untitled

NR 6 (19) ILMUB KAKS KORDA KUUS Rändkauplus sõidab treppi ARNIKA TEGELMANN Kommentaar Maaelu lahutamatu kaaslane rändkauplus on Järvamaa külapildist kadunud. Välja arvatud Roosnas ja Käravetel, kus kaubaringi toetab Järva vald. Jaanus käib rändkaupluses peaaegu iga kord, teda teenindab Valdo Kruve. Järva valla Roosna külas elab rahvastikuregistri andmetel 100 inimest. Külast läheb läbi korralik asfalttee, korrusmajadel on kõigil akendel kardinad ees. Kauplust pole. Ambla pole kaugel, seal on RR Lektuse Meie pood, mis avas pärast põhjalikku remonti sel kuul uksed: müügisaali pind suurenes 30 m 2 ja poe üldpind 42 m 2, oluliselt laienes ka poe kauba valik lisandus ca 500 toodet. Ainus häda on, et liinibuss peatub Roosnas vaid kaks korda nädalas ja siis on targem sellega juba Tapale sõita. Et elanike toidumuret leevendada, peatub kord nädalas kolmapäeviti kolmveerand tunniks siin VKK Kaubanduse OÜ rändkauplus. Kolmapäeva hommik on päikeseline. Täpselt kell 10.15 keerab rändkaupluse buss maanteelt alla ja peatub Roosna korrusmajade vahel. Minutike hiljem on esimene klient kohal. Jaanus käib rändkaupluses peaaegu iga kord. Muidu sõidan bussiga Tapale, see käib kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval, ja poering võtab aega kolm tundi, ütleb ta. Siin oli kolm poodi, aga sellest on juba hulk aega, räägib aastaid Roosnas elanud Jekaterina. Hädavajaliku saab lahvkast kätte, muu järele tuleb temalgi Tapale sõita. Ega vanainimesed jõua kaugele sõita. Mina sõidan paljudes kohtades inimesele ukse alla. Mõne aitan poodigi, lausub poemees Valdo Kruve. VKK Kaubanduse OÜ kaupleb siinkandis kaheksandat aastat. Kui vallad toetavad, siis tasub seda tööd teha. Muidu ei tuleks mitte kuidagi välja, sest üksi seda tööd ei tee ja abiline tahab palka, ise ka, raamatupidaja ka, buss vajab putitamist ning elukallidus, ka kulutused küttele ja elektrile kerkivad, räägib Valdo. Igal aastal vallad toetust ei tõsta. Aga Soomes kauplusautoks ehitatud buss on 30 aastat vana. Sa pead olema kogu aeg valmis, et kui bussiga midagi juhtub, sa ei vaata kella, remondid õhtuti ja nädalavahetusel, sest esmaspäevahommikul pead jälle minema. Üks remondipäev on 250 eurot, pluss materjal. Sügisel olid probleemid, sai kõvasti remonti teha. Nüüd peab vastu, kinnitab Valdo. Ma poleks võib olla siia kanti enam tulnudki, aga Rait (Järva vallavanem Rait Pihelgas toim) pakkus, et jätkame koostööd. Lisaks Roosnale peatub kaubabuss ka Käravetel. Lääne-Virumaal teenindab lahvka Väike- Maarja, Vinni, Tapa ja Rakvere valda, kuigi viimane loobus toetamast. Iga päev tuleb maha sõita sada kilomeetrit, kõige pikemad päevad on esmaspäev ja reede. Kolmapäeva alustasin Väike-Maarja vallast, viimane punkt enne Roosnat oli Aavere, Järva vald poolitab päeva ja Väike-Maarja valda pean veel tagasi jõudma, nii kuni 15.30ni, tutvustab Valdo graafikut. Et kaubabuss Roosnas peatub, on kohalike inimeste teene. Sain Roosna inimestega kokku Vajangul (sõitisin Vajangu, Võhmetu, Karinu ja Kuusna külas, aga Järva-Jaani vald ei tahtnud toetada ja Karinu külavanema sõnul polnud ka vajadust) ja nad küsisid, kas ei saaks hakata sõitma. Lubasin tulla ja uurida. Sellest võib saada kaheksa aastat. Valda oli lahvkaringi üks algataja ja esimene ostja. Tegime paberi ja panime üles, et hakkab käima. Vaat kui hea on nüüd, ütleb Valda, vinnab end bussitrepist üles ja laob korvi kaupa täis: mitu piima, leiba, saia ja kassile krõbinaid. Aga kuidas muidu ta on ju pereliige. Ütlen talle ikka, et võta järjekord ära. Aga seda teeb ta kalaauto juures, mis peatub Roosnas üle nädala. Nüüd läks uitama, kevad ju, aga muidu istub siin tooli peal ja ootab tuppa laskmist. Roosnas käib lahvkal seitsekaheksa inimest. Ostusummad jäävad kümne ja paarikümne vahele. Kaupa, näiteks torte ja kringleid, saab tellida ja Valdo sõnul on torte tellitud küll. Hästi lähevad kaubaks Rakvere külje all asuva väikefirma OÜ Raineri Grupi kapsarullid, sült ja pasteet neid tooteid mujal Järvamaal ei müüdagi. Leiba on igale maitsele, kuid terved leivad kaubaks ei lähe ikka poolikud. Viin on leti all peidus ostjaid on nii vähe. Tikku läheb see-eest küll. Kauba tellib Valdo kaubabaasist, abiline toob kauba kätte kaks korda nädalas ja kui vaja, ka tihemini. Täistunnil paneb Valdo poeukse kinni ja stardib Käravete poole, kus veerand tundi hiljem on esimene peatus korteriühistu Õunapuu juures. 2015. aasta 22. aprilli öösel kell 1.48 teatati tulekahjust Käravetel: leekides oli hoone, mille teisel korrusel asusid eluruumid ja esimesel pood. Maja hävis. Kuna põleng jättis lähikonna inimesed kauplusest ilma, palus Ambla vallavalitsus kauplusautol oma ringi pikendada ja ka Käravetel peatuda, sest lähim kauplus asub viie kilomeetri kaugusel Aravetel. Käravetel ootab juba kolm ostjat ja kohe lisandub veel kolm, buss on rahvast täis. Helgi käib poes iga kord. Täna läheb kodus maiustamiseks, sest korvis on nii kook kui ka kapsarullid, koguni kaks pakki. On tõesti väga head, kinnitab Helgi. Iga nädal käin korra ikka bussiga Tapal ka. Aravete oleks küll lähemal, aga seal on kolm tundi lageda taeva all vaja bussi oodata. Ka perearstil käimisega on seepärast probleeme. Tapal on poode rohkem ja bussijaam, kus RAIT PIHELGAS Järva vallavanem Sageli saavad head asjad alguse kurbade sündmuste järjel, nii ka siin: aprillis nelja aasta eest põles maha Käravete pood, mis teenindas nii kohalikke kui ka möödasõitvaid inimesi. Toona Ambla vallavanemana võtsin ühendust autolahvkateenuse pakkujaga. Roosnas ta juba käis ja leppisime kokku, et ta tuleb ka Käravetele ja et me toetame seda teenust. Järvamaal oli lahvkateenus just kadunud. Meil toimib siiamaani väga hästi ja inimesed ütlevad, et seda on vaja. Aravetele, Paidesse või Tapale toidu järele sõita pole alati mõistlik, inimene hindab oma aega ning tahab esmavajaliku saada kodu lähedalt. Ka hinnatase pole nii kõrge. Vallavalitsus on seda meelt, et see on vajalik teenus ja selle toetamist tuleb jätkata, eks seegi ole kaudselt sotsiaaltöö tahame, et inimestel oleks hea elukeskkond. talvel külmaga oodata. Aga kui te me külast kirjutate, pange ka kirja, et meie bussipeatuses pole sõiduplaani ega pinki, kus istuda. Putkast ei maksa rääkidagi. Helgi elab siinsamas kõrval. Varem käis rändkauplus vaid tarbijate ühistu vana poe ette, aga sinna oleks rohkem maad. Siis sai tellitud see ka korrusmajade juurde, sest käes on raske kaupa vedada. Teine peatus poemaja ees jäi samuti alles. Ja ongi selleks nädalaks Järva valla ring tehtud.

2 Valijakaart JAANIKA AAVA vallasekretäri abi Enne valimisi saadab riik hääleõigusega inimestele valijakaardi infoga, millal ja kus valida saab. Valijakaart saadetakse paberil inimese elukoha aadressile või elektrooniliselt e-postkasti. Viimast nimetatakse e-valijakaardiks. Riigikogu valimiste ajal tagastati postiteenuse osutaja Omniva poolt Siseministeeriumile 122 Järva valla valija valijakaarti. Tagastamise põhjusena toodi välja postkasti puudumist 108 juhul, üheksal juhul ei elanud kaardi saaja märgitud aadressil ja viiel juhul ei pääsenud kirjakandja postkasti juurde. Palume paigaldada postkastid ja tagada olemasolevatele postkastidele juurdepääs. Võimalusel palume tellida e-valijakaart. E- valijakaardi saamiseks peab teie @eesti.ee e-posti aadress olema suunatud igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Lisainfo @eesti.ee aadressi kasutamise ja teavitusteenuse kohta saab portaalist eesti.ee. Aadressi saate suunata portaalis eesti.ee, nagu ka kontrollida oma ametliku e-posti suunamist või lisada aadresse. E-valijakaarti ei ole vaja välja printida ega hääletamisel näidata. E-valijakaardiga ei kaasne kohustust elektrooniliselt valida, oma hääle võib anda ka valimisjaoskonnas. Olles oma @eesti.ee aadressi kord suunanud, saate e-valijakaardi ka kõigil järgmistel valimistel. Valijakaart saadetakse hiljemalt 20 päeva enne valimisi kõigile, kellel on hääleõigus ning kelle elukoha andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Portaalis eesti.ee saate kontrollida, kas teie elukohaandmed on õiged. Kui valimistel toimub hääletamine ka välisriigis, saadetakse välisriigis elavale valijale valijakaart hiljemalt 60 päeva enne valimispäeva. Kui te edaspidi peaksite oma @eesti.ee aadressi suunamisest loobuma, teile e-valijakaarte enam ei saadeta. Ehitise ja rajatise ohutuse eest vastutab alati omanik YESSY KIRSIPUU Järva vallavalitsuse järelevalvespetsialist Kinnistu ja sellel asuvate ehitiste omaniku kohustus on tagada hoonete ja rajatiste ohutus ning kinnistu üldine heakord. Ka nende kinnistute eest tuleb hoolitseda, kus alaliselt sees ei elata. Tühjalt seisvatel kinnistutel asuvad majad on sageli räämas, lagunemas ning varisemisohtlikud. Avalikes huvides on, et ehitis ei kujutaks ohtu teiste isikute tervisele ega varale. Osaliselt lagunenud ehitis võib kokku variseda ning tekitada sellega ohtliku olukorra. Omanik vastutab alati oma kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste ohutuse eest, sh ka siis, kui temale kuuluval kinnistul juhtub ohtliku hoone või rajatise tõttu õnnetus. Südametervis südameasjaks mitte ainult südamekuul AVE JÜRIÖÖ Eesti Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna spetsialist 2018. aasta novembris süütasime üle Eesti südamehaiguste tõttu lahkunutele 8005 küünalt. Igal aastal kulub südamehaiguste raviks ligi 100 miljonit eurot raviraha. Need on mõtlemapanevad numbrid, eriti kui teame, et südamehaiguste vältimine on meie endi kätes. Südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumine on peamiselt seotud vale elustiiliga. Üheks neist paljudest on vähene füüsiline aktiivsus. Seepärast pöörame südamekuul aprillis sel aastal tähelepanu just liikumisele. Tegelikkuses on olukorda lihtne muuta, selleks rõhutamegi liikumise olulisust läbi eeskujude, lootes seeläbi tõsta motivatsiooni oma elustiili parandamiseks. Südamehaiguste ennetusele tähelepanu pööramine on oluline abivahend, aitamaks ära hoida haigestumisi ja välditavaid surmajuhtumeid. Kuna eestlane tahab ikka olla parem kui teine eestlane, siis otsigem oma ületamist vajavad eeskujud üles! Kutsume teid oma maakonnas üles otsima ja esile tooma inimesi, kellest teised eeskuju ja inspiratsiooni saaksid. Need on inimesed, keda näeb terviseradadel iga ilmaga jooksmas või kõndimas ning kes oma sportliku eluviisiga teisigi nakatada suudavad. Selleks, et oma liikumist kaardistada, kutsume üles maakondi, kohalikke omavalitsusi, sõpruskondi, tervist edendavaid töökohti, koole, lasteaedu ja teisi asjahuvilisi korraldama erinevaid liikumisüritusi ja võtma mõõtu kilomeetrite kogumisel. Kui juba looduses olla, siis lisaks kilomeetrite kogumisele kutsume kõiki üles tegema ka liigivaatlusi. 8. aprillist 9. juunini terviseradadel ja RMK matkaradadel tehtavad vaatlused lähevad tänavuse loodusvaatluste kampaania arvestusse. Selleks leidke endale lähim terviserada või RMK matkara da ja kasutage kilomeetrite jälgimiseks ja kogumiseks erinevaid liikumisrakendusi ning liigivaatluseks loodusvaatluste rakendust. Liikumise jälgimiseks soovitame kasutada ühte kindlat rakendust. Lihtsaid lahendusi pakuvad näiteks sellised rakendused, nagu Endomondo ja Charitymiles. Ka Haigekassa püüab aprilli keskpaigast alates tõsta kogu elanikkonna motivatsiooni läbi eeskujukampaania. Oma kampaanias toome eeskujuks kolm inimest, kes oma seisundile või eale vaatamata liiguvad rohkem kui nii mõnigi meist. Kutsume ka teid üles neid sõnumeid oma maakonnas jagama. Olge terved ja liikuge südamest! Infot ja materjale: Loodusvaatluse andmebaas http://lva.eelis.ee Terviseinfo http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/sudametervis RMK https://loodusegakoos.ee/ Eesti Terviserajad https://terviserajad.ee/ Matkaliit http://www.matkaliit.ee/matkad/matkarajad 27.aprill 2019 kell 13.00 Naiskodukaitse Järva ringkonna Roosna-Alliku jaoskonna naised kutsuvad SINILILLEMATKALE Matka algus ja lõpp Kangrumäel. Matka pikkus 7 km. Enne matka Reimo Kaasiku orienteerumiskoolitus. Matkal saab o a Anname Au! kampaania meeneid. Lisainfo Eve Sissas 56481165 Aprillis möödus 100 aastat Eesti Vabariigi esimese parlamendi Asutava Kogu kokkutulemisest. Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud. See päev on Eesti Riigikogu sünnipäev. Asutava Kogu liikmeks oli Koeru kihelkonnast Vaali külast Palso talust sirgunud agronoom ja Eesti omariikluse rajaja August Jürman. 5. aprillil korraldati Koeru kihelkonnas August Jürmani mälestuspäev. Tema kodutalus Palsol toimus mälestushetk, kus päevakohaste sõnavõttudega esinesid Ründo Mülts, Aldo Tamm, Lagle Parek ja riigikogulane Yoko Alender. Süüdati austusküünlad August Jürmani mälestuseks, mälestustuled viidi ka Koeru kalmistule Jürmanite rahulasse ja 1905. aastal Eesti Vabariigi mõtte eest langenute monumendi juurde. Järva valla teises servas Jalgsema külas Ansomardil meenutati aga Asutava Kogu liikme admiral Johan Pitka eluteed, millest andis ülevaate õpetaja Ülle Jääger. Sõna sai ka riigikogu liige Jürgen Ligi.

