Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2016

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2016"

Väljavõte

1 Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2016

2 Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2016

3 Mina, Rainer Reinberk, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Rainer Reinberk Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood Õpperühm KHE 75/85 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendaja Anneli Ramjalg Allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud a. Ehitusteaduskonna dekaan.. Nimi ja allkiri

4 Ehitusteaduskond Lõpetaja: Rainer Reinberk Üliõpilase kood: Õpperühm: KHE 75/85 LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Eriala: Hoonete ehitus (EHIS kood 1827) Lõputöö teema: Lähteandmed töö koostamiseks: Laohoone ehitustööde organiseerimine VRK Projekt OÜ. Asfaldi tn 4 laohoone eelprojekt nr 0514/2. Tallinn. (2014); OÜ ViaGeoS. Asfaldi tn 4 mõõdistustööd nr VGT126.Tallinn(2014). Töö sisu, ülesehitus ja lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: ehitusplatsi üldplaan; nulltsüklitööde tehnoloogiakaart; kandekonstruktsioonide montaažitööde tehnoloogiakaart; koondkalendergraafik; ehitustööde eelarve; tööde ajamahtude tabel; tööohutusnõuded; töövõtumeetod. Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht: Seletuskirja osas esitada ülevaade hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest. Koondkalenderplaani osas kirjeldada tehtavaid ehitustöid koos ajakulu määramisega. Ehitustööde eelarve osas tuua eraldi välja materjalide, tööjõukulu ja masinate maksumused.

5 Ehitusplatsi üldplaani koostamisel kirjeldada planeerimisloogikat soojakute, ajutiste piirete, laoplatside, prügi kogumise aladega koos vee- ja elektrienergiaga varustamisega ehitustööde ajal. Leida kaeve- ja tõstetöödeks sobilikud ehitusmasinad. Tööde osas leida sobilik töövõtumeetod ning kirjeldada antud töövõtu korralduslikku poolt. Töö- ja tuleohutuse ning keskkonnakaitsega seotud osas analüüsida ehitusobjektil erinevatel ehitusetappidel esinevaid ohtlikke tööprotsesse ning anda vajalikud töökaitsealased soovitused. Graafilises osas koostada neli joonist: ehitusplatsi üldplaan, nulltsüklitööde tehnoloogiakaart, kandekonstruktsioonide montaažitööde tehnoloogiakaart ja tööde koondkalendergraafik. Lõputöö juhendaja: Anneli Ramjalg (nimi) (allkiri) (kuupäev) Lõpetaja: Rainer Reinberk (nimi) (allkiri) (kuupäev) Kinnitaja: Martti Kiisa Ehitusteaduskonna dekaan (allkiri) (kuupäev) Lõputöö ülesanne antud: 23. detsember 2015 Lõputöö esitamise tähtaeg: 30. aprill 2016

6 SISUKORD SISSEJUHATUS LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED Olemasolev olukord Asendiplaaniline lahendus Ehitusgeloogilised tingimused Olemasolev reljeef Elektrienergiaga varustamine Vee ja kanalisatsiooniga varustamine Transporditingimused ARHITEKTUURNE OSA Hoone üldiseloomustus Hoone kandekonstruktsioonid Vundament Laohoone kandekonstruktsioonid Kontoriosa kandekonstruktsioonid Välisviimistlus Siseviimistlus Tuleohutus Tehnosüsteemid Veevarustus Olmekanalisatsioon Sadeveekanalisatsioon Küttesüsteem Ventilatsioonisüsteem Tugevvool Nõrkvool

7 Suitsuluugid Laadimissillad Ehitise tehnilised näitajad MAJANDUSOSA KOONDKALENDERPLAAN Koondkalenderplaani lühiülevaade Ettevalmistustööd Mullatööd Vundamenditööd Hüdroisolatsioonitööd Montaažitööd Müüritööd Betoonitööd Katusetööd Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd Kütte- ja ventilatsioonitööd Tugevvoolu- ja nõrkvoolutööd Välisviimistlustööd Siseviimistlustööd Objekti üleandmine EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN Ehitusplatsi planeerimine Veevajaduse määramine Veevajaduse arvutus Elektrienergia vajaduse määramine EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUD Piirdeaed Olmesoojakud ja laod Elektrienergia tarve Veetarve Objekti üldkraana Objekti valve

8 6.7. Objekti ajutine kütmine ja kütmise kulud Objekti üldised hoolduskulud Veetõrje Ehitusobjekti juhtimiskulud Ehitustööde organiseerimise kulud NULLTSÜKLITÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART Üldandmed Masinad tööde läbiviimiseks Töövahendid Kasvupinnase väljakaeve Pinnase koorimine Vundamendisüvendite rajamine Vundamendite montaaži ja betoneerimise plaan Tööohutus Kvaliteedinõuded Kvaliteedi tagamise plaan KANDEKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽITÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART Üldandmed Montaažitööde tõstemasinad Töövahendid tööde teostamiseks Laohoone metallkonstruktsioonide montaažitööd Kontoriosa kandekonstruktsioonide montaaž Tööohutus Kvaliteedinõuded Kvaliteedi tagamise plaan TÖÖVÕTUMEETOD TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN Üldosa Tööohutuse plaan Tuleohutuse plaan Keskkonnakaitse plaan KOKKUVÕTE

9 ZUSAMMENFASSUNG VIIDATUD ALLIKAD Lisa 1. Ehitustööde eelarve tabel Lisa 2. Tööde ajamahu tabel Lisa 3. Valveteenuse hinnapakkumine GRAAFILINE OSA

10 SISSEJUHATUS Lõputöös kirjeldatakse Tallinnas Asfaldi tn 4 kavandatava laohoone ehitustööde eelarve ja erinevate töölõikude tööde juhtimise ning organiseerimisega seonduvaid tööprotsesse. Laohoone ehitustööde Tellijaks on Imex Trading Group AS, kelle põhitegevusalaks on toidu- ja lemmikloomakaupade import ning hulgimüük. Tellijal on investeeringu tegemisel olulised kaks peamist küsimust: ehitustööde maksumus ja töödele kuluv aeg. Tulenevalt antud küsimustest on vaja leida objekti ehitustööde eelarveline maksumus ning koostada detailne tööde koondkalenderplaan. Tellija poolt on lõputöö koostajale töödeks esitatud eskiisprojekti mahule vastav laohoone arhitektuurne projekt koos suuliselt antud selgitustega ehitusmahu vähendamiseks. Tellijapoolne soov ehitustööde ajakava osas on, et töödega alustatakse ehitusobjektil kevadel 2016 ja tööd oleksid lõpetatud ning hoonele kasutusluba väljastatud hiljemalt november Lõputöös kirjeldatakse lisaks hoone parameetreid, kasutatavaid materjale ja tehnosüsteeme. Detailne ülevaade esitatakse hoone nulltsüklitööde ja kandekonstruktsioonide montaažitöödes kasutatavatest tööprotsessidest ning ohutusnõuetest. Nulltsüklitööde käigus moodustavad põhimahu mullatööd. Nimetatud tööde puhul on põhieesmärk leida sobilikud kaeve-, tõste- ja transpordivahendid nii puistematerjalide transportimiseks kui ka vundamenditöödeks. Kadekonstruktsioonide ehitus- ja montaažitööde tehnoloogiakaardi koostamise eesmärgiks on leida montaažitöödeks sobilikud töö- ja tõstevahendid. 8

11 1. LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED 1.1. Olemasolev olukord Ehitatav laohoone asub Asfaldi tn 4 kinnistul Lasnamäe linnaosas Tallinnas. Projekt näeb ette olemasoleva amortiseerunud metallist angaari lammutamise, mille asemele ehitatakse tänapäeva nõuetele vastav laohoone koos kontoriosaga. Lammutatava angaari ehitusalune pind on 512 m 2. Laohoone on kasutusele võetud aastal. Käesoleval hetkel angaari ei kasutata. Kinnistu edelapoolne osa, kuhu rajatakse uus laohoone, on osaliselt kaetud tiheda isekülvse haljastusega. Kinnistul kõrghaljastus puudub Asendiplaaniline lahendus Laohoone on projekteeritud Asfaldi tn 4 kinnistu läänenurka ning juurdepääs kinnistuosale on tagatud Asfaldi tn lõpus olevast väravast. Hoone peasissepääs on kavandatud loodeküljele, laopindade väravad asuvad hoone kirdepoolsel küljel. Lähim hoone asub 13 m kaugusel lõunas. Hoone on projekteeritud projekteerimistingimustega määratud hoonestustihedust arvestades. Kavandatav laohoone ei asu kinnistupiirile lähemale kui 5 m. Sõiduautode parkimiskohad on kavandatud hoone loodeküljele. [1, p. 4] Foto 1. Asukoha kaardipilt [2] 9

12 1.3. Ehitusgeloogilised tingimused Ehitusgeoloogiliste tingimuste osas on lõputöös aluseks võetud a AS K-Projekt koostatud Asfaldi tn 4 asuva AS Elcoteq Tallinn tootmis-laohoone rekonstrueerimise tehnilises projektis esitatud geoloogilised andmed. Nimetatud projekti raames on (ajavahemikul ) antud maa-alal geoloogilised uuringud teostanud OÜ REI Geotehnika. Uurimispiirkond jääb üleminekulisele alale, paiknedes aluspõhjalise Sõjamäe künnise kirdejalami ja Sõjamäe raba loodenurga vahel. Maapinna absoluutne kõrgus langeb läänest itta, olles Asfaldi tn 4 maa-ala piires 42,5-45,4 m. Suurel osal alast on pindmiseks kihiks murenenud asfaldi ja killustiku segu, selle all 0,6 kuni 2,3 m paksune täitepinnas, mis koosneb keskliiva vahekihtidest. Liiv on puurimisandmeil kohev või kesktihe. Sageli on täide esindatud ka nn pööratud pinnasena, mis kujutab endast liivsavi jämepurusisaldusega kuni 50%. Kohati esineb täitepinnases ka nõrgalt tsementeerunud lubjakivisõelmete läätsi. Aluspõhjaks on lubajakivi, mis on ülaosas kuni 0,3 m ulatuses murenenud. Lubjakivi sügavus maa-alal on abs kõrguses 38,5-41,5 m, sügavus suureneb läänest itta. Lubjakivikompleksi paksus on uurimispiirkonnas ca 15 m. Pinnasevee sügavus maapinnast seisuga oli 0,4 kuni 1,2m (abs kõrgus 40,1 41,2 m). [3, pp. 6-12] 1.4. Olemasolev reljeef Krundi maapind on loomuliku kaldega edelast kirdesse. Olemasolevat pinnareljeefi muudetakse selliselt, et sinna sobituks projekteeritud laohoone. Maapinna absoluutkõrgused krundi alal on kuni m. Maapinna kõrgem osa asub krundi edelapoolses nurgas, mis on hoone otstarvet, logistilist lahendust ja mullatööde mahtusid arvestades soodne olukord. Tagamaks laadimisala asfaltbetoonkatte ja laohoone põranda kõrguste vahe 1,3 m, tuleb edelapoolsel hoonealusel osal teha osaliselt kaevetöid vastukaaluks kirdepoolse osa pinnase täitetöödele. Projekteeritud laohoonel laaditakse kaupa kirdepoolsel küljel, mis asub kinnistu sissesõiduvärava juures Elektrienergiaga varustamine Laohoonet varustatakse elektriga vastavalt tehnilistele tingimustele Elektrilevi OÜ poolt kinnistu piirile paigaldatud liitumiskilbist. Liitumiskilbi peakaitsme suurus on 3x125 A. 10

13 1.6. Vee ja kanalisatsiooniga varustamine Veetrass ühendatakse kinnistu sissesõiduvärava vastas olevasse projekteeritud maakraaniga varustatud liitumispunkti, mille ehitab välja vee-ettevõte AS Tallinna Vesi. Olmekanalisatsiooni liitumispunkt asub sarnaselt veevarustuse liitumispunktile kinnistu sissesõiduvärava vastas oleval haljasalal. Liitumispunktiks on malmkaanega plastkaev D 400/315. Liitumispunkti ehitab välja AS Tallinna Vesi. Sadeveekanalisatsioon ühendatakse kinnistu sissesõiduvärava juures olemasolevasse liitumiskaevu D 400/315. Kinnistul asuvad vanad sadeveetorustiku vaatluskaevud kuuluvad ehitatava hoone ja teede alusel alal likvideerimisele. Vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele tingimustele tuleb enne ehitustöid ümber tõsta Peterburi tee 63 A kinnistu sadeveekanalisatsioon selles osas, mis jääb projekteeritava laohoone alla Transporditingimused Kinnistu asub Peterburi tee kõrval Asfaldi tn lõpus. Juurdepääs kinnistule ja rajatavale laohoonele on Peterburi teelt piki Asfaldi tänavat. Kinnistut iseloomustab väga hea logistiline asukoht ligipääsuga Peterburi tee magistraalilt. 11

14 2. ARHITEKTUURNE OSA 2.1. Hoone üldiseloomustus Ehitatav laohoone on kavandatud kontoriosas kolmekorruselisena ja laoosas ühekorruselise hoonena. Oma välimuselt on ehitatav hoone keskkonda sobiv, kuna piirkonnas on tegemist tööstusja laohoonete alaga. Pärast ehitusmahu vähendamist on kolmekordse kontoriosa ehitusaluse osa teljemõõdud 6,0 x 14,0 m ning ühekorruselise lao ehitusaluse osa teljemõõdud vastavalt 24,0 x 60,0 m. Kontoriosa fassaad on projekteeritud klaasfassaadina. Ladu ehitatakse plekiga kaetud sandwich- paneelidest, metallist postide ja fermidega. Kontoriosa esimesele korrusele on projekteeritud olmeruumid ja tehnilised ruumid. Trepikojast pääseb hoone teise ja kolmanda korruse kontoriruumidesse. [1, p. 4] 2.2. Hoone kandekonstruktsioonid Vundament Ehitatav hoone on projekteeritud madalvundamendile, mis rajatakse mineraalsele pinnasele. Laohoone osas kasutatakse kannvundamente, millele toetuvad metallpostid ja raudbetoonist soklipaneelid. Kontoriosale rajatakse monoliitsest raudbetoonist lintvundamendid laiusega mm ja paksusega 200 mm, millele laotakse 190 mm täisbetoneeritud ja armeeritud õõnesbetoonplokkidest sokliseinad Laohoone kandekonstruktsioonid Laohoone kandekonstruktsiooni moodustuvad metallpostid ristlõikega 200 x 200 mm ning kanttoru profiilidest terasfermid sildeavaga 24 m. Ühelöövilise raami samm on 6 m. Fermidele kinnitatakse kandev trapetsprofiilplekk. Laohoone stabiilsus tagatakse postide, fermide, jäikussidemete ja profiilpleki koostööna. 12

15 Kontoriosa kandekonstruktsioonid Kontoriosa kandekonstruktsiooni moodustavad trepikoja perimeetriseintel täisbetoneeritud õõnesbetoonplokkidest kandeseinad ning teljel 1 ja 2` paigaldatavad metallpostid ristlõikega 200x200 mm. Vahelae kandvaks konstruktsiooniks on monteeritavad raudbetoonpaneelid koos monoliitsete osadega. Vahelaed toetuvad teljel 1 ja 2` metallpostidele paigaldatud HEA 220 metalltaladele. Betoonist trepipodestid ja astmeplaadid toetuvad metallist kandetaladele Välisviimistlus Laohoone osas kasutatakse välisseinas plekist klaasvilla täitega sandwich- paneele paksusega 150 mm. Seinapaneelid paigaldatakse horisontaalselt. Laohoone perimeetril akende kõrgusel on muudetud seinapaneelide värvitooni. Kontoriosa välisviimistlusmaterjalina on kasutatud alumiiniumkonstruktsioonis klaasfassaade ning soojustatud ja krohvitud pindasid. Peaukse kohal on klaasist varikatus. Kogu hoone sokliosa viimistluseks on naturaalne betoonpind Siseviimistlus Laohoone välisseinad ja laed on viimistlemata kujul ja tegemist on paigaldatud materjalide tehaselise viimistlusega (valge värv). Sarnaselt seinte ja lagede viimistlusele on tehaselise viimistlusega ka kõik laohoone kandekonstruktsioonid (postid, fermid, jäigastuselemendid). Laohoone põrand on kaetud põranda betoneerimise ajal naturaalse pinnakõvendiga, millega tagatakse ruumis põrandapinna vajalik tolmukindlus ja vastupidavus ekspluatatsioonis. Kontoriosa kerg- ja kivikonstruktsioonis rajatud seinad on tasandatud ja viimistletud värviga. Niisketes ruumides on seinad ja põrandad kaetud plaatkattega ning laed ripplagedega. Siseustena on kasutatud valgeid värvitud siseuksi. Põrandakatetena on kontorites kasutatud vaipkatet ning koridoris ja trepipodestidel plaatkatteid. Trepimarsid on tehaselise viimistlusega naturaalsest betoonist. Kontoriosa laed on kogu ruumide osas tasandatud ja värvitud. 13

16 2.5. Tuleohutus Projekteeritud hoone kuulub TP-3 tulepüsivusklassi. [1, p. 8] Sellest tulenevalt hoone kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõudeid ei esitata. Hoones moodustuvad tuletõkkesektsioonid korruste kaupa, milleks on ladu, trepikoda-koridor, tehniline ruum ja korruste kontoriruumid. Tuletõkkesektsioonis olevate tuletõkkeuste tulepüsivusaeg on vähemalt 50% tuletõkkesektsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Evakuatsioon hoonest toimub esimese korruse uste kaudu. Katusele pääseb fassaadile paigaldatud redeli kaudu. Laohoonest tagatakse suitsu eemaldus läbi katusel asuvate suitsueemaldusluukide. Kontoriosa suitsu eemaldus toimub läbi avatavate akende. Hoonele on peasissepääsu juurde projekteeritud automaatne tulekahjusignalisatsioon, mis on ette nähtud ruumide tuleohutuse jälgimiseks. Süsteem on varustatud vajalike andurite, teatenuppude ja sireenidega. Süsteemi rakendumisel seiskuvad kõik ventilatsiooniseadmed Tehnosüsteemid Veevarustus Hoone veetrass ehitatakse plastveetorudest PEM PN 10 Ø 40 x 3,7 ja varustatakse vajaliku märkekaabliga. Veetoru kohale liivapadjale paigaldatakse märkelint kirjaga VESI. Läbi vundamendi hoonesse sisenev veetorustik paigaldatakse kaitsehülssi. Veemõõdusõlm paigaldatakse kontoriosa esimesel korrusel asuvasse tehnilisse ruumi. Majapidamisveega varustatakse kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustikuna kasutatakse alupex torusid. Magistraaltorustikud paigaldatakse šahtidesse. Kõik veevarustuse jaotustorustikud on kondenseerumise ja soojakao vastu isoleeritud. Kontoriosa välisseinale paigaldatakse külmumisvastase kaitsega kastmiskraan Olmekanalisatsioon Hoones tekib reovesi põrandatrappide ja sanitaartehniliste seadmete kasutamisest. Hoonest juhitakse kanaliseeritav reovesi välja PVC Ø 110 mm torustiku kaudu. Krundil oleva olmekanalisatsiooni välisvõrgu ehituseks kasutatakse sileda välispinnaga PVC muhvtorudest torustikku välisläbimõõduga kuni 350 mm. Vaatluskaevudena kasutatakse malmluukidega teleskoopilisi plastkaeve D 400/

17 Põrandaalune kanalisatsioonitorustik rajatakse PVC SN 8 tugevusega torustikust. Kanalisatsioonitrappidena kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Kanalisatsioon tuulutus tagatakse läbi kontoriosa katuse paigaldatud torustiku Sadeveekanalisatsioon Sadevesi tekib hoonet ümbritsevatest asfaltbetoonkattega teedelt ja hoone katustelt. Krundisisene sadeveekanalisatsioon ehitatakse välja PVC muhvtorudest ning restkaevudena kasutatakse teleskoopilisi malmluukidega liivakotiga plastkaeve D 400/315. Laohoone ja kontoriosa katused on projekteeritud sisemise sadevee äravooluga. Katuse sademeveed juhitakse läbi elektriküttekaabliga varustatud sadeveelehtrite sisemiste äravoolupüstikute kaudu sadeveekanalisatsiooni. Sadeveepüstikud ja hoonest väljaviigud ehitatakse plasttorudest Ø 160 mm ning kaetakse kogu hoone ulatuses isolatsiooniga Küttesüsteem Kontoriosa soojavarustuseks paigaldatakse hoonele õhk-vesi soojuspump. Sooja tarbevee saamiseks paigaldatakse eraldi 150 l veeboiler koos eraldi elektriküttekehaga. Hoones kasutatakse põrandakütte torudena PEX torusid Ø 20 x 2,0. Soojuskandjaks on vesi ja arvutuslikud temperatuurid on + 40/35 C. Kütte projekteerimisel on aluseks võetud, et arvutuslik välisõhu temperatuur on 22 C. Küttesüsteemi soojusväljastust reguleeritakse ruumitermostaatidega ruumide kaupa vastavalt välisõhutemperatuurile. Küttesüsteemi magistraaltorustikud isoleeritakse. Vastavalt Tellija lähteülesandele laohoonele kütet ei projekteerita ning tegemist on külma ruumiga Ventilatsioonisüsteem Kontoriosa ventileerimiseks nähakse ette mehaaniline soojustagastusega sissepuhkeväljatõmbesüsteem. Vajadusel soojendatakse sissepuhkeõhk elektrikalorifeeriga. Ventilatsiooniseade paigaldatakse esimesel korrusel asuvasse tehnilisse ruumi. Õhuvõtuks paigaldatakse läbi laohoone välisseina välisrest. Õhutorustike jaotus toimub avatult lae all. Laohoone õhuvahetuseks on ette nähtud paigaldada katusele kaks väljatõmbeventilaatorit. Kompensatsiooniõhk saadakse laohoone seinale paigaldatavate siirdeõhurestide kaudu. Talvel 15

18 tuleb siirdeõhurestid sulgeda, vältimaks külma õhu hoonesse sattumist. Väljatõmbeventilaatorit juhitakse vastavalt vajadusele käsitsi Tugevvool Hoone peakilp on pinnapealne ja paigaldatakse kontoriosa esimesel korrusel asuvasse tehnilisse ruumi. Peakilp ühendatakse liitumiskilbiga maa sisse kaitsetorusse paigaldatava kaabliga. Välitingimustes kasutatakse kaablit markeeringuga MCMK ja siseruumides enamasti PPJ- tüüpi kaableid. Laoruumis tehakse elektrikaablite installatsioonitööd pinnapealselt, kasutades selleks tsingitud kaabliredeleid, valgustusrenne ja plastiktorusid. Kinnistu välisvalgustus paigaldatakse hoone seintele, millega tagatakse nii laadimisala kui ka parkla üldvalguse olemasolu. Kontoriosa seintes olevad kaablid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega vastavalt, kas horisontaalselt või vertikaalselt. Põrandasisesed torustikud paigaldatakse otseteed kasutades vajaliku punktini. Kõik töökohad varustatakse minimaalselt 4 pistikupesaga. Laevalgustus paigaldatakse avatult valgustusrennidele. Kogu hoone varustatakse vajalikul hulgal akudega komplekteeritud häda- ja EXIT väljapääsuvalgustitega. Märgades ruumides ja kütmata laohoone osas toidetakse elektriseadmeid ja tarvikuid läbi rikkevoolu kaitselüliti. Hoone katusele paigaldatakse piksekaitse ning hoone perimeetrile maa sisse maanduskontuur Nõrkvool Hoone ühendamiseks andmesidevõrguga ehitatakse välja vastav välisvõrgu osa. Vajalikud seadmed paigaldatakse kontoriosa esimesel korrusel olevasse tehnilisse ruumi. Hoones on ühtne andmeside jaotusvõrk erinevate süsteemide omavaheliseks koostööks. Iga töökoha juurde paigaldatakse kaks andmesidekaabli otsa, mille seadistamine toimub läbi tehnilises ruumis paikneva seadmekapi. Hoonesse paigaldatakse fonolukusüsteem, millega on võimalik kontoriosa peaust avada esimese korruse kontoriruumist. 16

