TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvuslik ehituse eriala Viljar Pihus MÄE-HINNI TALU ERAMU RENOVEERIMISPROJEKTI K

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvuslik ehituse eriala Viljar Pihus MÄE-HINNI TALU ERAMU RENOVEERIMISPROJEKTI KOOSTAMINE Loov-praktiline lõputöö Teemajuhendaja: Mart Keskküla Volitatud arhitekt ekspert, tase 8... Koolipoolne juhendaja: MSc Priit-Kalev Parts... Viljandi 2015

SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 4 METOODIKA... 6 1. OLEMASOLEV OLUKORD... 7 1.1 Mäe-Hinni talu ajalugu... 7 1.2 Mäe-Hinni talu elumaja tarindite tehnilise seisundi hindamine... 9 1.2.1 Vundament... 9 1.2.2 Palkkehand... 9 1.2.3 Laetalad... 9 1.2.4 Voodrilaud... 9 1.2.5 Aknad... 9 1.2.6 Välisuksed... 10 1.2.7 Siseuksed... 10 1.2.8 Küttesüsteem... 10 1.2.9 Põrandad... 11 1.3 Hoone väärtuslikud arhitektuursed detailid... 12 2. EELPROJEKTIGA KAASNEVATE TÖÖDE JA TEGEVUSTE ANALÜÜS... 13 2.1 Asendiplaan... 13 2.2 Arhitektuurne osa... 14 2.3 Ehituskonstruktsioonide osa... 15 2

2.4 Ruumiplaneerimine... 16 2.5 Vesi ja kanalisatsioon... 16 2.6 Küte ja ventilatsioon... 18 KOKKUVÕTE... 20 KASUTATUD ALLIKAD... 21 LISAD... 22 Lisa 1. Vaade Mäe-Hinni elamule edelast... 22 Lisa 2. Foto Mäe-Hinni talu elamust aastast 1994.... 23 Lisa 3. Vaade Mäe-Hinni elamule idanurgast.... 24 Lisa 4. Pragu maakivisoklis... 25 Lisa 5. Laelaudade kahjustus... 26 Lisa 6. Rõhtvoodri ja veelaua kahjustus... 27 Lisa 7. Akna raami kahjustus... 28 Lisa 8. Akna lengi kahjustus... 29 Lisa 9. Ehitusjärgsed veranda aknad... 30 Lisa 10. Veranda ukse ja selle ümbruse kahjustus... 31 Lisa 11. Ehitusjärgne tahveluks... 32 Lisa 12. Vaade elutoa leivaahjule... 33 Lisa 13. Leivaahju pöördsiibri ümbrus... 34 Lisa 14. Vaade külma toa leivaahjule... 35 Lisa 15. Külma toa leivaahi on halvas seisukorras... 36 Lisa 16. Heas seisukorras põrandlauad... 37 Lisa 17. Vaade Mäe-Hinni talule lõunast... 38 SUMMARY... 39 3

SISSEJUHATUS Antud loov-praktilise lõputöö eesmärk on koostada autori perekonnale kuuluva Mäe-Hinni talu eramu renoveerimiseks eelprojekt, et muuta vana taluhäärber kaasaegsete mugavustega elumajaks. Seda kõike sihiga säilitada vana maja arhitektuur, arvestades samaaegselt muutunud elustandardeid. Oluliseks argumendiks teema valikul oli autori soov kinnistada laiapõhjaliselt kultuuriakadeemias nelja aasta vältel omandatud teadmisi. Mäe-Hinni talu asub Võrumaal Haanja vallas Hulaku külas. Elumaja on ehitatud 1933. aastal, kuid talu ajalugu ulatub 19. sajandisse. Majapidamine paikneb Haanjamaa kuppelmaastikul, kunagistel Rogosi mõisa maadel, hajaasustatud piirkonnas lähima naabrini on linnulennult 500 meetrit. Vaatamata maja vanusele on hoone tänaseni säilinud võrdlemisi algupärasena. Kandetarindid ning küttekolded on säilinud muutusteta, avatäited on enamasti originaalid. Kõige suurem muutus on vana laastukatuse asendamine plekk-katusega. Vana maja renoveerimisel tuleb teha palju raskeid valikuid: mida säilitada, millest loobuda? Eesti talumaastikul esineb väga palju olukordi, kus vanad elumajad on teinud läbi uuenduskuuri, kuid paraku koos uuendusega kaotanud ajastutruu ilme. Vana palkkehandi ümber on ehitatud sisuliselt uus maja ning hoone vanust võib aimata vaid taamal kasvavate õuepuude järgi. Renoveerimisprojektiga soovitakse maja kohandada aastaringselt elatavaks ühepereelamuks, kus on köök, vannituba, elutuba, rahulik koht kirjatöödeks ja vähemalt kolm magamistuba. Kuna selline ruumiplaneering nõuab hoone teise korruse kasutusele võtmist, siis kaasneb muudatustega mitmeid probleeme. Praegune trepilahendus ei võimalda teist korrust igapäevaselt kasutusele võtta trepi kaldenurk on liiga suur, laeava liiga väike ja trepp on suunatud vastu korstent. Olemasolev küttesüsteem ei ole piisav, et tagada sobilik temperatuur kogu hoone ulatuses ja puudub soojustus, mistõttu maja ei ole soojapidav. Töö koostamiseks teostati hoone ülesmõõdistamine, mille põhjal valmisid hoone joonised ning hinnati tarindite seisukorda. Koostati hoone eelprojekt, võttes aluseks Haanja valla ehitusmääruse, projekteerimistingimused, energiatõhususe miinimumnõuded ning nõuded ehitusprojektile. 4

Lõputöö on üles ehitatud kahes osas, millest esimeses tutvustatakse talu ajalugu, kirjeldatakse seisukorda ning tuuakse tähelepanu väärtuslikele detailidele. Teises osas analüüsitakse eelprojektiga kaasnevaid muudatusi. Töö terviklikkuse mõistmisel on soovitatav peale esimese osa lugemist tutvuda projektiga ning seejärel jätkata teise osa lugemisega. 5

