OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2025 KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr 096049 Võhma - Tallinn 2016
Sissejuhatus Käesolev uurimis-arendustöö alusel valminud planeerimisdokumendi Võhma linna kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 koostamist alustati 2016. aasta augustis ja aruanne valmis OÜs Pilvero Võhma Linnavalitsuse tellimusel 2016. aasta novembris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuse Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Võhma linna kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Võhma Linnavolikogu ja valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Võhma linna, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse linna soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ning esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilismajanduslik analüüs (s.h toodi välja soojuse hinnad pärast rekonstrueerimisi), pakutakse soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükkides 3-11. Antud arengukava koostamine toimus Võhma linna spetsialistide koostöös OÜ Pilvero töögrupiga, kuhu kuulusid: Ülo Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 086076), Siim Link (Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8, kutsetunnistuse nr 096049) ja Livia Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 065740). Töö täitjad tänavad Võhma linna vastava ala spetsialiste osutatud abi eest lähteandmete saamisel. 2
Sisukord Sissejuhatus... 2 1 Laiendatud kokkuvõte... 6 2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad... 7 2.1 Piirkonna iseloomustus... 8 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus... 12 2.3 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil... 13 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime... 13 2.5 Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid... 14 2.5.1 Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses... 14 2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid... 17 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika... 21 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte... 25 3 Olemasolevad soojuse tarbijad... 26 3.1 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus... 33 4 Katlamaja... 34 5 Kaugküttevõrk ja kaugküttepiirkond... 36 6 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad... 42 7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik... 44 8 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang... 45 8.1 Võhma erinevad arenguvariandid... 45 8.2 Majandusliku võrdluse alused... 45 8.3 Alternatiiv 1 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine... 46 8.4 Alternatiiv 2 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine, kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine... 50 8.5 Alternatiivide võrdlus... 50 8.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus... 52 9 Energiasäästust ja soojuse maksumusest tarbijale... 53 10 Riskianalüüs... 54 11 Tegevuskava... 56 12 Lisa 1 Alternatiiv 1... 57 12.1 Investeeringutoetuseta... 57 12.2 50% investeeringutoetust... 59 13 Lisa 2 Alternatiiv 2... 61 13.1 Investeeringutoetuseta... 61 3
13.2 50% investeeringutoetust... 63 Joonised Joonis 2.1 Viljandi maakond... 7 Joonis 2.2 Võhma linn apaiknemine... 8 Joonis 2.3 Võhma linna rahvastikupüramiid, 1.01.2016... 9 Joonis 2.4 Võhma linna rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011... 10 Joonis 2.5 Võhma linna võimekuse indeks... 13 Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 2014, GWh... 14 Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja 2014. aastatel... 15 Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050.... 16 Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050.... 16 Joonis 2.10. Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 bbl = 159 l... 17 Joonis 2.11 Nafta hinna muutus 11.2015 kuni 02.2016. [http://www.oil-price.net/en/articles/20- dollar-oil-price-and-six- trends.php]... 17 Joonis 2.12 Nafta hinna muutus vahemikus aprill.2016 kuni september 2016. [http://www.nasdaq.com/markets/crude-oil.aspx]... 18 Joonis 2.13. Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015]... 18 Joonis 2.14. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta.... 19 Joonis 2.15. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus... 20 Joonis 2.16. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos... 21 Joonis 3.1 Võhma Kool... 26 Joonis 3.2 Võhma Lasteaed ja Vaba Aja Keskus... 26 Joonis 3.3 Ettevõtete ja ühingu objekte... 27 Joonis 3.4 Võhma Konsum... 27 Joonis 3.5 Kortermajad... 27 Joonis 3.6 Kalevi tänava kortermajad... 28 Joonis 3.7 Valik kortermajasid... 28 Joonis 3.8 Tarbimise jaotus... 33 Joonis 3.9 Linnavalitsuse hoone... 33 Jooni s 4.1 Võhma katlamaja... 34 Joonis 4.2 Katel... 34 Joonis 4.3 Hakkpuiduladu... 34 Joonis 4.4 Reserv-tippkoormuskatel... 35 Joonis 5.1 Tugedel paiknev võrk... 36 4
Joonis 5.2 Maja seintel kulgev torustik... 36 Joonis 5.3 Õhutorustiku üleminek maa-aluseks kanalis paiknevaks... 36 Joonis 5.4 Olemasoleva kaugküttevõrgu skeem... 39 Joonis 5.5 Olemasoleva kaugküttevõrgu plokkskeem... 40 Joonis 5.6 Võhma linna kaugküttepiirkond... 41 Joonis 7.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel... 44 Joonis 8.1 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik... 46 Joonis 8.2 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu skeem... 48 Joonis 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu plokkskeem... 49 Joonis 8.4 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik... 50 Tabelid Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Võhma linna sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta... 11 Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, /tuh m 3... 19 Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus... 20 Tabel 3.1 Korterelamute soojustarbimine kütteks, MWh... 30 Tabel 3.2 Korterelamute soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh... 30 Tabel 3.3 Kooli soojustarbimine, MWh... 30 Tabel 3.4 Lasteaia soojustarbimine, MWh... 30 Tabel 3.5 Vaba Aja Keskuse soojustarbimine, MWh... 31 Tabel 3.6 Ettevõtete soojustarbimine kütteks, MWh... 31 Tabel 3.7 Ettevõtete soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh... 31 Tabel 3.8 Võhma kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus... 32 Tabel 5.1 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed... 37 Tabel 6.1 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad... 42 Tabel 8.1 Võhma linna tarbimisstsenaariumid... 45 Tabel 8.2 Kaugkütte arengualternatiivid... 45 Tabel 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon... 47 Tabel 8.4 Tehniliste näitajate võrdlustabel... 51 Tabel 8.5 Soojuse hind, EUR/MWh... 52 Tabel 10.1 Kaugkütte rekonstrueerimine, SWOT analüüs... 54 Tabel 10.2 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed... 55 Tabel 11.1 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava... 56 5
1 Laiendatud kokkuvõte Võhma linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrk ja katlamaja kuuluvad Võhma ELKO AS-le. Võhma linna soojusvõrgus on 19 kaugküttetarbijat: 3 linna hallatavat objekti, 6 ettevõtte või ühingu objekti, ja 10 korterelamut. Tuumiktarbijateks on korterelamud. Kaugküttevõrguga võiks liituda üks potentsiaalne tarbija - Võhma Linnavalitsuse hoone aadressiga Tallinna 15, mis on momendil otsesel elekterküttel. Hoone asub kaugküttepiirkonnas. Katlamaja on rekonstrueeritud 2010. aastal. Samuti on rekonstrueeritud enamik kaugküttevõrku. Katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisteks on kasutatud riiklikke toetusi. Soovitav on jätkata kaugküttega ja rekonstrueerida vana kaugküttevõrgu torustik ja liita uus tarbija. Hinnanguline kaugküttevõrgu torustike uuendamise maksumus on 410 000 EUR+KM. Investeeringule on võimalik taotleda toetust kuni 50% ulatuses. 6
