Kert Toost SMARTEN LOGISTIKAKESKUSE 3. ETAPI EHITUSE TÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusinstituut Hoonete ehituse eriala Tallinn 2018
Mina, Kert Toost, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Kert Toost.. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood 140820469 Õpperühm HE-82 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad Aivars Alt Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Konsultandid. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud..20.a. Ehitusinstituudi direktor Instituudi nimetus Martti Kiisa.. Nimi ja allkiri
Ehitusinstituut LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Kert Toost Üliõpilase kood: 140820469 Õpperühm: HE-82 Eriala: Hoonete ehitus Lõputöö teema: Ehitustööde organiseerimine Lähteandmed töö koostamiseks: Nordecon Betoon OÜ koostatud ja tellitud ehitusjoonised. Töö sisu, ülesehitus ja lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Leida objekti valmimiseks kuluv aeg, objekti maksumus ja parimad võimalikud lahendused tööde teostamiseks. Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht: Seletuskirjas on kirjeldatud hoone andmeid, arhitektuurseid-, konstruktiivseid- ja tehnosüsteemide lahendusi. Lisaks on kirjeldatud tööde tegemist ja objekti maksumust ning ohutusnõudeid. Koostatud on kaks tehnoloogiakaarti Maht koku 71 lk. Graafilises osas on objekti plaan, koondkalendergraafik, terasfermide monteerimise tehnoloogiakaart, 1. korruse põranda betoneerimise tehnoloogiakaart. Maht kokku 4 lk. Lõputöö konsultandid: Konsultandi nimi Valdkond Allkiri Kuupäev Lõputöö juhendaja: Lõpetaja: Kinnitaja: Aivars Alt (nimi) (allkiri) (kuupäev) Kert Toost (nimi) (allkiri) (kuupäev) Martti Kiisa ehitusinstituudi direktor (allkiri) (kuupäev) Lõputöö ülesanne antud: Lõputöö esitamise tähtaeg:
SISUKORD SISSEJUHATUS... 6 1. LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED... 7 1.1. Krundi kirjeldus... 7 1.2. Ajutiste ühenduste rajamine... 7 1.3. Kasutatavad algmaterjalid... 7 2. ARHITEKTUURNE OSA... 9 2.1. Arhitektuurne lahendus... 9 2.2. Konstruktiivelemendid... 9 2.3. Sise- ja välisviimistlus... 13 2.4. Tehnilised süsteemid... 14 2.5. Hoone tehnilised näitajad... 16 3. MAJANDUSOSA... 17 4. KOONDKALENDERPLAAN... 18 4.1. Ehitustööde lühikirjeldus... 18 5. EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN... 22 5.1. Pinnasevesi ja pinnas... 22 5.2. Ajutised ehitised... 22 5.3. Tõstemehhanismid... 23 5.4. Ajutised ühendused... 23 5.5. Ajutise veevajaduse määramine... 23 5.6. Elektrienergia vajaduse määramine... 25 5.7. Jäätmekäitlus... 27 5.8. Objekti valve... 27 4
5.9. Tulekustutid ja esmaabi... 28 6. KALKULATSIOON EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS... 29 7. TÕSTEMEHHANISMID EHITUSE LÄBIVIIMISEKS... 30 7.1. Karkassi monteerimine... 30 7.2. Eritööde teostamine... 35 8. TEHNOLOOGILISED KAARDID... 38 8.1. Katusekarkassi monteerimine... 38 8.2. 1. Korruse põranda betoneerimine... 46 9. TÖÖVÕTUMEETOD... 54 10. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN... 56 10.1. Ohtlikud tööd... 56 10.2. Tööohutuse tagamise üldised nõuded... 56 10.3. Tööohutuse tagamine tööliikide lõikes... 57 10.4. Tuleohutuse tagamine... 58 10.5. Keskkonnakaitse tagamine... 59 KOKKUVÕTE... 60 SUMMARY... 61 VIIDATUD ALLIKAD... 62 LISAD... 64 Lisa 1. Eelarve- ja mahutabel... 64 Lisa 2. Fermide kontrollmõõtmise raport... 69 GRAAFILINE OSA... 70 5
SISSEJUHATUS Lõputöös on kirjeldatud Smarten logistikakeskuse viimase ehk kolmanda etapi ehitustöid. Lõputöö teema on valitud just selle objekti tööde organiseerimise kohta, kuna see on objekt, millel lõputöö autor ise töötab ja mille tegemistel igapäevaselt osaleb. Lõputöö teema on valitud antud objekti tööde organiseerimise kohta, sest käesoleva töö autor ise töötab ja osaleb objekti tegemistel igapäevaselt. Lõputöös on kirjeldatud hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning tehnosüsteeme. Lisaks on koostatud objekti detailne eelarve, kalendergraafik, objekti plaan ning kahe erineva töötsükli tehnoloogilised kaardid. Tehnoloogilised kaardid on koostatud terasfermide montaaži ning betoonpõranda ehitamise kohta. Lõputöö eesmärgiks on leida kui kaua aega kulub objekti kõikide tööde lõpetamiseni, tööde maksumus ja tegemiseks vajalikud ressursid. Samuti leitakse antud töös hoone ühe ruutmeetri maksumus ning võrreldakse seda turul pakutavate samalaadsete hoonete hindadega. 6
1. LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED 1.1. Krundi kirjeldus Ehitusobjekt asub Rae vallas Lehmja külas aadressil Rukki tee 1. Antud objekt on juurdeehituseks juba samal aadressil asuvale Smarten Logistikakeskuse kahele etapile. Kolmas etapp ühendatakse valmis oleva esimese ja teise etapiga. Objekt piirneb kahest küljest põllumaaga, kolmandast küljest Rukki teega ja neljandast küljest valmisoleva hoone osaga. Maapind krundil on suurte kõrguste vahega, ühtlaselt langev, ilma kõrgtaimestikuta. Rukki tee poolsel külje kõrgeim punkt on absoluutkõrgusega 46,57 m ning krundi vastaskülje absoluutkõrgus on absoluutkõrgusega 41,43 m. Seega on kõrguste vahe objektil 5,14 m. Krundi madalama piiriga paralleelselt jookseb ka kuivenduskraav, kuhu juhitakse ka antud krundil kogunev vesi. Masinate sissepääs objektile toimub Rukki teelt, jalakäijana on võimalik objektile siseneda ka olemas oleva hoone hoovist. [1] 1.2. Ajutiste ühenduste rajamine Kuna olemasolev hoone osa on igapäevases kasutuses, siis on võimalus saada sealt elektri- ja veeühendus objektile. Elekterienergia saamiseks ühendatakse ajutine elektrikilp teises ehitusetapis rajatud kilbiruumi. Ajutine elektrikilp paigutatakse teise ja kolmanda etapi piirile. Vee saamiseks ühendatakse teises ehitusetapis asuva WC veetorudele ajutine veetoru, mis paigaldatakse samuti teise ja kolmanda etapi ühenduse piirile. [2] 1.3. Kasutatavad algmaterjalid Lõputöö autor on ise antud objekti meeskonnas ning igapäevaselt objektil töötav. Seega on autori käsutuses kogu projektdokumentatsioon. Projekt on koostatud tervele hoonele, mida ehitatakse kolmes etapis, seega on võimalik kasutada ka esimese ja teise etapi jooniseid. 7
H.R. Team Projekt OÜ poolt on olemas koostatud asendiplaan, kus on joonestatud kogu hoone kõik kolm etappi, koos kõrgusmärkidega ja olemas olevate trassidega, samuti RTG Arhitektid OÜ poolt joonestatud arhitektuursed joonised ja Nordecon Betoon OÜ valmistatud konstruktiivsed joonised. Kõikide jooniste tellija on Nordecon Betoon OÜ. [1], [2], [3] 8
2. ARHITEKTUURNE OSA 2.1. Arhitektuurne lahendus Ehitatav hoone on risküliku kujuline laohoone. Ühest küljest piirneb hoone olemas oleva laohoonega. Kogu laohoone on projekteeritud ehitamiseks kolmes etapis ja käesolevas lõputöös on käsitletud viimane etapp. Kolmanda etapi pikkuseks on 89,0 m ja laiuseks 115, 4 m. Hoone katus asetseb kahes tasapinnas. Kõrgema osa kõrgus on 13, 2 m ja madalama osa kõrgus on 10,8 m. Olemas oleva ja rajatava etapi vahel on betoonkivist tuletõkkesein. Hoone Rukki tee poolsel küljel ja vastasküljel paiknevad tõstanduksed kauba laadimiseks. Hoone esimesele korrusele rajatakse kõrgladu ja vahelae alla laadimisala kauba laadimiseks autodele. Esimesele korrusele rajatakse trepikoda, mille kaudu tagatakse pääs teisele korrusele. Teisele korrusele rajatakse peenladu, millele rajatakse kõrglao poolsesse seina kaks ava kauba liigutamiseks korruste vahel. Rajatav kolmas etapp ühendatakse olemas oleva hoonega liugväravate abil. Kõik hoone tehnoruumid on rajatud teise etappi ning kolmanda etapi süsteemid ühendatakse rajatud tehnoruumi. [2] 2.2. Konstruktiivelemendid 2.2.1. Vundamendid Hoone kandekonstruktsioonid on planeeritud 78-le kannvundamendile ning kahele lintvundamendile. Hoone perimeetris asuvate vundamendikannude alumine kõrgusmärk on -2,450 m. Hoones sees asuvate vundamendikannude alumine kõrgusmärk on -1,000 m. Vundamendi kanne on kaheksat eri tüüpi. Kõik vundamendikannud on ruudu kujulised, küljepikkustega vahemikus 1600 3000 mm. Kõik kannud on paksusega 500 mm. Kaitsekiht armatuurile vundamendi alumisel küljel on 50 mm, mujal 40 mm. Lintvundamendid on planeeritud trepikoja seina ja jäikusseina alla. Lintvundamentide alumine kõrgusmärk on -1,000 m. Lintvundamentide laius on 800 mm ning paksus 500 mm. 9
Vundamendid rajatakse 200 mm killustikalusele, mille minimaalne survetugevus on 60 MPa. [3] 2.2.2. Kandekonstruktsioonid Hoone kandekonstruktsioonideks on raudbetoonist postid, talad ning õõnespaneelid. Raudbetoonposte on hoones 87 tükki. 78 posti on planeeritud rajatud vundamendikannudele ning üheksa posti paigutatakse teises etapis vundamendikannudele. Postid on pikkustega 10,381 m kuni 14,050 m. Postid on ristlõigetega 400x400 mm ning 450x450 mm. Postid paigaldatakse vundamendis asuvatele ankrugruppidele ning enne pinnase tagasitäidet ankrupoldid monolitiseeritakse. Raudbetoontalasid on hoones kokku 35 tükki. Kuus neist on ühepoolse astmega lõugtalad, 21 tükki on kahepoolse astmega lõugtalad ning 8 tükki on ristküliku kujulise ristlõikega talad. Talad toetuvad postikingadele. Talad on kõrgusega 760 mm kuni 910 mm ning laiusega 320 mm kuni 1005 mm. Lõugtaladele toetuvad õõnespaneelid. Õõnespaneele on hoones kokku 168 tükki, nendest moodustub hoonele kahe korruseline osa, mille teise korruse pindalaks on 2035 ruutmeetrit. Õõnespaneelidest 160 tükki on standardse laiusega 1200 mm ning kaheksa tükki on lõigatud ja on laiusega 490 mm. Kõik lõigatud paneelid asuvad ühel teljel. Kõikide paneelide paksuseks on 400 mm ning paneelid on tehases eelpingestatud. Peale paigaldamist paneelide ja talade vahed ning paneelide omavahelised vahed armeeritakse ning monolitiseeritakse betooniga C25/30. [3] 2.2.3. Piirdekonstruktsioonid Hoone piirdekonstruktsiooniks kolmes küljes on sandwich paneel paksusega 120 mm. Neljandast küljest piirneb ehitatav hoone teise etapi betoonkivist seinaga, mille paksus on 240 mm. Paneelid toetuvad raudbetoonist soklipaneelidele, millede ülemise ääre kõrgus on 1,0 m põranda pinnast. Kogu sandwich paneelist seina pinna sisemine külg on valget tooni. Välimisel küljel on kasutatud kahte erinevat tooni- punane ja hall. Paneelid on seina osas kinnitatud raudbetoon postile. Parapeti osas on paneelid kinnitatud terasest parapeti pikenduste külge (Joonis 1). 10
Joonis 1. Terasest parapeti pikendus [3] Piirdekonstruktsioonides on kokku 35 ukseava. 22 neist on tõstanduksed, kaheksa käiguust ning viis tuletõkke lükandväravat, mis paigaldatakse olemas oleva ja rajatava etapi vahele. Välisseintes on kokku 16 akent. 15 akent on teljel A (Joonis 2) ja üks aken teljel 26 (Joonis 3). [2] Joonis 2. Hoone vaade teljel A [2] 11
Joonis 3. Hoone vaade teljel 26 [2] 2.2.4. Katusekonstruktsioonid Katuse fermide paigalduse kohta on koostatud tehnoloogiakaart, kus on kirjeldatud tehtavaid töid ja kasutatud masinaid (Joonis 3, graafiline osa). Katusekonstruktsiooni kannavad raudbetoon postidele toetuvad terasest peafermid, mille sildeks hoone lao osas on 17 990 mm. Peafermidele toetuvad abifermid, mis koosnevad kahest poolest, ühendatakse omavahel poltliitega. Abifermide silde pikkuseks on 21 994 mm. Peafermi kõrgus on 2000 mm ning abifermi madalam ots on 2020 mm ja kõrgem ots ehk kogu fermi keskosa on 2330 mm. Peenlao osas on peafermid pikkusega 10 985 mm ning kõrgusega 950 mm. Abifermid on pikkusega 7996 mm kuni 8750 mm. Abifermi madalama otsa kõrgus on 735 mm ning kõrgema otsa kõrgus on 815 mm. Hoone perimeetris on fermid omavahel ühendatud terasest sidemete ja taladega. Fermidele toetub kandev profiilplekk, mis on põhimahus paksusega 0,8 mm. Kõige paksem plekk on paksusega 1,0 mm. Profiilpleki paani pikkus on vahemikus 5590 mm kuni 12 650 mm. Plekipaanide omavahelise ülekatte pikkuseks on 625 mm. Plekipaanid ühendatakse omavahel kruvidega sammuga 500 mm ning igas lainepõhjas kinnitatakse profiilplekk abifermi. Profiilplekile paigaldatakse katuse soojustus. Esimene soojustuse kiht on 50 mm mineraalvillaplaat survetugevusega 30 kpa. Villaplaadi peale paigaldatakse aurutõkke kile, mille ühendused kinnitatakse teibiga. Kile peale paigaldatakse EPS 60 paksusega 110 mm. EPS-i peale paigaldatakse 40 mm paksune mineraalvilla plaat survetugevusega 50 kpa. Soojustuse kihi peale paigaldatakse 1,2 mm paksune PVC kate, mis kinnitatakse tüüblitega profiilplekki. Omavahelised ülekatted sulatatakse kokku. Katuse konstruktsioonis on kokku kakskümmend neli suitsuärastus luuki, mis toetuvad fermide vahele paigaldatud siutsuluugi raamidele. Parapetiks on sandwich paneel, millele tehakse PVC kattega ülespööre kogu paneeli ulatuses. Parapett kaetakse fassaadi värvi katteplekiga. [2] 12