METOODIKA Töö eesmärk on energiasäästliku ja hea sisekliimaga elukeskkonna loomine vanasse palkhoonesse, säilitades hoone arhitektuuriline väärtus. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi välitööd, mille käigus tutvuti hoone ajalooga, toimus mõõdistamine ning koostati hoone tarindite ekspertiis. Teise osana teostati projekteerimine lahendati hoone õueala planeering, arhitektuurne ning konstruktsiooniline lahendus, küte, ventilatsioon, vesi ning kanalisatsioon. Ülesmõõdistamise esimene etapp oli hoone nullpunkti määramine. Esialgu soovis autor selleks kasutada vesiloodi, kuid töö käigus selgus, et oluliselt lihtsam on kasutada ristloodlaserit, mis võimaldas töötada iseseisvalt. Lisaks ristloodlaserile kasutas autor mõõdistamisel laserkaugusmõõtjat, mõõdulinti ning nihikut väiksemate detailide mõõtmiseks. Ülesmõõtmise tulemuste põhjal koostas autor hoone 3D mudeli, milleks kasutas programmi Google SketchUp. Mõõtmine ja joonestamine viidi läbi paralleelselt, kuna sedasi polnud vaja käsitsi visandatud joonistele erilist rõhku panna, sest vajadusel sai mõõtmist koheselt korrata. Välitöid alustati 2014. aasta novembrikuus. Mõõdistamise järel tehti hoonele ekspertiis, kus määratleti hoone arhitektuuriliselt väärtuslikud detailid ning hinnati erinevate hoone osade seisukorda. Tarindite paremaks hindamiseks tuli vajadusel neid avada. Näiteks eemaldati palkide seisukorra hindamiseks akna piirdelauad. Kahjustused ning väärtuslikud detailid jäädvustati fotodele ning kanti joonistele. Ekspertiisi põhjal koostati tarindite seisukorra aruanne. Projekteerimisel tekkivate probleemide ja küsimuste lahendamisel tutvus autor erialase kirjandusega. Töö eelprojekti koostamisel lähtuti ehitusseadusest ning -määrustest. Tulenevalt ehitusseadusest taotleti kohalikust omavalitsusest hoone projekteerimistingimused. Projekti koostamise aluseks võeti EVS 811:2012 standard Hoone ehitusprojekt.hoone energiaarvutused tegi autor Exceli põhises programmis Passive House Planning Package 2007 (Passiivmaja planeerimise programm). Programmiga sai arvutada erinevate tarindite soojajuhtivust ja hoone energiaklassi. Lisaks võimaldas antud programm välja arvutada projekteeritava hoone küttevajaduse, mida oli vaja kütteseadme optimaalse võmsuse määramiseks. 6

1. OLEMASOLEV OLUKORD 1.1 Mäe-Hinni talu ajalugu 1908. aasta kevadel saabus Vastseliina vallast Pari külast pärinev Peeter Heero koos naise ja nelja lapsega tööle Rogosi mõisasse. Perekonnale anti maalapp koos hoonetega, mis asus Rogosi mõisa asundusest idas. Varasemalt oli seal elanud perekond Linnas ning hiljem Peeter Kägo, kes oli läinud Siberisse paremat elu otsima. Peeter asus koos oma vanima poja Oskariga tööle mõisa puutöökotta. Mõisast nad palka ei saanud tehtud töö arvestati ümber elukoha päriseks saamise kuludeks. Heerode sissekolimise ajal oli Mäe-Hinni talu elumaja ehitus pooleli. Rogosi mõisasse elama asudes pidi perekond leppima esialgu rehetoaga. Olemas olid laudad (sealaut, lehmalaut), hobusetall ja kaks küüni kõik ühe katuse all oleva ühtse hoonena. Peremees sai mõisast palke, et pooleliolev maja lõpuni ehitada. 1910. aastal koliti uude majja sisse. Perepoeg Oskar abiellus 1918. aastal Emma Tubbiga. Perepoeg ning abikaasa Emma asusid elama Mäe-Hinni tallu. Nende perre sündis kolm poega ning kaks tütart. Pärast abiellumist käis Oskar Heero I maailmasõjas ning sealt naastes taotles ta mõisalt 1922. aastal maad, mille peal olid ka taluhooned. Oskar maksis maa eest kokku 4048 krooni. 1922. aastal maaostu taotlusega kaasas olnud dokumentidest võib talu tolleaegsete hoonete ning nende seisukorra kohta lugeda järgmist (kirjapilt muutmata): Minu käes pidada oleva krundi peal on järgmised hooned, mida ka ostu teelomandada soovin: a) Elu maja vanaldane. Ehituse jaoks mõisa poolt puumaterjal antud, omal kululehitatud. b) Laut: mõisa materjalist mõisa kulul ehitatud. d) Ait: mõisa kulul ja mõisa materjalist ehitatud. e) Rehetuba: kõlbmata, kokku varisemas. Omal ajal mõisa kulul ehitatud. g) Saun: mõisa materjalist omal kulul ehitatud. Üks osa juurde osta soovitud maast oli juba varem kuulunud Mäe-Hinni talule, kuid omal ajal oli see mõisale antud. Isa Peeter kinkis 1933. aastal talu vanimale pojale Oskarile. Talu suuruseks oli sel ajal 47,17 hektarit, millest 14 oli põllumaa. Enamus maast oli mets, mida Oskar müüs ning saadud raha kasutati uue maja ehitamisel, kuna vana maja jäi kahele perele kitsaks. 7

Palgid lõigati metsast ise vanaperemees Peeter Heero, tema poeg Oskar Heero ning pojapoeg Ernst-Evald. Maja ehitamisega tehti algust 1933. aasta kevadel ning see valmis juba sama aasta sügisel. Maja ehitamisel olid abiks kohalikud ehitusmehed Lilloja Peeter ja Kangru Sass. Pärast maja valmimist ehitati heinaküünid, hobusetall, sealaut ja rehetare koos rehealusega. Pärast uue maja valmimist müüdi vana maja Aleksander Konsapile ning see viidi Lüütseppa külla. Teisaldatud vanas majas elatakse veel praegugi. Kolhooside moodustamisega anti taluhooned Stalingradi kolhoosile, mis loodi 1949. aastal. Vanast laudast sai sigala, millest saigi Stalingradi kolhoosi seafarm. Neli aastat hiljem viidi sead laudast minema ja hoone lammutati kolhoosi korraldusel. 1968. aastal tuli majapidamisse elekter. 70-ndade algul ehitati tallu uus laut. 1985. aastal ehitati talule soome kerisega saun. Pärast pikemat pausi ehitustegevuses ehitati Mäe-Hinni talule 2008. aastal uus puukuur. 2010. aastal alustati uue garaaži ehitamist. Isakoju oli elama jäänud Oskari ja Emma tütar Salme, kes jäi kodutallu tööle. Hiljem asus ta tööle Ruusmäe kauplusesse ning sealt edasi teravilja vastuvõtupunkti arvestajaks. 1950. aastal kolis ta ligi kümneks aastaks elama Valgamaale ning 60-ndate aastate alguses tuli isatallu tagasi. Salme oli vabaabielus Hillar Soonega. 1963. ja 1967.aastal sündisid Salme ja Hillari kaks last Janno ja Kersti. Pärast Ruusmäele tagasi kolimist ei läinud Salme invaliidsusgrupi tõttu tööle ning jäi isatallu loomi pidama.talus peeti tol ajal enda tarbeks lehmi, lambaid ja sigu ning kodulinde. Talus elasid endiselt ka vanaperemees ja vanaperenaine. Oskar suri 1969. aastal ning Emma 1991. aastal. Salme ja Hillari lapsed Kersti ja Janno lõpetasid Ruusmäe Põhikooli, peale mida Janno jäi kodukolhoosi traktoristiks ning Kersti asus õppima Tartusse kutsekooli. 1988. aastal sündis Kersti Pihuse esimene laps Kätlin, sel ajal elati veel Mäe- Hinni talus. 1991. aastal sündis teine laps Viljar ning aasta hiljem kolis pere elama Misso. 1995. aastal sai Salme riigilt tagasi talu juurde kuuluva maa. 1998. aasta lõpus kirjutati Mäe-Hinni talu Salme tütre Kersti Pihuse nimele. (Käesolev peatükk põhineb intervjuudel talus elanud inimetega. Intervjuu memo asub autori valduses.) 8

