ET ET ET

ET ET ET

EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.7.2010 KOM(2010)371 lõplik 2010/0199 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta SEK(2010)846 SEK(2010)845 ET ET

SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta 1 võeti vastu 1997. aastal selleks, et täiendada investeerimisteenuste direktiivi, 2 mis reguleeris sel ajal investeerimisteenuste pakkumist ELis. Investeerimisteenuste direktiiv asendati vahepeal finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga 3. Investeeringute tagamise skeemide direktiivis on sätestatud klientidele, kes saavad investeerimisteenuseid investeerimisühingutelt (sh krediidiasutustelt), õigus saada hüvitist eriasjaoludel, kus ühing ei ole suuteline tagastama raha või finantsinstrumente, mida ta hoiab kliendi nimel. Kümme aastat pärast investeeringute tagamise skeemide direktiivi jõustumist ja vahetult pärast finantskriisi on õige aeg investeeringute tagamise skeemide direktiivi toimimine läbi vaadata. Ei ole konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et finantskriisi tõttu oleks esitatud rohkem hüvitisnõudeid investeeringute tagamise skeemide direktiivis ettenähtud skeemidest. Viimastel aastatel on komisjon siiski saanud arvukalt investorite kaebusi investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamise kohta, kus on paljudel olulistel juhtudel investoritele tekkinud suuri kahjusid. Kaebused on põhiliselt seotud skeemide kaitse ulatusega ja nende rahastamisega ning hilinemistega hüvitise saamisel. Investeeringute tagamise skeemide direktiivi läbivaatamine on ühes hoiuste tagamise skeemide direktiivi 4 läbivaatamisega ja kindlustusvõtjate kaitse kontrollimisega ühtlasi oluline element komisjoni poliitikas tugevdada ELi finantsteenuste õiguslikku raamistikku, nagu on sätestatud teatises Euroopa majanduse elavdamine 5. Selles võetakse arvesse ka G- 20 tasandil seatud eesmärki käsitleda võimaliku õiguslikust raamistikust ja järelevalvesüsteemidest möödahiilimise probleemi, ning eesmärki taastada investorite usaldus finantssüsteemi vastu. See algatus on osa suuremast hüvitamist ja tagatisskeeme käsitlevast paketist, kuhu kuulub kaks ettepanekut investorikaitse skeeme käsitleva direktiivi ja hoiuste tagamise skeeme käsitleva direktiivi muutmiseks ning kindlustuse tagamise skeemide valge raamat. 2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA Käesolev algatus on kõikide suuremate sidusrühmadega, sealhulgas väärtpaberituru reguleerijate, turuosaliste, riikide investorikaitse skeemide ja tarbijatega peetud ulatusliku ja pideva dialoogi ja arutelu tulemus. Arvamuste esitamise üleskutse 1 2 3 4 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22). Nõukogu direktiiv 93/22/EMŰ, 10. mai 1993, väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27 46). Direktiiv 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1 44). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5). Komisjoni teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule Euroopa majanduse elavdamine KOM(2009) 114, 4.3.2009. ET 2 ET

raames korraldati avalik arutelu 9. veebruarist 8. aprillini 2009 6. Riikide investorikaitse skeemidele saadeti küsimustikud ja nendega peeti koosolek 9. veebruaril 2010 7. 3. septembril 2009 toimus vastavasisuline kohtumine tööstusharu ja investorite ühenduste seisukohtade kogumiseks. See töö rajaneb ka Euroopa väärtpaberiturgude eksperdirühmalt (ESME) 8 ja Euroopa väärtpaberikomitee (ESC) 9 märkustel ja arvamustel. Lisaks kasutatakse selles OXERA uuringu Description and assessment of the national investor compensation schemes established in accordance with Directive 1997/9/EC (veebruar 2005) 10 tulemusi. 3. MÕJU HINDAMINE Kooskõlas parema õigusloome poliitikaga viis komisjon läbi poliitiliste valikuvõimaluste mõju hindamise. Poliitikavalikud olid peamiselt seotud skeemide rahastamise, väljamaksete tegemise tähtaja, kaitse ulatuse ja hüvitise suurusega. Iga poliitilist valikuvõimalust hinnati järgmiste kriteeriumide põhjal: investorikaitse ja investorite usaldus, võrdsed võimalused ELis pakutavate eri tüüpi investeeringute või teenuste kaitseks ning kuluefektiivsus, see tähendab, mil määral saavutatakse valikuvõimalusega taotletud eesmärgid, mis võimaldavad väärtpaberituru toimimist tasuval ja tõhusal viisil 11. 6 7 8 9 10 11 Komisjoni talitused said 70 arvamusavaldust. Mittekonfidentsiaalseid arvamusi saab vaadata komisjoni veebisaidilt: http://eü.europa.eu/internal_market/consultations/2009/investor_hüvitis_en.htm Kaks küsimustikku riikide investorikaitse skeemide toimimise kohta saadeti 2009. aasta juunis ja novembris. Euroopa väärpaberiturgude eksperdirühm oli komisjoni nõuandeorgan, kuhu kuuluvad väärtpaberiturgudel tegutsejad ja selle valdkonna eksperdid. Komisjon asutas kõnealuse eksperdirühma 2006. aasta aprillis vastavalt komisjoni 30. märtsi 2006. aasta otsusele 2006/288/EÜ, millega asutatakse Euroopa väärtpaberiturgude ekspertrühm, kes annab õiguslikke ja majanduslikke nõuandeid väärtpabereid käsitlevate ELi direktiivide kohaldamise kohta (ELT L 106, 19.4.2006, lk 14 17). Euroopa väärtpaberikomitee, mis asutati komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45), täidab nii komiteemenetluse (nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23), muudetud otsusega 2006/51/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11)) ja poliitilise nõustaja funktsioone väärtpaberite alal. See koosneb liikmesriikide kõrgetasemelistest esindajatest ja selle esimees on komisjoni esindaja. Arutelud toimusid Euroopa väärtpaberikomitee koosolekutel 14. novembril 2008, 11. veebruaril 2009 ja 15. juulil 2009. Uuring on kättesaadav aadressil http://eü.europa.eu/dgs/internal_market/docs/evaluation/nationalinvestor-rep2005.pdf. OXERA uuringus avaldatud arvamused ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni seisukohta. OXERA on eraettevõte, kellega Euroopa Komisjon sõlmis lepingu uuringu tegemiseks. Uuringus väljendatud seisukohtade ja arvamuste eest vastutab ettevõte. Euroopa Komisjon ei toeta OXERA aruannet, vaid kasutab seda teabeallikana investeeringute tagamise skeeme käsitleva direktiivi läbivaatamiseks. Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1997/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta - SEK (2010) 845. ET 3 ET

4. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 4.1. Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1. 4.2. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisavalt täita. Praegune ELi raamistik näeb ette ainult minimaalse ühtlustamise põhimõtted, jättes selle edasiarendamise liikmesriikide otsustada. Mõnes liikmesriigis esinenud probleemid siiski näitavad, et direktiivi eesmärkide täitmise tagamiseks ELis on vaja täiendavat ja märkimisväärselt ulatuslikumat ühtlustamist ELi tasandil. Peamine probleem direktiivi kohaldamisel ongi suur kaalutlusruum, mille see liikmesriikidele annab. Ettepaneku eesmärk on parandada investeerimisteenuste ühtse turu õiget toimimist, suurendades investorikaitse ja investorite usaldust ELis. Eelkõige on selle eesmärk parandada investeeringute tagamise skeemide direktiivi toimimist praktikas, selgitada investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamisala, võttes arvesse finantskriisi ja hiljutisi muudatusi ELi regulatiivses keskkonnas, vähendada puudusi õiguslikus raamistikus ja erinevusi investeerimisühingute klientide ja pangas hoiustajate kaitses. Skeemide toimimises riikide tasandil praegu esinevaid erinevusi silmas pidades, esitatakse ettepanekus ühised eeskirjad, et tagada ühtlustatus skeemide rahastamises ja igapäevases tegevuses; samadel alustel nähakse äärmusliku võimalusena ette ka riikide skeemide vaheline laenumehhanism skeemide vajaduste ajutiseks rahuldamiseks, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse range kontrolli all ja kohustusega laenud tagasi maksta maksimaalselt viie aasta jooksul. Peale selle on selliseid probleeme, nagu see, et praegu ei ole ette nähtud hüvitist investoritele, kes ei saa depositooriumi või kolmanda isiku poolt maksmata jätmise tõttu oma vara tagasi või kaotavad eurofondis oma osakute või aktsiate väärtuses: see tuleb lahendada ELi tasandil, sest muud lahendused võivad killustada investorite kaitset ELi turgudel. Võttes arvesse, et investeerimisteenuste osutamine on piiriülene tegevus, tuleks investeerimisühinguid kohelda eri liikmesriikides ühtemoodi, kui ühingud ei tagasta klientide vara; investoritele peaks olema kõikides liikmesriikides tagatud ühesugune kaitsetase. See ühtne lähenemisviis on vajalik selleks, et vältida võrdsete võimaluste probleeme eri liikmesriikide investeerimisühingute vahel ja konkurentsi moonutamist pankade ja investeerimisühingute vahel. Veel üks element seondub asjaoluga, et hoiuste tagamise skeemide direktiivi (direktiiv 94/19/EÜ 12 ) muutmisega suurendati pangas hoiustajate kaitset. Peale selle muudetakse hoiuste tagamise skeemide toimimist, et ühtlustada kaitse kohaldamisala ulatust, väljamaksmise korda ja ajastust, rahastamismehhanisme ja vastastikuse solidaarsuse tagamist skeemide vahel. Kaitse suurendamine pangahoiuste sektoris ei tohiks õõnestada investeerimisühinguid. Seetõttu on vaja hinnata investorite kaitse taset ELi tasandil, võtta arvesse turgude olukorda ELis ja regulatiivseid muudatusi ELi tasandil, millel võivad olla tagajärgi investeeringute valdkonnas. Ettepanekus võetakse arvesse, et mõlema direktiiviga saavutatakse eri põhieesmärgid. Hoiuste tagamise skeemide direktiivi peamine eesmärk on panganduse stabiilsus, sest pankadel on ära jooksmise oht, kui hoiustajad usuvad, et nende hoiused ei ole tagatud, ja püüavad oma 12 EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5 14. ET 4 ET

hoiuseid välja võtta samal ajal. Investeeringute tagamise skeemide direktiiv kaitseb investoreid pettuseohu või haldusliku ametiseisundi kuritarvitamise või töös tehtud vea vastu, mille tõttu investeerimisühing ei suuda klientidele vara tagastada. Ettepanek säilitab valdkondlike õigusaktide spetsiifilisuse. Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna kõiki lahendusi on hinnatud kuluefektiivsuse seisukohast ja nendes võetakse arvesse liikmesriikide turgude eripärasid. Ettepanek ei lähe kaugemale, kui on soovitud eesmärkide saavutamiseks vajalik; nimelt jätab see minimaalse ühtlustamise põhimõtted vajaduse korral alles, näiteks seoses tingimustega, mille kohaselt peavad tagatisskeemide liikmed skeemi osamakse tegema. Riikide skeemide vahelise laenusüsteemi kehtestamine on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna see ei mõjuta liikmesriikide eelarvepädevust, see on äärmuslik meede, mida kasutatakse tingimusel, et eelnevalt on kasutatakse muid rahastamismehhanisme (tavapäraseid või täiendavaid osamakse liikmetelt), see annab laenamise võimaluse ainult tingimusel, et makstakse intresse ja laenu võtval skeemil on tagasimaksmise kohustus, mis on ajaliselt ja mahult piiratud. 4.3. Ettepaneku üksikasjalik selgitus 4.3.1. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga vastavusse viimine Direktiiviga hõlmatud teenused ja klientide klassifikatsioon artikli 1 lõige 2 ja I lisa Investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamisala on praegu määratletud ristviitega investeerimisteenustele, nagu need on määratletud investeerimisteenuste direktiivis 13. Investeeringute tagamise skeemide direktiiv kaitseb investoreid, kui ühing ei suuda seoses investeerimisteenustega kliendi nimel hoitavaid finantsinstrumente või raha tagastada. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga tunnistati investeerimisteenuste direktiiv kehtetuks ja laiendati valdkondlike õigusaktidega hõlmatud teenuste ulatust (näiteks mitmepoolse kauplemissüsteemi käitamine kuulub praegu finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi reguleerimisalasse). Tekkinud on ka mitmeid tehnilisi küsimusi, nagu ühingutele pakutava kaitse ulatus olenevalt nende tegevusloa ulatusest (st kas ühingul on või ei ole lubatud kliendi vara hoida). Muudatusettepanek selgitab, et kõik finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga hõlmatud investeerimisteenused ja tegevusalad peaksid kuuluma investeeringute tagamise skeemide direktiivi ja et kui ühingud hoiavad de facto kliendi vara (olenemata nende tegevusloa piirangutest või nende investeerimisteenuse laadist), peaks klientidel olema õigus saada investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel hüvitist. See õigus oleks olenemata sellest, kas ühing teeb seda oma tegevusloale seatud piiranguid (nt mis keelab tal kliendi vara hoida või sõlmida tehinguid jaeklientidega) rikkudes ja olenemata ühingu investeerimisteenuse laadist (nt kas ta käitab mitmepoolset kauplemissüsteemi). See meede võimaldab jaeinvestoritel eeldada, et ühingud on investeeringute tagamise skeemide direktiiviga hõlmatud, ilma et neil oleks vaja kontrollida ühingu tegevusloa üksikasjalikke tingimusi. See muudab investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamise 13 Artikli 1 lõige 2 viitab direktiivi 93/22/EMÜ (investeerimisteenuste direktiiv) artikli 1 lõikes 1 määratletud investeerimisteenustele ja selle direktiivi lisa C jao lõikes 1 osutatud teenustele. ET 5 ET