2.2.5. Põrandakonstruktsioon Kogu hoone põrand rajatakse betoonist C25/30, mis armeeritakse kiududega HE 75/50. Kiude lisatakse objektil juurde 35 kg iga kuupmeetri betooni kohta. Hoone teisel korrusel armeeritakse õõnespaneelide ja talade ühenduskohad 1200 mm laiuselt armatuurvõrguga, mille läbimõõt on 6 mm ning võrgusilma suuruseks 150 mm. Betoonikihi paksus teise korruse põrandal on 100 mm. Esimese korruse põranda kohta on koostatud tehnoloogia kaart, kus on kirjeldatud tööde teostamise viisi, kasutatavaid masinaid ning materjale.(joonis 4, graafiline osa). Esimese korruse põrandal armeeritakse kõik raudbetoon posti ümbrused kolme kõrvuti asetseva 12 mm läbimõõduga armatuurvardaga, millede omavaheline kaugus on 100 mm. Ukse avadesse paigaldatakse betooni sisse terasvinkel mõõtudega 50x50x5 mm, mis paikneb kogu ukseava ulatuses. Betoonikihi paksus esimesel korrusel on 140 mm. [3] 2.3. Sise- ja välisviimistlus 2.3.1. Siseviimistlus Välispiireteks seina osas on seest valge sandwich paneel, mis on tehases viimistletud ja kohapeal eraldi ei viimistleta. Samuti on kõik terasdetailid hoones sees valget värvi. Terasdetailide minimaalne värvikihi paksus on 120 mikronit. Tõstandväravad on seest viimistletud seinaga sama värvitooniga. Käiguuksed on viimistletud seest halli värviga. Samuti on kõikide hoones asuvate akende sisepinnad viimistletud seina värvitooniga. Akna ja seina vaheline vuuk kaetakse seinaga sama tooni plekiga. Samuti kaetakse valge plekiga kõik ukse ümbrused. Raudbetoon konstruktsioone ei viimistleta. Raudbetoonist postide tõsteaasade lõigatud otsad kaetakse posti värvi krohviga. Olemas olev teise ja kolmanda etapi vaheline ja teljele D laotavad betoonkivikivi seinad kaetakse suure lao poolt tolmutõkkega. Tolmutõke kantakse peale kahes kihis. Trepikoja sein kaetakse mõlemalt poolt tumehalli värvitooniga S8500-N. Teisel korrusel asuva peenlao poolsed kiviseinad kaetakse samuti tumehalli värviga. Värv kantakse peale kahes kihis. 13
Katuse konstruktsioone kandvad abi- ja peafermid on valget tooni, värvikihi minimaalne paksus on 120 mikronit. Kandevprofiilpleki sisemine külg on samuti valget tooni. Kõikidele metall detailidele kantakse värvikiht peale tehases. [2] 2.3.2. Välisviimistlus Hoone välispiireteks seina osas on väljas halli ja punast tooni sandwich paneelid. Värvid paigaldatakse sarnaselt esimesele ja teisele etapile. Paneelide ühendusvuugid kaetakse vastava paneeli tooni katteplekiga. Tõstandväravad, aknad ja käiguuksed on väljast kaetud halli tooni värviga. Akna ja seina vahelised vuugid ning uste ümbruses asuvad vuugid kaetakse ukse tooni katteplekiga. Fassaadile paigaldatakse halli värvi käiguredelid pääsuks katusele. Redelid paigaldatakse hoone esisele ja tagumisele küljele. Samuti paigaldatakse käiguredel madalama- ja kõrgema osa katuste vahele. Kaks redelit mis tagavad maapinnalt pääsu katusele varustatakse turvapiiretega. Rajatava kolmanda etapi kõigile kolmele küljele, iga käiguukse juurde, paigaldatakse metallist trepp. Trepi detailid viimistletakse kuumtsingiga. Tõstandväravate ette paigaldatakse laadimismajad, mis on fassaadi pinnast väljas 1 m. [2] 2.4. Tehnilised süsteemid 2.4.1. Küttesüsteem Kolmanda etapi küttesüsteem ühendatakse esimese ja teise etapi süsteemiga. Teise etapi ehituses on jäetud gaasi torud teise ja kolmanda etapi vahelise kiviseina taha, mis tuleb teise etapi poolel ühendada. Kolmanda etapi kütteallikateks on sarnaselt teisele etapile kaheksa gaasipuhurit, millest kuus paigaldatakse kõrglao lakke ja on võimsusega 35 kw ning kaks paigaldatakse laadimisalasse õõnespaneelidest vahelae alla ja on võimsusega 22 kw. Kõrglao osas paigaldatakse sooja õhu alla suunamiseks 120 tiivikut, mida saab reguleerida kolmele kiirusele. Laadimisalasse tiivikuid ei paigaldata. Teisel korrusel asuvat peenladu köetakse õhkküttega. Õhkkütte torustik ühendatakse teises etapis asuva katlaruumiga. Peenlattu paigaldatakse lae alla neli õhkkütteagregaati igaüks võimsusega 5,63 kw. [4] 14
2.4.2. Ventilatsioonisüsteem Ventilatsioonisüsteem paigaldatakse ainult teisel korrusel asuvasse peenlattu. Teise etapi ventilatsiooniruumi paigaldatakse kolmanda etapi jaoks eraldi ventilatsiooni seade. Teist etappi ehitades jäeti sinna selle jaoks vajaminev ruum. Torud viiakse läbi seina, ventilatsiooniruum asub kohe teist ja kolmandat etappi ühendava seina taga, teisel korrusel. Ventilatsiooniseadme õhu võtmine ja väljavise on planeeritud katusele. Kolmandasse etappi toob sissepuhkeõhu toru läbimõõduga 500 mm. Edasi jaotatakse õhk mööda väiksema läbimõõduga torusid. Kõige väiksema läbimõõduga sissepuhke toru on 200 mm. Kokku paigaldatakse teisele korrusele kaheksa sissepuhet. Teise ja kolmanda etapi vahelist seina läbiv toru tuleb varustada tuldtõkestava klapiga. [4] 2.4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Kolmandasse etappi on planeeritud perspektiivsed kontoriruumid ja kaks WC-d. Selle tarvis paigaldatakse põranda alla veetoru läbimõõduga 32 mm, mis ühendatakse teise etapi veevarustusega. Toru paigaldatakse 0,5 m sügavusele pinnasesse. Toru ots jäetakse põrandast välja. Kanalisatsiooni torustiku jaoks paigaldatakse kolmandasse etappi minipumpla. Pumplasse sisse tuleb kanalisatsiooni toru läbimõõduga 110 mm. Pumplast väljub kanalisatsiooni toru läbimõõduga 50 mm. Kanalisatsiooni torustik ühendatakse samuti teise etapi süsteemiga. Sajuvee kokku kogumiseks hoone esisel ja hoone tagusel platsil paigaldatakse pinnasesse sajuvee kanalisatsiooni torustik läbimõõduga 200 mm ning restkaevud, mis koguvad platsidelt vee kokku. Katuselt tuleva sajuvee kokku kogumiseks paigaldatakse katusesse kaevud, hoonesse sisse, lae alla sajuvee kanalisatsiooni torud läbimõõduga 110 mm ja allaviigu torud raudbetoon postidele, samuti läbimõõduga 110 mm. Sadevesi juhitakse hoone keskel pinnases asuvasse magistraaltorusse läbimõõduga 315 mm. Magistraaltoru juhib sajuvee hoone taguse platsi alt välja hoone taga asuvasse kraavi. Pinnasevee kokku kogumiseks paigaldatakse hoone esise platsi alla kaks drenaažitoru, läbimõõduga 110 mm, mis asetsevad piki hoonet kogu hoone pikkuses ning ühendatakse teises etapis paigaldatud kaevudega. Drenaažitorude kogutud vesi suunatakse samuti hoone taga asuvasse kraavi. [5] 15
2.4.4. Tulekustutussüsteem Hoonesse paigaldatakse sprinkler tulekustutussüsteem. Kogu hoone lagi varustatakse sprinkleritega. Kõrglao magistraaltorud läbimõõduga 150 mm ühendatakse teise etapi torustikuga. Kokku paigaldatakse kõrglattu kolm magistraaltoru. Magistraaltorude vahele ühendatakse sprinklerikiired, torude läbimõõt on 65 mm. Laadimisalasse paigaldatakse kaks peatrassi läbimõõduga 100 mm ning nende vahele sprinklerikiired läbimõõduga 32 mm. Teise korruse peenlattu paigaldatakse samuti kaks 100 mm peatrassi ning nende vahele 32 mm sprinklerikiired. Kõrglattu paigaldatakse 27 tuletõrje kappi. Kapid varustatakse veega 50 mm toru abil ühendatuna teise etapi süsteemiga. Teises etapis on põrandast välja toodud vajalikud ühendusotsad. [6] 2.5. Hoone tehnilised näitajad Hoone tehnilised näitajad on toodud tabelis (Tabel 1). Tabel 1 Hoone tehnilised näitajad [2] Krundi täisehituse koefitsient 52,3% Ehitusalune pind 10 270 m 2 Suletud netopind 12 448 m 2 Suletud brutopind 12 493 m 2 Hoone kubatuur 123 391 m 3 Korruselisus 2 16
3. MAJANDUSOSA Kirjeldatava objekti detailne eelarve koos ühikhindadega on toodud lõputöö lisas (Lisa 1). Eelarve on koostatud Nordecon Betoon OÜ ja Eventus Ehitus OÜ koostöös, kasutades ettevõtete siseseid ühikhindade andmebaase. Ehitustööde koondeelarve pearühmade tasandil on välja toodud tabelis (Tabel 2). Lisaks on tabelis märgitud kui suure osa protsentuaalselt moodustab iga pearühm kogu eelarvest. Kogu hoone maksumus ilma käibemaksu ja kasumita on 3 659 439 eurot. Hoone ühe ruutmeetri maksumus on 293,9 eurot ilma käibemaksuta. Portaali kv.ee sarnaste hoonete hindade põhjal on tegemist keskmise ruutmeetri hinnaga hetkel turul. Tabel 2 Rühma nr Ehitustööde koondeelarve Rühma nimetus Summa Osakaalu % eelarvest 1 Välisrajatised 802 775,94 21,5 2 Alused ja vundamendid 480821,3 12,9 3 Kandetarindid 929299,01 24,8 4 Fassaadielemendid ja katused 338045,12 9,0 Ruumielemendid ja 5 pinnakatted 123175,84 3,3 6 Sisustus, inventar, seadmed 67488,632 1,8 7 Tehnosüsteemid 785288,43 21,0 8 Ehitusplatsi korralduskulud 70875 1,9 9 Ehitusplatsi üldkulud 142267,51 3,8 17
4. KOONDKALENDERPLAAN 4.1. Ehitustööde lühikirjeldus 4.1.1. Kalenderplaan Detailne koondkalenderplaan on koostatud lõputöö graafilises osas (Joonis 2, graafiline osa). Tööde tegemist alustatakse oktoobris aastal 2017. Hoone peab olema kolimisvalmis 30 juuni aastal 2018. Lõplik tähtaeg, mil ehitaja peab lõpetama oma tegevuse objektil on 31 juuli 2018. Selleks ajaks peab olema olemas ka hoone kasutusluba. 4.1.2. Ettevalmistustööd Enne tööde alustamist paigaldatakse objektile peatöövõtja objektikontor. Objekt piiratakse Rukki tee poolt ning olemas oleva ja toimiva laohoone esise platsi poolt piirdeaiaga. Paigaldatakse ajutine elektrikilp ja ajutine veeühendus. Elekter ja vesi saadakse olemas olevast hoonest. 4.1.3. Mullatööd Mullatööde teostamisel alustatakse kogu krundi alalt kasvupinnase eemaldamisega. Kasvupinnase eemaldamine loetakse lõppenuks kui on jõutud moreeni kihini. Seda peab kinnitama geoloog. Kuna hoone tagumise külje poolsel alal tuleb tagasitäidet teha ligi 4 m ja hoone esise platsi alal moreeni kiht kõrgemal vajaminevast, siis teisaldatakse osa tagasitäitest ühest krundi äärest teise. Tagasitäidet tuleb teha maksimaalselt 0,5 m kihtidena, igat kihti tihendades. Tagasitäite laiali lükkamist tehakse 3D buldooseriga, millel on võimalik saha kõrgust hoida masinasse sisestatud absoluutkõrgusel, andurite abil. Selle masinaga töötamisel ei ole vaja eraldi inimest nivelliiriga kõrguse mõõtmiseks. Olles jõudnud vajamineva kõrguseni, märgib geodeet maha vundamendi kannude asukohad, milledele rajatakse killustikalused ning hoone seinale kõrgusmärgi, mis vastab olemas oleva hoone põranda kõrgusele. Eemaldatud kasvupinnas ladustatakse kõrval olevale krundile ning seda kasutatakse hiljem ehitatava etapi krundil tekkinud nõlvade ehitamiseks, mis tekivad kuna hoone on madalamal kui hoone ees 18