1.2 Mäe-Hinni talu elumaja tarindite tehnilise seisundi hindamine 1.2.1 Vundament Hoone on ehitatud kõrgele maakivivundamendile, sokli ülemine äär asub hoone nulljoonel, sokli alumine äär on vahemikus -30 kuni -120cm. Väga halvas seisukorras on veranda vundament. Viimane ei ole eriti sügavale rajatud, mis selgitab selle ebaühtlast vajumist. Hoone põhivundament on seevastu väga heas seisukorras, kahjustustena esineb vaid üks kitsas mõra hoone idanurgas (vt lisa 4), mille sesundit peaks edaspidi jälgima. 1.2.2 Palkkehand Hoone palkkehand on ehitatud tahutud kuusepalgist, välisseinad on 20 cm ja siseseinad 12 cm paksused. Palgid on mõlemalt poolt kaetud: väljast voodrilaua, seest papi ja saepuruplaadiga, seetõttu ei ole võimalik selle seisukorda täies mahus hinnata. Läbiviidud vaatluse põhjal võib oletada, et palkkehand on heas seisukorras, sest palgid olid tavapärastest kriitilistest kohtadest (esimene palgirida, veranda trepi kõrvalt (vt lisa 10), keldri eeskoja kohalt, ning kahe vaadeldud akna lengi alt) kahjustusteta. 1.2.3 Laetalad Hoone laetalad on 20x20 cm tahutud palgid, mis paiknevad risti hoonet umbes 110 cm sammuga. Talasid on kokku kümme tükki. Laetalade rolli täidavad ka kaks majaga risti paiknevat siseseina palki. Kunagise katuselekke tõttu on neelu piirkonnas üks laetala tugevasti pruunmädaniku poolt kahjustatud. See laetala tuleb esmajärjekorras proteesida. Lisaks on kahjustada saanud 12 laelauda (vt lisa 5), mis paiknevad piki hoonet. 1.2.4 Voodrilaud Hoone rõhtvooder on paigaldatud 50-ndatel aastatel. Laudu ei ole töödeldud puidukaitsevahenditega. Tugevasti on kahjustada saanud veelaud (vt lisa 6), veranda trepi ja keldri eeskoja vahetusläheduses olevad voodrilauad. Kohati esineb kahjustusi ka esimesel laua real. Üldiselt on vooder siiski hästi säilinud ja suures osas taaskasutatav. 1.2.5 Aknad Enamus maja aknad on ehitusjärgsed, erandiks on 6 veranda akent, mis on välja vahetatud 90-ndate keskpaigas. Kõikide köetavate ruumide aknad on topeltraamiga, nende sisemist raami ei saa avada, 9

mistõttu paigaldatakse need ainult kütteperioodiks. Teise korruse aknad on üheraamilised ja veidi madalamad. Säilinud on kolm liigendatud raamijaotusega algupärast veranda akent (vt lisa 10). Aknad on halvas seisukorras: paljudel klaasidel on mõrad, kitt pudenenud, raamid pehkinud (vt lisa 6) ning mõrades. Kahel vaadeldud akna alumisel lengil olid pruunmädaniku kahjustused (vt lisa 7). 1.2.6 Välisuksed Maja välisuks on asendatud 90-ndatel. Välisuksel puudub eeskoda, mistõttu on uks aastatega kõvasti kannatada saanud ja vajab väljavahetust. Algupärane veranda välisuks on väga halvas seisukorras. Põhjuseks võib pidada ukse asukohta katuselt langevad sademed ukse ette trepile, mistõttu on uks pidevalt liigniisketes tingimustes (vt lisa 9). Uks on sedavõrd suurte kahjustustega, et seda ei ole mõistlik remontida. 1.2.7 Siseuksed Majas on kaheksa sarnast siseust (vt lisa 10), millest kahel esineb väike erinevus. Nimelt on nende uste ühe külje tahvlid eenduvad ning nende servadel puuduvad faasid. Need kaks ust on paigutatud vähemkäidavatesse kohtadesse. Uste põhiliseks probleemiks on see, et need on ülevalt servast ära vajunud, mis siiski ei takista nende avanemist. Kõige rohkem on kannatada saanud koridori ja köögi vaheline uks, millel on hulgaliselt jälgi selle intensiivsest kasutamisest täkked küttepuude transpordist, koera poolt tekitatud kahjustused. Teised uksed on tunduvalt paremas seisukorras ja vajavad ainult pisiremonti.uste piirdelauad on akende piirdelaudadega samasuguse profiiliga. 1.2.8 Küttesüsteem Hoone kütmiseks on majas leso ja soojamüüriga pliit ning kaks eelduva sokli ja karniisidega leivaahju, mis on ehitatud punastest tellisest. Ahjuvooder on üles laotud serviti asetsevatest tellistest. Pliidil on kaks küttekollet, esimene neist toidu valmistamiseks ja teine pajas vee soojendamiseks. Viimast pole kasutatud 90-ndate algusest saadik, kuna loomapidamise lõpetamise tõttu on sooja vee tarbimine oluliselt vähenenud. Pliidi põhiliseks probleemiks on nõrk tõmme kütmise alustamisel, mis on ilmselt tingitud mitme teguri koosmõjust. Esiteks puudub pliidil suvine siiber, mistõttu peavad suitsugaasid liikuma alati läbi leso ning soojamüüri. Teiseks asub küttekolde tasapind leso tasapinnast kõrgemal, mistõttu peavad suitsugaasid liikuma kolde lõpus alla poole. Kolmandaks 10