3 Stipendiaat pole kahetsenud otsust koju tagasi kolida ARNIKA TEGELMANN Järvamaa Kogukonnafond jagas 18. aprillil stipendiume. Fondi juhatuse esimees Valev Väljaots rõhutas, et noore spetsialisti stipendium on üks väheseid võimalusi kui mitte ainulaadne terves Eestis esile tõsta ka erasektoris töötavaid noori. Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi suurusega 600 eurot pälvisid Koeru Arstikeskuse pereõde-ämmaemand Mari-Liis Pihlak (pildil), AS Jalax IT-administraator Pille Männiste ja AS-i Eesti Pagar logistik Kadi Oeselg. Mari-Liis Pihlak on tavaliselt esimene, kellega patsiendid arstikeskuses kohtuvad ja kellele muret kurdavad. Mari-Liis lõpetas Koeru keskkooli aastal 2010. tunnistas, et Koerus või vähemalt Järvamaal elavad nende lennust päris paljud. Mulle meeldib maal elada. Olin Tallinnas seitse aastat, õppisin küll ämmaemandaks, kuid töötasin juba ülikooli ajal hoopis hambaarsti assistendina. Kui kooli lõpetasin, polnud muud töökohta silmapiiril. Käisin küll kõigis Tallinna suuremates haiglates praktikal, kuid tundsin, et suur haigla pole minu koht, pikad 12-tunnised vahetused ja öövalved pole minu teema, ütles ta ja lisas, et ka Soome pole teda kunagi tõmmanud. Raha nimel ma tööd ei tee. Südames ta aga teadis, et ka hambaravi pole see, kuhu aastateks jääda arengut pole. Ka hakkas elu pealinnas tüütama. Juhtus nii, et Koerus pereõena töötav Pilvi Raudsepp jäi lapseootele ja helistas mulle kas ma ei tahaks tulla pereõeks. Ja et Koerus on loomisel tervisekeskus, kus on koht ka ämmaemandale. Ideaalne sellises kohas ma tahangi töötada! Olin kohe nõus, rääkis Mari- Liis ja lisas, et pole otsust kordagi kahetsenud. Mari-Liis elab Koerus oma Matkapäev viis unustatud radadele ANNE ROSENBERG Järva-Jaani piirkonna eakate esindaja Kuus aastat tagasi 1. aprillil lahkus meie hulgast tuntud nõelraviarst dr Lembit Kuhlberg. Tema mälestuseks on Järva-Jaani pastoraadi pargis nimetahvliga pink. Märtsi viimasel päeval korraldasid Ines Kurvits ja Maire Pluum päevakeskusest iga-aastase meenutuskogunemise selle pingi juures, kuhu kogunes kolmekümmend inimest. Doktori mälestuseks süüdati küünlad. Kurb oli vaadata, et probleemist on räägitud aastaid, kuid pingi üks laudadest on ikka katki. Dr Kuhlbergi kunagise terviseringi liige Hilja Kivila meenutas meie tohtrit, kes alati oli abiks oma nõu, nõelte ja ravimtaimedega. Dr Kuhlberg rõhutas alati, et rahvas sööks kodukohas kasvatatud toitu, oleks positiivselt meelestatud ja liiguks rohkem. Ainult nii suudame me oma tervist hoida. Peale doktori kuldsete sõnade meenutamist asuti kaheksa kilomeetri pikkusele matkateele. Teel külastasime Kuksema kabelit, Mare ja Ines andsid asjakohast teavet. Oli neid, kes polnud siinkandis kunagi käinud ja neid, kes polnud siia aastaid sattunud. Poolel teel Leisu talus ootas ees päevakeskuse naiste keedetud kuum supp ja taimetee koos teekõrvasega. Tore oli näha, et meiega oli liitunud nii noori kui ka vanu, kes varem neil matkadel polnud osalenud. Näitasin matkalistele Leisu üleujutust ja kutsusin edaspidi lapsepõlvekodus, kuid vanematest eraldi. Mulle on alati meeldinud, et järv on lähedal veekogu peab olema. Teen palju tervisesporti, siin on olemas suusarajad, kergliiklustee, metsad, rabad kõik see mulle nii meeldib, naudin täiega looduses käimist. Tervisekeskuses töötades suhtlen väga paljude inimestega. Kui peale tööd saan minna metsa kõndima, jooksma, suusatama, on see minu jaoks ideaalne. Koerus ämmaemandana töötav Mari-Liis ärgitas lapseootel naisi julgemalt tema poole pöörduma. Seni on seda teinud vähesed. Põhjus võib tema sõnul olla selles, et ta on Koerust pärit ja tunneb noori. Ämmaemanda juurde tulek on intiimne, aga peljata ei tasu see on mu töö ja kogu jutt jääb nende kabinetiseinte vahele. MTÜ Jürid-Marid pälvis Järvamaa Pärandi Sihtkapitali stipendiumi suurusega 200 eurot. Tantsuansamblit Jürid-Marid juba 19 aastat juhendanud Ülle Vaas ütles, et kui nad algusaastatel viljelesid rohkem show- ja estraaditantsu, siis ühel hetkel said nad aru, et tahaks ikka suurele peole ka ja sinna muudmoodi kui rahvatantsu tantsides ei saa. Selleks ajaks polnud Järva- Jaanis juba 29 aastat rahvatantsu tantsitud ja ka juhendajat polnud. Läksin kooli, õppisin kaks aastat ja võtsin kaks rühma, ütles Ülle. Ka sel aastal pürgime kahe rühmaga peole. Esimesele peole minekuks rahvarõivad laenati, aastatega on need erinevate projektide toel muretsetud ja nüüdseks oli puudu ainult neli rõhkvööd. Selleks sihtkapitalist raha küsitigi. Sel aastal hinnatakse tantsupeol täit rõivakomplekti, märkis Ülle, lubas jätkata ja ka noortele eeskujuks olla. Järvamaa laulu- ja tantsupeole läheme üheksa rühmaga. MTÜ Koeru Haridus- ja Kultuuriselts küsis toetust Kalju Lepikule pühendatud mälestusmärgi loomiseks Koeru Aruküla mõisa parki ja sai samuti 200 eurot, lepingu allkirjastas seltsi juhatuse liige Kirsika Ilmjärv. karstialale kõndima ja sealseid salapärasusi uurima. Ees ootas veel neli kilomeetrit kõndimist koju. Üks seltskond valis veidi pikema teekonna ja pööras sissesõiduteelt Kala kurvis asuva Sõpruse augu poole. See oli koht, kus kunagi rallide ajal võistlejate autod tihti kurvist välja kihutasid. Pealtvaatajaid kogunes teravaid elamusi saama alati palju. Läbi Illevere jõudsid vaprad kõndijad Kagavere külas Roosna-Alliku maanteele ja sealt pöörati juba alevisse tagasi. 1 küsimus Miks on Järva vallas vaja mõõta müra? TRIIN TÕNISSON keskkonna peaspetsialist Järva vallas on kokku 42 müraallikat (näiteks suuremad maanteed, tööstused, karjäärid, kardi- ja krossirajad jne), mille kohta hankelepingu sõlmimisel tehakse müra mõõtmised, arvutused ja koostatakse valla piirkondades mürakaardid. Järva valla mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamise hange kuulutati välja 28. veebruaril, hange avati 20. märtsil. Töö eesmärk on koostada Enampakkumise teade Järva valla mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava, mille andmeid saame võtta aluseks planeeringute menetlemisel, projekteerimistingimuste seadmisel, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangute koostamisel ning valla erinevates piirkondades ettevõtete õhusaasteloa andmise või muutmise taotluste kohta arvamuse andmisel. Hankes tunnistati edukaks pakkujaks Akukon OY Eesti filiaal, tööde maksumus on 20 650 eurot (km-ta). Järva Vallavalitsus kuulutab välja eelläbirääkimistega pakkumise kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks Järva vallale kuuluval kinnistul. 1. Võõrandatava vara kirjeldus: Laaneotsa küla, Puhkepargi kinnistul (registriosa nr 2488736, katastritunnus 31401:002:0129) kasvava metsa raieõigus vastavalt kehtivatele metsateatistele. 2. Võõrandamise tingimused: 2.1. raiejäätmed veetakse langilt ära ja kuuluvad ostjale; 2.3. raie tegemise, saadud puidu väljaveo ja raielangi puhastamise tähtaeg on 15.09.2019; 2.4. raieõiguse koguhind määratakse raiutud ja kokku veetud metsamaterjali mõõtmise alusel (nn sortimendileping); 2.5.raieõiguse koguhind tasutakse 10 päeva jooksul pärast mõõtmistulemuste selgumist, arvestades, et ettemaksuna tasutakse 70% raieõiguse pakkumise maksumusest enne raiete alustamist; 2.6. ostja peab hoidma oma kulul korras teed, kvartalisihid, kus toimub metsavarumine ja sellega seotud tegevus (metsamaterjali kokkuvedu); 2.7. ostja peab parandama oma kulul raieõiguse teostamise käigus lõhutud aiad, teed ja muud rajatised, eemaldama oma kulul veekogudest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt raiejäätmed, mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus; 2.8. ostja peab puhastama oma kulul raielangi väheväärtusliku puu ja põõsastiku võsast, et võimaldada selle ala uuenemist või uuendamist väärtuslike puuliikidega, säilitama kõvade lehtpuude ja okaspuude järelkasvu ning vältima alles jäävate puude juurte silmnähtavat kahjustamist. 3. Alghind, osalustasu ja tagatisraha: 3.1. pakkumise alghind on 25 eurot raiutud ja kokku veetud metsamaterjali ühe tihumeetri kohta; 3.2. osalustasu on 10 eurot, pakkumise tagatisraha on 300 eurot; 3.3. osalustasu ja tagatisraha tasuda avalduse esitamise tähtajaks Järva Vallavalitsuse arvelduskontole SEB Pank EE211010702000622006 või Swedbank EE222200001120105842, selgituseks märkida Puhkepargi ; 3.4. osalustasu ei tagastata, tagatisraha tagastatakse pärast pakkumise lõppu 10 tööpäeva jooksul, enampakkumise võitjale tagastatakse tagatisraha pärast raietööde teostamist ning raielangi üleandmist. 4. Pakkumise tingimused: 4.1. Pakkumised esitada digitaalselt allkirjastatult märksõnaga Puhkepargi e-posti aadressil info@jarva.ee hiljemalt 30.04.2019 kell 12:00. 4.2. Pakkumine peab sisaldama: 4.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 4.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 4.2.3. kinnitus, et pakkuja on raieõiguse asukoha looduses üle vaadanud; 4.2.4. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 4.2.5. pakkumise esitaja allkiri; 4.2.6. esindaja volitusi tõendav dokument; Informatsioon ja maa-alaga tutvumine tööpäeviti kell 08:00-17:00, kontakt piirkonnajuht Alari Teppan, tel 5302 5975, alari. teppan@jarva.ee.