2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Viljandi maakond asub Eesti kesk- ja lõunaosas. Maakond piirneb läänes Pärnu, põhjas Järva, idas Tartu ja kagus Valga maakonnaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Maakonna idapiiril paiknev madalapõhjaline ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärv (pindala 271 km²) on Eesti suurim siseveekogu. Viljandi maakonna administratiivne keskus on Viljandi linn. Viljandi maakonnas on lisaks Viljandile veel 2 linna Mõisaküla ja Võhma, 3 vallasisest linna, 8 alevikku ja 254 küla. Maakonnas asub Eesti suurim küla Sandra küla, mille pindala on umbes 173 km 2 (Joonis 2.1). Viljandi on rahvaarvult Eesti 6. maakond ja pindalalt Eesti 4. maakond. Üle 90% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Viljandi maakonna majanduses on traditsiooniliselt olulisel kohal põllumajandus. Kui Eestis on primaarsektori osakaal majanduses alla 4%, siis Viljandi maakonnas on see üle 13%. Ka sekundaarsektoril on Viljandi maakonnas veidi suurem osakaal (üle 35%) kui Eestis keskmiselt (veidi üle 30%). Viljandi maakonnas tegutsevad sellised tuntud ettevõtted nagu AS Ekseko, AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, AS Viljandi Metall, AS Kolmeks ja AS Hansa Candle 1. VILJANDI MAAKOND Rahvaarv 47 853 Pindala 3 420,04 km² Asustustihedus 14,0 elanikku km² kohta Maakonna keskus Viljandi linn Omavalitsusüksusi 3 linna ja 9 valda VÕHMA KÕO SUURE JAANI KOLGA JAANI VILJANDI KÕPU VILJANDI HALLISTE TARVASTU ABJA MÕISAKÜLA KARKSI 10 km VÕHMA HALLISTE linn vald Joonis 2.1 Viljandi maakond 1 Eesti Statistika, http://www.stat.ee/ppe-viljandi-maakond 7
Väikelinn Võhma asub Viljandi maakonna põhjapiiril, praktiliselt keset Eestit. Võhma naabriteks on Viljandi maakonna Kõo ja Suure-Jaani vald ning Järva maakonna Türi vald. Linna läbivad Tallinn Lelle Viljandi raudtee ja Viljandi Tallinn maantee. Linna nimetuse sai Võhma 1993. aastal. Rahvaarvult on Võhma linn Viljandi maakonna üheksas ja pindalalt kõige väiksem omavalitsusüksus. Nõukogude ajal ja taasiseseisvunud Eesti algusaastatel oli Võhma monofunktsionaalne alev, kus praktiliselt tegutses üks ettevõte Võhma Lihakombinaat. Pärast lihakombinaadi likvideerimist oli asulas ülikeeruline olukord. Tänaseks on tegevust alustanud mitmed väikeettevõtted, millest üks huvitavamaid on Šveitsist Eestisse elama asunud perekond Wüthrichi poolt juhitav küünlavabrik OÜ Eesti Valgus, kus ka huvilistel on võimalik küünlatootmisega tutvuda. Teised linna olulisemad ja tuntumad äriühingud on AS Largo (mahlad, karastusjoogid), OÜ Gift Line (käsitöökaartide tootmine, trükiteenused, ekskursioonid tehases), OÜ Vivaro (saekaater) ning OÜ Prenton (metsamaterjali ülestöötamine ja transport). 2 2.1 Piirkonna iseloomustus Joonis 2.2 Võhma linn apaiknemine 01.01.2016. aasta seisuga elas Võhma linnas 1 314 inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 2,7% (Tabel 2.1) 3. Võhma linna rahvastiku soolis-vanuselise koosseisust ja selle muutumisest annab pildi Joonis 2.3 4. Elanikke jääb vähemaks, sest sünnib vähem lapsi ja rändesaldo on negatiivne Võhmast lahkub rohkem inimesi, kui juurde tuleb. Võhma linnas on ülekaalus vanemad inimesed. 2 http://www.stat.ee/ppe-vohma-linn 3 http://www.stat.ee/ppe-46792 4 http://www.stat.ee/ppe-49881 8
Rahvastiku asustustihedus on 936 inimest km 2 (Joonis 2.4) 56. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 806,22. Joonis 2.3 Võhma linna rahvastikupüramiid, 1.01.2016 5 Võhma linna üldplaneering, AS ENTEC 2001.a. 6 http://www.stat.ee/ppe-47043 9
Joonis 2.4 Võhma linna rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011 Võhma linna pindala 193,3 ha. Maakatastris on registreeritud 438 katastriüksust pindalaga 122,08 ha, mis on 63,5% kogu Võhma linna pindalast. Registreeritud maast 62,0% (75,56 ha) on eraomandis, 27,0% (33,02 ha) on munitsipaalomandis, 9,5% (11,63 ha) on riigiomandis ja 1,5% (1,87 ha) on segaomandis. 36,5% Võhma linna maast on jätkuvalt riigi omandis olev maa ehk reformimata maa. 7 7 Võhma linna arengukava aastateks 2015-2025, Võhma 2016. 10
Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Võhma linna sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta 2012 2013 2014 2015 2016 Rahvaarv, 1. jaanuar 1 337 1 324 1 282 1 285 1 314 Elussünnid 13 4 15 14... Surmad 24 21 17 25... Sisseränne 50 30 47 59... Väljaränne 82 53 42 59... Ülalpeetavate määr 66,9 69,1 69,8 71,6 66,5 Demograafiline tööturusurveindeks 0,67 0,70 0,63 0,59 0,60 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku 1 300,6 1 339,1 1 376,0 1 421,9... füüsilise isiku tulumaks 469,7 492,1 532,8 552,9... Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud kokku 1 208,1 1 263,0 1 290,5 2 000,1... üldised valitsemissektori teenused 146,5 158,3 151,9 167,4... majandus 73,1 64,9 67,8 502,9... vaba aeg, kultuur ja religioon 168,7 145,6 169,9 216,9... haridus 673,2 733,2 735,2 795,1... sotsiaalne kaitse 98,8 98,0 92,5 140,7... Toimetulekutoetused, eurot 24 120,2 26 280,1 16 657,2 13 554,4... Registreeritud töötud 41 37 25 27... Äriühingud 34 32......... Müügitulu, miljonit eurot 12,31 11,13......... Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 685,24 712,78 749,51 806,22... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 436 439 449 424... Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² 0 0 0 144... mitteelamute suletud netopind, m² 51 50 0 0... Üldhariduse päevaõpe Koolid 1 1 1 1... Õpilased 185 153 148 138... Üldkasutatavad rahvaraamatukogud 1 1 1 1... lugejaid 480 406 417 372... XLS andmefail 11
Ettevõtlus Võhma linna ettevõtluse arengut toetavaks teguriks on soodne asend Kesk-Eestis. Eesti taasiseseisvumise ajaks oli Võhmast kujunenud nn ühe ettevõtte linn. Võhma Lihakombinaat oli asula suurim tööandja kuni 1996. aastani, mil ettevõte pankrotistus. Võhmas on valdavalt kuni kümne töötajaga mikroettevõtted. Ettevõtlusvormi järgi on Võhmas ülekaalus osaühingud, järgnevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja mittetulundusühingud. 2014. aasta mai seisuga töötab Võhmas 56 osaühingut, kaks aktsiaseltsi, 24 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 10 mittetulundusühingut. Tegevusvaldkondade järgi on kõige rohkem 22% hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid ning mootorsõidukite remontimisega tegelevaid ettevõtteid (15), järgnevad põllumajandusettevõtted 16% (11 ettevõtet) ja töötleva tööstuse ettevõtted 13% (9 ettevõtet). Ehitusettevõtteid on kuus. Lisaks tegeldakse Võhmas järgmiste valdkondadega (üks ettevõte igas valdkonnas): elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus; finants- ja kindlustustegevus. Elamumajandus Linn soovib luua tingimused elamuehituse käivitamiseks ning aidata kaasa elukeskkonna kaasajastamisele Kõikide korruselamute ja linna asutuste soojussõlmed on renoveeritud. Energiamajandus Võhma linnas on tsentraalne kaugküttevõrk, mille kogupikkus on 2,4 km. Linna katlamaja teeninduspiirkonna moodustavad seitse 60 korteriga ja kolm 18-korterilist korrusmaja, Võhma Kool, lasteaed-raamatukogu-päevakeskus, Vaba Aja Keskus, kooli spordihoone, saun, AS Võhma ELKO, tööstusettevõted AS Largo, OÜ Prenton, trükifirma Emerson TEN OÜ ja Viljandi TÜ kauplus Konsum. Võhma linna soojatarbijaid varustatakse soojuse ja sooja veega AS Võhma ELKO katlamajast. 2010. aastal rekonstrueeriti Võhma katlamaja ning viidi üle hakkpuidule, paigaldati 3 MW hakkekatel, reservkatlaks jäi 3 MW põlevkiviõlikatel. 2013. aastast alates töötab katlamaja ka suveperioodil, tagades elanikele sooja tarbevee. 8 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab KOVi erinevate võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha 9. 10. oktoobril 2014. a toimus Geomedia OÜs valminud kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi avaldamine. Töö tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 2005-2013. Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates 2005. aastast võimalik analüüsida linnades ja valdades toimuvaid arenguid. Iga KOV saab oma tulemusi võrrelda teistega ja vastavalt sellele määrata oma arengu seisu, jälgida selle dünaamikat aastate lõikes ja vajadusel kavandada arengustrateegia muutmist. 2011. aastal oli Võhma linna võimekuse indeks 39, millega oldi tol ajal 226 KOVi hulgas 195 kohal (Joonis 2.5). 8 Võhma linna arengukava aastateks 2015-2025, Võhma 2016. 9 http://geomedia.ee/moiste/ 12
