Lisa 4. Vastuvõtueeskiri 2019/2020. õppeaastal TALLINNA MAJANDUSKOOLI VASTUVÕTUEESKIRI 2019/2020. ÕPPEAASTAL 1. Üldsätted Tallinna Majanduskooli (edaspidi kool) vastuvõtueeskiri reguleerib õpilaskandidaatide vastuvõttu kutseõppe erialadele. 1.1 Tasuta õppimine Kõikidel erialadel toimub 2019/2020. õppeaastal vastuvõtt riigieelarvest finantseeritavatele õpilase jaoks tasuta õppekohtadele vastuvõtuarvu piires (vt punkt 3.3 ja 3.4). 1.2 Õppimine õppeteenustasu eest Täiendavalt võetakse õppima riigieelarvevälisele õppekohale, kus õpilasel on kohustus tasuda õppimise eest õppeteenustasu, kuni viis õpilast igasse õpperühma. Õppeteenustasu riigieelarvevälisel õppekohal 2019/2020. õppeaastal on 1700 eurot, mille maksmine toimub 10 kuulise perioodi jooksul (september-juuni) igakuiselt 170 eurot. 1.3 Kooli vastuvõtmiseks peab õpilaskandidaat 1.3.1 omama vähemalt keskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni; 1.3.2 esitama sisseastumisavalduse sisseastumise infosüsteemis SAISis (vt punkt 2.5) ja muud nõutavad dokumendid (lisa 1); 1.3.3 täitma vastuvõtutingimused, mis on eeskirjaga kehtestatud. 1.4 Keele miinimumnõuded õpilaskandidaadile 1.4.1 Kõikidele erialadele kandideerimisel peab õpilaskandidaat oskama inglise keelt vähemalt algtasemel A2 (lisa 3). 1.4.2 õpilaskandidaat peab oskama vene keelt vähemalt algtasemel A2 (lisa 3) järgmistele erialadele kandideerimisel: - personalispetsialist, - sekretär, - õigusassistent.
1.4.3 Õpilaskandidaadid, kes on omandanud mitte-eesti keeles keskhariduse, kuid enne Tallinna Majanduskooli astumist on omandanud kutse- või kõrghariduse eesti keeles, vabastatakse eesti keele eksami sooritamisest. 1.4.4 Õpilaskandidaat, kelle keeleoskus vastab tasemele C1 või kellel eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on rohkem kui 80 punkti, sooritab sisseastumiseksamina suulise eesti keele eksami. Vastav eesti keele eksam toimub 19.07.2019 (vt lisa 2); 1.4.5 Mitte-eesti keeles keskhariduse omandanud õpilaskandidaat kelle keeleoskus ei vasta keeleoskustasemele C1 või kellel eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus on vähem kui 80 punkti, ja kes soovib alustada õpinguid eesti keeles, peab tõendama oma eesti keele oskust kaheosalise eesti keele sisseastumiseksamiga. Eksami esimene osa on kirjalik ja hõlmab grammatika ja sõnavara tundmist (50 punkti). Eksami teine osa on suuline vestlus (50 punkti). Kaheosalise eesti keele eksami tulemuse alusel langetatakse lõplik otsus sobivuse kohta õppimiseks eesti õppekeelega grupis (eeldab tulemust vähemalt 75 punkti). Vastavad eesti keele eksamid toimuvad 19.07.2019 (vt lisa 2). 1.5 Välisriigi haridust tõendavate dokumentide tunnustamine Välisriigi haridust tõendavate dokumentide tunnustamise otsustab vastuvõtukomisjon, võttes aluseks kandidaadi toodud Eesti ENIC/NARIC (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse) hinnangu ja soovituse. 1.6 Erivajadustega isikute kandideerimine Erivajadustega isik võetakse vastu samadel alustel teistega tingimusel, et erivajadus ei ole vastunäidustuseks õppekava omandamisel (arsti vastav otsus). 2. Sisseastumisavalduste esitamine 2.1 Kandideerida saab ühele erialale. 2.2 Käesoleva eeskirja punktis 3.3 ja 3.4 toodud erialadele toimub sisseastumisavalduste esitamine elektroonselt sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu ajavahemikul 01.07.- 17.07.2019 aadressil www.sais.ee. Soovi korral saab avaldusi sisestada SAISi vastuvõtukomisjonis esmaspäeviti kell 14-16 ning teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 10-14 kuupäevadel 01.07.-17.07.2019. 2
2.3 Andmed lõpetatud kooli ja riigieksami tulemuste kohta lisatakse avaldusele automaatselt riiklikest registritest. Isik, kelle haridusandmed või vajalikud õpitulemused (andmed gümnaasiumi, kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamise kohta) ei kajastu riiklikes registrites, laevad avalduse juurde manusena üles haridust tõendavad dokumendid SAISi või esitavad haridust tõendavad dokumentide originaalid paberil vastuvõtukomisjoni. 2.4 Isik, kes soovib õppima asuda jätkuõppesse, laeb haridust tõendava dokumend SAISi koos hinnetelehega ja lisas 1 nimetatud dokumentidega. 2.5 Kandidaat peab sisseastumistestile ja vestlusele pääsemiseks esitama isikut tõendava dokumendi. 2.6 Riigieelarvevälistele tasulistele õppekohtadele pakutakse õppimisvõimalust õpilaskandidaatidele, kes ei saanud riigieelarvelisele tasuta õppekohale sisseastumistulemuste paremusjärjestuse alusel ja õppekohtade arvu piires. Pakkumine asuda õppima riigieelarvevälisele tasulisele õppekohale tehakse teatavaks e-kirjaga. Õpilaskandidaat, kes soovib õppida riigieelarvevälisel õppekohal, esitab digitaalallkirjaga avalduse õppeosakonda (oppeosakond@tmk.edu.ee) 2 kalendripäeva jooksul pärast e-kirjaga tehtud pakkumist. 3. Õpilaste vastuvõtt toimub kutseõppe 5. taseme õppesse paremusjärjestuse alusel järgmiselt: 3.1 esmaõppe erialadele (nimetatud punktis 3.3 erialadele) kas vestluse või kombineeritud tegevuste (sisseastumistesti, õppepäeva ning vestluse) alusel, mida hinnatakse punktidega: - sisseastumistesti tulemus annab kuni 50 punkti; - õppepäeval kõikidest loengutest osavõtt annab 20 punkti; - vestluse tulemus annab kuni 50 punkti. Vestlus loetakse positiivsele tulemusele sooritatuks, kui vestluse eest on saadud vähemalt 15 punkti. 3.2 jätkuõppe erialadele (punktis 3.4 nimetatud erialadele) kui sisseastumiseelduseks olev haridus- ja/või kompetentsinõue (vt lisa 1) on täidetud, mille tõendamiseks võib vastuvõtukomisjon anda täiendavaid ülesandeid, ning nõutav lisadokument (vt lisa 1) on esitatud. Õpilaskandidaadiks kvalifitseerunud isikuga toimub vestlus, mille tulemus annab kuni 50 punkti. Vestlus loetakse positiivsele tulemusele sooritatuks, kui vestluse eest on saadud vähemalt 15 punkti. 3