põhjustab halba tõmmet liialt pikk korstnaosa, mis läbib kõrget kütmata pööningut. Suitsugaasid jahtuvad sellises korstnas kiiresti ja selle asemel, et üles tõusta kipuvad gaasid hoopis alla tagasi. (Veski, A. 2005,lk 195) Suitsugaaside liiga madalast temperatuurist annab tunnistust seegi, et pööningu osas on korsten pigitunud. Pigi tekib suitsugaaside kondenseerumisel lõõri külmale sisepinnale. Pliidi sisse ajamise vältimiseks on soovitatav teha tuli elutoa leivaahju, mis on ühendatud pliidiga samasse ühe lõõriga korstnasse. Pliidi kohal on suur kubu, mille puidust korsten ulatus varasemalt läbi katuse, ent katusevahtuse käigus on see lõigatud lühemaks, ning ulatub nüüd teise korruse pennideni. Elutoa ahi on kütteperioodil kasutusel igapäevaselt ja erinevalt pliidist töötab see probleemideta. Samas vajaks see siiski remonti. Ahju põhiliseks probleemiks on lahtised kivid, mida leidub nii pöördsiibri ümbruses (vt lisa 13) kui ka ahjusuu ees. Parandamist vajab ka ahju tagakülg, mis on kunagi lahti võetud, ent uus vuugisegu on hakanud lagunema. Ahjul puuduvad tahmauksed, mistõttu pole seda võimalik ilma kive eemaldamata puhastada. Külma toa ahju on viimase 20 aasta jooksul kasutatud vaid mõned korrad kütteperioodi jooksul. Selline ebaregulaarne kütmine on ahju seisukorrale väga halvasti mõjunud esineb palju lahtiseid kive ning ahjuvõlv on surunud ahju ühest kohast laiali (vt foto 15). Nagu elutoa ahjul, puuduvad ka sellel tuhaluugid. 1.2.9 Põrandad Hoone eluruumide osas on tuulutatav laudpõrand. Põrandatalad kulgevad hoonega risti ja toetuvad hoone vundamendile ning kividele. Põrandlauad on punnita ca 20 cm laiad ja värvitud pruuni põrandavärviga. Põrandad on enamasti heas seisukorras, kuid ahjude vahetus läheduses esineb hulgaliselt küttepuude ladustamisest tekkinuid täkkeid. Maja põhjapoolses küljes paiknevate ruumide põrandad on ilmselt tuulepidavuse parandamiseks kaetud soome papiga. Põranda tasapind on hoone nullist nelja ruumi ulatuses -5 kuni -7,5 cm Hoone majapidamisruumide (köök, koridor, sahver) põrandad on valatud betoonist. Nende ruumide all asub kelder, mille lae ehitamisel on armatuuriks kasutatud meetrise sammuga raudteerelsse, mille vahele on valatud betoon. Ülejäänud põrand on valatud ilma armatuurita, mistõttu esineb hulgaliselt vajumisi ning mõrasid. Pliidi ette on puude lõhkumisest tekkinud süvend. Põrand on kõige ebaühtlasem köögis, mille tasapind on hoone nullist +5 kuni -2,5 cm. 11

1.3 Hoone väärtuslikud arhitektuursed detailid Veranda originaalaknad. Veranda akende puhul on tegemist väga kvaliteetse ning oskusliku puusepatööga. Aknad vajavad küll mõningast remonti, kuid nende säilitamine on maja arhitektuuri poolest vajalik. Kuna verandat pole plaanis soojustada, siis pole nende akende soojapidavus probleem. Veranda. Tegemist on selle ajastu majadele omase elemendiga, mida peaks kindlasti säilitama. Antud juhul on veranda seisukord sedavõrd halb, et mõistlik on olemasolev veranda lammutada ning ehitada uus, kuid seda tehes peaks uus veranda olema võimalikult ajastutruu. Akende raamijaotus. Akende raamijaotuse muutmisega võib rikkuda kogu hoone ilme. Seetõttu on akende asendamisel väga oluline, et säiliks nende algupärane väljanägemine. Voodrilauad. Voodrilaudade head seisukorda arvestades tasub neid taaskasutada. Põrandlauad. Põrandalaudade hea seisukorra puhul ei ole põhjust, miks ei võiks neid taaskasutada. Laiad põrandalauad on omased talupidamistele ning sobivad konteksti. Leivaahjud. Ahjude puhul võib esile tuua serviti laotud kivid. Ahjud kannavad edasi maja ajalugu ning on ainulaadsed. Siseuksed. Uksed on heas seisukorras ning väärivad säilitamist. Uute uste tegemisel tuleks kindlasti aluseks võtta olemasolevad uksed. Maakivivundament. Kõrge, heas seisukorras, seda tasub eksponeerda. 12

2. EELPROJEKTIGA KAASNEVATE TÖÖDE JA TEGEVUSTE ANALÜÜS 2.1 Asendiplaan Meie maamajade juurde on aiad ikka kuulunud. Kuid aedadel, nagu ka teistel inimese loodud süsteemidel, on omadus aja jooksul muutuda. (Banner, A. 2013, lk 45) Talumaja renoveerimist ette võttes tasuks üle vaadata ja läbi mõelda õueala planeering ning küsida endalt, kas taluhoov arvestab muutunud elustandarditega ja töötab ühtse tervikuna. Lähtudes olemasolevast olukorrast tuleb hinnata kinnistul paiknevate objektide seisukorda ja paiknemist (juurdepääsutee, abihooned, piirded, kõrghaljastus, kaev, tiik, vilja- ning iluaed), kohandades neid soovidega vastavalt ning leides kohad uutele objektidele (omapuhasti, parkimisala, suveköök, prügikonteiner). Seejuures tuleb arvestada ka seadusandlust, sest näiteks salvkaevu ja omapuhasti paiknemine kinnistul on seadustega reglementeeritud. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded) Peale seaduste tuleks tähelepanu pöörata ka rahvapärimusele. Põlistel õuepuudel on kultuurilooline tähtsus puid istutati tähtsündmuste puhul nagu maja valmimine, pulmad või lapse sünd (Tarang, L jt. 2007, lk 72). Puudel on meie rahvapärimuses suur roll, näiteks pihlakas oli üks esimesi puid, mis taluhoovi istutati, kuna pihlapuu kaitseb maja halva eest. Mäe-Hinni talus kasvab õuepuuna suur tamm. Tamme tuntakse kui jõu ja tugevuse võrdkuju (Viires, A. 2000, lk 130). Talude õuepuuna on tamm üks lugupeetavamaid ning seni kuni puu ei ohusta hooneid, tasub teda säilitada. Mäe-Hinni talu renoveerimisprojektiga on planeeritud taluõuele hulk muudatusi. Neist olulisim on juurdepääsutee asukoha muutmine, mis muudab suuresti ka õueala üldist loogikat. Uus tee kulgeb majast kaugemalt, võimaldab luua parkimisala, laseb veokitel (prügiauto) ohutult manööverdada ning loob paremad võimalused talviseks teehoolduseks. Maja ja juurdepääsutee vahele on planeeritud lipuväljakuga iluaed. 13

