeriumides Eestimaa hüvanguks. Mind huvitaks niisugune probleem, kui palju nendega enne töölevõtmist räägitakse. Toon näiteks ühe konkreetse situatsiooni. Nimelt kui Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides andis üle oma volikirjad, tänas ta USA presidenti toetuse eest raadiojaamale "Vaba Euroopa", kus ta ise eelnevalt oli töötanud. Aga tema kõne tekstis ei olnud ühtegi sõna Vene vägede Eesti Vabariigis viibimisest, mis meile on siiski nagu esmane probleem. Seetõttu ma küsin: kuidas on tagatud see, et inimesed, keda me võtame oma teenistusse, täiel määral esindaksid meie huve? Aitäh! Mis puudutab Eesti Vabariigi suursaadikut, siis on see absoluutselt tagatud. Tegemist on Eesti Vabariigi kodanikuga ja kui on pretensioone, siis tuleb need konkreetselt esitada. Minul Eesti Vabariigi peaministrina ei ole küll meie saadikule Ameerika Ühendriikides mitte mingeid pretensioone. Suur tänu! Kas arupärijal on veel täpsustusi? Kolleeg Toomas Alatalu, teine täpsustus. T. Alatalu Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Pean ütlema, et mina teie vastusega küll rahul ei ole. Seetõttu küsin üle. Te ütlesite, et tuleb küsida selle käest, keda asi puudutab. Te teate ju suurepäraselt, et seda
võimalust meil siin Riigikogus ei avane. Seda enam, et olen sama küsimuse esitanud ka välisministrile. Millega on siiski põhjendatud väliseestlaste suhteliselt suur osa Välisministeeriumi töös? Ma pean silmas just Välisministeeriumi töö idasuunda. Teatavasti kerkisid lepingute sõlmimise otsustaval momendil, kui enne allakirjutamist viimistleti nende lõppvariante, esile just väliseestlased. Aitäh! Mul ausalt öeldes selline informatsioon puudub. Ma ei tea, et härra Mälk oleks väliseestlane. Säärast informatsiooni mul tõesti ei ole. Nii et ma ei oska sellele küsimusele kuidagiviisi vastata. Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, kolmas täpsustus. T. Alatalu Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Pärast teie niisuguseid vastuseid ma ei oskagi enam midagi küsida. Mul on hea meel, et ma ei pea teile varsti enam küsimusi esitama. Aitäh! Suur tänu! Lõpuks ometi! Teise arupärimise on esitanud Riigikogu liige härra Arvo Haug ja see puudutab tarbijakaitseseadusega seotud probleeme. Eelmisel korral ma juba ütlesin, et tänan küsimuse eest härra Haugi, sest see juhtis tähelepanu ühele möödalaskmisele valitsuse töös. Materjalide alusel, mis ma härra Haugi küsimuse kohta Justiitsministeeriumilt palusin, on ministeeriumi ja härra Arumäe allkirjastatud seisukoht üheselt selge: valitsuse määrus, millega anti kõnealuse seaduse rakendamiseks aega 1995. aasta 1. juulini, ei ole kokkuviidav seaduse endaga ja järelikult tuleb see tühistada. Korraldus vastava otsuse ettevalmistamiseks on Majandusministeeriumile antud. Aitäh! Suur tänu! Kolleeg Arvo Haugi esimene täpsustus. A. Haug Ma oleksin nõustunud juba eelmisel korral, et te polekski pidanud sellele arupärimisele vastama. Aga praegu te ütlesite, et andsite korralduse valitsuse määruse tühistamiseks. Ma ütleksin nii, et minu valijad ja kõik tarbijad jäävad alles siis rahule, kui me näeme selle korralduse täitmist. Kas me ei lepiks kokku selliselt, et teatate mulle sellest hiljem kirjalikult? Aitäh! Jah, olen nõus. Suur tänu! Ma saan aru, et rohkem täpsustavaid küsimusi ei esitata. Kolmanda arupärimise on esitanud kolleeg Toomas Alatalu ja see käsitleb Vene Eesti lepingute sõlmimist. Palun, härra peaminister! Härra Alatalu küsib, milliste volitustega sõitsid 26. juulil Moskvasse kolm Eesti kõrget ametiisikut. Välisministeeriumist saabunud vastuse alusel võin ma öelda järgmist. Eesti Vabariigi delegatsioon sõitis Moskvasse laialdaste volitustega, kuna läbirääkimiste käik ja seal avanevad võimalused olid paljuski etteaimamatud. Delegatsioonil oli kaasas valitsuse poolt heakskiidetud vägede väljaviimise leping, samuti sõjaväepensionäride lepingu projekt, mille punkte oli valitsuses osaliselt arutatud. Valitsust esindas välisminister Jüri Luik, kes oli informeeritud valitsuse arusaamadest, millisel moel võiks veel lahtiseks jäänud küsimusi lahendada. Vastavalt seadustele on Vabariigi Presidendil õigus ilma volitusteta allkirjastada lepinguid Eesti Vabariigi nimel. Samasugune õigus on välisministril. Seega ei olnud vaja anda neile kirjalikke volitusi. Aitäh!
Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, esimene täpsustus. T. Alatalu Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Mul on küll raske jätkata dialoogi pärast seda, kui me mõlemad oleme tundnud heameelt selle üle, et meie dialoog varsti lõpeb. Aga ma olen siiski sunnitud üle küsima. Nimelt oli teie antud intervjuus, mis ilmus 26. juuli "Postimehes", selgelt juttu sellest, et heal juhul on võimalik alla kirjutada ainult üks leping, kuna teine ei ole valitsuses läbi vaadatud nii, nagu seadus ette näeb. Mille põhjal te siis praegu väidate, et tegelikult olid delegatsioonil piisavalt laiad volitused? Aitäh! Teise lepingu vastuvõtmist pidasin ma võimatuks eeskätt seetõttu, et ma ei uskunud Venemaad sellele minevat. Põhjuseks ei ole toodud selle läbivaatamist või mitteläbivaatamist valitsuses. Olukord enne läbirääkimisi oli ju selline, et mingitki läbimurret ausalt öeldes oli raske loota. See, et läbimurre siiski tuli, oli Eesti poolele üllatus. Ka minule. Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, teine täpsustus. T. Alatalu Lugupeetud spiiker, lugupeetud peaminister! Ma siiski tuleksin tagasi teie enda avalduste juurde, mis on ilmunud 25., 26. ja 27. juulil Eesti ajalehtedes. Nendes te rääkisite teisiti, kui praegu räägite. Aga ma küsin nii. Kes määras kindlaks Eesti delegatsiooni koosseisu? Millisel tasemel vastav otsus langetati? Kas see langetati valitsuse istungil? Kui jah, siis millal? Aitäh! Päris sõnaselgelt ei julge ma praegu vastata, millisel tasemel otsus langetati. Delegatsiooni koosseisu valitsuses põhimõtteliselt küll arutati, kuid see kuulub siiski välisministri pädevusse, kelle ta konkreetselt kaasa võtab. See, et kutsutud oli Vabariigi President, on kõigile teada. Mis puutub konkreetsesse delegatsiooni koosseisu, siis see, nagu ütlesin, kuulub välisministri pädevusse. Suur tänu! Kolleeg Toomas Alatalu, kolmas täpsustus. T. Alatalu Lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! 26. juuli hommikul te rääkisite ajakirjanikele telefoni teel jutuajamisest Jüri Luigega ja väljendasite oma veendumust selles, et president Meri ei astu sammugi tagasi Eesti Vabariigi varasemast seisukohast. Ja te välistasite igasuguse Läti tüüpi lepingu sõlmimise Venemaaga. Kuidas te seda oma avaldust täna kommenteerite? Aitäh! Kuigi see ei kuulu konkreetse teema alla, võin ma öelda, et ilmselt tulevad kõik need küsimused esile, kui lepingud Riigikogusse jõuavad. Siis, ma arvan, on igal Riigikogu liikmel võimalik näha, et need Vabariigi Presidendi poolt allakirjutatud lepingud tõesti erinevad ja seda õige põhjalikult Läti omadest ning mitte sugugi negatiivses mõttes. Suur tänu! Ja nüüd küsimused teistelt rahvasaadikutelt. Kolleeg Peeter Lorents. P. Lorents Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud peaministri kohusetäitja! Mind huvitab teie isiklik suhtumine väidetesse nende lepete kasulikkusest Eesti riigile. Mitmed lepingupunktid minus paraku niisugust seisukohta ei suuda kujundada. Sellest tulenevalt oleks mul väga huvitav teada, milline on teie isiklik seisukoht. Võttes ette näiteks sõjaväepensionäride lepingu artikli 6, näeme siin "toredat" sõnastust, et Eesti Vabariigi territooriumil on Vene
sõjaväepensionäridel tsiviil- ja poliitilised õigused. Heites pilgu vägede väljaviimise lepingu artiklile 5, näeme siin "suurepärast" sõnastust, mis tänu jumalale on oma akuutsuse kaotanud, kuid 26. juulil oli, ma ütleksin, jahmatamapanev. Nimelt lubatakse eri dislotseerimiskohtades paiknevatel väeosadel läbi viia õppusi Eesti riigi territooriumil. Siis oli see eriti fantastiline. Lisame siia veel mitmed kummalised punktid, mis puudutavad elamispinna ja tööstaa i arvestamist ning enne 26. juulit tekitatud kahjude hüvitamisest loobumist. Kuidas te sellele kõigele vaatate kui Eesti riigi kodanik? Me oleme vist kokku leppinud, et neis asjus, mis puudutavad kõnealustele lepingutele sisulise hinnangu andmist, tuleb ära oodata juriidiline ekspertiis. Siis on aeg hakata hinnanguid andma ja seda on võimalik teha nii härra Lorentsil kui ka teistel Riigikogu liikmetel siinsamas saalis. Ka mina ütlen oma arvamuse siis, kui olen saanud ühese juriidilise ekspertiisi. Ilmselt lähtuvad meie erinevad hinnangud lepingule erinevatest tõlgendamisvõimalustest. Ühte lepingute tulemust ma tean, nimelt seda, et Vene väed on Eestist väljas. See aga on kõige olulisem tulemus. Suur tänu! Kolleeg Jüri Toomepuu. J. Toomepuu Tänan, härra juhataja! Peaministri kohusetäitja! Kas te saaksite mulle õelda, millise protokolliga on dokumenteeritud valitsuse heakskiit lepingutele, millele Meri alla kirjutas? Teatavasti nõuab meie välissuhtlemise seadus, et valitsus oleks need eelnevalt heaks kiitnud. Ma vabandan! Ma palun võimaldada mul härra Toomepuule selgitusi anda järgmisele arupärimisele vastamise ajal, sest seal küsitakse täpselt sedasama. Ei saa? Selge! Siis hakkame järgmisele küsimusele vastamisega pihta. Valitsuses kiideti kõnealused lepped heaks juba ammu, pärast korduvaid arutelusid. Lepingut, mis puudutab vägede väljaviimist, on korduvalt arutatud valitsuse istungitel ning kabineti kinnises osas ka sõjaväepensionäride lepinguga seotud küsimusi. Viimase üksikud sätted vaadati läbi, kogu lepingu kohta valitsuses otsust ei tehtud. Samal ajal vajab kindlasti lahendamist õiguslik punkt, millele härra Adams seoses muude küsimustega tähelepanu juhtis. Jutt on valitsuse istungi kinnisest osast. Selle protokolli koostamisel ja muudes otsustamisega seotud asjades tuleb ilmselt täpsem kord paika panna, et vältida võimalikke väärtõlgendusi. Aga seda esimest lepingut valitsuses tõesti arutati, kuigi ka see vähemalt mõningate punktide osas enne allakirjutamist muutus. Suur tänu! Kolleeg Enn Tarto. E. Tarto Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Me rääkisime kolm aastat ja kuulutasime maailmale, et me ei lase siduda vägede väljaviimist Eesti territooriumilt lisatingimustega. Ja sellele Eesti seisukohale avaldati väga suurt toetust, eriti Ameerika Ühendriikides. Lõpuks laskis Eesti siiski siduda ennast lisatingimustega, s.t. sõlmiti ka meile mittekasulik sõjaväepensionäride leping. Kuidas see teie arvates edaspidi mõjub meie rahvuslikule julgeolekule, kui me ei pea oma lubadustest kinni ja veame oma toetajaid maailmas alt? Aitäh! Ma tahaksin härra Tartole kinnitada meie toetajad Ameerika Ühendriikide ja kogu rahvusvahelise üldsuse hulgas ilmselt ühinevad sellega, et küsimus on ikkagi lepingu sisus, mitte selles, kas lepinguga midagi koos alla kirjutatakse või mitte. Kas leping on Eesti Vabariigile kasulik või kahjulik? Ootame tõesti ära juriidilise ekspertiisi ja paneme paika alused, millelt me võime hinnanguid anda. Praegu tundub mulle, et me anname tihtipeale hinnanguid ühest ja samast soovist lähtudes. Eri hindajate soov on ühesugune, ainult tõlgendus on erinev ja nii mõistamegi lepinguid erinevalt. Ma arvan, et me saame edaspidi ühise hinnangu anda. Ootame ära ekspertiisi.
