Kuidas t mõistliku(lt) iga tähistada? Peep Nemvalts XII oskuskeelepäev Eesti Rahvusraamatukogus 9.10.2017 KEEL SÜMBOL KEELEND: SÕNA, FRAAS MEEL, MÕISTUS REFERENTS MÕISTE MAAILM Terminikorrastus peaks rajanema iga i täpsel ja süsteemselt põhisel käsitlusel. REFERENT OLEM (ENTITEET, OBJEKT) [KOGUM PUID, VÄHIM PINDALA, KÕRGUS, TIHEDUS..] Terminikorrastus peaks rajanema iga i täpsel ja süsteemselt põhisel käsitlusel. (OSKUS-) MÕISTE: Metsaks nimetatakse sellist puude kogumit, mille pindala, kõrgus ja täius on niisugused, et võivad mõjutada ja muuta keskkonnaolusid. TÄHISTATAV mets forest Wald skog TÄHISTAJA TERMIN ehk OSKUSSÕNA: mets (ERIALANE) OLEM stik ja ivara Sisudefinitsioon, -määratlus Metsaks nimetatakse sellist puude kogumit, mille pindala, kõrgus ja täius on niisugused, et võivad mõjutada ja muuta keskkonnaolusid. (Eesti entsüklopeedia) maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades (Eesti keele seletav sõnaraamat) Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. (Vikipeedia) [KOGUM PUID, VÄHIM PINDALA, KÕRGUS, TIHEDUS..] teadmusüksus, mille moodustab ühene tunnuste kombinatsioon (p 3.2.1 ) ehk oskussõna mets mingi valdkonna üld sõnaline tähis (p 3.4.3) 1
stik ainik, mis vastab ainult ühele objektile (3.2.2) üld, mis vastab kahele või enamale objektile, mis moodustavad ühiste omaduste tõttu mingi rühma (3.2.3) S1 +S2 +Sn Terminikorrastus peaks rajanema iga i täpsel ja süsteemselt põhisel käsitlusel. sõnavara, leksika õpetus, teadus sõnadest sõnavaraõpetus, leksikoloogia oloogia Millist t tähistab oloogia? Kas see on ühetähenduslik? Kui mitu eri tähendust sel il arvatakse olevat? Kui mitme tähistajana seda on otstarbekas tarvitada? ET oloogia FI ologia (Uno Mereste 1969) SV ologi EN ology ONTOLOOGILISELT GNOSEOOGILISELT KITSAMAS LAIEMAS ET oskussõnavara FI termistö, oppisanasto SV fackord (och -uttryck) EN specialized vocabulary ET oskuskeel, erialakeel FI ammatti-, erikoiskieli SV fackspråk EN LSP oskussõnaõpetus termioppi fackordlära study of terms oskuskeeleõpetus oppi erikoiskielistä fackspråklära LSP theory ET oloogia FI ologia DE Terminologie (Tiiu Erelt 2007) EN ology RU терминология [ONTOLOOGILISELT] [GNOSEOOGILISELT] KITSAMAS LAIEMAS ET oskussõnavara FI termistö DE Fachwortschatz EN specialized vocabulary RU терминология ET oskuskeel, erialakeel FI ammatti-, erikoiskieli DE Fachschprache EN LSP RU язык науки и техники oskussõnaõpetus termioppi Fachwortlehre study of terms терминоведение oskuskeeleõpetus oppi erikoiskielistä Fachschprachlehre LSP theory терминология Termin oloogia tähistab eesti sõnaraamatute järgi: 1. mingi eriala oskussõnavara, oskuskeele (erialakeele) ite süsteem: 2. õpetus oskuskeelest, eriti itest ja neile esitatavatest nõuetest (ÕS 1976,1999, 2006, 2013; Võõrsõnade leksikon 2000, 6. trükk; 2012, 8., põhjalikult ümber töötatud trükk) 2
