Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 25. september 2014 määrusega nr 8 EMMASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA aastateks 2014-2026 Emmaste 2014
SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 4 1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS... 5 1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED... 5 1.1.1. Hüdrograafia.... 6 1.1.2. Põhjavesi... 7 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK... 8 1.2.1. Elanikkonna üldiseloomustus.... 8 1.2.2. Asustussüsteemi üldine iseloomustus.... 8 1.2.3. Elanike ruumiline jaotus.... 8 1.2.4. Elanike sesoonne ümberpaiknemine... 9 1.2.5. Elanike ränne... 9 1.3. ASUTUSED, TEENINDUS- JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED... 10 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAD... 11 2.1. ÜLDIST... 11 2.2. EMMASTE KÜLA... 11 2.3. JAUSA KÜLA... 11 2.4.MÕISA KÜLA... 11 2.5.HINDU KÜLA... 12 2.6.PÄRNA KÜLA 11 3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR... 13 3.1. VEEVARUSTUS... 13 3.1.1. ÜLDIST... 13 3.1.2. EMMASTE KÜLA... 15 3.1.3. MÕISA KÜLA... 18 3.1.4. HINDU KÜLA... 20 3.1.5. PÄRNA KÜLA...20 3.1.6. JAUSA KÜLA 20 3.1.7. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT... 23 3.2. KANALISATSIOON... 24 3.2.1. ÜLDIST... 24 3.2.2. EMMASTE KÜLA... 25 3.2.3. MÕISA KÜLA... 27 3.2.4. JAUSA KÜLA... 28 3.2.5 HINDU KÜLA... 29 3.2.6. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT... 29 3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS... 30 4. ARENGUPERSPEKTIIVSKEEM... 31 4.1. ÜLDIST... 31 4.2. EMMASTE KÜLA... 32 4.3. MÕISA KÜLA... 32 4.4. JAUSA KÜLA... 32 4.5. HINDU KÜLA... 32 4.6. TULEMID KOKKUVÕTLIKULT... 33 5. MAKSUMUS JA INVESTEERINGUVAJADUS... 34 6. FINANTSEERIMINE... 38 6.1. FINANTSEERIMISMUDEL... 38 6.2. FINANTSEERIMISE KAVA... 39 KOKKUVÕTE... 41 2
KASUTATUD ALLIKAD... 42 LISAD... 42 3
SISSEJUHATUS Käesolev kava on koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 4, valla arengukava ja valla üldplaneeringu alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud pikaajalise arengukava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ülesandeks on anda ülevaade valla ühisveemajanduse ja kanalisatsiooni praegusest olukorrast, määratleda probleemid ning koostada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise perspektiivskeem. Skeemile toetudes on veeettevõtjal ja omavalitsusel lihtsam veevarustuse ja kanalisatsiooni arengut planeerida ning vastavaid otsuseid vastu võtta. Emmaste vallas ei ole süsteemselt, enamasti finantseerimisvõimaluste puudumisest tingituna, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme arendatud, on tegeletud põhiliselt kiireloomuliste probleemide lahendamisega seotud töödega. 4
1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED Emmaste vald asub Hiiumaa lõuna - ja edelaosas. Peamiselt piirneb Emmaste vald merega. Maapiiri on Emmaste vallal Käina ja Hiiu vallaga. Valla piir kulgeb enamasti mööda looduslikke piire (jõed, kõlvikupiirid) ja inimese poolt kujundatud piire magistraalkraavid jne. Emmaste valla asukoha skeem Eestis on kujutatud joonisel 1. Maapiiri on Emmaste vallal peamiselt Käina vallaga 20,5 km. Hiiu ja Emmaste valla ühine piir on 10,5 km pikkune. Emmaste vallal ja Hiiu maakonnal langeb kokku rohkem kui 50 km pikkune rannajoon. Joon. 1 Emmaste valla paiknemine Valla teedevõrk on võrdlemisi tihe, seda läbib mitu riigi teed. Juurdepääs valla territooriumi üksikutele osadele on hea. Valla keskuses, Emmastes, asub ka maanteede sõlmpunkt, kust maakonna keskusesse Kärdlasse, on 40 