Suur tänu! Kolleeg Ants Erm. A. Erm Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Mul oli mitu head küsimust, aga ma esitaksin siiski viimase, mis tuleneb teie repliigist ekspertiisi kohta. Kui Justiitsministeerium ei ole kahe kuu jooksul suutnud kujundada positiivset suhtumist lepingutesse, kuidas saab siis positiivne ekspertiis tulla kahe nädala jooksul? Aitäh! Justiitsministeeriumile ei antud positiivse ekspertiisi tegemise ülesannet. Justiitsministeeriumile on antud ülesanne teha ekspertiis. Seda, kas see ekspertiis on positiivne või negatiivne, on näha tulemustest. Küsimused on äärmiselt keerukad. Ka need, mis on seotud vägede väljaviimise lepinguga. Kas seda üldse on vaja Riigikogus ratifitseerida? Mitmed tolle lepingu sätted on väga mitmeti tõlgendatavad ja seda ka rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Teatavasti lõpetab see leping oma toime 31. augustil, mil lõpeb vägede väljaviimine. Kas Riigikogu peab hakkama ratifitseerima lepingut, mida õiguslikult enam olemas ei ole, seda on praegusel hetkel väga raske öelda. Niisuguse kvalifikatsiooniga juriste, kes selles töös suudaksid vajalikul tasemel osaleda, ei ole Eestis kuigi palju. Seetõttu on asi veninud. Alles pärast korralikku ja põhjalikku ekspertiisi saab parlament anda lepingutele selgemad hinnangud. Suur tänu! Kolleeg Mart-Olav Niklus. M.-O. Niklus Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Laar! Millega seletada, et Eesti Vabariigi viimase aja välispoliitika Venemaa suhtes on olnud silmatorkavalt Vene-meelne. Miks ei ole Vene poolega arutatud Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede likvideerimist kogu Eesti Vabariigi territooriumil? Aitäh! Ma ei usu ja ka Vene Föderatsiooni välisministeerium poleks härra Niklusega kuidagiviisi nõus, et Eesti Vabariigi praeguse valitsuse poliitika on väga Vene-meelne. Siin saalis on meid korduvalt süüdistatud vastupidises. Ma arvan, et see on omaette arutelu teema, kuid julgen härra Niklusele veel kord öelda, et Vene Föderatsiooni välisministeerium tema arvamusega kindlasti ei ühineks. Eesti välispoliitika ei ole olnud venemeelne, kuid pole olnud ka Vene-vastane. Me oleme püüdnud kaitsta Eesti Vabariigi huve ning teinud seda nii hästi, kui oleme suutnud ja osanud. Suur tänu! Kolleeg Tiit Made. T. Made Austatud eesistuja, härra peaministri kohusetäitja! Eesti rahvas mäletab väga hästi 26. juuli õhtust "Aktuaalset Kaamerat", kus te õnnelikuna näitasite teile Moskvast saadetud faksi lepingu tingimuste kohta. Hetk tagasi te ütlesite, et enne Moskva lepingute allakirjutamist oli toimunud valitsuse kinnine istung, kus need tingimused läbi arutati. Ma loodan, et te olete nüüd jõudnud selle kinnise istungi protokolli koostada, võimaldamaks järgmisel valitsusel sellega tutvuda. Aitäh! Vahetult enne kõnealuste lepingute sõlmimist ei toimunud ühtegi valitsuse istungit, ei kinnist ega lahtist, kus neid asju oleks põhjalikult arutatud. Sõjaväepensionäride lepingu üksikud punktid, nagu ma, härra Made, ütlesin, olid eri kontekstides mitmel korral valitsuses arutusel. Mis puutub vägede väljaviimise lepingusse, siis see tõesti läbis valitsuse juba ammu. See oli juba tükk aega tagasi valmis, nagu ka avalikult oli teatatud. Allakirjutamine seisis teiste asjade taga. Mingisugust eriistungit küll ei toimunud. Me oleme pidevalt töötanud Eesti Vene lepingute kallal ja neid on arutatud õige paljudel valitsuse istungitel. Suur tänu! Kolleeg Lembit Arro. L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud peaminister! Teie kui ajaloolane peaksite päris täpselt teadma, kus asub Eesti piir nii ajalooliselt kui ka põhiseaduse järgi. Minu küsimus on selline. Kas Vene väed on Eesti territooriumilt välja viidud või ei ole? Kas te võite vastata ühe sõnaga? Või on tehtud mingeid salaprotokolle? Kindlasti ei ole tehtud salaprotokolle. Kuna nende lepingutega, nagu ma ütlesin, on üldse teatav segadus, siis tuleb ilmselt panna ratifitseerimiseelnõu juurde protokoll, mis puudutab Vene vägede Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevalt territooriumilt väljaviimist, kuna vastavalt meie põhiseadusele on Eesti Vabariigi territoorium täiesti üheselt määratud Tartu rahulepinguga. Suur tänu! Kolleeg Andra Veidemann. A. Veidemann Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on vöib olla veidi üldisem, aga puudutab ka Vene Eesti lepinguid ja miks mitte ka Eesti ja Venemaa vahelist piiri. Kuidas teie kommenteeriksite minus üha süvenevat tunnet, et meil on üks välispoliitika välisriikide jaoks ja teine välispoliitika sisepoliitiliste kähmluste puhuks. Üha sagedamini võime kuulda, et meie silmapaistvad poliitikud on välismaal väga kompromissialtid, ja samal ajal, kui me räägime kodus nendestsamadest probleemidest, selgub, et me oleme endiselt seisukohtadel, millega