19 Suitsuluugid Suitsueemaldussüsteemi eesmärk on hoida hoone väljapääsud ja evakuatsiooniteed tulekahju korral suitsuvabad. Seega moodustab suitsueemaldus osa hoone tuleohutussüsteemist. Loomulik suitsueemaldus tagatakse tavaliselt hoone katusele või seinte ülaossa paigutatud suitsueemaldusluukide abil. [4] Laohoone osale paigaldatakse neli suitsuluuki mõõtmetega 2000 x 2000 mm. Suitsuluukide avamine toimub laohoone välisuste kõrvale paigaldatud suitsuluukide juhimisnuppude abil. Värske õhk süsteemi rakendumisel saadaks uste ja akende avamisel Laadimissillad Laohoone osale paigaldatakse kaks laadimissilda, mis muudavad hoone ekspluatatsioonis laadimisja mahalaadimistööd kiireks, mugavaks ning turvaliseks. Laadimissillad aitavad tasandada veoki ja laohoone põranda vahelise kõrguse erinevused, vähendades sellega laadimis- ja mahalaadimisaega ning vigastuste ja õnnetuste tõenäosust. Laadimissillad on teleskoopkeelega. [5] 2.7. Ehitise tehnilised näitajad Tehnilised näitajad vähendatud ehitusmahule [1, p. 9]: kinnistu pind: m 2 (kaasomandist 5644/25644 Aktsiaselts Imex Trading); ehitusalune pind: 1 576,66 m 2 ; hoonestustihedus: 0,45; hoone korruselisus: 3; suletud netopind: 1 693,8 m 2 ; hoone maht: ,62 m 3 ; tulepüsivusklass: TP-3; parkimiskohtade arv:

20 3. MAJANDUSOSA Ehitustööde töömahtude loetelu koostamisel on aluseks võetud ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005 [6], tellijapoolne selgitus tööde mahu vähendamiseks ja VRK Projekt OÜ koostatud Asfaldi tn 4 laohoone ehitusprojekt [1] eelprojekti staadiumis. Ehitustööde eelarve koos tööde mahtude ja maksumustega on esitatud lisas (Lisa 1). Tabelis on esitatud lisaks tööde loetelule ja nende mahtudele lisainfo materjalide, masinate ja tööjõu ühikhindadega. Ehitustööde maksumuste määramisel on kasutatud sarnaste objektide ehitustöödes kasutatud firmasiseseid ühikhindasid ja EKE NORA 2012 normbaasi üksushindeid. [7] Ehitustööde eelarve koondtabelis (Tabel 1) on esitatud ehituskulud rühmadena [6] ja välja on toodud iga töörühma maksumuse protsent ehitustööde eelarve lõppsummast. Tabel 1 Ehitustööde eelarve koondtabel Kood Tööde nimetus Maksumus kokku [eur] Osakaal lõppsummast [%] 1 Välisrajatised 95568,19 12,28 2 Alused ja vundamendid ,68 14,93 3 Kandetarindid ,00 27,04 4 Fassaadielemmendid ja katused ,00 18,23 5 Ruumitarindid ja pinnakatted 51534,20 6,62 6 Sisustus, inventar, seadmed 6790,00 0,87 7 Tehnosüsteemid ,70 12,96 8 Ehitusplatsi korralduskulud 19910,53 2,56 9 Ehitusplatsi üldkulud 35015,32 4,50 Kokku ,62 100,00 Käibemaks 20 % ,32 Kokku koos käibemaksuga ,944 18

21 4. KOONDKALENDERPLAAN 4.1. Koondkalenderplaani lühiülevaade Ehitustööde koondkalenderplaani koostamisel on aluseks võetud Tööde ajamahtude tabel, mis asub lisas (Lisa 2). Tabel on koostatud Ehitustööde eelarve tabeli (Lisa 1) põhjal. Tööde ajamahtude tabeli mahus (Lisa 2) on leitud koondkalenderplaani koostamiseks erinevate ehitustööde tööliste koosseisud ja nende tööde kestvused tööpäevades. Tööde ajakulu normidena on kasutatud õppeaines Tehnoloogia I ja Ratu tööde ajakulu norme. [8] Tööde ajamahtude tabelis on lisaks vajalik info töödeks kasutatavate ehitusmasinate, töölavade, tõstukite ja tõsteseadmete maksumuse kohta. Koondkalendergraafikus (Joonis 4, graafiline osa) on nähtav planeeritav ehitustööde kogukestvus koos erinevate töölõikude ajakulu, tööjõuvajaduse ning erinevate tööde seostega. Koondkalenderplaani koostamisel on aluseks võetud, et tööd algavad objektil ning töid tehakse ühes kuus normtundide ulatuses, milleks on 160 tundi/kuu. Puhkepäevad on iga nädala laupäev ja pühapäev, millele lisanduvad täiendavad puhkepäevad töönädala sisse jäävate riiklike pühade näol Ettevalmistustööd Ehitusobjektil algavad ettevalmistustööd piirdeaia ja ehitusobjekti infosildi, olmesoojakute, valvurisoojaku ja kuivkäimla paigaldusega. Ettevalmistustööde hulka kuulub lisaks ehitussoojakute paigalduseks vajaliku soojakutealuse platsi ettevalmistustööd ja võsa eemaldamine. Pärast ajutise piirdeaia paigaldust alustatakse kohe olemasoleva plekkangaari lammutustöödega. Angaari betoonpõrandad ja -vundamendid kaevatakse välja, purustatakse ning taaskasutatakse uue laohoone põrandalusel täitetöödel. Metallist kandekarkass koos tsinkplekiga kogutakse kokku ja 19

22 antakse üle metalli taaskasutamisega tegelevale ettevõttele. Taaskasutamisele mittesobilik materjal kogutakse kokku ja utiliseeritakse ATI Grupp OÜ jäätmekeskuses. Lammutustöödele järgneb geodeetide poolt ehitatava hoone välisnurkade väljamärkimine ning ajutise reeperi objektile toomine Mullatööd Vältimaks kaevetöödel erinevate pinnaste segunemist, algavad mullatööd ehitusplatsi alla jääval alal kasvumulla koorimisega ja ladustamisega territooriumil. Lisaks kaevatakse välja ja ladustatakse objektil olemasolev killustikkattega teede materjal. Ülejäänud kaevetööde osas toimub pinnase väljakaeve ja ladustamine objektile vastavuses hoone ±0,000 kõrgusmärgile, millest arvestatakse maha uue konstruktsioonikihi paigaldamiseks vajalikud kogupaksused. Mullatööde ajal tõstetakse ringi Peterburi tee 63 A olemasolev sadeveekanalisatsiooni torustik, mis läbib laohoone ehitusalust osa. Tööde käigus rajatakse torustikule lisaks vajalikud väljavõttekaevud uue ehitatava laohoone katuse sadeveetorustiku ühendamiseks Vundamenditööd Vundamenditöödeks on ehitusobjektile rajatud märktarade võrgustik, kuhu on geodeedid peale märkinud vastavad teljed. Vältimaks märktarade juhuslikku hävinemist, paigaldatakse märktarad rajatavast vundamendist 3-4 m kaugusele. Vundamenditööde hulka kuuluvad ka vundamendisüvendite kaevetööd. Enne vundamentide ehitust rajatakse vundamentidele sõltuvalt taldmiku mõõtudest minimaalselt 300 mm laiem killustikalus. Selle rajamisel kasutatakse pealmisel kihil killustikku fraktsiooniga 4-8. Antud kihi kasutamine tagab vundamendialusele võimalikult sileda tasapinna Hüdroisolatsioonitööd Vundamendi sokliseinad kontoriosa poolel kaetakse pinnaseniiskuse eest kahekomponentse hüdroisolatsiooniga Profi- Baudicht 2 k. Vundamenditaldmiku ja sokliseina ühenduskoht tuleb eelnevalt tasandada kerge raadiuse alla selliselt, et nurgas ei oleks teravat üleminekut. Eeltööde hulka kuulub sokliosa aluspindade puhastamine mustusest ja segust ning betoonijäätmetest. Kvaliteetse töö tegemiseks on vaja aluspind eelnevalt kruntida. [9] 20

23 Montaažitööd Laoosas alustatakse montaažitöödega kohe pärast vundamentide valmimist ja tagasitäitetöid teostamist. Montaažitööd algavad vastaval tõstepositsioonil metallpostide paigaldusega, millele järgneb terasfermide, servatalade ja jäigastuselementide paigaldus. Pärast metallkonstruktsioonide montaažitöid saab alustada kandva laepleki ja soklipaneelide paigaldustöödega. Kontoriosa õõnespaneelide montaažitööd tehakse vastava korruse müüritöödele järgneva tööna eeldusel, et eelnevalt on paigaldatud korruste metallpostid ja laetalad Müüritööd Müüritöid tehakse kontoriosas koos monteeritavate elementide montaažitöödega. Kõik müürid hoones on ette nähtud laduda õõnesbetoonplokkidest, mille õõnsused armeeritakse ja täidetakse betooniga. Sellega tagatakse hoone jäikus ja kandevõime. Šahtide müüritööd lõpetatakse pärast vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike paigaldust, isoleerimist ja survestamist. Müüritöödel kasutatakse renditavaid müüritellinguid laiusega 1,0 m Betoonitööd Hoone esimese korruse põrandad rajatakse monoliitse plaadina killustikust alusele. Kuna laohoone valatav põrand jääb lõppviimistletud kujule, siis põrandate betoneerimist saab alustada pärast laohoone karbi valmimist ja sademekindlaks tegemist. Sarnaselt laohoone põrandate ehitusele ehitatakse ka kontoriosa põrandad pärast selle hooneosa karbi valmimist Katusetööd Katusetöödega alustatakse pärast kandepleki paigaldustöid. Kuna katusetööde maht on piisavalt suur, siis saab ajalise kokkuhoiu eesmärgil katusetöödega alustada pärast seda, kui on ette valmistatud tööfront vähemalt 1/3 katusest. Selle eelduseks on lisaks katusepleki olemasolule ka seinapaneelide paigalduse lõpetamine sellel alal. Edasi on võimalik töödega liikuda juba sujuvalt vastavalt seinapaneelide paigalduse edenemisele. Katusekatte pealmine kiht paigaldatakse pärast seda, kui kogu katus on kaetud katusekatte aluskihiga, kõik läbiviigud katusesse on tehtud ja ilmastikutingimused on töödeks sobivad. Koos pealmise katusekattekihi paigaldusega paigaldatakse ka parapetiplekk ja teised katuse katteplekid. 21

24 Kontoriosa katusekattetööde ja soojustuse paigaldusega saab alustada pärast laepaneelide paigaldust ja parapetimüüri ladumist. Parapetiplekid ja katusekatte pealmine kiht paigaldatakse pärast alumiiniumkonstruktsioonist klaasfassaadide raamistiku paigaldust Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd Sisemiste veevarustus- ja olmekanalisatsioonitöödega alustatakse pärast kontoriosa majakarbi ja vaheseinte valmimist eeldusel, et eelnevalt on vee- ja kanaliotsad hoonesse ära toodud. Veetorustik paigaldatakse abiruumide ripplagede peale ja süvistatult vaheseintes. Sisemise sadeveekanalisatsiooni põrandaalused torustikud paigaldatakse enne esimese korruse põrandate soojustuse paigaldust ja betoneerimist. Töid jätkatakse pärast seda, kui hoone majakarp on valmis ning katuse kandekonstruktsioonist õõnespaneelid ja kandev plekk on paigaldatud. Sanitaartehnika ja segistid paigaldatakse sanitaarsõlmedesse pärast plaatimis- ja viimistlustööde lõpetamist Kütte- ja ventilatsioonitööd Põrandaküttetorustik paigaldatakse koos vastava korruse põrandate betoneerimisega. Ajaliselt paigaldatakse torustik üks päev enne põrandate betoneerimistöid. Pärast torustiku paigaldust torustik survestatakse ja jäetakse surve all. Küttesüsteemi magistraal- ja ventilatsioonitorustiku paigaldustöödega alustataks pärast aluspõrandate betoneerimist ja vaheseinte ehitustöödega alustamist Tugevvoolu- ja nõrkvoolutööd Tugevvoolu ja nõrkvoolutöid tehakse paralleelselt hoone üldehitustöödega. Maanduskontuur paigaldatakse ümber hoone, kasutades selleks lahtikaevatud vundamendisüvendit. Piksekaitsesüsteemi ehitusega alustatakse pärast katusetööde valmimist Välisviimistlustööd Ehitatava laohoone välisviimistluseks paigaldatakse enamasti tehaselise viimistlusega materjalid. Laohoonel on plekk-kattega seinaviimistlus ja katusekattematerjaliks on SBS katusekate. Seinapaneelide paigaldustöödega alustatakse pärast hoone kandekarkassi montaažitööde lõpetamist. 22

25 Enne seinapaneelide paigaldus peavad olema paigaldatud kogu laohoone kandev laeplekk, pärast mida on võimalik alustada katusesoojustuse ja hüdroisolatsioonikihi paigaldust. Kontoriosa klaasfassaadide paigaldustöödega saab alustada pärast kandekonstruktsioonide valmimist. Paralleelselt klaasfassaadide raamistiku paigaldusega on võimalik katta hoone katus soojustuse ja SBS kattekihiga Siseviimistlustööd Laohoones on siseviimistluses sarnaselt välisviimistluse lahendustele kasutatud tehaselise viimistlusega materjale ning tulenevalt sellest suuremahulisi viimistlustöid antud ruumis ette näha ei ole. Kontoriosa viimistlustöödega alustatakse pärast klaasfassaadide paigaldust ja katuse vihmakindlaks saamist. Sõltuvalt ilmastikuoludest paigaldatakse hoonesse niiskuskogujad ehitusaegse liigniiskuse kiiremaks eemaldamiseks konstruktsioonidest. Viimistlustöid alustatakse vajalike krohvimis-, tasandus- ja plaatimistöödega. Eelnevalt nimetatud töödele järgnevad juba vaipkatete, siseuste ja ripplagede paigaldustööd Objekti üleandmine Objekti esmane ülevaatus toimub pärast objekti koristustööde lõppemist. Üleandmise käigus vaatavad Tellija ja ehitustööde projektijuht tööd üle. Lisaks toimub objekti üleandmisel Tellija personali koolitus paigaldatud seadmete kasutamiseks koos vajalike hooldus ja kasutusjuhendite üleandmisega. Objekti ülevaatuse käigus protokollitakse avastatud puudused koos tööde likvideerimise tähtaegadega. Avastatud puudused likvideeritakse ajaliselt vastavalt kokkuleppele Tellijaga. Pärast puuduste likvideerimist antakse tööd Tellijale üle. Lõpuakti vormistamise ajaks on hoonele väljastatud kasutusluba, mis on kinnituseks, et hoone on ehitatud vastavalt projektile ning hoonet võib projekteeritud eesmärgil kasutada. 23

26 5. EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN 5.1. Ehitusplatsi planeerimine Ehitusplatsi planeerimise osa tuleb vaadelda koos Ehitusplatsi üldplaan joonisega (Joonis 1, graafiline osa). Ehitusplatsile paigaldatakse ajutine piirdeaed ja väravad kõrvalolevale kinnistuosale pääsemiseks ainult kinnistu idapoolsel küljel. Ülejäänud ehitusplatsi osas jääb kuni objekti valmimiseni kasutusse olemasolev 2,0 m võrkaed koos Asfaldi tänava lõpus oleva puldist avatava väravaga. Piirdeaiale ja väravale paigaldatakse ohutusmärgistus, kus on kirjeldatud ehitusplatsil keelatud tegevusi, ohutusi ja kohustusi. [10] Ehitusplatsilt väljakaevatav kasvumuld kogutakse kokku ja ladustatakse territooriumi loodepoolsesse nurka. Ladustatud kasvumulda taaskasutatakse pärast hoone ning teede ja platside valmimist haljasalade väljaehitusel. Ajutiste teede ja laoplatside ehituseks kasutatakse ehitusplatsi alal olemasolevate teede alt välja kaevatud killustikku ja asfaldi freespuru segu ning purustatud betoonijäätmeid. Ehitustööde perioodiks varustatakse ehitusplats vajalikus koguses olmesoojakute ja sanitaarsoojakuga töömeestele. Üks soojak, milles on eraldi nõupidamisruum, läheb projektijuhi kasutusse, lisaks on ehitusplatsil merekonteiner käsitööriistade ja väiksemate ehitusmaterjalide hoiustamiseks. Valvurisoojak paigaldatakse ehitusobjektile sissesõiduvärava kõrvale selliselt, et valvuril oleks ülevaade lisaks väravale veel ehitusplatsil toimuvast ja ehitussoojakute alast. Erinevate soojakute paiknemine on lahendatud Ehitusplatsi üldplaani joonisel (Joonis 1, graafiline osa). Kõik ehitusplatsi soojakud varustatakse tulekustutite ja esmaabivahenditega. Info nende olemasolu kohta edastatakse kõigile objektil viibivatele ehitustöödega seotud isikutele soojaku ukse 24

27 välisküljele kleebitud infosiltide abil. Võimaliku tulekahju puhul saadakse ehitusobjekti tulekustutusvesi kinnistule rajatavast hüdrandist. Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete ja prahi jaoks paigaldatakse objektile üks 15 m 3 prügikonteiner. Olmeprügi jaoks paigaldatakse kinnine prügikonteiner mahutavusega 500 l. Mehitatud valve on objektil tööpäevadel kl ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel 24 h. Pärast hoonekarbi valmimist ja avatäidete ning ajutise lukustuse paigaldust lõpetatakse objektil mehitatud valveteenust pakkuva turvafirmaga töövõtuleping ning minnakse üle tehnilisele valvele. Viimase toimimiseks paigaldatakse objektile ajutised valveseadmed koos vajaliku hulga liikumisanduritega, millega varustatakse kõik välisusteesised alad. Soojakute alal on kasutusel perimeetri valve teisaldatavate välisanduritega. Ehitusobjekti side- ja internetiteenused saadakse mobiilsete lahenduste kaudu. Ajutine ehitusobjekti elekter saadakse soojakute ja ehitusplatsi alale lammutatava angaari peatoitekaablist, mis on paigaldatud olemasolevate valgustusmastide külge. Angaari peakilbi võimsus on 64 A. Ehitusobjektile paigaldatakse kaks peakilpi, millest üks asub soojakute ja teine vastavalt ehitusplatsi alal, millele saab juurde lisada väiksemaid jaotuskilpe. Ajutine vesi saadakse soojakute alale paigaldatavast veehüdrandist Veevajaduse määramine Ehitusplatsi veevajadus leitakse järgmise valemiga (1). [11, p. 65] Q üld = Q t + Q maj + Q tt, (1) kus Q üld - üldine veevajadus; Q t Q maj Q tt - tootmisvee vajadus; - majandusvee vajadus; - tuletõrjevee vajadus. Veekulu tootmisotstarbeks Q t [l/s] arvutatakse, lähtudes keskmisest veevajadusest tööliigi 25

28 mahuühiku kohta ning saadakse valemiga (2). [11, p. 65] Q t = 1,2 Q k k 1 8,0 3600, (2) kus 1,2 - tegur, hindamaks arvestamata veekulu; Q k - tootmise keskmine veevajadus vahetuses l; k 1 - veetarbimise ebaühtlustegur, mille väärtus tootmises on 1,6; 8,0 - tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis. Tootmise orienteeruva keskmise veevajaduse Q k leidmiseks kasutatakse valemit (3). [11, p. 65] Sellega selgitatakse välja ehitusobjekti lõikes kõige suurema veevajadusega töö, milleks antud juhul on võetud betooni kastmine normatiivse kuluga 300 l vett 1 m 3 betooni kastmiseks. [11, p. 65] Q k = = 4500 l (3) Veekulu majanduslikeks vajadusteks leitakse valemiga (4) Q maj [l/s]. [11, p. 65] Q maj = N 3600 (n 1 k 2 8,2 + n 2 k 3 ), (4) kus N - suurim inimeste arv vahetuses; n 1 - normatiivne veekulu ühe inimese kohta vahetuses arvestatakse l; n 2 - veekulu ühe dušivõtu korra kohta arvestatakse 30 l; k 2 - veetarbimise ebaühtluse teguriks on 2,7; k 3 - antud tegur arvestab dušivõtjate ja töötajate suurimat arvu 0,3.0,4. Ajutise veevarustuse veetoru läbimõõt D leitakse valemiga (5). [12, p. 78] D = 4 Q üld 1000, (5) π V kus D - toru läbimõõt mm; Q üld V - arvutuslik veekulu l/s; - vee liikumiskiirus torudes 1,5 l/s. 26

29 Veevajaduse arvutus Veekulu tootmiseks Q t [l/s] leitakse valemiga (2). Q t = 1, ,6 8, = 0,3 l s Veekulu majanduslikeks vajadusteks Q maj [l/s] leitakse valemiga (4). Q maj = (20 + 2,7 8, ,4) = 1,36 l s Vajalik tulekustutusvesi saadakse kinnistule paigaldatavast hüdrandist. Tuletõrjevee vähim vajadus määratakse hüdrandist korraga toituva kahe veejoa tarbest arvestusega 5 l joa kohta, seega Q tt = 10 l/s. Niisugune tuletõrjevee vajadus arvestatakse ehitusplatsidele pindalaga kuni 10 ha. [12, p. 65] Ehitusplatsi koguvee vajadus Q üld [l/s] leitakse valemiga (1). Q üld = 0,3 + 1, = 11,66 l s Ajutise veetoru läbimõõt D [mm] leitakse valemiga (5). 4 11, D = 3,14 1,5 = 99,5 mm Saadud tulemuse põhjal ühendatakse hüdrant olemasoleva veetoruga, kasutades selleks 100 mm toru. Soojakute veega varustamiseks kasutatakse hüdrandi külge ühendatavat veetoru läbimõõduga 32 mm Elektrienergia vajaduse määramine Ajutise elektrienergia vajaduse arvutustega selgitatakse välja, kas lammutamisele mineva angaari peakilbi võimsus on ehitustöödeks piisav? Elektrikoormuste arvutamisel on lähteandmeteks võetud selline periood, kus objektil töötavate tööliste osakaal (Joonis 4, graafiline osa) inimressursi tabelis on kõige kõrgem. Suurimad elektrienergia tarbijad ajavahemikul kuni on 27

30 olmesoojakud, ehitustöödeks kasutatavad käsitööriistad ning ehitusplatsi üldvalgustus. Sel perioodil töötab ehitusobjektil kuni 20 töölist. Ehitusplatsi valgustusena kasutatakse olemasolevaid likvideeritavaid valgusteid võimsusega 1,0 kw. Valgustid paigaldatakse kontoriosa kandetarindite külge vastavalt korruste valmimisele. Lisaks jääb aktiivseks ehitustööde perioodiks kasutusse uue projekteeritud laadimisala alla jääv valgustusmast. Laohoonele ajutist sisevalgustust ei paigaldata, kuna antud hooneosa ehitustöid tehakse kevadsuvisel perioodil. Laohoone põhivalgustite paigaldustöid tehakse ajavahemikul kuni Pärast põhivalgustite paigaldust võetakse tööde ajaks üldvalgustusena kasutusse kümme paigaldatud valgustit. Tööde planeerimisel on arvestatud, et ehitustööd algavad objektil kl ja kestavad kuni Kontoriosa igale korrusele paigaldatakse kaks LED valgustit ning lisaks üks valgusti trepikotta. Arvutuslik elektrikoormus P arv [kw] leitakse valemiga (6). [11, p. 73] P arv = α ( k 1n P j cosφ + k 2nP t cosφ + k 3n P s v + P v v ), (6) kus P arv - arvutuslik elektrikoormus; α - võrgukadusid arvestav tegur, mille suurus sõltub elektriliini pikkusest (1,0...1,5); k 1n P j P t P v v P s v - nõudlustegurid, mille suurus sõltub tarbijate liigist ja arvust; - jõutarbija võimsus [kw]; - võimsus tehnoloogilisteks vajadusteks [kw]; - välisvalgustusseade võimsus [kw]; - sisevalgustusseadmete võimsus [kw]; cosφ - võimsustegur, mille väärtus sõltub masinate arvust ja nende koormusest. Ajutise elektrienergia koguvajaduse leidmine on esitatud tabelis 2. 28