liikmesriikides ka järjepidevamaks, mis aitab tagada investeeringute tagamise skeemide direktiivi nõuetekohase toimimise. Veel üks muudatusettepanek, mis tuleneb finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi sätetest, puudutab klientide klassifitseerimist. Investeeringute tagamise skeemide direktiiv on tõepoolest potentsiaalselt kohaldatav kõikide investorikategooriate suhtes. Teadjamad kliendid on tavaliselt võimelised valima vahendajad, kellele nad oma vara usaldavad, ja jälgima nende tegevust. Lisaks on hüvitise piirangu tõttu teatava summaga (praegu 20 000 eurot) direktiivi tüüpiline sihtrühm väikeinvestorid 14. Seetõttu võib praegu olla liikmesriikide õigusaktides sätestatud, et kutselised ja institutsionaalsed investorid 15 võib investeeringute tagamise skeemide direktiivi I lisa alusel kaitseta jätta 16. Kuna aga investeeringute tagamise skeemide direktiiv on finantsinstrumentide turge käsitlevast direktiivist varasem, siis ei lange investeeringute tagamise skeemide direktiivis esitatud kutseliste ja institutsionaalsed investorite loetelu kokku vastava loeteluga finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis 17. See võib teha olukorra keerukaks hüvitamise ajal, kus teenuste osutamise jaoks kutselisteks klientideks klassifitseeritud kliendid ei pruugi kokku langeda klientidega, kelle võib investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaselt kaitseta jätta. Ettepanek viib investeeringute tagamise skeemide direktiivis oleva klientide klassifikatsiooni vastavusse finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis määratletud kutselisteks peetavate klientide mõistega. See muudab seisukohta järjepidevamaks, selgemaks ja lihtsamaks tagatisskeemide ja investorite jaoks, sest kaks direktiivi on seega omavahel kooskõlas. Kutselistena käsitatavate klientide mõistega vastavusse viimine tagab kindluse ja annab parema kaitse keskmise suurusega ettevõtjatele, kes võivad praegu olla investeeringute tagamise skeemide direktiiviga sätestatud kaitsest ilma jäetud ja on finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel tavaliselt klassifitseeritud pigem jaeklientideks 18. Ristviide finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis määratletud kutselise kliendi mõistele võimaldab investeeringute tagamise skeemide direktiivi automaatselt kohandada finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi tulevaste muudatustega. 4.3.2. Kolmandast isikust kontohalduri maksevõimetuks muutumine artikli 2 lõige 2, artikkel 12 Investeeringute tagamise skeemide direktiiv kaitseb investoreid, kui ühing ei ole võimeline kliendi nimel seoses investeerimisteenustega hoitavaid finantsinstrumente või raha tagastama. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel saab 14 15 16 17 18 Vt näiteks viide väikeinvestoritele direktiivi 97/9/EÜ põhjenduses 4. Selliste investorite loetelu on esitatud direktiivi 97/9/EÜ I lisas. Direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 lõige 2 ja I lisa. Finantsinstrumentide turge käsitlev direktiiv II lisa. Praegu võivad ühingud, mis vastavad vähemalt kahele järgmistest kriteeriumidest, direktiivi 97/9/EÜ alusel alati hüvitist nõuda: bilansimaht 4 400 000 eurot, netokäive 8 800 000 eurot, keskmine töötajate arv 50. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel võib kutselisteks klientideks per se klassifitseerida ainult suuremad ühingud, mis vastavad vähemalt kahele järgmistest kriteeriumidest: bilansimaht 20 000 000 eurot, netokäive 40 000 000 eurot, omavahendid 2 000 000 eurot. Sellest tulenevalt kitsendaks finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivis määratletud mõistete vastuvõtmine nende ühingute klassi, mille võib direktiivi 97/9/EÜ alusel hüvitise kohaldamisalast välja jätta. ET 6 ET

finantsinstrumente hoida kahel viisil: i) seda teeb kliendi finantsinstrumente hoidev investeerimisühing ise, või ii) kontohaldur ( kolmandast isikust kontohaldur ), kelle tavaliselt valib ühing 19. Investoritel võib seega olla oht, et mitte ainult ühing, vaid tõenäoliselt ka kontohaldur muutvad maksevõimetuks. Juhul kui kolmandast isikust kontohaldur ei ole võimeline finantsinstrumente oma kliendile tagastama, ei maksta kliendile investeeringute tagamise skeemide direktiiviga kehtestatud tagatisskeemist mingit hüvitist. See on nii seetõttu, et investeeringute tagamise skeemide direktiivi praeguses kohaldamisalas on tagatisskeemid kättesaadavad ainult investoritele, kelle finantsinstrumendid on investeerimisühing kaotanud otseselt investeerimisühingu rahalise olukorraga seotud põhjustel. Seetõttu on finantsinstrumendi ostnud investoritele investeeringute tagamise skeemide direktiiviga tagatud kaitsetase erinev sõltuvalt sellest, kas nende vara hoiab ühing ise või kolmandast isikust kontohaldur. Ettepanekuga muudetakse artikli 2 lõiget 2, et laiendada hüvitist investoritele nõuete eest seoses sellega, et ühing ei tagasta finantsinstrumente, kuna kolmandast isikust kontohaldur muutub maksevõimetuks. See meede kõrvaldab võimaliku puuduse, mis tekib, kui kontohaldur jätab eelnimetatud kohustused täitmata. Investeerimisühingutele jääb kohustus võtta kõik mõistlikud sammud, et vara kontohaldurilt tagasi saada. Ettepanek ei muuda artiklit, et lisada sellise institutsiooni maksevõimetuks muutumine, kus investeerimisühing raha hoiustab. Selle erinevuse põhjus on, et direktiivis 2006/73/EÜ, millega rakendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat direktiivi, on sätestatud väga range loetelu institutsioonidest, kuhu kliendi vahendeid võib paigutada (keskpank, krediidiasutus, kolmandas riigis tegevusloa saanud pank või tunnustatav rahaturufond) 20. See eristab fonde finantsinstrumentidest, mille puhul võib, tingimusel et asjaomane investeerimisühing vastab nõuetekohase hoolsuse kriteeriumidele, määrata reguleerimata üksusi hoiustama kliendi finantsinstrumente. See erinev kord õigustab erinevat kohtlemist investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel. 4.3.3. Eurofondi depositooriumi maksevõimetuks muutumine artikli 1 lõige 4, artikli 2 lõige 1, artikli 2 lõige 2b, artikkel 4a, artikkel 5, artikli 10 lõige 1, artikkel 12 Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofondid) 21 valitsemine ei ole finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi alusel investeerimisteenus. Seetõttu ei kata investeeringute tagamise skeemide direktiiv eurofonde ja nende osakuomanikke juhtudel, kus kahju tekib eurofondi depositooriumi või allhalduri poolt maksmata jätmise tõttu. See olukord on sisuliselt siiski võrreldav punktis 4.3.2 kirjeldatud olukorraga, kus kahju tekib investeerimisühingu halduri või allhalduri maksvõimetuks muutumise tõttu. 19 20 21 Direktiivi 2006/73/EÜ, millega rakendatakse direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega, artiklid 16 ja 17. Direktiivi 2006/73/EÜ artikkel 18. Direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32 96). ET 7 ET