olev Rukki tee, kuid samas kõrgemal kui hoone taga asuv põld. Nõlvade kaldenurgad moodustatakse vastavalt teises etapis ehitatud nõlvadele. 4.1.4. Vundamendid Hoone raudbetoon postide alla rajatakse kannvundamendid ja seinte alla lintvundamendid. Vundamendid rajatakse õigele kõrgusele rajatud killustikalustele. Vundamentide täpsed asukohad märgib geodeet killustikalustele. Vundamentide kõrgus on 0,5 m ja armeeritakse kahes kihis. Armeerimistöödega alustatakse juba enne killustikaluste valmimist, et peale alusta valmimist aega kokku hoida. Peale armeerimist paigaldatakse raketis, mis on täpselt vajamineva kõrgusega. Peale raketise paigaldamist paigaldatakse ankrupoldid, millede täpse asukoha määrab samuti geodeet ning mis seotakse puit prusside abil raketisega, vältimaks ankrugruppide paigast liikumist betoneerimise ajal. Vundamendid betoneeritakse kolmes valukorras, mil igal valukorral betoneeritakse 26 vundamendi kannu ning esimese kahe valukorra ajal ka kummalgi korral üks lintvundament. Betoneerimine toimub PUMI-ga ehk betoonisegu autoga, mis on varustatud betoonipumbaga. Vundamentide raketise võib eemaldada kui on saavutatud vähemalt 5 MPa survetugevus. Koormamiseks peab vundament saavutama 70% projektijärgsest survetugevusest ehk C25/30 betooni korral 21 MPa. Survetugevus arvutatakse Sadgroveni valemi järgi, mõõtes betooni temperatuuri. [3] 4.1.5. Montaažitööd Esimesena monteeritakse raudbetoon postid. Montaaž toimub valdavalt ratastelt. Seejärel paigaldatakse raudbetoonist talad, montaaž toimub ratastelt. Peale talade paigaldamist saab nendele toetuvad õõnespaneelid paigaldada. Peale kõikide postide paigaldamist, kinnitatakse nende külge soklipaneelid ning rajatakse hoonesse uus sissesõit üle soklipaneeli, tulevase ukse asukohast. Kuna hoonesse rajatavad kivimüürid tuleb rajada puhasvuuk seintena, siis alustatakse suurema mahuga müüritöödega hoone ilmastiku kindlaks saades. Varem tuleb valmis teha vaid esimese korruse trepikoja sein kuhu peale toetuvad õõnespaneelid. Metallfermid, jäikussidemed ja talad paigaldatakse peale raudbetoon elementide paigaldamist. Selleks tuleb metall elemendid eelnevalt hoone sisemisele alale ladustada. 19
4.1.6. Betoonitööd Betoonitöödeks on vundamentide rajamine, õõnespaneelide monolitiseerimine, kivimüüri betoneerimine ning esimese ja teise korruse põranda betoneerimine. Samuti monolitiseeritakse jootebetooniga raudbetoonpostide ankrugrupid ning ülemise ja alumise soklipaneeli ühendustasku. Vundamentide, õõnespaneelide monolitiseerimise ja kivimüüri betoneerimise jaoks kasutatakse PUMI, ankrupoldid ja ühendustaskud monolitiseeritakse kohapeal valmistatud jootebetooniga. PUMI-ga betoneerimine toimub eelpool loetletud järjekorras. Põranda betoneerimiseks kasutatakse spetsiaalset betoneerimis dumperit. Teise korruse pealevalu tehakse betooni pumbaga. 4.1.7. Katusetööd Katusetöödega alustatakse kui kandvatele fermidele on paigaldatud vähemalt pool kandvast profiilplekist. Profiilplekile tõstetakse vajaminev materjal ligikaudselt õigesse kohta, et oleks võimalikult vähe käsitsi materjali teisaldamist. Kuna katusetööd toimuvad talvisel ajal, siis tuleb arvestada ka katuse puhastamisega lumest. Profiilpleki pind soojustusmaterjali paigaldamise ajal peab olema lumest puhas. Esmalt paigaldatakse mineraalvilla plaat tugevusega 30 kpa, seejärel aurutõkke kile, mille jätkukohad teibitakse spetsiaalse teibiga. Aurutõkkele paigaldatakse EPS ning selle peale mineraalvilla plaat tugevusega 50 kpa. Soojustuskihi peale paigaldatakse PVC kate, mis kinnitatakse tüüblitega katuse konstruktsiooni külge. Ühenduskohtades sulatatakse ülekatted kokku. Parapeti osas tehakse PVC katte ülespööre kogu parapeti ulatuses ning parapett kaetakse katteplekiga. [2] 4.1.8. Eritööd Hoone väliste trasside paigaldus toimub paralleelselt mulla ja montaažitöödega. Samuti paigaldatakse välisvalgustuse toite-kaablid. Hoone siseste vee, kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni, tuletõrjevee, nõrk- ja tugevvoolu ning automaatika töödega alustatakse kui hoone on ilmastiku eest kaitstud. Esmalt paigaldatakse küttesüsteem, mis aitab talvisel ajal hoone temperatuuri tõsta. Kõik süsteemid ühendatakse olemasoleva etapi süsteemidega. 20
4.1.9. Viimistlustööd Siseviimistlustöödeks on kivimüüritise katmine tolmutõkkega, värviga ja raudbetoonpostide tõsteaasade asukohtade pahteldamine. Kõiki siseviimistlus töid teostatakse peale betoonpõranda valmimist. Välisfasaad on tehases värvitud sandwich paneel ja monteeritav soklipaneel ning neid pindu rohkem ei viimistleta. 4.1.10. Objekti üleandmine Objekti üleandmine toimub peale kõikide tööde lõppemist. Tööde lõppedes vaatavad tellija ja omanikujärelevalve teostatud tööd üle ning puuduste mitte esinemise korral koostatakse üleandmisevastuvõtmise aktid. Samuti antakse tellijale üle kogu täitedokumentatsioon. 21
5. EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN 5.1. Pinnasevesi ja pinnas Krundil paikneva pinnasevee kogumiseks on krundi tagumisele piirile rajatud kuivenduskraav. Samuti paiknevad pinnases vanad kuivendustorud. Ehitust segav pinnase- ja sadevesi juhitakse krundile rajatava ajutise kraavi abil toimivasse kuivenduskraavi. Hiljem kogub vee kokku paigaldatav drenaažitorustik. Krundilt eemaldatav kasvupinnas ladustatakse esialgu kõrval krundile, mis kuulub samale tellijale ning mille kasutamine kooskõlastatakse tellijaga. Kasvupinnase eemaldatakse ligikaudu 4500 m 3, millest 10 15% kasutatakse nõlvadele haljastuse rajamiseks. Üle jääv kasvupinnas utiliseeritakse. [1] [7] 5.2. Ajutised ehitised Objektil paiknevad ajutised ehitised ja seadmed ning liikumine platsil on toodud ehitusplatsi plaanil (Joonis 1, graafiline osa). Peatöövõtja olmesoojakud paigaldatakse olemas oleva laohoone esisele asfalt platsile. Kokku on kaks soojakut, milles on kokku neli eraldi ruumi- kolm kabinetti ning nõupidamise ruum. Töövõtjate soojakud, mida on kokku kolm tükki, paigaldatakse hoone esise asfaltplatsi alale. Lisaks paigaldatakse ka üks sanitaarsoojak. Enne soojakute paigaldamist rajatakse platsile tulevase asfalt platsi alune killustikukiht. Samale platsile, soojakute kõrvale rajatakse valveala tehnika hoidmiseks, materjali ladustamiseks lahtine laoplats ja tööliste autode parkimisala. Peatöövõtja autode parkimine toimub olemas oleval asfalt platsil. Samuti paigaldatakse soojakute kõrvale konteinerid tööriistade hoidmiseks. Peatöövõtja ja töövõtjate soojakute vahelisele alale paigaldatakse WC. Objekt piiratakse piirdeaiaga kolmest küljest. Olemas oleva laohoone poolselt küljelt, Rukki tee poolselt küljelt ning hoonest loodesse jäävast küljest. 22
Sissesõit objektile toimub Rukki tee poolselt küljelt. Sissesõiduks rajatakse ajutine tee killustikust, mis hiljem kasutatakse platside ehitamiseks. Samuti tagatakse sissesõit hoone sisesele alale. Selleks ehitatakse ajutine tee rajatava trepikoja kohast hoone keskele. Teine värav rajatakse hoone taha, olemasoleva ja rajatava etapi vahele, mis tagab võimaluse sõita ümber rajatava hoone. 5.3. Tõstemehhanismid Objektile ei paigaldata püsivat kraanat. Kogu montaaž käib autokraanadega. Sellest tulenevalt on kogu hoone alune ala etappide kaupa kraana töötsoon. 5.4. Ajutised ühendused Ajutine veeühendus rajatakse olemas olevast laohoonest. Toimivast veetorust tehakse olemas olevas WC-s hargnemine, paigaldatakse vahele veemõõtja ning ajutine kraan tuuakse teise ja kolmanda etapi vahelise seina välisküljele. Sealt edasi toimub hargnemine, kus saadakse vesi sanitaarsoojakule ja ehitustöödeks. Ajutine elektriühendus rajatakse olemas olevast laohoonest. Toimivast kilbiruumist, mis asub teises etapis, tuuakse ühenduskaabel ajutisse kilpi, mis paigaldatakse teise etapi lõppu, seina äärde. Sinna ühendatakse jaotuskilbid, millest üks paigaldatakse hoone keskele, üks soojakute lähedusse ning kolmas hiljem teisele korrusele. Ajutise kanalisatsiooni lahendamiseks paigaldatakse pinnasesse ajutine kogumismahuti, mis täitumisel tühjendatakse. Interneti ühenduse rajamiseks paigaldatakse peatöövõtja soojakusse interneti ruuter, mis tagab interneti ITP-le ja valvesüsteemile. 5.5. Ajutise veevajaduse määramine Objekti ehitustöödeks võetakse vesi olemas olevast hoonest. Kuna olemasoleva laohoone esisel ja tagusel platsil asub kokku neli tuletõrje hüdranti, milledest lähim asub rajatavast hoonest 58 m kaugusel, ei ole vaja veevajadust arvutades arvestada kustutustöödeks vajamineva veega. Kokku leitakse üldine vee vajadus (Qüld) mis on summa majandusvee (Qmaj) ja tootmisvee (Qt) vajadusest. Tootmisvee vajadus Qt [l/s] leitakse valemiga (1) [7, p. 65]: 23
Q t = 1,2 Q k k 1 8 3600, (1) kus 1,2 tegur, hindamaks arvestamata veekulu; k1 tarbimise ebaühtlustegur, tootmises 1,6; Qk tootmise keskmine veevajadus vahetuses l; 8 tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis. Q t = 1,2 1000 1,6 8 3600 Majandusvee vajadus Qmaj leitakse valemiga (2) [7, p. 65]: Q maj = = 0,07 l/s N 3600 (n 1 k 2 8,2 + n 2 k 3 ), (2) kus N suurim tööliste arv vahetuses; 44; n1 veetarbimisnorm ühe töötaja kohta vahetuses (kanalisatsiooni olemasolul 20-25 l); k2 veetarbimise ebaühtlustegur, 2,7; n2 veekulu ühe dušivõtu korra kohta, 30 l; k3 tegur, mis arvestab dušivõtjate ja töötajate suurima arvu suhet vahetuses, 0,3. Q maj = 44 2,7 (20 + 30 0,3) = 0,19 l/s 3600 8,2 Toru läbimõõt D [mm] leitakse valemiga (3) [8, p. 79]: 24
D = 4Q üld 1000, (3) π V kus V vee liikumiskiirus torudes, 1,5 m/s. 4 0,26 1000 D = = 14,85 mm 3,14 1,5 Toru läbimõõduks valitakse 16 mm. 5.6. Elektrienergia vajaduse määramine Ehitusplatsi valgustavate valgustite arv leitakse valemiga (4) [7, p. 75]: kus E -pinna valgustugevus 2 lx; n = m -valgusallika erivõimsus 0,4 W/m2 *lx; S -valgustatava pinna suurus 10 000 m2 ; P1 -valgusallika võimsus 500 W. n = m E S P 1, (4) 0,4 2 10000 500 = 16 tk. Kogu ehitatava hoone ala valgustavad kaheksa 500 W prožektorit, millest neli paigaldatakse olemasoleva hoone külge ja neli ajutistele postidele hoone 26 teljele, neli hoone esise platsi alale ja 4 hoone tagumise platsi alale. Ehitusplatsi kogu elektrienergia vajadus leitakse valgustite võimsuse ja tehnoloogiliste vajaduste võimsuste summana. Tehnoloogilise vajaduste võimsused on toodud tabelis (Tabel 3). 25
Tabel 3 Tehnoloogiliste vajaduste võimsused [21] Nimetus Kogus, tk Võimsus, kw Võimsus kokku, kw Kontorisoojak 2 4 8 Tööliste soojak 3 10 30 Keevitus aparaat 1 3,7 3,7 WC 1 0,5 0,5 Segumasin 1 0,7 0,7 Käsitööriistad 1 brigaad 5 5 Kokku 47,9 Objekti üldvalgustuse ja töökohtade ajutiste valgustite võimsused on toodud tabelis (Tabel 4). Tabel 4 Valgustite võimsused [21] Nimetus Kogus, tk Võimsus, kw Võimsus kokku, kw Üldvalgustid 16 0,5 8 Töökoha valgustid 4 0,5 2 Kokku 10 Objekti arvutuslik elektrikoormus Parv leitakse valemiga (5) [7, p. 73]: P arv = α [ k 1 P t cosφ + k 3 P s v + P v v ], (5) kus α võrgukadusid arvestav tegur, 1,1; Pt võimsus tehnoloogilisteks vajadusteks; Ps-v töökoha valgustite võimsus; Pv-v välisvalgustusseadmete võimsus; cosφ võimsustegur, 0,5; k1, k3 nõudlustegurid, k1 = 0,15, k3 = 0,8 0,15 47,9 P arv = α [ + 0,8 2 + 8] = 26,37 kw 0,5 Peakaitsme koormusvool I leitakse valemiga (6) [9, p. 38]: 26
I = P arv 1000 1,73 U cosφ (6) kus U võrgupinge, 380 V; cosφ keskmine võimsustegur, 0,8. I = 26370 1,73 380 0,8 = 50,14 A Antud arvutusi arvesse võttes valitakse objekti peakilbiks voolumõõtjaga 63 A elektrikilp. 5.7. Jäätmekäitlus Jäätmete sorteerimiseks ja käitlemiseks paigaldatakse objektile kolm erinevat prügikonteinerit. Ehitusprahi jaoks paigaldatakse objektile üks 15 m 3 ehitusjäätmete konteiner. Objekti alguses paigaldatakse konteiner Rukki tee äärsele alale, peale montaažitööde algust teisaldatakse konteiner hoone sisesele alale. Segaolmejäätmete jaoks paigaldatakse objektile üks 0,66 m 3 konteiner. Konteiner paigaldatakse objekti WC kõrvale ja see jääb sinna kuni objekti lõpuni. Sellel kohal on tagatud hea ligipääs konteineri tühjendamiseks. Ohtlike jäätmete jaoks paigaldatakse üks 0,24 m 3 konteiner. Konteiner paigaldatakse segaolmejäätmete konteineri kõrvale ning jääb ka sinna kuni objekti lõpuni. Kõikide konteinerite täitumist jälgib peatöövõtja ning konteinerite täitumisel tellitakse tühjendus. 5.8. Objekti valve Kontorisoojakute valveks paigaldatakse soojakutesse liikumisandurid ning signalisatsioon. Samuti asub peatöövõtja soojakus juhtimispult, millelt on võimalus alarm aktiveerida või deaktiveerida. Objekti Rukki tee ääres asuva kahe valgustiposti külge paigaldatakse kolm kaamerat, millest kaks on suunaga objekti poole ning üks sissesõidu poole suunatud. Kaamerate salvesti asub samuti peatöövõtja soojakus. Hiljem, kui hoone seinad ja katus on valmis ehitatud, tõstetakse üks kaameratest ning paigaldatakse ka üks lisakaamera hoonesse sisse. Kokku on lõpuks objektil neli kaamerat. Samuti paigaldatakse valvealale andurid, mis aktiveeritud valve korral liikumise peale häire otse teenusepakkujale suunab ning käivitab objektil alarmi. Valveala valve alla panemine ning valvest maha võtmine käib kontorisoojakus asuvast kontrollerist. 27