3.3 Kutseõppe 5. taseme esmaõppesse toimub 2019/2020. õppeaastal õpilaste vastuvõtt paremusjärjestuse alusel vastuvõtuarvu piires järgmistele erialadele: Eriala Õppeaeg aastates (a) / arvestuspunktides (EKAP) Õppevorm ja -keel 1. Kindlustusspetsialist 2 a / 120 EKAP sessioonõpe (õppetöö kolmapäevast laupäevani, iga 3-4 nädala tagant), eesti keel 2. Kinnisvaramaakler 2 a / 120 EKAP sessioonõpe (õppetöö 2-3 päeval, kas teisipäev ja kolmapäev või neljapäevast laupäevani, iga 2-3 nädala tagant), eesti keel 3. Kvaliteedispetsialist 2 a / 120 EKAP sessioonõpe (õppetöö 2-3 päeval, kas teisipäev ja kolmapäev või neljapäevast laupäevani, iga 2-3 nädala tagant), eesti keel Arvesse minevad riigieksamid ja/või testid ja vestlus ning saadavad punktid Tasuta õppekohale Tasulisele õppekohale vastuvõetavate vastuvõetavate õpilaste arv 2019/2020 õa õpilaste arv 2019/2020 õa vestlus (kuni 50 punkti) 28 kuni 5 vestlus (kuni 50 punkti) 34 kuni 5 vestlus (kuni 50 punkti) 34 kuni 5 4. Personalispetsialist 2 a / 120 EKAP õhtune õpe, eesti keel vestlus (kuni 50 punkti) 34 kuni 5 5. Noorem projektijuht 2 a / 120 EKAP sessioonõpe (õppetöö kolmapäevast vestlus (kuni 50 punkti) 28 kuni 5 laupäevani, iga 3-4 nädala tagant), eesti keel 6. Raamatupidaja 2 a / 120 EKAP sessioonõpe, (õppetöö teisipäevast laupäevani iga kolmas nädal), eesti keel 1) sisseastumistest (kuni 50 punkti), 2) vestlus (kuni 50 punkti) 68-102 kuni 5 7. Raamatupidaja 2 a / 120 EKAP sessioonõpe, (õppetöö teisipäevast laupäevani iga kolmas nädal), vene keel (60% ulatuses eesti ja 40% ulatuses vene õppekeelega) 1) sisseastumistest (kuni 50 punkti), 2) vestlus (kuni 50 punkti) 68 kuni 5 8. Sekretär 2 a / 120 EKAP sessioonõpe, (õppetöö teisipäevast laupäevani, iga 3-4 nädala tagant), eesti keel vestlus (kuni 50 punkti) 28 kuni 5 4
9. Sotsiaalmeedia spetsialist 2 a / 120 EKAP sessioonõpe (õppetöö kolmapäevast laupäevani, iga 3-4 nädala tagant), eesti keel 10. Turundusspetsialist 2,5 a / 150 EKAP sessioonõpe (õppetöö 2-3 päeval, kas teisipäev ja kolmapäev või neljapäevast laupäevani, iga 2-3 nädala tagant), eesti keel 11. Turundusspetsialist 2,5 a / 150 EKAP sessioonõpe (õppetöö 2-3 päeval, kas teisipäev ja kolmapäev või neljapäevast laupäevani, iga 2-3 nädala tagant), vene keel (60% ulatuses eesti ja 40% ulatuses vene õppekeelega) 12. Väikeettevõtja 2 a / 120 EKAP sessioonõpe (õppetöö 2-3 päeval, kas teisipäev ja kolmapäev või neljapäevast laupäevani, iga 2-3 nädala tagant), eesti keel 13. Õigusassistent 2 a / 120 EKAP sessioonõpe, (õppetöö kaks korda kuus neljapäevast laupäevani), eesti keel vestlus (kuni 50 punkti) 40 kuni 10 vestlus (kuni 50 punkti) 68-102 kuni 5 vestlus (kuni 50 punkti) 40 kuni 5 1) õppepäev (20 punkti), 2) vestlus (kuni 50 punkti) 1) sisseastumistest (kuni 50 punkti), 2) õppepäev (20 punkti), 3) vestlus (kuni 50 punkti) 34 kuni 5 40 kuni 5 14. Ärikorralduse spetsialist 2 a / 120 EKAP õhtune õpe, eesti keel vestlus (kuni 50 punkti) 34 kuni 5 15. Ärikorralduse spetsialist 2 a / 120 EKAP õhtune õpe, vene keel (60% ulatuses vestlus (kuni 50 punkti) 34 kuni 5 eesti ja 40% ulatuses vene õppekeelega) 5
3.4 Kutseõppe 5. taseme jätkuõppesse toimub 2019/2020. õppeaastal õpilaste vastuvõtt paremusjärjestuse alusel vastuvõtuarvu piires järgmistele erialadele: Eriala Õppeaeg aastates (a) / arvestuspunktides (EKAP) Õppevorm ja -keel 1. E-turundusspetsialist 1 a / 60 EKAP sessioonõpe, (õppetöö üks kord kuus kolmapäevast laupäevani), eesti keel 2. Maksuspetsialist 1,5 a / 60 EKAP sessioonõpe, (õppetöö 2-3 päeval, kas teisipäev ja kolmapäev või neljapäevast laupäevani, iga 2-3 nädala tagant), eesti keel 3. Ostu- ja hankespetsialist 1 a / 60 EKAP sessioonõpe, (õppetöö üks kord kuus kolmapäevast laupäevani), eesti keel Õppima asumise eeldus. Vestlus ning saadavad punktid 1) õppima võivad asuda isikud, kellel on vähemalt 5. kvalifikatsioonitaseme väikeettevõtja kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu (vt lisa 1) 2) täiendavalt toimub vestlus (kuni 50 punkti) 1) õppima võivad asuda isikud, kellel on vähemalt 5. kvalifikatsioonitaseme raamatupidaja kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu (vt lisa 1) 2) täiendavalt toimub vestlus (kuni 50 punkti) 1) õppima võivad asuda isikud, kellel on vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutse järgmistel kutsealadel: transport ja logistika ning ärindus, haldus või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu (vt lisa 1) 2) täiendavalt toimub vestlus (kuni 50 punkti) Tasuta õppekohale vastuvõetavate õpilaste arv 2019/2020 õa Tasulisele õppekohale vastuvõetavate õpilaste arv 2019/2020 õa 28 kuni 5 28 kuni 5 28 kuni 5 6
Eriala Õppeaeg aastates (a) / arvestuspunktides (EKAP) Õppevorm ja -keel 4. Meeskonnajuht 1 a / 60 EKAP sessioonõpe, (õppetöö teisipäevast laupäevani kord kuus), eesti keel Õppima asumise eeldus. Vestlus ning saadavad punktid 3.4.1.1 õppima võivad asuda isikud, kellel on vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutse järgmistel kutsealadel: põllumajandus, kalandus, metsandus, toiduainetööstus; teenindus; tehnika, tootmine ja töötlemine või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu (vt lisa 1) 3.4.1.2 on esitanud tööandja taotluskirja (lisa 1) või muu praktika sooritamise võimalust tõendava dokumendi 3.4.1.3 täiendavalt toimub vestlus (kuni 50 punkti) Tasuta õppekohale vastuvõetavate õpilaste arv 2019/2020 õa Tasulisele õppekohale vastuvõetavate õpilaste arv 2019/2020 õa 28 kuni 5 5. Ettevõtte õigustoimingute spetsialist 1 a / 60 EKAP sessioonõpe, (õppetöö üks kord kuus kolmapäevast laupäevani), eesti keel 1) õppima võivad asuda isikud, kellel on vähemalt 5. kvalifikatsioonitaseme väikeettevõtja kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu (vt lisa 1) 2) täiendavalt toimub vestlus (kuni 50 punkti) 28 kuni 5 7
3.5 Õpilaste vastuvõtmiseks toimuvad sisseastumiseksamid, testid ja vestlused 19.07.- 31.07.2019 vastavalt lisale 2. 3.6 Orienteeruv aeg õpilaskandidaadiga vestlemiseks tehakse teatavaks pärast õppekorralduse tutvustust. Vestluse ajakavaga saab tutvuda vestluse toimumise ruumi uksel. 3.7 Õpperühm avatakse, kui vastuvõtukomisjoni otsusega on vastu võetud vähemalt 24 õpilast. 3.8 Vastuvõtuvõtukomisjoni otsus õpilaste vastuvõtmise kohta lähtub õpilaskandidaatide tulemuste alusel saadud pingereast ja olemasolevatest õppekohtadest. Vastuvõtukomisjoni otsus isiku õpilaseks vastuvõtmise kohta avaldatakse SAISis vestlusele järgneval tööpäeval hiljemalt kell 16. 3.9 Täiendav vastuvõtt Täiendav õpilaste vastuvõtt korraldatakse kuni 5. augustini nendele erialadele, kus põhivastuvõtujärgselt on vastu võetud vähemalt 24 õpilast, kuid õpperühmas on täitmata õppekohad. Info täiendava vastuvõtu kohta avaldatakse kooli kodulehel. Vastuvõtuvestlus toimub 7. augustil kell 10. 3.10 Teatise edastamine ja õppetööle registreerumine 3.10.1 Isikule, kes on vastuvõtukomisjoni otsuse põhjal vastu võetud, saadetakse SAISi kaudu elektroonsed teatised, milles märgitakse õppetööle registreerumise tähtaeg. 3.10.2 Direktori käskkirjaga arvatakse õpilaste nimekirja ainult need isikud, kes on SAISis kinnitanud oma õppekoha määratud tähtajaks. Tähtajaks õppekoha kinnitamata jätnud isikute õppekohad täidetakse konkursiga välja jäänud isikutega paremusjärjestuse alusel. 3.10.3 Põhivastuvõtuga vastuvõetud õpilaste nimekirjad avaldatakse SAISis hiljemalt 1. augustil 2019 kell 16 ja täiendava vastuvõtuga vastuvõetud õpilaste nimekirjad avaldatakse SAISis hiljemalt 9. augustil 2019 kell 16. 3.10.4 Vastuvõetud õpilased saavad õppeosakonnast tellida õpilaspileti. 8