Järelikult annab kavandatud meede eurofondide valitsejatele õiguse hüvitisele investorikaitse skeemist, kui vara eurofondile ei tagastata seetõttu, et eurofondi depositoorium või allhaldur muutub maksvõimetuks. Artikli 1 lõikes 4 määratletud mõiste investor hõlmab osakuomanikku eurofondis ja mitmeid artikleid muudetakse, et need hõlmaksid eurofondi depositooriumi või allhaldurit (artiklid 2, 4, 5, 10, 12). Kuna ettepanek näeb ette kaitse eurofondidele või nende depositooriumidele või allhalduritele, peaksid selle kaitse kohaldamisala laiendamise maksumuse kandma pigem need üksused kui investeerimisühingud. Lisaks arvestades, et investeeringute tagamise skeemide direktiivis ette nähtud kaitset otsustati laiendada, on juhul, kui kolmandast isikust kontohaldur, keda kasutatakse investeerimistegevusega seoses, muutub maksevõimetuks, otstarbekas riski käsitleda samamoodi nagu probleemide korral eurofondi depositooriumidega või allhalduritega. See meede annab teatava kaitse eurofondide investoritele. Samas tuleks seda täiendada nende õigusaktide muutmisega, mis reguleerivad eurofondide depositooriumide toimimist eurofondide direktiivi alusel, 22 et ühtlustada veelgi depositooriumide ülesandeid ja nende vastutuskorda. Komisjon valmistab praegu ette selle õigusakti võimalikke muudatusi 23. 4.3.4 Nende nõuete hüvitamata jätmine, mille puhul on tegemist turu kuritarvitamisega artikkel 3 ja artikli 9 lõige 3 Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 3 kohaselt jäetakse skeemist välja nõuded juhtudel, kus on tehtud rahapesus süüdimõistev kohtuotsus, 24 aga mitte nende investorite nõuded, kes on seotud turu kuritarvitamisega. Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 3 muutmisega jäetakse sõnaselgelt katteta hüvitisnõuded juhtudel, kus investor on teinud tehinguid, mis on keelatud direktiiviga 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta 25. Investorid, kes on toime pannud selliseid tegusid, tuleks hüvitisest ilma jätta, kuna neil ei peaks olema direktiiviga tagatud üldist kaitset. 4.3.5. Hüvitise suurus artikli 4 lõige 1 ja artikli 2 lõige 3 Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 4 lõikega 1 ühtlustatakse miinimumhüvitis (20 000 eurot) igale investorile. Kui investeeringute tagamise skeemide direktiiv kehtestati, siis peeti piisavaks viia see hüvitise suurus vastavusse hoiuste tagamise skeemide direktiivis kehtestatud hüvitise suurusega (sel ajal 20 000) 26. Aga 20 000 euro suurust hüvitise piirmäära ei ole kunagi kohandatud, et see kajastaks inflatsiooni või suuremat finantsinstrumentide valikut Euroopa investoritele alates investeeringute tagamise skeemide direktiivi jõustumisest. Lisaks muudeti hiljuti hoiuste tagamise skeemide direktiivi, et sätestada vähemalt 50 000 22 23 24 25 26 Direktiivi 2009/65/EÜ artiklid 22 26 ja 32 36. Asjaomane õigusloomeettepanek, millele eelneb arutelu, peaks vastu võetama 2011. aasta kevadeks. Rahapesu mõiste määratleti nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta, artiklis 1. Direktiiv tunnistati kehtetuks direktiiviga 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15 36). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuari 2003, siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (ELT L 96, 12.4.2003, lk 16 25). Direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta artikkel 7. ET 8 ET