2.2 Arhitektuurne osa Eesti ajakirjandus hakkas rehest lahus elumaju propageerima 1870. 1880. aastail, mitte lihtsalt uuest, vaid kindlasti ka suurest ja moodsast linnalikust elumajast sai iga tõsise eesti talumehe unistus. Peale praktilise otstarbe omandas esinduslik taluelamu suure sümboolse tähenduse maja kaudu väljendasid peremehed oma jõukust ning seisundit ühiskonnas. (Pärdi, H. 2013, lk 5) 20. sajandi algul hakati elamule juurde ehitama klaasverandasid ehk palkoneid, mis muutusid kiiresti tolleagsel Liivi- ja Eestimaal maamajades peaaegu kohusustlikuks osaks. Sajandivahetusel toimus talumajade juures veel üks tähtis muutus: senised maalähedased majad hakkasid pürgima ülespoole eluruumina võeti kasutusele ka pööning. Nii ilmusid sirgetele talukatustele ärklid ja uugid, ent väga sageli jäi ärklikorruse väljaehitamine pärastiseks. Täiskahekorruselisi elamuid ehitati Eesti taludes üliharva praegu on neid teada kümne ringis. (Pärdi, H. 2012, lk 17) Hoone remont, restaureerimine või renoveerimine on alati hõlpsam, kui säilib selle algne maht ja vorm. Suuremad juurdeehitused moonutavad algset mahtu ning uue ja vana kokkuviimine on kulukas. (Keskküla, M. 2013, lk 71) Nüüdisaegsete mugavuste delikaatne põimine traditsioonilise maamaja olustikku on alati põnev väljakutse. Mäe-Hinni talu renoveerimisprojekti teostamise käigus võetakse talumaja katusekorrus kasutusse elamispinnana. Tihtipeale tekib probleem, kuidas seda teha vana maja väärtust kahjustamata. Parima lahendusena ei mõjuta ümberehitused maja välisilmet ega üldkuju (Elvisto, T & Pere, R. 2006, lk 46). Antud projekti puhul muudab teise korruse väljaehitamine maja välisilmet ainult katuseakende näol. Valikus oli ka uukide ehitamine, mis on küll ajastu mõttes antud majale sobilikum, kuid see muudaks oluliselt maja välisimelt ning hakkaks klaasverandaga konkureerima. Renoveerimistööde käigus on planeeritud välja vahetada kõik olemasolevad aknad v.a kolm veranda akent, mis restaureeritakse. Uute akende tellimisel tuleks püüda maksimaalselt säilitada vanadega sarnane ilme. Maja renoveerimisel peab Tarmo Elvisto (2006, lk 86) üheks sobimatuks jooneks akende jäämist seina sügavikku uue välissoojustuse võrra. 14

2.3 Ehituskonstruktsioonide osa Eluruumide põranda soojustamiseks uuris autor Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I uuringu esimese etapi lõpparuandes toodud põranda sõlmelahendusi ning arvutas välja nende U-väärtuse ehk soojajuhtivuse (vt tabel 1). Arvutuste käigus selgus, et pakutavatest lahendustest on kõige energiasäästlikum betoonpõrand (0,156 W/(m²K)), millele järgnes sarnase tulemusega tuulutatav põrand (0,158 W/(m²K)). Kõige kehvem oli kergkruusaga soojustatud põrand(0,359 W/(m²K), mis oli kahe eelnevalt nimetatuga võrreldes üle kahe korra kehvem. Valituks osutus siiski tuulutatav põrand, kuna selle rajamise kulud on betoonpõrandaga võrreldes väiksemad. Tabel 1. Erinevate põrandatarindite soojajuhtivuse võrdlus Betoonpõrand Tuulutatav põrand W/(m²K) mm Põrandalaud 0.140 40 Rb-plaat 1.300 70 EPS 0.033 200 Täitepinnas 250 0.156 56 cm W/(m²K) mm Põrandlaud 0.140 40 Talad/soojustus 0.14/0.040 250 Tuuletõke 0.040 30 Õhuvahe 300 0.158 62 cm Kergkruusaga põrand W/(m²K) mm Põrandalaud 0.140 40 Laagid//õhuvahe 0.140/- 100 Kergkruus 0.120 300 0.359 44 cm Allikas: autori koostatud PHPP programmi abil Konstruktsioonide osas on teine suur muudatus pööningu kohandamine eluruumideks, mis on töömahukas ja suuri ümberehitusi nõudev tegevus kõik katusetarindid tuleb uuendada. Olemasolevate sarikate probleemiks on liiga suur samm (180 cm) ning väike sarika ristlõige, mis on katuseharjas ca 12 sentimeetrit. Lisaks jäävad olemasolevad sarikad lisasoojustust välisseina paigaldades liiga lühikeseks. Uued sarikad ehitatakse saematerjalist, mida pikendatakse räästa osas vanade sarikate otstega. Sedasi säilib ka vanale hoonele omane ilme. 15