teie valitsus kaks aastat tagasi alustas. Kas te jagate minu kahtlusi, et meil on kujunenud kaks välispoliitikat üks läänemaailma jaoks, millest õhkub kompromissivalmidust, ja teine sisepoliitilisteks läbirääkimisteks, kus valitsuskoalitsioon on endiselt väga jäikadel positsioonidel? Aitäh! Pean ütlema, et kahjuks ei saanud ma proua Veidemanni küsimusest päris täpselt aru. Sellistes küsimustes me ei pea ega ole pidanud sisepoliitilisi läbirääkimisi ühe või teise poliitilise jõu toetuse saavutamiseks. Ma ei tea, et ka teised Eesti erakonnad oleksid seda teinud. Kui me räägime Tartu rahust, lähtume selgest reaalsusest. Meil kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus. Ja kui seda tahetakse muuta, peab Riigikogu vastavaid samme astuma kas või näiteks pärast asjakohase referendumi korraldamist. Mingil muul moel põhiseadust muuta ei ole võimalik. See on fakt, millest peavad lähtuma kõik meie arutelud. Minu meelest see, et meie välispoliitika otsib kompromisse ja lahendusi, on siiski kiiduväärt asi, sest sel kombel on võimalik üht-teist ka ära teha. Loomulikult ei tähenda see, et välispoliitika peaks jääma sisepoliitikale jalgu või sisepoliitiliste kemplemiste objektiks. Tihtipeale tundub mulle, et meie välispoliitika nõrkus ongi selle liigne politiseeritus sisepoliitilises mõttes. Ta on muutunud ägeda sisepoliitilise võitluse objektiks suuremal määral, kui see minu meelest normaalne oleks. Kuid see on minu isiklik arvamus. Suur tänu! Kolleeg Olav Anton. O. Anton Aitäh, härra juhataja! Austatud peaministri kohusetäitja! Ma küsisin siin saalis Eesti Vene suhete arutamise ajal välisministri kohusetäitja Jüri Luige käest, kas ta arvab, et kui 31. augustil Vene sõjaväelased viskasid mundrid nurka või pakkisid kohvrisse ja panid nahktagid selga, olid nad sellega Eestist lahkunud. Ma ei ütleks praegu teile tema vastust, kuid ma küsin sedasama teie käest ühe täiendusega, nimelt arvestamata Paldiskit. Tähendab, arvestamata Paldiskit ja selle kohta sõlmitud lepingut, kas te väidate, et Vene sõjaväelased on Eestist lahkunud? Ma võin teile tuua hulgaliselt fakte selle kohta, et munder pakiti kokku ja nahktagi pandi selga. Tänan! Mul on väga hea meel, et härra Antoni käsutuses on selliseid fakte. Ma usun, et ta esitab need kiiresti Kaitsepolitseiametile või teistele pädevatele asutustele, kes saaksid vastavad meetmed tarvitusele võtta. Ma ainult ei saa aru, miks härra Anton oma andmeid on varjanud. Ma ei tahaks kuidagi kahtlustada härra Antonit lähedastes sidemetes olekus mõne säärase nahktagimehega. Olen veendunud, et see nii ei ole. Esitaksin ühe väikese kommentaari. Korduvalt on siin kõlanud väljend "peaministri kohusetäitja". Valitsusjuhi sellist staatust Vabariigi Valitsuse seadus ega ka põhiseadus paraku ette ei näe. Valitsus koos kõigi oma ministrite ja
peaministriga lahkub ametist seejärel, kui siinsamas, kus ma praegu seisan, on ametivande andnud uus Vabariigi Valitsus. Aitäh! Suur tänu! Kolleeg Ants-Enno Lõhmus. A.-E. Lõhmus Austatud härra esimees! Lugupeetud härra peaminister! Pärast 26. juulit olete korduvalt oma esinemistes väitnud, et te ei saa kommenteerida Venemaaga sõlmitud lepinguid enne juriidilise ekspertiisi kättesaamist. Kas see tähendab, et Vabariigi President, Vabariigi Valitsus ja Välisministeerium ei teadnud allakirjutamisel üldse, milliseid juriidilisi kohustusi allkirja andmine Eesti Vabariigile kaasa toob?? Tavaks on ju enne allakirjutamist teha endale selgeks lepingu juriidiline tähendus. Ma hindaksin sellist tegevust vastutustundetuks. Mis sundis Eesti Vabariiki minema sellisele kergemeelsele vastutustundetule teele? Millised olid need jõud, kelle mõjutusel allkirjad anti? Ma ei räägiks Vene Eesti lepingute juriidilistest tagajärgedest, vaid kordan, et nendega seotud probleemid on tekkinud või võivad tekkida nende erinevast tõlgendamisest. Minul on kõnealustest lepingutest oma selge arusaamine. Esialgu erinesid ka tõlkevariandid üksteisest tunduvalt, kusjuures näiteks küsimus Vene sõjaväelaste tööstaa ist sai üheselt selgeks pärast seda, kui oli tehtud korralik tõlge. Ja selliseid nüansse oli veel. Juriidilise ekspertiisi ülesanne on välja selgitada erineva tõlgendamise võimalused, et parlament saaks oma otsustused teha. Siis võib-olla koostöös Venemaa Riigiduuma vastavate komisjonidega tuleks viia lepingud sellisesse konditsiooni, et need oleksid mõlemale poolele üheselt mõistetavad. See looks aluse ka aruteluks. Kui me aga jäämegi Riigikogus vaidlema selle üle, kuidas lepinguid tõlgendada, kanduks vaidlus kindlasti juba õige väärale põhjale. Ma ei usu, et meil oleksid põhimõtteliselt väga erinevad arusaamised sellest, mis lepingutes peaks olema või kuidas neid tuleks tõlgendada või mida nende kaudu saavutada. Arusaamatused tulenevad paljuski sellest, et juba