eurot hoiustajale krediidiasutuse kohta, mille määra tõstetakse kindla summani 100 000 eurot 27. Komisjon teeb ettepaneku muuta artikli 4 lõiget 1, et suurendada hüvitise summat 50 000 euro suuruse kindla summani. See summa kehtestati selleks, et võtta arvesse inflatsiooni tagajärgi ELis ja viia hüvitise suurus paremini vastavusse jaeklientide investeeringute keskmise väärtusega ELis. Hüvitise suuruseks tuleks kehtestada kindel summa, et vältida spekulatsiooni ja seda, et investorite valikut mõjutaks eri liikmesriikides tagatud kaitse erinev ulatus. Kuna mõnes liikmesriigis on praegu hüvitise summa suurem, nähakse kolmeks aastaks ette varasemate õiguste kaitse klausel, et võimaldada neil kohanduda 50 000 euro suuruse kaitsetasemega. Krediidiasutuste puhul võib tekkida kahtlusi, kas seoses investeerimisteenustega tuleb pangas hoiustatavat raha kaitsta pigem investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel kui hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel. Nii pangandus kui ka investeerimisteenuseid osutavate pankade erilaadist tulenevate võimalike ebakindluse juhtude käsitlemiseks muudetakse investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 2 lõiget 3, et täpsustada, et kahtluse korral tuleb investorile hüvitist maksta hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel (mis nägi ette suurema kaitse ulatuse). See kaitseks investoreid tõhusalt ja vähendaks muret võrdsete võimaluste pärast. 4.3.6. Rahastamise põhimõtted artikkel 4a Investeeringute tagamise skeemide direktiiviga skeemide rahastamise osas (nt investeeringute kaotuse korral eelnev või tagantjärele rahastamine) jäetud suur kaalutlusruum ja suured erinevused selles, kuidas on rahastamine üksikutes liikmesriikides korraldatud, tekitab arvukalt probleeme. See õõnestab investorikaitset ja investorite usaldust investeerimisühingute kasutamise vastu (kui investorid ei ole kindlad, et maksmata jätmise korral on ette nähtud piisavad rahalised vahendid nende nõuete rahuldamiseks). See kahjustab ka siseturu õiget toimimist, kui investorikaitse tõenäosus ja ühingutelt nõutavad osamaksud on liikmesriigiti väga erinevad sõltuvalt sellest, kas üksikud rahastamiskorrad on piisavad. Lisatakse uus artikkel, milles täpsustatakse investorikaitse skeemide rahastamise aluspõhimõtteid. Selle sätte kohaselt eelkõige: peaks põhimõtteliselt skeemide rahastamise kulusid kandma jätkuvalt turuosalised; tuleks skeeme piisavalt rahastada võrdeliselt nende võimalike kohustustega; kehtestatakse piisava rahastamise tagamiseks kõikide skeemide jaoks minimaalne rahastamise sihttase. See rahastamise sihttase rahastatakse tervikuna eelnevalt. Võttes arvesse praegusi erinevusi riikide tasandil, tuleks rahastamise sihttase algselt saavutada kümne aastaga; 27 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga (ELT L 68, 13.3.2009, lk 3 7). ET 9 ET

tuleks juhul, kui konkreetsetel juhtudel eelrahastamisest skeemi kohustuste täitmiseks ei piisa, tagada täiendavad osamaksunõuded skeemiga kaitstud üksustelt. Need ei tohiks siiski liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust ohtu seada; kui need rahastamisallikad on ammendatud, võib skeem kasutada teistest tagatisskeemidest laenamise võimalust, nagu on täpsemalt kirjeldatud järgmises punktis 4.3.7; tuleb tagada mitu rahastamisallikat, sealhulgas laenuvõimalused; skeemid peaksid avaldama üksikasjalikku teavet oma rahastamistasemest. Mõne punkti üksikasjalikku rakendamist täpsustatakse delegeeritud õigusaktide kaudu, mida komisjon võtab vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel. Skeemide avalikustatavad üksikasjad täpsustab tulevane Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA) 28 tehniliste standardite kaudu. See meede on proportsionaalne, kuna selle tulemusel on skeemide rahastamine rohkem ühtlustatud, see ei tee ülemääraseid ettekirjutusi ega ole liiga üksikasjalik ja võimaldab siiski liikmesriikidele teatavat paindlikkust põhimõtete praktikas rakendamisel. Suurem ühtlustamine parandab investeerimisteenuste ühtse turu õiget toimimist, vähendades erinevusi investeerimisühingute ja investorite kohtlemises eri liikmesriikides. See vähendab ka ohtu, et skeemil ei ole oma kohustuste täitmiseks piisavalt vahendeid, ja suurendab seega tarbijakaitset ja investorite usaldust investeerimisteenuste kasutamise vastu. 4.3.7. Äärmuslik vahend riikide skeemide vaheline laenumehhanism artikkel 4b Liikmesriikide vahel ühtsete rahastamiseeskirjade kehtestamisega koos riikide skeemide vaheliste koostöökokkulepete sõlmimine annab investoritele suurema kaitse ja edendab investori usaldust investeerimisteenuste vastu. Süsteem põhineb riikide skeemide vahelise solidaarsuse põhimõttel. Vastavalt ettepanekus kavandatud artiklile võetakse skeemide vaheline laenumehhanism kasutusele äärmusliku vahendina. Need meetmed peaksid andma skeemidele varuks alternatiivse rahastamisallika, eritingimustel ja ajutiselt. Need võimaldavad ka riikide skeemide lähedasemat suhet ja paremat kestvat kooskõlastamist ning on stiimuliks arendada välja ühtlasemad tavad ja töökorrad. Laenuskeemi üksikasjalikud rahastamise põhimõtted ja tagasimaksmise kohustus (keskmise tähtajaga) piiravad moraalset riski väiksemate ja paremini rahastatud skeemide vahel. Täpsemalt: 28 Euroopa Komisjon võttis 2009. aasta oktoobris vastu õigusaktiprojektide paketi finantssektori järelevalve tugevdamiseks Euroopas. Õigusaktiga luuakse uus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) riskide tuvastamiseks finantssüsteemis tervikuna. Sellega asutatakse ka Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem (ESFS), mis koosneb riiklikest järeelvalveasutustest ja kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest panganduse, väärtpaberituru ja kindlustuse ning tööandjapensioni sektorites. ESMA on üks kolmest Euroopa järelevalveasutusest õigusaktide paketis. Asjaomane õigusloomeettepanek on kättesaadav järgmisel lingil: http://eü.europa.eu/internal_market/finances/docs/committees/supervision/20090923/com2009_503_en.pdf ET 10 ET

skeemidel peaks olema õigus laenata teistest skeemidest, kui nende vahendid ei ole nende otseste vajaduste katmiseks piisavad; igas tagatisskeemis peab olema teatud osa eelnevast rahastamisest kättesaadav laenamiseks teistele skeemidele; peaks kõik laenutaotlused saama ESMA, kes hindab, kas asjaomased nõuded on täidetud, ja kui on, siis edastab taotluse teistele skeemidele; tuleks laenud laenu andnud skeemidele tagasi maksta vähemalt viie aasta jooksul pärast laenu taotlemist. Laenudelt peaks kogunema intress; intressimäär peab olema võrdne EKP laenamise püsivõimaluse määraga; laenumehhanism peaks piirduma direktiiviga hõlmatud nõuetega. Näiteks ei saa skeemid laenu võtta vajaduste katteks, mis tekivad maksmata jätmisest selliste üksuste poolt, kes ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse; selleks et vältida ELi tasandil laenu andmiseks kättesaadavate vahendite kiiresti ammendamist, võib igal juhul kasutada 20 % limiiti laenuandmiseks eraldatud osast. 4.3.8. Hüvitise piirmäär ( kaaskindlustuse põhimõte ) artikli 4 lõige 4, artikli 8 lõige 1 Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 4 lõige 4 lubab liikmesriikidel piirata hüvitise summa suurust kindlaksmääratud protsendimääraga (vähemalt 90 %) investori nõudest. See tähendab, et kliendilt võidakse nõuda, et ta kannaks osa kahjust (hüvitise piirmäära raames). Selle investeeringute tagamise skeemide direktiivis jäetud valikuvõimaluse põhjus oli ergutada investoreid investeerimisühinguid piisavalt hoolikalt valima 29. Aga väidetavalt on ebareaalne oodata jaeinvestoritelt, et nad oleksid võimelised kindlaks määrama, millise ühingu puhul on pettuse või süsteemide toimimatuse tõenäosus suurem või väiksem. Selle artikli 4 lõikes 4 sätestatud valikuvõimaluse välja jätmine suurendab investorikaitset investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel, sest kliendid ei pea enam kandma osa kahjust, kui ühingus esineb pettusi või muid probleeme ühingu süsteemide või kontrollidega. Peale selle jäetakse investorite paremini kaitsmiseks välja säte, mis annab liikmesriikidele võimaluse jätta tagatisskeemist hüvitamata vahendid muudes kui liikmesriikide vääringutes. See annab investoritele parema kaitse, sest see tagab, et klientide vahendid on skeemiga kaitstud, olenemata sellest, mis vääringutega on tegemist. 4.3.9. Väljamaksete tegemise tähtaeg artikkel 2, artikli 9 lõige 2 Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 9 lõige 2 kehtestab tagasimaksmiseks range tähtaja (niipea kui võimalik ja hiljemalt kolme kuu jooksul). Aga see tähtaeg hakkab jooksma alles alates nõude kõlblikkuse ja summa kindlakstegemisest. See tähendab, et see ei ole seotud kuupäevaga, millal ühing 29 Vt direktiivi põhjendus 13. ET 11 ET