31 Tabel 2 Vajalik elektrienergia Nimetus Kogus [tk] Võimsus [kw] Võimsus kokku [kw] Valvuri soojak 1 1,0 1,0 Tööliste soojak 2 5,25 10,5 Sanitaarsoojak 1 5 5,0 Projektijuhi soojak 1 3,5 3,5 Niiskuskogujad 3 1,3 3,9 Diiselpuhur 2 0,3 0,6 Ketaslõikur (suur) 2 2,2 4,4 Ketaslõikur (väike) 2 1,4 2,8 Elektriline vispel 1 1,0 1,0 Elektriline trell 3 0,7 2,1 Ketassaag 1 1,0 1,0 Akulaadija 6 0,2 1,2 Segumasin 1 1,5 1,5 Ehitusplatsi üldvalgus 3 1,0 3,0 Ehitusobjekti sisevalgus 15 0,2 3,0 Kokku 44,5 Saadud väärtuste alusel (Tabel 2) leitakse arvutuslik elektrikoormus P arv valemiga (6). 0,15 38,5 P arv = 1,075 ( 0,5 Vajaliku peakaitsme suurus leitakse valemiga (7). [13, p. 18] + 0,8 3,0 + 3,0) = 18,22 kw I = P arv 1,73 U cosφ (7) kus P arv - arvutuslik elektrikoormus [W]; U - võrgupinge [V]; cosφ - võimsustegur, mille väärtus sõltub masinate arvust ja nende koormusest. Vajalik peakaitsme suurus leitakse valemiga (7). I = 18, , ,65 = 40,51 A Kuna olemasoleva peakilbi peakaitsme suurus on 64 A (vt peatükk 5.1), siis tulenevalt eelnenud arvutustest on tööde ajal vajalik elektrienergia tagatud. 29

32 6. EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUD 6.1. Piirdeaed Vastavalt Ehitusplatsi üldplaan joonisele (Joonis 1, graafiline osa) paigaldatakse ajutine piirdeaed ehitustööde perioodiks kinnistu idapoolsele küljele. Ülejäänud kinnistu osas jääb kasutusele olemasolev piirdeaed, mis renditakse Kemmering OÜ-lt. Kulude arvestusel on võetud aluseks Kemmerling OÜ esitatud pakkumine nr. 3489/ ja ehitustööde Koondkalenderplaan (Joonis 4, graafiline osa). Piirdeaedade vajadus objektil on ära toodud tabelis 3. Tabel 3 Ajutiste piirdeaedade maksumus Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku [eur] Piirdeaed (112 jm) Päev 210 1,16 243,6 Transport objektile ja tagasi Kord 2 25,00 50,00 Kokku 293,60 Käibemaks 58,72 Kokku koos km-ga 352, Olmesoojakud ja laod Ehitusobjektile paigaldatakse esialgu üks tavasoojak ja sanitaarsoojak töömeestele ning üks soojak ehitustööde projektijuhile. Töömeeste lisandumisega paigaldatakse objektile lisasoojakud. Eraldi ruumina on laona kasutusel renditav merekonteiner. Objektile paigaldatakse kaks välikäimlat. Soojakud ja merekonteiner renditakse Kemmerling OÜ-lt. Olmeruumide kogused ja tarneajad on esitatud tabelis 4. 30

33 Tabel 4 Olmeruumide maksumus Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku [eur] Soojaku rent Kuu 6,5 135,00 877,50 Soojaku rent Kuu 6,5 135,00 877,50 Sanitaarsoojak Kuu 6,5 170, Merekonteineri rent Kuu 6 75,00 450,00 Soojaku rent Kuu 3,5 135,00 472,50 Soojakute transport objektile ja tagasi H 10 37,00 370,00 Välikäimla koos hooldusega 2 korda kuus Kuu 7 45,00 315,00 Välikäimla koos hooldusega 2 korda kuus Kuu 3 45,00 135,00 Transport objektile ja tagasi Reis 4 25,00 100,00 Kokku 4702,50 Käibemaks 940,50 Kokku koos km-ga 5643, Elektrienergia tarve Elektrienergia maksumus on leitud Elektri maksumuse kalkulaator abil. [14] Esmalt on leitud päevane elektrienergia kasutamise kogus. Selleks on võetud tabel 2 vastavast väärtusest pool ehk 44,6 / 2 = 23,6 kw. Ehitustööde perioodil on päevane elektrienergia tarve hinnanguliselt kokku 23,6 kw x 8 h = 188,8 kw. Vastavalt Elektri maksumuse kalkulaatorile on elektrienergia ühe kuu maksumus elektrienergia keskmise hinnaga 13 senti/ kw juures kokku 746 eur + km Veetarve Majandusliku veekulu leidmiseks on kasutatud veekulu normatiive n 1 = 20 l / inimene vahetuses ja n 2 = 30 l / inimene vahetuses (vt peatükk 5.2). Kokku on arvestuslik majanduslik veekulu x 10 inimest x 149 päeva = l / 1000 = 74,5 m 3. Tootmisvee vajaduseks on arvestuste tegemisel võetud 1 m 3 / päevas x 149 = 149 m 3. Veevajadus on kokku 74, = 223,5 m 3. Vastavalt Tallinna Vesi hinnakirjale maksab 1 m 3 vett 0,95 eurot ja 1 m 3 kanalisatsiooniteenust 0,78 senti. [15] 31

34 Vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumused on esitatud tabelis 5. Tabel 5 Vee ja kanalisatsiooniteenuse kulud Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku [eur] Vesi m 3 223,5 0,95 212,33 Kanalisatsioon m 3 74,5 0,78 58,11 Kokku 270,44 Käibemaks 54,09 Kokku koos km-ga 324, Objekti üldkraana Ehitusobjektil üldkraanat ei kasutata. Vajalik ehitusmaterjal tarnitakse objektile vastavalt tööde graafikule eelnevalt materjalide tarnijaga kooskõlastatud tõstukautoga, mis on varustatud vajaliku tõsteparameetritele vastava hüdrotõstukiga. Selline tegevus aitab kokku hoida üldkraana kulusid ning on tööde ajakulu seisukohast üks võimalik tööaja kokkuhoiukohtasid, kuna puudub vajadus inimressursi suunamiseks topelt tõstetööde tegemisele Objekti valve Ehitusobjekti mehitatud valveteenus tellitakse turvafirmast Alfa Security OÜ. Mehitatud valve arvestuse alus on toodud tabelis 6. Ehitusobjektil kasutatakse mehitatud valveteenust tööpäevadel alates kuni ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 24 h. Ühe turvatöötaja töötunni maksumus koos valvuri soojaku paigaldusega on 2,65 eur/h (Lisa 3). Pärast hoonekarbi valmimist minnakse üle tehnilisele valveteenusele ning selleks varustatakse ehitusobjekt vajalikul hulgal valveseadmete ja liikumisanduritega. Tehnilise valve maksumuse kalkuleerimisel on kasutatud eelnevate sarnaste ehitusobjektide tehniliste valve väljaehitamise ja kuuteenuse maksumust. Valveteenuse koondmaksumus on esitatud tabelis 6. 32

35 Tabel 6 Valve maksumus Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku[eur] Mehitatud valveteenus (aprill) h 468 2, ,20 Mehitatud valveteenus (mai) h 546 2, ,90 Mehitatud valveteenus (juuni) h 570 2, ,50 Mehitatud valveteenus (juuli) h 555 2, ,75 Tehniline valve kuu 3 150,00 450,00 Valveseadmete paigaldus kompl 1 600,00 600,00 Kokku 6718,35 Käibemaks 1343,67 Kokku koos km-ga 8062, Objekti ajutine kütmine ja kütmise kulud Vastavalt tööde koondkalenderplaanile (Joonis 4, graafiline osa) saab kontoriosa ilmastikukindlaks Alates antud kuupäevast paigaldatakse vajadusel kõigile kolmele korrusele Aerial AD 780 niiskuseemaldajad, mille eesmärgiks on kiirendada konstruktsioonidesse sattunud liigniiskuse väljakuivamise aega. Niiskuseemaldaja rendihind üheks päevaks on 10 eur + km. [16] Ehitusobjektile paigaldatakse lisaks veel kaks diiselpuhurit 29 kw. Diiselpuhurit tõstetakse vastavalt vajadusele erinevate korruste siseruumide lisasoojuse saamiseks tööde ajal. Diiselpuhuri kütusekulu on 2,7 l/h ning rendihind on 9 eur/päev + km. [17] Mõlemal renditaval seadmel arvestatakse renti seitsmel päeval nädalas. Hoone ajutise kütmise ja kuivatamise kulud on toodud tabelis 7. Tabel 7 Ajutise kütmise kulud Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku [eur] Diiselpuhurite rent päev 23 18,00 414,00 Diiselpuhurite transport kord 2 25,00 50,00 Diisli kulu l 500 0,80 400,00 Niiskuseemaldajad päev 59 30, ,00 Niiskuseemaldajate transport kord 2 25,00 50,00 Kokku 2684,00 Käibemaks 536,80 Kokku koos km-ga 3220,80 33

36 6.8. Objekti üldised hoolduskulud Ehitusobjekti üldiste hoolduskulude alla on arvestatud erinevad koristustööd nii ehitustööde ajal kui ka objekti lõppkoristusega seotud töödel. Erinevate tööde hooldustööde kulud on esitatud tabelis 8. Tabel 8 Hoolduskulud Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku [eur] Laohoone suurpuhastus m ,00 Kontoriosa suurpuhastus m ,5 882,00 Ehitusaegne koristus h ,00 Soojakute hooldus kuu 6, ,00 Kokku 3547,00 Käibemaks 709,40 Kokku koos km-ga 4256, Veetõrje Ehitusobjektil veetõrje tegemise vajadus puudub, kuna kogu kinnistu asub ümbritseva maapinna suhtes kõrgemal ja on ühtlase maapinna kaldega edelast kirdesse. Olemasolevat pinnase reljeefi ja geoloogilisi tingimusi on kirjeldatud esimeses peatükis Ehitusobjekti juhtimiskulud Vastavalt ehitustööde koondkalenderplaanile (Joonis 4, graafiline osa) tehakse ehitusobjektil töid ajavahemikul Juhtimiskulude kogusumma on toodud tabelis 9. Tabel 9 Juhtimiskulud Nimetus Ühik Kogus Maksumus [eur] Maksumus kokku [eur] Ehitusprojekti juhtimine kuu ,00 Kokku ,00 Käibemaks 4060,00 Kokku koos km-ga ,00 34

37 6.11. Ehitustööde organiseerimise kulud Ehitustööde organiseerimiskulude kokkuvõte on esitatud tabelis 10. Tabel 10 Ehitustööde organiseerimiskulud Osakaal lõppsummast [%] Osakaal organiseerimise kuludest [%] Maksumus Nimetus kokku [eur] Tellingud 1214,51 0,16 1,63 Tõstukid 9266,88 1,19 12,44 Kraanad 9103,33 1,17 12,22 Soojakud ja olmeruumid 4702,50 0,60 6,31 Piirded ja reklaamitahvlid 543,60 0,07 0,73 Tööohutusmeetmed 468,00 0,06 0,63 Ajutine vesi 150,00 0,02 0,20 Ajutine elektripaigaldis 470,00 0,06 0,63 Ajutine valgustus 350,00 0,04 0,47 Ajutine küte 2684,00 0,34 3,60 Elektrienergia 5222,00 0,67 7,01 Vesi ja kanalisatsioon 270,44 0,03 0,36 Ehitusmaterjalide transport 2650,00 0,34 3,56 Jäätmekäitlus 2400,00 0,31 3,22 Projektijuhtimine 20300,00 2,61 27,24 Valveteenus 6718,32 0,86 9,02 Möödistustööd 3200,00 0,41 4,29 Hoolduskulud 1225,00 0,16 1,64 Koristuskulud 2322,00 0,30 3,12 Kindlustus 1250,00 0,16 1,68 Organiseerimise kulud kokku 74510,58 Käibemaks 14902,12 Kokku koos käibemaksuga 89412,70 Eelarveline tööde hind ,62 Käibemaks 20 % ,32 Kokku koos käibemaksuga ,94 Suhe eelarvega 9,57 35

38 7. NULLTSÜKLITÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 7.1. Üldandmed Nulltsüklitööde tehnoloogiakaart kirjeldab Asfaldi 4 kinnistule rajatava laohoone mullatööde ja vundamentide rajamise tehnoloogilisi protsesse tööde erinevatel etappidel. Tehnoloogiakaardi seletuskirja osa tuleb kasutada koos vastava osa graafilise joonisega (Joonis 2, graafiline osa). Tööde maksumused koos masinate ja tööjõu kuludega on esitatud Ehitustööde eelarve tabelis (Lisa 1). Tööde ajakulud koos tööliste vajadusega on esitatud Tööde ajamahtude tabeli mahus (Lisa 2) Masinad tööde läbiviimiseks Kaevetöödeks kasutatakse siledaservalist 1,9 m laiust planeerimiskopaga varustatud lintekskavaatorit JCB 220 JS. [18] Vastavalt ekskavaatori tehnilistele tingimustele on valitud ekskavaatori maksimaalseks tööraadiuseks horisontaalis 9,7 m. Ekskavaatori transportimiseks ehitusobjektile kasutatakse autotreilerit. Vundamendisüvendite aluste ja tagasitäite tihendustöödeks kasutatakse kahes suunas liikuvat pinnasetihendajat Dynapac LG500. [19] Ehitussoojakuteesise ala, laohoonesisese killustikplatsi ja ajutiste teede pinnase tihendustöödeks kasutatakse pinnaserulli Hamm ,5 t. [19] Vundamendikannude transpordi- ja montaažitööd tehakse tõstukautoga Volvo FM9 HMF5020K7+JIB K4 (Foto 2). Tõstukauto Volvo FM9 olulisemad tehnilised näitajad on: noole kõrgus 35 m; veokasti pikkus 6,7 m ja laius 2,48 m; 36

39 tõstukauto kandevõime 8 t. Foto 2. Tõstukauto Volvo FM9 [20] Tõstukauto Volvo FM9 on varustatud hüdrotõstukiga HMF5020K7+JIB K4. Hüdrotõstuki tõstegraafik on esitatud nulltsüklitööde tehnoloogiakaardil (Joonis 2, graafiline osa). Kontoriosa vundamenditaldmiku ja õõnesbetoonplokkide õõnsuste betoneerimiseks kasutatakse pumi ehk betoonisegurautot, mis on varustatud betoonipumbaga (Foto 3). Pumiga saab ehitusobjektile tarnida kuni 5 m³ betooni. Lisabetoon tarnitakse ehitusobjektile teiste betoonisegurautodega. Betooni ümberlaadimine toimub betoonisegurautost pumi vastuvõtulehtrisse, kus toimub betooni edasipumpamine töökohale. Sõltuvalt pumi pumba pumpamisjõudlusest on pumba tootlikkus ca m³/h. [21] Betooni pumpamise kaugus pumil on vertikaalsuunas vahemikus m ning horisontaalsuunas 3-25 m. Lisaks on pumil võimalik kasutada pikendusvoolikuid diameetriga 80 mm, millega saab betoneerimise töökoha töökaugust suurendada. [21] Foto 3. Betoonipumbaga varustatud betoonisegurauto [22] 37

40 Väiksemahuliste kaevetööde ja puistematerjalide laadimistöödel on kasutusel planeerimiskopaga varustatud laadur-ekskavaatorit. Vundamendisüvendite täitetöödeks kasutatakse teleskooplaadurit. Lisaks puistematerjalide tõstetöödele saab teleskooplaadurile paigaldada kahveltõstuki erinevate ehitusmaterjalide tõstmiseks. Teeskooplaaduri tõstejõud horisontaalsuunas on 8 m kaugusel 1,2 t ning tõstekõrgus 12 m. [23] Puistematerjali transportimiseks kasutatakse 8x4 veoskeemiga kallurit kastimahuga 20 m 3. Tööde planeerimisel on arvestatud, et avalikel teedel on antud tüüpi kallurite maksimaalne lubatud kandevõime 18 t ja kinnisel territooriumil vastavalt 25 t. Suuremahuliste puistematerjalide transportimiseks on kasutusel sadulveokid kallurhaagise kastimahuga 24 m 3, millel on lubatud koorma kaal kinnisel territooriumil 32,5 t ja avalikel teedel 28 t. [24] 7.3. Töövahendid Nulltsüklitööde tehnoloogiakaardil (Joonis 2, graafiline osa) ja antud osa seletuskirjas kirjeldatud töödel kasutatakse tabelis 11 esitatud töövahendeid. Tabel 11 Töövahendid nulltsüklitööde teostamiseks Nimetus Kogus [tk] Nimetus Kogus [tk] Võsalõikur 1 Optiline nivelliir 1 Kiin 1 Pöördlasernivelliir 1 Kirves 2 Mõõdulint 3 Terava otsaga labidas 2 Marker ja ehituspliiats 3 Kühvel 2 Müürinöör 50 m 3 Montaažikang 2 Ehitusnuga 3 Sõrgkang 2 Kellu 3 Akutrell 1 Vesilood 3 Ketaslõikur 2 Armatuuri käsipainuti 1 Ketassaag 1 Armatuuri sidumiskonks 3 Lööktrell 1 Lõiketangid 1 Haamer 3 Nuivibraator 1 Segumasin 1 Pinnasetihendaja 1 Pikendusjuhe 50 m 4 Betooni silur 2 38

41 7.4. Kasvupinnase väljakaeve Kasvupinnase väljakaevetöödele eelneb kogu ehitusplatsi aluselt alalt võsa, juurikate ja maapinnast väljaulatuvate kivide ja teiste segavate takistuste eemaldamine. Kokku eemaldatakse võsa 200 m 2 alalt. Mahasaetud võsa kogutakse kokku ning ladustatakse ehitusobjektilt äraviimiseks multilift tüüpi 30 m 3 mahutavusega konteinerisse. Kasvupinnase kaevemahu väljaarvutamisel on aluseks võetud VRK Projekt OÜ koostatud asendiplaan [1, p. 9], kuhu on peale märgitud olemasolev kinnistu geodeetiline olukord koos olemasolevate maapinna kõrgusmärkidega. Tööde mahtude leidmiseks on väljakaevatavad alad jaotatud ruudu- või ristkülikukujulisteks geomeetrilisteks kujunditeks. Töödeks vajalikud andmed on esitatud tabelis 12. Tabel 12 Kasvupinnase kaevemahud Kaevetööde asukoht joonisel Pikkus [m] Laius [m] Paksus [m] Maht [m³] Hoonealune osa telg K ja I vahel ,2 69 Ajutine tee telg B ja I vahel 40 2,5 0,2 20 Hoone alune osa telg I ja H vahel ,2 24 Soojakute ala ,2 105 Maht kokku 218 Kaevetöödeks kasutatakse lintekskavaatorit JCB 220 JS. Väljakaevatud kasvumuld transporditakse ehitusplatsisiseselt 25 t kandevõimega kallurveokiga Ehitusplatsi üldplaan joonisel (Joonis 1, graafiline osa) märgitud vahelattu. Kaevetöödel kasutavad kallurveokid pinnase transportimiseks olemasolevat killustikkattega teede võrgustikku Pinnase koorimine Pinnase koorimistöödeks märgivad geodeedid esmalt välja ehitatava hoone välisnurgad. Vältimaks nurgapostide hävinemist paigaldatakse need õigest asukohast minimaalselt 2 m kaugusele ning teljel 6 tulenevalt piki hoonet tehtavatest kaevetöödest kanalisatsioonitrassi paigalduseks 7 m kaugusele tegelikust asukohast. 39

42 Pinnase koorimise kaevetöid alustatakse laohoone aluselt alalt. Kaevetööde mahu määramisel juhindutakse projekteeritud hoone ±0,000 (44,600) kõrgusmärgist, millest arvutatakse maha vastavalt ehitatava põrandakonstruktsiooni ja teekonstruktsiooni kihipaksused. Pinnase koorimise ehitusmasinate liikumise ja ladustamise lahendus on esitatud Nulltsüklitööde tehnoloogiakaardil (Joonis 2, graafiline osa). Põrandakonstruktsioon koosneb järgmistest materjalidest ja täitekihtidest: betoonpõrand (100 mm); ehituskile (0,02 mm); EPS soojustus (75 mm); killustik fr 4-16 (50 mm); olemasolev väljakaevatud killustik ja purustatud betoon (150 mm). Veoautode laadimisala väljaehituse konstruktsioon on järgmine: asfaltbetooni pealmine kiht (50 mm); asfaltbetooni alumine kiht (80 mm); killustik kiilumiseks (50 mm); olemasolev väljakaevatud killustik (200 mm). Kaevetöid alustab ekskavaator teljelt C telgede 5-6 vahelt ja liigub piki hoonet telg K poole. Telje K juures liigub ekskavaator põiki hoonet telg 2-3 vahele, kust liigub edasi piki hoonet telg A poole. Hoonealuse süvendi täitepinnase koorimistööd teljel A tehakse koos tulevase kauba laadimisala platside täitepinnase kaevetöödega, kuna antud teljel tekib erinevate platside kõrguste vahe 1,3 m (Joonis 2, graafiline osa, lõige 1-1). Sõltuvalt tekkiva süvendi sügavusest tekivad väljakaevataval alal süvenditele nõlvad. Süvenditel sügavusega kuni 1,5 m rajatakse nõlva kalle suhtega 1:0,5 [25, p. 39]. Kaevetööde planeerimisel on võetud ekskavaatori kaeveraadiuseks 9,0 m. Paralleelselt ekskavaatoriga liigub samas töötsoonis kallurveok liigse pinnase pealelaadimiseks ja transportimiseks ehitusplatsil olevasse vahelattu. Pinnase koorimistööde mahud on esitatud tabelis

43 Tabel 13 Pinnase koorimistööde maht Nimetus Pikkus [m] Laius [m] Paksus [m] Maht [m³] Olemasolev killustikalus (telg A-C) ,2 80 Olemasolev killustikalus (telg C-I) ,2 72 Olemasolev killustikalus (telg I-K) ,2 14,4 Purustatud kaarhallibetoon (hoone alune) ,2 102 Olemasolev killustikalus (ehitatav kauba laadimise ala) ,2 120 Maht kokku 388,4 Täitepinnase koorimine (hoone alune osa) , Täitepinnase koorimine (laadimise ala) ,85 531,25 Maht kokku 1620, Vundamendisüvendite rajamine Enne vundamendisüvendite kaevetöid ja ehitusobjektil sujuvamaks liiklemiseks täidetakse ja tihendatakse väljakaevatud killustikuga nulltsüklitööde tehnoloogiakaardil Vundamendi süvendite plaanil (Joonis 2, graafiline osa) märgitud ala. Olemasoleva mineraalse pinnase tihendamistöid tehakse pinnaserulliga Hamm. Pinnase tihendustöid tehakse kahes etapis. Esimese etapis tihendatakse pinnas telgede 4 ja 6 vahel. Samal ajal alustab ehitussoojakuteesisel platsil sinna eelnevalt transporditud olemasoleva killustikuga täite- ja planeerimistööde teostamist ekskavaator. Pärast telg 4 ja 6 vahel oleva lõigu tihendamist ja soojakuteesise platsi planeerimistöid liigub sinna ekskavaator, et alustada seal killustikaluse planeerimistöid. Hoonealusel osal saadakse täitetöödeks vajalik killustik eelnevalt väljakaevatud ja teljele 4 ladustatud alalt. Peale esimese etapi valmimist liigub pinnaserull telg 2 ja 4 vahele ning alustab antud ala tihendamist. Pärast vajaliku pinnase tiheduse saavutamist suundub pinnaserull ehitussoojakute alale killustikplatsi tihendamiseks ning sealt edasi tulevase kauba laadimisplatsi alale, et alustada sarnaselt hoonealusele osale olemasoleva mineraalpinnase tihendamist enne killustikaluse paigaldust. Paigaldatava killustikkihi kogus on esitatud tabelis