Kõikide objektil toimuvate häirete korral teavitab süsteem ka peatöövõtja registreeritud isikuid ning neil on võimalus vaadata ka kaamerate pilti reaalajas ja tagant järgi. 5.9. Tulekustutid ja esmaabi Objektile paigaldatakse kaks alalist tulekustutit, milledest üks asub peatöövõtja soojaku välisseinal ning teine rajatava hoone sisesel alal, teise etapi seina läheduses, kus ei jää ette liikuvatele masinatele. Lisaks peavad töövõtjad, kes teostavad tuletöid hoidma tuletöö tegemise ajal enda läheduses kahte vähemalt 6 kg tulekustutit. Peatöövõtja soojaku seinale paigaldatakse esmaabivahendite karp, milles on olemas kõik vajalik esmase abi andmiseks. Samuti paigaldatakse samasugune karp ka hoone sisesele alale, tulekustuti kõrvale. Esmaabi karpide tühjenemist kontrollitakse pidevalt ning tühjenedes täidetakse või paigaldatakse uus komplekt. Samadesse kohtadesse paigaldatakse ka hädaolukorras käitumise juhendid, mis on nii eesti kui ka vene keeles. 28
6. KALKULATSIOON EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS Tõstukite, töölavade ja tõstevahendite maksumus on kajastatud objekti detailses eelarves (Lisa 1). Ehituse organiseerimisega seotud kulude leidmisel on võetud arvesse teise etapi ehituse organiseerimise mahte ja kulusid, teenusepakkujatelt saadud personaalseid pakkumisi ning peatöövõtja välja kujunenud hindasid. Kõik organiseerimisega seotud kulud on välja toodud tabelis (Tabel 5). Tabel 5 Ehituse organiseerimisega seotud kulud [21] Kulu Maht Ühik Aeg Ühik Ühikhind, eur Hind kokku, eur Piirdeaed 400 jm 10 kuu 1,59 6360 Kontorisoojakud 2 tk 10 kuu 180 3600 Sanitaarsoojak 1 tk 10 kuu 350 3500 WC 1 tk 10 kuu 50 500 Elektrienergia 10 MWh 10 kuu 150 15000 Vee tarve 5 m3 10 kuu 33 1650 Valve 1 objekt 10 kuu 900 9000 Kütmine 1 objekt 2 kuu 7500 15000 Trepptornid paigalduse ja demontaažiga 2 tk 2 kuu 660 2640 Üld hoolduskulud 1 objekt 10 kuu 850 8500 Veetõrje 1 objekt 2 kuu 1500 3000 Kindlustus 1 objekt 10 kuu 530 5300 Reklaam 1 objekt 10 kuu 250 2500 Transport 1 objekt 10 kuu 1560 15600 ITP palk 1 objekt 10 kuu 7097 70970 Kokku 163 120 Osakaal kogu eelarvest % 4,3 29
7. TÕSTEMEHHANISMID EHITUSE LÄBIVIIMISEKS 7.1. Karkassi monteerimine Kuna hoone on piisavalt suur ja kogu karkassi monteerimine ei toimu järjest, siis on otstarbekas kasutada erinevaid autokraanasid raudbetoon ja teras elementide monteerimiseks. Töö kiiruse tagamiseks on eesmärgiks ühest kraana positsioonist paigaldada võimalikult palju elemente. Kraanad on valitud selle järgi, et saaks tõsta minimaalselt väikese kraanaga elemente, kuna kraana tõstejõu suurenedes suurenevad ka kraanade hinnad. Üheks võimalikuks tõstevahendiks raudbetoonpostide monteerimiseks on autokraana Liebherr LTM 1095-5.1, mille maksimaalseks tõstejõuks on 95 tonni. Kraana tõstegraafik on näidatud joonisel (joonis 4). Kõige raskema posti kaal on 7,5 tonni ning kraana suudab tõsta seda kraana keskpunktist 24 meetri kauguselt. See on piisav monteerimaks ühest positsioonist vähemalt neli posti. Sama kraanat kasutatakse ka raudbetoontalade monteerimiseks. Kraana hinnaks on 70 eurot/tund. [10] Teiseks võimaluseks on karkassi monteerimisel kasutada tõstukautot Volvo FH12 8 4, mille noole maksimaalne ulatus on pikendusega 42 m ja ilma pikenduseta 24 m ning maksimaalseks tõstejõuks on 16 tonni. Ilma noole pikenduseta kraana tõstegraafik on toodud joonisel (joonis 5). Selle tõstuki puuduseks on see, et suudab kõige raskemat raudbetoonposti tõsta vaid 8 m kaugusele. Tõstukauto tunni hind on 60 eurot. [11] Kuna eesmärk on paigaldada ühest positsioonist võimalikult palju elemente ja sel viisil aega kokku hoida, siis teostatakse töid Liebherr autokraanaga. Volvo tõstukautoga on võimalik paigaldada ühest positsioonist maksimaalselt kaks karkassi posti. 30
Joonis 4. Liebherr LTM 1095-5.1 tõstegraafik [10] 31
Joonis 5. Tõstukauto Volvo FH12 8 4 tõstegraafik [11] Õõnespaneelide monteerimiseks kasutatakse sama kraanat, mille tõstegraafik on eelnevalt toodud joonisel (joonis 1). Valdavas enamuses on kasutatud ühesuguse raskusega õõnespaneele, mille raskuseks on 5455 kg, mis on ühtlasi ka raskeim paneel. Lisaks tuleb arvestada traaversi kaaluga, milleks on 400 kilogrammi. Kokku on 5855 kilogrammi ning kraana saab monteerida ühest positsioonist ühe rivi õõnespaneele vahemikus A kuni D telg, alustades telje A poolt. Metallferme monteeritakse tsoonide kaupa, kus ühest positsioonist tuleb paigaldada nii peafermid kui ka abifermid. Raskeim peaferm kaalub 2030 kilogrammi ning see tuleb tõsta ligikaudu 13 meetri kõrgusele. Kraana valitakse nende tõstetingimuste järgi. Tõstetingimused on kujutatud fermide 32
montaaži tehnoloogiakaardil (joonis3, graafiline osa). Fermide monteerimiseks on üheks võimalikuks tõstevahendiks autokraana Liebherr LTM 1070-4.2, mille noole maksimaalseks pikkuseks on 50 meetrit ja maksimaalseks tõstejõuks on 70 tonni. Selle kraanaga saab ühest positsioonist paigaldada kuni 30 m kaugusele ja 13 m kõrgusele metall talad, sidemed, ühe peafermi ja sellele toetuvad abifermid. Kraana tõstegraafik on toodud järgneval joonisel (Joonis 6). [12] Joonis 6. Liebherr LTM 1070-4.2 tõstegraafik [12] Teiseks võimalikuks tõstevahendiks on tõstukauto Volvo FH12 8 4, mille tõstegraafik on toodud eespool joonisel (Joonis 2). See auto suudab tõsta vajaliku raskuse 13 m kõrgusele 14 m kauguselt. Kuna tõstukauto suudab tõsta poole võrra väiksemale kaugusele, valitakse tõstevahendiks kraanaauto Liebherr LTM 1070-4.2, kuna seda peab paigaldama vähematesse positsioonidesse ja võimaldab aega kokku hoida. [11] Fermide suunamiseks ja kinnitamiseks postidele kasutatakse kahte diiselkorvtõstukit Haulotte HA20PX, mille tõstekõrgus on 18,65 meetrit (Joonis 7). Kuna iga posti juurde ei ole võimalik sõita, 33
peab tõstuk seisma kaugemal ning tõstekõrguse järgi tõstukit valides on sellega arvestatud. Kõrgem tõstuk oleks ebaotstarbekas. Fermi mõlemad otsad tuleb paigaldada üheaegselt, seetõttu on vaja ka kahte tõstukit, mõlemas tööline, kes ferme kinnitab. Samuti teostatakse samadelt tõstukitelt hiljem fermide värviparandused. [13] Joonis 7. Diiseltõstuk Haulotte HA20PX tõstegraafik [13] Soklipaneelide monteerimiseks kasutatakse kahte erinevat tõstevahendit. Alumiste soklipaneelide suurim kaal on 7,70 tonni. Alumiste soklipaneelide monteerimiseks kasutatakse Liebherr LTM 1070-4.2 kraanat, mille tõstegraafik on teelpool toodud joonisel (Joonis 2). Soklipaneelide montaaž toimub ratastelt ning ühest positsioonist paigaldatakse kõik auto lastiks olevad neli soklipaneeli. Ülemised soklipaneelid on kergemad. Raskeima soklipaneeli kaal on 3,30 tonni. Ülemiste soklipaneelide monteerimiseks kasutatakse pööratavat teleskooplaadurit Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus, mille maksimaalseks tõstejõuks on 4999 kilogrammi. Teleskooplaaduri tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 8). Selle tõstuki eeliseks kraana ees on see, et soklipaneelide tarne toimumise ajal ei ole võimalik kohe ülemisi ja alumisi paneele korraga paigaldada ning ülemised soklipaneelid tuleb ladustada objektile, siis selle tõstukiga on neid võimalik ka transportida. [12], [14] 34
Joonis 8. Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus tõstegraafik [14] Sandwich paneelide monteerimisel kasutatakse samuti teleskooplaadurit Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus, mille tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 5). Teleskooplaadurit kasutatakse paneelide tõstmiseks, lisaks on vaja diiselkäärtõstukit, millelt on võimalik paneele kinnitada. Paneelide kinnitamiseks kasutatakse diiselkäärtõstukit Haulotte H15SXL (Foto 1), tõstekõrgusega 13 meetrit. [15] 7.2. Eritööde teostamine Lae alla paigaldavate kaablite, torude ja seadmete monteerimiseks kasutatakse diiselkäärtõstukeid. Diiselkäärtõstuk on eritööde teostamiseks ainuke võimalik lahendus, kuna tõstukile peab mahtuma korraga kaks töölist ja materjal. Lae aluste tööde tegemise hetkel ei ole põrand veel betoneeritud ning kõrgus maapinnalt lae alla on ligikaudu 13 meetrit. Torustiku ja kaablite paigaldamisel on vaja liikuda 35
tõstukil ning nendeks töödeks kasutatakse diiselkäärtõstukeid Haulotte H15SXL (Foto 1), mille tõstekõrgus on 13 meetrit ning platvormi maksimaalne pikkus on 8,3 meetrit. Tõstuk on isesõitev ning seda on lihtne liigutada. Eritööde tegemiseks on see tõstuk mugavaim ning kiireim variant. Tõstukit kasutades peavad töölised olema kinnitatud turvarakmetega ning turvaköiega, mis tagab mugava liikumise platvormil. [15] Foto 1. Diiselkäärtõstuk Haulotte H15SXL [15] Teise korruse laes paiknevate torude ja kaablite paigaldamiseks kasutatakse akukäärtõstukeid Haulotte Compact 8, tõstekõrgusega 6,2 meetrit (Foto 2). [16] 36
Foto 2. Akukäärtõstuk Haulotte Compact 8 [16] Akukäärtõstukid tõstetakse paigaldatud ja monolitiseeritud õõnespaneelidele. Maksimaalne tõstukite arv korraga paneelide peal on kolm tükki. Kuna vahelagi on mõeldud koormamiseks peale teise korruse põranda betoneerimist, siis on projekteerija nõue, et ühel paneelil tohib olla maksimaalselt üks tõstuk korraga. 7.3. Tõstemasinate maksumus Tõstemehhanismide maksumused iga tehtava töö liigi kohta on välja toodud objekti detailses eelarves (Lisa 1). Kogu tööde tegemiseks vajalike tõstukite maksumus moodustab 1,9% kogu objekti eelarvest. 37
8. TEHNOLOOGILISED KAARDID 8.1. Katusekarkassi monteerimine 8.1.1. Lähteandmed Tehnoloogia kaardi joonis on toodud lõputöö graafilises osas (Joonis 3, graafiline osa), kus on välja toodud kõik vajalikud sõlmed, monteerimise plaan, tarnegraafikud ning kraana tõstegraafik. Katusekarkassi moodustavad peafermid, abifermid, sidemed, talad ja katuseraamid. Parapeti pikendused paigaldatakse tehases fermide külge. Kokku tuleb katusekarkassi monteerimisel paigaldada 137 631,6 kilogrammi teraselemente. Lähteandmeteks on Nordecon Betoon OÜ poolt projekteeritud Smarten Logistikakeskuse katusekarkassi plaan ja elementide koostejoonised. Ajakulu leidmiseks on kasutatud ettevõtte siseseid andmebaase ning montaažitöid teostava ettevõtte ajanorme. [3] 8.1.2. Mahtude tabelid Kõikide detailide kohta on andmed välja toodud eraldi tabelites. Tabelites on märgitud elemendi tähis, elementide arv, materjal, elemendi pikkus, üksiku elemendi kaal ning kogu ühte sorti elementide kaal kokku. Abifermide andmed on välja toodud tabelis (Tabel 7). 38