km, Kaugus Eesti Vabariigi pealinnast on 178 km. Emmaste valla üldpindala on 19699,79 hektarit ja on Hiiumaal Hiiu ja Pühalepa valla järel suuruselt kolmas, edestades pindalalt Käina valda. Emmaste vald moodustab ristikujulisest saarest alumise ehk lõunapoolse osa. Valla ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 22 km ja läänest itta 16 km, mõõdetuna laiemast kohast. Valla ringpiiri pikkus on ligikaudu 99 km.vallas on kaks üle 100 elanikuga küla: Jausa ja Emmaste. Suuremad külad on veel Valgu, Harju ja Lassi, kus elab üle 50 inimese. Emmaste vald on tasase reljeefiga, ulatudes vaid mõne meetri üle merepinna. Valla erinevad osad kerkisid merest umbes 2000 kuni 4000 aastat tagasi. Tänu jätkuvale aeglasele kerkimisele (ligikaudu 2,5 mm aastas) rand laieneb ja muutub kuivemaks. Emmaste valla kõrgeim koht on Õngu raba 12-13 m üle merepinna. Maapind tõuseb mere äärest aeglaselt saare keskosa suunas. Mandrijäätekkelised vallseljakud ning väike jääsulamisdelta asub Emmastes. Hiiumaa lõunaosas suundub Emmastest kaarjalt välja fluvioglatsiaalne vallseljak e. oos, mis on jälgitav kuni Männamaani. Merelised akumulatsiooni- abrasioonitasandikud esinevad Emmaste - Nurste vahelisel alal. Need on nõrgalt lainja reljeefiga, moodustades 5
lamedaid kühmi ja väikesi nõgusid. Tasandikel leidub ka üksikuid madalaid rannavalle. Mererand on väga vahelduv; üksteisega vahelduvad moreen-, klibu-, liiva- ja kamardunud rand. Üldjuhul on domineerivaks lauskrand. Sootasandikul asuv Õngu raba külgneb rannamoodustistega, vaatamata sellele on raba väga tasane - ilma älvesteta ja laugasteta. (Sepp, 1974) 1.1.1. Hüdrograafia. Emmaste valla vooluvete võrk on nõrgalt arenenud, tasase reljeefi tõttu on vete äravool aeglane, tihti kannatavad suvel kõik veekogud veevaesuse all. Jõed Enamik vooluvetest moodustavad ojad, mis saavad alguse saare keskosast. Suuremaid ojasid nimetatakse jõgedeks - suurim Emmaste valla jõgi on Jausa - napilt üle 10 km pikk, mis on siiski lühike, kitsas ja madal. Seoses melioratsioonitöödega on Jausa jõe veetaset tunduvalt alandatud. Palju endisi kraave on süvendatud ja muudetud magistraalkraavideks. Suvise madalvee ajal on laiuseks maksimaalselt 5 meetrit, sügavuseks mõnikümmend sentimeetrit. Vallas voolavate jõgede kaldad on madalad, erandiks on Õngu, mille säng on läbi luitealade ning voolab kohati 6 m sügavuses orus. Järved. Vaatamata vee puudulikule äravoolule on Emmaste vallas ja kogu Hiiumaal vähe järvi. Võrreldes 1934 aastat 1964 aastaga on järvede hulk vähenenud 30 -lt 14-ni. Emmaste vallas moodustab järvede osatähtsus 0,2% pindalast. Järvede vähesus on tingitud tasasest reljeefist ja pinnakatte ülemiste kihtide sõmeratest mereliivadest ja kruusadest. Järvede pindala väheneb põuastel suvedel märgatavalt, enamus kuivavad täielikult, sest põhiliselt toituvad nad sademetest ja pinnaveest. Märgatavalt on alandatud Prassi järve veepinda seoses maaparandustöödega (Sepp, 1974) Emmaste valla hüdrograafiaskeem on kujutatud joonisel 2, sellelt on näha jõed ja suuremad kraavid. 6
Joonis 2. Emmaste valla hüdrograafiaskeem 1.1.2. Põhjavesi Emmaste vallas nagu ka kogu Hiiumaa omapäraks on survelise põhjavee laialdane levik. Põhjavesi on enamasti lubja- ja rauarikas, tavaliselt on vesi sügavamal karedam. Nurste kandis on vesi sulfaadirikkam kui mujal, seal võib sügavamates kihtides kohati esineda looduslikke masuudilaike. Nurstest Harjuni on põhjavesi kaitsmata (karstiala), mistõttu on sealne piirkond reostuse suhtes eriti tundlik. Rannaäärsetel aladel on põhjavesi osades kihtides soolane. Üldiselt võib öelda, et põhjavesi Emmaste vallas vastab enamusele joogivee kvaliteedi nõuetele. Lisas on toodud Emmaste valla passiga puurkaevude nimekiri Hiiumaa Keskkonnateenistuse veespetsialisti 11.05.2002 andmetel. Paljud puurkaevud on ilma passita, nende arv ei ole täpselt teada, kuid kõik kasutusel olevad puurkaevud peaksid lähiajal passi saama. 7