tõlgitud on neid erinevalt, rääkimata erinevast tõlgendamisest. Kõik küsitavused ja vastuolud on võimalik välja tuua. Selleks ongi vaja korralikku ekspertiisi. Suur tänu! Kolleeg Liina Tõnisson. L. Tõnisson Tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Mart Laar! Te ütlesite Andra Veidemannile vastates, et te ei mõistnud tema küsimust. Seetõttu tulen ma selle probleemi juurde korraks tagasi. Meil on tekkinud aeg-ajalt tunne, et kodus räägitakse üht, väljaspool kodu aga teist. Me sõlmime lepinguid, mida me pärast ei taha nagu päriselt tunnistada, me teeme kodakondsuse seadust, mille eelnõud on Eestimaal ja Euroopa Nõukogus aeg-ajalt erinevad, jne. Nüüd minu küsimus. Ma muidugi loodan kõigepealt, et te ei kahtlusta mind tihedates sidemetes olemises Taani välisministriga, ehkki minu küsimus puudutab tema ütlust. Avalikul esinemisel kolm nädalat tagasi ütles praegune Taani välisminister: "Eesti poliitikute käitumisest on selgelt näha, et tegelikult on juba lepitud majanduspiiri kui reaalsusega." Kas te oleksite nii kena ja kommenteeriksite seda avalikku sõnavõttu? Kinnitan teile, et mul ei ole lähedasi suhteid Taani välisministriga. Aitäh! Mul ei ole mingit põhjust teid selles kahtlustada, proua Tõnisson. Mulle tundub, et kahjuks oleme läinud teemast kõrvale. Ma palun selliseid küsimusi mitte enam esitada, kuna need ei ole seotud härra Alatalu arupärimisega. Mis puudutab majanduspiiri või ajutist kontrolljoont, siis see on paika pandud Riigikogu poolt vastuvõetud seaduses. Samal ajal rõhutan ma veel kord: nii meile kui ka välisriikidele on selge, et tegemist on põhiseadusliku küsimusega. Ja põhiseadust rikkuda või sellest mööda vaadata ei saa. Muidugi võib üritada ka põhiseadust tõlgendada mitmeti. Ma tean, et Tartu rahu puudutavas küsimuses on välja pakutud erinevaid tõlgendusi, niisiis püütud väita, et põhiseadus ei tähenda täpselt seda, mida ta tähendab. Ma ise olen küll veendunud, et põhiseadus on üheselt tõlgendatav. Järelikult on meie maismaapiir määratud Tartu rahulepinguga, nagu see oli enne okupatsiooni.
Suur tänu! Kolleeg Juhan Aare. J. Aare Aitäh, härra esimees! Ma sooviksin härra Mart Laarilt kuulda ühte täpsustust. Te olete täna korduvalt öelnud, et Eesti Vene lepingute põhiseisukohad ja põhiformuleeringud olid palju kordi valitsuses põhjalikult arutusel. Te ütlesite seda just mõne minuti eest. Samas olete te täna korduvalt väitnud, et nende lepingute tõlgendamisel on kahjuks tegemist suure segadusega. Ei saada aru ühest, teisest või kolmandast tõlkest. Minu küsimus teile on järgmine. Miks pärast nii põhjalikku projektide ettevalmistamist ei suutnud Vabariigi Valitsus esitada kohe allakirjutamiseks ka adekvaatset eestikeelset teksti, et meil oleks võimalik olnud selliseid segadusi vältida? Ma tänan! Teatavasti toimus lepingute allakirjutamine väga pingeliste läbirääkimiste õhkkonnas. Tekstid, mis olid käigus töövariantidena, ei olnud sellised, mida teine pool oleks tunnistanud. Jõuti vastastikku vastuvõetavate sõnastusteni. Just viimased sõnastused lähtuvad põhimõtetest, mis olid valitsuses paika pandud. Fikseeriti teatud sätted, mis on Eesti Vabariigile olulised, kaasa arvatud näiteks toosama punkt, mille kohaselt erusõjaväelastele ei arvestata Vene sõjaväes teenitud aega tööstaa i hulka. Need olid valitsuse seisukohad, mis anti kaasa ja delegatsioon sai tegutseda nende raamides. Ühe või teise sõnastuseni jõuda polnud sugugi kerge. Tuletagem meelde olukorda, mis tol hetkel valitses Eesti Vene suhetes ja kui keerulised olid läbirääkimised. On selge, et mitmeid asju võime tagantjärele vaidlustada, tõlgendada nii- või naamoodi. Ma rõhutaksin siiski fakti, et nende lepingute sõlmimise tulemusena on põhiküsimus lahendatud ja võõrväed Eestist lahkunud. Suur tänu! Selle arupärimise kohta rohkem lisaküsimusi ei esitata. Kolleeg Kalle Kulbok on esitanud arupärimise välissuhtlemisseaduse kohta. Palun, härra peaminister! Alustan jälle dokumendist, mis on saabunud mulle Välisministeeriumist. Välislepingute sõlmimine ning nendega seonduvad küsimused on õiguslikult reguleeritud põhiseaduse IX peatükis, välissuhtlemisseaduse II osas ja rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis. Välissuhtlemisseadus näeb ette vajaduse korral delegatsiooni või töögrupi moodustamise Vabariigi Valitsuse poolt. Käesoleval juhul oli delegatsioon moodustatud ning lepingute tekstid koostati Eesti ja Venemaa valitsusdelegatsioonide kohtumiste käigus. Valitsus on nimetatud lepingute projekte korduvalt arutanud oma istungitel. Siin on mul ka mõningad protokollinumbrid. Nii et igal huvilisel on võimalik asja kontrollida. Tööd on otsustatud jätkata ning täpsustatud ka põhimõtteid, mille kohaselt on selge, et lepingute eelnõud said põhimõttelise heakskiidu. Kuskil ei ole kirjas, et need oleksid