2.14.5 Vastuvõetud õpilased esitavad õppeosakonda hiljemalt 10.09.2019 ID-kaardi või passi koopia. 3.11 Õppetööle mitteilmumine 3.11.1 Õhtuse õppe õpilased, kes ei ilmu mõjuvat põhjust teatamata õppetööle kahe nädala jooksul õppeaasta algusest, arvatakse õpilaste nimekirjast välja. 3.11.2 Sessioonõppe õpilased, kes ei ilmu mõjuvat põhjust teatamata esimese õppesessiooni jooksul, arvatakse õpilaste nimekirjast välja. 3.12 Õppetöö algab 2. septembril 2019 vastavalt tunniplaanile ja õppetöögraafikule. 9
LISA 1 Jätkuõppe erialadele sisseastumiseks esitatavad haridus- või kompetentse tõendavad dokumendid Kutseõppe 5. taseme jätkuõpe Eriala Haridusdokument / tööandja taotluskiri Kompetentse tõendavad dokumendid / tööandja taotluskiri (juhul kui puudub nimetatud haridusdokument) 1. Maksuspetsialist 1) majandusarvestuse või raamatupidaja eriala lõputunnistus või 2) finantsarvestuse või majandusarvestuse eriala rakenduskõrgkooli/ülikooli diplom 2. Ostu- ja hankespetsialist 1) transport/logistika/ärindus/haldus kutseala (vähemalt 4. kvalifikatsioonitase) lõputunnistus või 2) rakenduskõrgkooli/ülikooli diplom eelnimetatud kutsealadel 3. Meeskonnajuht põllumajandus/kalandus/ metsandus/toiduainetööstus/ teenindus/tehnika/tootmine ja töötlemine kutseala (vähemalt 4. kvalifikatsioonitase) lõputunnistus ja lisaks 1) tööandja poolt allkirjastatud taotluskiri isiku õppesse vastu võtmiseks ja kinnitus, et õppesse vastuvõetud isikule (töölepinguga töötamise ajal) on tagatud praktika sooritamise võimalus õpingute ajal. Soovitatavalt on taotluskirjas märgitud, kas isik töötab meeskonna juhina või tööandja planeerib isiku edaspidist töökarjääri meeskonna juhina või 2) muu praktika sooritamise võimalust tõendav dokument. raamatupidaja kutsetunnistus või portfoolio (lisa 4) ja erialast töötamist tõendav dokument (töölepingu koopia, tööandja kiri, vms) kui isik pole omandanud haridust raamatupidamise/majandusarvestuse/finantsarvestuse valdkonnas, kuid on vähemalt 3 viimast aastat töötanud raamatupidajana vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutsetunnistus transport/logistika/ärindus/haldus kutsealal või portfoolio (lisa 4) kui isik pole omandanud haridust transport/ logistika/ ärindus/haldus valdkonnas vähemalt 4. kvalifikatsioonitaseme kutsetunnistus põllumajandus/kalandus/ metsandus/toiduainetööstus/ teenindus/tehnika/tootmine ja töötlemine kutsealal ja lisaks 1) tööandja poolt allkirjastatud taotluskiri isiku õppesse vastu võtmiseks ja kinnitus, et õppesse vastuvõetud isikule (töölepinguga töötamise ajal) on tagatud praktika sooritamise võimalus õpingute ajal. Soovitatavalt on taotluskirjas märgitud, kas isik töötab meeskonna juhina või tööandja planeerib isiku edaspidist töökarjääri meeskonna juhina või 2) muu praktika sooritamise võimalust tõendav dokument. 4. E-turundusspetsialist väikeettevõtja või väikeettevõtluse eriala lõputunnistus portfoolio (lisa 4) kui isik pole õppinud väikeettevõtja/väikeettevõtluse erialal, kuid on vähemalt 2 aastat tegutsenud ettevõtjana mida tõendab B-kaardi koopia ja vähemalt kahe tegutsemisaasta aastaaruanded 5. Ettevõtte õigustoimingute spetsialist väikeettevõtja või väikeettevõtluse eriala lõputunnistus Kompetentside tõendamiseks võib vastuvõtukomisjon anda täiendavaid ülesandeid. portfoolio (lisa 4) kui isik pole õppinud väikeettevõtja/väikeettevõtluse erialal, kuid on vähemalt 2 aastat tegutsenud ettevõtjana mida tõendab B-kaardi koopia ja vähemalt kahe tegutsemisaasta aastaaruanded 10
LISA 2 Sisseastumiseksamite graafik 19.-30.juuli 2019 õ - õhtune õpe eesti - eesti õppekeel s - sessioonõpe vene - 40% ulatuses vene õppekeel Kuupäev Sisseastumiseksam Kellaaeg/ruum komisjon eesti keel (mitte-eesti õppekeelega gümnaasiumite lõpetanutele, kes soovivad õppida eesti õppekeelega rühmas ning kelle K.Kask, Õ.Saul, 19.07 riigieksami tulemus oli väiksem kui 80 punkti) M. Raidma 10.00 /C214 1) kirjalik osa 2) suuline osa Kuupäev Eriala Õppekorralduse tutvustus (aulas) Test Õppepäev Vestluse algusaeg /ruum Vestluskomisjoni koosseis Liikmed Tööandja esindaja 23.07 Sekretär (s) 9.00-10.00 H.Raid, A.Ilp 10.00 /B309 A.Ilp, L.Knõš, J.Kerdo, G.Pesur E.Saska 23.07 Ärikorralduse spetsialist (õ, vene) 9.00-10.00 N.Demidova, 10.00 /A307 I.Jänes, T.Moroz, A.Pshenichny /C214 I.Jänes O.Jelfimova 23.07 Noorem projektijuht (s) 11.00-12.00 H.Raid 12.00 /A320 K.Vanatoa, E.Raudsepp L.Loidap 23.07 E-turundusspetsialist (s) 15.00-16.00 H.Raid 16.00 /A219 I.Jänes, R.Raasuke V.Ristissaar 23.07 Kindlustusspetsialist (s) 9.00-10.00 H.Raid, S.Pramann 10.00 /B317 K.Vanatoa, L.Knõš A.Piirsalu 24.07 Meeskonnajuht (s) 10.00-11.00 H.Raid, I.Jänes 11.00 /A324 I.Jänes, K.Pärn, K. Kivisild R.Rohelaan 24.07 Õigusassistent (s) 11.00-12.00 H.Raid, A.Õige 12.00 13.00- A.Õige, 25.07, 11.00 17.00 /C214 L.Knõš, K.Alas /B317 24.07 Kvaliteedispetsialist (s) 12.00-13.00 H.Raid, 13.00 /A219 S.Pramann, V.Paat A.Sistok S.Pramann 25.07 Sotsiaalmeedia spetsialist (s, eesti) 9.00-10.00 H.Raid, I.Jänes 10.00 /A307 R.Raasuke, R.Arro, M. V.Ristissaar Palm, T.Rum, R.Veetõusme 25.07 Kinnisvaramaakler (s) 10.00-11.00 H.Raid, S.Pramann 11.00 /A219 S.Pramann, K.Kaljuste, E.Hallang A.Lepp 25.07 Väikeettevõtja (s, eesti) 11.00-12.00 H.Raid, I.Jänes 10.00-17.00 /C212 R.Arro, M.Muskat, O.Alemaa 26.07, /A320 9.00 11