Joonis 2.5 Võhma linna võimekuse indeks 10 Kahjuks ei ole Siseministeeriumi kodulehel varem asunud andmekogu enam leitav ja seda ilmselt ei täiendata iga-aastaselt. 2.3 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil Järgnevalt tuuakse välja Võhma linna üldised arengueesmärgid valdkondade kaupa, mida on kirjeldatud arengukava ja üldplaneeringu dokumentides. Energiamajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Energiamajanduses on kasutusele võetud säästlikud lahendused, soodustatud on taastuvate energiakandjate kasutamist; Kommunaalettevõte AS Võhma ELKO toimib jätkusuutlikult. Elamumajanduse areng. Elamumajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Sotsiaalelamufond abivajajatele on tagatud. Elamuehituses eelistada linnale sobivas mastaabis (ridamajad, ühepereelamud, villad) hoonete rajamist erakapitali baasil. Ettevõtluse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Võhma linnas toimib elukeskkonnaga kokkusobiva ettevõtluse arendamiseks vajalik taristu ja on loodud tingimused ettevõtluse arenguks. uute tegevusvaldkondade väljaarendamisele kaasaaitamine transiitliikluse teenindamise, arendus-, innovatsiooni-, puhke- ja turismialal. Soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Võhma linnas varustab tarbijaid soojusega Võhma ELKO AS. Võhma Elko AS aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Võhma linnavalitusele. Energiamajandusega tegeleb Võhma Elko ASi juht. Võhma linna volikogu määrusega nr 8 18.06.2009 (https://www.riigiteataja.ee/akt/426062012025) on kinnitatud kaugküttepiirkond. 2016. aasta augustis kehtib soojuse hind lõpptarbijale ~51 /MWh. 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Soojuse hind kaugküttetarbijatele on 51 /MWh + KM. Võhma linna palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 806,22. Statistikaameti kodulehel olevas tabelis (Tabel 1.2) puuduvad andmed hilisemate aastate kohta. 10 http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/kov-indeks/#story=0 13
Kütuste tarbimine liigiti, GWh Kütuste tarbimise trend, GWh Kui võtta elamute eluruumide pinna normaalaasta küttesoojuse erikasutuseks 120 kwh/(m 2 a), siis nt 56 m 2 korteri omanik peaks aastas soojuse eest tasuma 120*56*61,2/1000 = 411 eurot, mis teeb vähem kui töötaja neto kuupalk (~656 /k), see on umbes 5% töötava elaniku keskmisest palgatöö sissetulekust. Kui peres teenivad kaks inimest, siis soojuse osakaal on pere eelarves väiksem, kuid üksikul pensionäril võib see moodustada olulise osa aastasest sissetulekust. Keskmise elaniku järgi vaadates ei tundu tasu aastase soojuse eest olevat väga suur, kuid elanike sissetulekud võivad olla asulati ja töökoha järgi väga erinevad ning mõnedele võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem. Võrreldes Euroopa 28 riigiga, on Eestis majapidamiskulude osakaal (ligi 18 % keskmisest sissetulekust ning vähem kui 60 % Eesti keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35 % sissetulekust) alla ELi keskmise (vastavalt 22 % ja 41%). Euroopa võrdluses on välja toodud positiivsena laialtlevinud kortermajade majandamisel tegutsevaid korterühistuid ning negatiivsena hoonete väga suur energia kasutus, suured maksuvõlad 11. 2.5 Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid 2.5.1 Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütuste tarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) ajavahemikul 2005-2014 on kergelt langeva trendiga, jäädes piiridesse 10,3 TWh (10 318 GWh) 2014. aastal ja 14,7 TWh (14676 GWh) 2011. aastal. 2014. aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui 2005. aastal (Joonis 2.6), kuid arvesse võtta tuleb ka 2014. aasta sooja talve mõju. 2014. aastal oleme jõudnud kütuste tarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad 2008-2009). 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku) Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 2014, GWh 12 11 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 12 Eesti Statistika 14
Kerge kütteõli 4% Põlevkiviõli 8% Raske kütteõli 1% Muu kütus 7% 2005 Kivisüsi 1% Põlevkivi 14% Turvas 3% Biogaas 0,4% Kerge kütteõli 2% Põlevkivigaas 11% Jäätmekütus 3% 2014 Muu kütus 4% Põlevkivi 10% Turvas 3% Põlevkiviõli 3% Puit 21% Puit 31% Maagaas 41% Maagaas 33% Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja 2014. aastatel Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste struktuuri aastatel 2005 ja 2014, siis võib vaadeldud ajaperioodil täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel, võrreldes varasemate aastatega, vähenenud kõigi fossiilsete kütuste tarbimine ja suurenenud biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks. Alates 2013. aastast on lisandunud ka üks uus energiaallikas jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis bilansis ~3% 2014. aastal (Joonis 2.7). 13 Kokkuvõtvalt võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada järgmisi trende: 1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi. 14 Joonis 2.6 näeme kütuste kasutuse vähenemist soojuse tootmisel perioodil 2005-2014. Joonis 2.8 on esitatud soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni 2050 aastani ja Joonis 2.9 elektri kasutuse muutuse stsenaariumid samas perspektiivis. 15 Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, samas soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel, seda nii elektri kui soojuse tootmisel. Joonis 2.7 esitatud võrdlusel näeme, et kui 2005. aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis 2015. aastal juba 31%. Huvitav, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus). 13 Eesti statistika 14 ENMAK, www.energiatalgud.ee 15 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=energiatarbimine&menu-1 15
Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050. Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050. 16
$/bbl 2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös vaadeldakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi, kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Järgnevalt on esitatud Joonis 2.10 (vt ka Joonis 2.11 ja Joonis 2.12) ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta, lähima 10 aasta hinna muutuse Maailmapanga prognoos (nafta hind dollarites barreli kohta). Joonis 2.13 on esitatud teise olulise kütuse, maagaasi, mis mingil määral sõltub nafta hinnast, Maailmapanga hinnaprognoos aastani 2020. 16 Grude Oil Price Forecast 110 100 90 80 70 60 104.1 96.2 52.5 51.4 54.6 57.9 61.5 65.3 69.3 73.6 78.2 83.2 88.3 50 40 30 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars Joonis 2.10. Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 bbl = 159 l Joonis 2.11 Nafta hinna muutus 11.2015 kuni 02.2016. [http://www.oil-price.net/en/articles/20-dollar-oil-price-and-six- trends.php] 16 http://www.worldbank.org/en/research/commodity-markets. 17
$/mmbtu $/MWh Joonis 2.12 Nafta hinna muutus vahemikus aprill.2016 kuni september 2016. [http://www.nasdaq.com/markets/crudeoil.aspx] Gaasi hinna prognoos 13 41.0 12 38.2 35.8 11 36.2 27.0 10 28.0 24.6 24.6 24.6 24.6 24.6 9 8 7 6 5 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 46.0 41.0 36.0 31.0 26.0 21.0 16.0 11.0 6.0 1.0 $/mmbtu $/MWh Joonis 2.13. Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015] Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad hinnaprognoosis on alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna ei sisalda riiklikke makse (näit aktsiis, jne). Kokkuvõtlikult võiks öelda, et maagaasi hind jääb nii IMF kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on täna, nominaalhindades võib olla täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas, mis on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut võiks Eesti Statistikaameti (ES) poolt avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.14). Joonis 2.14 esitatud maagaasi hind EUR/MWh ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind 2013. ja 2014. aastal on Eesti keskmine, 2015. aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud ES lühiajastatistikast, mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades kütuste aktsiisipoliitikat Eestis (Tabel 2.2), hakkavad tulevikus tõusma nii maagaasi kui kerge kütteõli hinnad. 18