kuulutatakse maksevõlglaseks. Nõuete töötlemine võtab märkimisväärselt kauem aega kui kehtestatud ajalimiidid, võimalikult kuni mitu aastat, nagu näitavad hiljutised juhud. Seega praktikas võtab märkimisväärselt kaua aega, enne kui investor saab hüvitist. See õõnestab investorikaitset ja investori usaldust. Artikli 9 lõike 2 muutmise ettepanekus kehtestatakse skeemidele kohustus maksta nõude esialgse hindamise põhjal ajutiselt osalist hüvitist, kui väljamakse hilineb teatavast perioodist kauem. Osalise makse suurus ulatub kolmandikuni nõude esialgsest hinnangust. Jääk makstakse välja hiljem, kui nõue on täielikult kontrollitud. Skeemidel peab olema ka võimalik ajutiselt väljamakstud summasid tagasi saada, kui hiljem tehakse kindlaks, et nõue ei olnud tegelikult kehtiv. Artiklit 2 muudetakse ka selleks, et selgitada, et pädev asutus peab kolme kuu jooksul tegema otsuse, kas ühing on võimeline oma kohustusi investorite ees täitma. See on ette nähtud selleks, et leevendada muret seoses üksikjuhtudega, kus selle otsuse tegemine võib pädevatel asutustel väga palju aega võtta. Ettepanekuga ettenähtud viivitustes võetakse arvesse erinevust olukordade vahel, mis on hõlmatud investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel, ja mis on hõlmatud hoiuste tagamise skeemide direktiivi alusel, kus hoiustajatele tuleb raha tagasi maksta 20 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, millal asutused määravad kindlaks, et krediidiasutused ei ole võimelised hoiuseid tagasi maksma. Direktiiviga hõlmatud pettuste, ametiseisundi kuritarvitamiste või töös esinevate probleemide korral on tagatisskeemides vaja pikemat tähtaega, et rekonstrueerida üksikute investorite positsiooni. 4.3.10. Investorite teavitamine artikli 10 lõige 1 Investeeringute tagamise skeemide direktiivi artikli 10 lõige 1 nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et investeerimisühingud annavad olemasolevatele ja võimalikele investoritele teavet asjaomase investorikaitse skeemide kohta, sealhulgas pakutava kaitse suuruse ja ulatuse kohta. Teavet tuleb anda kergesti mõistetavalt. Siiski on probleeme tekitanud see, kuidas on liikmesriigid seda sätet praktikas rakendanud. Artikli 10 lõiget 1 muudetakse, et nõuda direktiiviga tagatud kaitse laiendamise tulemusel ka eurofondide valitsejatelt, et nad annaksid investoritele selgelt ja kergesti mõistetavalt teavet selle kohta, mida skeemid tegelikult tagavad (nt investeerimisrisk ei ole tavaliselt tagatud). Käesoleva ettepaneku alusel täiendatakse investeerimisühingute praegust kohustust anda uutele klientidele tagatisskeemide kohta teavet, nõudes üksikasjalikumat teavet selle kohta, mida investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel hüvitatakse ja kuidas direktiivi kohaldatakse piiriülestes olukordades, ka eurofondide puhul. See nõuab konkreetselt, et nad selgitaksid täpselt, et teatavate kahjude (nt investeerimisriskist tulenevad) eest investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel hüvitist ei maksta. 5. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet. ET 12 ET

2010/0199 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut 30, olles edastanud õigusakti eelnõu riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 31, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Komisjoni taotlusel 25. veebruaril 2009 J. de Larosière i juhitud kõrgetasemelise ekspertiderühma avaldatud aruandes järeldati, et järelevalveraamistikku tuleb tugevdada selleks, et vähendada tulevikus finantskriisi ohtu ja selle raskust, ning soovitati kaugeleulatuvaid reforme Euroopa finantssektori järelevalvestruktuuris, sealhulgas luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis hõlmab kolme Euroopa järelevalveasutust: üht väärtpaberituru sektori, üht kindlustussektori ja tööandjapensioni sektori jaoks ning üht pangandussektori jaoks; ning soovitas luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises Euroopa majanduse elavdamine ettepaneku tugevdada ELi finantsteenuste õiguslikku raamistikku, eelkõige suurendada investorikaitset. Komisjon tegi 2009. aasta septembris õigusaktide paketi ettepaneku, et luua uued asutused, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA), et aidata eelkõige kaasa ELi õigusaktide järjepidevale kohaldamisele ning kvaliteetsete ühiste regulatiivsete ja järelevalvestandardite ja -tavade kehtestamisele. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta 32 on vaja muuta, et säilitada usaldus finantssüsteemi vastu ja investoreid paremini kaitsta, pidades silmas muudatusi Euroopa Liidu õiguslikus raamistikus, arenguid finantsturgudel ja probleeme 30 31 32 ELT C [ ], [ ], lk [ ]. ELT C [ ], [ ], lk [ ]. EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22 31. ET 13 ET