44 Tabel 14 Killustikplatside mahutabel Nimetus Pikkus [m] Laius [m] Paksus [m] Maht [m³] Killustikalus hoonelausel osal ,2 212 Killustikalus rajatava kaubalaadimise alal 40 2,5 0,2 20 Killustikalus soojakute esisel alal ,2 24 Olemasolevate teede laiendamine ,2 105 Maht kokku 361 Väljakaevatavaks täitepinnase mahuks vastavalt tabelile 13 on kokku 1620,25 m 3. Tagasitäitetöödeks ladustatakse ehitusobjektile 500 m 3 väljakaevatavat mineraalset pinnast. Ülejäänud pinnas 1620, = 1120,25 m 3 ladustatakse ehitusobjektilt 5 km kaugusele. Tööks vajalike kallurite leidmiseks tuleb esmalt välja arvutada ühe kalluri töötsükli kestvus. Järgmisena määratakse kallurite koguse katkematuks pinnase kaevetööks ja äraveoks. Täitepinnase mahukaaluks on arvestatud 1 m 3 = 1,65 t. [26] Pinnase äraveoks on valitud poolhaagisega kallur kandevõimega 28 t. Ühe koormaga transpordib poolhaagis objektilt ära 28 t / 1,65 t = 16,96 m 3. Kalluri ühe töötsükli kestvus leitakse valemiga 8. [8] t t = kus t 1 - laadimise kiirus minutites; t 2 t m l V k 120 l - mahalaadimise kestvus minutites; - manööverdamise aeg minutites; - veokaugus [km]; - keskmine kiirus [km/h]. V k + t 2 + t m, (8) Ekskavaatori töö kiirus on 0,012 h/m 3 t 1 = 0,012 16,9 60 = 12,16 min ~ 13 min t a = (1120,25 0,01) 60 = 672,15 min t t = = 32 min 42

45 Kallurite vajadus pinnase transportimisel ladustuskohta leitakse valemiga 9. kus Q - kaevatav kogus; t t t a - tsükli kestus; - arvutusperioodi kestus; q - transpordivahendi kasulik kandejõud [t m 3 ]. n = Q t t t a q, (9) n = 1120, ,15 16,9 = 3,1 ~ 3 autot Vundamendisüvendid saadakse kraavide kaevamise meetodil, kus tööde käigus tekib kahekõrguseline kaevik. Kaeviku kõrgusmärgid on pärast pinnase koorimist järgmised: kaeviku põhi soklipaneelide alusel osal -0,700; kaeviku põhi monteeritavate vundamentide osal -1,300; kaeviku põhi lintvundamentide osal ; teljel A on vundamentide osal -2,700. Vundamendisüvendite kaevetöödega alustatakse teljel 6/B. Kaevetööde suund on piki hoone telgi 6, K, 2 ja A. Kaevetöödel tõstetakse väljakaevatav pinnas Vundamendi süvendite plaanil (Joonis 2, graafiline osa) märgitud aladele. Tööde käigus ladustatakse väljakaevatav pinnas vundamendisüvendite kõrvale. Vundamendisüvendite killustikaluste tegemiseks kasutatakse killustiku objektisiseseks transportimiseks teleskooplaadurit. Pärast süvendisse killustiku paigaldust tehakse killustiku esmane tasandamine planeerimiskopaga varustatud laadur-ekskavaatori tagakopaga. Viimane killustikaluse tasandamine tehakse käsitsi koos killustikpadja lõpliku tihendamisega. Killustiku tihendamiseks kasutatakse 500 kg pinnasetihendajat, mille süvendisse tõstmiseks kasutatakse laadurekskavaatori tagakoppa, kuhu kinnitatakse tõstetöödeks vajalikud linttropid Vundamendite montaaži ja betoneerimise plaan Monteeritavate kannvundamentide paigalduseks märgivad geodeedid vundamendisüvendi põhja kannvundamendi taldmiku kabariitmõõtmetest 100 mm kaugusele vundamendi teljed. 43

46 Kannvundamentide objektile transportimiseks ja montaažitöödeks kasutatakse hüdrotõstukiga tõstukautot Volvo FM9 eeldusel, et monteeritavad elemendid tellitakse Tallinnas asuvast betoontoodete tehasest (nt Lasbet, Talot, Betoneks). Arvestades tõstukauto kande- ja tõstevõimet on monteeritavate kannvundamentide tarnegraafik esitatud tabelis 15. Arvutuste tegemisel on võetud betoonelementide massi määramisel armeeritud betooni tiheduseks 2500 kg/m 3. [27, p. 265] Tabel 15 Monteeritavate kannvundamentide tarnegraafik Nimetus Elemendi maht [m3] Elemendi mass [tk] Elementide kogus [tk] Kaal kokku [t] Reis 1 0, Reis 2 0, Reis , , Reis , , Reis 5 0, Monteeritavate vundamentide montaažile järgnevad vundamendisüvendite tagasitäitetööd, milleks kasutatakse eelnevalt vundamendisüvenditest väljakaevatud ja killustikalusele ladustatud mineraalset pinnast. Esmane tagasitäitetöö tehakse mahus (-0,700), mis võimaldab hiljem minimaalsete kaeve- ja tasandustöödega paigaldada soklipaneelidealusele osale horisontaalne soojustus ja soklipaneelid (Joonis 2, graafiline osa lõige 3-3). Tagasitäitetööd tehakse kihtide kaupa ühel tasapinnal kogu vundamendisüvendi ulatuses maksimaalselt 30 cm kihtidena. Geodeedid teevad vundamendikannude teostusmõõdistused pärast tagasitäitetöid ja pinnase tihendamist. Monoliitsest betoonist lintvundamentide ehitusele eelneb vundamenditaldmikust sügavamal asetsevatele kommunikatsioonidele vajalike hülsside paigaldus. Lintvundamendi raketise ehituseks märgivad geodeedid koos betoonitööde teostajaga pinnasesse löödavate armatuurvarrastega taldmiku nurgapunktid. Pärast nurgapunktide paigaldust alustatakse raketise ehitust ja armatuuri paigaldust. Lintvundamendi raketis valmistatakse 22 x 100 mm laudadest, millest üksteise peale paigaldades ja vastava pikkusega klotsidega ühendades saadakse taldmiku paksusega võrdne küljeplaat. Viimaste jäikus saavutatakse selliselt, et 1 m sammuga paigaldatakse killustikalusele 44

47 perforeeritud metalllindist ribad, mis kinnitatakse küljeplaatide külge puidukruvidega. Raketiseplaatide pealmine pind ühendatakse omavahel 100 mm laudadega. Taldmiku betoneerimiseks vajalik betoon transporditakse ehitusobjektile pumiga. Lisabetooni ehitusobjektile transportimiseks kasutatakse betoonimikserit. Pumi ja betoonimikseri töökohad on tähistatud Vundamentide montaaži ja betoneerimise plaanil (Joonis 2, graafiline osa). Pärast betooni tahenemist paigaldatakse taldmikusse meetrise sammuga püstised 600 mm pikkused armatuurvardad õõnesbetoonplokkide sidumiseks taldmikuga. Pärast taldmiku valamist märgivad geodeedid taldmiku pinnale sokliseinte ladumiseks vajalikud nurgapunktid. Õõnesbetoonplokid ja kuivsegu tellitakse otse tehasest koos transpordi ja mahalaadimisteenusega. Koorma mahalaadimiseks kasutatakse laadimishaaratsiga varustatud hüdrotõstukiga veoautot. Eelistatud on laadimishaaratsitega tõstetööde teostamine, kuna sellisel juhul ei ole vaja koorma laadimiseks kasutada lisatööjõudu. Sokliseina ladumiseks paigaldatakse esimene õõnesbetoonplokkidest plokirida vundamenditaldmikule müürisegust tasanduskihile. Müürisegu valmistamiseks kasutatakse kuivseguna valmiskujul müürisegu, millele tuleb ehitusobjektil lisada puhast vett ja see segumasinaga läbi segada. Müüritise vertikaalne armatuur paigaldatakse pärast esimest ja neljandat plokirida. Lisaks vertikaalsele armatuurile paigaldatakse müüritisele püstarmatuur. Sokliseina ladumisel jäetakse telgedel 2/A, 2/B, 2/C, 1/A, 1/B, 1/B ja 1/C vajalikud tühimikud vundamendipostidele, mis betoneeritakse koos õõnesbetoonplokkide õõnsustega pärast vajalike armeerimis- ja raketisetöid. Betooni tihendamiseks kasutatakse nuivibraatorit. Kontoriosa vundamenditööks vajalik põhimaterjal on esitatud tabelites 16 ja 17. Õõnesbetoonplokkide, müürisegu, armatuuri ja õõnsuste betoneerimise kulu arvutamisel on aluseks võetud, et töid tehakse AS Taloti tootevalikus olevatest 190 mm õõnesbetoonplokkidest. Info materjalide kohta on saadud AS Talot betoontoodete müügijuhilt ja kodulehelt [28] järgmiselt: 190 mm õõnesbetoonplokk (70 tk alusel); 190 mm õõnesbetoonploki mõõdud (190 x 190 x 590); 190 mm õõnesbetoonplokk kogus (1 m 2 / 8,3 tk); müürisegu kulu (1 m 2 / 14 kg); betoonikulu õõnsuste betoneerimiseks (1 m 2 / 0,1 m 3 betooni). 45

48 Tabel 16 Monoliitsest betoonist vundamenditaldmiku ehituseks vajalik materjal Nimetus Pikkus [m] Laius [m] Paksus [m] Maht [m³] Vundamendi taldmik (betoon) Telg ,4 0,2 4,2 Telg ,8 0,2 2,4 Telg A 12 0,8 0,2 1,92 Telg D 8 0,8 0,2 1,28 Telg ,5 0,2 0,15 Maht kokku 9,95 Betooni transportimiseks ja pumpamiseks kasutatakse ehitusmasinaid järgmiselt: betooni kogus kokku koos ülekuluga on 9,95 m 3 ; esimese autona tuleb objektile pumi, millel on 5 m 3 betooni; lisabetoon tarnitakse objektile betoonimikseritega; kokku on vaja objektile saata lisaks pumile veel 1 betoonimikserit, millel on puuduv kogus betooni (koos varuga 0,3 m 3 + 4,95 = 5,25 m 3 ); betoneerimistööde ajakuluks on arvestatud ühele autole 45 minutit; ajakulu kokku betoneerimistöödele on 2 autot x 45 min = 1,5 tundi. Tabel 17 Sokliseinte õõnesbetoonplokkide materjali kogus Nimetus Mõõtühik Pikkus [m] Kõrgus [m] Maht[m 3 ] Sokliseinad Õõnesbetoonplokid 190 mm (telg 2) m Õõnesbetoonplokid 190 mm (telg 1) m Õõnesbetoonplokid 190 mm (telg A) m Õõnesbetoonplokid 190 mm (telg B-D) m Õõnesbetoonplokid 190 mm (telg 1-2) m Maht kokku 73 Vastavalt arvutatud mahule 73 m 2 laotavat müüri on õõnesbetoonplokkide aluste kogus kokku 73 m 2 x 8,3 tk/m 2 / 70 tk/alus = 8,65 alust. Arvestades siia juurde materjali ülekulu koefitsiendi on sokliseinte ladumiseks tarvis tellida 9 alust 190 mm õõnesbetoonplokke. Müürisegukulu 73 m 2 46

49 seina ladumiseks on kokku 73 m 2 x 14 kg/m 2 = 1022 kg. Maksimaalne transporditav aluste kogus ühe reisi kohta on kaheka alust. Transpordikulude kokkuhoidmiseks komplekteeritakse autod vaatamata välja arvutatud mahule selliselt, et kogu auto ressurss oleks ära kasutatud. Objektile tarnitakse kahe autoga kokku kaks kotti müürisegu ja 14 alust 190 mm õõnesbetoonplokke. Sokliseinte ladumiseks vajalik kogus materjale tõstetakse otse töömaa alale ja eeldatavalt ülejääv materjal ladustatakse ajutiselt ehitusmaterjalide laoplatsile. Nulltsüklitöödest ülejääv müürisegu ja õõnesbetoonplokid kasutatakse ära esimese korruse müüritöödel. Betooni vajadus õõnesbetoonplokkide betoneerimiseks on 73 m 2 x 0,1 m 3 = 7,3 m 3. Vundamendipostide betooni maht teljel 1 on 4 x 0,3 x 0,3 x 0,8 = 0,29 m 3, teljel 2 vastavalt 2 x 0,55 x 0,70 x 0,8 = 0,62 m 3 ja 1 x 0,55 x 0,55 x 0,8= 0,24 m 3. Kokku sokliseina betoneerimiseks vajalik betooni kogus on 7,3 + 0,29 + 0,62 + 0,24 + 0,5 (ülekulu) = 8,95 m 3. Antud kogus betooni tarnitakse objektile pumiga ja betoonimikseriga, mahalaadimise ajaga kokku 50 min x 2 autot = 1 h ja 40 min. Kontoriosa vundamendisüvendi tagasitäitetöödega alustatakse pärast vertikaalse vundamendi hüdroisolatsiooni ja soojustuse paigaldust. Täitetöödeks vajalik materjal saadakse eelnevalt ajutisele laoplatsile ladustatud väljakaevatud mineraalsest pinnasest. Täitematerjali transportimiseks kasutatakse teleskooplaadurit ja tihendustöödeks pinnasetihendajat. Töödel tuleb jälgida, et tihendustöid tehtaks võrdsete täitepinnase kihipaksustega mõlemal pool vundamenti Tööohutus Lisaks üldistele tööohutusjuhenditele tuleb nulltsüklitöödel tähelepanu pöörata pinnase tihendamise, kaeve-, betoneerimis-, ja müüritöödega kaasnevatele ohtudele. Pinnasetihendajaga töötamisel tuleb kanda lisaks kiivrile ja turvajalanõudele kaitseprille ja kuulmiskaitsevahendeid. Seadme töötamisel on mootori kuumade osade puudutamine keelatud, kuna sellega võivad kaasneda kaitsmata nahapinnal põletushaavad. Pinnasetihendaja tankimise ajaks tuleb seadme mootor välja lülitada. Suitsetamine seadmega töötamise ajal on keelatud. Kaevetöödel tuleb jälgida, et kaevemasina juures ei oleks võõraid isikuid. Kaevetööde abitöölistel on keelatud viibida auto ja kaeveseadme vahel. Ehitusplatsil liikuvatel ehitusmasinatel peab töötamise ajal olema sisse lülitatud kollane vilkur. Varingute vältimiseks tuleb pidevalt jälgida, et süvendite nõlvad oleksid püsivad ja pinnasel ei esineks varisemise ilminguid. 47

50 7.9. Kvaliteedinõuded Tööde vastuvõtmisel kontrollitakse tehtud töid vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele. RYL dokumentidega määratletud kvaliteedinõuete osas on hindamisel aluseks klass 2 kvaliteedinõuded. Raadamistööde kvaliteedinõuded: [29, p. 67] pärast raadamistöid ei tohi ehitusplatsile jääda käitlemata puujäätmeid. Kasvukihi eemaldamise kvaliteedinõuded: [29, p. 72] kooritud aluspinnal puudub kasvupinnas. Kaevetööde kvaliteedinõuded: [29, p. 74] süvendi põhja kõrguse erinevus projekteeritud kõrgusest 0 30 mm; süvendi põhjas ei tohi olla vett koguvaid lohkusid; valmis vundamendisüvendi kõrgus ei tohi erineda projekteeritust 0-20 mm; vundamendisüvendi suurus peab olema piisav vundamentide ehitustöödeks. Monteeritavate vundamentide rajamise kvaliteedinõuded: [30, p. 23] vundamendi geomeetriliste telgede hälbed märktelgedest ± 12 mm; vundamendikannu tugipinna kõrguse hälve projektist ± 30 mm; telgede hälve märketeljest ± 10 mm. Monoliitsete vundamentide kvaliteedinõuded: [30, p. 24] ankrupoldi plaaniline asend ± 10 mm; ankrupoldi kõrgus ± 20 mm. Sokiseinte müüritööde kvaliteedinõuded: [31, p. 177] seina paksus ± 8 mm; maksimaalne kalle ± 18 mm; kõrvalekalle asukohast ± 8 mm; vahekaugus kõrvalasuvast ehitusosast ± 8 mm; seina kõverus ± 3. Vundamendisüvendite täitetööde kvaliteedinõuded: [29, p. 80] vundamendi äärde tehakse vähemalt 200 mm paksune vertikaalne drenaažimaterjalist kiht; 48

51 vundamendisüvendite tagasitäide tehakse peeneteralise täitematerjaliga Kvaliteedi tagamise plaan Kaevetöödel tuleb jälgida, et tööde ajal ei toimuks erinevate pinnaste segunemist. Erinevad pinnased ladustatakse erinevatele laoplatsidele. Tööde ajal tuleb jälgida, et töid tehtaks vastavalt projektile ja teistele antud objekti kohta käivatele dokumentidele. Hoone vundamendisüvendite väljamärkimiseks kasutatakse vastavat tegevusluba omavat geodeesiafirmat. Geodeetiliste märkide hävinemise vältimiseks tehakse nurgatelgedele täiendavad märgid, mille alusel saab juhuslikult hävinenud teljed taastada. Geodeetide väljamärgitud teljestikule tehakse pisteline mõõtekontroll mõõdulindiga, veendumaks telgede väljamärkimise õigsuses. Tööde käigus kontrollitakse ajutiselt reeperilt võetud kõrgusmärkide vastavust projekteeritud kõrgusmärkidele. Kõigil ehitustööde töövõtjatel peab olema enda tööde tegemiseks vastav registreering MTR-is ja vastutav töödejuht. Vundamendisüvendite ettevalmistustööde ajal tuleb vundamendisüvendid hoida kuivana. Valminud aluspinnase kandevõime ja tihendamise kvaliteedi hindamiseks tehakse vajalikud mõõtetööd pinnase elastsusmooduli testriga Inspector-3. Peeneteralise pinnase tihedus määratakse dünaamilise penetromeetriga. Kõigil paigaldatavatel materjalidel ja toodetel peavad olema tootesertifikaadid. Müüritööde puhul kontrollitakse pidevalt kivipindade vertikaalsust ja horisontaalsust ning segu ja müüriarmatuuri paigaldust. Tugeva tuule ja vihmasaju korral tuleb tööd katkestada, kuna antud ilmastikunähtuste olemasolul võib tekkida tööde kvaliteedi langemise oht. Tööde valmimisel kontrollitakse tööde vastavust projektile, kõik kõrvalekalded projektist fikseeritakse vastavas protokollis ning edastatakse tööde tegijale nende likvideerimiseks. 49

52 8. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽITÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 8.1. Üldandmed Rajatava hoone kandekonstruktsioonide montaažitööde tehnoloogiakaardil on kajastatud vajalike kandekonstruktsioonide montaažitööd eraldi laohoone ja kontoriosas. Koostatud tehnoloogiakaardi seletuskirja osa tuleb kasutada koos vastava osa graafilise joonisega (Joonis 3, graafiline osa). Tööde maksumused koos masinate ja tööjõukuludega on esitatud Ehitustööde eelarve tabelis (Lisa 1) ning tööde ajakulu koos tööliste vajadusega on esitatud Tööde ajamahtude tabeli mahus (Lisa 2) Montaažitööde tõstemasinad Kandekonstruktsioonide montaažitöödele eelneb sobivate tehniliste andmetega montaažikraana valik. Sobiva tõstemehhanismi valimiseks tuleb esmalt leida tõstetavate elementide tõstekaugus, -kõrgus ja kaal. Nende parameetrite saamiseks tuleb määrata kraana planeeritav seisukoht tõstetöödeks. Vastavalt montaažitööde tehnoloogiakaardile (Joonis 3, graafiline osa) on laohoone metallpostide montaažitööde ala jaotatud kolmeks haardealaks. Vastavalt haardealadele on metallpostide ja talade maksimaalne tõstekaugus 22 m ning suurim elemendi kaal 400 kg. Saadud tulemuste põhjal sobib postide ja talade montaažitöödeks noolepikendust (7,1 m) kasutav kraana Terex-Demag AC 30 City 30 t. [32] Laohoone terasfermide montaaži tehakse kokku neljal haardealal (Graafiline osa 3). Vastavalt planeeritule on maksimaalne elementide tõstekaugus 25 m elemendi kaaluga 1650 kg. Nende näitajate põhjal sobib fermide montaažitöödeks kraana Faun ATF 50-3, 50 t. [33] Montaažitööde tehnoloogiakaardi koostamisel on arvestatud, et haardealad 1-3 kattuvad postide ja fermide montaažitöödel ja tulenevalt sellest valitakse tööks tehniliste parameetrite poolest paremate näitajatega kraana, milleks on Faun ATF 50-3, 50 t. 50

53 Kontoriosa kandekonstruktsioonide montaažitööde tehnoloogiakaardi koostamisel on leitud vajalikud tõsteseadmed kolmanda korruse montaažitöödeks. Sarnaselt laohoone montaažitööde kraana valikule leitakse ka kontoriosas montaažitöödeks sobilik kraana raskema tõstetava elemendi järgi. Kõige raskem element kolmandale korrusele tõstmiseks on õõnespaneel HCS 220, mille kaal on 2351,04 kg ning lisades siia juurde tõstetraaversi kaalu 500 kg, saame tõstetavaks kaaluks kokku 2351, = 2851,04 kg. Vastavalt kontoriosa kolmanda korruse kandekonstruktsiooni plaanile ja lõige 3-3 skeemile (Joonis 3, graafiline osa) valitakse välja sobilik montaažikraana. Arvestatud tõstetöödeks vajalike ohutus- ja tõstekaugustega on tehniliste andmete järgi montaažitööde teostamiseks sobilik kraana Terex-Demag AC 30 City 30 t kraana. Kontoriosa kolmanda korruse müüritöödeks vajalike materjalide ja seadmete töökohale tõstmiseks kasutatakse teleskooplaadurit. Laetalade ja fermide paigalduseks kasutavad montaažitööde tegijad kahte iseliikuvat 14 m diiselkorvtõstukit Manitou 160 ATJ. Tõstuki valiku eeliseks teiste tõstevahenditega võrreldes on korvist juhtimise võimalus ja hea manööverdamisvõimsus killustikutäitega platsil liikumiseks. Vastavalt korvtõstuki tehnilisele infolehele on seadme tõstekaugus teljest 9,1 m ja tõstekõrgus 14,25 m. Tulenevalt tõstekõrgusest on antud seadmel tegelik töökõrgus 16,25 m. [34] 8.3. Töövahendid tööde teostamiseks Kandekonstruktsioonide montaažitöödeks kasutatavate töövahendit kokkuvõte on esitatud tabelis 18. Tabel 18 Töövahendid montaažitööde teostamiseks Metallkonstruktsioonide montaaž Kogus [tk] Müüri- ja betoonitööd Kogus [tk] Keevitusaparaat (1 tk) 1 Pöördlasernivelliir 1 Leht-silmusvõtmed 4 Mõõdulint 3 Lood 2 Marker ja ehituspliiats 3 Teodoliit 2 Müürinöör 50 m 2 Pöördlasernivelliir 2 Ehitusnuga 3 Mõõdulint 3 Kellu 2 Veekindel marker 3 Vesilood 2 Köis 25 m 2 Armatuuri käsipainutaja 1 Tõstetropid 2 Armatuuri sidumiskonks 2 51

54 Metallkonstruktsioonide montaaž Kogus [tk] Müüri- ja betoonitööd Kogus [tk] Pikendusjuhe 50 m 4 Lõiketangid 1 Ehitusnuga 3 Ketaslõikur 2 Ketaslõikur 2 Betooni silur 2 Lööktrell 2 Akutrell 2 Müürihaamer 2 Seguämber 3 Seguvann 2 Ketassaag Laohoone metallkonstruktsioonide montaažitööd Laohoone metallkonstruktsioonide montaažitöödeks on ehitatav ala jagatud neljaks haardealadeks, kus on märgitud ajutised laoplatsid metallkonstruktsioonide ladustamiseks ja kokkupanemiseks. Nimetatud alad on esitatud Montaažitööde tehnoloogiakaardil (Joonis 3, graafiline osa). Metallkonstruktsioonide montaažitöödele eelneb tehases valmistatud metallkonstruktsioonide tarne objektile ja mahalaadimine ajutistele laoplatsidele vastavalt montaažitööde järjekorrale. Kõik postid, talad, aknaraamid ja jäigastuselemendid transporditakse objektile 10 t kandevõimega tõstukautoga Volvo FM9 Balfindger D. Valitud tõstukauto veokasti pikkus on 6,8 m ja lisaks on võimalik veokasti hüdrauliliselt pikendada kuni 8,3 meetrini. [35] Tõstukauto kandevõimet arvestades tarnitakse materjale objektil olevatesse vaheladudesse vastavalt tabelile 19. Tabel 19 Metallkonstruktsioonide tarne tabel Nimetus Elemendi nimetus Elemendi mass [kg] Elementide kogus [tk] Kaal kokku [kg] Reis 1 TP (haardeala 1) TP Materjal ladustatakse TP-3 ja vaheladu nr-1 alale TP TT-1 ja TP TP ST-5 ja ST