Kuupäev Eriala Õppekorralduse tutvustus (aulas) Test Õppepäev Vestluse algusaeg /ruum Vestluskomisjoni koosseis 25.07 Ärikorralduse spetsialist (õ, eesti) 12.00-13.00 H.Raid, I.Jänes 13.00 /A320 I.Jänes, M.Muskat, O.Alemaa 25.07 Õigusassistent (s) 11.00 /B317 A.Õige, K.Alas, L.Knõš K.Saar 26.07 Maksuspetsialist (s) 10.00 /A308 V.Arhipov, A.Sidorenko K. Randlane 26.07 Väikeettevõtja (s, eesti) 10.00 /A320 I.Jänes, M.Muskat O.Alemaa 26.07 Ettevõtte õigustoimingute 11.00-12.00 H.Raid, 12.00 /B317 A.Õige, S.Pramann, K.Saar spetsialist (s) S.Pramann A.Radik 29.07 Turundusspetsialist (s, eesti) 9.00-10.00 H.Raid, I.Jänes 10.00 /A320 I.Jänes, M.Muskat, O.Alemaa A.Radik, R.Raasuke, M.Palm 29.07 Raamatupidaja (s, vene) 10.00-11.00 N.Demidova, A.Sidorenko 11.00 12.00 /A407 A.Sidorenko, O.Jelfimova, V.Arhipov, R.Sikk K.Vanatoa, A.Radik, L.Gromova 29.07 Ostu- ja hankespetsialist (s) 11.00-12.00 H.Raid, R.Reinola 12.00 /A324 A.Õige, R.Reinola K.Golubeva 30.07 Raamatupidaja (s, eesti) 9.00-10.00 H.Raid, S.Pramann 10.00 11.00 /A219 V.Arhipov, E.Altpere, Ü.Paju, K. Vanatoa, J. Keskküla, E. Rea, S.Pramann, A.Radik 11.00 /A307 I.Jänes, T.Moroz, O.Jelfimova 30.07 Turundusspetsialist (s, vene) 10.00-11.00 N.Demidova, I.Jänes 30.07 Personalispetsialist (s) 11.00-12.00 H.Raid 12.00 /A324 R.Rohelaan, A.Feldschmidt, L.Knõš, H.Raid 7.08 Täiendav vastuvõtt 10.00 /A219 H.Raid, I.Jänes, V.Arhipov, K.Vanatoa, R. Reinola R.Sikk A.Pshenichny E.Saska O.Alemaa 12
Lisa 3 Võõrkeele keeleoskus algtasemel A2 MÕISTMINE KUULAMINE Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühikeste, lihtsate ja selgelt välja-hääldatud ütluste põhisisust. LUGEMINE Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, brošüürid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest. RÄÄKIMINE SUULINE SUHTLUS SUULINE ESITLUS Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida. Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd. KIRJUTAMINE KIRJUTAMINE Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks. 13
Lisa 4 Portfoolio vorm PORTFOOLIO töökogemuse kaudu erialaste oskuste kirjeldamiseks Ees- ja perekonnanimi Isikukood 1. Töökogemus, staaž, töösisu kirjeldus (alustades viimasest töökogemusest). 2. Läbitud erialased koolitused (viimase viie aasta jooksul). 3. Üksikasjalik kirjeldus oma erialastest oskustest ja teadmistest. 4. Hinnang oma oskustele, teadmistele (hinnata tugevusi ja nõrkusi). 5. Õpimotivatsioon. 6. Lisainformatsioon. 7. Üldpädevused (kirjeldatud õppekava rakenduskavas, kooli kodulehel) on omandatud järgmiselt: Teema Õping (kool, Töökogemus (kus, mil viisil) õppeaine nimi) Karjääri planeerimine ja suhtlemise alused Majandus ja ettevõtlus Töötervishoid ja -ohutus Asjaajamine ja dokumendihaldus Töötamise õiguslikud alused 14
Lisa 5. Tallinna Majanduskooli töökohapõhise õppe läbiviimise kord TALLINNA MAJANDUSKOOLI TÖÖKOHAPÕHISE ÕPPE LÄBIVIIMISE KORD Töökohapõhise õppe rakendamise kord on kehtestatud Kutseõppeasutuse seaduse 28 lõike 7 alusel (RT I, 29.12.2013, 2). I. ÜLDSÄTTED 1. Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. 2. Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast ülejäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid. II. TÖÖKOHAPÕHISE ÕPPE KORRALDUS 3. Kooli, õpilase ja praktikakoha suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse kutseõppeseaduse 30 lõike 3 alusel sõlmitavas praktikalepingus (lisa 1 või lisa 2), milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktika poolte õigustes ja kohustes. 4. Enne praktikalepingu sõlmimist hindavad kool ja praktikakoht koos praktikakoha töökohapõhise õppe rakendamise õppetingimusi, et veenduda praktikakoha valmisolekus täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse (lisa 3 Praktikakoha hindamise vorm). Hindamise käigus selgitatakse välja, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad praktikakohas ja milliste omandamine tagatakse koolis või teises praktikakohas. 5. Töökohapõhine õpe toimub kooli õppekava alusel, millest lähtuvalt koostatakse õppekava rakenduskava ja õpilasele individuaalne õppe- ja praktikakava (Lisa 4). 6. Kool ja praktikakoht määravad õpilasele koolipoolse- ja praktikakoha poolse juhendaja, arvestades nende määramisel erialast ja pedagoogilist pädevust. Kool ja praktikakoht tagavad õpilase juhendamise töökohapõhises õppevormis kogu õppeaja jooksul. 7. Osapoolte kokkuleppel maksab praktikakoht õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest, kui õpilase ja praktikakoha vahel ei ole kehtivat töölepingut. 8. Töökohapõhise õppe rakendamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud riikliku koolitustellimuse alusel loodud koolituskohtadel katab kool õpilase õppekulu ja juhendajate koolituse kulu ning koolipoolse juhendamistasu. Vastavalt praktikalepingus kokku lepitule kannab kool kuni 50% koolituskoha maksumusest üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks. 9. Muu ministeeriumi esitatud riikliku koolitustellimuse või muudest vahenditest rahastatava koolituse puhul lepitakse kulude jaotus kokku praktikalepingus. 15
Lisa 1 TÖÖKOHAPÕHISE ÕPPE PRAKTIKALEPING nr *** (Praktikaleping töölepingu kõrval) Käesolev kolmepoolne leping on sõlmitud Haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määruse nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise kord alusel. Lepingupoolteks on: *** (edaspidi õpilane), *** (edaspidi kool), mida esindab direktor *** ja *** (edaspidi praktikakoht), keda esindab juhatuse liige / volituse alusel ***. Leping on sõlmitud arvestades, et õpilase ja praktikakoha vahel on **.**.201*.a. sõlmitud ka tööleping (edaspidi tööleping). 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lisaks käesolevale lepingudokumendile järgivad pooled lepingulisades sätestatut: Lisa 1 - õppekava ***, kood ***; Lisa 2 - moodulite rakenduskava; Lisa 3 - praktikakoha hindamise tulemusel koostatud kirjalik hinnang; Lisa 4 - õpilase individuaalne õppe- ja praktikakava; Lisa 5 - praktikajuhend; Lisa 6 - kooli praktikakord; Lisa 7 - auditoorse õppetöö graafik koolis. 2. Praktika eesmärk ja asukoht 2.1. Praktika eesmärk on õppekavas sätestatud ja praktikalepingus kokkulepitud õpiväljundite saavutamine. Praktika läbiviimisel lähtutakse punktis 1.1 loetletud dokumentidest. 2.2. Praktika eesmärgiks õpilase huvidest lähtuvalt on õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste praktiline rakendamine ettevõttes erialase individuaalse ja meeskonnatöö kaudu ning uute teadmiste ja praktiliste oskuste, tööhoiakute ja väärtuste omandamine. 