2.4 Ruumiplaneerimine Uue maja puhul saab kujundada ruumid vastavalt oma nägemusele, vana maja planeerimisel tuleb teha kompromisse ning kohandada oma soovid vastavalt maja võimalustega. Ruume planeerides tuleb arvestada nende funktsioone, et leida nende parim vastastikune asend. Lähtuda tuleks ka ilmakaartest eluruumide ja köögi paigutamisel arvestakse sooja lõunakaarega, põhjaküljele sobivad olmeruumid ja magamistoad (Keskküla, M. 2013, lk 71). Vanade majade ruumiplaneeringu põhiliseks probleemiks on läbikäidavad toad, pesuruumide puudumine ja teisele korrusele viivate treppide paiknemine/suurus. Enamasti saab pesuruume ehitada oma tähtsuse kaotanud sahvritesse, rehemajade puhul aganikku või rehealusesse. Treppide ja tubade planeeringu muutmine on oluliselt keerulisem need nõuavad enamasti suuremaid ehitustöid. Mäe-Hinni talu renoveerimisprojektiga tehti hoone esimesel korrusel võrdlemisi vähe muudatusi, kuna hoones olevad ahjud sälitati nende esialgsel kujul. Põhiliste muudatustena planeeriti maja põhjaküljel asuvasse sahvrisse pesuruum ning lähtudes trepi valemist projekteeriti teise korruse trepp, mis paigutati eluruumidesse. 2.5 Vesi ja kanalisatsioon Vana maja tervikkorrastamisel tuleb varakult tähelepanu pöörata uue veevõrgu väljaehitusele, võimalusel vana uuendamisele (Hääl, K & Mieler E. 2013 lk 257). Uue süsteemi ehitusel peab omanik valima, kas rajada salv- või puurkaev. Kaevuliigi valikul on määravaks kinnistu paiknemine, geoloogilised olud ning ka majanduslikud võimalused. Salvkaevu eeliseks on väiksemad ehituskulud, kuid nad on reostustundlikumad ning salvkaevude sagedaseks probleemiks on nn vee kadumine. Enne kaevu kasutuselevõtmist tuleb teha veeproovid. Vee kvaliteedi langetajateks on sageli rauasisaldus ja happelisus, mere läheduses võib vees leiduda ka soola. (Suurkask, V. 2012, lk 43). Mäe-Hinni talus on olemas vana salvkaev, mille vesi ei vasta nõuetele. Terviseameti laboris läbi viidud vee analüüs näitas, et kaevuvee rauasisaldus on ligikaudu 22 korda suurem lubadust (4500 µg/l). Sellisele veele on iseloomulik punakas sade. Nimetatud probleemi saab lahendada 16

rauaeraldusfiltriga, nii et see vastaks kehtivatele joogivee kvaliteedinõuetele. (Suurkask, V. 2012, lk 43) Mäe-Hinni talu kaevu teiseks probleemiks on kaevu tungiv pinnavesi, mis võib olla tingitud kaevu asukohast. Nimelt on kaev rajatud tiigi vahetusse lähedusse, nii et kevadine suurvesi ulatub kaevuni. Olukorra lahendamiseks tuleks kaevu ümber rajada veelukk, kaevates salvkaevu ümber 2 meetri sügavuse ja 0,7 meetri laiuse augu, täites selle saviga ning tampides tugevalt kinni. Nõnda ei pääse pinnavesi kaevu. Vaatamata asjaolule, et olemasoleva kaevuvee kvaliteeti oleks võimalik parandada, on tallu plaanis rajada uus salvkaev. Praeguse kaevu asukoha tõttu on raskendatud kõrvalolevate tiikide süvendamine ning kanalisatsioonisüsteemi paigutamine kinnistule. Kaevutüübi valikul langes ära puurkaev, kuna naabertalus tehtud uuringute põhjal peaks olema selles piirkonnas kaevu minimaalseks sügavuseks 180 meetrit ning ka see vesi on suure rauasisaldusega. Hoone kanalisatsiooni eesmärgiks on hoones tekkiva reovee kogumine ning selle võimalikult kiire ja ohutu hoonest välja juhtimine kanalisatsioonitorustiku abil. Kui äravool ühiskanalisatsiooni ei ole võimalik, tuleb reovesi juhtida loodusesse. Enne loodusesse juhtimist peab reovesi läbima puhastuse kohapeal, kohtpuhastis. Heitvee kvaliteet, mida võib juhtida loodusesse, on rangelt piiratud vabariigi valitsuse määrusega Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded. Kohtpuhasti ülesandeks on alandada hoonest välja juhtiava olmereovee reostusnäitajaid normidega ettenähtud piirini ja juhtida heitvesi seejärel loodusesse, vette või pinnasesse.(suurkask, V. 2012, lk 95) Reoveepuhastuses eristatakse kolme põhilist meetodit: mehhaaniline, bioloogiline- ja keemiline puhastus. Nimetatud puhastusmeetodeid kasutatakse ühel või teisel viisil omakanalisatsioonis. Omakanalisatsioon on üldkasutatava hoone, eramu või talumaja kanalisatsioon, mille reovett puhastatakse kohapeal, näiteks hoone kinnistul. Reovee puhasti valitakse seatava eesmärgi, piirangute, majanduslike võimaluste ning geoloogiliste ja hüdroloogiliste olude järgi. (Suurkask, V. 2012, lk 117) Mäe-Hinni talus puudub kanalisatsioon. Uue kanalisatsioonisüsteemi ehitamine on planeeritud üheskoos salvkaevu ehitamisega läbi hajaasustuse veeprogrammi. Valitud reovee puhastusviisiks on mehhaaniline ja bioloogiline puhastus septiku ja imbväljaku näol. Reovee pinnasesse immutamine on üks ökoloogilisemaid ja lihtsamaid reoveekäitlusmeetodeid, sest põhimõtteliselt kasutatakse ära 17