4 Imaveres kajasid lauluhääled Sääsküla ojal avati uus jalakäijate sild ARLET PALMISTE Sääsküla küla asub Sääsküla oja kaldal. Küla ja oja vahel lookleb Aravete-Albu tee. Seepärast ongi majad vaid ühel pool teed, sest teisel pool on oja ja oja taga soine võserik. Sadakond aastat tagasi oli igal talul oma sillake, mis viis teisele poole oja, kus asusid küla heina- ja karjamaad. Nõukogude ajal sillad lagunesid või lõhuti, kui mitteolulised. Eesti vabariigi saabudes hakati tagastama endistele omanikele või omanike järeltulijatele võõrandatud metsa- ja karjamaid. Taas tekkis põhjuseid üle oja saada. Vanahansu talu perenaine Ilmi Kalamann rääkis kohe oma abikaasale Uudole, et sild tuleb tema kunagises kohas taastada. Läks kümme aastat, kuni Uudo võttis koos lapselapsega ette ja tegi purde valmis. Purre, mis sai külarahva hulgas nime perenaise Ilmi järgi, oli nii kitsas, et arglikumad inimesed sealt üle käia ei julgenud. Peatselt see lagunes ja tekkis vajadus uue silla järele. Uus, 2010. aastal valminud Ilmi sild sai laiem ja tugevam. Jalakäijate sild toetus palkidele, mis tegid sillast turvalise ja kindla tee. Ometi oli seegi sild vaid nädal peale 2018. aasta kevade saabumist pooleks vajunud ja jõkke kukkunud. Külamehed võtsid hoogu ja sel kevadel rajati Sääsküla ojale juba kolmas sild, mis on eelnevatest kõige kapitaalsem, sest betoontalad toetuvad betoonplokkidele. Betoontaladele risti on asetatud terassilaudadest sillakate. Silda ääristab tugev käsipuu. Materjalid hangiti ja sild ehitati valmis kogukonna tööna. Silda valvab puust krokodilliskulptuur. 14. aprillil toimus külarahva osalusel uue Ilmi silla pidulik avamine. Kõnet pidasid Uudo Kalamann ja külavanem Meelis Kaseväli. Esimesena ületas uue silla nimeomanik Ilmi Kalamann. Sild viib küll ojatagusesse metsa, kuid sel on ka niisama mõnus istuda ja vaadata, kuidas oja voolab ja kalad ujuvad. Esimene vettehüpegi sai sillalt tehtud, kui noor konn sealt vette kargas. ARNIKA TEGELMANN Türi vallas peetakse juba aastakümneid Laululinnu-nimelist lauluvõistlust eelkooliealistele lastele, Paides on Lauluhäll. Järva valla laste ja noorte esimene Lauluhääle nime kandev lauluvõistlus toimus 16. aprillil ja selle võttis korraldada Imavere rahvamaja. Imavere kultuurispetsialist Õnnela Lees hindas, et vallas on väga häid lauluõpetajaid, kuid kõik lauluvõistlusele ei tulnudki. Näiteks polnud Järva-Jaani piirkonnast ühtegi lauljat. Lastega välja tulla on tohutu töö. See on osa meie laulukultuurist: kui ei ole solisti, pole koorilauljaid ja ka kuulajaid, ütles ta. Mõnes paigas (Koigis, Imaveres ja Albus) korraldati ka piirkondlik lauluvõistlus. Piirkonnast võis valla lauluvõistlusele saata kaks lauljat igast vanuserühmast, vanuserühmi oli kuus. Imaverre võistu laulma tuli 40 laululast tosina õpetaja juhendamisel. Esitusi hindasid naabrid Lääne-Viru makonnast ehk Kiltsi põhikooli muusikaõpetaja Eve Põldmaa, Väike-Maarja gümnaasiumi muusikaõpetaja Ly Ipsberg ja Rakke kultuurikeskuse juht Rene Põllumaa, kõik nad tegelevad ka samalaadsete lauluvõistluste korraldamisega, juhendavad ansambleid, koore ja soliste. Kõige tasavägisem vanusegrupp oli 11-13aastastel lauljatel, kust maakonnavooru pääsesid Aleksandra Loorits (vasakult), Johanna Randmäe, Joosep Jürissaar, Meribel Tšetšotka ja Matilde-Meelimari Mänd. 17-19aastaseid noori esindas sel korral vaid üks laulja Hendrik Soovere Imavere põhikoolist, kes esitas Saaremaa valsi ehteestlasliku tõsidusega ning pälvis sellega eripreemia. 14-16aastaste vanuserühmas oli lauljaid viis. Näiteks Õnnela Rodendau Albust oli valinud tõsise pähkli, Heini Vaikmaa On läinud aastad, mis viis ta ka maakonnavooru. Mida nooremast vanuserühmast lauljad olid, seda elavamaks ja rõõmsamaks esitused muutusid. Kolmeaastaseid laululapsi sedapuhku polnud, kuid samasse vanuserühma kuuluvad nelja-aastased olid tõelised rõõmupallid ja mis peaasi esinesid julgelt. Et kevadtuul oli tuisanud ringi ka lauljate seas, oli nii mõnelgi laululapsel hääl kähe. Suur tänu õpetaja Eha Kalvikule, kes seda märkas, esituse seisma jättis ja palus lapsel hääle puhtaks köhida. Sai palju parem! Kõige tasavägisem oli11-13aastaste vanuserühm, kus laval olid väikesed staarid, kes ei peljanud, mikrofon käes, laval lugusid jutustada niivõrd emotsionaalseid esitusi kuuleb harva. Seepärast saatsid hindajad sellest vanuserühmast edasi koguni viis lauljat. Meribel Tšetšotka andis laval Andrew Lloyd Webberi Mälestust esitades terve etenduse ja sai hindajatelt kiita ilusa vibraato eest. Ilmeka esituse eest teenis suure aplausi Aleksandra Loorits tema esituses kõlas Elo Kongo Kõikide laps. Musikaalsuse eest tunnustas žürii Johanna Randmäed, kes üllatas Priit Pajusaare lauluga Aeg, teda toetas juhendaja Teele Tali. Joosep Jürissaar Imaverest esitas aga Hans Hindpere kelmika laulu Kevad Kadri orus, teda toetasid tütarlasteduo, rütmipill, õpetajad Alan Beck kitarril ja Õnnela Lees klaveril. Hindajad tundsid kadedust selle üle, et 40 lauljast 1/5 ehk kaheksa olid poisid. Joosepi juhendaja Õnnela Lees ütles, et poisid leiavad võimaluse kõige muu kõrvalt ka rahvamajas muusikastuudios käia. Alustasime nelja poisiga Järvamaa poiste laulupäevalt, mis toimus jaanuaris Türil. Esinemisi tuleb ikka ette. Kuna nad on ka pillimehed, siis nad saadavad vahel ka teisi, ütles Lees. Joosep kinnitas, et laval seista ja laulda polnud üldse õudne. Päeva kokku võttes ütles Ly Ipsberg, et hindajad said suure elamuse, ja tänas õpetajaid vahva lauluvaliku eest. Olen ise mitukümmend aastat lauluvõistlusi korraldanud ja sain siit täna nii mõnegi laulu, ütles ta. Tema sõnul oli hea, et lapsi saadeti ainult naturaalpillidel, sest klaver toetab hästi lapse häält. Vahel võib ka mitte toetada, aga see sõltub õpetajast. Lauljatele soovis ta rohkem julgust ja emotsionaalset energiat. Tundke end laval vabalt, soovitas ta. Kõik osalenud 3-4aastased Järva valla laululapsed said tiitli Lauluhäälekesed 2019 Criselle Milder (juhendaja Reet Kaljula) Kaisa Ketlin Laht (Easti Leinart) Tikva Tikerpalu (Sirje Grauberg), eripreemia Heleriin Rõlkov (Eha Kalvik) Mirelle Kaljusaar (Eha Kalvik) Vanuserühmade parimad, kes pääsesid esindama Järva valda Järvamaa laste ja noorte lauluvõistlusel Laulukaar 2019 3. mail Paides 5-7aastased Arabella Laud (Eha Kalvik) Sofia Lisell Flink (Aino Linnas) Sädeli Rodendau (Kaja Kraav) Lauluhääl 2019 tulemused Greete-Ly Kulp (Reet Kaljula) Adeele Toodre (Sirje Grauberg) 8-10aastased Brenda Nõva (Ene Puhmaste) Teet Kustav Paarmaa (Kaja Kraav), eripreemia enda saatmise eest ukulelel Lukas Martti Teas (Õnnela Lees) Marii Kutsar (Sirje Pääslane-Tippi) Annabel Saavan (Evely Traublum- Rambi) eripreemia väga hingestatud esituse eest pälvis Lilith Lilletai (Liana Kullasepp) 11-13aastased Matilde-Meelimari Mänd (Liana Kullasepp, eripreemia energilise ja lauljaid toetavad klaverisaate eest) Meribel Tšetšotka (Sirje Grauberg) Johanna Randmäe (Teele Tali) Aleksandra Loorits (Ene Puhmaste) Joosep Jürissaar (Õnnela Lees) eripreemia emotsionaalse esituse eest Alide Kristine Alba (Aino Linnas) 14-16aastased Õnnela Rodendau (Kaja Kraav) Tormi Bäärt (Õnnela Lees) Karl Ilmar Loog (Õnnela Lees) 17-19aastased eripreemia Hendrik Soovere (Õnnela Lees)

Järva vallal on külalistele palju pakkuda ARNIKA TEGELMANN 60% kõikidest läinud aastal Järva maakonda külastanud turistidest külastas Järva valda, Paide ja Türi järgnesid võrdse 20 protsendiga. Karjalaskepäeval 1. aprillil kogunesid Vargamäele Järvamaa turismiettevõtjad ja -edendajad, et võtta kokku möödunud turismiaasta. Järvamaa Tursimiinfokeskuse infokonsultandi Piret Sihveri sõnul sai täidetud aasta tagasi võetud eesmärk pakkuda aasta jooksul teenuseid 200 000 turistile kokku külastas meie turismiettevõtteid 201 448 klienti (aastal 2017 oli kliente 192 216). Atraktsioonide ja vaatamisväärsuste külastatavus tõusis 5% ja majutuasutuste külastatavus 6%. Aktiivseid tegevusi pakkuvatest ettevõtetest kasvatasid oma teenuse tarbijate arvu Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus ja uute teenustega Kassiaru puhkemaja. Muuseume külastati aga vähem: kui 2017. aastal oli külastajaid kokku 69 000, siis eelmisel aastal külastas 14 muuseumi 66 482 inimest ehk külastajate arv langes 4%. Ka Järva vallas asuvate muuseumide külastatavus reeglina vähenes. Näiteks A.H.Tammsaare muuseumi külastas läinud aastal 13 383 inimest, aasta varem oli külastajaid 14 686. Eesti Piimandusmuuseumis käis 2017. aastal 6620 ja mullu 6439 inimest. Aravete külamuuseumil oli külastajaid vastavalt 824 ja 464 ning Eesti Vabadussõja ekspositsiooni Müüsleris uudistas 2017. aastal 1200 ja mullu 896 inimest. Johan Pitka tubamuuseumis käis läinud aastal 43 ja aasta varem 95 huvilist. Päinurme koduloomuuseumi külastajate arv aga veidi tõusis (2017 623 ja 2018 638), sama ütlevad arvud ka Järva- Jaani kinomuuseumi kohta, mida külastati 2017. aastal 1520 korral ja eelmisel aastal 1797 korral. Kokkuvõtte tegemisel küsitles Sihver 36 Järva maakonna muuseumi, mõisa, teemaparki ja aktiivse puhkuse pakkujat ja saatis päringu 45 majutusettevõttele. Tema sõnul oli andmeid 60% Vaatamisväärsuste külastamine piirkondade järgi Türi vald 10 objekti Paide linn 5 ojekti Järva vald 22 objekti 38% 