Tabel 7 Koostu pos. number Arv Abifermide andmed [3] Materjal Pikkus (mm) Kogu koostu kaal (kg) Koostude kaal kokku (kg) AF1-1 17 S355J2H 7996 182,5 3102,2 AF1-2 1 S355J2H 7980 201 201 AF1-3 8 S355J2H 8915 249,9 1998,9 AF1-4 9 S355J2H 8749 245,2 2206,7 AF1-5 1 S355J2H 8083 206,6 206,6 AF1-6 1 S355J2H 8083 213,2 213,2 AF1-7 6 S355J2H 8083 212,4 1274,4 AF1-8 1 S355J2H 8083 212,5 212,5 AF1-9 6 S355J2H 8083 212 1272 AF1-10 1 S355J2H 8083 217,5 217,5 AF2-1 6 S355J2H 10689 452,9 2717,4 AF2-2 1 S355J2H 10689 499,7 499,7 AF2-3 6 S355J2H 10689 450,1 2700,6 AF2-4 5 S355J2H 11991 525,7 2628,3 AF2-5 1 S355J2H 11005 510,6 510,6 AF2-7 3 S355J2H 11005 512,6 1537,7 AF2-8 2 S355J2H 11005 512,6 1025,1 AF2-10 3 S355J2H 11000 512,3 1537 AF2-11 3 S355J2H 11000 512,3 1537 AF2-12 12 S355J2H 11000 469,9 5639,4 AF2-13 5 S355J2H 11991 531,9 2659,7 AF2-14 1 S355J2H 11991 566,3 566,3 AF2-15 1 S355J2H 11991 571,5 571,5 AF2-17 1 S355J2H 10689 502,9 502,9 60 S355J2H 11000 451,4 27085,1 AF2-21 1 S355J2H 11991 532,4 532,4 AF2-22 1 S355J2H 11991 538,7 538,7 KOKKU: 163 63694,4 Katuseraamide andmed on välja toodud järgnevas tabelis (Tabel 8). 39
Tabel 8 Koostu pos. Number Katuseraamide andmed [3] Arv,(tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) KR1-1 20 S355J2H 6066 212 4239,3 KR1-2 2 S355J2H 5586 198,3 396,6 KR1-3 4 S355J2H 5586 198,3 793,2 KR1-4 1 S355J2H 6486 223,9 223,9 KR1-5 1 S355J2H 6486 223,9 223,9 KOKKU: 28 5876,9 Järgnevas tabelis on välja toodud peafermide andmed (Tabel 9). Tabel 9 Koostu pos. Number Peafermide andmed [3] Arv,(tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) PF1-1 1 S355J2H 11974 667,6 667,6 PF1-2 1 S355J2H 10380 410,7 410,7 PF1-3 6 S355J2H 10990 505 3030,3 PF1-4 1 S355J2H 10380 484,6 484,6 PF1-5 6 S355J2H 10990 429,1 2574,8 PF1-6 1 S355J2H 11974 560,8 560,8 PF2-1 3 S355J2H 18300 2030 6090,1 PF2-2 1 S355J2H 18275 2028 2028 PF2-3 1 S355J2H 18220 1445,2 1445,2 PF2-5 3 S355J2H 17990 1413,9 4241,7 PF2-6 2 S355J2H 18275 2028 4055,9 PF2-7 9 S355J2H 17990 1991,8 17926,6 PF2-8 1 S355J2H 18195 1443,6 1443,6 KOKKU: 36 44959,9 Katusekarkassi sidemete andmed on välja toodud järgnevates tabelites (Tabel 10, Tabel 11). 40
Tabel 10 Koostu pos. Number Katusekarkassi sidemete andmed [3] Arv, (tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) S1-1 2 S355J2H 9263 220,8 441,5 S1-2 1 S355J2H 4553 108,5 108,5 S1-5 1 S355J2H 8008 190,8 190,8 S1-6 13 S355J2H 5277 79,5 1033,1 S1-7 1 S355J2H 6159 92 92 S1-8 1 S355J2H 5055 76,3 76,3 S1-9 1 S355J2H 4492 68,3 68,3 S1-10 13 S355J2H 7401 91,3 1186,7 S1-11 1 S355J2H 8063 99,1 99,1 S1-12 1 S355J2H 7239 89,4 89,4 S1-13 1 S355J2H 6818 84,4 84,4 S1-14 1 S355J2H 4167 99,3 99,3 S1-18 2 S355J2H 3977 94,8 189,6 S1-19 1 S355J2H 7553 180 180 S1-20 2 S355J2H 3706 88,3 176,7 S1-22 1 S355J2H 6796 161,9 161,9 S1-23 2 S355J2H 3323 79,2 158,4 S1-26 1 S355J2H 4567 108,8 108,8 S1-27 1 S355J2H 4555 108,6 108,6 S1-28 2 S355J2H 8472 201,9 403,8 S1-29 1 S355J2H 4399 104,8 104,8 S1-30 1 S355J2H 4114 98 98 S1-31 1 S355J2H 4386 104,5 104,5 S1-32 2 S355J2H 4454 106,2 212,3 S1-33 1 S355J2H 9009 214,7 214,7 S1-34 6 S355J2H 4146 98,8 592,8 S1-36 4 S355J2H 8439 201,1 804,5 S1-37 1 S355J2H 4119 98,2 98,2 S1-38 2 S355J2H 4149 98,9 197,8 S2-7 12 S355J2H 7394 109,6 1315,5 S2-8 1 S355J2H 7402 109,7 109,7 S2-9 6 S355J2H 6701 100,8 604,6 Kokku 87 9514,6 41
Tabel 11 Koostu pos. Number Katusekarkassi sidemete andmed [3] Arv, (tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) S2-10 1 S355J2H 7296 109,2 109,2 S2-12 12 S355J2H 7874 116,5 1397,6 S2-13 1 S355J2H 7884 116,6 116,6 S2-14 1 S355J2H 7914 117 117 S2-15 1 S355J2H 8285 122,3 122,3 S2-16 6 S355J2H 7782 115,2 690,9 S2-17 6 S355J2H 7789 115,2 691,5 S2-18 1 S355J2H 7447 110,4 110,4 S2-19 8 S355J2H 5815 71,9 575,6 S2-20 1 S355J2H 5806 71,1 71,1 S2-21 5 S355J2H 5815 72,3 361,3 S2-22 1 S355J2H 5862 72,5 72,5 S2-23 6 S355J2H 5731 71,7 430,1 S2-24 1 S355J2H 5709 71,4 71,4 S2-25 1 S355J2H 5764 72,1 72,1 S2-28 6 S355J2H 9267 196,2 1177,3 S2-30 1 S355J2H 5752 64,8 64,8 S2-31 1 S355J2H 5769 65 65 S2-32 1 S355J2H 6042 67,9 67,9 S2-34 12 S355J2H 5744 64,7 776,7 S2-35 1 S355J2H 7720 114,3 114,3 S2-38 1 S355J2H 9033 191,4 191,4 S2-39 1 S355J2H 6952 104,3 104,3 S2-40 12 S355J2H 5747 64,8 777,2 S2-41 1 S355J2H 5993 67,3 67,3 S2-42 1 S355J2H 8367 177,6 177,6 KOKKU: 90 8593,4 Terastalade andmed on välja toodud järgnevas tabelis (Tabel 12). 42
Tabel 12 Koostu pos. Number Arv, (tk) Terastalade andmed [3] Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) T2-1 1 S355JR 10759 303,3 303,3 T2-2 3 S355JR 10924 308,4 925,3 T2-3 3 S355JR 10924 309,5 928,6 T2-4 1 S355JR 11780 340,9 340,9 T2-5 1 S355JR 11778 340,5 340,5 T2-8 2 S355JR 10924 307,6 615,1 T2-9 2 S355JR 10924 307,8 615,6 T2-11 1 S355JR 10924 307,6 307,6 T2-12 1 S355JR 10924 307,8 307,8 T2-13 1 S355JR 10759 307,7 307,7 Kokku 16 4992,4 8.1.3. Eeldused katusekarkassi monteerimiseks Enne katusekarkassi monteerimist peavad olema monteeritud, paika rihitud ja monolitiseeritud raudbetoonist postid, millele fermid toetuvad ja kinnituvad. Postid peavad olema paigaldatud nii, et postide tipud oleksid lubatud hälbe piirides. Selle kinnituseks on geodeedi poolt tehtud teostusjoonis, kus on näidatud postide tippude asukohad. Samuti peavad olema varem paigaldatud vahelae õõnespaneelid, kuna paigaldatud fermide alal ei saa kraanaga õõnespaneele paigaldada. 8.1.4. Tööde kirjeldus ja ajaline planeerimine Karkassi monteerimine toimub otse autokastist, ilma vaheladustamiseta. Ainult abifermide detailid tõstetakse teleskooplaaduriga maha, et need tasasel pinnasel kokku monteerida. Monteerimine toimub poltliidetega. Montaaži teostaja saadab tootjale ja tarnijale tarnegraafiku, kus on märgitud mis kuupäevaks ja kellaajaks soovib teatud karkassi elemente objektile. Fermide paigaldust alustatakse telgede N ja 26 nurgast ning esmalt paigaldatakse teljel 26 asuvad talad. Edasi liigutakse piki peatelge telje D suunas. Esimese osana paigaldatakse suure lao osa karkass, peale seda peenlao karkass, mis jääb telgede A ja D vahemikku. Kraana tõsteraadius on 30 m ning kraana paigutatakse esimesena paigaldatava tala keskkohast tõsteraadiuse kaugusele. Esmalt 43
tuleb paigaldada peaferm, mis on piki numbritega tähistatud telgede suunda. Peaferm toetub raudbetoon postidele ning kinnitatakse kahest otsast korraga. Kummaski fermi otsas on fermi talas neli auku, mis paigaldatakse postist välja ulatuvatele ankrupoltidele ning kinnitatakse M20 seibi ja mutriga. Hoone kõige äärmisele, 26 teljele paigaldatakse terasest talad samuti postidele ning kinnitatakse seibi ja mutriga. Kui talad ja peaferm on paigaldatud, paigaldatakse nende peale risti abiferm, mis koosneb kahest kohapeal kokku monteeritavast fermi elemendist. Peafermi pinnalt ulatuvad välja samuti ankrupoldid, milledele paigaldatakse abifermide toeplaadid ning kinnitatakse M20 seibide ja mutritega. Kui kõik fermid talad ja sidemed on ühest kraana positsiooni paigaldatud paigutatakse kraana uude positsiooni. Lisaks paigaldatakse hoone fermide vahele kokku 28 suitsuluugi raami, milledest igaüks kinnitatakse kaheteistkümne kruviga fermide külge. Ühest positsioonist paigaldatakse ainult peafermide vahelised abifermid. Kogu hoone fermid, talad ja sidemed paigaldatakse viieteistkümnest kraana positsioonist. Kogu tööde ajaliseks perioodiks on kokku 7 tööpäeva. Seega on monteerimisel kokku seitse haardeala. Esimesel päeval paigaldatakse katusekarkassi kolmest kraana positsioonist. Kolmandas positsioonis paigaldatakse pooled võimalikest elementidest ning kraana jäetakse samasse positsiooni. Teisel päeval paigaldatakse samuti kolmest positsioonist. Kolmandal päeval ka kolmest positsioonist. Neljandal päeval toimub töö neljast kraana postistioonist ning viiendal, kuuendal ja seitsmendal päeval toimub monteerimine ühest positsioonist. Viimasel kolmel päeval toimub montaaž madalama osa fermidele ning ühest positsioonist saab paigaldada rohkem elemente. Kokku on katusekarkassi monteerijate brigaadis 5 töömeest. Kaks töömeest on korvtõstukites ja suunavad ning kinnitavad fermid postidele. Üks töölistest on kraanajuht. Kaks töölist töötavad maapinnal ja aitavad tõstetroppe kinnitada ning tõstavad teleskooplaaduriga maha abifermide detaile ja monteerivad ka abiferme kokku. Tööliste ja vajalike masinate vajadus on välja toodud tabelina (Tabel 13). 44
Tabel 13 Tööjõu ja masinate vajadus monteerimisel Töö liik Tööliste arv Masinate vajadus Masinate arv Abifermide monteerimine 2 Teleskooplaadur 1 Fermide tõstmine 1 Kraana 1 Fermide kinnitamine 2 Korvtõstuk 2 8.1.5. Masinate valik ja kirjeldus Kõik fermid tõstetakse paika autokraanaga Liebherr 1070-4.2, mille maksimaalseks tõstejõuks on 70 tonni ning noole maksimaalne pikkus on 50 meetrit. Kraana tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 2). Kraana tööraadius on 30 meetrit ning kokku tuleb kogu hoone lõikes kraana paigutada 15 erinevasse positsiooni. [12] Fermide monteerimiseks ja ettevedamiseks kasutatakse teleskooplaadurit Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus, mille tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 5). Teleskooplaaduriga tõstetakse abifermid kraana töötsooni, kus ka kahest fermi osast koosnevad abifermid kokku monteeritakse. Fermide suunamiseks ja kinnitamiseks kasutatakse kahte korvtõstukit Haulotte HA20PX, mille tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 3). Kummagi korvtõstuki korvis on töömees, kes fermi, tala või sideme otsa suunab posti või fermi pinnalt välja ulatuva ankrupoldi peale ning kinnitab elemendi seibi ja mutriga. 8.1.6. Töövahendite vajadus Fermide monteerimiseks on vaja järgnevaid töövahendeid: mutrivõti 4 tükki; akutoitel mutrikeeraja 3 tükki; linttropid 2 tonni 4 tükki; köis 15 meetrine. 8.1.7. Kvaliteedinõuded Enne fermide monteerimist teostatakse pisteliselt 5-7 fermi mõõtmete kontroll. Kriitilise tähtsusega on fermide pikkused ja peafermide toetumistaldade aukudevahe. Kontrolli teostab fermide tellija, kelleks lõputöö objekti puhul on peatöövõtja. Iga mõõdetud fermi kohta koostatakse kontrolli raport, 45
mille näide on toodud ka lõputöö lisas (Lisa 2). Fermi mõõtmete tolerants on välja toodud tootejoonisel, mis lähtub standardist EVS-EN 1090, mis viitab EN-ISO 13920-le. Viidatud standardist saab näha, et peafermide puhul võib joonmõõtmete erinevus olla ± 24 mm. [17] Lisaks tehakse objektil koos omaniku järelevalve pistelist kontrolli detailide värvipaksusele. Värvipaksust mõõdetakse elektroonilise värvipaksuse mõõtja abil. Värvipaksuse mõõtmise kohta objektil eraldi akti ei koostata. Põhiosas peab katusekarkassi detailide värvipaksus olema 120 mikronit, parapeti pikenduste värvipaksus peab olema vähemalt 160 mikronit. 20 protsendi ulatuses mõõdetud kohtadest võib värvipaksus olla 20 protsenti alla lubatud piiri. Kui detailil on värvipaksus lubatust õhem rohkem kui 20 protsendil kohtadest, fikseeritakse detaili tähis ja paigalduse asukoht ning teostatakse hilisem värvimine kohapeal. Kui detaili mitte paigaldamine ei sega edasist tööd jäetakse detail paigaldamata ning saadetakse tehasesse värvimisse. Kõik tarnimise ja tõstetöödega tekkinud värvikahjustused parandatakse värvi parandusskeemi järgi, mis näeb ette, et paranduste kohas peab värvipaksus olema vähemalt 160 mikronit. Peale peafermide paigaldamist mõõdetakse uuesti perimeetri postide ühel joonel paiknemist, saamaks teada, kas fermid on liigutanud ka poste paigast. Võimalus korrigeerimiseks on lõigata fermi toel olevad augud suuremaks ning keevitada hiljem peale uus seib, mis kataks lõigatud augu. 8.1.8. Tööohutusnõuded montaažitöödel Teraskarkassi monteerimise tööohutus nõuded on kirjeldatud peatükkis 10.3. 8.2. Korruse põranda betoneerimine 8.2.1. Lähteandmed Põranda betoneerimise tehnoloogilise kaardi seletuskirja toetab graafilises osas olev joonis (Joonis 4, graafiline osa). Joonisel on näidatud betoneerimise suunda ja haardealad, tööde tegemise ajagraafik ning betoonpõranda kõik võimalikud sõlmed. Põranda pindalaks on 10 358 m 2 ja paksuseks 140 mm ning betooni kulu põrandale on 1450,12 m 3. Lähteandmeteks on Nordecon Betoon OÜ poolt koostatud ja Primekss Põrandad OÜ poolt kontrollitud töö nr. P-17-038 Smarten Logistikakeskuse betoonpõranda joonised. 46