looduse isepuhastusvõimet (Suurkask, V. 2012, lk 119). Septikute ja imbväljakute asukoha määramisel on arvestatud VV määrust Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. 2.6 Küte ja ventilatsioon Ventilatsiooni ehk õhuvahetuse teel tuuakse ruumidesse puhas õhk ning eemaldatakse saastunud õhk ja niiskus (Abel, E. & Voll, H. 2007, lk 175). Ehitusjärgselt pole vanades taluhoonetes ventilatsioonisüsteemi välja ehitatud. Sellel puudus ka vajadus, kuna piisav õhuvool majas toimus läbi tarindite. Renoveerimstööde käigus tehakse mitmeid muudatusi, millega vähendatakse senist õhuvoolu ja võib tekkida olukord, kus ruumid on alaventileeritud. Sellised muutused on peamiselt tingitud tarindite tihendamisest, kuid mõju võib avaldada ka senise ahikütte asendamine mõne alternatiivse küttelahendusega. Lisaks tekib vanemate elamute renoveerimisel vajadus märgniiskeid ruume laiendada või juurde ehitada, mis suurendab elamu niiskuskoormust. Suurem koormus seab kõrgemad nõudmised märgades ruumides kasutatavatele materjalidele, lahendustele ja ehituskvaliteedile, sealhulgas ka ventilatsioonile. Hoone ventileerimisel on mitmeid võimalusi, sh ka loomulikul ventilatsioonil põhinevaid lahendusi, viimase probleemiks on aga süsteemi kontrollimatus: talvisel ajal võib esineda hoone üle- ning suvisel ajal alaventileerimist. Parema ja energiasäästlikuma lahenduse saab luua sundventilatsiooni abil, mis töötab stabiilselt olenemata välisõhu temperatuurist. VV määruses Energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud arvutuslikuks välisõhu vooluhulgaks väikeelamutes 0,42 l/s. Tulenevalt vajalikust sissepuhkeõhust jaotatakse väljatõmbe õhuvooluhulgad järgnevalt: köök 20 l/s, pesuruum 15 l/s, WC 10 l/s. (Kalamees, T. jt 2011, lk 107) Ventilatsioon mõjutab oluliselt hoone energiatõhusust. Kui väljapuhkeõhu soojust kasutada ära näiteks sissepuhkeõhu või tarbevee soojendamiseks, on võimalik hoone energiatõhusust oluliselt parandada. Eelistada tuleks lahendusi, kus on võimalik taaskasutada väljapuhkeõhu soojussisaldust. Sellised võimalused on soojustagastiga sisspuhke-väljatõmbe ventilatsioonil. Soojustagastiga ventilatsiooni alginvesteering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojatagastiga lahendus siiski odavam. Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoone piirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojustagasti kaudu. (Kalamees, T. jt 2011, lk 107) Mäe-Hinni talu eramu renoveerimisprojektis on lahendatud hoone ventilatsioonisüsteem selliselt, et esialgu oleks võimalik kasutusele võtta ainult hoone esimene korrus ning hiljem teine korrus. 18

Lisaks on sissepuhketorustik ehitatud selliselt, et selle reguleerimine mõju on ühtlane. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, paikneb sahvris. Enamikes vanades talumajades on ehitusjärgselt küttekoldeks puuküttel põhinev ahi ja/või soojamüüriga pliit. Lõuna-Eestis on lisaks soojamüürile paljudes taludes kasutusel leso. Eelnimetatud küttekolded võivad töötada küll laitmatult, aga renoveerimise käigus tekib tihti vajadus maja köetavat pinda suurendada, mida pole olemasolevate küttseadmetega võimalik teha olgu selleks siis pesuruumide laiendamine sahvri arvelt või pööningukorruse kasutuselevõtt. Väiksemate pindade korral võib lahenduseks olla elektriküte, kuid suuremate ruumide puhul on majanduslikult mõistlikum ehitada välja uus küttesüsteem. Käesoleva renoveerimisprojekti raames on mõistlik ehitada keskküttel põhinev süsteem, sest olemasolevate ahjude kütmine on niigi ajakulukas ning uute ahjude ehitamine hoone teisele korrusele on seeläbi välistatud. Lisaks kaasneb ahiküttega üle- ja alakütmise probleem, mida on keskkütte süsteemiga võimalik vältida (Kalamees, T. jt 2011, lk 89) Antud projektis pakub autor hoone kütteallikana välja maasoojuspumba. Selle eeliseks on süsteemi automaatsus ja stabiilsus. Küttekehana on majapidamisruumides põrandaküte ja eluruumides radiaatorid, kuna sedasi on võimalik jätta alles olemasolevad põrandlauad. Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi poolt läbi viidud uuringus Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I vaadeldud majades oli kõige stabiilsem sisetemperatuur ja siseniiskus soojustatud ja tihendatud elamutes, mida köeti maasoojuspumbaga.(kalamees, T. jt 2011, lk 48) Maasoojuspump paigaldatakase koos veemahutiga keldrisse. Renoveeritavas majas paiknevad ahjud, soojamüür ja leso võiksid tulenevalt nende arhitektuurilisest väärtusest säilida. Nimetatud küttekolded on heaks alternatiiviks maapiirkonnas esinevate elektrikatkestuste korral, mil maasoojuspump ei tööta. Köögis olev pliit, millega köetakse soojamüüri ja leso, on plaanis asendada uue ja väiksemaga. Varasemad tõmbeprobleemid lahendatakse suvise siibri paigaldamisega ning korstna soojustamisega pööningul, kuniks teine korrus täielikult välja ehitatakse. 19

KOKKUVÕTE Käesoleva loov-praktilise lõputöö Mäe-Hinni talu eramu renoveerimisprojekti koostamine eesmärk oli energiasäästliku ja hea sisekliimaga elukeskkonna loomine vanasse palkhoonesse, säilitades hoone arhitektuurilist väärtust. Teema valikul sai määravaks autori soov kinnistada laiapõhjaliselt kultuuriakadeemias nelja aasta vältel omandatud teadmisi. Töö teostamiseks uuris autor hoone ajalugu, toimus ülesmõõdistamine ning ekpertiis. Saadud tulemused olid aluseks hoone eelprojekti koostamisel. Eelprojektiga lahendati kinnistu õueala planeering muudeti juurdepääsutee asukohta, määrati kanalisatsioonisüsteemi ja salvkaevu paiknemine, planeeriti potentsiaalse abihoone paiknemine. Projektiga lahendati hoone arhitektuurne lahendus hoone jaoks ajaloolised ahjud säilitatakse, veranda taastatakse sarnasel kujul, teise korruse valgustamiseks paigaldatakse katuseaknad, väljavahetatavad aknad asendatakse sarnase ilmega akendega. Alumise korruse ruumiplaneerimine jäi suuresti samaks põhiline muudatus on pesuruumide paigutamine sahvrisse ning teisele korrusele viiva trepi paigutamine eluruumidesse. Konstruktsioonide osas lahendati hoone olulised tarindite sõlmed, suurendades nende kandevõimet ja soojapidavust. Piisava õhuvahetuse tagamiseks planeeriti hoonesse soojustagastiga ventilatsiooniseade. Hoone olemasolevale puuküttele planeeriti juurde maasoojuspump puuküte jääb varukütteallikaks. Loov-praktiline lõputöö on väga hea teoreetiline alus Mäe-Hinni talu eramu renoveerimiseks. Töös välja toodud hinnangud võimaldavad vanast talust luua tänapäevaste mugavustega ühepereelamu. Käesoleva lõputöö raames sai autor laiapõhjaliselt korrata nelja akadeemias veedetud aasta jooksul õpitut ning omandas uusi teadmisi, mida edaspidises erialases töös kasutada. 20