19% 20% 20% 43% Majutus Järva vald 19 ettevõtet Paide linn 11 ettevõtete Türi vald 15 ettevõtet Järvamaa turismiaasta 2018 piirkonniti 13 718 101 576 Järva vald 5966 34 675 Paide linn Majutus Vaatamisväärsuste külastatavus 33 165 saada vaevaline, puudu jäi viie atraktsiooni ja seitsme majutusasutuse statistika. Seitse andmeid andnud Järvamaa mõisa võtsid vastu 21 913 külalist. Järva valla mõisatest külastas Koigi mõisa 2017. aastal 2304 ja 2018. aastal 2017 inimest, Albu mõisa külastajate arv kasvas pea poolesaja võrra 546 külastajalt 2017. aastal 607 külastajani läinud aastal. Järva vallas Koerus asuv Aruküla mõis andmeid ei edastanud. Suvekuudel tegeleb seal turistidega talvel samas häärberis õpetajaametit pidav Anne Muhk, kelle sõnul külastajaid jagub eelmisel suvel riietus ta mõisaprouaks 15 päeval ja külastajaid oli kokku ligi 2000 (2017. aastast oli kirjas 2221 külastajat). Seal hulgas pulmalised, sünnipäevalised ja mõisakontserdite külastajad, kellele oleme oma maja ja selle lugu tutvustanud, täpsustas ta. Enamasti käiakse külastusmängu Unustatud mõisad päevadel või tulevad sõpruskonnad, kes reisivad mööda Eestit. On ka ekskursioone, kes varem aja kokku leppinud, ja juhuslikke külastajaid minu telefoninumber on ukse kõrval akna peal, helistajaid on. Enamasti on külastajaid eestlased, kuid sekka satub ka soomlasi (eelmisel suvel käis Soome Tuglase seltsi rahvas). Vahel tuleb ekskursiooni läbi viia ka vene või inglise keeles, ütles Muhk. Eelmisel suvel tekitas külastajates kõige rohkem elevust ühe vana pildi lugu, mille juurde Anne Muhk pajatas järgmist: Mõisa saali seinal rippus nõukogude ajal Lenini pilt. Kui see aeg läbi sai, võttis õpetaja Mait Raudsepp pildi maha, aga see libises käest ja raam purunes. Lenini pildi alt paistis veel teinegi pilt Lenin. Selle alt veel kolmaski pilt ikka Lenin! Ja kui Raudsepp hakkas asja lähemalt uurima, tuli eelmiste alt välja veel kolmaski Lenin ja kõige alt... Konstantin Pätsi pilt. Kogu pildiseeria oli eelmisel suvel külastajatele vaadata. Uno Aan annab meile Koeru muuseumi kogudest erinevaid eksponaate, paneme need ühte klassiruumi kõigile vaadata. Sel suvel näitame Uno abiga kooliteemalist väljapanekut. Turismiaasta kokkuvõtte tarvis küsitletud teemakohtade, -parkide ja aktiivse puhkuse pakkujatest (13) on endiselt ületamatu Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, mis tõi piirkonda rohkem kui pooled selle kategooria turistid (45 709, kokku maakonnas 81 021) ja kasvatas aasta varasemaga võrreldes keskuse külastajate arvu 9205 inimese võrra. Külastajaid käis rohkem ka Kilplaste külas (vastavalt 10 353 ja 10866), Aravete kardi- ja vabaajakeskuses (6600 ja 7262), Matkapesa matkadel (167 ja 190) ja Türi-Tamsalu matkateel (163 ja 214). MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee juhatuse liige ja giid Tõnu Taal MAJANDUS 5 Anne Muhk 12 348 Türi vald vaatas numbrite taha. Eelmisel kevadel kulges jüriöö märgutulede kett mööda Türi-Tamsalu matkateed Järva-Jaanini, sealt edasi mööda maanteed. Veel korraldasime matkapäeva, kus ühte päeva mahtus kaks matka: esimene viis koos matkasaatjaga 35kilomeetrisele teekonnale, kus külastasime Wile farmi, Kirna mõisa, Eesti Jalgrattamuuseumi Väätsal ja lõpetasime Paide tegevuskeskuses. Teine seltskond, kes tahtis ainult rattaga sõita, startis Türilt 65 kilomeetri pikkusele teekonnale Tamsalu poole, mis kulges suures osas mööda vana raudteetammi kokku osales sel päevale ligi poolsada inimest, ütles Taal ja lisas, et sel aastal tuleb juba seitsmes matk Türi- Tamsalu matkateel ja see toimub 4. augustil. Kogu info on olemas ka meie kodulehel www.matkatee.ee. Neid, kes ise sellise matka ette võtavad, pole me registreerinud. Igal aastal käin mitu korda teed korrastamas. Naabruses elavate inimeste sõnul liigub sel teel inimesi kogu suve. Taal kutsus veel 4. mail Teeme ära! talgupäevale Esna vanasse vallamajja. Õhtul kell 19 on väike pidu ka, lubas ta. Järvamaa majutuste aastat iseloomustas statistikaameti andmeil 63% majutatute arvu tõus, mis on saavutatud suuresti haldusreformiga. Kui see kõrvale jätta, siis ööbijate arv tõusis maakonnas 6% ja jääb 32 032 ööbija kanti. Juurde tuli maakonda ligi 40 uut voodikohta, samas kaks suuremat majutusasutust 2018. aastal külalisi vastu ei võtnud. Kokku on hetkel maakonnas 45 majutusettevõtet üle 1000 voodikohaga. Suurim ööbijate arv oli Valgehobusemäel, Metsajõe puhkemajal ja Nelja Kuninga hotellil. 60% kõikidest maakonda külastanud turistidest külastas Järva valda, Paide ja Türi järgnesid võrdse 20 protsendiga. Enampakkumise teade Järva Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks. 1. Võõrandatava vara kirjeldus: 1.1. Männi haljasalal, asukohaga Albu küla, Järva vald (kinnistu nr 2767436, katastritunnus 12901:003:0227, hinnanguline raiemaht 144 tm) ja Männi haljasalal 2, asukohaga Albu küla, Järva vald (kinnistu nr 2767436, katastritunnus 12901:003:0226, hinnanguline raiemaht 1052 tm) ) kasvava metsa raieõigus vastavalt kehtivatele metsateatistele. 2. Võõrandamise tingimused: 2.1. raiejäätmed veetakse langilt ära ja kuuluvad ostjale; 2.2. raie tegemise, saadud puidu väljaveo ja raielangi puhastamise tähtaeg on 15.09.2019; 2.3. võõrandatava raieõiguse hind tasutakse müüjale enne raie alustamist; 2.4. ostja peab hoidma oma kulul korras teed ja kvartalisihid, kus toimub metsavarumine ja sellega seotud tegevus (metsamaterjali kokkuvedu); 2.5. ostja peab parandama oma kulul raieõiguse teostamise käigus lõhutud aiad, teed ja muud rajatised, eemaldama oma kulul veekogudest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt raiejäätmed, mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus; 2.6. ostja peab puhastama oma kulul raielangi väheväärtusliku puu ja põõsastiku võsast, et võimaldada selle ala uuenemist või uuendamist väärtuslike puuliikidega, säilitama kõvade lehtpuude ja okaspuude järelkasvu ning vältima harvendusraietel alles jäävate puude juurte silmnähtavat kahjustamist. 3. Alghind, osalustasu ja tagatisraha: 3.1. pakkumise alghind on 50 000 eurot; 3.2. pakkumise osalustasu on 100 eurot ja tagatisraha 5000 eurot; 3.3. osalustasu ja tagatisraha tasuda avalduse esitamise tähtajaks Järva Vallavalitsuse arvelduskontole SEB Pank EE211010702000622006 või Swedbank EE222200001120105842, selgituseks märkida Männi haljasalad ; 3.4. osalustasu ei tagastata, tagatisraha tagastatakse pärast pakkumise lõppu 10 tööpäeva jooksul, enampakkumise võitjale tagastatakse tagatisraha pärast raietööde teostamist ning raielangi üleandmist; 4. Pakkumise tingimused: 4.1. pakkumised esitada digitaalselt allkirjastatult märksõnaga Männi haljasalad e-posti aadressil info@jarva.ee hiljemalt 30.04.2019 kell 12:00; 4.2. pakkumine peab sisaldama: 4.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 4.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 4.2.3. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 4.2.4. pakkumise esitaja allkiri; 4.2.5. esindaja volitusi tõendav dokument; Informatsioon ja maa-alaga tutvumine tööpäeviti kell 08:00-17:00, kontakt piirkonnajuht Kuldar Tammik, tel 553 3988, kuldar.tammik@jarva.ee. Järva Vallavalitsuse 09.04.2019 korraldusega nr 232 kehtestati Järva valla Imavere küla Viljandi mnt 11 kinnistu osa detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on planeerida Järva vallas Imavere külas asuva Viljandi mnt 11 kinnistu (23401:001:0281) ca 0,9 ha suurusele osale olemasoleva hoonestuse loogilise jätkuna uus korrusmaja koos vajaliku taristuga. Planeeringualale soovitakse rajada 3-korruseline üürimaja, millega soovitakse leevendada piirkonna üüripindade puudust. Planeeritav üürimaja on peamiselt mõeldud noortele ning samuti ka piiratud liikumisvõimega inimestele, kelle tarbeks rajatakse elamule vajalikud lahendused liiklemiseks ratastooliga. Planeeringulahendusega olemasolevat krundijaotust ja sihtotstarvet ei muudeta. Vastavalt Imavere valla üldplaneeringule (kehtestatud Imavere Vallavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 13) asub planeeritav ala tiheasustusega alal, mis on reserveeritud haljasala ja parkmetsa maaks. Imavere valla üldplaneering näeb ette, et üldplaneeringuga planeeritakse valla ruumiline ja maakasutuslik areng üldisel tasemel. Käesoleva üldplaneeringu tulemusel ei toimu kohest maaüksuste sihtotstarbe muutmist, vaid maa-alad reserveeritakse mingiks kindlaks otstarbeks. Praegust maa-alade sihtotstarvet ja funktsiooni ei muudeta koheselt, maaomanik saab maa-ala praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil kasutada seni, kuni ta seda soovib. Seega on detailplaneering kooskõlas Imavere valla üldplaneeringuga, sest maa-ala praegune sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa ning detailplaneeringu käigus seda ei muudeta. Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ning looduskeskkonnale. Kehtestatud detailplaneeringu korraldusega saab tutvuda Järva valla geoportaalis EVALD: https://service.eomap.ee/järvavald/#/planeeringud/planeeringud/25 ja Järva valla veebilehel http://jarvavald.kovtp. ee/detailplaneeringud-2019 ning tööpäevadel (E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00) Imavere teeninduskeskuses (Viljandi mnt 11, Imavere küla).