kõnealuse direktiivi kohaldamisel liikmesriikides juhtudel, kus investeerimisühingud ei ole võimelised klientide nimel hoitavat vara tagastama. (3) Direktiiviga 97/9/EÜ täiendati vastuvõtmise ajal nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivi 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta, 33 tagamaks, et iga liikmesriik kehtestab investorikaitse süsteemi, et tagada ühtlustatud minimaalne kaitsetase, vähemalt väikeinvestoritele, juhul kui investeerimisühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi klientide ees. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, 34 tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, kehtestati sellega uus investeerimisteenuste ja tegevusalade loetelu, et see hõlmaks kogu investoritele orienteeritud tegevusalade valikut ja tagaks sellisel tasemel ühtlustamise, mis on vajalik selleks, et anda investoritele kõrge kaitsetase ja võimaldada investeerimisühingutel pakkuda teenuseid kogu Euroopa Liidus. Seetõttu on vaja viia direktiiv 97/9/EÜ vastavusse direktiiviga 2004/39/EÜ, millega tagatakse, et kõikide investeerimisteenuste osutamine ja kõik investeerimistegevusalad on jätkuvalt skeemide alusel piisavalt kaitstud. (4) Direktiivis 97/9/EÜ võeti selle vastuvõtmise ajal arvesse hoiuste tagamise skeemide kaitse ulatust ja nende toimimist, nagu need on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiiviga 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta 35. Järelikult on asjakohane direktiivi 94/19/EÜ muudatusi jätkuvalt arvesse võtta. (5) Investorid ei pruugi teada investeerimisühingute tegevuslubade piiranguid, seega on vaja neid kaitsta juhtudel, kus investeerimisühingud toimivad oma tegevusluba rikkudes, nimelt hoides kliendi vara või osutades teenuseid teatavat tüüpi klientidele oma tegevusloa tingimuste vastaselt. Seetõttu peaksid skeemid kaitsma klientide vara, mida investeerimisühingud seoses investeerimistegevusega de facto hoiavad. (6) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega, 36 kohaselt on investeerimisühingutel lubatud hoiustada klientide nimel hoitavaid finantsinstrumente kontodel, mis neil on avatud kolmanda isiku juures. Kolmanda isiku suhtes ei rakendata tingimata eriõigusakte ega järelevalvet. Olenemata direktiivis 2006/73/EÜ sätestatud tingimuste täitmisest võib kolmanda isiku poolt rahaliste kohustuste täitmata jätmine kahjustada investorite õigusi, kui see isik ei ole võimeline finantsinstrumente investeerimisühingule tagastama. Investori usalduse tugevdamiseks on asjakohane, ilma et see piiraks kohaldatavaid liikmesriikide vastutuskorda, laiendada direktiiviga 97/9/EÜ ette nähtud hüvitist juhtudele, kus investeerimisühing ei ole võimeline kliendi finantsinstrumente tagastama, kuna kolmas isik, kelle juures 33 34 35 36 EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27 46. ELT L 145, 30.4.2004, lk 1 44. EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5 14. ELT L 241, 2.9.2006, lk 26 58. ET 14 ET

investeerimisühing või selle kontohaldurid finantsinstrumente hoiavad, jätab oma rahalised kohustused täitmata. (7) Direktiiviga 2006/73/EÜ on nõutud, et investeerimisühingud hoiaksid klientide vahendeid, mis nad saavad, kolmanda isiku juures avatud kontol või kontodel. Kolmas isik piirdub järgmiste üksustega: keskpank, krediidiasutus või kolmandas riigis tegevusloa saanud pank või tunnustatav rahaturufond. Direktiiviga 2006/73/EÜ tagatud range korra tõttu ei ole vaja laiendada skeemide kaitse ulatust juhtudele, kus kolmandad isikud, kelle juures vahendeid hoitakse, muutuvad maksevõimetuks. (8) Kuna hüvitise summa on direktiivi 94/19/EÜ alusel nüüd suurem kui käesoleva direktiivi alusel, on vaja anda investoritele suurim kaitse juhtudel, kus pankades hoitavat vara võiks kaitsta mõlema direktiiviga 94/19/EÜ ja 97/9/EÜ. Seetõttu tuleks nendel juhtudel investorile hüvitist maksta direktiivi 94/19/EÜ alusel. (9) Hüvitiseks makstud vahendite tagasisaamiseks on investoritele depositooriumi või kolmanda isiku poolt maksmata jätmise korral hüvitismakseid tegevatel skeemidel likvideerimismenetluste korral regressiõigus investorite, investeerimisühingu või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (edaspidi eurofond ) õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses. Direktiiviga ei tohiks vähendada investeerimisühingute või eurofondide kohustust nõuda vara depositooriumilt või haldurilt tagasi. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta 37 on nõutud, et eurofondi vara peab kindlalt hoidma depositoorium. Kui depositoorium või üks selle allhalduritest jätab oma rahalised kohustused täitmata ega ole võimeline tema hoole all hoiul olevaid finantsinstrumente tagastama, kahjustab see eurofondi osakute või aktsiate väärtust. Selles olukorras kaitse suurendamiseks, peab eurofondi osakuomanikel ja aktsionäridel olema sama suur kaitse, nagu oleks siis, kui nad investeeriksid otse asjaomastesse finantsinstrumentidesse, juhul kui finantsinstrumente hoidev üksus ei ole enam võimeline neid instrumente tagastama. Eurofondi osakuomanikud ja aktsionärid peaksid saama hüvitist eurofondi väärtuse kaotamise eest. Samas peaks nad saama eurofondi osakud või aktsiad alles jätta, et säilitada oma õigus neid välja osta, kui nad seda sobivaks peavad. (11) Direktiivi 97/9/EÜ kohaselt ei hüvitata investorikaitse skeemidega nõudeid, mis tekivad seoses tehingutega, kus on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta 38 tähenduses. Samuti on sobiv jätta hüvitamata nõuded juhtudel, kus asjaomane vara on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta 39 keelatud tegevusega, milles nõude esitaja osales. 37 38 39 ELT L 302, 17.11.2009, lk 32 96. ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. ELT L 96, 12.4.2003, lk 16. ET 15 ET