EUR/MWh 2016. aasta alguse naftahind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USD barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea oluliselt ei tõuse, olevat veel languseruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks ette prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, /tuh m 3 Tähtaeg /tuh m 3 Kuni 31.12.2015 28,14 Alates 01.01.2016 33,77 Alates 01.01.2017 40,52 45 43 41 39 37 35 33 31 29 27 Maagaasi hinna prognoos (nominaal) 25 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 2.14. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta. Euroopa Liidus ja s.h Eestis on kliimapoliitika raames võetud pikaajaline suund taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks energiamajanduses ja transpordis. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (s.h tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas tuua turba, kui kohaliku küttematerjali (kuigi ELi mõistes fossiilne ehk mittetaastuv kütus), kasutamise laienemise. Iseasi, kas kasutuse võtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusskeeme pakutakse. Puitkütused Kui osa eksperte arvavad, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest. 17 Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega). 2015. aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 18 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim (Joonis 2.15). Jätkunud on 17 Äripäev 22.07.2015 18 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 19
nii dollari kui küttepuidu kerge kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1% 19 ning küttepuit on odavnenud 0,6%, 20 mis mõlemad täiendavalt tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eelpooltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2015. aasta teises kvartalis, võrreldes eelmise kvartaliga, kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27%. 21 Joonis 2.15. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind - www.plus500.ee, puiduhind - KEM hinnastatistika). 22 Tabel 2.3 esitatakse viimase viie aasta aastakeskmised puitkütuste hinnad ja Joonis 2.16 soojuseettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani 2025. Segapuudest ja raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm 3 (suhtelise niiskuse 45% juures). 23 Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus 24 Puitkütuse liik 2011 2012 2013 2014 2015* Küttepuud, /tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,75 Hakkpuit, /pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 10,74 Hakkpuit, /MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14,32 *2015 andmed on 8 kuu keskmised ja ei sisalda kõiki ettevõtteid, vaid ainult energiaettevõtteid (allikas: ES, Andmebaas, lühistatistika). 19 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 20 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 21 www.plus500.ee 22 KEM Keskühistu Eramets 23 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, 2014. 24 Statistika andmebaas, tabel KE08. 20
/m3 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Puiduhakke hinnaprognoos, /pm³ Joonis 2.16. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.16 on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel 2011 kuni 2015 (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani 2025. 2011. ja 2012. aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib mõnevõrra puitkütuse hinda, peale inflatsiooni, tõsta ka puitkütuste kasutuse suurenemine seoses vedel- ja gaaskütusel olevate katelde üleviimisega puitkütustele (kuigi 2015. aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu hakata mõjutama on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. Teise üha laialdasemat kasutust leidva kadumaise biokütusena kasutatava puitpelletite hinnad suure tõenäosusega lähiajal järsult ei suurene. See kütus on maailmas vabalt kaubeldav ja ei ole näha põhjuseid, mis prognoosiks olulist hinnamuutust. Eestis on viimsel ajal hind pigem stabiliseerunud ja olenevalt asukohast, kogusest ja kvaliteedist saab puitpelleteid osta hinnaga 160-180 /t (big-bag) või 200-220 /t puhurautoga kohaletoimetamisega. Loomulikult esineb mõnedel tarnijatel veidi kõrgemaid hindu. 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumenti Eesti energiamajandus 2015. Eesti Arengufondi aruanne, 2015, Tallinn 25 (üldeesmärgid, visioon, soojusmajandus, elamumajandus). Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust 13.12.2015 seisuga. 26 Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes tänase tasemega. Vastavalt dokumendis Euroopa Liidu Energia Teekaart 2050 sätestatud eesmärkidele 25 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/eaf._eesti_energiamajandus_2015.pdf 26 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 21
on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80 protsenti (võrreldes 1990. aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajadusel katta kuni kolmandiku Eesti gaasi tarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ning mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele. 2013. aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitmete indikaatorite alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas. 27 Energiamajanduse keskkonnamõjud olid perioodil 2010 2014 mõlemasuunalised. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemist primaarenergia tarbimises, võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti positsioon World Energy Council i poolt koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksis on langenud. Soojusmajanduse põhilised väljakutsed on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes 2014. aastal nii katlamajades (langus 8% vs 2010) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% vs 2010). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38 protsendini (langus 13% vs 2010) ning maagaasi osakaal vähenes 42 protsendini (langus 6% vs 2010). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi, tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast trendist. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tulemusena hakkab tarbija jaoks suurenema võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikeks väljakutseteks elamufondi madal energiatõhusus ning probleemiks sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma täiendava toetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ning energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks. Sealjuures on rekonstrueerimisega vaja tegeleda nii korterelamutes kui ka väikeelamutes. Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil 2014 2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärgiks ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse ning tervena elatud aastate kasv läbi parema sisekliima ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud Energiaühistute Programmi ülesandeks oli kaasa aidata lõpptarbijate kulude vähendamisele ja parema elukeskkonna loomisele ning uute ettevõtlusvormide motiveerimisele ja investeeringute kaasamisele. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja 27 Võrreldavad andmed 2014. aasta kohta polnud analüüsi koostamise hetkel (11.2015) kättesaadavaks tehtud 22
nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning tegeleda vajalike alusandmete koondamise ja analüüsiga. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Arengufondi aruande 28 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energia tootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta seadusandlust nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energia tootmiseks, edastamiseks ja müügiks energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali realiseerimiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seadus Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu 29 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi 2020. aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka rida olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid: Kogu seaduse eesmärk on suunata ka energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu eluringi kulude vähendamisele, vastukaaluks seni levinud peamisele hankekriteeriumile odavaim soetusmaksumus. Suunata lõpptarbijaid ise oluliselt ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. See saavutatakse, tagades lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutades arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav Arendada energiateenuste turgu, mis on eelduseks käesoleva eelnõu tulemuslikuks rakendamiseks ning üldiste eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb korraldada teabe levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske. Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks EL-i struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. Visioon soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani 2050 30 Soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkondlikud väljakutsed: Märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üledimensioneeritud ja tehniliselt vananenud. Demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vajalik on selgitada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või kõrge soojuse hinna tõttu. 28 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 29 http://eelnoud.valitsus.ee/main#r0qvpmmv 30 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 23
Kehtiv kaugküttealane regulatsioon ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 (Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln -> ~6,1 mln /a). 6.2.2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln -> ~3,9 mln /a). 6.2.3. Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln -> ~0,07 mln /a). 6.2.4. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln -> ~1 mln /a). ÜF meetme 4.3 (Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 4.3.1. Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln -> ~15,6 mln /a). Kaugkütteseaduse muutmise seadus Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga 07.09.2015 31. Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on kirjeldatud alljärgnevalt: Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel. Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. Vastav määrus on vastu võetud 06.01.2016 nr 3 32. Määrus jõustub 11.01.2016. aastal. Järgnevalt on toodud kaks olulist paragrahvi nimetatud määrusest, millega peab iga toetuse taotleja arvestama: 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites; 3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas. 31 Eelnõude Infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ doclist/9b5a326e-468a-4bdc-b35a-165ae4d31c25 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012016008 24
6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse -s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele: Soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomassi) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama. Energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema. Soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama. Tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (Energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja regulatsioone. Arvestades eeltoodud trendidega tuleb soovitada, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada välja kaugküttesüsteeme kohalikel taastuvatel energiaallikatel, koos piirkondliku keskkonnaseisundi parandamisega. Viimast võimaldab paremini kaugküttesüsteem kui palju tihedalt paigaldatud lokaalseid soojusallikaid, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel) võib eelistada neid, kui nende baasil toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Kohalikud omavalitsused ja soojusettevõtjad ei tohiks unustada, et enne kaugküttesüsteemide renoveerimisele asumist tuleks korraldada soojuse ostukonkurss. (vt Kaugkütteseadus. Vastu võetud 11.02.2003. RT I 2003, 25, 154, jõustumine 01.07.2003. Kehtiv redaktsioon alates 01.01.2015, 141. Soojuse ostu korraldus). 25
3 Olemasolevad soojuse tarbijad Võhma linna soojusvõrgus on 19 kaugküttetarbijat: 3 linna hallatavat objekti, 6 ettevõtte või ühingu objekti, ja 10 korterelamut. Linna hallatavad objektid on järgmised: 1. Võhma Kool (Veski 12), vt Joonis 3.1. 2. Võhma Lasteaed Mänguveski (Veski 11), vt Joonis 3.2a. 3. Vaba Aja Keskus (Kauba 1), Joonis 3.2b. a) Võhma Kool, vaade eest b) Võhma Kool, vaade tagant Joonis 3.1 Võhma Kool a) Võhma Lastaed b) Vaba Aja Keskus Joonis 3.2 Võhma Lasteaed ja Vaba Aja Keskus Kooli võimla on 2009. aastal renoveeritud ja varustatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga. Kooli ja õpilaskodu osa rekonstrueerimine on linnavalitsusel plaanis lähiaastatel. Lasteaed on renoveeritud. Eraldiseisvad ettevõtete ja ühingute objektid: 1. Saun/Võhma ELKO (Kauba 3), vt ka Joonis 3.3a. 2. MTÜ Sinule Jäähall (Sepa 4), vt ka Joonis 3.3b. 3. Largo (Sepa 3), vt ka Joonis 3.3c. 4. Emerson Ten OÜ (Kauba 5), vt ka Joonis 3.3d. 5. Võhma Konsum (Tallinna 16), vt ka Joonis 3.4. 6. OÜ Prenton (Tartu 1a). 26
Kauba 3 hoones asub ka Fie Merike Hintsalu, kelle soojustarbimist mõõdetakse eraldi. Käesolevas töös on Kauba 3 hoonet vaadeldud hoonepõhiselt ühe tarbijana. a) Saun/Võhma ELKO b) MTÜ Sinule Jäähall c) Largo d) Emerson Ten OÜ Joonis 3.3 Ettevõtete ja ühingu objekte Joonis 3.4 Võhma Konsum Kõik korterelamud on valdavalt rekonstrueerimata, vt ka Joonis 3.5 - Joonis 3.7. Otsaseinad on rekonstrueeritud nt Kalevi 6 korral. Veski 9 ja Kalevi 2 korral on soojustatud üks otsasein. a) Väike 14a, Loigu 2 ja Väike 12a b) Kalevi 6, Kalevi 2 ja Veski 9 Joonis 3.5 Kortermajad 27
a) Kalevi 1 b) Kalevi 2 c) Kalevi 4 d) Kalevi 6 Joonis 3.6 Kalevi tänava kortermajad a) Silla 6 b) Veski 9 c) Loigu 2 Joonis 3.7 Valik kortermajasid 28
Korterelamute kaugküttesoojuse eritarbimine tarbevee soojendamiseks oli 2015 a tarbitud andmete põhjal keskmisena 54 kwh/(m 2 a) ja küttesoojuse eritarbimine oli 136 kwh/(m 2 a). Normaalaasta küttesoojuse keskmine eritarbimine on 165 kwh/(m 2 a). Tarbevett soojendavad kaugküttega: 1. Kõik korterelamud 2. Kool ja lasteaed 3. Saun (Kauba 3) Soojustarbijad on varustatud juba 1996 aastast plaatsoojusvahetitega soojussõlmedega, kõigis on ka soojusarvestid. Soojuse tarbimine on tarbijate juures mõõdetud. Erinevate tarbijate 2013-2015 aasta reaalaasta soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 3.1- Tabel 3.7. Hoonete soojuse tarbimises on kokkuvõtvalt esitatud allpool toodud tabelis, vt Tabel 3.8. 29
Tabel 3.1 Korterelamute soojustarbimine kütteks, MWh KE_Küte Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 735 524 647 362 26 0 0 0 75 341 442 440 3592 2014 758 523 458 292 89 0 0 0 59 344 537 584 3644 2015 673 506 439 318 82 0 0 0 65 416 372 473 3343 Tabel 3.2 Korterelamute soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh KE_SV Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 108 108 108 108 108 110 110 105 108 108 108 108 1300 2014 103 103 103 103 103 128 54 127 103 103 103 103 1236 2015 103 103 103 103 103 134 130 126 103 103 103 103 1317 Tabel 3.3 Kooli soojustarbimine, MWh Kool Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 127 97 118 65 10 0 0 4 15 48 71 79 634 2014 134 96 70 54 10 2 0 0 10 62 78 95 611 2015 105 96 76 56 27 0 0 0 5 65 64 101 595 Tabel 3.4 Lasteaia soojustarbimine, MWh Lasteaed Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 25,00 17,00 21,00 13,00 4,00 0,00 0,00 2,00 6,80 14,20 16,00 18,00 137 2014 25,00 21,00 17,00 13,00 7,00 0,00 0,00 0,00 15,00 13,00 17,00 18,00 146 2015 24,00 19,00 18,00 16,00 5,00 0,00 0,00 0,00 3,00 14,00 17,00 18,00 134 30