6 KOOLIELU Enampakkumise teade Järva Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise hoonestatud kinnistu võõrandamiseks aadressil Mõisa tee 12, Järva-Jaani alev, Järva vald. 1. Võõrandatavavara kirjeldus: 1.1. registriosa nr 40050, katastritunnus 25701:001:0311, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100 % pindala 731 m2; 1.2. kinnistul asub mittetöötav veetorn (ehitusregistri kood 220676514). 2. Võõrandamise tingimused: 2.3. vara ostuhind peab olema tasutud enne müügilepingu sõlmimist; 2.4. kõik vara omandiõiguse üleminekuga seotud kulub kannab ostja; 3. Alghind, osalustasu ja tagatisraha: 3.1. pakkumise alghind on 1000 eurot; 3.2. pakkumise osalustasu on 10 eurot ja tagatisraha100 eurot; 3.3. osalustasu ja tagatisraha tasuda avalduse esitamise tähtajaks Järva Vallavalitsuse arvelduskontole SEB Pank EE211010702000622006 või Swedbank EE222200001120105842, selgituseks märkida Mõisa tee 12 ; 3.4.enampakkumisel ostuõiguse omandanud isiku makstud tagatisraha arvestatakse ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. Makstud tagatisraha ei tagastata isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale. Osalustasu ei tagastata. 4. Pakkumise tingimused: 4.1. pakkumised esitada digitaalselt allkirjastatult märksõnaga Mõisa tee 12 e-posti aadressil info@jarva.ee hiljemalt 30.04.2019 kell 12:00; 4.2. pakkumine peab sisaldama: 4.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 4.2.2. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 4.2.3. pakkumise esitaja allkiri; 4.2.4. esindaja volitusi tõendav dokument; Informatsioon Uku Talvik, piirkonnajuht, tel 5307 0895, uku.talvik@jarva.ee. Pruunid munad panid fantaasia proovile Ülestõusmispühade-eelse nädala alguses said Koeru lasteaed Päikeseratas, Koeru keskkool ja Koeru perekodu toreda kingituse: osaühing Äntu Mõis kinkis neile 720 mahemuna. Äntu Mõisa juhatuse liige, koerulane Lauri Bobrovski ütles, et kuna firma tegutseb Lääne-Virumaal, said pühade eel mune värvida ka VäikeMaarja, Rakke, Simuna, Avinurme, Kulina ja Roela koolid ja lasteaiad, kokku jagati lastele ligi paar tuhat muna. Seda selleks, et lapsed saaksid munade värvimisest ja koksimisest rõõmu tunda. Bobrovskil saab seda firmat juhitud aasta ja need lihavõtted olid talle seal esimesed. Aastaga on firma tubli kukesammu edasi astunud. Kanalas on veidi alla 15 000 muneja, kelle söötmine moderniseeriti. See teeb töötajate töö lihtsamaks. Ka pakilised võlgnevused said likvideeritud. Aga see, et firma normaalselt toimima hakkaks, on mitme aasta protsess, ütles Bobrovski. Tarbijad eelistavad enne lihavõttepühi valgeid mune. Et Äntu Mõisa kanalas peetakse aastast 2014 ainult Lohmann Browni kanu, siis, nagu nimigi ütleb, olid munad pruunid ja nende värvimine nõudis suuremat leidlikkust. 17. aprilli hommikul kogunes Koeru keskkooli 2.b klass valitsejamajja mune värvima. Õpetajad Kerle ja Eve uurisid eelnevalt internetist, kuidas seda oleks kõige põnevam teha. Plaan oli kasutada köögivilju. Loomulikult sibulakoored! Ainult et kasutada võib nii kuldsete kui ka punaste sibulate koori ja need tuleb enne hästi peenikeseks hakkida. Punase peakapsa lehtedega keedetud valged munad värvusid internetis siniseks, aga õpetaja Evel, kes tegi kodus proovivärvimist ja lastele näidisedki valmis, see ei õnnestunud. Proovime ikka! Siis veel tilli, punapeeti, köömneid, kuuseoksi, riisiteri, mõni laps oli kaasa võtnud elupuulehekesi, mis võiksid munakoorele ilusa mustri jätta, kui need niidi või värvilise lõngaga muna külge kinnitada. Kogu see kraam tuleb koos munaga soki või suka sisse pista (see peab olema õhuke, aga veelgi paremini sobib võrksukk). Kõige lõpuks tuleb sokile sõlm peale saada nii, et muna koos lisanditega oleks sokis võimalikult tihkelt koos nagu hiljem selgus, oli just see edu võti. Kõike seda tuleb teha hellalt munad ju! Õpetaja Eve katsetas kodus proovimune värvides, et tubli sorts äädikat keeduvette muudab pruuni muna koore valgeks ja sukamuster jäi peale. Õpetaja Kerle jagas lapsed gruppidesse ja munalooming võis alata. Sokkides munad paigutati vastavalt gruppidele pottidesse, kuhu lisati veel ohtralt kapsalehti ja sibulakoori. Siis veidi kannatust ja... Häärberist saabus 4.a klassi juhataja Anne Muhk koos õpilase Mirkoga, et nende klassi 11 õpilase ( Üks küll puudub, 4 a klassi marjadega värvitud munad. 2.b klassil õnnestus aedviljadega jätta ka pruunidele munadele toredaid mustreid. aga värvime talle ka, ütles õpetaja Anne) munad ära keeta. Värvimismaterjal oli neil aga hoopis teine marjad. Kasutasime arooniaid, mustikaid, maasikaid, punaseid sõstraid, sibula- ja avokaadokoori ning piparmündi ja melissilehti, selgitas Mirko ja lisas, et see polnud raske töö. Midagi panime veel, tuletas meelde õpetaja Anne. Meenus, et nad kasutasid ka villast lõnga, nagu õpetaja lapsepõlves. Nele oli kodus nii teinud ja võttis lõnga kaasa, lisaks ka mõned kalanhoeõied, ütles õpetaja Anne. Munad pakkisid nad riidetükkidesse, sidusid kinni ja kirjutasid nimed peale. Ja et tulemust saaks võrrelda, muretses õpetaja Anne lisaks pruunidele ka karbitäie valgeid mune. Suur munakogus nõudis suurt potti ja munakeetmine edenes visalt. On lootust, et homseks hakkavad keema, ütles õpetaja Anne. Esmalt kees valmis teise klas- 3.b klass värvis juba keedetud mune ja kasutas selleks erinevaid munavärve (kuuma või külma vette lisati sorts äädikat ja muna pisteti sisse), spetsiaalseid munavärvimise vildikaid ja liimi ning värvilisi nonparelle, millega tavaliselt kaunistatakse kooke või mida puistatakse jäätisele. si laste looming. Põnev oli pakke lahti lõigata. Oh vaata, kui ilus! või Vaata minu oma kui ilus! kostus igast klassi nurgast. See oli Koeru koolil esimene kord koos terve kooliperega mune keeta (osade klasside tarvis keetsid munad ära kooli kokad), värvida ja koksida. Va- rem oleme küll toonud näitusele kodus värvitud mune eelmiselgi kevadel oli näitus, ütles õpetaja Kerle ja lisas, et sellest võib kujuneda traditsioon. Kutsusime ka Lauri Bobrovskit meiega koos mune värvima. Ta ei saanud, aga lubas tulla järgmisel aastal.

KOOLIELU 7 IT-nohikud süstivad noortesse tehnoloogiavaimustust Aravete keskkooli üheksandikud riistvaralaboris. Aprillis tuuritab mööda Eesti väikekoole Geeks on Wheels projekt, mille raames tutvustavad IT-tudengid noortele inspireerivat tehnoloogiamaailma. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudengid suundusid projektiga Geeks on Wheels ehk Nohikud Ratastel Aravete (11. aprillil), Kanepi, Kauksi ja Alatskivi kooli, kus korraldasid õpilastele programmeerimise riistvara-, tehnikaja motivatsioonilaboreid ning tutvustasid vingeid tehnikavidinaid, mida sai ise järele proovida näiteks avastada põnevat virtuaalreaalsusmaailma. Lisaks said õpilased oma täpsuse ja osavuse panna proovile Xbox-i võistlustel, kus parimaid ootasid auhinnad. Aravete keskkooli õpilasomavalitsuse president Karet Härm ütles, et töötubasid 7.-12. klasside õpilastele oli erinevaid ja huvi suur. Kaasati ka 4. klassi õpilased. Oli motivatsioonitöötuba, teises räägiti arvutitest ja tarkvarast, kolmandas õpetati programmeerimise algtõdesid. Ühe tunni ajal oli Marten Meikopi loeng, ta rääkis oma karjäärist ning tõi oma elust näiteid, miks on kasulik õppida IT-d, meenutas Karet. Teise tunni ajal saime, virtuaalsed prillid peas, ühes vanas majas toast tuppa kolada. Lisaks prooviti kätt 3Dmänge mängides. Geeks on Wheelsi peakorraldaja Lars Asi sõnul on nohikute eesmärk motiveerida õpilasi IT-maailma avastama ja tehnikaoskusi kasulikult ära kasutama, aga panna ka noori kaaluma IT-erialasid karjäärivalikuid tehes. Eelkõige tahtsime innustada 5.-12. klasside õpilasi, kuid oodatud olid ka nooremad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kes infotehnoloogiast rohkem teada tahtsid. Õpetasime mängides ja ise läbi proovides näiteks seda, kuidas arvutit lahti võtta ja tagasi kokku panna, kuidas kirjutada koodi, aga ka seda, kuidas tehnikaga ümber käia, rääkis Asi. Projekti korraldaja Eva Ikkoneni sõnul on Geeks on Wheelsi projekti eesmärk näidata õpilastele, et IT on valdkond, kus võivad end mugavalt tunda kõik noored. Tehnoloogia tähtsus aina kasvab ning inimestel tuleb sellega sammu pidada. Loodame, et õpilased võtavad õpitubadest saadud tehnikavaimustuse koju kaasa ning nakatavad sellega ka oma vanemaid, ütles Ikkonen. Tuuri raames toimuvatel koolipäevadel pakkus meelelahutust Xbox Kinect mängukonsool, mis jälgib mängija kehaliigutusi ja kannab need edasi mängus tegutsevale tegelaskujule. Õpilased said oma täpsuse ja osavuse proovile panna võistlustes. Geeks on Wheels ehk Nohikud Ratastel on tudengialgatus, mis toimus esimest korda 2013. aastal. Nohikute eesmärk on jagada ärksatele koolinoortele tehnoloogiavaimustust ja teadmisi ning käia koolides tõmbekeskustest väljaspool. Projekti aitavad korraldada Microsoft Eesti, Nissan, Finestmedia, Photopoint jt. 5. aprillil Koeru keskkoolis toimunud õpilaste omaloominguliste tantsude võistlusel esitasid õpilased tänapäevaseid hiphop- ja räpptantse tõestamaks, et moodne tantsukultuur paneb noored liikuma ning annab neile võimaluse end tantsu kaudu väljendada. Tantsuvõistlusel astusid üles kõik klassid. Iga vanuserühma parimad ja peaauhinna saaja kõige muljetavaldavama esituse eest valisid välja hindajad Marita Kutsar, Kätlin Merisalu, Roger Tibar ja Andriana Lomakina. Grand prix teenis välja 10. klass kavaga Abipolitseinikud (pildil). Imaveres, Eesti Piimandusmuuseumi pargis 14. Piimapäeva Grillfest Järvamaa meistrivõistlused grillimises Päevajuhid: Auris Rätsep (Grillfest) Meelis Välimäe (Piimapäev) grillima@grilliliit.ee tel 5804 4444 anneli@piimandusmuuseum.ee tel 5300 8485

8 KODULUGU Meenutusi esimeselt üldlaulupeolt HERBERT LAST koduloolane 1869. aasta laulupeo organiseerijaks olid Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) ja Vanemuise selts. Jannsen sai selle mõtte baltisaksa laulupidudelt, mis toimusid Tallinnas 1857. aastal ja uuesti 1866. aastal. Jannsen nägi koorilaulus häid võimalusi tärkava Eesti rahvusliku liikumise edendamiseks. Ta õhutas oma Eesti Postimehes köstreid ja kooliõpetajaid asutama kirikute juurde mees- ja segakoore. Nii tegutses Järva-Jaanis pastor J. Gebhardti juhtimisel meeskoor, kuid laulupeole ei sõidetud arvatavasti majanduslikel põhjustel (Järvamaa II kõide, lk 355). Amblas pani 1867. aastal pastor Al. Leopold Paulsen (1804 1877) kooliõpetajaist kokku meeskoori, kes käis igal nädalal pastoraadis harjutamas. Türil oli 1868. aasta sügisest meeskoor köster-kooliõpetaja Mihkel Koigi (1846 1893) juhatusel. Koeru meeskoori juhiks sai 1869. aastal elementaarkooli õpetaja Wilhelm Tuglas (1840 1905), keda abistas Koeru kiriku köster Reinhold Tuglas. (1820 1891). Järva-Peetri koori juhtis kõster Adolf Luck (1833 1913), kes ise oli kõlava häälega tenor. Koeru kihelkonna Kellamäe küla Kubja talu peremees Gustav Vilmansen (1845 1909) Ambla meeskoori esindus koos 1869. aastal valminud laulupeolipuga 1923. aastal. Ajakeskus Wittenstein Järvamaa muuseum meenutab: Läksin siis ka mina Koeru meeskoori laulma. Kooris laulsid kihelkonna vallakoolide õpetajad: Puhmu õpetaja Mihkel Pohla, Vahuküla õpetaja Jüri Kruusberg, Ervita õpetaja Andres Ahrenschild ja teised. Laulmas olid ka taluperede pojad: Visusti külast Willem Viitman Künsa talust jt. Olid ka Koeru aleviku käsitöölised: sadulsepp Adolf Duglas, pagar Stegemann. Üldse oli kooris üle 20 mehe. Tartu laulupäev aga erutas. See andis võimaluse suuremaks rahva kokkusaamiseks. Raudteed Tartusse siis veel ei olnud. Sõitsime hobustega, terve koor koos mitme vankri peal. Oli ju vaja leivakott kaasa võtta, samuti ka hobustele toidumoon. Aruküla mõisast saime suured plaanvankrid, hobused olid enamikul talupidajatel omad. Ega lauljad üksi ei sõitnud, kaasatulijaid oli teisigi. Sõitjaist sai siis suur voor. Sõita oli lõbus, tehti nalja, lauldi ja hõisati. Nii rääkis Gustav Vilmansen oma pojale, Rõhu kooliõpetajale Ernst Vilmansenile (1878 1965), kes isa mälestused kirja pani (võetud Koeru muuseumi kooliajaloo kaustast). Tartusse saabus 46 meeskoori 822 lauljaga ja viis puhkpilliorkestrit 56 mängijaga. Majutusvõimalusi pakkusid lahked tartlased, hobused paigutati Tähe tänaval asunud Vanemuise seltsimaja hoovile. 