Tööjõu vajaduse ja ajakulu leidmiseks on konsulteeritud betoonitöid teostava ettevõttega Primekss Põrandad OÜ. [3] 8.2.2. Betooni vajadus Betooni vajadus haardealade kaupa on toodud tabelis (Tabel 14). Tabel 14 Betooni vajadus haardealade kaupa [3] Haardeala 1 Haardeala 2 Haardeala 3 Haardeala 4 Kokku Pindala, m² 2803 2803 2376 2376 10358 Betooni vajadus, m³ 392,42 392,42 332,64 332,64 1450,12 Betoonimiksri intervall, min 15 15 15 15 Igasse betoonimikserisse on laetud 7 m 3 C25/30 betooni, millele objektil lisatakse 25 kg kiudu iga kuupmeetri betooni kohta ning 35 kg mahukahanemist vähendavat ainet iga kuupmeetri betooni kohta. [18] 8.2.3. Eeldused põranda betoneerimiseks Enne põranda betoneerimist peavad olema paigaldatud ja survetestiga kontrollitud kõik torud, mis paigaldatakse hoone sisesesse pinnasesse. Pinnas peab olema profileeritud õigele kõrgusele, milleks on -140 mm objekti null kõrgusest. Hoone põrandaalusele pinnasele tuleb teostada kolm plaatkoormus testi, mille asukohad lepitakse kokku omaniku järelevalve ja betoonitööde tööde juhiga. Plaatkoormus testi teise mooduli tulemuse miinimum väärtus võib olla 100 MPa ning esmase ja teisese mooduli suhe võib maksimaalselt olla 2,2. Katse teostatakse 300 mm diameetriga plaadi abil. Samuti tuleb kõik haardealad lisaks kontrollida Inspector seadmega, teise mooduli minimaalne väärtus võib samuti olla minimaalselt 100 MPa. Lisaks kandevõime kontrollile teostab geodeet iga haardeala kohta pinnase kõrguse teostusmõõdistuse. Maksimaalne lubatud kõrguse erinevus on 10 mm. Enne betoneerimise alustamist peavad olema kinni kõik hoone avad. Betooni kivinemise ajal ei tohi tekkida hoones tuuletõmbust, mis betooni liiga kiiresti kuivataks ning seeläbi pragusid betooni tekitaks. 47
Enne betoneerimist tuleb hoonesse sisse paigaldada õhu temperatuuri ning õhuniiskust mõõtev seade. Selle seadme tulemid enne igat betoneerimist märgitakse ehituspäevikusse. Samuti tuleb mõõta ka enne igat valu betoneeritava ala pinnatemperatuuri ning see samuti lisada ehituspäevikusse teiste andmete juurde. [18] 8.2.4. Tööde ja masinate kirjeldus Enne betoneerimist kontrollib lisaks betooni tööde juht üle aluspinna ja kinnitab, et see on sobilik betoneerimiseks. Enne esimese haardeala betoneerimist paigaldatakse uste avadesse raketis, milleks on 50x200 mm puitpruss. Kuna 100 mm põrandast jääb tõstandustest välja poole, siis ehitatakse haardealade kaupa uste alla ajutised varjualused, mis võimaldavad uksi 1 meetri kõrguselt lahti hoida ja kaitsevad betoonpinda võimaliku vihma eest. Varjualused paigaldatakse kahe haardeala kaupa, kuna teise haardeala betoneerimine hakkab pihta varem, kui lõpetatakse esimese haardeala betooni lihvimine. Lisaks paigaldatakse vastava haardeala vuugiraud. Vuugirauad kinnitatakse pinnasesse armatuurvardast ankrupulkade abil ning ühendatakse omavahel ja ankrupulkadega keevisa abil. Vuugirauad paigaldatakse õigele kõrguse laser nivelliiri abil nii, et vuugiraua pealispinna kõrgus oleks võrdne objekti nulli kõrgusega. Vuugiraudadest jäetakse paigaldamata 6 meetrine ala haardeala betoneerimise lõpust, kus toimub betoonidumperi täitmine betoonimikserist. Lisaks paigaldatakse postide ümbrusesse armatuurvardad ning vuugiraua äärde armatuurvõrk, mis asetatakse armatuurikanduritele, mis hoiavad võrku pinnasest 30 mm kõrgusel. Kõikidesse betoonpostide ja põrandast läbiviikude ümbrustesse ning seina äärtesse paigaldatakse elastne tihend ning kõik betoonpostid kaetakse kilega kaitsmaks betoonipritsmete eest. Järgmise haardeala ettevalmistustööd teostatakse samal ajal eelneva haardeala betoneerimistöödega. Hoone esisele alale seatakse sisse laoplats ja lisandite lisamise koht. Hoone esine plats valitakse selle tõttu, et sinna on kõige lühem maa paigaldada veeühendust. Kõik betooni mikserid, mis platsile sõidavad, liiguvad esmalt sellesse alasse. Seal lisatakse kõikidesse mikseritesse 25 kg kiudu iga betooni kuupmeetri kohta, kokku igasse mikserisse 175 kg ning 35 kg mahukahanemist vähendavat ainet iga kuupmeetri kohta, kokku 245 kg igasse betoonimikserisse. Samuti lisatakse betooni plastifikaatorit, mille kogus arvutatakse koonuse vajumi tulemuse põhjal. Kõiki lisandeid lisatakse betoonimikserisse masina abil, mis puhub survega lisandid mikserisse ühtlaselt laiali. Kõik lisatud ainete kogused kirjutatakse elektroonselt ülesse ning betoneerimis firma enda loodud süsteemi abil on võimalik lisatud koguseid näha ka segamiskohast eemal viibides. 48
Hoones sees on betoneerimiseks kokku kolm masinat. Esimene masin on betooni dumper (Foto 3), mis võtab betoonimikserilt korraga maksimaalselt 4 m 3 betooni ning viib selle vajalikku kohta. Foto 3. Betooni dumper Primekss Põrandad OÜ tehtud katsetuse järgi hoiab dumperiga valades kokku ligikaudu 5 tundi kui võrrelda valamist otse betoonimikseri rennist. Dumper on väiksem, sellega on lihtsam manööverdada ning objektil on sellega võimalik kiiremini liikuda. Teiseks masinaks hoones sees on betoonpinna silumis masin (Foto 4). See masin on seadistatud hoones asuva laseri kõrguse järgi ning masina peal olevate andurite järgi on võimalik hoida silumislatil koguaeg sama kõrgust. Lisaks silumisele vibreerib masin läbi ka paigaldatava betooni. 49
Foto 4. Betoonpinna silumis masin Kolmas masin mida betoneerimisel kasutatakse on pinnakõvendi lisamise masin (Foto 5). Pinnakõvendi lisatakse kohe peale betooni silumist silumismasinaga. Lisaks on hoones vajadusel ka teleskooplaadur, millega täidetakse pinnakõvendi lisamise masinat ning transporditakse muid materjale. 50
Foto 5. Betooni pinnakõvendi lisamise masin Töödega liigutakse igas haardealas vastavalt joonisel (Joonis 4 graafiline osa) näidatud suunas. Lisaks on seina ja haardealade äärte silumiseks vajalikud ka kaks töömeest, kes silumislatiga siluvad kohad, kuhu masinaga ei ole võimalik pääseda. Vajadusel lisavad ka betooni kohtadesse, kus seda on liiga vähe. Enne betooniga dumperi täitmiskohta jõudmist paigaldatakse puuduolev vuugiraua osa ning betoon paigaldatakse teiselt poolt vuugirauda. Enne haardeala betoneerimise lõpetamist alustatakse juba betooni pinna lihvimisega. Pinnad lihvitakse betooni kopteritega. Lihvimist alustatakse betoneerimise algusalast ligikaudu 6 tundi peale betoneerimise algust. Pinda lihvitakse esmalt lihvimisplaadiga, mis täidab tekkinud konarused ja augud betooniseguga ning lõplik pind lihvitakse lihvimislabadega. Peale lihvimist betooni pind kaetakse kangaga (Foto 6), kangas kastetakse märjaks ning kaetakse kilega, mis ei lase veel aurustuda. 51
Foto 6. Betoonpinna katmise kangas Sellisel viisil teostatakse töid kõigis neljas haardealas. 8.2.5. Brigaadide kirjeldus Ettevalmistus tööde brigaadi kuulub 4 töömeest, kes paigaldavad raketised, elastsed tihendid, vuugirauad ning armatuuri. Töö toimub haardealade kaupa ja samaaegselt eelneva haardeala betoneerimisega. Betoneerimistööde brigaadi kuulub 7 töömeest. Kaks töömeest lisavad betooni lisaaineid, kolm töömeest juhivad betoneerimiseks vajalikke masinaid ja kaks meest aitavad siluda ning vajadusel betooni masina ette lisada. Lihvimis-ja katmistööde brigaadi kuulub 3 töömeest. Kaks töömeest lihvivad suurte iseliikuvate betooni kopteritega ning üks töömees lihvib väikse kopteriga seina ääri ja läbiviikude ning postide ümbrusi. Peale lihvimist katavad ja kastavad samad töömehed ka betoonpinna. 52
Lisaks on kõikide brigaadide peale üks tööde juht, kes koordineerib töid platsil ja suhtleb peatöövõtjaga tööde planeerimise ja võimalike probleemide osas. 8.2.6. Kvaliteedinõuded Kvaliteetse betoonpõranda saavutamiseks kontrollivad peatöövõtja ja omaniku järelevalve all betoonitööde teostaja tehtud töid enne betoneerimist. Kontrollitakse, et kõik sarrusvardad ja armatuurvõrgud oleks paigaldatud vastavalt joonistele. Peatöövõtja peab tagama hoonesse sobivad tingimused betoneerimiseks. Temperatuur ei tohi betoneerimise ajal olla alla +5 o C ja hoones ei tohi olla tuuletõmbust. Ideaalne õhuniiskuse tase on 70%. Enne betoneerimist kontrollitakse aluspinna kõrgust ja kandevõimet. Betoonpõranda paksus ei tohi erineda rohkem kui 10 mm etteantud kõrgusest, milleks on 140 mm. Kandevõime kontroll teostatakse plaatkoormus katsetega ja Inspectoriga mõõtes. Kummagi seadmega mõõtes ei tohi aluspinna kandevõime olla alla 100 MPa ning esmase ja teisese mooduli suhe võib maksimaalselt olla 2,2. Betoneerimise ajal ja minimaalselt 1 nädal peale betoneerimist ei tohi hoonele lähemal kui 75 meetrit tekitada vibratsiooni vältimaks pragude tekkimist. Laiemad kui 0,3 mm praod täidetakse parandusseguga betoonitöid teostanud ettevõtte poolt. Betooni pinna tasasus peab vastama kõrgeimale klassile ehk A0. A0 klass tähendab, et põranda tasasus võib 2000 mm peale erineda 4 mm. Tasasust mõõdetakse vastava seadmega, mida tuleb mööda betoonpinda lohistada 10% jooksvates meetrites betoonpõranda pindalast. 10 358 m 2 põranda puhul tuleb seadet lohistada piki ja risti betoonpõrandat kokku vähemalt 1035,8 meetrit. Betoonpinna koormamine on lubatud alles siis kui betoon on saavutanud vähemalt 70% oma tugevusest. Tugevust mõõdetakse betooni temperatuuri ja Sadgroveni valemi abil. [18] 8.2.7. Tööohutuse tagamine Tööohutuse nõuded betoonitöödel on välja toodud peatükis 10.3. 53
9. TÖÖVÕTUMEETOD Ehitustööde teostamiseks kasutatakse peatöövõtumeetodit. Peatöövõtja poolt on objektil ainult ITP, kelle hulka kuuluvad projektijuht, objektijuht ja objektiinsener. Kõik objektil teostatavad tööd, tehakse alltöövõtuna. Sellist lahendust kasutatakse, kuna ettevõttel puuduvad endal üldehituse valdkonna töölised ning suuremalt osalt tegeletaksegi ainult peatöövõtuga. Enne tööde alustamist objektil, peetakse objekti alustav koosolek, kus on kohal objektimeeskond, projekteerija esindaja, peatöövõtja valdkonna juht, eelarvestuse osakonna esindaja ning tellija. Koosoleku kohta koostatakse protokoll. Töövõtjad valitakse hangete abil. Enamustel juhtudel osutub valituks kõige odavama pakkumise teinud ettevõte. Mõne töövõtja puhul võib peatöövõtjal olla väga hea või väga halb varasem kogemus, mis võib aidata valida töövõtjat. Hanke võitja kooskõlastatakse ka omaniku järelevalvega ja enne tööde alustamist peetakse alustuskoosolek, kus on kohal kõik osapooled, et leppida kokku vajalikud protseduurid tööde alustamiseks ning teostatud tööde kontrollimiseks. Koosolekute kohta koostatakse protokollid. Jooksva ülevaate andmiseks ning probleemide lahendamiseks toimub iganädalaselt tellija koosolek. Tellija koosolekul tehakse ülevaade hetke olukorrast objektil ning vajadusel arutatakse võimalust muudatuste läbiviimiseks. Kõikide koosolekute kohta koostatakse protokoll. Kõikide kaetud tööde kohta koostab alltöövõtja kaetud tööde akti, kus on märgitud materjalid, mida töö tegemiseks kasutati, vastavate materjalide sertifikaadid ning samuti on lisana kaasas pildid, mis antud akti tõendavad. Samuti toimub ülevaatus objekti meeskonna ja omaniku järelevalve poolt, kes annavad loa töödega edasi minemiseks, kui kõik on korrektselt tehtud. Vastupidisel juhul tuleb töövõtjal oma tööd parandada. Töövõtjatel on kohustus ehitada vastavalt peatöövõtja poolt neile edastatud projektile. Kui projektis on viga, siis vastutab selle eest peatöövõtja. Kui projekt on korrektne, kuid tööd ei ole teostatud vastavalt projektile ning selles ei ole varasemalt peatöövõtjaga kokku lepitud, vastutab selle eest töövõtja. 54