1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK 1.2.1. Elanikkonna üldiseloomustus. Emmaste vallas oli seisuga 01.01.2010 kokku 1361 elanikku ja 485 majapidamist. Sellele aga lisandub suveperioodil hinnanguliselt veel kuni pool nimetatud arvust. Inimeste arvu suvine suurenemine oleneb seejuures ilmast ja paljudest muudest teguritest, millest tuleb juttu rahvastiku sesoonse ümberpaiknemise punktis. Vallas püsivalt elavate elanike tihedus on 6,3 in/km 2, mis jääb alla nii Eesti keskmisele kui ka Hiiumaal Kõrgessaare vallale. Seda võrdlust illustreerib joonis 3. Joon. 3. Elanike tiheduse võrdlus Eesti ja Hiiumaa keskmise ning naabervaldadega (Eesti Statistikaamet, 2010) Elanikkonna vanuseline struktuur on Hiiu maakonnas ja Emmaste vallas väga lähedased - nii lapsi kui pensionäre on ca 20 %, ning ülejäänud on tööealised elanikud. 1.2.2. Asustussüsteemi üldine iseloomustus. Emmaste vallas on 43 küla, suured tiheasustusega alad puuduvad. Esineb erinevaid külatüüpe sumbküla, ahelküla, ridaküla, hajaküla. Enimesinenud tüüpideks on sumb- ja hajaküla. Vallas on väga erineva suurusega külasid ja looduses jäävad nende piirid tihti keeruliselt mõistetavateks. Emmaste vallas on suurim elanike arv omavalitsuskeskuses Emmastes, kus elab 255 (moodustades küll ainult 19% kogu valla rahvastikust). Suuruselt teises külas Jausas elab 130 inimest (moodustades10% elanikkonnast), Harjul elab 73 inimest, Valgul 53 inimest,hindu külas 50 inimest, teistes külades on elanike arv alla 50. 1.2.3. Elanike ruumiline jaotus. Elanikkond on valla territooriumil ruumiliselt jaotunud väga ebaühtlaselt. Suurem on elanike 8
tihedus Emmaste, Nurste, Külaküla ja Jausa külades ning samas on elanike tihedus, väga väike Kaderna ja Haldreka. Tohvri külas ei ole ühtegi püsielanikku. Leidub ka külasid, kus on väga vähe püsielanikke, seevastu aga käib seal suvel rohkesti suvitajaid. 1.2.4. Elanike sesoonne ümberpaiknemine Eesti saartel on olnud läbi aastakümnete suhteliselt palju suvemaju, kus elatakse vastavalt võimalustele aprillist septembri lõpuni. Emmaste vallas käivad rohelist perioodi veetmas peamiselt inimesed, kes on siit pärit või kelle sugulased elavad seniajani siin. Samuti on suvitajate hulgas ka mitmeid endisi ja praeguseid kultuuritegelasi. Palju on ka noori pensionäre, kes talvisel ajal elavad linnas (enamasti Tallinnas), aga suve veedavad Hiiumaal, kasvatades omale ka talvevarud (juur- ja puuviljad). Emmaste vallas suvel elavate elanike koguarv ei ole täpselt teada see oleneb paljudest teguritest, näiteks nii ilmast kui ka praamipileti hinnast. Hinnanguliselt suureneb rahvaarv suvel ühe viiendiku kuni poole võrra. 1.2.5. Elanike ränne Hiiumaa kuulub ka Eesti piirkonda, mida nimetatakse tihti ääremaaks. Emmaste valla elanikest on suur osa perekondi elanud samas paigas juba mitmeid põlvkondi. Siiski on tavaline, et minnakse linna (kuhugi mandrile) kooli, hiljem leitakse sealt elukaaslane, ja vanematekodu hakatakse järjest harvemini külastama. Loomulik iive on viimased aastad olnud negatiivne, v.a 2008 kui iive oli +5. Rändesaldo on olnud samuti negatiivne, v.a 2006 aasta. See ei ole niivõrd konkreetsel aastal lahkunud inimeste arv, vaid paljud juba ammu lahkunud ja mujal elanud