55 Nimetus Elemendi nimetus Elemendi mass [kg] Elementide kogus [tk] Kaal kokku [kg] Aknaraam (haardeala 2) TP Materjal ladustatakse TP vaheladu nr-2 alale Aknaraamid ST-5 ja Maht kokku 9733 Reis 2 TP (haardeala 3) TP Materjal ladustatakse TP-3 ja vaheladu nr-3 alale TP TT-1 ja TP ST-5 ja ST Aknaraam Maht kokku 3888 Katusefermide transportimiseks kasutatakse poolhaagisega veoautot, mille kasti pikkus on 13,4 m ja kandevõime 24 t. Tulenevalt fermide pikkusest (24 m) on fermid projekteeritud ja valmistatud kaheosalisena. Arvestades fermide kogust (9 fermi) ja kaalu (1600 kg) saame fermide kaaluks kokku on 9 x 1650 = kg. Vaatamata fermide kogukaalu ja poolhaagise kandevõime vahele, transporditakse fermid objektile kolme reisiga. Piirangud fermide transportimisel on üksteise peale ladustatud fermidest ja vaheklotsidest moodustuv koorma kõrgus ja selle ohutu kinnitamine koormarihmadega. Esimese reisiga transporditakse objektile fermid 1-3, teise reisiga fermid 4-6 ja kolmanda reisiga fermid 7-9. Kandekonstruktsioonide montaažitöödeks tarnitava materjali tarne tuleb kooskõlastada montaažikraana seisukohtadega, kuna mahalaadimiseks eraldi kraanat ei tellita. Kogu laohoone metallkonstruktsioonide omavaheliseks ühendamiseks ja jäikuse saavutamiseks kasutatakse poltühendustega lahendusi. Keevitustöid tehakse montaažitöödel minimaalselt. Kõik kasutatavad mutrid ja poldid on kuusnurksed. Metallpostide montaažile eelneb vundamendikannudest väljaulatuvate ankrupoltide, mutrite ja seibide projekteeritud kõrgusele paigaldus. Töödeks võetakse ehitusobjekti ajutiselt reeperilt ± 0,000 kõrgusmärk, millest arvutatakse maha projekteeritud postide alusplaadi paigalduse kõrgus. 53

56 Esimesel haardealal seistes paigaldab montaažikraana laohoone kandekonstruktsiooni põhipostid teljele A, B, C, D ja otsatalad teljele A. Postide rihtimiseks tuleb nende alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendikannudele märgitud teljemärkidega. Postide esmast vertikaalsust kontrollitakse vesiloodiga ning lõplikult rihitakse postid paika kahele posti ristuvale teljele paigaldatud teodoliidi abil. [36, p. 6.2] Pärast postide ja otsatalade paigaldust järgneb teljel B ja C fermide eelmontaaž maapinnal koos fermide paikatõstmisega. Fermide tõstmisel kasutatakse fermide paremaks suuna hoidmiseks maapinnani ulatuvat juhtköit. Fermide paigaldusele järgneb servatalade, harjatalade, jäigastussidemete ja katuseakende raamide paigaldus telg A-C vahel. Teisel haardealal seistes paigaldab montaažikraana põhipostid teljele E, F, G, H ning fermid teljele D ja E. Enne teljel F oleva fermi paigaldust tuleb ära paigaldada telgede C-E vahele jäävad serva-, harjatalad ja katuseakna raam. Teisel haardealal lõpetatakse tööd teljel F oleva fermi ja telg E-F vahel olevate serva-, harjatalade ja seinas oleva aknaraami paigaldustöödega. Kolmandalt haardealalt tehakse vajalikud montaažitööd postide paigalduseks telgedel I, J, K ning fermide paigalduseks telgedel G, H, I. Fermide paigaldusel tuleb jälgida, et igale fermi paigaldusele järgneks eelneva fermi ja paigaldatud fermi vahele vajalike serva-, harjatalade ja aknaraamide paigaldus. Neljandalt haardealalt, mis asub väljapool ehitatavat hoonet paigaldatakse eelnevalt nimetamata vajalikud metallkonstruktsioonid telgede I ja K vahel Kontoriosa kandekonstruktsioonide montaaž Kontoriosa kandekonstruktsioonide montaažitööde teostamise tehnoloogiakaart (Joonis 3, graafiline osa) on koostatud kolmanda korruse tööde kohta. Kontoriosa kandekonstruktsioon koosneb täisbetoneeritud ja armeeritud õõnesbetoonplokk müüritisest paksusega 190 mm, metallpostidest 200x200 ja HEA 200 taladest. Vahelae kandekonstruktsioonis on kasutatud õõnespaneele HSC 220 ja monoliitset betooni paksusega 220 mm. Treppide ja trepipodestide kandekonstruktsioon on tehtud metallist ning astmed ja podestid on kaetud betoonplaatidega. Kolmanda korruse montaažitöödele eelneb teljel 2 telgedele A-E laohoone sandwich- paneelide paigaldus. Eelnevate korruste montaažitööde käigus on seinapaneelid paigaldatud kõrgusmärgini + 7,200 (horisontaalselt paigaldades on ühe paneeli kõrgus 1200 mm). Sandwich- paneelide 54

57 paigalduseks sobiliku autokraana valikul on arvestatud juba valmis ehitatud hoone teise korruse vahelae kõrgust (+6,100 mm) ning kõige kõrgemal ja kaugemal asuvate paneelide tõsteparameetritega. Paneeli kaal on 5960 x 23,6 kg/m 2 [37] = 140,65 kg, tõstekõrgus 9,6 m ja tõstekaugus kraana keskteljest 11,0 m. Sandwich- seinapaneelide montaaži tehakse ratastelt kahelt tõstepositsioonilt teljel B ja C. Parameetreid arvestades sobib seinapaneelide paigalduseks 19 m hüdrotõstukiga tõstukauto. Kolmanda korruse müüritöödega alustatakse pärast sandwich-seinapaneelide paigaldust, teise korruse õõnespaneelide montaaži ja monoliitsete osade betoneerimist ja betooni tahenemist. Kolmanda korruse müüritöödeks tõstetakse teleskooplaaduriga vajalik materjal teljel 1 asuva teise korruse õõnespaneelide peale selliselt, et tõstetava materjali kaubaalus toetuks kogu ulatuse õõnespaneelile. Vahelael kasutatakse materjalide liigutamiseks ja sobivasse kohta ladustamiseks käsikahvelkäru. Materjal ladustatakse vahelaele hajutatult, millega välditakse õõnespaneelide ülekoormamist. Et müüritöid saaks võimalikult kiiresti teha, segatakse müürisegu otse töömaal. Enne müüritöödega alustamist tuleb maha märkida ehitise nurkade ja avade asukohad. Esimene plokirida on soovitatav algselt laduda ilma mördita, kuid samas tuleb arvestada ka plokkidevahelise mördikihiga. Pärast esimese plokirea ilma mördita paikasaamist tuleb kontrollida seinte täisnurksust ja diagonaale. Pärast kontrollmõõtmist märgitakse maha hoone kandeseinte lõplikud nurkade ja avade asukohad. Plokkide ladumist alustatakse nurgast, kus esimese plokirea alla paigaldatakse 2 cm paksune mördipeenar, millele paigaldatakse esimene nurgaplokk. Mörti esimese plokirea alla täies ulatuses ei paigaldata, kuna plokkide täitebetoon peab saavutama kontakti aluspinnaga. Osa mördist pressitakse loodimisel ploki alt välja ja sellega tagatakse ploki kindel asend mördipeenras. Peale nurgaploki paikaseadmist laotakse mõlema seina suunas veel kolm või neli juhtplokki. Vuugi paksus on üldiselt 10 mm. Õõnesbetoonplokid laotakse selliselt, et plokkide õõnsused asuksid kohakuti. Müüritis armeeritakse ja betoneeritavakse vahelduvalt pärast igat kaheksandat plokirida. Õõnesbetoonplokkide vertikaalarmatuur paigaldatakse pärast betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Armatuurivardad paigaldatakse ka sillus- ja viimase müürirea sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga. Trepitalade paigalduseks jäetakse seintesse tehnoloogilised avad, mis plommitakse betooniga pärast talade paigaldust ja rihtimist. Betoonelementidest müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne 55

58 betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Seepärast on betoneerimine lubatud alles pärast seda, kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist. See on vajalik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi. Õõnesbetoonplokkide betoneerimistöödeks kasutatakse betoonipumpa. Betoneerimistööde käigus tuleb vältida plokirea pealispinna katmist täitebetooniga, kuna see kahjustab mördiseotist järgmise plokireaga. Betoonitööde peatumisel üheks tunniks või kauemaks tuleb konstruktsiooni horisontaalne lõpukiht lõpetada vähemalt 2,5 cm allapoole ploki ülaserva. Antud tegevus tagab parema nakkumise uue betoonikihi ja plokirea vahel. Õõnesbetoonplokkide betoneerimise käigus tuleb avadesse valatavat täitebetooni tihendada. [38] Müüritöödele järgneb kolmanda korruse metallkonstruktsioonide montaaž. Montaažitöödeks sobiliku kraana leidmiseks leitakse tõstetavate elementide maksimaalne kaal ning tõstekaugus kraana keskteljest. Monteeritavate postide 1 tk kaal kokku koos montaažiplaatidega on 2,67 jm x 30,1 kg/jm [27, p. 414] + montaažilapid 8,9 kg x 2 tk = 98,17 kg. Kõige pikem paigaldatav HEA tala asub teljel 2` ja antud tala kaal kokku on 7 jm x 42,3 kg/jm [27, p. 418] = 296,1 kg. Metallkonstruktsioonide montaažitöödeks kasutatakse tehniliste parameetrite poolest sobivat 19 m hüdrotõstukiga tõstukautot. Montaažitöödeks vajaliku materjali koos trepitaladega tarnib objektile montaažitöid tegev tõstukauto. Objektile tarnitud trepitalad tõstetakse ajutiselt teise korruse õõnespaneelide peale ning need talade paigaldtakse õõnespaneelide paigalduseks tellitava montaažikraanaga. Paneelide paigalduseks tuleb materjali tarnijale väljastada paneelide tarnegraafik, kuna paigaldus toimub otse transpordivahendilt. Vastavalt saadetavale graafikule ladustatakse tehases paneelid transpordivahendile. Ehitusobjektile tarnitavate paneelide tarnegraafik on esitatud tabelis 20. HCS tüüpi 220 õõnespaneelide erikaal on 316 kg/m 2. [39] Tõstetraaversi kaaluks on arvestatud kuni 7000 mm pikkuste õõnespaneelide montaažiks sobilik L5000 traavers kaaluga 500 kg. Tabel 20 Kolmanda korruse õõnespaneelide tarnegraafik. Nimetus Elemendi pikkus [jm] Elemendi laius [jm] Elemendi kaal [kg] Kaal koos traaversiga [kg] HCS HCS

59 Nimetus Elemendi pikkus [jm] Elemendi laius [jm] Elemendi kaal [kg] Kaal koos traaversiga [kg] HCS HCS HCS HCS HCS HCS HCS HCS HCS HCS HCS Kokku Paneelid tarnitakse objektile poolhaagisega, mille maksimaalne kandevõime on 24 t. Montaažikraana valikul on aluseks võetud tabelis 20 (Tabel 20) esitatud õõnespaneelide kõige raskema elemendi ja tõstetraaversi kaal kokku 2851 kg. Tõstetööde tegemiseks paikneb kraana telg hoone välisseinast 5 m kaugusel ning piki hoonet 7 m teljest A. Antud andmeid arvestades on paneeli tõstetavaks kauguseks kraana teljest 11 m. Lisapiiranguks tõstekraana valikul on kolmanda korruse teljel 1 asuv laetala kõrgusmärgiga , millele lisandub paigaldatava õõnespaneeli paksus 220 mm. Leitud parameetrite põhjal on sobilik kraana õõnespaneelide tõstmiseks Terex-Demag AC 30 City. Enne õõnespaneelide paigaldust nivelleeritakse kogu õõnespaneelide aluspind, et selgitada välja aluspinna kõrgeim punkt. Nivelleeritakse lasernivelliiriga. Õõnespaneelid paigaldatakse metalltaladel neopreenist kummilindile ja õõnesbetoonplokkides seintel ca 15 mm paksustele majakatele. Montaažimajakatena kasutatakse eri paksusega plastmassklotse. Ühe õõnespaneeli kohta paigaldatakse neli majakat. Standardlaiusega õõnespaneelide tõstmiseks kasutatakse kahe haaratsiga tõstetraaversit. Haaratsid on varustatud paneeli alt läbipandavate ohutuskettidega. Kahe tõstehaaratsiga tõstetraaversi nimitõstevõime on 3000 kg. Kahest paigaldajast koosnev töölüli juhib paneeli vahelae paigaldusskeemil näidatud kohale. Paneelide paigaldusskeem peab olema nii paigaldajatel kui ka transpordivahendi koormast paneele laadivatel töölistel. Transpordivahendi koormal paigaldatakse paneelile haaratsid ja kinnitatakse paneeli alt läbi ohutuskett. Transpordivahendilt laadimisel tuleb jälgida õõnespaneelide paigaldusskeemil paneelide paigaldusjärjekorda ja kontrollida õõnespaneelide õõnsuste plastmasskorkide olemasolu kõigis 57

60 õõnsustes, aga ka nende õiget ja püsivat asetust. Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada oma kohale võimalikult täpselt, et vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks häireteta. Kui paneel on paigalduskohast umbes cm kõrgusel, võetakse ohutusketid lahti ja heidetakse paneeli peale. Seejuures tuleks eelnevalt veenduda, et haaratsist vabanev paneel ei saaks alla kukkuda. Õõnespaneelid sängitatakse paigalduskohale paigalduskangi abil, vajadusel rihitakse paneeli asendit märkide järgi. Paigaldusel pööratakse erilist tähelepanu vahelae alumise tasapinna hälveteta kujunemisele. Seejärel paneel vabastatakse tõstehaaratsitest. [40] Õõnespaneelide jäigastamiseks armeeritakse ja betoneeritakse paneeli vuugid ning paneelide väliperimeeter. Sarruse paigalduseks tuleb paneelide vuugid puhastada sinna sattunud prahist. Sarruse paigaldamiseks ja vajaliku kaitsekihi saamiseks kasutatakse plastmassist armatuurifiksaatoreid. Vuukide täisvalamiseks kasutatakse peeneteralist tavabetoonsegu, paneelide vuukide ja monoliitsete osade betoneerimiseks pumbaga betoonimikserit. Õõnesbetoonpaneelide vuukide betoneerimise kulu HCS 220 tüüpi paneelil on 0,0076 m 3 /m 2. Betoonisegu peab täitma kogu vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna. Vuukide betoneerimisele järgneb värskelt valatud betooni hooldamine liigse niiskuse ja kiire kuivamise eest. [40] 8.6. Tööohutus Tööohutuse tõstmiseks tuleb vastava tööosa Töövõtjatele korraldada tööohutuse koolitus, kus selgitatakse lisaks üldistele töösisekorraeeskirjadele vastaval töölõigul töödega kaasnevaid ohtusid ning nende ennetamist. Tööohutuse instrueerimise kohta koostatakse vastav akt, kuhu kirjutavad alla kõik koolitust saanud isikud. Müüritöödel tuleb jälgida, et materjalide töökohale tõstmisel ei viibiks tõsteseadme töötsoonis ehitustöölisi. Tellingute kasutamisel tuleb tellingud paigaldada kindlale alusele. Kõik avad ja töökohad tellingutel peavad olema piiretega ümbritsetud. Kivide ja seguämbrite tõstmisel tuleb vältida liigseid koormusi. Isikukaitsevahendite (kiivrid, kaitseprillid, turvajalanõud, kindad) kandmine töö ajal on kohustuslik. Ohutuse tõstmiseks tuleb tööpäeva lõppedes tööala koristada kivijääkidest, kuna nende tõttu võivad töölised end komistades või kukkudes vigastada. Tulenevalt betooni kõrgest leeliselisuse tasemest on vaja vältida betooni nahale sattumist, kuna sellega kokkupuutel võib nahale tekkida punetust, sügelemist või halvimal juhul kuni kolmanda astme põletust. Kõik isikud, kes puutuvad kokku betoonitöödega, peavad tööajal kandma kiivrit, 58

61 kaitseprille, veekindlaid kindaid, pikka tööriietust ja turvajalanõusid. Betooni pumpamisel tuleb arvestada sellega, et masinal on liikuvad osad. Toruliin on suure kaaluga ja selles on väga kõrge rõhk, mis koos betooni liikumisega torustikus võib põhjustada liini ootamatut ja kontrollimatut liikumist nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Liikumine võib põhjustada liini läheduses olevatele isikutele tõsiseid vigastusi (põrutused, verevalumid, luumurrud jne). Toruliinis oleva kõrge rõhu tõttu võib liin ootamatult puruneda ja betooni pritsida. Sellest tulenevalt tuleb arvestada, et tööde piirkonnas ei viibiks kõrvalisi isikuid ja kõik kaitsmist vajavad pinnad oleksid pritsmete eest kaitstud. Oluline on ka betoneerija turvamine kõrgustes (nt õõnesbetoonplokkide õõnsuste betoneerimine) töötamisel, kus tekib kukkumise oht. Selleks tuleb kasutada kinnitus rihmasidrakmeid ja tellinguid. Tellingul töötamine ilma kinnituseta ja ainult pumbavoolikust kinni hoidmine on rangelt keelatud. [41] Tõste- ja montaažitöödel tuleb tagada, et tõstetöid tehtaks tehnilistele tingimustele vastavate tõsteseadmete ja -vahenditega. Tõstetööd tuleb katkestada, kui tuule puhangud ületavad 15 m/s. Tõstetööd ajal ei tohi kraana tõstetsoonis viibida kõrvalisi isikuid. Ohutuse tagamiseks tuleb töötsoon vastavalt vajadusele arusaadavalt tähistada. Üksteise peal olevate korruste elementide tõstetöödel peab olema tööliste vaba töötsoon vähemalt üks korrus allpool. Suuremate elementide tõstmiseks tuleb kasutada lisaköit, et element maapinnalt paigalduskohta juhtida. Linttroppidega tõstmisel tuleb tropid tõstetavale elemendile paigaldada nii, et need oleksid selle keskkohast võrdsetel kaugustel. Proovitõstmiseks tõsta tõstetav element maapinnast umbes 0,5 m kõrgusele, seejärel kontrollida tõstetava koorma tasakaalu ja kinnituste tugevust. Tõstetööd lõppevad tõstetava elemendi töökohale paigaldusega ja kinnitamisega selliselt, mis tagab elemendile stabiilse püsimise. Tööde ajal annab kraanajuhile käsklusi üks kindlaksmääratud ja tõstetööde teostamise eest vastutav isik. [42] Tõstetroppidel tuleb enne igat kasutamiskorda kontrollida võimalikke vigastusi ja märgistusi. Lõigetega vigastatud või puuduliku märgistusega troppide kasutamine on keelatud ja need tuleb kasutusest eemaldada. Kasutamise ajal tuleb samuti teostada korduvaid kontrollimisi, kusjuures troppe tuleb kontrollida ka määrdunud kohtade alt. Samuti tuleb kontrollida kõiki ühenduslülisid ja tõstevahendeid, millega tõstetropid on ühenduses. [43] 59

62 8.7. Kvaliteedinõuded Tööde kvaliteedi hindamisel on aluseks võetud Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded hoone kande ja piirdetarindid klass 2 kvaliteedinõuded. Klass 2 kvaliteedinõudeid kohaldatakse elamute, äri- ja büroohoonete või sarnaste hoonete ehitisosadele. [31, p. 19] Müüritööde tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 osa 5 vastavate peatükkide nõuetest. [31, pp ] Metalli montaažitööde tegemisel ja tööde vastuvõtmisel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 osa 61 ja 62 peatükkide nõuetest. [31, pp ] Monoliitbetoontarindite ehitamisel ja tööde vastuvõtmisel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 osa 41 ja 45 vastavate peatükkide nõuetest. [31, pp ,161] Monteeritavate elementide montaažitööde tegemisel ja tööde vastuvõtmisel tuleb juhinduda Tarindi RYL 2010 osa 42 vastavate peatükkide nõuetest. [31, pp ] 8.8. Kvaliteedi tagamise plaan Enne müüritöid tuleb kaitsta kõik pinnad, mis võivad müüritööde ajal kahjustada saada. Pärast tööde katkestamist tuleb lõpetamata tööde mahus müüri pealispind kaitsta vihma eest. Kõrgemate vertikaalsete pindade ladumisel tuleb värskelt müüritud pind kaitsta tuule- ja tellingute koormuse eest. [31, p. 165] Enne töid tuleb kontrollida kõikide müüritavate ehitusosade aluseid ning tuleb veenduda, et olemasolev olukord vastaks nõuetele, millega on võimalik saavutada projekteeritud tulemus. Tööde jätkamisel tuleb pöörata tähelepanu eelnenud tööde valmidusele ja projektijärgsete mõõtude vastavusele. Kui selgub väljamärgitud müüri asukoha ja olemasoleva müüri asukoha erinevus, tuleb väiksemate hälvete puhul müüritöid jätkata olemasolevast müüri asukohast lähtuvalt. Müüritööde ajal tuleb pidevalt kontrollida müüritise vastavust projektile, vertikaalsust ja horisontaalsust, vuukide paksust ja täidetust ning avade mõõtmeid ja asukohtasid. [31, p. 170] Metallkonstruktsioonidest tooteid ja tarvikuid transporditakse selliselt, et oleks välistatud nende deformeerumine ja pinnakatte kahjustumine. Ehitusplatsil tuleb jälgida, et materjalid oleksid ladustatud siledale ja stabiilsele alusele ning üksteisest puitklotsidega eraldatud. [31, p. 192] Enne paigaldustöid ja töö ajal tuleb veenduda aluse, tarvikute ja töötingimuste sobivuses. Elementide 60

63 keeviseid kontrollitakse visuaalselt ja materjale rikkumata. Enne elementide paigaldust kontrollitakse elementide mõõtmeid. [31, p. 195] Kvaliteetse metallkonstruktsioonide paigalduse eelduseks on projektijärgne elementide valmistamine ja elementide paigaldustäpsus, mis ei tohi ületada etteantud hälbeid. Monoliitbetoontarindite ehitamisel tuleb enne betoneerimist kontrollida raketise tugevust ja sarruse vastavust projektile. Lisaks tuleb kontrollida avade ja teiste mõõtude vastavust projekteeritule. [31, p. 153] Enne monteeritavate elementide paigaldust tuleb paigaldatavaid elemente kontrollmõõdistada ja visuaalselt üle vaadata. Viimase eesmärgiks on teha kindlaks, et monteeritavatel elementidel puuduksid välimised kahjustused. Kui projektis ei ole valmistus- ja paigaldustolerantse määratud, täidetakse tolerantsiliigituse normaalklassi nõudeid. [31, p. 157] Kõik avastatud puudused protokollitakse ja edastatakse nende kõrvaldamiseks vastava osa Töövõtjale. Peale avastatud puuduste likvideerimist tehakse tööde järelkontroll veendumaks, et puudused on nõuetekohaselt likvideeritud. 61