17. juuni päeval kell 12 toimus Maarja kirikus esimene proov Aleksander Kunileidi juhatusel, mis läks üle ootuste hästi. Mehed jagati nelja häälerühma. 18. juuni hommikul mindi rongkäigus Toomeorgu, kus toimus jumalateenistus. Seejärel sammuti rongkäigus kooride ning Eesti- ja Liivimaa lippe kandes laulupeo paika Ülejõe parki. Järva-Peetri koori lipp oli valge, millel oli nimi Peetri ja aastaarv 1869. Paljud lauljad kandsid kodukihelkonna rahvariideid. Esimesel õhtul toimus vaimulike laulude kontsert. Teadustajaks oli hea häälega tenor Järva-Peetri köster Adolf Luck. 19. juunil toimus ilmalik kontsert 13 lauluga, nende hulgas kaks Al Kunileidi laulu Sind surmani ja Mu isamaa on minu arm Lydia Koidula sõnadele. Populaarseks sai ka Soome helilooja Friedrich Paciuse Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, millele Jannsen oli loonud lihtsad ja südamlikud sõnad. Eestikeelsed laulud võeti suure vaimustusega Järvamaa muuseumis säilitatakse lippu, millega Ambla koor käis 1869. aaastal I üldlaulupeol. Järva-Peetri laulukoori lipp 1969. aastal. kuulajate poolt vastu. Kuigi kogu päeva sadas vihma, oli peoliste vaimustus ülev, mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Südamlik oli Jakob Hurda peokõne, mis rõhutas vajadust rahvuskultuuri arendada. Kolmandal päeval, 20. juunil, oli ilm ilus. Vanemuise seltsi aias Tähe tänaval võistlesid 22 laulukoori. Esikohale tuli Estonia seltsi koor, teise koha sai Kursi koor ja kolmanda koha said Tartu-Maarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõhvi ja Koeru koor. Laulupeo lõpukõne pidas Johann Voldemar Jannsen, avaldades südamlikku tänu koorijuhtidele ja lauljatele. Pasunakooride pidulik mäng lõpetas eestlaste esimese laulupeo. Laulupeo kohta avaldas C. R. Jakobson laitva arvamuse: Saksa soost õpetaja eesti juubelipeo esimeheks, saksa laulud, kõik saksa värk! Eesti pidu, aga saksa juhatus! Lydia Koidula jagas Kreutzwaldile oma peomuljeid: Papa! Susisegu kadedad keeled ja suled, mis nad tahavad. See oli siiski Eesti pidu! Ambla ja Peetri meeskoori laulupeole kaasa võetud lipud on hoiul Järvamaa Muuseumis. Allikas 130 aastat eesti laulupidusid Tln, 2002 Laulupeotuli kulgeb ka läbi Järvamaa XXVII laulu-ja XX tantsupeo Minu arm TuleTulemine Järvamaal toimub 29. 30. juunil. Järvamaa saab tule Lääne- Virumaalt laupäeval, 29. juunil kell 10 Ambla kultuurikeskuse ees (Pikk tn 15), liigub sellega Paide linnas, Türi vallas ja Järva vallas ning annab tule üle Harjumaale esmaspäeval, 1. juulil kell 10 Mägede külas Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskuses. Järvamaa kultuuri nõukoja esimees Eva Linno ütles, et Järvamaal on saatemeeskonnas lisaks tule tehnilise meeskonna autole ja kaitseliidu maasturile Järvamaa vabatahtlikud tuletõrjujad, nende masinatele lisanduvad eri paigus muud liikumisvahendid. Järva vallas liigub peotuli läbi seitsme piirkonna: Ambla, Imavere, Koigi, Peetri, Koeru, Järva-Jaani, Albu. Tuleteekonnal tutvume meile oluliste laulu- ja tantsupeoga seotud kultuurilooliste inimeste ja paikadega. Tuleteekonna peatuspaikadesse on kutsutud kõik Järva valla inimesed, ütles Linno. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum ütles, et tuletulemise kaart on avalikuks tehtud, kuid täieneb infoga https://2019.laulupidu.ee/tuletulemine-2019/ Oleme kutsunud üles inimesi osalema Teeme ära! talgupäeval ning palunud neil TuleTulemise teekonnale jäävaid paiku koristada. Ehk hetkel on kaart avalik eelkõige selleks, et inimesed teaksid talgutele tulla või neid korraldada. https://2019.laulupidu.ee/ uudiskirjad/14-uudiskiri/interaktiivne-kaart-vaata-kus-saadsina-aidata-tuleteekonna-puhtaks-teha/ Järvamaal toimub talgupäev 8. mail kell 17 20 Järvamaa kultuurihiies Vargamäel. Eva Linno selgitas, et see on üks peatuspaik tuletulemise teekonnal, kuhu laulu- ja tantsupeo Minu arm tuli jõuab 30. juunil. Kõik abikäed on oodatud! Töökindad ja rehad palume endal kaasa võtta.

NOORED 9 Esimene tõsisem treeninguaasta tõi edu ARNIKA TEGELMANN Eks ole see talv juba suusatatud ka, ütleb möödunud hooajal erinevatel aladel 12 korda Eesti meistrivõistluste pjedestaalil seisnud Mehis Udam ja tunnistab, et temagi ootas kevadet. Kuigi suusatada tahaks nagu ka, tuleb kapist välja otsida rullsuusad ja jooksutossud, et alustada vundamendi ladumist uuele hooajale. Mehise medalid Eesti meistrivõistlustelt 2019 aastal. Lumelaud M16 Lumelauakross 2. koht Suusaorienteerumine M16 Tavarada 1. koht Sprint 3. koht Tavarada 3. koht Sprinditeade koos Maanus Udamiga 3. koht Murdmaasuusatamine M16 10km klassika 1. koht Klassikasprint 2. koht 10km ühisstart uisk 2. koht 10km uisk 3. koht Teatesõit Rico Rohi ja Jaan Kirsipuuga RR Suusaklubist 3. koht Mehis treenib Raido Rohi käe all RR Suusaklubis, kuid tema nõuandja, toetaja, sponsor ja võistlussuuskade (kaks paari uisu- ja kaks paari Fischeri firma klassikasuuski) määrija ja testija on ka isa Ilmar Udam, kunagi Eesti suusaparemikku kuulunud sõitja. Mehisel on seljataga väga edukas hooaeg. Medaleid Eesti meistrivõistlustelt tuli kokku 12 (talvehooajal 10: kaks kulda, neli hõbedat ja neli pronksi) nii suusatamises, suusaorienteerumises kui üks ka lumelauakrossis. Treenisin Valgehobusemäe Lumelauakoolis pargisõitu (see on Kelly Sildaru trumpala - toim), seal on kõik vajalik olemas, et Eestis tasemel olla. Aga välismaal on Eesti tingimustes treenides raske läbi lüüa, sest mujal on mitmekilomeetrised laskumised sõidad alla ja saad teha nii palju hüppeid ja reile järjest. Valgehobusemäel sõidad paarkümmend sekundit alla ja minuti üles, ütleb Mehis. Ilmar teab öelda, et treenerid siiamaani räägivad, et anne läheb kaduma, kui Mehis sel alal ei jätka. Orienteerub Mehis JOKA klubi all. Suusatamises on rada ees muudkui pane. Suusaorienteerumine nõuab ka kaardilugemisoskust ja mõtlemist, kuhu panna. Minu probleem ongi see, et lähen liiga kõvasti sõitma ja ei jõua nii ruttu kaarti lugeda. Tuleks natuke hoogu maha võtta. Puhta sooritusega saad kindlasti parema tulemuse, kui kiiresti, aga vigadega sõites, teab Mehis ja lisab, et spetsiaalselt orienteerumist ta ei treeni, vaid käib võistlustel ja õpib seal kaarti kasutama. Lisaks mõned laagrid. Mehis tunnistab, et kuigi isa pani ta suuskadele kaheaastaselt (Udamid elavad Valgehobusemäe lähistel), hakkas ta alles eelmisel suvel korralikult suusa trennis käima. Kolmandas klassis käisin jalkas, siis veel ujumis trennis. Ühel suvel ei käinud suusatrennis peaaegu üldse, käisin orienteerumisvõistlustel, ütleb ta. Möödunud hooajal käis ta trennis neli korda nädalas, laupäeval-pühapäeval on enamasti võistlused. Ehk kokku viis-kuus trennipäeva. Isa Ilmar meenutab, et samas vanuses tegi tema sama palju trenni. Viiendast kaheksanda klassini õppisin Tallinna 28. 8-klassilises koolis, kus üks klass oli tavaline ja paralleel spordikallakuga. Meie klassist käisid kõik trennis. Süsteem oli paigas. Oli Tallinna Lenini rajooni laste- ja noorte spordikool (selle järglane on Nõmme spordiklubi toim). Baas oli Haanjas Kurgjärvel, käisime seal laagris igal koolivaheajal ja kool võimaldas käia ka kooliajast nädala korraga, kui oli võistlusperiood või Tallinnas polnud lund. Põhitöö sai laagrites tehtud. Trenn oli meil iga päev, aga ma vist ei käinud iga päev, sain ka puhata. Mehis õpib Aravete keskkooli kaheksandas klassis, kus õpilasi on 12, neist suusatrennis käib kolm. Kõik koolivaheajad mööduvad neilgi laagrites. Suvel on ka neli-viis laagrit seal, kus on jooksurajad või saab rulli sõita, mitte ainult Eestis, vaid käime laagrites ka välismaal. Enne seda hooaega näiteks Poolas mägedes ja ka Norras käisime 700 meetri peal seal on teistsugused treeningutingimused kui Eestis. Sügisel käime Levil Põhja-Soomes, tavaliselt treenime seal paar-kolm nädalat. Tahtsime minna ka Norras lumele, aga lumi ei tulnud laagriks maha pidime ikka rulle sõitma, ütleb ta. Mulle sportlase elu meeldib saab palju reisida. Koolis on neljad-viied. Pärast laagrit teen mõned kontrolltööd järele. Kerge. Tavaliselt treenivad nad Aravete Kangrumäel (enamik jooksutrenne on siin) ja Aegviidus, Ahula ja Kaalepi vahel sõidavad rulli. Ilmar täpsustab, et parem on treenida Jäneda ja Aegviidu vahel, kus kergliiklusteed pikendati teisele poole raudteed ja on natuke tõusu. Kolmas koht on Valgehobusemäe 900meetrine ring. Seal on vastupidi on tõus ja siledat maad pole üldse. Sõidad tõusu ära, siis on laskumine, mis viib sind tõusu alla. Suhteliselt raske mõned üksikud trennid võiks nii teha. Igapäevaseks sõitmiseks on see liiga raske. Mehis arutleb ikka veel selle üle, mis võis olla sel hooajal edu taga. Sel aastal võistles ta oma vanusegrupis (15-16 a) aasta vanematega, tuleval hooajal aasta noorematega. Siis peaks tulemused veel paremaks minema? Ilmar seda mõtet ei toeta. 2018 aasta suve jooksuorienteerumine M14 Tavarada 2. koht Lühirada 3. koht Loodame, aga see ei ole alati nii. Eks vanemad poisid mõtlesid k,a et hakkavad võitma, aga tuli Mehis ja ka tema põhikonkurent Mark Markos Kehva Sparta Spordiseltsist on aasta noorem. Esimesed kaks kohta võtsime noortesarjas ära, kolmas oli vanem poiss, neljas oli noorem ja viies koht jälle vanem poiss ehk esimesest viiest kohast kolm võtsid ära nooremad poisid, täpsustas Mehis. Sport on selline. Alati pole nii, et mida rohkem trenni teed, seda paremini läheb, teab Ilmar. Targalt tuleb trenni teha, lisab Mehis. Mida see tähendab? Üle treenida ei tohi. Liiga vähe ka mitte. Treeningukavad teeb treener. Kui mõnikord olen liiga väsinud, näiteks nädal aega on kõvasti trenni tehtud ja käidud ka mõnel võistlusel, mida treeningukavas polnud, lubab treener kodus puhata. Ilmar tunnistab, et neid mõjutas omal ajal nn Vene kool. Venemaal on pikk pink, kõigile meestele pandi mahv peale. Kes ellu jääb, see võidab. Meie ei saa nii teha. Teinekord teed poole vähem ja mõtled, et nüüd mul küll tulemust ei tule pole nagu trenni teinudki, ja tulemus tuleb. Eesti suusatamisele oli see must talv, kuid isa ja poeg lahvatanud dopinguskandaalist omavahel suurt ei rääkinud. Kõige rohkem paneb mind nördima see vassimine. Kõige mehisem tegelane Veerpalude peres on pereema Angela, kes saadab välja pressiteateid, mehed on siiamaani kadunud. Kurb, et see nii on läinud, ütleb Ilmar. Ma olen kogu aeg arvanud, et doping oli üheksakümnendatel ja kahetuhandatel suht levinud ja mingis mõttes ei mõistaks ma hukka meie sportlasi, kui nad tunnistaks jah, me kasutasime dopingut. Aga mind tõsiselt häirib see, et neis ei ole nii palju mehisust see asi välja rääkida. Oli, mis oli medal on niikuinii piltlikult läinud. Mis see plekitükk seal kapis maksab, kui sel enam au juures pole. Aga au võiks mehel alles jääda, kui ta kõik ausalt ära räägiks. Mehise sõnul treener siiski rääkis sellest, et doping pole hea, et see on petmine teised teevad rasket trenni ja sina võtad mingeid aineid ja saad tänu neile head tulemused. Trenniisu tänu sellele juhtumile ei kadunud, pigem tuli tahtmine veel rohkem trenni teha, ütleb ta. Võiks proovida, kas löön suusatamises läbi või ei löö. Edasi õppida plaanib Mehis Audentese spordikoolis Otepääl, seda enam, et Aravetelt on seal poisse ees. Isa on mõttega päri, sest suure tõenäosusega tuleb keskkooli niikuinii kodunt kaugemale minna. Kas võib juhtuda, et on vaba laupäevahommik, võtad suusad, astud toast õue ja lähed suusatama? Talvel oli üks-kaks vaba nädalavahetust ja eks ma nii tegingi, ütleb Mehis. Kuid kumb on kõvem suusamees, Udamid ei tea. Ühel võistlusel sõitsime sama distantsi, aga erineval ajal oleme suhteliselt võrdsed, pakub isa Ilmar.