TERMIN eelistus: ühemõtteline Oskuskeele tähenduses on meil ja mujal kasutatud ka sõna oloogia (ingl ology, sks Terminologie, pr ologie, vn тepминoлoгия). Paraku on oloogia mitmetähenduslik sõna. [--].. oskuskeel kasutab suurt osa kirjakeele üldsõnavara.. osa nimisõnalisest oskussõnavarast langeb küll väliselt kokku üldkeele sõnadega, kuid.. neid kasutatakse üldkeelega võrreldes hoopis täpsemas ja kindlamas tähenduses. (Kull 2000: 142) oskuskeel allkeelte süsteemis (Nemvalts 2011: 142) eelistus: ühemõtteline ET oloogiateadus, EN ology science, DE Terminologielehre etc. -loogia < kr logos sõna, kõne, õpetus -teadus, -õpetus; -kogu (VSL 2012) DE EN ET FI SV eelistus: ühemõtteline TERMINUS TERM TERMIN TERMI TERM Fachwortschatz termstock, terms (of), specialized vocabulary ivara, istik, oskussõnavara termistö, erikoissanasto fackord, facktermer DE Terminologie EN ology ET iteadus, -õpetus, oloogia, FI ologia SV ologi Seega oloogia täpseim tähendus, sisu: teadus ehk õpetus eist (Nemvalts 2007, 2011) T1 +T2 +Tn MÕISTE teadus, õpetus korras ivarast DE EN ET FI SV BEGRIFF CONCEPT MÕISTE KÄSITE BEGREPP eelistus: ühemõtteline oloogiasõnastik isõnastik oskussõnaõpetuse ehk iteaduse sõnastik mingi valdkonna (eelistatavalt süsteemne põhine) oskussõnastik eelistus: ühemõtteline Selle rahvusvahelise oloogiastandardi peaeesmärk on anda oloogiaalaste te süstemaatiline kirjeldus ning selgitada ite kasutamist selles valdkonnas. See rahvusvaheline standard kehtestab oloogiatöö teooria ja praktika tarbeks põhisõnavara. (EVS-ISO 1087-1:2002 ) pro:.. oloogia te süsteemne kirjeldus.... itöö teooria ja praktika põhisõnavara. 3
eelistus: ühemõtteline 3.6.4 ikorrastus ology planning oskuskeelekorraldus tegevused mingi valdkonna (3.1.2) oloogia (3.5.1) arendamiseks, täiustamiseks, kasutuselevõtuks ja levitamiseks (EVS-ISO 1087-1:2002 ) pro:.. mingi valdkonna (3.1.2) ivara (3.5.1) arendamiseks, täiustamiseks, kasutuselevõtuks ja levitamiseks eelistus: ühemõtteline MÄRKUS 1. Terminikorrastus hõlmab kõiki oloogiatöö (3.6.1) aspekte ning üks ta eesmärke on saavutada sõnavara reguleerimine tesauruste, istandardite ja muude normivate dokumentidega. ology work MÄRKUS 2. Eesti keeles nimetatakse neid tegevusi laiemas tähenduses oskuskeelekorralduseks. eelistus: ühemõtteline MÄRKUS 1. Terminikorrastus hõlmab kõiki oloogiatöö (3.6.1) aspekte ning üks ta eesmärke on saavutada sõnavara reguleerimine tesauruste, istandardite ja muude normivate dokumentidega. ology standards pro:.. kõiki itöö (3.6.1) aspekte ning üks ta eesmärke on saavutada ühtlustatud oskussõnavara tesauruste, istandardite.. eelistus: ühemõtteline 3.6.1 oloogiatöö ology work te (3.2.1) ja nende tähiste (3.4.1) süstemaatilise kogumise, kirjeldamise, töötluse ja esitusega seotud töö pro: 3.6.1 itöö vt Peep Nemvalts. Mõistestik korda, ivara otstarbekaks. Sirp 10.03.2017 Eesti ülikoolide doktorantide eesti teaduskeele mured Doktorantide %, kel on eesti keeles kirjutades raskusi 80 70 59 60 50 44 40 33 35 30 30 26 17 17 20 20 11 10 stik Oluline on lähtuda süstemaatikast väli temaatiliselt seotud te struktureerimata hulk (3.2.10) süsteem te hulk, mis on struktureeritud vastavalt te suhetele (3.2.11) 0 Ühiskonnateadused Loodusteadused 4