tagasi lükatud. Mis puudutab vastust küsimusele, kas valitsus on vastavalt seadusele välislepingute eelnõud enne allakirjutamist heaks kiitnud, siis tuleb rõhutada, et ilmselt on selle tähendus jälle tõlgendamise küsimus. Lepingute komplitseeritust arvestades on võimalik heaks kiita põhimõtteline üldsuund, jättes üksikasjade täpsustamise läbirääkimisteks, mis eelnevad allakirjutamisele. Selline on olnudki valitsuse suhtumine. Valitsuse 28. juuli istungi protokollis nr. 53 on kirjas allakirjutatud lepingutega seonduva käsitlemine 1. päevakorrapunktina. Selles protokollis on märgitud, et kuna lepingud on varasema seisuga võrreldes muutunud, on valitsus otsustanud saata need ekspertiisi, mis on vajalik ka ratifitseerimisseaduste eelnõude ettevalmistamiseks. Ja mis puutub volitustesse, siis nagu ma eelmisele küsimusele vastates juba ütlesin, annab välissuhtlemisseadus presidendile ja ka välisministrile volituse lepingud alla kirjutada. Milline aga on lepingute õiguslik tähendus, kui ei järgne nende hilisemat heakskiitmist ega olda nõus nende kohustuslikkusega? Siin võib tõesti kerkida küsimus, milline on võimalik vastuolu välissuhtlemisseadusega. Ma tean, et ka õiguskantsler on nendelesamadele küsimustele vastanud. Tegemist on keerulise õigusliku probleemiga. Seda enam peab valitsus vajalikuks igal juhul ekspertiis korralikult ära teha. Ekspertiisi vajalikkus on väljaspool kahtlust. Kõik peab olema üheselt selge. Muide, ka viimase, Paldiskit puudutava kokkuleppe teksti jõudis valitsus enne allakirjutamist arutada. Samal ajal tuleb arvestada konkreetset olukorda, kus nende esimeste lepingute allakirjutamine toimus. Siit ilmselt tulenebki see, miks asi just nii läks. Suur tänu! Arupärija esimene täpsustus. Kolleeg Kalle Kulbok.
K. Kulbok Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu esimene täpsustus on välissuhtlemisseaduse 19 kohta. Sa väitsid, et valitsus on arutanud välislepingute erinevaid projekte, ent välissuhtlemisseaduse 19 räägib, et ettevalmistatud välislepingu eelnõu peab olema valitsuse poolt heaks kiidetud. Jutt on ettevalmistatud, mitte ettevalmistamata eelnõudest. Kas see minu arusaamine seadusest on mõistetav ka peaministrile? Jah, loomulikult. Dokumendid, mis jõudsid valitsusse, olid kindlasti vajalikul määral ette valmistatud. Meie ei arutanud ainult ühte või teist punkti. Samal ajal on selge, et sellisel kujul, nagu need dokumendid oli ette valmistanud Eesti Vabariigi Välisministeerium, vaevalt küll olid nad vastuvõetavad Vene poolele. Me arutasime neid terviklikke tekste korduvalt, tulime nende juurde tagasi, arutasime üldpõhimõtteid, täpsustasime veel kord, millised on delegatsiooni volitused. Iga kord oli meil arutelu ajal ees üks ettevalmistatud lepingutekst. Alati anti delegatsioonile ka suunised, kui kaugele võib järgmises läbirääkimiste voorus minna ja kuidas päevakorda võetavat küsimust arutada. See on keerukate läbirääkimiste puhul ometi äärmiselt oluline. Siin ilmselt ei saa võtta täiesti jäika positsiooni. Küll aga olid jäigad teatavad põhimõtted, mis delegatsioonile kaasa anti. Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok, teine täpsustus. K. Kulbok Aitäh! Teie jutus on korduvalt kõlanud, et vajalik on juriidiline ekspertiis. Ilmselt on see vajalik siis, kui kõrvalekalded heakskiidetud põhimõtetest on nii suured, et muutub üldse küsitavaks, kas allakirjutatud välisleping oli valitsuse poolt eelnevalt heaks kiidetud. Kas ma saan sellest selgelt ja üheselt aru ning kas meie arvamused on siin kattuvad? Ma ei saa öelda, et need kattuksid. Vaadates seda probleemi, mis seoses Eesti Vene lepingutega on tekkinud, ei ole minu meelest tegemist põhimõttest kõrvalekaldumisega. Põhimõte, mille valitsus delegatsioonile kaasa andis, oli see, et Vene sõjaväelane ei saa automaatselt Eesti Vabariigis elamisluba. See oli selge ühemõtteline seisukoht, millest mitte mingisugust võimalust taganeda ei olnud. Ja selge oli ka see, et elamislubade andmine kuulub Eesti valitsuse pädevusse. Sellest põhimõttest lähtusid kõik sõnastused. Et jõuda kokkuleppele, sõnastati veel viimases läbirääkimiste voorus üks või teine koht ümber. Praeguseks on tekkinud olukord, kus Eesti ja Vene pool tõlgendavad elamislubade andmise punkti erinevalt. Meie tõlgendame seda nii, et kogu asi lähtub Eesti praegusest seadusandlusest ja valitsuse dokumentidest. Seaduste alusel kavatseme hakata elamislubasid välja andma nii, nagu see on toimunud juba enne Vene Eesti lepingute allakirjutamist. Samal ajal on selge, et lepinguid tõlgendatakse ka Eesti-siseselt mitut moodi. Et selgusele jõuda, millised asja reguleerimise võimalused on valitsusel, tulebki teha juriidiline ekspertiis. Võimalikud vastuolud on vaja kõrvaldada. Mingisugust karjuvat vastuolu ma praegu siiski ei näe. Valitsus kavatseb