10 KULTUUR Kuhu minna Järva vallas 22. 30. aprillini Koeru lasteaias Päikeseratas südamenädal 23. 24. aprillini kell 10 17 Järva-Jaani raamatukogus kasutatud raamatute laat,,raamat teisele ringile 27. aprillil kell 12 Päinurme rahvamajas hobiaednike õppepäev. Teemaks lillede ja maitsetaimede kasvatamine rõdukastides, amplites ja konteinerites. Lektor Helve Vaarmann. Osalustasu 2.-. Registreerimine tel 521 6434 27. aprillil kell 20 Koeru kultuurimajas seltskonnaõhtu. Tantsuks Ivetta trio. Pilet 10.-. Laudade broneerimine Koeru kultuurimajas, tel 385 4364 28. aprillil kell 14 Käsukonna külamajas volbripäeva tähistamine peredega 29. aprillil kell 18 Imavere rahvamajas rahvusvahelise tantsupäeva kontsert Elagu tants! 30. aprill kell 19 Ambla kultuurimajas Kose Näiteseltsi Kikerdis etendus Nässu in memoriam, pilet 5.-/3.- 2. mail kell 11.25 Imavere rahvamajas lasteetendus "Saladuste puu" 4. mail Teeme ära talgupäev 9. mail kell 17 Koeru kultuurimajas Koeru lasteaia Päikeseratas emadepäevapidu 10. mail kell 19 Järva-Jaani kultuurimajas kevadkontsert Päikest otsimas, esinevad kõik väikesed ja suured lauljad ja tantsijad 12. mail kell 12 Esna vanas vallamajas emadepäeva kontsert. Kõik on oodatud! 13. mail kell 15 Käsukonnas emadepäevapidu OSTAN IGASUGUSEID VANU FOTOSID JA KOOLILÕPU MÄRKE TÜRI FOTOGRAAF RENÈ VILJAT Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com Elu risttee pakub uusi võimalusi ARNIKA TEGELMANN 15. aprillil oli Järva- Jaani kultuurimaja kauaaegse direktori Tuve Kärneri viimane tööpäev selles ametis, sest muuseumide juhtimine ja Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskuse ehituse vedamine võtavad oma aja. Tuve Kärner ja Järva-Jaani teie vahele võib panna võrdusmärgi. Kõik kohad on siin sinu jalajälgi, mõtteid ja tegemisi täis. Olen sind pikka aega tundnud kui volikogu esimeest, ühiselt oleme läbi viinud haldusreformi. Olen näinud sind tuletõrjemasina ja bussi roolis, saunamehena, kel alati käepärast ka pasun. Mäletan ka, kui vilkalt sa tantsu lõid. Imetlen, kust sa võtad energiat ja ideid ega muuseumide tegemine pole lihtne. Neid ideid, mis sul turismivallas on sellelaadseid Eestis vaevalt et teisi on, ütles Järva vallavolikogu esimees Jüri Ellram, pidades silmas Järva-Jaani vanatehnika muuseumide keskuse ehitust, mida Tuve parasjagu veab. Iga tee saab kord otsa. Kuid risteele jõudes on ees valikud, mis loovad uusi võimalusi. Tänutäheks tehtu eest andis abivallavanem Tiina Oraste Tuvele valla tänukirja ja palus selga tõmmata valla vapiga pusa. Järva-Jaani ja Kareda piirkonna juhil Uku Talvikul oli muuseumipapale vääriline kingitus: Järva-Jaani vallamaja vana postkast, milles olid peidus nii mõnedki ajaloolised dokumendid, mis sobivad uude muuseumisse. Tuve tunnistas, et teda valdavad kahetised tunded, ühed kurvameelsed, teised rõõmsameelsed. Kurvad selle pärast, et varem sai käidud tihemini koolitustel. Ühe koolitaja põhisõnum oli: õige on töötada ühel töökohal mitte rohkem kui seitse aastat. Sel töökohal ehk kultuurimajas rikkusin ma seda reeglit neljakordselt just sai täis 28 aastat. Ja veel enam ka eelmisel töökohal rikkusin ma seda seadust: seal olin 21 aastat. Ja üldse ongi mul olnud ainult kaks töökohta, ütles Tuve. Kui nüüd päris aus olla, siis üks töökoht oli ikka veel, küll poolsalaja: koolipoisina olin neli aastat Järva-Jaani kinos Saluut abimehaanik. Tuve tunnistas, et teisipidi on suur rõõm, et kõigi aastate jooksul on tema kõrval olnud head töökaaslased, sõbrad ja abistajad. Tema meelest on tähtis jätta oma tegemistest maha jälg. Tuve pajatas, et tema töömehetee algas Õiguse Võidu nimelises kolhoosis traktoristina. Hiljem majandite liitudes sai sellest Järva-Jaani kolhoos, kus Tuve töötas varustajana. Siis loodi Rakvere rajooni Ed Vilde nimelises kolhoosis kultuuriosakond ja meie majandi esimehele Kallakmaale ei mahtunud hinge, et temal ei ole tegi ka ja mina sain selle juhatajaks, teisi töötajaid polnudki. Kabinet anti majandi peahoonesse, kapelli ja puhkpilliorkestri proovid toimusid seal, rääkis Tuve. Ainult kaks kultuuriosakonda Eesti majandites loodigi. Töötasid ringid ja tehti üritusi. Kultuurimaja oli ka, aga läbisaamine polnud kiita. Maakultuuritöötajale kohaselt pidi ka Tuve kevadsuvel põllutöid tegema. Vedasin ammoniaaki, töötasin mürgipritsi ja 20 aastat kombaini peal. Ka esimestel töösuvedel Järva-Jaani kultuurimaja direktorina töötasin suviti kombainerina edasi. Kolm märksõna, mis kultuuritööst eriti meelde jäävad, on maja, kino ja...jõuluvana. 28 aastat tagasi kultuurimaja juhtima asudes olid majast järel vaid neli seina. Maja põles 1988. aastal maha. Remonditi keskküttesüsteemi, kõik oli valmis ja majas soe sees. Lava nurgas rippus üks roostes torujupp. Tublid ehitajad tahtsid oma töö kultuurselt lõpetada ja lõikasid gaasilõikuriga torujupi maha. See oli hommikul kell 11. Said vallast töötasu kätte, panid Narva poole minema. Ühtegi inimest kultuurimajas polnud, majal oli aega rahulikult põleda õhtul kell neli kukkus katus sisse. Mina olin just sel päeval Paides siia uut kultuurimaja direktorit moosimas, kui mulle helistati kultuuriosakonda kultuurimaja põleb lahtise leegiga, meenutas Tuve, kes on Järva-Jaani Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu liige aastast 1965 ja kolmandat põlve pritsumees. Kokku on Kärnerite peres viis põlvkonda pritsumehi. Siis direktori otsimine lõppes. Tuve alustas selles ametis tööd 1991. aastal, kuigi oli juba 1988. aastast maja taastamisega seotud. 1993. aastal avati kultuurimaja võimaluste piires renoveerituna. Ajad olid rasked, raha ja materjale polnud. Tuve pajatas, et majandi kontori keldris seisis poolik 200-liitrine tünn ilusa helebeeži värviga. Keldris käidi suitsetamas ja üle serva visati sellesse tünni konisid, paberitükke ja kõiksugu rämpsu. Tõin oksooli, tegin allesjäänud värvi vedelamaks, sõelusin prügi välja. Sain ühe vana värviveski ja lasin värvi veel sellest läbi. Mitmedki kultuurimaja kõrvalruumid on sellega värvitud. Siiamaani. Kino on Tuvele hingelähedane. 1995. aastal kolisime kino endisest pritsimajast kultuurimajja ja see toimib siiamaani olenemata sellest, et lindifilme ei saa näidata enam kolm-neli aastat. Plaatidelt oleme näidanud, aga seegi on kohe-kohe lõppemas digikino sai Eesti Kultuurkapitalist rahastuse ja Saksamaalt on aparatuur tellitud, see peaks kohale jõudma 30. aprilliks. Surnumatja, pulmaisa, korstnapühkija, giid, päkapikk, jõuluvana, mängujuht need koolitused on kõik elus läbi käidud, meenutas Tuve. Kuid kõige enam on meelde jäänud jõuluvanaks olemised. Tead, kuidas lastele pakub rõõmu, kui sa teed mingi viguriga jõuluvana. Sõber Velloga sõitsime jõuluvanakostüümides vanal mootorrattal saali, tegime saalile ringi peale, jagasime kingid kätte, Vello lõi rattale hääled sisse ja sõitsime ära trepist alla tegime kaldtee. Oleme tulnud jõuluvanadena lavaaugust, nöörredeliga rõdult või koputanud saaliaknale need on meelde jäänud, meenutas Tuve. Olen ka ise paljudes kollektiivides kaasa löönud: segakooris, Jürides-Marides, puhkpilliorkestris puhun bassi ja olen olnud orkestrivanem. Tuve tööd kultuuritöötajana on ka korduvalt tunnustatud: 2000. aastal nimetati ta kohaliku kultuurielu edendajaks, 2001. aastal pälvis ta Järvamaa teenetemärgi, 2002. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi ordeni, 2006. aastal Järvmaa Teenetemedali, 2010. aastal Järvamaa Vapimärgi, 2013. aastal Kultuurkapitali aastapreemia ja 2014. aastal nimetati Järvamaa Kultuuripärliks. Lisaks kümneid autasusid tuletõrjuja ja priitahtliku pritsumehena.