KASUTATUD ALLIKAD Abel, E & Voll, H. 2010, Hoonete energiatarve ja sisekliima, Presshouse Elvisto, T& Pere, R.2006. Kodu vanas majas. Tallinn:Tallinna Raamatutrükikoda. Elvisto, T. 2007.Vanade puitakende vahetust kaalu hoolega. RMT: Oma maja 6. Tallinna Raamatutrükikoda lk 86. Tammeraamat, lk 70-80. Energiatõhususe miinimumnõuded. RT I, 05.09.2012, 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/105092012004 (01.04.2015) Hääl, K & Mieler, E.2013. Veevarustus. RMT: Vana maamaja käsiraamat. Tammeraamat, lk 257-260. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. RT I 2001, 47, 261 https://www.riigiteataja.ee/akt/13305356(01.04.2015) Keskküla, M. 2013. Projekteerimine. RMT: Vana maamaja käsiraamat. Tammeraamat, lk 70-80. Lembitu, T jt. 2007. Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto Tartu Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I, Uuringu I etapi lõpparuanne. 2011. Kalamees, T., Alev, Ü., Arumägi, E., Ilomets, S., Just, A., Kallavus, U. Tallinna Tehnikaülikool. Pärdi, H. 2012. Eesti talumaja lugu, Ehituskunst ja elu 1840-1940. Tallinn: Tänapäev Pärdi, H. 2013. Eesti taluhäärberid II. Tallinn: Tänapäev Päärni, K. 2014. Tehnosüsteemid väikeelamus. Ehitame kirjastus. Tallinn Suurkask, V. 2012. Hoonete veevärk ja kanalisatsioon, TTÜ kirjastus Tallinn Veski, A. 2005. Ahjud, pliidid, kaminad. Tallinn: Tormikiri OÜ Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa 21

Lisa 1. Vaade Mäe-Hinni elamule edelast LISAD (Foto: Pihus. V, juuni 2014) 22

Lisa 2. Foto Mäe-Hinni talu elamust aastast 1994. Hillar Soone matustel tehtud fotodel on näha veel väljavahetamata laastukatust ja veranda originaalaknad. (Foto: Heerode perekonna fotoalbum) 23

Lisa 3. Vaade Mäe-Hinni elamule idanurgast. Hoonel on kõrge maakivivundament, mistõttu on palgid heas seisukorras. (Foto: Pihus. V, aprill 2015) 24

Lisa 4. Pragu maakivisoklis Hoone idanurgas on tekkinud vundamenti pragu, mis vajab edasist jälgimist. (Foto: Pihus. V, jaanuar 2014) 25

Lisa 5. Laelaudade kahjustus Kunagise katuselekke tõttu neelu piirkonnas on laelauad pruunmädaniku poolt kajustatud, ning lagi looka vajunud. Lekke tõttu on ka laetalal suured pruunmädaniku kahjusutsed. (Foto: Pihus. V, detsember 2014) 26

Lisa 6. Rõhtvoodri ja veelaua kahjustus Rõhtvoodri veelaud on tugevati kahjustunud, samuti voodri esimene laud (Foto: Pihus. V, jaanuar 2014) 27

Lisa 7. Akna raami kahjustus Hoone idaküljel paikeva akna raam on pehkinud ja puitnaaglid välja kukkunud. (Foto: Pihus. V, jaanuar 2014) 28

Lisa 8. Akna lengi kahjustus Akna leng on pruunmädaniku poolt tugevasti kahjustatud. (Foto: Pihus. V, jaanuar 2014) 29

Lisa 9. Ehitusjärgsed veranda aknad Ehitusjärgsed veranda aknad on halvas seisukorras, kuid väärivad taastamist. (Foto: Pihus. V, aprill 2015) 30

Lisa 10. Veranda ukse ja selle ümbruse kahjustus Veranda uks ja selle ümbrus on katuselt langeva vee tõttu pidevalt niisketes oludes. (Foto: Pihus. V, detsember 2014) 31

Lisa 11. Ehitusjärgne tahveluks Siseustena kasutuses olevad tahveluksed on üldiselt heas seisukorras. (Foto: Pihus. V, detsember 2014) 32

Lisa 12. Vaade elutoa leivaahjule Ahi ja soemüüri vooder on laotud serviti asetsevatest tellistest. Ahju korsten on pigitunud. (Foto: Pihus. V, aprll 2015) 33

Lisa 13. Leivaahju pöördsiibri ümbrus Elutoa leivaahju pöördsiibri ümbrus on lagunenud. (Foto: Pihus. V, detsember 2014) 34

Lisa 14. Vaade külma toa leivaahjule (Foto: Pihus. V, aprill 2014) 35

Lisa 15. Külma toa leivaahi on halvas seisukorras Ahjuvõlv on surunud ahju külje välja. (Foto: Pihus. V, detsember 2014) 36

Lisa 16. Heas seisukorras põrandlauad Eluruumides on põrandad tehtud laiadest punnita laudadest, mis on väga heas seisukorras. (Foto: Pihus. V, detsember 2014) 37

Lisa 17. Vaade Mäe-Hinni talule lõunast Vaade Mäe-Hinni talule lõunast, antud suunal on projekteeritud uus sissesõidutee. (Foto: Pihus. V, aprill 2015) 38

SUMMARY The aim of given creative-practical thesis Composing the renovation project for the dwelling house of Mäe-Hinni farmstead was to bring the energy-saving living environment with good inner climate into old log house, steting the architectural value of the building. The decisive point by selecting the topic was the author s desire to embed comprehensively the knowledge that was acquired in culture academy during four years. To complete the work, the author investigated the history of building, measured its dimensions and made the expertise. The resultant data was the base for settling the main detail drawing. In the detail drawing, there was first settled the estate s coutyard planning: the location of the access road was changed, the sewerage and well were located, the location of potential ancillary building was planned. Also, the architectural solution of the building was drawn up in detail drawing: the historical ovens will be conserved, the veranda will be restored similarily to original; to lighten up the second floor, there will be installed the skylight windows; the other (old) windows will be replaced with the windows that are similar to originals. The ground-floor s planning remained mostly the same the essential changes were that the lavatories were brought to old pantry and the staircase to second floor was drawn into living room. About the constructions: the important architectural connections were improved by increasing their carrying capacity and heat retention. To provide the sufficient ventilation, the heat exchanger unit was planned. In addition to existing log heating, the ground heat pumps were planned to heat the building in the future, the log wood heating will be used as reserve. That creative-practical thesis is a very good theoretical basis for renovating the Mäe-Hinni dwelling house. The assessments allow to rebuild the old farmbuild to a modern and convenient singlefamily house. By drawing up that work, the author could reacquaint compherensively all that was learnt during four years and also acquired new knowledge that can be effectively used in his future professional work. 39