rakendada olemasolevaid määrusi ja dokumente põhimõtteliselt nii, nagu seda tehti juba enne lepingute allakirjutamist. Suur tänu! Kolleeg Kalle Kulbok, kolmas täpsustus. K. Kulbok Aitäh! Ma saan nüüd aru, et on vaja teha juriidiline ekspertiis selle kohta, kas toimus seaduserikkumine või mitte. Oletame, et juriidiline ekspertiis teeb kindlaks teatavate protseduurireeglite rikkumise. Kas sellisel juhul võib välissuhtlemisseaduse 21 3. lõiget tsiteerides öelda, et välissuhtlemise sisseseadmisel ei ole õiguslikku tähendust? Ma jätaksin sellele küsimusele vastamise härra õiguskantslerile. Siin on ka minul väga pikk analüüs, kus öeldakse nii poolt kui ka vastu ning seda rahvusvahelise õiguse ja Eesti põhiseaduse järgi. Ma tõesti ei loe ennast praegusel hetkel pädevaks siin üldist hinnangut andma ja arvan, et sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata õiguskantsler. Ühtaegu ma rõhutan, et vastuollu minek volitustega ilmneb tõesti siis, kui
juriidilises ekspertiisis näiteks selgub, et kõikidel Vene erusõjaväelastel on õigus automaatselt saada endale Eestis elamisluba ja et valitsusel puudub otsustamispädevus selles küsimuses. Või kui näiteks selgub, et Vene sõjaväelane, olles Eesti Vabariigi kodanikuga võrreldes eelisolukorras, saab kõik oma sõjaväes veedetud aastad arvestuskaardile. Sellisel juhul on tõesti tegemist vastuoluga. Siis käivitub juba mingisugune muu protseduur ja tuleb pöörduda õiguskantsleri poole, et selgust saada, millised on selle õiguslikud tagajärjed. Kuid ma rõhutan veel kord, et ma ei näe praegusel hetkel nendes kolmes punktis, mis meile olid olulised, sellist vastuolu. Siin tuleb panna asjad paika juriidiliselt. Suur tänu! Kolleeg Jüri Toomepuu. J. Toomepuu Tänan, härra juhataja! Härra peaministri asetäitja! Ühest teie vastusest eelmisele küsimusele võis aru saada, et te olete nüüd mõistnud, mis on Eesti territoorium. Pärast seda teisele küsimusele vastates te väitsite, et Vene väed on Eestist lahkunud. Miks te väitsite koos "Isamaa" poolt ametisse pandud presidendiga oma kõnes 1. juulil, et Vene väed on Eestist lahkunud? Millal te hakkasite aru saama, et nad ikka päriselt ei ole Eesti territooriumilt lahkunud? Kas te saate sellest üldse aru või ei saa? Mul on see praegu ikkagi veel ebaselge. Me võime selle sõnademänguga tegelda lõputult, kuid minu arvates pole sellel lihtsalt erilist mõtet. Minu meelest me saame kõik enam-vähem ühtemoodi aru meeldib see meile või mitte, et me räägime Vene sõjaväe viibimisest või mitteviibimisest praegu meie kontrolli all oleval territooriumil. Mulle on arusaamatu, miks härra Toomepuu selle üle nii tohutut kurvastust tunneb, et Vene vägesid seal enam ei ole. Seda, kas vägede väljaviimise leping on selline või teistsugune, saab Riigikogus arutada. Kõigele lisaks ei puuduta härra Toomepuu küsimus härra Kulboki arupärimist. Suur tänu! Kolleeg Ants Erm. A. Erm Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Ma alustan sellest, mille üle viimati diskussioon oli. Vägede väljaviimise lepingut saab mõista kahtemoodi, tõepoolest sedasi, et Eesti Vabariigi territoorium on määratud praeguse kontrolljoonega, või teisiti, nimelt nii, et Vene pool ei ole lepingut täitnud. Kolmandat võimalust siin praegu ei ole. Peale nende põhimõtete, millest te juba rääkisite ja millest Eesti Vabariik ei olevat taganenud, on veel tõepoolest see territooriumi põhimõte. Ja teine põhimõtteline säte on see, et Vene erusõjaväelastel on õigus müüa oma kortereid, kusjuures on jäetud isegi täpsustamata, kas ainult neid kortereid, mis kuuluvad riigile, või igasuguseid kortereid. Praeguse sõnastuse kohaselt võib ta näiteks eramajas üüritava korteri vabalt maha müüa. Omanikul ei ole mingisugust õigust protesteerida, sest välislepingul on ülimuslik jõud Eesti seadusega võrreldes. Ja nüüd ma küsin. Kas valitsuses oli heaks kiidetud ka see põhimõte, et Eesti Vabariigi territooriumi defineeritakse nii, nagu ta selles lepingus on defineeritud? Teiseks. Kas korterite omanikupoolse nõusolekuta müümine kui üks oluline säte oli samuti valitsuses heaks kiidetud? Kindlasti ei. Mis puudutab esimest küsimust, siis on Vabariigi Valitsus kogu aeg lähtunud põhimõttest, et Eesti piir on määratud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Nagu ma enne juba ütlesin, olen ma kindel, et siin tuleb sisse viia täpsustus või vastav klausel, mis muudab selle punkti üheselt mõistetavaks. Siis saaksid kõik aru, et jutt on Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevast territooriumist. Suur tänu! Kolleeg Olav Anton. Vabandust! Oli ka teine küsimus, mis puudutas kortereid. Mul ei ole praegusel hetkel lepingu teksti ees. Minu mälu järgi on seal sees sõnad "seaduses ettenähtud korras". See peaks omavoli välistama. Aga ootame ka selles küsimuses ära õigusliku ekspertiisi.