stik ja ivara ülem, mis on soo või terviku (3.2.13) Vrd hüperonüüm või holonüüm stik ja ivara soo-liigisuhe kahe suhe, milles ühe sisu sisaldab teise sisu ja vähemalt üht lisa-eristustunnust (3.2.21) alam, mis on liigi või osa (3.2.14) Vrd hüponüüm või meronüüm okaspuumets mets lehtpuumets segamets stik ja ivara soo-liigisuhe ÜLEMMÕISTENA lähim soo ALAMMÕISTEINA kaasalluvad liigid kaasalluvad liigid lihtlause lause liitlause rindlause põimlause lähim soo stik ja ivara osa-terviku suhe kahe suhe, milles üks test moodustab terviku, teine aga selle terviku mingi osa (3.2.22) Milline on otstarbekaim? linnaosa osavald? Missugust süsteemi peegeldavana? stik ja ivara linnaosa Definitsioon: linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud linnaosa põhikirja alusel tegutsev üksus [X2009 56] Kontekst: Tallinnas jaotatakse vähemalt pool mandaatidest linnaosade vahel võrdselt, ülejäänud mandaadid käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut järgides. [X60031 9-2] (http://.eki.ee/mt/esterm, 8.10.2017) stik ja ivara linnaosa osavald Definitsioon: linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud linnaosa põhikirja alusel tegutsev üksus Definitsioon: valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus Kontekst: Osavald või linnaosa on valla või linna maaalal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. [KOKS- 2015/03 56] (http://.eki.ee/mt/esterm, 8.10.2017) 29 30 5
stik ja ivara Milline ipaar on otstarbekaim? Missugust süsteemi peegeldavana? a) linnaosa osavald?! b) osalinn osavald? c) linnaosa vallaosa Vt Peep Nemvalts. Haldusreformiga kaasnegu halduskeele reform! Delfi / Eesti Päevaleht 10.08.2017 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/peep-nemvalts-haldusreformigakaasnegu-halduskeele-reform?id=79148066 stik ja ivara osa-terviku suhe kahe suhe, milles üks test moodustab terviku, teine aga selle terviku mingi osa (3.2.22) linn linnaosa 1 linnaosa n vald vallaosa 1 vallaosa n Vt Peep Nemvalts. Haldusreformiga kaasnegu halduskeele reform! Delfi / Eesti Päevaleht 10.08.2017 http://epl.delfi.ee/news/arvamus/peep-nemvalts-haldusreformigakaasnegu-halduskeele-reform?id=79148066 31 32 stik ja ivara omavalitsus volikogu vabariigi valitsus riigikogu korrastatud stik lähim ülem Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus?! Valla- ja linnavolikogu valimise seadus (kohalike) volikogude valimised, kohalikud valimised kaasalluv 1 vaadeldav kaasalluv n Vt Peep Nemvalts. Mis on omavalitsus? Mida õieti valime? Sirp 11.08.2017 http://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kommentaar-mis-on-omavalitsus-midaoieti-valime alam 1 alam n 33 stik ja ivara Terminit on vaja põhjendada (vrd: t defineerida e määratleda), kui võetakse kasutusele uus ; (teadus)avastus tingib sisu muutust; on haruldane, pole üldlevinud; ei ole ühele le kinnistunud (sedasama it on kasutatud eri töödes erisuguste te tähistamiseks); üht ja sama t tähistab eri autorite käsitluses (vahel ka ühe autori eri töödes) erisugune. stik ja ivara Keeles, mille oloogia luuakse hiljem, on alati reaalseid võimalusi kujundada parem ite süsteem kui varem kujunenud itega keeles. Seda soodustab hulk asjaolusid. Tähtsaimad neist on võimalus tugineda teistes keeltes juba olemasolevatele itele ning teadlikult vältida kõiki vastuolusid ja ebakohti, mida nende keelte oskussõnavara kriitilisel uurimisel võib avastada. Viimase võimaluse arvestamist nimetame teiste keelte oloogia puuduste vältimise, nendest keeltest paremini tegemise, nende ületamise põhimõtteks ehk lühemalt lihtsalt ületuspõhimõtteks. Uno Mereste. Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates (1969). Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: EKS, 2000, lk 77. 6