64 9. TÖÖVÕTUMEETOD Ehitustöövõtu korralduse viis määrab ära rolli, vastutuse ja riski jaotuse ehitusprojekti põhitegijate vahel. [44, p. 51] Ehituse töövõtumeetodina eristatakse ehituse peatöövõttu, projekteerimisehitustöövõttu ja projektijuhtimistöövõttu. Ehituse töövõtt Asfaldi tn 4 ehitusobjektil on korraldatud projektijuhtimise töövõtu meetodit kasutades, mille eeliseks Tellijale, võrreldes peatöövõtumeetodiga ehitades, on odavam ja paindlikum ehitamine. Samas antud töövõtumeetodi miinuseks, võrreldes peatöövõtumeetodiga ehitades, on asjaolu, et Tellijale jääb suurem risk nt garantiiperioodil ilmnenud defektsete tööde parandamiseks juhul, kui vastava töö Töövõtja on oma tegevuse lõpetanud. Kui töid tehakse ehitusobjektil peatöövõtu meetodit kasutades ja sarnane asi juhtub Peatöövõtja kasutatud Alltöövõtjaga, siis Tellija poolt vaadatuna on tegemist Peatöövõtja vastutusega ning kõik töökulud peab kandma Peatöövõtja. Projektijuhtimise töövõtumeetodi kasutamise põhjuseks käesoleva projekti raames on see, et ehitustööde Tellijal on olemas ehitusküsimuste koordineerimise oskused ja eelnev sarnase objekti ehitusprojektide juhtimise kogemus. Ehitustööde Projektijuht vastutab ehitustööde kvaliteedi eest ning tagab, et ehitusobjekt valmib Tellijaga kokkulepitud tähtajal ning eesmärkmaksumust ületamata. Ehitustööde projektijuhtimine hõlmab nii Peatöövõtja kui ka ehitustööde projektijuhtimise tööülesandeid. Projektijuhti on vaja, et Tellijal oleks võimalik saada ehitusprotsessi koordineerimise teenust. Lisaks valmistab ehitustööde Projektijuht ette Tellija ja Töövõtja vahelised Töövõtulepingud, korraldab materjalide ja seadmete tarneid koos logistikaga, komplekteerib hoone täitedokumentatsiooni ning korraldab ehitise kasutusloa menetlemist. Tööde vastuvõtmiseks esitavad ehitusobjekti Töövõtjad ehitustööde projektijuhile tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille ehitustööde Projektijuht on kohustatud kolme tööpäeva jooksul aktsepteerima või kirjalikult põhjendatuna tagasi lükkama. Pärast tööde akti allkirjastamist tekib 62

65 Töövõtjal õigus esitada Tellijale arve, mlle ta tasub Töövõtjale Lepingu alusel osutatud Teenuste eest kahekümne ühe kalendripäeva jooksul, arvates arve esitamise kuupäevast. Töövõtjad on kohustatud esitama vahetult pärast tööde lõpetamist koos tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga enda Töövõtu ulatuses kõik täitedokumentatsiooniga seotud dokumendid. Nimetatud dokumentideks on kaetud tööde aktid, enda tarnitud ja paigaldatud materjalide sertifikaadid ning suuremate tööde puhul garantiiperioodi kindlustused. Kui tööde osas on tegemist kaetud töödega, siis enne tööde järgnevat etappi peab iga töötegija esitama Tellija määratud Omanikujärelevalvele ja ehitustööde Projektijuhile vastuvõtmiseks vastava osa tööd. Nende vastuvõtmisel koostab tööde teostaja vastava tööetapi kaetud tööde akti, millele lisatakse materjalide sertifikaadid, teostusjoonised ja fotod tehtud töödest. Objektile antav garantiiperiood on kõigile Töövõtjatele minimaalselt kaks aastat, alates hoonele kasutusloa saamise hetkest. Võimaluse korral lepitakse lepinguliste läbirääkimiste käigus erinevate Töövõtjatega kokku pikem garantiiaeg. 63

66 10. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN Üldosa Ehitustöödel on kohustuslik jälgida töö- ja tuleohutusnõuetega seotud eritingimusi. Tööohutuseks nimetatakse töökorraldusabinõude kasutamist, millega tagatakse töötaja ohutus enda tervist ohtu seadmata [45]. Töö ja tuleohutusplaani koostamisel on kasutatud Hoonete Ehitus OÜ koostatud dokumenti Töösisekorra eeskiri ehitusobjektil ning kokkulepe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse kohta Tööohutuse plaan Enne ehitusobjektil töödega alustamist peab töötajaid instrueerima tööga seotud ohtudest ja käitumisreeglitest. Tööohutuse eest ehitusobjektil vastutavad täielikult Töövõtjad. Tööohutusplaan on kättesaadav kõigile töölistele ja see peab asuma soojakus nähtaval kohal. Ehitusplatsil tuleb tähelepanu pöörata järgmistele tööohutusnõuetele: ehitusobjektiga mitteseotud isikute juurdepääsu tõkestamiseks ehitusobjektile peab kogu ehitusplatsi ala olema piiratud minimaalselt 2 m kõrguste ajutiste aiaelementidega või olemasoleva piirdega. Aiaelemendid ja sissesõiduvärav peavad olema varustatud vastavate hoiatussiltidega (Joonis 1, graafiline osa). Sildid tuleb paigaldada sammuga maksimaalselt 30 m; juurdepääs vastavasse töötsooni peab töölistel olema mööda ohutut rada ning vältida tuleb tõsteseadmete töötsoonis liikumist; kõik ehitusobjektil töötavad isikud peavad kandma isikukaitsevahendeid, milleks on libisemiskindlad turvajalanõud, kaitsekiivrid, töökindad, kaitseprillid ning ettevõtte nimega varustatud tööriided. Lisaks tuleb vastavalt vajadusele ja tööde iseloomule tuginedes kasutada täiendavaid isikukaitsevahendeid; 64

67 kukkumise vältimiseks peavad olema kõik augud ja avad nii maapinnal kui ka vahelagedes ajutiste piiretega piiratud. Avad võib kukkumise vältimiseks katta lisaks vineeri või metalllehega; kõik trepid ja töölavad peavad olema varustatud ajutiste piiretega juhusliku kukkumise vältimiseks. Tellingud ja töölavad peavad olema paigaldatud stabiilsele tasandatud alusele ning tagatud peab olema nende piisav kinnitus; kasutatavate korv- ja käärtõstukite töömaa ala peab olema tasane ja ilma suuremate aukudeta. Aluspinnase tihedus peab tagama piisava kandevõime seadme maksimaalsesse tööasendisse paigaldusel. ehitusobjektil kasutatavad elektriliste käsitööriistade ja ajutiste kaablite isolatsioon peab olema ilma vigastusteta ja töökorras; ehitusobjekt peab olema varustatud esmaste esmaabi- ja tulekustutusvahenditega ning tagatud peab olema päästetehnika juurdepääsuvõimalus. Kõik esmaabivahendid asuvad ehitussoojakus, mille uksel on vastav infosilt; Ehitusobjekti tööohutusplaani täitmist kontrollitakse üks kord nädalas ning selle kohta koostatakse vastav akt, kuhu märgitakse ära kõik avastatud puudused ja tähelepanekud. Koostatav akt on nädalanõupidamise ehitusprotokolli lisa Tuleohutuse plaan Tuletöid võib Eestis majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. [46] Ehitusobjekti tuletööde tegemisel tuleb jälgida tuleohutusplaani üldnõudeid ning iga sellise töö kohta, kus esineb tuletöö tegemise oht, tuleb väljastada tuletööde luba. Tuletööde loale tuleb märkida info tööde Tellija, ehitusobjekti asukoha ja tööde aja kohta. Lisaks märgitakse tuletöö loale töödeks rakendatavad tuleohutuse meetmed koos tulekustutusvahendite koguse määramise ning järelevalvet teostava isiku andmetega. Tuletööde loa allkirjastavad nii tööde tegija kui ka loa väljastaja. Tuletöödeks nimetatakse materjalide kuumutamist, sädeme tekkimist ja lahtise tule kasutamist materjalide paigaldusel tehtavatel töödel. Nendeks töödeks on: töötamine gaasipõletiga; 65

68 töötamine ketaslõikuriga; keevitustööd. Tuletöid tohib ehitusobjektil teha ainult vastava tunnistusega isik, kellel on väljastatud tuletööde tegemise luba ja tööde teostamise ajaks on määratud tööde eest vastutav isik. Tuletööde kohale tuleb paigaldada vähemalt kaks 6 kg pulberkustuti või varustada töökoht veevoolikuga, milles on voolav vesi. Tuletööde tegemisel tuleb tagada, et tuletööde tegemise piirkonnas ei oleks üleliigset kergesti süttivat materjali. Töödel tuleb võtta kasutusele kõik meetmed, mis hoiaksid ära, et ketaslõikuri töödel tekkivad sädemed ja keevitamise kuum metall ei kajustataks olemasolevat paigaldatud materjale. Piirkonnas, kus asuvad klaasitud ja viimistletud pinnad, tuleb tuletööde tegemise osas võtta kasutusele täiendavad lisameetmed nende pindade kahjustuste vältimiseks. Et nendes kohtades viia töödega kaasnevad materjalide hävinemise riskid minimaalseks, tuleb eelistatult tuletöid teha enne viimistlustöid. Tulekahju tekkimisel tuleb sellest koheselt teada anda häirekeskusele, helistades hädaabinumbrile 112 ning ehitusobjekti vastutavale isikule, kelleks on ehitustööde projektijuht Keskkonnakaitse plaan Ehitustöödel tuleb võtta tarvitusele abinõud, mis tagaksid kõikide tööde osas võimalikult keskkonnaohutu ehitamise. Ehitise lammutamiseks vajalik projekt peab olema kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga. [47] Ehitusobjekt tuleb varustada ehitusjäätmete kokkukogumiseks prügikonteineriga. Võimaluse korral tuleb eelistada ehitusprügi ehitusobjektil sorteerimist ja kogumist vastavatesse konteineritesse koos taaskasutatavate materjalide taaskasutusse suunamise võimalusega olemasoleval objektil. Kui taaskasutatavaid materjale olemasoleval objektil kasutada ei õnnestu, tuleb materjalid suunata teisele ehitusobjektile. 66

69 Ehitusobjektil tekkivaid ehitusjäätmeid tohib üle anda ainult vastava loaga ettevõttele, kes väljastab objekti valmimisel jäätmete vastuvõtmise tõendi. Antud tõendi alusel vormistatakse ehitustööde lõppemisel jäätmeõiend, mis kinnitatakse Tallinna Keskkonnaametis [47] ning on üheks dokumendiks hoone kasutusloa menetlemisel. Ehitusobjektilt jäätmete transportimisel ja nende objektil ladustamisel tuleb tolmu leviku tõkestamiseks kasutada vastavaid tolmu leviku tõkestamise katteid. Töödel, mis tekitavad võimaliku tuule olemasolul tolmu, tuleb selle vältimiseks kasutada töökoha ja materjali niisutamist. Mullatööde käigus väljakaevatud pinnas, mis on ilmsete reostuse tunnustega, tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele, kasutades selleks tööks litsentseeritud firmade abi. 67

70 KOKKUVÕTE Lõputöö koostamise põhieesmärgiks oli koostada Tallinnas Asfaldi tn 4 rajatava laohoone ehitustööde eelarve, ehitustööde detailne ajagraafik ning nulltsükli- ja montaažitööde tehnoloogiakaardid. Ehitustööde eelarve koostamise tegi keeruliseks täpsete ehitusjooniste ja geoloogiliste uuringute puudumine. Ehitustööde eelarve on koostatud eskiisprojekti mahule vastava ehitusprojekti ja Tellijalt saadud suuliste projektimuudatuste kirjelduse järgi. Ehitustööde erinevate töölõikude maksumuste leidmiseks on lõputöö seletuskirja osas kirjeldatud nii rajatava laohoone konstruktiivset kui ka arhitektuurset lahendust koos tehniliste süsteemide kirjeldusega. Ehitustööde eelarvet toetavaks oluliseks osaks on pärast muudatuste tegemist uued ehitise tehnilised näitajad (vt peatükk 2.7). Ehitustööde eelarvele (Lisa 1) lisaks on koostatud tööde ajamahu tabel (Lisa 2), mis on aluseks võetud tööde koondkalenderplaani koostamisel (Joonis 4, graafiline osa) ning tõstukite, töölavade ja ehitusmasinate koondmaksumuse leidmisel. Lõputöö tekstilises osas on kirjeldatud erinevaid ehitustöödega kaasnevaid tööprotsesse ja nende läbiviimiseks kasutatavaid töövahendeid ja seadmeid. Nulltsükli- ning montaažitöödeks on koostatud vastavate osade tehnoloogiakaardid, mille graafilises osas on kujutatud erinevate tööetappide järjekorda koos tehniliste lahenduste esitamisega. Lisaks graafilisele osale on tööde läbiviimis eripärasusi ja tööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid kirjeldatud seletuskirjas. Lõputöö koostaja on Tellija püstitatud kahele küsimusele õppetöö käigus omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste näol leidnud võimalikult sobivad tulemused ehitustööde maksumuste ning töödele kuluvale ajale. Antud küsimustele vastuse leidmise saab lugeda lõputöö koostaja poolt vaadatuna põhiliseks kordaminekuks, mille alusel on võimalik koostada ka järgnevate sarnaste objektide eelarveid koos ehitustööde koondkalenderplaani ja ehitustööde organiseerimise plaanidega. Lõputöö koostaja on seisukohal, et lõputööd on võimalik kasutada ka tegelikult tööde läbiviimisel. Eelarvelist osa koos ehitustööde koondkalenderplaaniga on Tellijal võimalik kasutada finantsasutustes tööde finantsküsimustega seotud küsimuste arutamisel. 68

71 ZUSAMMENFASSUNG Organisation der Bauarbeiten des Lagerhauses. Bei der Erstellung der Abschlussarbeit wurden als Basis der vom VKR Projekt OÜ erstellte Entwurf des Lagerhauses in Tallinn, Asfaldi tn 4 und die mündlichen Präzisierungen des Auftraggebers für die Verringerung des Bauvolumens des entworfenen Hauses genommen. Im Vergleich zum konstruierten Objekt wurde die Verringerung des Bauvolumens durch die Präzisierung des Raumprogrammes und durch die wirtschaftliche Analyse über die Rentabilität der tätigten Investitionen bedingt. Das konstruierte Lagerhaus wird für das Unternehmen Imex Trading Group AS, das sich mit dem Import und Großhandel der Lebensmittel und Heimtiernahrung beschäftigt, errichtet. Das Lagerhaus wird auf die tragende Struktur aus Metallkonstruktionen gebaut. Im Lagerhaus werden als Außenwandmaterialien die leichten Sandwichplatten verwendet. Die Baufläche des Lagerhauses beträgt entsprechend des präzisierten Aufgabenbereiches 24,0 x 60,0 m. An die Seite des Lagerhauses ist das Büro mit drei Stockwerken samt Unterkunftsräumen fürs Personal konstruiert worden. Das Büro wird auf eine Baufläche von 6,0 x 14,0 m gebaut. Zur Erstellung der Abschlussarbeit gehörten neben der Erstellung der technologischen Karte von den Nullzyklus-Bauarbeiten und Montagearbeiten der tragenden Konstruktionen auch die Erstellung der detaillierten Baubudgets und der Zeitpläne der Arbeiten. Ein separater Abschnitt beschreibt die Anforderungen an Sicherheit am Arbeitsplatz und an Brandschutz sowie die Umweltschutzanforderungen, die bei der Ausführung der Arbeiten benutzt werden. Bei der Kalkulation der Kosten für Bauarbeiten sowie bei der Erstellung der Arbeitsniveaus gilt als Basis der Standard für Klassifizierung der Baukosten EVS 885:2005. Bei der Bestimmung der Kosten für Bauarbeit wurden die Einheitspreise, die bei den Bauarbeiten der ähnlichen Objekte entstanden sind, verwendet. Darüber hinaus wurden bei der Erstellung des Budgets der Bauarbeiten 69

72 und des Zeitplanes die Arbeitszeitnormen der technologischen Karte Ratu und die Einheitspreise von der EKE NORA 2012 samt Normen für Zeitaufwand der entsprechenden Arbeitsabschnitte verwendet. Aufgrund des erstellten Baubudgets betragen die Baukosten des zu errichteten Gebäudes ,62 Euro zuzüglich Mehrwertsteuer von 20%. Bei der Herstellung des Zeitplanes für die Bauarbeiten wurde die Dauer für die Durchführung der Bauarbeiten gefunden - 7 Monate, vorausgesetzt, dass es mit den Arbeiten im Frühjahr gestartet wird. Durch die Erstellung der Nullzyklus-Bauarbeiten und der Montagearbeiten wurde die Reihenfolge der auszuführenden Arbeiten bei der Durchführung der verschiedenen Arbeitsabschnitte samt Zeitaufwand festgestellt, aufgrund dessen die Zeitpläne für das Zusammenstellen der Materialien und Lieferpläne erstellt worden sind. Bei der Auswahl der Baumaschinen und Hebezeuge wurde von den zu installierenden Materialien, vom Gewicht der Materialien und von der Förderweite ausgegangen. 70

73 VIIDATUD ALLIKAD [1] VRK Projekt OÜ, Asfaldi tn 4 laohoone ehitusprojekt (eelprojekti staadium). Töö nr:0514/2, Tallinn [2] Maa-amet, Geoportaal, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 26 detsember 2015]. [3] AS K-Projekt, AS Elcoteq Tallinn tootmis-laohoone rekonstrueerimise tehniline projekt, töö 00030, Tallinn [4] Keraplast, Suitsuluugid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27 detsember 2015]. [5] Standoor, Roltexi Laadimissillad, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 27 detsember 2015]. [6] EVS 885:2005, Ehituskulude liigitamine, Tallinn: EVS Eesti Standardikeskus, [7] P. Hamburg, Eelarvestamine ja normeerimine, e- õppe konspekt, [Võrgumaterjal]. [8] A. Ramjalg, Tehnoloogia I, e- õppe konspekt, [Võrgumaterjal]. [9] Remmers, Kahekomponentne hüdroisolatsioon., [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 24 jaanuar 2016]. [10] Ohutuskeskus, Ehitusplatsi ohutusmärgid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 20 veebruar 2016]. [11] S. Müürisepp, Ehitusplatsi korralduse kavandamine /Käsiraamat/, Tallinn: TTÜ Kirjastus, [12] A. Veski, Ehituse organiseerimine, Tallinn: TPI rotaprint, [13] S.Käärid, Hoonete elektripaigaldustööd, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, [14] Koduelekter, Elektri maksumuse kalkulaator, [Võrgumaterjal]. Available: 71

74 [Kasutatud 12 märts 2016]. [15] TallinnaVesi, Hinnakiri, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 12 märts 2016]. [16] KolmRuutu, Rendi hinnakiri, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 15 jaanuar 2016]. [17] Ramirent, Soojendusseadmed, [Võrgumaterjal]. Available: ( 32/diiselsoojapuhur kw-643. [Kasutatud 12 jaanuar 2016]. [18] Spb-Spec, Lintekskavaator, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 3 jaanuar 2016]. [19] Ramirent, Pinnasetihendajad, [Võrgumaterjal]. Available: 25/pinnasetihendaja kg-d-602. [Kasutatud 10 jaanuar 2016]. [20] Sintravella, Tõstukautod, [Võrgumaterjal]. Available: 35-meetrit. [Kasutatud 10 jaanuar 2016]. [21] Rudus, Betoonimasinad, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10 jaanuar 2016]. [22] Schwing-Stetter, Pumi, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10 jaanuar 2016]. [23] Nixonhire, Teleskooplaadur, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10 jaanuar 2016]. [24] Alaron, Kallurid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14 jaanuar 2016]. [25] L. O, Ehitustehnoloogia, Tallinn: Kirjastus Valgus, [26] T. j. Maa, Hinnakiri, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 25 veebruar 2016]. [27] T. Masso, Ehituskonstruktori käsiraamat, Tallinn: Ehitame, [28] Talot, Õõnesbetoonplokid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 26 veebruar 2016]. 72

75 [29] T. Nuuter, Tõlkija, MaaRYL 2010, Tallinn: ET INFOkeskuse AS, [30] Snip, Snip , [31] T. Nuuter, Tõlkija, TarindiRYL 2010, Tallinn: ET INFOkeksuse AS, [32] Kraana2, Terex-Demag AC 30, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2 märts 2016]. [33] Kraana2, 50t Faun ATF-50-3, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2 märts 2016]. [34] Ramirent, Tõsteseadmed, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2 märts 2016]. [35] Sintravella, Tõstukautod, [Võrgumaterjal]. Available: ( [Kasutatud 2 märts 2015]. [36] Valgepea, Insenerigeodeesia, e- õppe konspekt, [Võrgumaterjal]. [37] Ruukki, Sandwich-paneelid, [Võrgumaterjal]. Available: SPA-E. [Kasutatud 3 märts 2016]. [38] Columbia-kivi, Kasutusjuhend, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 3 märts 2016]. [39] Talot, Õõnespaneelide tehnilised näitajad, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 05 märts 2016]. [40] Betoneks, Õõnespaneelide paigaldus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 märts 2016]. [41] Rudus, Tööohutus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 märts 2016]. [42] A. Alt, Tehnoloogia II ja projekt, e- õppe konspekt, [Võrgumaterjal]. [43] Certex, Tõstetropid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 6 märts 2016]. [44] J.Sutt, R.Liias, Ehituse Tellija ja Ehitusprojekti juhi käsiraamat, Tallinn: ET-INFOkeskuse AS,

76 [45] Riigiteataja, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 17 jaanuar 2016]. [46] Tamrex, Teenused/eesti tuletööd, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 20 jaanuar 2016]. [47] Tallinna LV, Tallinna õigusaktide register, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 24 jaanuar 2016]. 74

77 75 Lisa 1. Ehitustööde eelarve tabel Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku I III III IV V VI VII VIII 1 Välisrajatised 11 Ettevalmistus ja lammutustööd 111 Ettevalmistus ja raadamine Võsa eemaldamine ja ladustamine m² 200 0,50 1,00 300, Hoonete ja rajatiste lammutamine Olemasoleva angaari lammutamine kompl ,40 600, , Raadamis- ja lammutusjäätmete vedu ja utiliseerimine Võsa ja juurikate utiliseerimine m² 200 2,00 0,50 500,00 Lammutusjäätmete utiliseerimine t 30 50,00 17, ,00 12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine Kasvupinnase koorimine (ehitusplatsi alune) + ladustamine objektil (200 mm) m³ 218 2,00 0,35 512,30 Olemasoleva killustikaluse koorimine + ladustamine objektil m³ 384 2,00 0,35 902,40 Kasvupinnase koorimine (ehitusplatsi alune) + ladustamine objektil (200 mm) m³ ,00 0, ,15 Olemasoleva killustikaluse koorimine + ladustamine objektil m³ 384 2,00 0,35 902,40 Olemasoleva täitepinnase koorimine + ladustamine objektile m³ 531,25 2,00 0, , Kaeved m³ Vundamendisüvendi kaevetööd m³ 466,2 1,50 1, , Täited m³

78 76 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Platside ehitus olemasoleva killustikuga m³ 361 2,00 2, ,00 Hoonealune täide mineraalse pinnasega m³ 500 2,00 1, , Pinnase vedu m³ Väljakaevatud pinnase äravedu (5 km) m³ , ,00 14 Hoonevälised ehitised m³ 143 Välistrepid m³ Välistrepi ehitus betoonist m³ 2 350,00 75,00 500, ,00 Tugimüür betoonist m³ 2 350,00 75,00 500, ,00 Tugimüüri taldmik m³ 1,5 250,00 30,00 150,00 645, Varikatused Klaasist varikatused m² 7,2 300,00 50,00 70, ,00 15 Välisvõrgud 152 Väliskanalisatsioon Olmekanalisatsiooni ehitus kuni liitumispunktini jm 70 25,00 17,00 12, ,00 Sadeveekanalisatsiooni ehitus kuni liitumispunktini jm ,00 17,00 12, , Välisvalgustus Fassaadile paigaldatav valgustus tk 10 60,00 45, , Veetorustik Veetorustiku ehitus kuni liitumispunktini jm 70 5,00 17,00 10, , Kaabelliinid Elektrikaabel 0,4 kv ehitus kuni liitumispunktini jm 100 3,00 7,00 5, ,00 Sidekaabli ehitus kuni liitumispunktini jm 100 2,00 7,00 5, ,00 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Muru rajamine olemasoleva kasvupinnasega+ seeme m² ,20 1,60 0, ,00