(12) Miinimumhüvitis kehtestati 1997. aastal ja seda ei ole sellest alates muudetud. Selle summa tuleks tõsta 50 000 euroni, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel ja liidu õiguslikus raamistikus. Selles summas võetakse arvesse inflatsiooni tagajärgi liidus ja vajadust viia hüvitise suurus paremini vastavusse jaeklientide investeeringute keskmise väärtusega liikmesriikides. Investoritele antud kaitse suurendamiseks on vaja kaotada praegune liikmesriikide valikuvõimalus piirata või jätta hüvitamata vahendid muudes kui liikmesriikide vääringutes. (13) Selle tagamiseks, et investorid saavad käesoleva direktiiviga sätestatud hüvitise ja kõikides liikmesriikides võrreldaval tasemel investorikaitse, on vaja kehtestada skeemide rahastamist reguleerivad ühised eeskirjad. Skeeme tuleks rahastada võrdeliselt nende kohustustega. Tuleks tagada vajalikul tasemel eelrahastamine ja skeemidel peaks olema sobiv kord oma rahastamise sihttaseme hindamiseks ja saavutamiseks enne direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate kahjude tekkimist. Ühine minimaalne rahastamise sihttase tuleks saavutada kümne aastaga. (14) Vajaduse korral peaks erakorraline osamaksunõue skeemi liikmetele või juurdepääs laenuallikatele, nagu kommertspangad või riigiasutused ärilistel alustel, tagama selliste vajaduste õigeaegse katmise, mida liikmetelt enne kahjude tekkimist kogutud vahendid ei taga. (15) Skeemid toimivad praegu liikmesriigiti väga erinevalt ja käesoleva direktiivi eesmärk on suurem ühtlustamine, võimaldades samas liikmesriikidele teatavat paindlikkust skeemide üksikasjaliku korralduse osas. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid skeemide toimimise teatavate põhijoonte kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Delegeeritud õigusaktid tuleks eelkõige vastu võtta seoses võimalike kohustuste kindlaksmääramise meetoditega, alternatiivse rahastamiskorraga, mis peab skeemidel olemas olema, et nad saaksid vajaduse korral lühiajalist rahastamist, ning seoses skeemidega kaitstud üksuste osamaksude arvutamise kriteeriumidega ja teguritega, mida arvesse võtta täiendavate osamaksude võime hindamisel, et liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust mitte ohtu seada. Selleks et kindlaks määrata tingimused, millal kohaldada skeemide rahastamist käsitlevaid sätteid, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega / asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus [ESMA] 40 välja töötama tehnilised standardid seoses skeemide avaldatavate andmete üksikasjadega. (16) Selleks et investorid saaksid hüvitist õigel ajal, tuleks liidus äärmusliku võimalusena kehtestada riikide skeemide vaheline laenumehhanism. Süsteem peaks sisaldama skeemide jaoks võimalust laenata erandjuhul, kui nende rahastamisest tuleb ajutistelt puudu, vahendeid teistelt skeemidelt. Selleks peaks igas skeemis olema kättesaadav teatav osa eelrahastamisest laenamiseks teistele skeemidele. (17) Laenumehhanism ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Laenuskeemid peaksid saama kasutada käesolevas direktiivis sätestatud laenuvõimalust pärast rahastamise sihttase saavutamiseks kogutud vahendite ammendamist ja pärast täiendavaid osamaksunõudeid oma liikmetele. Tunnistades investorikaitse skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks ESMA aitama saavutada eesmärki lihtsustada investeerimisühingute ja eurofondide tegevust, tagades samal ajal 40 ELT L... ET 16 ET

investorite tõhusa kaitse. Selleks peaks ESMA kinnitama, et käesoleva direktiiviga kehtestatud investorikaitse skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama käesolevas direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks ESMA koguma ka teavet investorikaitse skeemide kohta, eelkõige nende tagatava raha ja finantsinstrumentide mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama muid investorikaitse skeeme nende kohustusest laenu anda. (18) Laenamisprotsessi lihtsustamiseks peaks liikmesriik, juhul kui liikmesriigis on asutatud rohkem kui üks skeem, määrama ühe skeemi selle liikmesriigi laenuandjaks skeemiks ja teavitama sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Laenuvõtmine peaks piirduma direktiivist 97/9/EÜ tuleneva hüvitise ulatusega. (19) Tuleb tagada, et kõiki laenu andmiseks kättesaadavaid vahendeid võib kasutada laenu taotlevatelt skeemidelt saadud arvukate taotluste rahuldamiseks. Selleks ei tohiks ükski laen ületada laenuandmiseks kättesaadavate vahendite eelnevalt kindlaks määratud künnist. (20) Hüvitamisprotsessi kiirendamiseks peaks pädev asutus võimalikult kiiresti kindlaks tegema asjaolu, et investeerimisühing ei suuda täita oma kohustusi, mis tulenevad investorite nõuetest. (21) Hüvitisnõude kõlblikkuse ja summa suuruse kindlaksmääramiseks vajalikud menetlused, mis sageli sõltuvad riigi haldus- ja maksejõuetusseadustest, võivad tekitada pikki viivitusi investoritele maksmisel. Maksetähtaegade lühendamiseks on vaja tagada, et süsteemides või olukordades, kus nõude kõlblikkuse ja summa sõltub maksejõuetus- või kohtumenetlustest seoses üksustega, kes ei täida oma kohustusi, peaksid skeemid olema võimelised nendel menetlustel osalema. Lisaks tuleks üle 12 kuu pikkuste viivituste korral ette näha kohustus maksta osa hüvitisest ajutiselt välja, et investorid saaksid osa nõutud hüvitisest. Tuleb ette näha mehhanismid raha skeemidele tagasimaksmiseks juhul, kus on tõendatud, et nõue ei olnud kõlblik. (22) Direktiiviga 97/9/EÜ on liikmesriikidel lubatud kutselised ja institutsionaalsed investorid kaitseta jätta, aga asjaomane loetelu ei ole vastavuses direktiivis 2004/39/EÜ esitatud investeerimisühingute klientide klassifikatsiooniga. Selleks et tagada direktiivide 97/9/EÜ ja 2004/39/EÜ järjepidevus, lihtsustada tagatisskeemide hindamist ja piirata võimalik kaitseta jätmine ettevõtjate puhul ainult suurettevõtjatega, peaks direktiiv 97/9/EÜ olema kohaldatav investorite suhtes, keda peetakse vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ kutselisteks klientideks. (23) Komisjonile tuleks anda volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige selleks, et määrata kindlaks skeemides kehtestatavate rahastamise sihttaseme arvutamine ja selle rahastamise sihttaseme muutmise meetod, riikide tagatisskeemide vahel laenuandmiseks kättesaadavate vahendite künnisest protsendimäära arvutamise meetod, investorite nõuete käsitlemise menetlus ja tehnilised kriteeriumid käesolevas direktiivis osutatud sündmuste tagajärjel eurofondi väärtuse languse arvutamiseks. Komisjon peaks olema samuti volitatud laenu andmiseks kättesaadavate vahendite protsendimäära delegeeritud õigusaktide abil muutma, võttes arvesse finantsturgudel toimuvaid arenguid. ET 17 ET