2.3. Praktika eesmärgiks praktikakoha huvidest lähtuvalt on tulevase potentsiaalse erialase töötaja ettevalmistamine, samuti tema ettevalmistuse taseme kontrollimine ja hindamine. 2.4. Praktika eesmärgiks kooli huvidest lähtuvalt on erialase õpetamise sisu täiustamine kooli ja praktikakoha koostöö kaudu. 2.5. Praktika toimumise füüsiline asukoht on ***. 3. Õpilase ülesanded, õigused ja kohustused 3.1. Järgnevad õpilase poolt praktikakohas täidetavad tööülesanded loetakse praktika raames tehtavaks tööks: ***. 3.2. Õpilase praktikaülesanneteks on täita õppekava raames kooli poolt esitatud praktikaga seotud nõudeid ja juhiseid, mis on sätestatud lepingu lisades: ***. 3.3. Õpilasel on kohustus osaleda koolis toimuvas õppetöös, järgida kooli põhimääruse, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning õpilane kannab vastutust nende rikkumise korral. 3.4. Õpilane täidab praktika päevikut vastavalt praktikaülesannetele ning koostab praktika lõpus praktikaaruande. 3.5. Õpilasel on õigus olla praktikakohas kaasatud erialasesse töösse (sh õppida tundma praktikakohas kasutatavat erialast tehnikat, uusimaid seadmeid, töövahendeid, abimaterjale jne), saada ammendavat informatsiooni erialastes küsimustes ning materjale praktikaaruande vormistamiseks. 3.6. Õpilane täidab kooli ning töökohapoolse praktikajuhendaja seaduslikke korraldusi ja nõudmisi, samuti praktikakohas kehtestatud tööohutuse ja -sisekorra eeskirju. 3.7. Õpilane suhtub töösse kohusetundlikult, käitub korrektselt ja viisakalt ning täidab talle antud tööülesandeid pühendunult ning hoolsalt. 4. Praktikaperiood ja tööajakorraldus 4.1. Praktika toimumisajaks loetakse järgnev periood / perioodid: *** / individuaalses õppekavas sätestatud periood(id). Praktika mahuks on *** akadeemilist tundi / *** töötundi. 16
4.2. Tööaja korralduses lähtutakse töölepingus sätestatust (praktikakoha tööpäevade jaotus, tööpäeva algus ja lõpp, vahetuste määramine jms). 4.3. Praktikaperioodis toimuvad vaheajad (st sel ajal töötamist ei loeta praktika raamesse) järgnevatel perioodidel: ***. Võimalusel annab praktikakoht töölepingu raames õpilasele seaduses ette nähtud puhkust eelnimetatud vaheaja / vaheaegade kestel. 5. Praktikakohapoolsed tegevused ja vastutus 5.1. Praktikakoht tagab õpilasele punktis 3 sätestatud praktikaülesannetele ja tööülesannetele vastava sisuga praktika. Praktikakohal on kohustus tagada, et praktikaperioodil täidab õpilane vajalikus mahus praktika raamesse kuuluvaid ülesandeid (mitte muid võimalikke töölepingu raamesse kuuluvaid ülesandeid). 5.2. Koolil on õigus vajadusel viia läbi praktikakoha täiendavat hindamist. Praktikakoht teeb hindamisel vajalikku koostööd (mh esitab vajalikud andmed ja dokumendid). 5.3. Praktikakoht määrab õpilasele lepinguga juhendaja, kes: 5.3.1 järgib õpilase individuaalset praktikakava; 5.3.2 juhendab ja kontrollib õpilase tegevust; 5.3.3 abistab praktikaülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja lahtimõtestamisel; 5.3.4 annab tagasisidet ja hindab praktika sooritust, lähtudes moodulite rakenduskavast; 5.3.5 täidab talle kooli praktikakorras pandud kohustusi; 5.3.6 teeb koostööd ja vahetab infot kooli poolse juhendajaga; 5.3.7 tutvub praktika lõpus õpilase poolt vormistatud praktikadokumentidega. 5.4. Praktikakoht tagab, et ühel juhendajal ei ole samaaegselt rohkem kui neli juhendatavat 5.5. Praktikakoht tagab õpilase juhendamise kogu praktikaperioodi jooksul. Juhendaja vahetumisel teatab praktikakoht uuest juhendajast ja tema kontaktandmetest teistele lepingupooltele e-posti teel. Võimalusel teatatakse vahetusest ette, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast vahetust. 5.6. Õpilase töö hindamisel lähtub juhendaja moodulite rakenduskavast. 5.7. Juhul, kui kool teeb ettepanekuid praktika paremaks korraldamiseks praktikakohas, viib praktikakoht ettepanekud võimalikul määral ja esimesel võimalusel ellu. Juhul, kui ettepanekut ei ole võimalik ellu viia, selgitab praktikakoht koolile selle põhjuseid. 5.8. Praktikakoht: 5.8.1. teostab õpilase töökohale vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe vastavalt kohalduvatele õigusaktidele ja praktikakoha töökorralduse reeglitele; 5.8.2. kindlustab õpilasele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning praktikakoha poolt antavate töö- ja õppeülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid praktikakoha teiste töötajatega samadel alustel 5.8.3. järgib suhetes õpilasega töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsiooni; 5.8.4. on kohustatud mitte andma õpilasele tööülesandeid ajal, mil õpilasel on kohustus viibida õppetööl koolis; 5.8.5. informeerib kooli, kui õpilane ilma aktsepteeritava põhjuseta puudub töölt. 6. Koolipoolsed tegevused ja vastutus 6.1. Kool tagab, et õpilasel on õppetasemele, erialale, õppekavale ja läbitud mahule vastava sisuga eelnev ettevalmistus. 6.2. Kool määrab lepinguga koolipoolse praktikajuhendaja. Koolipoolne praktikajuhendaja teeb koostööd ja vahetab infot praktikakohapoolse juhendajaga. Koolipoolne praktikajuhendaja külastab õpiprotsessi jälgimiseks ning praktika õpiväljundite saavutamise tagamiseks praktikakohta vähemalt ühel korral praktikaperioodi vältel. 6.3. Kool tagab praktikakohapoolsete juhendajate ettevalmistuse lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast. 6.4. Juhendaja vahetumisel teatab kool uuest juhendajast ja tema kontaktandmetest teistele lepingupooltele e- posti teel. Võimalusel teatatakse vahetusest ette, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast vahetust. 6.5. Kool koordineerib ja kontrollib koostöös praktikakohaga praktika sooritamist. 6.6. Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamisse kaasatakse õpilane ning kooli- ja praktikakohapoolsed juhendajad. Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ning vajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel. 17