Tellijal on peatöövõtjaga kokku lepitud kaks vahetähtaega ja lõpptähtaeg. Esimeseks vahetähtajaks peab hoonel olema katus vettpidav. Vahetähtaeg on ära märgitud ka tellija lepingus. Tähtaja ületamisel võib tellija rakendada trahvi, mille suurus on ära märgitud peatöövõtu lepingus. Teiseks vahetähtajaks peab olema betoneeritud kogu hoone esimese ja teise korruse põrandad. See vahetähtaeg on samuti trahvitav ning tähtaeg on ära märgitud tellija lepingus. Samad tingimused kehtivad ka lõpptähtajaga. Tellijat esindab tööde vastu võtmises omaniku järelevalve. Samuti kontrollib omaniku järelevalve ka peatöövõtja poolt tellijale esitatavaid akte. 55
10. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN Antud peatükis on välja toodud esmalt tööd, mida liigitatakse ohtlike tööde hulka ja plaan kuidas tagada objektil ohutu töötamine. 10.1. Ohtlikud tööd Ohtlikud tööd (vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1 5) Ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö [19]: millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub; mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas; kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses; millega kaasneb uppumisoht; mida tehakse maa-alustes tingimustes, nt kaevus, tunnelis; vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist; kessoonis; mis on seotud lõhkeaine kasutamisega; mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega; millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht; millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist. 10.2. Tööohutuse tagamise üldised nõuded Enne töödega alustamist piiratakse objekt ajutise piirdeaiaga, vältimaks kõrvaliste isikute juhuslikku sattumist ehitusobjektile. Tööohutuse tagamiseks tuleb kõigil ehitusobjektil viibijatel järgida objektil 56
kehtestatud ohutusnõudeid. Et töölistelt saaks nõuda ohutusnõuete täitmist, paigaldatakse objekti sissepääsudele sildid, millel on näidatud kohustuslikud isikukaitsevahendid ning iga uus objektile tulnud töötaja peab enne tööle asumist saama juhendatud peatöövõtja objektimeeskonna poolt. Samuti peab juhendatav allkirjaga kinnitama, et on ohutusjuhendiga tutvunud, kõigest aru saanud ja kohustub kehtestatud reegleid täitma. Kõikidele töölistele kohustuslikud isikukaitsevahendid, mida tuleb objektil viibides alati kanda on: kiiver, turvajalanõud ja kõrgnähtav riietus. Lisaks tulenevalt töö iseloomust kasutama järgmisi vahendeid [20]: kuulmiskaitse vahendeid; näokaitse vahendeid; tolmumaski; lõikekindaid; turvarakmeid; ohutustrossi; vibratsiooni vähendavaid kindaid. 10.3. Tööohutuse tagamine tööliikide lõikes Pinnasetööde teostamisel tuleb lisaks üldistele isikukaitsevahendite kasutamisele piirata kõik kaevikud, mis on sügavamad kui 1 meeter. Kõik töid teostavad masinad ja mehhanismid peavad olema nõuetele vastavad ning varustatud seda kinnitava kleebisega. Monteerimistööde ajal tuleb tähistada tõstetsoon ning piirata kõrvaliste isikute sattumine kraana tõstetsooni. Tõstetöid võivad teostada ainult vastava koolituse läbinud isikud. Tõstetöid ei tohi teostada üle inimeste. Kõik tõsteseadmed peavad olema terved ning vigastatud seadmed tuleb koheselt kasutusest eemaldada. Korv- ja käärtõstukites peavad töölised kandma turvarakmeid, mis on kinnitatud tõstuki töölava külge. Kõik masinad ja seadmed peavad olema kontrollitud ja vastama nõuetele. Betoonitööde teostamisel peavad betoneerijad kandma kaitseprille vältimaks betooni sattumist silma. Samuti tuleb kõikidel töölistel, kes betooniga kokku puutuvad, kanda kaitsekindaid. Välistada tuleb kõrvaliste isikute sattumine betoneerimismasinate tööpiirkonda, tähistades ala ohutuslindiga. Armeerimistöödel armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab lõikaja kandma kaitseprille, samuti ei tohi olla ketaslõikurilt eemaldatud kaitse. Armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab olema vähemalt 57
15 meetri raadiuses kaks 6 kg tulekustutit. Käte vigastuste vältimiseks peavad armeerijad kandma kaitsekindaid. Katusetööde teostamisel kukkumisohtlikes piirkondades, kus puuduvad piirded tuleb kasutada turvarakmeid, mis on kontrollitud ja kinnitatud hoone konstruktiivse elemendi külge. Katusetööde teostamisel vähemalt 3 meetri kaugusel katuseservast ei ole turvarakmete kandmine kohustuslik. Müüritöödel kasutatavad tellingud peavad olema paigaldatud vastavalt montaažijuhendile. Töölavad peavad olema puhtad ja nende miinimum laiuseks on 60 cm. Tellingute vastavust nõuetele kinnitab tellingu püstitamise koolituse läbinud isik enda allkirjaga, paigaldades tellingute külge tellingukaardi. Üksikredeli kasutamine töö tegemiseks on keelatud ning tööpukkide ja A-redelite maksimaalne kõrgus võib olla 2 meetrit. Redelid peavad olema terved ning ilma mõlkideta. Elektrikaablid peavad olema terved ning ei tohi olla parandatud. Samuti ei tohi kaablid olla käiguteedel. Kõik kaablid mis on kasutusel välitingimustes, peavad olema vastavalt märgistatud. [20] 10.4. Tuleohutuse tagamine Tuletöid võib teostada isik, kellel on tuletöö tunnistus. Tuletöödeks loetakse järgmisi töid: gaasi- ja elektrikeevitus; metalli lõikamine ketaslõikuriga; bituumeni ja muu põlevmastiksi keevitamine; lahtise leegi kasutamine. Tuletöö läheduses (kuni 15 m) peab olema vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit. Bituumeni või mõne muu põlevmaterjali kuumutamisel peab tulekustuteid olema 4. Lisaks saavad kõik töölised juhendamise käigus selgeks objekti evakuatsioonitee ja evakuatsiooni kogunemiskoha. [Nobe juhend] Lõputöö teemaks oleval objektil on tuletöödeks metalldetailide keevitamine ja armatuurvarraste lõikamine ketaslõikuriga. [20] 58
10.5. Keskkonnakaitse tagamine Keskkonna kaitsmiseks ladustatakse objektil kõik prügi vastavatesse konteineritesse. Ohtlike jäätmete jaoks paigaldatakse eraldi plastik konteiner, et vältida ohtlike ainete anumate ladustamisel kemikaalide sattumist pinnasesse. Vältimaks üleujutust hoone edela küljel asuval põllul, puhastatakse ja süvendatakse hoone ja põllu vaheline kuivenduskraav, kuhu suundub ka hoone ümber asuv drenaaži torustik. Hoone kütmisel talveperioodil kasutatakse alalisi gaasipuhureid, ajutiste diiselpuhurite asemel. Sellega tekitatakse vähem heitgaase ning hoitakse kokku küttekuludelt. 59
KOKKUVÕTE Lõputöös on käsitletud Rae vallas, Lehmja külas, Rukki tee 1 asuva Smarten logistikakeskuse 3. etapi ehitustööde organiseerimist. Lõputöö koostamise aluseks on RTG Arhitektid OÜ poolt koostatud arhitektuurne projekt, H.R. Team Projekt OÜ poolt koostatud asendiplaan ja Nordecon Betoon OÜ poolt koostatud konstruktiivne projekt. Esimeses peatükkis on kirjeldatud lähteandmeid ja ehitustingimusi, kus on välja toodud krundi algne olukord, ajutiste ühenduste rajamine ja kasutatav projektdokumentatsioon. Arhitektuurse osa peatükis on kirjeldatud hoone arhitektuurilisi lahendusi ja parameetreid, konstruktiivseid elemente, hoone siseja välisviimistlust, tehnosüsteeme ning hoone tehnilisi näitajaid. Majandusosas on välja toodud ehitustööde koondeelarve pearühmade tasandil. Lisaks on selle peatüki raames koostatud ka detailne eelarve, koos ajanormide ja tõstevahendite maksumusega, mis on välja toodud lõputöö lisana. Koondkalenderplaani peatükis on kirjeldatud lühidalt ehitustöid, lisaks on koostatud ka graafilises osas koondkalenderplaan koos tööjõu ressursside vajadusega. Eraldi on välja toodud kulud, mis külvad ehitustööde organiseerimisele ning võrreldud saadud summat kogu ehitustööde eelarvega. Ehitustööde organiseerimisele kulub 4,3% kogu eelarvest. Kirjeldatud on vajalikke tõstevahendeid ehitustööde läbiviimiseks. Lõputöö objekti kahe töö kohta on koostatud tehnoloogilised kaardid. Esimene tehnoloogiline kaart on katusekarkassi monteerimise kohta ning teine 1. korruse betoonpõranda ehituse kohta. Lisaks on kirjeldatud tööde teostamiseks kasutatavat peatöövõtu meetodit ja objektil töö- ja keskkonnaohutuse tagamise plaani. Lõputöö ülesandeks olnud tööde maksumuse, kestvuse ja parima lahenduse leidmine sai täidetud. Kogu objekti tööde maksumuseks ilma käibemaksu ja kasumita on 3 659 439 eurot, ühe ruutmeetri hinnaks on 293,9 eurot pluss käibemaks Tööd objektil kestavad kokku 203 tööpäeva ja teostatakse vahemikus 2. oktoober 2017 kuni 11. juuli 2018. Tipphetkel töötab objektil korraga 44 töölist. Lõputöö koostaja sai väga hea isikliku kogemuse kuna pole enne lõputöö aluseks olevat objekti nii suure hoone ehituse organiseerimisega kokku puutunud. Lisaks on koostatud töö ja autori enda kogemuse põhjal hinnata erinevust ideaalse ja reaalse olukorra vahel. 60
SUMMARY The following thesis Organisation of Stage 3 Construction Works at the Smarten Logistics Centre. The final paper describes the final or third stage of construction works at the Smarten Logistics Centre. The organisation of works at this particular site was selected as the topic for the final paper since the author of the final paper works at the site and is involved in its daily activities. The objective is to determine how much time will be required to complete all of the works on the building, the cost of the works, and the need for resources required to carry out the works. The work will also determine the cost per square metre, which will be compared to the prices of similar buildings available on the market. The goal of the final paper to find the cost of works, the duration and the best solution has been fulfilled. The total cost of the works, net of value added tax, is EUR 3,659,439, with the square metre price being EUR 293.90 + VAT. Works on the object will continue for a total of 203 days and will be performed during the period 02 October 2017 thru 11 July 2018. At the peak of construction, a total of 44 employees will be working on the site. The author of the final paper enjoyed a very good personal experience, since prior to the object of the final paper the author had not had contact with the construction of such a large building. In addition, on the basis of the work and the author s own experience, it is possible to assess the differences between an ideal and actual situation. The author received confirmation that the precise organisation and planning of works is very important in the case of every construction site. 61
VIIDATUD ALLIKAD [1] H.R. Team Projekt OÜ, Asendiplaan santehniliste välisvõrkudega, Tallinn, 2017. [2] RTG Arhitektid OÜ, Smarten logistikakeskus 3. etapi arhitektuurne põhiprojekt, Tartu, 2017. [3] Nordecon Betoon OÜ, Smarten logistikakeskus 3. etapp konstruktiivne põhiprojekt, Tallinn, 2017. [4] TOJALA OÜ, Smarten logistikakeskuse uus laohoone 3. etapp KVJ põhiprojekt, Tallinn, 2017. [5] H.R. Team Projekt OÜ, Smarten logistikakeskuse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekt 3. ehitusjärjekord, Tallinn, 2017. [6] VP Projekt OÜ, Smarten Logistikakeskus tulekustutussüsteem, Tallinn, 2017. [7] O. M. j. J.Sutt, Ehitusplatsi korralduse kavandamine, Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2004. [8] A.Veski, Ehituse organiseerimine, Tallinn: Eesti NSV kõrgema ja kesk-erihariduse ministeerium, 1976. [9] S.Käärd, Hoonete elektripaigaldustööd, Tallinn: Tallinna Tehnika Kõrgkool, 2002. [10] Strele Logistics, JSC Strele EE, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: http://strelelogistics.com/est/content/download/1765/13095/file/ltm1095-5.1.pdf. [11] Sintravella transport, OÜ Sintravella, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.sintravella.ee/tostukautod-42-meetrit-hydrotostukiga. [12] Strele Logistics, JSC Strele EE, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: http://strelelogistics.com/lit/content/download/2570/29928/file/ltm1070-4.2.pdf. [13] Ramirent tooted, Ramirent Baltic AS, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ramirent.ee/tooted/tostukid-14/diiselkorvtostukid-211/diiselkorvtostuk-liigend- 18m-2206. [14] Manitou equipment, Intrac Eesti AS, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.manitou.com/en/p/utu6jaeaajii6cn9#dt. [15] Ramirent tooted, Ramirent Baltic AS, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ramirent.ee/tooted/tostukid-14/diiselkaartostukid-210/diiselkaartostuk-13m-691. 62