Tabel 3.5 Vaba Aja Keskuse soojustarbimine, MWh Vaba Aja Keskus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 30,90 24,80 27,80 15,60 1,20 0,00 1,20 0,00 6,80 14,60 20,40 23,40 167 2014 29,50 23,00 21,10 14,30 3,90 0,00 0,00 0,00 4,00 12,90 20,30 22,10 151 2015 25,50 20,90 19,20 15,00 5,00 4,70 0,00 0,00 0,00 18,10 16,00 19,00 143 Tabel 3.6 Ettevõtete soojustarbimine kütteks, MWh EV_küte Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 77 55 105 39 27 12 12 1 18 48 62 52 508 2014 133 66 49 54 14 4 0 3 11 37 50 80 501 2015 79 66 55 41 13 0 0 0 1 41 48 64 407 Tabel 3.7 Ettevõtete soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh EV_SV Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 3 3 3 3 3 2 3 3 3 3 3 3 34 2014 2 2 2 2 2 3 1 1 2 2 2 2 23 2015 4 4 4 4 4 6 4 4 4 4 4 4 51 31
Tabel 3.8 Võhma kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus Aasta KE_Küte EV_küte Kool Lasteaed Vaba Aja Keskus KE_SV EV_SV Kool_SV Lasteaed_SV Kokku Köetav pind, m 2 24 536 9 117 6 503 1 177 949 24 536 852 6 503 1 177 42282 Reaalaasta tarbimine, MWh 2013 3592 508 536 96 167 1300 34 98 41 6372 2014 3644 501 513 105 151 1236 23 98 41 6312 2015 3343 407 497 93 143 1317 51 98 41 5991 Normaalaasta tarbimine, MWh 2013 3936 556 588 105 183 1300 34 98 41 6840 2014 4026 553 567 116 167 1236 23 98 41 6828 2015 4044 493 602 112 173 1317 51 98 41 6931 Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta, kwh/(m 2 a) 2013 160 61 90 89 193 53 39 15 35-2014 164 61 87 98 176 50 27 15 35-2015 165 54 93 95 183 54 60 15 35-32
2015 a tarbimise alusel tarbivad kortermajad 78% ja linna objektid 14% soojusest, vt ka Joonis 3.8. Linna objektid 872MWh 14% Ettevõtted 458MWh 8% Kortermajad 4660MWh 78% Tuumiktarbijateks võib lugeda kortermajasid. Joonis 3.8 Tarbimise jaotus 3.1 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Kaugküttevõrguga võiks liituda üks potentsiaalne tarbija - Võhma Linnavalitsuse (ka pritsimaja) hoone aadressiga Tallinna 15, mis on momendil otsesel elekterküttel, vt ka Joonis 3.9. Hoone asub kaugküttepiirkonnas. Joonis 3.9 Linnavalitsuse hoone Olemasolevate tarbijate korral vaadeldakse koolimaja ja korterelamute rekonstrueerimist. 33
4 Katlamaja Katlamaja kuulub Võhma ELKO AS-le. Võhma katlamaja (vt ka Jooni s 4.1) rekonstrueeriti 2010. aastal ja viidi üle hakkpuidu küttele. Jooni s 4.1 Võhma katlamaja Paigaldatud on hakkpuidukatel Komforts AK-3000S (Läti) võimsusega 3 MW, vt ka Joonis 4.2. Joonis 4.2 Katel Hakkpidukatel on varustatud multitsükloniga ja kuivtuhaärastusega. Hakkpuiduladu (vt Joonis 4.3) võimaldab ladustada 3000 m 3 hakkpuitu. Joonis 4.3 Hakkpuiduladu Reserv-tipukoormuskatel Vapor võimsusega 3 MW (1995 a) ja mis on vastustatud põletiga Oilon RP-300T-H, vt ka Joonis 4.4. Katel töötab põlevkiviõli kergfraktsiooniga. 34
Joonis 4.4 Reserv-tippkoormuskatel 35
5 Kaugküttevõrk ja kaugküttepiirkond Kaugküttevõrgu torustik kuulub Võhma ELKO AS-le. Katlamajast välja minev postide peal asetseb võrk (DN250) on vana endise lihakombinaadi aegne aurutorustik, vt Joonis 5.1. a) DN250 õhutorustik b) DN250 õhutorustik Joonis 5.1 Tugedel paiknev võrk DN250 õhus paiknev torustik on otstarbekas asendada eelisoleeritud toruga DN200 ja paigutada maa alla. Osa õhutorustikust kulgeb majade seintel, sh eravalduses olevate (Joonis 5.2), mis on soovitav viia maa alla. a) Largo haru kulgeb jäähallist üle b) Hoone seinal kulgev torustik Joonis 5.2 Maja seintel kulgev torustik Õhutorustik läheb üle maa-aluseks kanalis paiknevaks torustikuks punktiks S3, vt ka Joonis 5.3 ja Joonis 5.4. a) Õhutorustiku lõpp b) Punkt S3 Joonis 5.3 Õhutorustiku üleminek maa-aluseks kanalis paiknevaks 36
Maa all kanalis paiknev magistraal on vana ning see on soovitav asendada uute eelisoleeritud torudega. Uue võrgu rajamisel tuleb muuta trassi, et võrk ei kulgeks enam läbi eramaade. Enamus võrku on erinevatel aegadel vahetatud eelisoleeritud torude vastu. Enamik magistraale uuendati 2005 ja harutorustikku 2010 aastatel. Olemasolevatest torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 5.1. Tabel 5.1 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - H1 DN250 104 Maapealne. Vajab rek. H1 -Largo DN50 41 Maapealne.Vajab rek. H1 - H2 DN250 4 Maapealne.Vajab rek. H2 - Jäähall DN50 5 Maapealne.Vajab rek. H2 - H3 DN250 33 Maapealne.Vajab rek. H3 - S1 DN65 5 Maapealne.Vajab rek. S1 - Emerson Ten DN65 22 Eelisol. H3 - H4 DN250 33 Maapealne.Vajab rek. H4 - H5 DN65 50 Maapealne.Vajab rek. H5 - Saun DN50 4 Maapealne.Vajab rek. H5 - S2 DN50 2,5 Maapealne.Vajab rek. S2 - Vaba Aja Keskus DN50 93 Eelisol. H4- S3 DN200 138 Maapealne S3 - H6 DN200 114 Vana. Kanalis. Vajab rek. H6 - Konsum DN65 28 Eelisol. H6 - S4 DN200 41 Vana. Kanalis. Vajab rek. S4-H7 DN200 231 Eelisol. H7 - H8 DN100 165 Eelisol. H8 - Väike 14a DN80 105 Eelisol. H8 - H9 DN100 44 Eelisol. H9 - Väike 12a DN100 6 Eelisol. H9 - Loigu 2 DN80 99 Eelisol. H7 - H10 DN150 59 Eelisol. H10 - H11 DN100 149 Eelisol. H11 - Kool DN80 103 Eelisol. H11 - Lasteaed DN50 119 Vana. Kanalis. Vajab rek. H10 - H12 DN125 106 Eelisol. H12 - Veski 9 DN80 15 Eelisol. Veski 9 - Kalevi 2 DN65 28 Eelisol. H12 - H13 DN100 91 Eelisol. H13 - Kalevi 1 DN65 6 Eelisol. H13 - H14 DN100 51 Eelisol. H14 - Silla 6 DN80 37 Eelisol. 37
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m H14 - H15 DN100 26 Eelisol. H15 - Kalevi 4 DN80 66 Eelisol. H15 - H16 DN80 52 Eelisol. H16 - Kalevi 7 DN50 77 Eelisol. H16 - Kalevi 6 DN80 41 Eelisol. Kokku - 2394 Kaugküttevõrgu põhiandmed: Kogupikkus: 2394 m, millest eelisoleeritud toru 1700m. Veemaht: 79 m 3, Kaalutud keskmine diameeter: 128,8 mm. Olemasoleva võrgu skeemi kujutab Joonis 5.4. 38
Joonis 5.4 Olemasoleva kaugküttevõrgu skeem KM katlamaja, JH jäähall, L-Largo, E-Emerson Ten, VAK Vaba Aja Keskus, S-saun, K Konsum. L2 Loigu 2, V12a Välja 12a, V14a-Välja 14a,, G Kool, LA lasteaed, V9 Veski 9, K1 Kalevi 1, K2 Kalevi 2, K4 Kalevi 4, K6 Kalevi 6, K7 Kalevi 7, S6 Silla 6. Olemasoleva võrgu plokkskeemi kujutab Joonis 5.5. 39
Joonis 5.5 Olemasoleva kaugküttevõrgu plokkskeem 40
Võhma Linnavolikogu on 18.06.2009 vastu võtnud määruse nr 8 Võhma kaugküttepiirkonna määramine. Käesoleva määrusega on kehtestatud ka kaugküttepiirkonna piirid Võhma linnas, vt Joonis 5.6. Joonis 5.6 Võhma linna kaugküttepiirkond Kõik olemasolevad tarbijad asuvad kehtestatud kaugküttepiirkonnas. Samuti asub piirkonnas potentsiaalse tarbijana vaadeldud Linnavalitsuse hoone aadressiga Tallinna 15. 41
6 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest ja indikaatoritest annab ülevaate Tabel 6.1. Tabel 6.1 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad Näitaja 2013 2014 2015 Normaalaasta/ Keskmine Ühik Tarbitud kütus naturaalühikutes, põlevkiviõli 8 26 72 0 tonn Tarbitud kütus energiana, põlevkiviõli 86 281 778 0 MWh Tarbitud kütus naturaalühikutes, hake 10091 9492 8745 10958 m 3 Tarbitud kütus energiana, hake 8577 8068 7433 9314 MWh Tarbitud kütused energiana 8664 8349 8211 9314 MWh KM-st väljastatud soojus 7422 7516 7083 8047 MWh sh õlikatel 73 239 661 0 MWh sh hakkekatel 7349 7277 6422 8047 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 85,7 90,0 86,3 88,1 % sh õlikatel 85,0 85,0 85,0 85,0 % sh hakkekatel 85,7 90,2 86,4 86,4 % Tarbimine, küte 4899 4914 4483 5424 MWh Tarbimine, soe vesi 1473 1398 1507 1507 MWh Tarbimine kokku 6372 6312 5991 6931 MWh Võrgukadu kokku 1050 1204 1092 1116 MWh Suhteline võrgukadu kokku 14,2 16,0 15,4 13,9 % Võrgu torustike kogupikkus 2394 2394 2394 2394 m Võrgu erisoojuskadu 50 57 52 53 W/m Ühendatud tarbimistihedus 2662 2637 2503 2896 kwh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 128,8 128,8 128,8 128,8 mm Erikoormuse karakteristika, K 21 20 19 22 kwh/(a*mm*m) Soojustarbimise tihedus 24 23 22 26 kwh/(a*m 2 ) Soojuse ülekandejõudlus 1,11 1,11 1,11 1,11 kw/m Kaugkütte kasutegur 73,5 75,6 73,0 74,4 % Suhteline võrgukadu. Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 13,9%, mida võib lugeda keskmiseks näitajaks. Võrdluseks 2014. a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14-18%. 33 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised: 33 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 42