6.7. Kool säilitab praktikaaruandes kajastuvaid võimalikke konfidentsiaalseid andmeid ja järeldusi praktikakoha kohta viisil, mis ei avalikusta ega kahjusta praktikakoha tegevust või tema äri- ja toomissaladust. 7. Õpilase tasu 7.1. Õpilasele makstakse tasu töölepingu alusel. Juhul, kui õpilase ja praktikakoha vaheline tööleping lõpeb, kuid lepingupooled soovivad jätkata käesoleva praktikalepinguga, lepitakse tasu ja muud vajalikud tingimused kokku käesoleva lepingu lisas. 7.1 Lepingupooled on teadlikud ja arvestavad, et õpilase tasu ei või olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Juhul kui töötasu alammäär tõuseb ja õpilase tasu jääb sellest väiksemaks, tõstetakse viivitamatult ka õpilase tasu (alates alammäära tõusmisest, vajadusel tagasiulatuvalt). 8. Kulude hüvitamine praktikakohale 8.1. Kool kannab praktikakohale praktika juhendamisega seotud kulude katteks üle hüvitise kogusummas *** eurot / *** % koolituskoha maksumusest. 8.2. Ülekandmise ajad ja tingimused lepitakse kokku kas e-posti teel või lepingu lisas kahe kuu jooksul pärast praktika algust. 9. Lepingu kehtivus ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest kõigi lepingupoolte poolt. Leping kehtib praktikaperioodiks kokku lepitud ajal ja pärast seda kuni ajani, mil poolte kõik lepingust tulenevad kohustused on täidetud. 9.2. Kui allkirjastamine toimub pärast praktikaperioodi algust, loetakse leping kehtivaks tagasiulatuvalt alates praktikaperioodi algusest. 9.3. Igal lepingupoolel on õigus leping igal ajal korraliselt üles öelda. Praktikakoht ja kool peavad ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva, õpilane 15 kalendripäeva. Ülesütlemine toimub kirjaliku teatega teistele pooltele. Õpilase poolne ülesütlemine on kehtiv ka juhul, kui see on edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kas koolile või praktikakohale (ülesütlemisavalduse saanud lepingupool teatab sellest viivitamatult teisele huvitatud lepingupoolele). 9.4. Igal lepingupoolel on õigus leping ilma ette teatamata erakorraliselt üles öelda, kui kumbki teistest lepingupooltest on lepingut võlaõigusseaduse mõttes oluliselt rikkunud. Ülesütlemine toimub kirjaliku teatega rikkunud lepingupoolele. Ülesütlev lepingupool teavitab ülesütlemisest ka kolmandat lepingupoolt. Oluliseks rikkumiseks õpilase poolt loetakse muuhulgas töölepingu seaduse 88 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. 9.5. Igal lepingupoolel on õigus leping ilma ette teatamata erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb asjaolu, mille tõttu lepingu jätkamine on objektiivselt võimatu (nt kui õpilane eksmatrikuleeritakse, praktikakoht lõpetab tegevuse (ja praktikakohal pole objektiivselt võimalik pakkuda asenduskohta), esineb vääramatu jõu asjaolu). Sellisel juhul lõpeb leping hetkest, mil selle täitmine objektiivselt võimatuks muutub. 9.6. Lepingu ülesütlemise korral loetakse leping lõppenuks kõigi lepingupoolte suhtes. 9.7. Käesoleva lepingu lõppemine või peatumine ei mõjuta õpilase ja praktikakoha vahelist töölepingut, samuti ei mõjuta töölepingu lõppemine või peatumine käesoleva lepingu kehtivust (sellisel juhul toimitakse vastavalt punktile 7.1.). 9.8. Juhul, kui õpilane läheb akadeemilisele puhkusele, on pikemalt haige, või tekib muu asjaolu, mille tõttu praktikalepingu jätkamine ei ole ajutiselt võimalik, otsustavad lepingupooled, kas leping peatada (ja jätkata asjaolu äralangemisel), või leping lõpetada. Lepingu peatamine ja lõpetamine toimub kirjaliku lepingulisaga.. 9.9. Juhul, kui ilmnevad probleemid õpilase praktika- või õppedistsipliinis, mis seavad kahtluse alla õpingute eduka lõpetamise, teavitab probleemi avastanud lepingupool viivitamatult teisi lepingupooli ja lepingupooled teevad kolmepoolselt koostööd, et olukord lahendada. Lepingupooltel on õigus ka lepingu korraliseks ülesütlemiseks (vt p 9.3). Aluse olemasolul (nt kui õpilase tegevust või tegevusetust saab lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks) on lepingupooltel ka erakorralise ülesütlemise õigus (vt p 9.4). 9.10. Lepingut võib muuta ainult kirjalikus vormis. Selleks sõlmitakse lepingule lisa. 10. Vaidlused 10.1. Vaidluste korral kaasatakse kõik kolm osapoolt läbirääkimistesse, kaasates vajadusel ka asjassepuutuvaid spetsialiste töökohapõhist õpet koordineerivatest asutustest. 10.2. Juhul, kui vaidlust ei ole võimalik läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse vaidlus kooli asukohajärgses kohtus. Õpilane võib algatada kohtuasja enda valikul ka muu asukohaga kohtus. 18
11. Juhendajad 11.1. Kooli poolne praktikajuhendaja on ***, e-post ***, telefon ***. 11.2. Praktikakoha poolne praktikajuhendaja on ***, e-post ***, telefon ***. 12. Poolte andmed ja allkirjad Õpilane Nimi *** Isikukood *** Elukoht *** E-post *** Telefon *** Arveldusarve *** Praktikakoht Nimi *** Registrikood *** Postiaadress *** E-post *** Telefon *** Arveldusarve *** Kool Nimi *** Registrikood *** Postiaadress *** E-post *** Telefon *** Arveldusarve *** /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 19
Lisa 2 TÖÖKOHAPÕHISE ÕPPE PRAKTIKALEPING nr *** (Praktikaleping ainukese lepinguna) Käesolev kolmepoolne leping on sõlmitud programmi Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetaja koolituse koolituspraktika" ja "Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine" (PRÕM) raames ning Haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määruse nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise kord alusel. Lepingupoolteks on: *** (edaspidi õpilane), *** (edaspidi kool), mida esindab direktor ***, *** (edaspidi praktikakoht), keda esindab juhatuse liige / volituse alusel ***. 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lisaks käesolevale lepingudokumendile järgivad pooled lepingulisades sätestatut: Lisa 1 - õppekava ***, kood ***; Lisa 2 - moodulite rakenduskava; Lisa 3 - praktikakoha hindamise tulemusel koostatud kirjalik hinnang; Lisa 4 - õpilase individuaalne õppe- ja praktikakava; Lisa 5 - praktikajuhend; Lisa 6 - kooli praktikakord; Lisa 7 - auditoorse õppetöö graafik koolis. 2. Praktika eesmärk ja asukoht 2.1. Praktika eesmärk on õppekavas sätestatud ja praktikalepingus kokkulepitud õpiväljundite saavutamine. Praktika läbiviimisel lähtutakse punktis 1.1 loetletud dokumentidest. 2.2. Praktika eesmärgiks õpilase huvidest lähtuvalt on õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste praktiline rakendamine ettevõttes erialase individuaalse ja meeskonnatöö kaudu ning uute teadmiste ja praktiliste oskuste, tööhoiakute ja väärtuste omandamine. 2.3. Praktika eesmärgiks praktikakoha huvidest lähtuvalt on tulevase potentsiaalse erialase töötaja ettevalmistamine, samuti tema ettevalmistuse taseme kontrollimine ja hindamine. 