stik ja ivara Ületuspõhimõtte järgimine tugineb seevastu just nende väljenduslike erivõimaluste kasutamisele, mida on mõnede erilaadsete nüansside eriti täpseks väljendamiseks igas arenenud keeles, sellal kui igas sellises keeles on ka vähemalt rahuldavaid võimalusi mis tahes teises keeles eristatavate nüansside edasiandmiseks. Uno Mereste. Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates (1969). Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: EKS, 2000, lk 78. stik ja ivara Terminikorrastus peaks rajanema iga i täpsel ja süsteemselt põhisel käsitlusel. HEA TERMIN ehk oskussõna on otstarbekas: ühetähenduslik selge, täpne süsteemne ökonoomne sõnamoodustuseks sobiv ivara korrastatus Terminiloome ja -korrastuse võimalusi: sobiv tüvi tuletuspesa süsteemsus tuletusliite tähendus tuletisena (motiveeritud) id nimetavaline ja omastavaline liitmine liitsõnana erineva tähendusega id kindlas süsteemis ületuspõhimõtet järjekindlalt rakendada isüsteem vastavuses süsteemiga Kuidas t mõistliku(lt) iga tähistada? Edendagem koostööd iga eriala tundjate ja keeletundjate vahel. Lähtugem ivara korrastades stikust. Harjutagem eriala- ja keeleteadmiste koosmõju hariduses, teaduses ja igal muul alal. KIRJANDUS (1) Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikool. EVS-ISO 1087-1:2002 = Eesti standard EVS-ISO 1087-1:2002. Terminoloogiatöö. Sõnastik. Osa 1: Teooria ja rakendus. Terminology work Vocabulary Part 1: Theory and application. Kull, Rein 2000. Oskuskeel ja üldkeel: erisused ja samasused. Kirjakeel, oskuskeel ja üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Mereste, Uno [1969] 2000. Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates. Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Nemvalts, Peep 2007. Õigus mõista õigusakte. Õiguskeel, nr 1. Nemvalts, Peep 2011. Terminiteadusest eesti teaduskeeleni. Eesti teaduskeel ja ikorrastus. Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised 13, TLÜ teaduskeelekeskuse köide 1. Tallinn, lk 136 171. KIRJANDUS (2) Nemvalts, Peep 2017a. Mõistestik korda, ivara otstarbekaks. Sirp 10.03.2017. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/moistestikkorda-ivara-otstarbekaks/ Nemvalts, Peep 2017b. Haldusreformiga kaasnegu halduskeele reform! Delfi / Eesti Päevaleht 10.08.2017. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/peep-nemvalts-haldusreformigakaasnegu-halduskeele-reform?id=79148066 Nemvalts, Peep 2017c. Mis on omavalitsus? Mida õieti valime? Sirp 11.08.2017 http://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kommentaar-mison-omavalitsus-mida-oieti-valime Roosmaa, Eve-Liis; Roosalu, Triin; Nemvalts, Peep 2014. Doktorantide teadustöö keele valikutest. Ülikool ja keelevahetus. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII, lk 37 52. 7