O. Anton Aitäh, härra juhataja! Austatud Mart Laar! Mul on väga kahju, et te ei ole informeeritud sellest, mida teab iga põlvepikkune poisike Harjumaal. Käige valijatega rohkem kohtumas, siis te saate informatsiooni ka väljastpoolt kaitsepolitseid. Ja nüüd konkreetne küsimus. Kas teie arvates kõik need sõjaväelased, kes olid tegevteenistuses Vene relvajõududes 1994. aasta 30. augusti seisuga, on lahkunud Eesti jurisdiktsiooni alt olevalt territooriumilt? Kui ei, siis kas valitsusel on informatsiooni, kui palju neid siia on jäänud? Praegusel hetkel on selge, nagu me valitsuses korduvalt oleme öelnud, et Vene pool on allakirjutatud lepinguid mitmes punktis rikkunud. Ja üks punkt ongi see, et meie territooriumil seda ka minu käsutuses olevatel andmetel on kindlasti selliseid inimesi, kellest te räägite. Osa neist on oma olemasolust lausa avalikult teatanud. Nii et see pole mingi saladus. Mis puutub isikutesse, kellest avalikult ei teata, siis palun konkreetsed andmed nende kohta, kui härra Antonil neid on, anda kaitsepolitsei käsutusse, kuna viimane selle asjaga tegeleb. Mitmeid sääraseid inimesi on Eesti Vabariigis juba kinni peetud. Täpsema ülevaate olukorrast on kaitseminister lubanud esitada lähinädalatel valitsusele. Kaitseministeeriumile ja teistele ametiasutustele on tehtud ülesandeks anda pilt, kui palju selliseid inimesi on Eestisse jäänud ja kui sügav see probleem tegelikult on. Siis saame juba rääkida ka numbritest. Nagu ma tean, tuleb härra kaitseminister täna täiendavasse infotundi vastama teie küsimustele. Nii et võimalik on ka temalt olukorra kohta küsida. Suur tänu! Kolleeg Ants-Enno Lõhmus. A.-E. Lõhmus Veel kord tänu härra esimehele! Härra peaminister! Ma tulen uuesti tagasi teie poolt korduvalt rõhutatud juriidilise ekspertiisi küsimuse juurde. Ma loodan väga teid nõustuvat minuga, et juriidilise ekspertiisi tegijate seisukohad võivad olla teile lohutuseks või kurvastuseks. Nad võivad mõjutada minu ja teiste Riigikogu liikmete arusaamist ühest või teisest küsimusest, mida leping käsitleb, kuid ei pea mitte mingil määral muutma teise lepinguosalise seisukohti, sest Venemaa ei pruugi nõustuda meie tehtava juriidilise ekspertiisi tulemustega. Kuidas te mõtlete lahendada vastuolusid, mis on juba tekkinud ja kindlasti tekivad tulenevalt lepingu erinevast tõlgendamisest meil ja Vene poolel? Meil on selles asjas teatavad kogemused olemas. On ju Eestil Venemaaga alla kirjutatud ka varasem, 1991. aasta leping, mille mitmeid punkte on pooled täiesti erinevalt tõlgendanud. Vahelduva eduga on seda tehtud siiamaani. Seejuures ma rõhutaksin, et näiteks kodakondsuse küsimustes pole erinev tõlgendamine takistanud Eesti Vabariigil oma otsuseid vastu võtmast ega neid ka ellu viimast. Mis puudutab aga kõnealuseid lepinguid, siis ma soovitan see on tõesti minu täiesti isiklik soovitus, ma ei esinda käesoleval juhul terve valitsuse ega Välisministeeriumi seisukohta neid lepinguid, kui nad Riigikogusse jõuavad, väga rahulikult ja paralleelselt Venemaa parlamendi vastavate institutsioonidega menetleda, et jõuda ühisele arusaamisele nende tähenduses. Seejärel on Riigikogul ja ilmselt ka Venemaa parlamendil võimalik langetada oma otsused. Aseesimees T. Kelam Suur tänu! Selle arupärimisega seoses kolleegidel küsimusi enam ei ole. Võtame käsile 5. arupärimise, mille autoriks on kolleeg Ants-Enno Lõhmus. See on esitatud 23. augustil ja puudutab kultuurautonoomia seadust. Palun! Aitäh härra Lõhmusele arupärimise eest! Ma tahaksin loota, et see arupärimine ja sellele vastamise kohustus, mis pandi Kultuuri ja Haridusministeeriumile, lükkab mõningad asjad liikuma. Midagi rõõmustavat mul härra Lõhmusele kahjuks vastata ei ole. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadusega on Vabariigi Valitsusele pandud järgmised kohustused: panna paika rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise kord, kinnitada rahvusliku kultuurinõukogu valimiste korraldamiseks valimiste peakomitee koosseis, välja töötada ja kinnistada vähemusrahvuse kultuurinõukogu valimise eeskirjad ning vajaduse korral lõpetada vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse asutuste tegevus. Seda viimast küll ilmselt vaja ei lähe. See on põhimõttelise võimalusena kirja pandud. Pärast kultuurautonoomia seaduse vastuvõtmist ja jõustamist on olnud probleeme peaasjalikult sellega, milline ministeerium peaks hakkama antud alaga tegelema. Põhimõtteliselt peaks selleks