2.4. Praktika eesmärgiks kooli huvidest lähtuvalt on eriala õpetamise sisu täiustamine kooli ja praktikakoha koostöö kaudu. 2.5. Praktika toimumise füüsiline asukoht on***. 3. Õpilase ülesanded, õigused ja kohustused 3.1. Õpilane täidab järgmisi praktikaga seotud tööülesandeid: ***. 3.2. Õpilase praktikaülesanneteks on täita õppekava raames kooli poolt esitatud praktikaga seotud nõudeid ja juhiseid, mis on sätestatud lepingu lisades *** 3.3. Õpilasel on kohustus osaleda koolis toimuvas õppetöös, järgida kooli põhimääruse, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning õpilane kannab vastutust nende rikkumise korral. 3.4. Õpilane täidab kooli ning töökohapoolse praktikajuhendaja seaduslikke korraldusi ja nõudmisi, samuti praktikakohas kehtestatud tööohutuse ja -sisekorra eeskirju. 3.5. Õpilane täidab praktika päevikut vastavalt praktikaülesannetele ning koostab praktika lõpus praktikaaruande. 3.6. Õpilasel on õigus olla praktikakohas kaasatud erialasesse töösse (sh õppida tundma ja kasutama praktikakohas kasutatavat erialast tehnikat, uusimaid seadmeid, töövahendeid, abimaterjale jne), saada ammendavat informatsiooni erialastes küsimustes ning materjale praktikaaruande vormistamiseks. 3.7. Õpilane vastutab ettevõttes oma tööde ja tulemuste eest. 3.8. Õpilane suhtub töösse kohusetundlikult, käitub korrektselt ja viisakalt ning täidab talle antud tööülesandeid pühendunult ning hoolsalt. 3.9. Õpilane hoiab praktikakoha äri- ja tootmissaladusi ning hoidub tegevusest või tegevusetusest, mis võiks kahjustada praktikakoha mainet. 20
3.10. Õpilasel on keelatud kasutada praktikakoha vara ja infot eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas praktikakoha tegevuse või praktika eesmärgiga, samuti on keelatud võtta iseseisvalt vastu juhtimisotsuseid, välja arvatud juhud, kus viivitamatu sekkumine on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks. 4. Praktikaperiood ja õpilase tööaja korraldus 4.1. Praktika toimub järgmisel perioodil / perioodidel: *** / individuaalses õppekavas sätestatud perioodi(de)l. Praktika mahuks on *** akadeemilist tundi / *** (astronoomilist) töötundi. 4.2. Praktikakoha üldise töökorralduse kohaselt algavad tööpäevad kell ***, lõpevad kell *** ja lõunapaus on vahemikus ***. Praktikakohas toimub töö tööpäeviti (8 tundi päevas) / vahetustega vastavalt graafikule (*** tundi päevas). 4.3. Õpilase arvestuslikuks igakuiseks koormuseks on üldjuhul 80% täiskohast / 120 astronoomilist tundi kuus. Õpilase individuaalne töögraafik on järgnev / määratakse järgnevalt: ***. 4.4. Õpilase haigestumise korral või kui õpilane peab muul vältimatul põhjusel lühiajaliselt praktikalt eemal viibima, lepitakse kokku graafiku muudatus selliselt, et punktis 4.1. määratletud mahus praktika saaks praktikaperioodi lõpuks sooritatud. Muudatus tuleb kokku leppida kirjalikult taasesitatavas (nt e-kiri) või kirjalikus vormis vähemalt praktikakoha ja õpilase vahel (kooli tuleb kokkuleppest teavitada, kui kool ei ole selle pooleks). 4.5. Praktika ajal on õpilasel õigus vaheaegadele järgnevatel perioodidel (st ei toimu õppetööd ega täideta tööülesandeid praktikakohas): ***. 5. Praktikakohapoolsed tegevused ja vastutus 5.1. Praktikakoht tagab õpilasele punktis 3.1 sätestatud tööülesannetele vastava sisuga praktika. 5.2. Koolil on õigus vajadusel viia läbi praktikakoha täiendavat hindamist. Praktikakoht teeb hindamisel vajalikku koostööd (mh esitab vajalikud andmed ja dokumendid). 5.3. Praktikakohal ei ole õigust praktika raamesse kuuluval tööajal anda õpilasele lepinguga kokku lepitu raamest väljuvaid ülesandeid. 5.4. Praktikakoht määrab õpilasele lepinguga juhendaja, kes: 5.4.1 järgib õpilase individuaalset praktikakava; 5.4.2 juhendab ja kontrollib õpilase tegevust; 5.4.3 abistab praktikaülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja lahtimõtestamisel; 5.4.4 annab tagasisidet ja hindab praktika sooritust, lähtudes moodulite rakenduskavast; 5.4.5 täidab talle kooli praktikakorras pandud kohustusi; 5.4.6 teeb koostööd ja vahetab infot kooli poolse juhendajaga; 5.4.7 tutvub praktika lõpus õpilase poolt vormistatud praktikadokumentidega. 5.5. Praktikakoht tagab, et ühel juhendajal ei ole samaaegselt rohkem kui neli juhendatavat. 5.6. Praktikakoht tagab õpilase juhendamise kogu praktikaperioodi jooksul. Juhendaja vahetumisel teatab praktikakoht uuest juhendajast ja tema kontaktandmetest teistele lepingupooltele e-posti teel. Võimalusel teatatakse vahetusest ette, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast vahetust. 5.7. Juhul, kui kool teeb ettepanekuid praktika paremaks korraldamiseks praktikakohas, viib praktikakoht ettepanekud võimalikul määral ja esimesel võimalusel ellu. Juhul, kui ettepanekut ei ole võimalik ellu viia, selgitab praktikakoht koolile selle põhjuseid. 5.8. Praktikakoht: 5.8.1. teostab õpilase töökohale vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe vastavalt kohalduvatele õigusaktidele ja praktikakoha töökorralduse reeglitele; 5.8.2. kindlustab õpilasele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning praktikakoha poolt antavate töö- ja õppeülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid praktikakoha teiste töötajatega samadel alustel; 5.8.3. järgib suhetes õpilasega töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsiooni; 5.8.4. on kohustatud mitte andma õpilasele tööülesandeid ajal, mil õpilasel on kohustus viibida õppetööl koolis; 5.8.5. informeerib kooli, kui õpilane ilma aktsepteeritava põhjuseta puudub töölt. 6. Koolipoolsed tegevused ja vastutus 6.1. Kool tagab, et õpilasel on õppekava sisule ja läbitud mahule vastav eelnev ettevalmistus. 21