2016 a: mitte üle 16%, Alates 2017 a: mitte üle 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord. Ühendatud tarbimistihedus on suhteliselt hea 2896 kwh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus 2511-2733, Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kwh/(a*m). 34 Erikoormuse karakteristika K näitab soojustarbimise (kwh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk see näitab kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust e kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioneeritust (st kui sobivalt on valitud torude läbimõõdud ülekantavate soojushulkade jaoks). Dimensioneerituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist vastavalt tarbijate soojuskoormusele. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristika. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristika sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on antud karakteristika, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristika, seda lähemal on tarbija(d). Optimaalse kaugküttevõrgu torude läbimõõtude korral, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristika väärtustest 70-80 kwh/(a*mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikarakteristika suurenemise suunas ja alates väärtusest 20 kwh/(a*mm*m) allapoole on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendist. 35 Võhma võrgu korral on erikoormuse karakteristika väärtus 22 kwh/(a*mm*m), mida on võimalik mõnevõrra suurendada optimaalse diameetriga torude paigaldamisega. Siiski võib öelda, et erikoormuse karakteristika on suhteliselt madal ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent on olulise tähtsusega lõpphinnas. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kwh/(a*m 2 ). Võhma võrgu korral on see näitaja 26 kwh/(a*m 2 ). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse (tarbimisvõimsuse, ehk nt soojussõlme paigaldatud küttesoojusvaheti võimsuse) suhet võrgu pikkusesse. Üldjuhul loetakse minimaalseks 1 kw/m ja optimaalseks 2 kw/m. Võhma võrgu korral on vastav näitaja 1,11 kw/m. Kaugkütte kasutegur on 74,4%. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Võhma võrgu korral olla alla 72%. 34 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 35 S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2004. 43
Võimsus, kw 7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut olemasoleva olukorra kohta iseloomustab Joonis 7.1. 3000 2750 2500 2250 2000 1750 1500 1250 1000 750 500 250 0 Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Soe vesi Hakkpuit 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 7.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Viimase kolme aasta andmete alusel on normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga 2795 kw. Soojuskoormusgraafikul on tarbevee soojendamise võimsus näidatud keskmisena. Reaalselt võib hetkeline tarbevee soojendamise võimsus olla hinnanguliselt 300 kw. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 1500 kw. Katlamajja on paigaldatud 3 000 kw hakkpuidukatel. 44
8 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 8.1 Võhma erinevad arenguvariandid Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamise alternatiivseid arenguid. Kaugküttetarbijate üle viimist individuaalahendustele ei vaadelda, kuna kaugküttesüsteem toimib ning sellesse on tehtud hiljuti täiendavaid investeeringuid (nt enamus võrku on rekonstrueeritud, uus katlamaja). Kus toimub vanade võrgulõikude asendamine, seal optimeeritakse kaugküttevõrgu torude diameetrid vastavalt tarbimisandmetele ja uute tarbijate korral vastavalt hinnangulisele tarbimisele. Torude diameetrid on hinnangulised, st tegelikud lõplikud läbimõõdud selguvad projekteerimise käigus. Võhma võrgu korral vaadeldakse kahte erinevat kaugkütte alternatiivi: 1. Olemasolev kaugküttekatlamaja, kaugküttevõrgu vanade lõikude rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine võrguga (tarbimisstsenaarium S1). 2. Olemasolev kaugküttekatlamaja, kaugküttevõrgu vanade lõikude rekonstrueerimine, kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine võrguga (tarbimisstsenaarium S2). Erinevatest tarbimisstsenaariumitest annab ülevaate Tabel 8.1. Tabel 8.1 Võhma linna tarbimisstsenaariumid Olukord Tarbimine, MWh Muutus, MWh Suhteline muutus Olemasolev olukord 6931 - - S1 - olemasolevad ja uus tarbija 7023 92 1,3% S2 - kortermajade renoveerimine ja uus tarbija 4942-1989 -28,7% Kaugkütte erinevad arengualternatiivid on ülevaatlikult näidatud Tabel 8.2-s. Tabel 8.2 Kaugkütte arengualternatiivid Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus 1 Olemasolevad ja potentsiaalne tarbija (stsenaarium S1) Rek. Ol. olev Hakkpuit 2 Kortermajade renoveerimine ja potentsiaalne tarbija (stsenaarium S2) Rek. Ol. olev Hakkpuit 8.2 Majandusliku võrdluse alused Investeeringute hindamisel on tuginetud vastavaid lahendusi pakkuvate ettevõtete andmetele, Konkurentsiameti avalikele ja soojusettevõtetest saadud andmetele. Kui investeeringud osutuvad suuremaks, võrreldes käesolevas töös tooduga, siis ka vastavad soojuse hinnad tarbijale suurenevad. Toetusskeemidega tehtavad investeeringud toovad kaasa tööde langemise suhteliselt lühikesele ajaperioodile, mis moonutab teatud mõttes tavapärast turuolukorda. Kui 45
investeeringu maksumused osutuvad vastuvõetamatult kõrgeks, siis ei ole ka otstarbekas neid teostada. Soojuse hinna määramisel lähtutakse teostatavatest investeeringutest. Vaadeldakse kahte varianti: 1. Investeering tehakse toetuseta, 2. Investeering tehakse 50% toetusega. Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata toetuse korral reguleeritava põhivara hulka toetuse suurust. Kasutatud seadmete eluead ja kasutegurid tulenevad Konkurentsiameti metoodikast: Kaugküttevõrkude eluiga/amortisatsiooniperiood 40-45.a. 8.3 Alternatiiv 1 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine Sisu: Olemasolevad tarbijad ja uus tarbija. Soojusallikas: olemasolev katlamaja. Olemasolev vana kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda olemasolevatele tarbijatele võrgulõikude uuendamisel: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Võimsus, kw Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 8.1. 3000 2750 2500 2250 2000 1750 1500 1250 1000 750 500 250 0 Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Soe vesi Hakkpuit 0 1000 2000 3000 4000 5000 Aeg, h 6000 7000 8000 9000 Joonis 8.1 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Uue võrgu konfiguratsioonist annab ülevaate Tabel 8.3. Uue võrgu skeemi kujutab Joonis 8.2 ja plokkskeemi Joonis 8.3. 46
Tabel 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - H1 DN200 108 H1 -Jäähall DN50 2 H1 - H2 DN200 2 H2 - Largo DN50 46 H2 - H3 DN200 33 H3 - Emerson Ten DN65 22 H3 - H4 DN200 40 H4 - H5 DN65 50 H5 - Saun DN50 4 H5 - Vaba Aja Keskus DN50 93 H4- H4.1 DN200 51 H4.1 - H4.2 DN200 283 H4.2 - Linnavalitsus DN32 40 H4.2 - H6.1 DN200 33 H6.1 - S4 DN200 71 S4 - H6 DN65 41 H6 - Konsum DN65 28 H6.1 - H7 DN200 160 H7 - H8 DN100 165 H8 - Väike 14a DN80 105 H8 - H9 DN100 44 H9 - Väike 12a DN100 6 H9 - Loigu 2 DN80 99 H7 - H10 DN150 59 H10 - H11 DN100 149 H11 - Kool DN80 103 H11 - Lasteaed DN50 119 H10 - H12 DN125 106 H12 - Veski 9 DN80 15 Veski 9 - Kalevi 2 DN65 28 H12 - H13 DN100 91 H13 - Kalevi 1 DN65 6 H13 - H14 DN100 51 H14 - Silla 6 DN80 37 H14 - H15 DN100 26 H15 - Kalevi 4 DN80 66 H15 - H16 DN80 52 47
Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m H16 - Kalevi 7 DN50 77 H16 - Kalevi 6 DN80 41 Kokku - 2552 Joonis 8.2 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu skeem KM katlamaja, JH jäähall, L-Largo, E-Emerson Ten, VAK Vaba Aja Keskus, S-saun, K Konsum. L2 Loigu 2, V12a Välja 12a, V14a-Välja 14a,, G Kool, LA lasteaed, V9 Veski 9, K1 Kalevi 1, K2 Kalevi 2, K4 Kalevi 4, K6 Kalevi 6, K7 Kalevi 7, S6 Silla 6, LV linnavalitsus. 48