[16] Ramirent tooted, Ramirent Baltic AS, 16 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ramirent.ee/tooted/tostukid-14/akukaartostukid-209/kaartostuk-elektriline-10m- 689. [17] EVS-EN 1090 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine, Tallinn: Eesti standardikeskus, 2011. [18] P. P. OÜ, Smarten 3 Kick-off meeting minutes, 2018. [19] Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, Riigi teataja, 19 aprill 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13181373. [20] Nordecon Betoon OÜ tööohutuse nõuded, Nordecon Betoon OÜ, 2017. [21] Ramirent Baltic AS tooted, 2018 63
LISAD Lisa 1. Eelarve- ja mahutabel Kood Nimetus Ühik Maht Ajanorm, (in/h) Tööliste arv Töö kestvus, (in/h) Tõstukid, töölavad Tõstukite, töölavade maksumus, (eur) Üh.hind kokku, (eur) Maksumus kokku, (eur) 1 PINNASETÖÖD JA VÄLISEHITISED 11 Ettevalmistus ja lammutus 788 028,81 111 Teljel 18 fassaadipaneelide demontaaz m² 1 551,0 7,40 11 477,40 0,23 2 176 Diiselkorvtõstuk 2420 12 Hoone alused pinnasetööd 121 Pinnase väljakaeve ja äravedu m³ 14 857,1 0,06 6 144 5,75 85 428,33 353 122 Tagasitäide m³ 31 110,1 11,36 0,064 5 400 410,74 14 Hoonevälised ehitised 141 Evakuatsioonitrepid väljas, sealhulgas vundamendid läbi asfaldi, teraskonstruktsioonide tarne ja paigaldus objektil. kmpl 6,0 3 770,27 22 621,63 33,3 5 40 142 Redelid katusele tk 3,0 5,3 2 8 Akukorvtõstuk 66 1 547,71 4 643,12 15 Välisvõrgud 151 Välised vee ja kanalisatsiooni torustikud koos kaevudega jm 1 093,4 0,44 4 120 68,06 74 416,80 152 Välisvalgustid kaablitega kmpl 11,0 37,8 4 104 Akukorvtõstuk 132 1 576,25 17 338,74 16 Kaeved maa-alal 161 Killustikaluste ehitus asfaltplatside alla m³ 4 178,5 20,53 85 784,61 0,15 4 160 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus m² 1 507,2 0,08 3 40 2,49 3 757,41 108 172 Asfaltplatside ehitus ja äärekivide paigaldamine m² 7 466,1 14,53 0,06 6 80 471,63 18 Väikeehitised maa-alal 181 Piirdeaia rajamine ja värava paiagaldus jm 384,5 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 0,2 2 32 53,78 20 678,41 526 569,44 64
22 Vundamendid 221 Vundamentide killustikalused m³ 140,9 0,5 3 24 30,76 4 334,08 222 Vundamenditaldmike ehitus, raketisetööd, armeerimine, poldigruppide paigaldus, betoneerimine, järelhooldus. m³ 218,5 4,0 5 176 342,61 74 859,35 223 Soojustatud, 3-kihiliste soklipaneelide tootmine, tarne objektile ja paigaldus m² 627,8 Kraanaauto 70t; Teleskooplaadur 9800 121,90 76 526,36 0,96 3 200 23 Aluspõrandad 231 Liiv-ja killustikalused m³ 2 033,7 0,3 6 112 20,67 42 042,78 232 Betoonpõrand, betoonitööd, vuukide vormistamine, armeerimine, profiilide paigaldus, töötlemine pinnakõvendiga, vuukide täitmine, järelhooldus m² 12 392,8 26,53 328 806,87 3 KANDETARINDID 31 Metalltarindid 312 Katuse kandva profiilpleki tarne ja paigaldus objektil. m² 10 217,0 32 Kandvad- ja välisseinad 321 Raudbetoonist elementide (postid) tarne objektile ja paigaldus m³ 183,8 0,04 10 48 Teleskooplaadur 1920 0,08 3 272 Autokraana 1000 1,7 4 80 Kraanaauto 95 t 5600 13,78 844,08 924 324,48 140 829,57 155 141,50 322 Teras konstruktsioonide (katusefermid, abifermid, talad, sidemed, katuseluukide raamid, teraspostid II korrusel) tarne ja paigaldus kg 146 693,6 1,73 253 813,32 0,0025 5 72 Kraanaauto 95 t 5040 323 Välisseinapaneelide tarne ja paigaldus. Sealhulgas vuukide täitmine, kõik plekitööd. 33 Vahe- ja katuslaed m² 3 673,5 0,3 4 280 Teleskooplaadur; Käärtõstuk 6500 43,82 160 966,27 331 Raudbetoonist riivide tarne objektile ja paigaldus m³ 130,0 1,2 4 40 Kraanaauto 95 t 2800 630,66 81 985,35 332 Raudbetoonist õõnespaneelide tarne ja paigaldus objektil, sealhulgas monolitiseerimine, järelhooldus jne. 34 Trepielemendid m² 2 159,8 0,12 4 64 Kraanaauto 95 t 2800 55,40 119 663,40 341 Lõppvimistletud teraskandjatel, betoonastmete ja -mademetega sisetrepi ehitus sh trepipiirded 4 FASSAADIELEMENDID JA KATUSED kmpl 1,0 48 3 16 11 925,07 11 925,07 324 705,17 41 Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad 65
411 Suitsuluukide (päevavalgusaknaga) tarne ja paigaldus tk 24,0 42 Aknad 421 VA-akende tarne ja paigaldus, sealhulgas tihendamine tk 15,0 43 Välisuksed ja väravad 431 VU-uste tarne ja paigaldus, sealhulgas tihendamine tk 7,0 432 LMV-01 väravate tarne ja paigaldus, sealhulgas automaatika, tihendamine tk 22,0 48 Katusetarindid 481 Katusekonstruktsioonide ehitus m² 10 217,0 1,0 2 12 3,20 2 24 4,6 2 16 5,5 3 40 0,3 15 232 Autokraana 1700 758,06 18 193,50 541,28 8 119,20 605,99 4 241,93 1 453,74 31 982,32 25,66 262 168,22 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 64 155,07 51 Vaheseinad 511 Müüritised ja jäikusseinad I korrusel. m² 44,3 512 Müüritised ja jäikusseinad II korrusel m² 606,7 52 Siseuksed 2,7 3 40 2,1 3 416 49,22 2 180,45 46,32 28 102,30 52 Siseuste tarne ja paigaldus(liistud,tihendamine,automaatika,plekitööd,lukustus,automaatika) tk 8,0 3 158,90 25 271,17 24 3 64 53 Siseseinte pinnakatted 531 Kiviseinte värvimine m² 568,8 0,14 2 40 Diiselkäärtõstuk 250 5,53 3 145,46 532 Kiviseinte tolmutõke m² 1 976,7 0,081 2 80 Diiselkäärtõstuk 500 2,76 5 455,69 6 SISUSTUS, INVENTAR, SEADMED 58 684,45 66 Laadimissillad 661 Laadimismjade- ja sildade (+1,2 m maapinnast) tarne ja paigaldus (sealhulgas laadimistihendid, bumprid jmt analoogselt II etapis teostatule) tk 8,0 7 335,56 58 684,45 7 TEHNOSÜSTEEMID 71 Veevarustus ja kanalisatsioon 25 5 40 809 851,43 711 Hoone sisene veevarustus ja kanalisatsioon sh pumpla kmpl 1,0 72 078,86 72 078,86 640 2 320 Diiselkäärtõstuk 2900 72 Küte 721 Hoone kütteseadmed kmpl 1,0 560 2 280 Diiselkäärtõstuk 1750 48 089,42 48 089,42 73 Ventilatsioon 731 Ventilatsioonisüsteem 2. korrusel kmpl 1,0 320 2 160 Akukäärtõstuk 700 24 563,00 24 563,00 66
74 Tuletõrjevarustus 741 Sprinkleri ja tuletõrjevee torustikud ja tulekustutid m² 12 448,0 0,26 5 640 75 Tugevvoolupaigaldis 751 Tugevvoolupaigaldis analoogselt II etapis teostatule m2 12 448,0 0,14 4 440 76 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 761 Nõrkvoolupaigaldis analoogselt II etapis teostatule m2 12 448,0 520 0,1 2 Diiselkäärtõstuk 2 tk; Akukäärtõstuk Diiselkäärtõstuk 2 tk; Akukäärtõstuk 2 tk 9600 Diiselkäärtõstuk 2 tk; Akukäärtõstuk 1 tk 4550 183 698,73 8800 30,24 103 291,02 183 698,73 378 130,40 103 291,02 8 EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD 55 875,00 81 Platsikulud 811 Soojakud tk 2,0 1 800,00 3 600,00 812 Ajutine WC kuivkäimla tk 1,0 500,00 500,00 813 Sanitaarsoojak tk 1,0 3 500,00 3 500,00 814 Teed ja laod obj 1,0 1 500,00 1 500,00 815 Veetõrje obj 1,0 3 000,00 3 000,00 816 Reklaamtahvlid obj 1,0 2 500,00 2 500,00 817 Ajutised piirded jm 400,0 15,90 6 360,00 818 Ajutine veeühendus obj 1,0 465,00 465,00 819 Ajutised elektriseadmed obj 1,0 2 000,00 2 000,00 8110 Ajutine valgustus obj 1,0 1 000,00 1 000,00 8111 Tööohutusmeetmed (ajutised piirded..) kuu 10,0 50,00 500,00 8112 soojakute transport reis 10,0 120,00 1 200,00 8113 muu transport reis 5,0 120,00 600,00 82 Ajutised tehnosüsteemid 821 Elektrikulu kuu 10,0 1 250,00 12 500,00 822 Vesi ja kanalisatsioon kuu 10,0 165,00 1 650,00 823 Küttekulud kmpl 1,0 15 000,00 15 000,00 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 ITP palgad kuu 10,0 7 097,00 70 970,00 92 Töömaa kontor kuu 10,0 250,00 2 500,00 93 Side ja infosüsteemid kuu 10,0 130,20 1 302,00 94 Valve kuu 10,0 900,00 9 000,00 95 Lõpukoristus obj 1,0 2 500,00 2 500,00 96 Ehitusprahi utiliseerimine kuu 10,0 600,00 6 000,00 97 Kindlustused ja garantiid obj 1,0 14 973,20 14 973,20 KOKKU 68 828 3 659 439 Km 20% 731 888 107 245,20 67
Kokku koos Km-ga 4 391 327 68
Lisa 2. Fermide kontrollmõõtmise raport 69
GRAAFILINE OSA Joonis 1. Ehitusplatsi plaan Joonis 2. Koondkalendergraafik Joonis 3. Terasfermide monteerimise tehnoloogiakaart Joonis 4. korruse põranda betoneerimise tehnoloogiakaart 70
EHITUSPLATSI PLAAN 1 Ehitatav hoone Ehitusplatsi kontor Olemasolev hoone Materialide laoplats Alltöövõtjate soojakud P WC Parkla Esmaabivahendid Tulekustuti Objekti piir Objekti piir PK OJK PK Ajutine elektrikilp Ohtlike jäätmete konteiner Prügi konteiner Ajutine veeühendus Ajutine elektrikaabel Evakuatsioonitee 1 2 3 De160 L=18.1 1 2 3 Tuletõrje hüdrant Masinate liikumine objektil Ajutine reovee kogumismahuti Ajutine valgustus 500W P OJK PK WC P
KOONDKALENDERGRAAFIK
26 TERASFERMIDE MONTEERIMISE TEHNOLOOGIAKAART ELEMENTIDE MONTEERIMISE JÄRJEKORD JA SUUND Auto jrk. ELEMENTIDE TARNEGRAAFIK HAARDEALADE KAUPA Monteerimise lõpp 18 18* 18' 19 19' 20 20' 21 21' S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-9 S1-10 S1-10 S1-10 S1-10 AF1-5 S1-13 AF1-8 AF1-7 S1-10 AF1-9 AF1-7 AF1-9 AF1-7 S1-10 AF1-9 PF1-5 PF1-2 PF1-5 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 KR1-2 PF1-3 PF1-4 KR1-2 PF1-3 AF1-4 AF1-4 AF1-4 HAARDEALA 9 AF1-4 T2-3 T2-2 T2-3 T2-1 S2-24 S2-18 S2-35 S2-17 S2-23 S2-16 S2-16 S2-23 S2-17 S2-17 S2-23 AF2-11 AF2-10 AF2-11 AF2-17 PF2-3 PF2-5 S2-8 AF2-3 S2-30 S2-34 KR1-1 S2-7 AF2-1 PF2-1 PF2-7 KR1-1 KR1-1 S2-7 AF2-3 S2-34 S2-34 KR1-1 HAARDEALA 5 S2-7 AF2-1 S2-7 S2-34 AF2-3 S2-7 PF2-5 PF2-5 PF2-8 S2-7 AF2-1 AF2-3 AF2-1 AF2-3 AF2-1 AF2-3 AF2-1 S2-34 S2-34 S2-34 KR1-1 S2-34 PF2-7 PF2-7 KR1-1 KR1-1 HAARDEALA 4 S2-7 S2-7 S2-34 KR1-1 S2-34 HAARDEALA 6 S2-7 S2-7 S2-7 S2-34 Sõlm B S2-7 S2-34 KR1-1 PF2-6 KR1-1 AF2-8 AF2-5 AF2-2 S2-42 S2-41 S2-39 S2-28 S2-9 S2-28 S2-9 S2-9 T2-9 T2-8 T2-9 T2-13 Kraana positsioon Monteerimise suund Kraana tõsteraadius Sissepääs hoone alale igal PÄEVAL TARNITAKSE OBJEKTILE ÜHE HAARDEALA ELEMENDID. ESIMENE AUTO OBJEKTIL KELL 8.00. TEISE AUTO SAABUMISE VAJADUS VÕIB MUUTUDA. TÄPSUSTATAKSE ENNE KELL 11.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 22 22' 23 S1-6 S1-6 S1-6 S1-10 S1-10 AF1-7 AF1-1 AF1-4 S1-10 PF1-5 PF1-3 HAARDEALA 8 PF1-5 AF1-9 AF1-1 AF1-7 AF1-1 AF1-4 PF1-3 T2-2 S2-16 S2-16 S2-23 S2-17 AF2-10 PF2-1 KR1-1 Sõlm A KR1-1 KR1-1 HAARDEALA 3 KR1-1 PF2-2 KR1-1 AF2-7 S2-28 S2-28 S2-9 S2-9 S1-26 T2-11 23' 24 24' 25 25' S1-8 S1-7 S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-10 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 KR1-3 PF1-3 PF1-3 HAARDEALA AF1-6 AF1-1 AF1-4 7 S1-11 S1-10 S1-10 S1-12 AF1-9 AF1-7 S1-10 AF1-9 AF1-10 AF1-2 PF1-5 PF1-5 PF1-6 KR1-4 PF1-1 AF1-4 AF1-4 T2-4 T2-2 T2-3 S2-15 S2-17 S2-23 S2-16 S2-16 S2-23 S2-17 S2-25 S2-14 AF2-10 AF2-11 Sõlm C PF2-1 KR1-1 AF2-14 AF2-4 S2-13 S2-22 S2-19 AF2-12 S2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-13 AF2-4 AF2-13 AF2-21 S2-12 S2-19 S2-21 S2-19 S2-21 S2-12 KR1-1 HAARDEALA 2 S2-12 S2-12 S2-19 AF2-22 AF2-12 KR1-1 S2-12 S2-21 AF2-4 AF2-12 S2-12 AF2-13 AF2-12 S2-12 S2-19 S2-21 AF2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-12 HAARDEALA 1 KR1-1 AF2-4 AF2-13 AF2-4 AF2-13 S2-12 S2-12 S2-12 S2-19 S2-21 S2-19 PF2-6 KR1-1 S2-12 S2-19 AF2-15 AF2-7 AF2-8 S2-28 S2-28 S2-9 S2-10 S2-32 S2-38 S2-20 T2-5 T2-8 T2-12 Monteerimise algus 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 1.auto kell 8.00 2.auto kell 13.00 A B C D D1 D2 F F1 F2 H H1 H2 J1 J1 J2 L L1 L2 N KRAANA TÕSTEGRAAFIK Sõlm A Lõige 1-1 Sõlm B Sõlm C Märkused: 1. Peaferm 2. Abiferm 3. R/B post 4. 4 polti M16 8*M16x70 ISO 4014 1*M20x50 ISO 4017 4*M20x70 ISO 4017 2*M20x65 ISO 4014 Peafermi kõrgus Abifermi toetuspunkt Lõputöö Raudbetoon post Koostas Juhendas: Kert Toost Aivars Alt Joonise nimetus Terasfermide monteerimise tehnoloogiakaart Joonise nr 3 Töö nr 1 Õpperühm: HE-82 TALLINN 24.04.2018 Skaala Leht: 3 Lehti: 4