79 77 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku 172 Teede ja platside ehitus Teede ja platside aluste ehitamine (250 mm) m² ,20 2,00 2, , Teede ja platside katted Asfaltbetoonkate AC 32 (60 mm) m² ,60 3, ,00 Aluskihi kruntimine m² ,30 0,05 542,50 Asfaltbetoonkate AC 16 surf (50 mm) m² ,30 3, , Kivi- ja plaatkatted Uni-kivist platsid koos liivakihiga m² 35 9,00 3,00 16,00 980,00 Alused liivaga m² 35 10,00 6,00 8,00 840, Äärekivid ja sadeveerennid Sõidutee äärekivi jm 140 6,00 4,00 11, ,00 2 Alused ja vundamendid 21 Rostvärgid ja taldmikud 211 Liiv ja killustikalused Taldmike killustikalus m³ 23,03 21,00 20,00 20, , Betoontarindid Betoonist taldmik m³ 9,95 200,00 165, ,75 Kannvundamendid tk ,00 25,00 30, ,00 22 Vundamendid 224 Alusmüüritised Täisbetoneeritud col. kivist vundament 190 m² 73 25,00 2,20 18, , Elementidest alusmüürid, soklid, vundamenditalad Soklipaneelid (ladu) m² ,00 9,10 20, , Alustarindite sooja ja hüdroisolatsioon Vundamendi hüdroisolatsioon m² 60 6,00 7,00 780,00

80 78 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Vundamendi soojustamine EPS-ga 150 mm m² 80 9,00 7, ,00 Hooneväline vundamendisüvendi tagasitäide liivaga m³ 50 13,00 5,00 10, ,00 23 Aluspõrandad 231 Liiv ja killustikalus Killustikust aluskiht 50 mm (ladu) m³ 90 25,00 20,00 12, ,00 Killustikust aluskiht 100 mm (kontor) m³ 20 25,00 10,00 12,00 940, Betoontarindid Põranda betoneerimine kiudbetooniga, paksusega 100 mm (ladu) kulu 25 kg/m3 m² ,00 0,20 12, ,00 Armeeritud betoonpõrand, paksusega 80 mm (kontor) m² 85 22,00 0,20 15, ,00 Pinna katmine Mastertop pinnakõvendiga (3,6 kg/m2) kg ,40 0, , Sooja ja hüdroisolatsioon Vahtpolüstürool EPS-120, 100 mm (ainult kontor) m² 85 5,40 2,00 629,00 Vahtpolüstürool EPS-120, 75 mm (laohoone) m² ,40 2, ,00 Vahtpolüstürool EPS-120, 50 mm (perimeeter) m² 200 3,40 2, ,00 Niiskustõkkekile m² ,00 1, ,00 3 Kandetarindid 31 Metalltarindid 311 Metallkarkass Teraskonstruktsioonid kg ,35 0,19 0, , Profiilplekk Katuse kandev profiilplekk (113) m² ,90 0,50 4, ,00 32 Kandvad ja välisseinad 324 Müüritised Col-kivist sein 190 mm m² ,00 3,00 20, ,00

81 79 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku 325 Seinte elemendid Sandwich paneelides välisseinad m² ,00 2,00 6, ,00 Nurgaplekid jm 45 3,00 4,00 4,00 495,00 Paneelide püstvuukide tihendamine ja plekiga katmine jm 210 3,00 4,00 4, ,00 Aknaplekid jm 150 2,50 4,00 4, ,00 Sokliplekk jm 300 2,00 2, , Seinte fassaadikatted Pindade pol.krohv +Armeering +värv, eps 200mm m² 55 30,00 35, ,00 Sokli soojustamine ja katmine Tempsi plaadiga m² 26 35,00 20, ,00 Laadimissilla seina- ja katuseplekid m² 40 20,00 5,00 10, ,00 Laadimissilla katteplekid jm 35 3,00 2,00 4,00 315,00 33 Vahe ja katuslaed 332 Betoontarindid Monoliitne betoon H-220 m³ ,00 6,00 200, ,00 Õõnespaneelid h-220 m² ,00 6,00 15, , Metalltarndid Metallpostid 200x200 kg ,55 0,20 0, ,00 Metalltalad HEA 240 kg ,45 0,20 0, ,00 Metallist trepitalad kg ,60 0,20 0, ,00 4 Fassaadielemmendid ja katused 41 Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad 412 Alumiiniumfassaadid Alumiiniumfassaadid m² , Suitsuluugid, katusaknad Läbipaistva klaasiga suitsuluuk tk ,00 60,00 100, ,00

82 80 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Suitsuluugi automaatika kompl 1 500,00 400,00 900,00 42 Aknad 427 PVC aknad PVC aknad m² 21,6 59,00 5,00 26, ,00 43 Uksed ja väravad 431 Lukustus ja varustus Välisuste lukustus tk 1 80,00 30,00 110,00 Uksesulgur tk 1 80,00 30,00 110, Alumiiniumuksed ja väravad Alumiiniumprofiilist välisuksed tk ,00 100, ,00 Laohoone tõstuksed 3600x3900 tk ,00 250, ,00 Tõstuste automaatika kompl 2 700,00 150, , Terasuksed ja väravad Terasuksed EI60 tk 5 340,00 50, ,00 Terasuste lukustus + uksesulgur kompl 5 160,00 60, ,00 47 Piirded ja käiguteed 473 Metallist piirded Sisetrepi piire jm ,00 30, ,00 Katuseredel (ladu) jm 10 80,00 20,00 20, ,00 Käsipuu tugimüüril jm 5 40,00 35,00 375,00 48 Katusetarindid 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon Elektriline sadeveekaev tk 10 70,00 700,00 Katuse aurutõke armeeritud kile (ladu) m² , ,00 Katuse soojustus 200 mm (ladu) m² , ,00

83 81 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Keramsiit (vastukalded) kott , ,00 Katuse aurutõke SBS (kontor) m² 86 1,50 129,00 Katuse soojustus 250 mm (kontor) m² 86 27, ,00 Katuse tuulutuskanalitega vill m² , ,00 Katmine 2x SBS-ga m² , ,20 Parapeti katmine SBS-ga jm , ,00 Sisenurga liist jm 208 1,10 228,80 Kinnitusvahendid m² , ,00 Parapeti katmine vineeriga+ soojustus m² 40 35,00 25, ,00 Katuse alarõhutuulutid tk 20 10,00 25,00 700,00 Parapeti plekk jm 208 5,00 4, ,00 Katuse ehitus m² ,30 7, ,00 5 Ruumitarindid ja pinnakatted 51 Vaheseinad 514 Laotud vaheseinad Fibo vaheseinad (150 mm) m² 20 22,00 0,50 20,00 850, Puit ja kipsvaheseinad Kipsvahesinad 3xkips + vill+ 66 karkass m² 95,5 20,00 0,50 14, ,75 Kipsseinad 1 x kips + vill 125 mm m² ,00 0,50 15, ,00 52 Siseuksed 522 Puituksed Siseuksed + piirdeliistud kompl 5 80,00 25,00 525,00 Siseukse lukustus kompl 5 20,00 15,00 175,00 Akende ja uste palede katmine kipsiga jm 50,00 10,00 5,00 750, Terasuksed

84 82 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Metallist klaasuksed EI30 + lukustus tk ,00 100, ,00 Metallist tk uksed + lukustus tk 3 550,00 100, ,00 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Kivi ja kipsseinte viimistlemine värviga m² 447,50 4,00 0,50 9, , Krohv ja tasandus Kiviseinte krohvimine MP 75 m² 245,00 2,00 0,50 4, , Plaatkatted Seinte tasandmine + plaadi paigaldus m² 25,00 30,00 28, ,00 54 Lagede pinnakatted 541 Värvkatted Betoonpindade viimistlus värviga m² 250 4,00 9, , Betoonlagede tasandus Betoonpindade tasandamine MP 75 m² 50 3,00 0,50 6,00 475, Lagede metall- ja plekk-katted, ripplaed Moodullaed m² 23 12,00 0,50 15,00 632,50 55 Treppide pinnakatted 554 Astmete plaatkatted Trepimademed ja astmed betoonist m² ,00 1,00 40, , Trepiliistud Trepimademetele sokliplaatide paigaldus jm 25 15,00 12,00 675,00 56 Põrandad ja põrandakatted 562 Põrandatasandus Sammumüra villaplaat 30 mm m² 168 5,00 2, ,00 Kile m² 168 0,60 0,75 226,80

85 83 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Servalint jm 150 0,40 0,75 172,50 Põranda armatuur 8 mm s150x150 m² 168 6,00 1,00 4, ,00 Põrandate betoneerimine 80 mm m² ,00 12, ,00 Klaasfassaadi katmine kilega m² 130 1,00 2,00 390, Plaatpõrandad Põrandate tasandamine m² 47,5 9,00 10,00 902,50 Põrandate plaatimine m² 47,5 35,00 20, ,50 Sokliplaatide paigaldus jm 90 15,00 12, , Rullmaterjalist põrandakatted, vaibad Põrandate pahteldamine m² 145,9 1,00 5,00 875,40 Põrandate katmine vaibaga m² 145,9 18,00 7, ,50 Põrandaliistude paigaldus jm 160 3,50 2,00 880,00 6 Sisustus, inventar, seadmed 66 Tõste ja teisaldusseadmed 663 Laadimissillad Laadimissillad tk ,00 450, ,00 Külje kaardinad tk 2 470,00 130, ,00 Kummipuksid kompl 2 60,00 30,00 180,00 Automaatika kompl 2 120,00 75,00 390,00 7 Tehnosüsteemid 71 Veevarustus ja kanalisatsioon 711 Veevarustus Alupex torustik + isolatsioon jm 100 2,50 10, ,00 Külmakindlate kastmiskraanide DN 16 paigaldus tk 1 63,00 40,00 103,00 Kuulkraanid ja ventiilid tk 30 3,00 2,00 150,00

86 84 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Tuletõkketööd kompl 1 90,00 100,00 190, Kanalisatsioon Sadeveekanalisatsiooni ehitus (ladu) m² ,00 0,50 3, ,00 Kanalisatsiooni ehitus (kontor) m² ,00 7, , Sanitaartehnika seadmed Dušhisegisti tk 2 100,00 50,00 300,00 WC pott tk 3 150,00 50,00 600,00 Valamu ja valamusegisti tk 3 250,00 50,00 900,00 72 Küte, ventilatsioon ja jahutus 721 Küttetorustikud Isoleeritud küttetoru Uponor dn 26 jm 75 3,48 3,00 486,00 Isoleeritud küttetoru Uponor dn 32 jm 40 6,73 1,00 3,50 449,20 Liiniseadeventiilide paigaldus tk 4 25,00 40,00 260,00 Siibrite, kraanide ja muu sulgarmatuuri paigaldus tk 6 7,00 20,00 162, Küttekehad Kollektorite paigaldus ja ühendamine paar 3 200,00 200, ,00 Tsirkulatsioonipumba paigaldus tk 1 230,00 160,00 390,00 Põrandaküte Wirsbo jm ,75 0, ,00 Kuulkraan dn 20 tk 12 7,00 20,00 324, Katlamajad, soojasõlmed, boilerid Kuulkraanide paigaldus DN 32 tk 12 8,00 20,00 336,00 Kuulkraani DN 20 paigaldus tk 12 7,00 20,00 324,00 Automaatne õhutusventiil tk 12 8,00 20,00 336,00 Kolmetee ventiil tk 1 67,00 38,00 105,00 Kütteseadme paigaldus (õhk-vesi) tk , , ,00

87 85 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku 723 Ventilatsiooniseadmed Ventilatsiooniseade tk ,00 500, , Ventilatsioonitorustikud Ventilatsioonitorustik DN 100 jm 120 6,00 10, ,00 Ventilatsioonitorustik DN 160 jm 60 8,00 10, ,00 Tk klappide paigaldus tk 12 60,00 20,00 960,00 Reguleerklappide paigaldus tk 12 45,00 20,00 780,00 Mürasummutite paigaldus DN 125 tk 12 49,00 50, ,00 Plafoonide paigaldus tk 24 20,00 10,00 720,00 Tuletõkketööd objekt 1 200,00 200,00 400,00 74 Tugevvoolupaigaldus 741 Elektri peajaotusüsteem Peakilp tk ,00 750, ,00 Jaotuskilbid tk 3 500,00 400, , Kaabeldus Kaablid jm ,30 0,45 1, ,00 Tulekindel kaabel jm 350 3,50 0,45 1, ,50 Tuletõkketööd kompl 1 250,00 300,00 550,00 Piksekaitse m² ,00 0,20 0, ,00 Maandus kompl 1 570,00 240,00 500, , Valgustussüsteemid Valgustid tk 80 65,00 5,00 15, , Installatsioonimaterjalid Valgustusrennid jm 280 3,70 1,00 5, ,00 Kaabliredelid jm 80 6,80 1,00 3,00 864,00

88 86 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku PVC tord jm 200 1,00 1,00 2,00 800,00 Pinnapealne lüliti tk 15 5,00 5,00 150,00 Pinnapealne pistik tk 15 5,00 5,00 150, Kontoriosa elektritööd Kontoriosa elektritööd m² ,00 1,00 15, ,00 75 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 753 Andmevõrgud, telefoni ja infoedastussüteemid Arvuti ja internetivõrgu ehitus m² 252 6,00 6, ,00 Fonosüsteemi ehitus tk 1 400,00 350,00 750, Turvasüsteemid ATS süsteemi ehitus (ladu) m² ,60 0,30 1, ,00 ATS süsteemi ehitus (kontor) m² 252 7,00 6, ,00 Valvesüsteemi ehitus (ladu) m² ,70 0,30 1, ,00 Valvesüsteemi ehitus (kontor) m² 252 6,50 6, ,00 8 Ehitusplatsi korralduskulud 81 Ajutised ehitised ehitusplatsil 811 Soojakud ja olmeruumid Objekti soojakud ja olmeruumid kuu 7 671, , Piirded ja reklaamitahvlid Piire 112 m päev 210 1,16 0,24 293,60 Reklaamtahvel tk 1 150,00 100,00 250, Tööohutusmeetmed Kaitsepiirded korrustel ja treppidel jm 156 1,00 2,00 468,00 82 Ajutiised tehnosüsteemid 821 Vesi ja kanalisatsioon

89 87 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Ajutine vesi koos veemõõtjaga m 3 25,00 25,00 150, Elektripaigaldis Ajutise elektrikaabli paigaldus jm 70 1,00 1,00 140,00 Ajutiste kilpide paigaldus korrustele tk 3 70,00 40,00 330, Valgustus Ajutised valgustused ja liinid koos demontaažiga kompl 1 200,00 150,00 350, Ajutine küte Soojapuhuhurid päev 23 37,57 864,00 Niiskuskogujad päev 59 30, ,00 86 Energiakulu 861 Elektrikulu Elektrienergia kuu 7 746, , Veekulu Üldvesi m³ 223,5 1,21 270,44 87 Veod 871 Materjalide vedu Ehitusmaterjalide transport veoautoga h ,00 Ehitusmaterjalide vedu kaubikuga h , Jäätmekäitlus Ehitusjäätmete kogumine ja vedu konteineriga 15 m3 kord ,00 9 Ehitusplatsi üldkulud 91 Juhtimiskulud 911 ITP kulud Projektijuht kuu , , Valve

90 88 Kood Tööde nimetus Ühik Maht Materjal Masinad Tööjõud Kokku Valveteenus kuu 7 959, ,32 92 Kulud abistavale tegevusele 921 Mõõtmine Ehitusaegne geodeesia h 50 30, ,00 Täitedokumentatsioon objekt , , Ehitusplatsi korrashoid Ehitusaegne objekti üldkoristus h 128 5,00 640,00 Soojakute koristus 2 x kuus kuu 6,5 90,00 585, Lõplik koristamine Ehitusobjekti suurpuhastus (ladu) m² , ,00 Ehitusobjekti suurpuhastus (kontor) m² 252 0,5 3,00 882,00 96 Lepingu erikulud 961 Ehitustööde ja garantiiaegne kindlustus objekt , ,00 Maksumus kokku ,62 Käibemaks 20 % ,32 Maksumus koos käibemaksuga ,94

91 89 Lisa 2. Tööde ajamahu tabel Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Seadmete maksumus Maksus kokku Tööde nimetus Ühik Maht Ehitusplatsi korralduskulud Ajutise piirde paigaldus jm 112 0,02 2,24 1 0,3 Võsa eemaldamine ja utiliseerimine m² 200 0, ,3 Olemasoleva angaari lammutamine kompl ,1 Dino ,00 116,00 3,1 Ekskavaator 58, ,40 Soojakute transport objektile tk ,4 WC transport objketile tk ,3 Hoonealune süvend 0 Kasvupinnase koorimine (ehitusplatsi alune) + ladustamine objektil (200 mm) m³ 218 0,02 4,4 1 0,55 Ekskavaator 45,00 196,20 Olemasoleva killustikaluse koorimine + ladustamine objektil m³ 384 0,02 7,7 1 1,0 Ekskavaator ,60 Olemasoleva täitepinnase koorimine (hoonealune osa) m³ ,01 10,9 1 1,4 Ekskavaator ,05 Olemasoleva täitepinnase koorimine (laadimise ala) m³ 531,25 0,01 5,3 1 0,7 Ekskavaator ,06 Vundamendisüvendi kaevetööd m³ 466,2 0,03 13, ,7 Ekskavaator ,37 Hoonealune täide mineraalse pinnasega m³ 500 0, ,2 Teleskooplaadur ,33 Ajutiste platside ehitus olemasoleva killustikuga m³ 361 0,034 12, ,5 Ekskavaator ,33 1,5 Pinnaserull ,00

92 90 Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Seadmete maksumus Maksus kokku Tööde nimetus Ühik Maht Hoonevälised ehitised Betoonist tugimüüri ja trepi ehitus m³ 5, ,5 3 3,4 Klaasist varikatused m² 7,2 1,5 10,8 2 0,7 Al. tellingud 10 10,00 Välisvõrgud Olmekanalisatsiooni ehitus kuni liitumispunktini jm 70 0, ,5 Sadeveekanalisatsiooni ehitus kuni liitumispunktini jm 170 0, ,5 Veetorustiku ehitus kuni liitumispunktini jm 70 0, ,6 Elektrikaabel 0,4 kv ehitus kuni liitumispunktini jm 100 0, ,3 Sidekaabli ehitus kuni liitumispunktini jm 100 0, ,3 Maa-ala pinnakatted Laadurekskavaator ,00 Laadurekskavaator ,00 Laadurekskavaator ,00 Laadurekskavaator ,00 Laadurekskavaator ,00 Muru rajamine olemasoleva kasvupinnasega m² , ,5 Ekskavaator ,00 Teede ja platside aluste ehitamine killustik (250 mm) m² , ,0 Ekskavaator ,00 4,0 Pinnaserull ,00 Kahekihilise asfalbetoonkatte paigaldus m² , ,25 4 3,6 Uni-kivist platsid koos alustega m² 35 1,5 52,5 2 3,3 Laadurekskavaator ,00

93 91 Tööde nimetus Ühik Maht Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Seadmete maksumus Maksus kokku Sõidutee äärekivi jm 140 0, ,3 Laadurekskavaator ,00 Alused ja vundamendid Vundamentide killustikalus m³ 23,03 0,7 16, ,0 Teleskooplaadur ,42 1,0 Laadurekskavaator ,00 Betoonist taldmik (h-300) m³ 9, ,75 3 2,1 Kannvundamendid tk ,1 Kraanaga veok ,33 Vundamendid Täisbetoneeritud col. kivist vundament 190 m² 73 2,5 182,5 3 7,6 Kraanaga veok ,00 Soklipaneelide paigaldus (ladu) m² 160 0, ,0 Kraanaga veok ,00 Vundamendi hüdroisolatsioon m² 60 0, ,5 Vundamendi soojustamine EPS-ga 150 mm m² 80 0, ,7 Hooneväline vundamendisüvendi tagasitäide liivaga m³ 50 0, ,4 Teleskooplaadur ,33 Aluspõrandad Killustikust aluskiht (ladu) m³ 90 1, ,1 Põranda betoneerimine kiudbetooniga, m² , ,72 4 4,0 Laadurekskavaator ,00 Teehöövel ,00 Pinnaserull ,00

94 92 Tööde nimetus Ühik Maht paksusega 100 mm (ladu) kulu 25 kg/m3 Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Seadmete maksumus Maksus kokku Killustikust aluskiht (kontoriosa) m³ 20 0, ,5 Teleskooplaadur ,00 Armeeritud betoonpõrand, paksusega 80 mm (kontor) m² 85 0,35 29,75 4 0,9 Vahtpolüstürool EPS-120, 100 mm +50 mm perimeeter + kile paigaldus m² , ,5 Metalltarindid Laohoone teraskonstruktsioonid kg , ,0 Diiselkorvtõstuk ,00 9,0 Kraana ,00 Kraanaga veok ,00 Laadimissildade metallkarkassi paigaldus kg , ,1 Diiselkorvtõstuk ,75 Katuse kandev profiilpleki paigaldus m² , ,3 Diiselkorvtõstuk ,00 Kandvad ja välisseinad 1 korruse Col-kivist seina (190 mm) ladumine m² 65 1,1 71,5 3 3,0 Müüritelling 4,6 46,00 2 korruse Col-kivist seina (190 mm) ladumine m² 65 1,1 71,5 3 3,0 Müüritelling 4,6 46,00 3 korruse Col-kivist seina (190 mm) ladumine m² 60 1, ,8 Müüritelling 4,6 46,00 Kraanaga veok ,00 Tornredel välisfassaadil Tornredel 4,5 46,00 Sandwich paneelide paigaldus m² ,19 263, ,0 Diiselkorvtõstuk ,54

95 93 Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Tööde nimetus Ühik Maht Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Seadmete maksumus Maksus kokku Katte ja aknaplekkide paigaldus jm 405 0,15 60,75 1 7,6 Diiselkorvtõstuk ,47 Sokliplekkide paigaldus jm 300 0, ,8 Pindade pol.krohv +Armeering +värv, polüstürool 200mm m² ,9 Tellingud 4 60,00 Sokli soojustamine ja katmine Tempsi plaadiga m² 26 2, ,7 Laadimissilla seina- ja katuseplekkide paigaldus m² ,3 Al. tellingud 15 50,00 Vahe ja katuslaed 1 k õõnespaneelide paigaldus m² 62 0,4 24,8 3 1,0 Al.Tellingud 20 20,67 Kraana ,00 1 k monoliitsed osad ja paneelide monoliitimine m³ 15 3, ,0 1 k metallpostid 200x200 ja HEA 240 talad kg ,015 24, ,0 Al. Tellingud 20 20,31 Kraanaga veok ,00 2 k õõnespaneelide paigaldus m² 62 0,4 24,8 3 1,0 Al.Tellingud 20 20,67 Kraana ,00 2 k monoliitsed osad ja paneelide monoliitimine m³ 15 3, ,0 2 k metallpostid 200x200 (5 tk) ja HEA 240 talad (14 jm) kg ,015 24, ,0 Al. Tellingud 20 20,31 Kraanaga veok ,00

96 94 Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Tööde nimetus Ühik Maht Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Seadmete maksumus Maksus kokku 3 k õõnespaneelide paigaldus m² 84 0,2 16,8 3 0,7 Al. Tellingud 20 14,00 Kraana ,00 3 k monoliitsed osad ja paneelide monoliitimine m³ 10 3, ,5 3 k metallpostid 200x200 (5 tk) ja HEA 240 talad (14 jm) kg ,015 24, ,0 Al.Tellingud 10 10,16 Kraanaga veok ,00 Trepielemendid Metallist trepitalad tk 8 0,7 5,6 3 0,2 Kraana ,00 Klaasfassaadid Alumiiniumfassaadide paigaldus m² 262 1,3 340,6 2 21,3 Käärtõstuk ,80 Suitsuluukide 1000x1000 paigaldus tk ,5 Käärtõstuk 48 24,00 Aknad PVC akende paigaldus m² 21,6 1,5 32,4 2 2,0 Al.Tellingud 30 60,75 Uksed ja väravad Alumiiniumprofiilist välisuksed tk ,1 Laohoone tõstuksed 3600x3900 tk ,0 Al.Tellingud 10 10,00 Terasuksed EI60 + lukustus tk ,6 Piirded ja käiguteed Sisetrepi piire jm ,5 Katuseredel (ladu) jm ,6 Käsipuu tugimüüril jm ,6 Katusetarindid