Joonis 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu plokkskeem 49
Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 1. 8.4 Alternatiiv 2 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine, kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine Sisu: Kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine. Soojusallikas: olemasolev katlamaja. Olemasolev vana kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse tarbijatele võrgulõikude uuendamisel ja uute tarbijate lisandumisel: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Võimsus, kw Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 8.4. 3000 2750 2500 2250 2000 1750 1500 1250 1000 750 500 250 0 Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Soe vesi Hakkpuit 0 1000 2000 3000 4000 5000 Aeg, h 6000 7000 8000 9000 Joonis 8.4 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik Kaugküttevõrku konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 1 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 2. 8.5 Alternatiivide võrdlus Kaugküttesüsteemi tehnilistest näitajatest olemasoleva ja uue võrgu korral annab ülevaate Tabel 8.4. 50
Tabel 8.4 Tehniliste näitajate võrdlustabel Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik Kütus Hake Hake Hake - Uue katlamaja maksumus - - - EUR Uue kaugküttevõrgu maksumus - 410 000 410 000 EUR Maksumus kokku - 410 000 410 000 EUR Tarbitud kütus naturaalühikutes, põlevkiviõli 0 0 0 tonn Tarbitud kütus energiana, põlevkiviõli 0 0 0 MWh Tarbitud kütus naturaalühikutes, hake 10958 10658 7824 m 3 Tarbitud kütus energiana, hake 9314 9059 6650 MWh Tarbitud kütused energiana 9314 9059 6650 MWh KM-st väljastatud soojus 8047 7827 5746 MWh sh õlikatel 0 0 0 MWh sh hakkekatel 8047 7827 5746 MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 86 86 86 % sh õlikatel 85 85 85 % sh hakkekatel 86 86 86 % Tarbimine, küte 5424 5516 3435 MWh Tarbimine, soe vesi 1507 1507 1507 MWh Tarbimine kokku 6931 7023 4942 MWh Võrgukadu kokku 1116 803 803 MWh Suhteline võrgukadu kokku 13,9 10,3 14,0 % Võrgu torustike kogupikkus 2394 2552 2552 m Võrgu erisoojuskadu 53 36 36 W/m Ühendatud tarbimistihedus 2896 2752 1937 kwh/m Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 128,8 125,3 125,3 mm Erikoormuse karakteristika, K 22 22 15 kwh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 26 26 18 kwh/(a*m 2 ) Soojuse ülekandejõudlus 1,11 1,06 0,67 kw/m Kaugkütte kasutegur 74 78 74 % Rekonstrueerimist võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2017-2025. Võhma võrgupiirkonnas on soojuse hinnaks 51 /MWh ilma käibemaksuta (61,2 /MWh KMga). Käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral alternatiivi rakendumise aastal võrreldes praegu kehtiva hinnaga on toodud Tabel 8.5-s. 51
Tabel 8.5 Soojuse hind, EUR/MWh Toetus 0% 50% Käibemaks Olemasolev soojuse hind Hind Alt 1 Alt 2 Muutus, % KM-ta 51,0 53,0 71 3,9 KM-ga 61,2 63,6 85,2 KM-ta 51,0 51 67 0,0 KM-ga 61,2 61,2 80,4 Hind Muutus, % 39,2 31,4 Toetuste abiga on võimalik soojuse hinnatõusu tarbijatele mõnevõrra leevendada. Võrkude rekonstrueerimisel 50% toetusega hinnatõusu tarbijatele ei ole ette näha. Korterelamute rekonstrueerimine ja sellest tulenev tarbimise vähenemine omab soojuse hinnale olulist mõju. Kui võrgud rekonstrueerida 50% toetusega ja eeldades teoreetiliselt, et pärast seda korterelamud rekonstrueeritakse, siis on soojuse hinnatõus lõpptarbijale hinnanguliselt 31,4%. Hindasid erinevatel aastatel vaadeldaval perioodil ja perioodide keskmisena on võimalik näha lisades. 8.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus Kuna olemasolev katlamaja töötab hakkpuidul, siis tinglikult on CO2 heide võrdsustatud nulliga. CO2 heide võib tekkida, kui hakkpuidukatla seisaku ajal kasutatakse põlevkiviõli. Primaarenergia kasutus muutub vastavalt võrgu rekonstrueerimisele ja tarbimisprofiili muutusele. 52
9 Energiasäästust ja soojuse maksumusest tarbijale Kortermajade rekonstrueerimisel väheneb soojuse müügikogus ja soojuse hind suureneb. Soojuse hind ei suurene muutuvkulude osas, mis on otseses seoses toodetava soojuse hulgaga. Teised kulud MWh kohta aga suurenevad. Siinkohal on tarbija seisukohalt oluline vaadata MWh hinna ja tarbitava soojuse korrutist ehk aastas soojuse eest makstavat absoluutsummat. Kasutades viimase kolme reaalaasta keskmist kortermajade tarbimist, siis sellisel juhul on kõikide kortermajade poolt aastas makstav summa soojuse eest: 4811 MWh/a*61,2 EUR/MWh=294 433 EUR/a. Kui kõik tarbijad rakendaksid energiasäästumeetmeid (Alternatiiv 2), siis soojuse hind tõuseks hinnanguliselt tasemeni 80,4 EUR/MWh ehk makstav summa on järgmine: 2730 MWh/a*80,4 EUR/MWh=219 492 EUR/a. Seega, vaatamata sellele, et energiasäästumeetmetega soojuse hind tarbijale tõuseb, tasutakse soojuse eest siiski mõnevõrra (25%) vähem, tänu väiksemale energiakasutusele. 53
10 Riskianalüüs Kaugküttesüsteemi tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt ainult hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 10.1. Tabel 10.1 Kaugkütte rekonstrueerimine, SWOT analüüs Tugevused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -müügimahtu ja ühendatud tarbimistihedust võib Eesti väiksemate linnade, külade ja alevikega võrreldes lugeda suhteliselt heaks -heitmete hajutatus Võimalused -erinevad alternatiivsed küttelahendused -rekonstrueerimistoetuse saamine -kasutada odavamat kütust/energiaallikat Nõrkused -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu komponenti soojuse hinnas Ohud -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustussüsteemide rajamisega -hakkpuidu kasutamisel probleemid kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus, ebaühtlane tükisuurus, kõikuv niiskus jms -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Sõltuvalt valitud kaugkütte soojusallika lahendusest ja valitud kütusest/energiaallikast on seadmetel teatud nõuded kütuse kvaliteedile (kehtib reegel mida väiksem süsteem, seda kõrgem peaks olema kütuse kvaliteet). Samuti ohustab tehtavat investeeringut soojustarbimise vähenemine. Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 10.2. 54
Tabel 10.2 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed Risk -tarbijate ära langemine -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustussüsteemide rajamisega -hakkpuidu kasutamisel probleemid kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus jms -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Leevendusmeede Võimalikud uued tarbijad (lähitulevikus ei ole siiski ette näha) sõltub rahvastiku suurenemisest ja majanduse arengust -kindlad kütuse tarnijad, kokkulepitud kvaliteedinõuded, hästi ettevalmistatud kütuse hanked -soojusmajanduse arengukava koostamine, tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis 55
11 Tegevuskava Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud: CO2 heite seisukohalt on soovitav jätkata puitkütustele baseeruva lahendusega. Kaugküttevõrgu korral on soovitav toetuste abiga vanad võrgulõigud rekonstrueerida. Kaugküttesüsteemiga jätkamise tegevuskava (vt ka Tabel 11.1) on toodud alljärgnevalt. Tabel 11.1 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava Tegevus Teostaja Maksumus Eellepingu sõlmimine potentsiaalse tarbijaga Pakkumiskonkursi korraldamine. Võrkude renoveerimise ja uute võrkude ehitamise projekt. Pakkumiskonkursi korraldamine. Uute võrkude ehitamine Linnavalitsuse hoones keskküttesüsteemi ja soojussõlme projekteerimine ja välja ehitamine Võhma ELKO AS Võhma ELKO AS Võhma ELKO AS koostöös ehitusettevõtjaga Linnavalitsus Töötajate palgakulu 8200 EUR+KM 410 000 EUR+KM (võimalik 50% toetust). 17000+KM Aeg/ kestus 2016-2017 kuni 2 kuud 2017 kuni 3 kuud 2017 kuni 4 kuud 2017 3kuud Rahastamise allikas Ettevõtte vahendid Ettevõtte vahendid Võhma ELKO AS vahendid, laen, 50% toetust ELi (SF) rahadest KIK i kaudu Linna eelarve 56
12 Lisa 1 Alternatiiv 1 12.1 Investeeringutoetuseta 57
ARVUTUS 58
12.2 50% investeeringutoetust 59