Põlva Spordihoones toimus 23. märtsil seeriavõistluse Nublust Nabiks 3. etapp. Võistlustest võttis osa 103 võistlejat Eestist, Lätist ja Israelist. Järva valla maadlejaid oli võistlemas üheksa. Head minekut näitas Koeru treeningurühmast Brent Bürkland, kes alistas kehakaalus kuni 48 kg kõik oma vastased ja saavutas esikoha. Esikohaga lõpetas võistluse ka Eva-Maria Raudsepp. Tallinn Open 2019 Saku Suurhallis toimus 29. 31. märtsini järjekordne maadlusturniir Tallinn Open, millest võttis osa üle 2200 maadleja üle maailma, tegemist on suurima maadlusvõistlusega Euroopas. Seekordsel jõukatsumisel olid kohal ka matimehed Järva vallast. Kreeka-Rooma maadluspäeval võistlesid Rasmus, Kennet ja Ats, vabamaadluspäeval osalesid Rasmus, Kennet, Timor, Brent ja naistemaadluses võistlesid Anu-Liis ja Eva-Maria. Head minekut näitas Rasmus Kreeka-Rooma maadluses ja Timor vabamaadluses. Lisaks Paikuse Spordikeskuses toimusid 16. märtsil Eesti meistrivõistlused vaba-, Kreeka-Rooma ja naistemaadluses. Kokku osales võistlustel 155 noormaadlejat, kellest neli oli Järva vallast. Parima tulemuse maadles välja Ats Pajula Käravetelt, kes krooniti Kreeka- Rooma maadluses kehakaalus -80kg Eesti meistriks. Hea tulemuse tegi kõik Järva valla maadlejad. TULEMUSED Poisid: -29 kg: Kevin Hanko (Koeru, JMM) 5. koht, Renno Mikko Aedmäe (Koeru, JMM) 9. koht -41 kg: Rasmus Peets (Koigi, JMM) 3. koht -44 kg: Timor Arusaar (Järva-Jaani, JMM) 5. koht TULEMUSED Kreeka-Rooma maadlus: Vanuseklass GR 2008 ja nooremad -40 kg: Rasmus Peets (Koigi) 6. koht (kehakaalus 31 võistlejat) GR 2002 2003-92 kg: Kennet Künnarpuu (Järva-Jaani) 12. koht (kehakaalus 17 võistlejat) GR 2002 2003-80 kg: Ats Pajula (Käravete) 20. koht (kehakaalus 29 võistlejat) Vabamaadlus: FS 2006 2007-47 kg: Timor Arusaar (Järva-Jaani) 8. koht (kehakaalus 39 võistlejat) toimus reedel maavõistlus Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kadettidele vahel, kus Brent esindas Eestit kehakaalus -48 kg. Kahjuks tuli TULEMUSED Vabamaadlus: -48 kg: Brent Bürkland (Peetri, JMM) 3. koht -80 kg: Ats Pajula (Käravete, Tapa VSK) 3. koht -92 kg: Kennet Künnarpuu (Järva-Jaani, JMM) 4. koht Kreeka-Rooma maadlus: -80 kg: Ats Pajula (Käravete, Tapa VSK) 1. koht -92 kg: Kennet Künnarpuu (Järva-Jaani, JMM) 3. koht Naistemaadlus: -65 kg: Eva-Maria Raudsepp (Koeru, V-M RSK) 2. koht SPORT 11 Brent Bürkland (sinises) alistas Nublust Nabiks Põlva etapil kehakaalus -48 kg kõik oma vastased. Nublust Nabiks III etapp -48 kg: Brent Bürkland (Peetri, JMM) 1. koht, Lauri Kallas (Koeru, JMM) 6. koht -68 kg: Virgo Suun (Koeru, JMM) 4. koht Tüdrukud -39 kg: Anu-Liis Raudsepp 2. koht (Koeru, Väike-Maarja RSK) -62 kg: Eva-Maria Raudsepp 1. koht (Koeru, Väike-Maarja RSK) FS 2008 ja nooremad -40 kg: Rasmus Peets (Koigi) 15. koht (kehakaalus 22 võistlejat) FS 2004-2005 -48 kg: Brent Bürkland (Peetri) 26. koht (kehakaalus 31 võistlejat) Naistemaadlus: FW 2004 ja nooremad -36 kg: Anu-Liis Raudsepp (Koeru) 15. koht (kehakaalus 18 võistlejat) FW 2004 ja nooremad -58 kg: Eva-Maria Raudsepp (Koeru) 14. koht (kehakaalus 18 võistlejat) tal seekord vastu võtta kaotus oma eakaaslaselt. PAKUME ARBORISTI TEENUSEID Ohtlike puude langetamine Seisukorra hindamine Puuhooldustööd Puude istutamine ja järelhooldus Reigo: 5800 1880 Gustav: 5919 2441 viruarborist@gmail.com Võitja selgus alles finaalipäeval Koerus on avatud uus ilustuudio Täiuslikud kulmud (karvu eemaldatakase vahaga, soovi korral ka niiditamisega) Kulmude värvimine Kulmude kujundamine ilma värvimiseta Henna kulmud KSJM Koeru Saalijalgpalli meistriliiga kuues hooaeg on ajalooks saanud. Hooaja 2018 2019 esikolmik on: 1. FC Järva-Jaani, 2. MC Udeva/Havi, 3. Türi Ganvix. Esimest korda selgus võitja finaalipäeval, mis toimus Koerus 2. märtsil. A-grupis kohtusid MC Udeva/Havi, SK Koeru Veteranid 40+, Türi Ganvix ja Rakvere Viru Veri, B-grupis FC Järva-Jaani, Paide LM, Tähetänava Tähesõdalased, Viljandi Tuleviku Harrastajad. Poolfinaalides kohtusid Ganvix ja FC Järva-Jaani, mäng lõppes viimaste 0:3 võiduga. Teises poolfinaalis said kokku MC Udeva/Havi ja Paide LM, põnevas mängus tõmbasid pikema õlekõrre Udeva põllumehed 4:2. Kolmanda koha mängus pani Türi Paide paika skooriga 4:1. Finaal oli kahjuks väga ühepoolne, kuna Udeval oli kasutada ainult üks vahetus ja see andis kõvasti tunda FC Järva-Jaani võitis oma esimese tiitli tulemusega 6:2. Lõpptabel: 1. FC Järva-Jaani, 2. MC Udeva/Havi 3. Türi Ganvix, 4. Paide Linnameeskond, 5. Tähetänava Tähesõdalased, 6. Rakvere Viru Veri, 7. SK Koeru Veteranid 40+, 8. JK Viljandi Tuleviku Harrastajad. Alustasime kümne meeskonnaga, lõpetasime kaheksaga, SK Imavere ja Türi Livernal kahjuks lõpuni välja ei vedanud. Sügisel alustame järgmist hooaega. Huvilised on oodatud osalema. Sel hooajal võtsime eesmärgi promoda ka meie kodust Premium liigat, pöördudes meie tippklubide poole palvega rikastada klubide ja koondise särkidega meie auhinnalauda. Kevin-Kaur Ulk on nüüdsest JK Narva Transi JK Narva Trans retrosärgi omanik. Paide LM särgi uus omanik on Jarmo Jürgen, FCI Levadia FC Levadia särgi võitis Matis Jürgen, Paide LM Karl Mööli särgi omanikuks sai Andres Viikholm, FC Kuressaare kollane särk kuulub nüüd Markus Susile, Maardu LM Maardu Linnameeskonna särgis võib nüüd liikumas näha Ardi Kenderit, Gert Kams pani välja oma Eesti koondise särgi, võitja oli Riho Leevit. FC Flora saatis meile Nikita Baranovi särgi ja selle uus omanik on Urmas Raaper. JK Tartu Tammeka Tartu Jalgpallikooli Tammeka särgi võitis üks hea mängumees. Suur tänu klubidele ja nende esindajatele! Hooaja parimad mängijad Põhiturniiri parim mängija Rando Randjõe (MC Udeva/Havi). Suurim väravakütt oli Rando Randjõe (MC Udeva/Havi), parim naismängija Aliis Jürgen (Tähetänava Tähesõdalased), parim väravavaht Ardi Kender (FC Järva-Jaani), parim finaalpäeva mängija Aliis Jürgen (Tähetänava Tähesõdalased). Finaali MVP Marko Mitt (FC Järva-Jaani). Täname kõiki võistkondi, mängijaid, kapteneid, kohtunikke, kaasaelajaid, toetajaid ja lihtsalt jälgijad. Eriti täname Kevin-Kaur Ulki! Ripsmete koolutus Ripsmete värvimine Jumestus Depilatsioon Aprillis ja mais -20% KÕIK TEENUSED ON SOODUSHINNAGA

12 Reakuulutused OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee Ostan sõiduauto või mahtuniversaali, ka pisema rikkega vôi ülevaatuseta. Tel 5819 0200 autohoov@gmail.com Sõiduautode kokkuost. Tuleme kohale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga kiired tehingud! Raha kohe kätte! Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimismasinaga puuduvad liitekohad. Vihmaveerennid OÜ, tel 527 1059, info@vihmaveerennid.ee Müüa saetud ja lõhutud kuivi küttepuid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). Tel 504 5632 Müüa soodsalt 3-meetriseid küttepuid. Tel 507 4553 Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 cm, vastavalt kliendi soovile. Tel 501 3862 Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Eri pikkused. Tel 558 4210 Pääru talu Sõrandus müüb lille- ja köögiviljataimi. Telefon +372 5809 4232. Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 vanaaegsedasjad@gmail.com Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. Info 510 2224. info@impeerium.ee Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vastavalt soovile, erinevad puuliigid). Müüme ka kuiva ja 3 m küttepuud. Tel 507 4553 Müüa kuivi kütteklotse. 504 5632 Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalikke eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel. 501 6689, ken@puistemees.ee Metsa korraldamine, hindamine ja nõustamine alates 1993. 516 5071, Aarne FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee 6,/0$'(.21752// -$ 35,//,'( 0. Väljaandja Järva Vallavalitsus Järva-Jaani, Pikk 56 Tiraaž 4300 Toimetaja Arnika Tegelmann arnika@aleht.ee Trükk AS Printall Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase täisnädala esmaspäevaks. MXXQLO NHOO - 59$ -$$1, 3 (9$.(6.86(6 Ostan uuemaid ja vanemaid raamatuid, lisaks vinüüle, helikassette ja CDplaate. Samuti märke, mänguasju ja muid vanu esemeid. Ootan pakkumisi üle Eesti. Raha kohe kätte! Konakt: 5330 7540 või tarvo@atdtrans.ee (77(5(*,675((5,0,1( WHO 6LOPDGH NRQWUROO SULOOLRVWMDOH 7$687$ 25.mail kell 9.00 toimub Järva-Jaani gümnaasiumi ruumides LÕPPASTME KOOLITUS (libedasõit). Info ja registreerimine tel 528 5125. www.puurvesi.ee Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus. Raiume võsast puhtaks: kraavid, tee- ja põlluääred, lepikud, haavikud jne. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus. VALVESÜSTEEMIDE PAIGALDUS +372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee Ostame kasvavat ja ladustatud võsa puurvesi Tel 505 2239 Hoiame sinu varal silma peal! &IJUVTLFTLVT www.nordiceye.ee info@nordiceye.ee +372 5913 3778,PFSV Fekaalivedu Järvamaal ¼ ¼ ¼ ¼ pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m Tellimine: 527 6087 Valeri Hunting Grupp OÜ ¼ ¼ 3lUQD SVW.RHUX KOERU AUTO OÜ AUTOPESULA TEENUSED: Vahupesu Sise- ja välipesu Pigipesu Vahatamine Poleerimine Väikesed värviparandused. Hinnad ja teenused leiad www. koeruauto.ee Broneering tel 5559 9393 Koeru Auto OÜ, Tiigi 6, Koeru,QIR