97 95 Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Tööde nimetus Ühik Maht Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Seadmete maksumus Maksus kokku Katuse ehitus ladu m² , ,5 Kraanaga veok ,00 Katuse ehitus kontor m² 86 0,8 68,8 2 4,3 Kraanaga veok ,00 Vaheseinad 1 k fibo vaheseinad (150 mm) m² 20 1, ,9 Al. Tellingud 7 13,13 1 k kipsseinad m² 120 1, ,8 Al. Tellingud 7 68,25 2 k kipsseinad m² 60 1, ,9 Al. Tellingud 7 34,13 3 k kipsseinad m² 55,5 1,3 72,15 2 4,5 Al. Tellingud 7 31,57 Siseuksed Siseuksed puidust + lukustus kompl ,6 Metallist uksed tk ,8 Siseseinte pinnakatted Kivi ja kipsseinte viimistlemine värviga m² 447,50 0, ,4 Al.Tellingud ,75 Kiviseinte krohvimine MP 75 m² 245,00 0, ,1 Al.Tellingud 10 61,25 Seinte tasandmine + plaadi paigaldus m² 25,00 0, ,3 Al.Tellingud 10 12,50 Lagede pinnakatted Betoonpindade viimistlus värviga m² ,6 Al.Tellingud ,25 Betoonpindade tasandamine MP 75 m² 50 0, ,5 Al.Tellingud 10 25,00 Moodullaed m² 23 1,5 34,5 2 2,2 Al.Tellingud 10 21,56 Treppide pinnakatted Trepimademed ja astmed betoonist m² ,5 Kraanaga veok ,00 Trepiastmetele sokliplaatide paigaldus jm 25 0, ,9 Põrandad ja põrandakatted

98 96 Tööde nimetus Ühik Maht Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Töö kestvus in/p 2 k Sammumüra villaplaat 30 mm + kile + armatuurvõrk m² 84 0, ,3 Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Seadmete maksumus Maksus kokku 3 k Sammumüra villaplaat 30 mm + kile + armatuurvõrk m² 84 0, ,3 2 k Põrandate betoneerimine 80 mm m² 84 0,2 16,8 3 0,7 3 k Põrandate betoneerimine 80 mm m² 84 0,2 16,8 3 0,7 Põrandate plaatimine m² 47, ,9 Põrandate katmine vaibaga m² 145,9 0,7 102,13 2 6,4 Põrandaliistude paigaldus jm 160 0, ,0 Tõste ja teisaldusseadmed Laadimissildade paigaldus tk ,0 Veevarustus ja kanalisatsioon Alupex torustiku + isolatsiooni paigaldus jm 150 0, ,8 Sadeveekanalisatsiooni ehitus (ladu) m² , ,5 Käärtõstuk ,00 Kanalisatsiooni ehitus (kontor) m² 252 0,2 50,4 2 3,2 Sanseadmete paigaldus kompl ,0 Küte, ventilatsioon ja jahutus Isoleeritud küttetoru paigaldus jm 115 0,5 57,5 2 3,6 Al. Tellingud 10 30,00 Kollektorite paigaldus ja ühendamine paar ,2 Põrandaküte Wirsbo 300 jm jm ,023 43,7 2 2,7 Kütteseadme paigaldus (õhk-vesi) tk ,0 Ventilatsiooniseade tk ,9

99 97 Ajanorm in/h Kokku in/h Tööliste arv Töö kestvus in/p Tõstukid, töölavad, kaeveja tõsteseadmed Seadmete maksumus Maksus kokku Tööde nimetus Ühik Maht Ventilatsioonitorustiku ja plafoonide paigaldus jm 180 0, ,6 Al. tellingud 10 56,25 Tugevvoolupaigaldus Peakilp tk ,0 Jaotuskilbid tk 3 5,3 15,9 1 2,0 Kaabeldustööd jm , ,2 Käärtõstuk ,13 Tulekindel kaabel jm 350 0,15 52,5 2 3,3 Käärtõstuk ,69 Piksekaitse m² ,05 77,5 2 4,8 Diiselkorvtõstuk ,00 Maandus jm 200 0, ,3 Laadurekskavaator ,00 Valgustite paigaldus tk 80 1, ,3 Käärtõstuk ,50 Kontoriosa elektritööd m² 252 2,4 604,8 2 37,8 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika Arvuti ja internetivõrgu ehitus m² 252 0, ,9 Fonosüsteemi ehitus kompl ,6 ATS süsteemi ehitus (ladu) m² , ,5 Käärtõstuk ,00 ATS süsteemi ehitus (kontor) m² 252 0,4 100,8 2 6,3 Valvesüsteemi ehitus (ladu) m² , ,5 Käärtõstuk ,00 Valvesüsteemi ehitus (kontor) m² 252 0,3 75,6 2 4,7 Objekti üleandmine Koristustööd m² ,04 67,68 3 2,8 Käärtõstuk ,00 Tööde üleandmine tellijale + kasutusluba objekt ,0

100 Lisa 3. Valveteenuse hinnapakkumine Hr. Rainer Reinberk Projektijuht FUTEX GRUPP OÜ Tel Tallinn a. MEHITATUD VALVETEENUSE PAKKUMINE Täname Teid huvi eest Alfa SecurityOÜ turvateenuste vastu. Vastavalt Teie soovile on meil hea meel esitada pakkumine Teie omanduses oleva territooriumi asukohaga Asfaldi 4, Tallinn ehitusobjekt, mehitatud valveteenuse kohta. Mehitatud valve algus aeg a. Lõpp august 2016.a. Mehitatud valve kellaaeg tööpäevadel ja puhkepäevadel ja riigipühadel Pakutavad teenused Mehitatud valveteenus Alfa Security OÜ omab tegevusluba nr Meie klientideks on nii ehitus- kui ka kaubandusettevõtted. Alfa Security OÜ turvatöötajate ja valvetöötajate ettevalmistus Alfa Security OÜ turvatöötajad ja valvetöötajad on valitud kooskõlas Turvaseaduse nõuetega, mille põhjal kõik kandidaadid läbivad vastava taustakontrolli politsei karistusregistris. Turvatöötajad on läbinud baaskursused ja sooritanud kvalifikatsioonieksami, mida kinnitab sellekohane tunnistus/sertifikaat. Tagamaks turvateenuse kõrget kvaliteeti ja professionaalsust toimuvad pidevalt turvatöötajate koolitused ja treeningud, üldfüüsilises ettevalmistuses, seadusandluse tundmises. 98

101 Alfa Security OÜ turvatöötajad ja valvetöötajad on vormiriietuses ja kannavad rinnas töötõendit, kus on fikseeritud järgnevad andmed: ettevõtte nimetus turvatöötaja või valvetöötaja ees- ja perekonnanimi turvatöötaja või valvetöötaja foto Mehitatud valveteenuse hinnapakkumine Käesolevaga esitame mehitatud valveteenuse tunnihinna: Meie poolt paigaltatava valvesoojakuga: 2,65 eur / tunnis Hinnale lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks 20%. Materiaalne vastutus: - Ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse Poliis nr IF P&C Insurance AS. - Ettevõtte omavastutus eur. Tasumine osutatud teenuste eest toimub igakuiselt esitatavate arvete alusel 10 päeva jooksul. Pakkumine kehtib kuni a. Juhul, kui Teil peaks tekkima küsimusi käesoleva hinnapakkumise osas, palume võtta meiega ühendust. Lugupidamisega, Ljudmila Štšelkunova OÜ Alfa Security Müügijuht GSM alfasecurity@hot.ee 99

102 GRAAFILINE OSA Joonis 1. Ehitusplatsi üldplaan; Joonis 2. Nulltsüklitööde tehnoloogiakaart; Joonis 3. Kandekonstruktsioonide montaažitööde tehnoloogiakaart; Joonis 4. Koondkalenderplaan. 100

103

104 PINNASE KOORIMISE PLAAN M 1:300 M 1: R KOOREM R9.0 m R= KO KO KOOREM R= 1 R= m R= 4 2 EM OR m R EM R 3 5 m O KO -0, O RE M R= 2 VAHELADU m R= m A 2000 B D C 6000 E F H G I J K BETONEERIMISE ALGUSPUNKT M 1: ,700 R9-0, ,300-0,700-1,300-0,700-0,375-1,300-1,300-0,700-0,700-1,300-0,700-1,300-0,700-1,300-0,700-0,700 TELESKOOPLAADUR KILLUSTIKU TRANSPORTIMISEKS 6000 A R= 20.0 m PUMI B C D E F H G I J K -0,700-2, ,900 TASANDATUD JA TIHENDATUD KILLUSTIKPLATS 3 3-1,300-0,700-1,300 LAADUR-EKSKAVAATOR KILLUSTIKU LAOPLATS JA VAHELADU -2,700-1,900 KILLUSTIKU LAOPLATS JA VAHELADU -0,700 LADUSTAMISEKS -0, BETOONI SEGURAUTO -0,700-1,900-2, R -1,300 TEGEMISEKS ,900 VUNDAMENDIKANNUDE MONTAAZI -0, R9-1, , , , ,300 0 R9-0,700-0, ,300 R ,700-0, ,300-1, ,300-1,300-1, PINNAS TASANDADA 6000 A 6000 B M 1: C D E 6000 F 6000 G H : I 6000 J K EKSKAVAATORI JCB 220 LC TEHNILISED ANDMED. [18] M 1:50 M 1:

105 KONTORIOSA KOLMANDA KORRUSE KANDEKONSTRUKTSIOONIDE JA M 1:200 M 1:100 M 1:10 M 1:100 BETOON C20/ ST-6 (120 kg) METALLIST LISAPLAAT SW PANEELI KINNITAMISEKS 6 5 HCE 220 HCE 220 HCE mm VUUGIS HCE 220 MO-2 POS 3 MO-1 TT-2 (400 kg) POS HEA R=12.3 m ,100 2 HEA 200 TP-3 (290 kg) METALLIST POSTIDE JA TALADE VAHELADU HEA 200 h=190 b= ST-6 (120 kg) POOLHAAGISEGA VEOAUTO TP-5 4 (290 kg) PUITPRUSS 50X50mm PUIDUST AJUTINE TOEPOST 50X75mm TP-4 (320 kg) 3 NEOPREEN 10 mm NIISKUSKINDEL VINEER 22mm +9,200 1 TT-2 13 (400 kg) m POS 2 11 K= R=22 m TP5 (290 kg) TP-4 3 (320 kg) 40 SW PANEEL HCE 220 m (290 kg) L= HCE METALLIST POSTIDE JA TALADE VAHELADU m 15 R =1 METALLIST POSTIDE JA TALADE VAHELADU R= TT-1 (400 kg) TP HCE 220 TP-6 (260 kg) 2 HCE 220 TP-6 (260 kg) 1 HCE 220 TP-6 (260 kg) 4 HCE 220 TP-6 (260 kg) 3 HCE 220 TP-6 (260 kg) 2 HCE 220 TP-6 (260 kg) 1 TP-2 (264 kg) 14 5 TP-6 (260 kg) (264 kg) 1 TP-6 (260 kg) 10 HCE 220 TP-6 (260 kg) 9 TP-1 POS 5 TT-1 (400 kg) +3, TP-7 (260 kg) 8 TP-7 (260 kg) 5 TP-7 (260 kg) 6 TP-7 (260 kg) 7 TP-7 (260 kg) TP-7 (260 kg) TP-7 (260 kg) TP-1 (264 kg) 8 TP-7 (260 kg) TP-7 (260 kg) A B C HEA TP-2 5 (264 kg) A B D C E F PLATSILE I H G J VAJAMINEVA MATERJALI LAADIMISE ALA AUTODE SEISUPLATS K 4000 FERM-3 (1450 kg) ST-5 (90 kg) FERM-9 (1450 kg) FERM-8 (1450 kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) 10 ST-5 (90 kg) ST-8 14 (200kg) E F G 15 1 ST-7 (90 kg) AKNARAAM POS 4 ST-6 (120 kg) 7 TT-2 (400 kg) 8 12 ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) FERMIDE VAHELADU ST-6 5 JA MONTAAZI PLATS (KOKKU 1 FERM) (120kg) ST-5 (90 kg) PLATSILE H ST-7 (90 kg) METALLIST TALADE VAHELADU FERM-6 (1450 kg) FERM-5 (1450 kg) 9 ST-7 (90 kg) ST-7 (90 kg) METALLIST TALADE VAHELADU 7 D 2 POS POS 3 ST-7 (90 kg) FERMIDE VAHELADU JA MONTAAZI PLATS FERMIDE 6-7) 11 FERM-4 (1450 kg) 9 ST-7 (90 kg) FERM-2 (1450 kg) 8 C ST-5 (90 kg) TT-1 (400 kg) FERM-7 (1450 kg) ST-7 (90 kg) POS 1 6 B ST-5 (90 kg) A ST-5 (90 kg) AKNARAAM 2 AKNARAAM 2 ST-5 (90 kg) 4 ST-7 (90 kg) POOLHAAGISEGA VEOAUTO 2 FERM-1 (1450 kg) 8 m 4 ST-7 (90 kg) 1 25 ST-5 (90 kg) 2 ST-7 (90 kg) 2 ST-8 7 (200kg) FERMIDE VAHELADU JA MONTAAZI PLATS (FERMIDE 1-5) 1 2 R= AKNARAAM m R= ST-8 4 (200kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) 5 m 3 25 ST-6 4 (120kg) ST-5 (90 kg) ST-5 (90 kg) 6 R=20 m 1 R= M 1:200 I 6 J K M 1: M 1:100 TEOSTAMISEKS KASUTATAVA AUTOKRAANA TEREX-DEMAG AC 30 CITY 30 T TEHNILISED ANDMED. [32] +7,600 K= m ST-5 ST ,050

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

MergedFile

MergedFile Kert Toost SMARTEN LOGISTIKAKESKUSE 3. ETAPI EHITUSE TÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusinstituut Hoonete ehituse eriala Tallinn 2018 Mina, Kert Toost, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

(Microsoft Word - A1_2014_01_E_seletuskiri_ P\365ltsamaa Konsum.doc)

(Microsoft Word - A1_2014_01_E_seletuskiri_ P\365ltsamaa Konsum.doc) 1 Tellija: Põltsamaa Majandusühistu, äriregistri kood 10136344 Projekteeritava hoone asukoht: lähiaadress Kesk tn 5 (kinnistu nr 2083535/20835) Katastriüksused: 61701:006:0021 J. Kuperjanovi tn 2A; 61701:006:0240

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

EVS_812_8_2011_et.pdf

EVS_812_8_2011_et.pdf EESTI STANDARD EHITISTE TULEOHUTUS Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus Fire safety constructions Part 8 Fire safety high-rise buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on koostatud esmakordselt,

Rohkem

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 SISSEJUHATUS Ehitusseadustiku 13 lg 3 alusel on majandus-ja taristuminister kehtestanud nõuded ehitusprojektile. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täita majandus-

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine 2014-001 Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on koostatud kliendi poolt 01.01.2014 saadetud arhitektuursete

Rohkem

AE_3

AE_3 EELPROJEKT ASUKOHASKEEM AS-4-0 Joonis AS-0 R00 Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant TINGMÄRGID REKONSTRUEERITAV HOONE R00 B. Musta A. Altküla R. Varul 30.0.03 MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015 Avade ruumivaruobjektid Õige asukoht. Mõõdud, projekteerimisala, abs. kõrgus. Läbiviigud Õige asukoht ja toode. Torude materjal ja mõõdud, abs. kõrgus. Tarkvara välised nn "enda poolt modelleeritud 3D-objektid"

Rohkem

LISA 1 projekteerimise töövõtulepingule nr : XXX Aadress: Rohu 4 Jõgeva Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks Pr

LISA 1 projekteerimise töövõtulepingule nr : XXX Aadress: Rohu 4 Jõgeva Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks Pr Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks 2018 info@brphaldus.ee, 5569 9674. Projekteerimise lähteülesanne ja töövõtumaht Eskiisprojekti eesmärk Vajadus puudub Eskiisprojekt Eelprojekt Eelprojekti eesmärk

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK001088 Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU000042 Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Arhitektuur Registrikood 11052342 Niine 11, Tallinna

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft Word - Vana-Narva_mnt_1C_sisu_seletuskiri_EP.doc

Microsoft Word - Vana-Narva_mnt_1C_sisu_seletuskiri_EP.doc Projekti sisukord A. Projekti kooskõlastamisega kaasnevad dokumendid Jrk. Nr. Dokumendi nimetus 1 Projekteerimistingimused 2 Võrguvaldajate tehnilised tingimused, lepingud 3 Kooskõlastuste koondtabel 4

Rohkem

TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i

TOOTEKATALOOG   MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA paneelid ja ehitustarvikud TOOTEKATALOOGI SISUKORD Poltherma Seina sandwich paneel PUR / PIR ThermaStyle PRO seina sandwich paneel ThermaDeck PRO katuse sandwich

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:

Rohkem

Microsoft Word - VVK-SELETUSKIRI.doc

Microsoft Word - VVK-SELETUSKIRI.doc SISUKORD 5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 2 5.1 ÜLDOSA 2 5.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid 2 5.1.2 Lähteandmed 2 5.1.3 Süsteemide kirjeldus 2 5.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid 2 5.2 MAJANDUS-JOOGIVEE

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn,

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, Ümera tn 11 KÜ Staadium: Põhiprojekt Projekteerija:

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

untitled

untitled et Raketise eksperdid. Kaarraketis Framax Xlife Raamraketis Framax Xlife Informatsioon kasutajale Instruktsioon paigaldamiseks ja kasutamiseks 9727-0-01 Sissejuhatus tus Sissejuha- by Doka Industrie GmbH,

Rohkem

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent 7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa 1.1.1 Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu ventilatsioonisüsteemide lahendus põhiprojekti mahus. 1.1.2

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

MÄEKÜNKA TEE 8

MÄEKÜNKA TEE 8 , PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA, Pärnu 3, Paide 1 RUUMI NUMBER PLAANIL 2 RUUMI NIMETUS PLAANIL 3 RUUMI PINDALA, ÜHTLASI RUUMI PÕRANDAKATTE JA LAE VIIMISTLUSE MAHT M² tes 4 RUUMI LAE VIIMISTLUS, MATERJAL

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Tehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil

Tehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavillast soojustusvill rullis tihedalt nõeltöödeldud lambavillavilt 55 kg/m³ heli summutav Ripplagede soojustamine. Ripplagede

Rohkem

KM Kodumaja presentatsioon Ver 6 (4)

KM Kodumaja presentatsioon Ver 6 (4) Me ehitame tulevikku Kodumaja www.kodumaja.ee 2017 1 Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja kaubamärgi nimetus - ettevõtete grupp, kes tegutsevad Kodumaja kaubamärgi all sageli kasutatakse mõistet Kodumaja ka

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Kodumajatehase AS

Kodumajatehase AS Me ehitame tulevikku Kodumaja www.kodumaja.ee 2015 1 Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja kaubamärgi nimetus - ettevõtete grupp, kes tegutsevad Kodumaja kaubamärgi all sageli kasutatakse mõistet Kodumaja ka

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

Microsoft Word - DB2_TECEfloor Raumthermostat Analog_EN_est

Microsoft Word - DB2_TECEfloor Raumthermostat Analog_EN_est 1 TECEfloori toatermostaat Analog (RT-A ja RT-A HK) TECEfloori toatermostaat Analog on kvaliteetne toatermostaat ruumi temperatuuri registreerimiseks ja muuutmiseks ning pakub maksimaalset kasutusmugavust.

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja Puiduosakond Kaidar Kenk STAŽEERIMINE ETTEVÕTTES PVH EHITUS ARUANNE Juhendaja Reio Treier Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus... 4 I peatükk... 6 SILS- tehnoloogia tutvustus...

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

Tuleohutus_2012_plaan

Tuleohutus_2012_plaan Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

(Microsoft Word \334ldosa.docx)

(Microsoft Word \334ldosa.docx) OSA 1 - ÜLDOSA SISUKORD 1.1. SISSEJUHATUS... 2 1.2. ÕIGUSAKTID JA NORMATIIVID... 2 1.3. PROJEKTEERIMINE JA UURINGUD 2 1.4. ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 3 1.4.1. Tellija eesmärk... 3 1.4.2. Energiatõhusus ja keskkonnasäästlikkus

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) 1. SISEKLIIMA Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN Õhuvahetus Tsentraalne soo

RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) 1. SISEKLIIMA Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN Õhuvahetus Tsentraalne soo RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN 15251 Tsentraalne soojustagastiga ventilatsioonisüsteem, üldjuhul konstantse õhuhulgaga. Suvisel

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Kuidas isoleerida torustikke kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800? 4 3 2 1 5 2 1 Isoleeritav toru 2 Kivivillast torukoorik ROCKWOOL 800

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

Valik CPR kaableid

Valik CPR kaableid Valik CPR kaableid EHITUSTOODETE REGULATSIOON Paigalduskaablid TULELE REAGEERIMINE XPJ XPJ-HF D AFUX C-Pro Vasksoontega paigalduskaabel. Kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välitingimustes, kuid mitte pinnasesse.

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Võrguregistripõhine võrguplaneerimine Jaanus Kokk AS Eesti Telekom

Võrguregistripõhine võrguplaneerimine Jaanus Kokk AS Eesti Telekom Võrguregistripõhine võrguplaneerimine Jaanus Kokk AS Eesti Telekom 24.10.2014 Jututeema Võrguregistripõhine Võrguplaneerimine VõrVõr projekti raames loodud kaardirakendus võrguplaneerija ja investeeringute

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

VP Projekt OÜ reg nr MTR EEP001040, EEO001211, EPE000309, FPR000178, Töö nr Tellija Hektac

VP Projekt OÜ reg nr MTR EEP001040, EEO001211, EPE000309, FPR000178, Töö nr Tellija Hektac VP Projekt OÜ reg nr 5965 MTR EEP4, 6..7 EEO, 6..7 EPE9, 6..7 FPR78, 6..7 Tellija Hektacon OÜ Töö nimetus Harjumaa, Viimsi vald, detailplaneeringu ala Veevarustus ja kanalisatsioon Aadress Harjumaa, Viimsi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 KOV-dele suunatud meetmed Lauri Suu 15.04.2016 Rekonstrueerimise toetus Struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln Taotleja - enne 1993 ehitatud elamus moodustatud korteriühistu (vähemalt

Rohkem

RIISIKA 8 REKONSTRUEERIMISPROJEKT

RIISIKA 8 REKONSTRUEERIMISPROJEKT Krundi sisepääs Ol. olev tuletõrje veevõtu koht Riisika 9, Rae vald, Patika küla Ol. olev tuletõrje veevõtu koht Riisika 9, Rae vald, Patika küla Ol. olev tuletõrje veevõtu koht Riisika, Rae vald, Patika

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: RT I, 07.10.2014,

Rohkem

KUTSESTANDARD Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, t

KUTSESTANDARD Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, t KUTSESTANDARD Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.

Rohkem

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1 EESTI STANDARD GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1: General rules EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Geotehniline projekteerimine. Osa

Rohkem

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Seletuskirja alus

Seletuskirja alus 1 Projekti koosseis 1. Menetlusdokumendid. Seletuskiri ja joonised. Lisad. Köide I 2 Köite koostajad Amet Projektijuht Arhitekt Insener Insener Nimi Mati Puusepp Romet Virkus Marko Kuusik Kairi Tiitsmann

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Ri

Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Ri Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Rigid A on nähtava liistusüsteemiga. Plaadid kinnitatakse

Rohkem

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 PE-materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat Hea keemiline vastupidavus Ohutu hooldada Vastupidav mehaanilistele

Rohkem

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 )

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) 1. Eeskirja reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1).

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L SELETUSKIRI ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö KUKERPALL kontseptsiooniks on lihtsad ja kompaktsed hoonemahud, mis on funktsionaalselt seotud ümbritseva välialaga. Rahuliku ja orgaanilise keskkonna

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

Microsoft Word - ARH_LINDA12_EP.doc

Microsoft Word - ARH_LINDA12_EP.doc LINDA TN.12 tn 12 HOONE REKONSTRUEERIMINE EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Mõisa tn.4, Narva linn Ida-Virumaa Tellija: OÜ Pi Engineering Reg.nr 11236527 Aadress: Suur Aguli tn.8, 20309 Narva Miroslaw Pienkowski

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont 150 999 KW www.biomobitek.com BMT PowerCont SÜSTEEMI KOMPONENDID Korsten Suitsugaaside imur Katel BMT Power seeria 150 999 kw Kütuseladu

Rohkem