6.2. Kool määrab lepinguga koolipoolse praktikajuhendaja. Koolipoolne praktikajuhendaja teeb koostööd ja vahetab infot praktikakohapoolse juhendajaga. Koolipoolne praktikajuhendaja külastab õpiprotsessi jälgimiseks ning praktika õpiväljundite saavutamise tagamiseks praktikakohta vähemalt ühel korral praktikaperioodi vältel. 6.3. Kool tagab juhendajate ettevalmistuse töökohapõhises õppes õppijate juhendamiseks, lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast. 6.4. Juhendaja vahetumisel teatab kool uuest juhendajast ja tema kontaktandmetest teistele lepingupooltele e- posti teel. Võimalusel teatatakse vahetusest ette, aga hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast vahetust. 6.5. Kool tagab vajalike praktikadokumentide vormistamise ja edastamise teistele lepingupooltele. 6.6. Kool koordineerib ja kontrollib koostöös praktikakohaga praktika sooritamist. 6.7. Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamisse kaasatakse õpilane ning kooli- ja praktikakohapoolsed juhendajad. Koolipoolne praktikajuhendaja juhendab ja nõustab õpilast kogu praktikaperioodi vältel ning vajadusel teavitab ja nõustab praktikakohapoolset juhendajat praktika ettevalmistamise ja läbiviimise küsimustes, sh dokumentatsiooni koostamisel. 6.8. Kool säilitab praktikaaruandes kajastuvaid võimalikke konfidentsiaalseid andmeid ja järeldusi praktikakoha kohta viisil, mis ei avalikusta ega kahjusta praktikakoha tegevust või tema äri- ja tootmissaladust. 7. Õpilase tasu 7.1 Praktikakoht maksab õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil. 7.2 Õpilasele makstav tasu on *** eurot kuus / *** eurot tunnis (brutotasu). 7.3 Lepingupooled on teadlikud ja arvestavad, et õpilase tasu ei või olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Juhul kui töötasu alammäär tõuseb ja õpilase tasu jääb sellest väiksemaks, tõstetakse viivitamatult ka õpilase tasu (alates alammäära tõusmisest, vajadusel tagasiulatuvalt). 7.4 Praktikakoht peab kinni ja tasub vastavalt õigusaktidele kohalduvad maksud ning kannab õpilase töötamise registrisse. 8. Kulude hüvitamine praktikakohale 8.1. Kool hüvitab praktikakohale praktika juhendamisega seotud kulud kogusummas *** eurot / *** % koolituskoha maksumusest. 8.2. Hüvitamise tehnilised tingimused lepitakse kokku kas e-posti teel või lepingu lisas kahe kuu jooksul pärast praktika algust. 9. Lepingu kehtivus ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest kõigi lepingupoolte poolt. Leping kehtib praktikaperioodiks kokku lepitud ajal ja pärast seda kuni ajani, mil poolte kõik lepingust tulenevad kohustused on täidetud. 9.2. Kui lepingu allkirjastamine toimub pärast praktikaperioodi algust, loetakse leping kehtivaks tagasiulatuvalt alates praktikaperioodi algusest. 9.3. Igal lepingupoolel on õigus leping igal ajal korraliselt üles öelda. Praktikakoht ja kool peavad ülesütlemisest ette teatama 30 kalendripäeva, õpilane 15 kalendripäeva. Ülesütlemine toimub kirjaliku teatega teistele pooltele. Õpilase poolne ülesütlemine on kehtiv ka juhul, kui see on edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kas koolile või praktikakohale (ülesütlemisavalduse saanud lepingupool teatab sellest viivitamatult teisele huvitatud lepingupoolele). 9.4. Igal lepingupoolel on õigus leping ilma ette teatamata erakorraliselt üles öelda, kui kumbki teistest lepingupooltest on lepingut võlaõigusseaduse mõttes oluliselt rikkunud. Ülesütlemine toimub kirjaliku teatega rikkunud lepingupoolele. Ülesütlev lepingupool teavitab ülesütlemisest ka kolmandat lepingupoolt. Oluliseks rikkumiseks õpilase poolt loetakse muuhulgas töölepingu seaduse 88 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. 9.5. Igal lepingupoolel on õigus leping ilma ette teatamata erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb asjaolu, mille tõttu lepingu jätkamine on objektiivselt võimatu (nt kui õpilane eksmatrikuleeritakse, praktikakoht lõpetab tegevuse (ja praktikakohal pole objektiivselt võimalik pakkuda asenduskohta), esineb vääramatu jõu asjaolu). Sellisel juhul lõpeb leping hetkest, mil selle täitmine objektiivselt võimatuks muutub. 9.6. Ülesütlemise korral loetakse leping lõppenuks kõigi lepingupoolte suhtes. 9.7. Juhul, kui õpilane läheb akadeemilisele puhkusele, on pikemalt haige, või tekib muu asjaolu, mille tõttu praktikalepingu jätkamine ei ole ajutiselt võimalik, otsustavad lepingupooled, kas leping peatada (ja jätkata 22
asjaolu äralangemisel), või leping lõpetada. Lepingu peatamine ja lõpetamine toimub lepingu kirjaliku lisaga. 9.8. Juhul, kui õpilane ja praktikakoht soovivad laiendada omavahelist koostööd (väljudes praktikalepinguga kokku lepitud ülesannete ja tasu raamest), sõlmivad nad praktikalepingu raames väljuvas osas eraldiseisva lepingu. 9.9. Juhul, kui õpilane ja praktikakoht sõlmivad praktika kestel praktikalepingus kokkulepitud ülesannete kohta ka töölepingu, ei maksta õpilasele tasu topelt, vaid makstakse vastavalt töölepingus kokku lepitule. Muus osas jäävad praktikalepingu sätted kehtima niivõrd, kui on võimalik nende samaaegne kohaldamine töölepingu kõrval. Juhul, kui samaaegne kohaldamine ei ole võimalik, kohaldatakse töölepingust või tööõigusest tulenevat. Kui töölepinguga kokku lepitud tööülesanded on laiemad või kui tööaeg ületab käesolevaga kokkulepitud mahu või ei lange kokkulepitud ajale, loetakse töö praktikaks sellises osas ja sellistel perioodidel ning aegadel, mis vastavad käesolevale lepingule. 9.10. Juhul, kui ilmnevad probleemid õpilase praktika- või õppedistsipliinis, mis seavad kahtluse alla õpingute eduka lõpetamise, teavitab probleemi avastanud lepingupool viivitamatult teisi lepingupooli ja lepingupooled teevad kolmepoolselt koostööd, et olukord lahendada. Lepingupooltel on õigus lepingu korraliseks ülesütlemiseks (vt 9 9.3). Aluse olemasolul (nt kui õpilase tegevust või tegevusetust saab lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks) on lepingupooltel ka erakorralise ülesütlemise õigus (vt p 9.4). 9.11. Lepingut võib muuta ainult kirjalikus vormis. Selleks sõlmitakse lepingule lisa. 10. Vaidlused 10.1. Vaidluste korral kaasatakse kõik kolm osapoolt läbirääkimistesse, kaasates vajadusel ka asjassepuutuvaid spetsialiste töökohapõhist õpet koordineerivatest asutustest. 10.2. Juhul, kui vaidlust ei ole võimalik läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse vaidlus kooli asukohajärgses kohtus. Õpilane võib algatada kohtuasja enda valikul ka muu asukohaga kohtus. 11. Juhendajad 11.1. Kooli poolne praktikajuhendaja on ***, e-post ***, telefon ***. 11.2. Praktikakoha poolne praktikajuhendaja on ***, e-post ***, telefon ***. 12. Poolte andmed ja allkirjad Õpilane Nimi *** Isikukood *** Elukoht *** E-post *** Telefon *** Arveldusarve *** Praktikakoht Nimi *** Registrikood *** Postiaadress *** E-post *** Telefon *** Arveldusarve *** Kool Nimi *** Registrikood *** Postiaadress *** E-post *** Telefon *** Arveldusarve *** /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 23