inimesed on korrastanud oma elukohaandmeid tänu riigi teavituskampaaniatele ja saamaks teenuseid ning toetusi oma tegelikus elukohas. Vähesel hulgal kolivad inimesed vallast ära ja tuleb uusi elanikke juurde. Vanu inimesi sureb rohkem kui lapsi juurde sünnib loomulik iive on piirkonnas ikkagi negatiivne. Tabelis 1 on näha Hiiu maakonna viimaste aastate elanike ränne kohalike omavalitsuste lõikes. Tabel 1 Elanike ränne 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Emmaste vald -10-20 -5 7-1 -6-35 Hiiumaa kokku -179-166 -101-55 -77-24 -69 Emmaste valla rändesaldos on arvestatud ka valdadevahelist liikumist, Hiiumaa saldos ainult Hiiumaalt lahkunuid. 9
1.3. ASUTUSED, TEENINDUS- JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED Valla arengus on väga tähtsal kohal ettevõtlus Emmaste valla olulisemate ettevõtete loetelu on toodud tabelis 2.5. Tähtsal kohal valla ettevõtluses on plasttoodete valmistamine ja nende montaazh. Tabel 2.. Emmaste valla ettevõtted Ettevõtte nimi Asukoht Tegevusala AS Dale LD Leisu Plastdetailide tootmine AS Puimet Nurste Puit- ja metallkonstruktsioonide valmistamine OÜ Liisbet Tukat Nurste Valgustite jms elektridetailide montaaž AS Rupak Emmaste Puusärkide valmistamine OÜ HiiuLink Jausa Visiitkaardihoidikute jms plastdetailide montaaž OÜ Pharma Meditsiiniliste hingamisfiltrite ja Systems Eesti Emmaste muude tarvikute tootmine OÜ Ellas Audit Emmaste Raamatupidamise- ja audiitori teenus OÜ Emmastemees Emmaste Põllumajandusettevõte OÜ Õngu Noorkalakasvandus Õngu Kalakasvatus OÜ Saarmund Sõru Kaubandus AS Katres Emmaste Toitlustus, kaubandus OÜ Päevasaare (majutus) Sõru Majutusteenus Lille Puhkemaja Õngu Majutusteenus OÜ Viirisepa Viiri Majutusteenus Põhilised vee - ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad on kool, hooldekodu ja lasteaed. Kokku moodustavad ettevõtted ja asutused ca 60% kohalikust vee- ja kanalisatsioonitarbimisest 10
2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAD 2.1. ÜLDIST Ühisveevärk ja - kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Kavas kuuluvad käsitlemisele Emmaste valla piirkonnad, kus on olemas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni võrk, see on otseselt seotud üldise ja avaliku huviga ning omab arenguperspektiivi. Arengukava ei näe ette uute ÜVK piirkondade lisandumist, küll aga olemasolevate piirkondade laienemist. Emmaste vallal puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad ja heitvee kogumisalad on kehtestamata. Vee-ettevõttena tegutseb vallale kuuluv Munitsipaalasutus EMKO. ÜVK piirkonnad asuvad Emmaste, Hindu, Jausa ja Mõisa külades. Lisaks eeltoodutele on valla territooriumil mitmeid eraisikutele kuuluvaid puurkaeve, kust antakse vett ka teistele isikutele. Need kavas käsitlemist ei leia, sest ei laiene ÜVK mõiste alla. 2.2. EMMASTE KÜLA Emmaste külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 4 korruselamut kokku 48 korteriga, 10 eramut, vallamaja, lasteaed, ambulatoorium, rahvamaja, sotsiaalmaja, kauplus, baar, raamatukogu. Veevõrguga pole nendest ühendatud 5 eramut, ühiskanalisatsiooniga on ühendamata kõik eramajad. Ühisveevärgi teenust kasutavad 171 inimest 201st ehk 85 % ja ühiskanalisatsiooniteenust 160 inimest ehk 80 %. Aastas müüakse tarbijatele vett 4770 m 3. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on praegu kaetud puurkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja -kanalisatsioonivõrku. 2.3. JAUSA KÜLA Jausa külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 1 korruselamu kokku 16 korteriga ja 12 eramut. Ühisvee ja -kanalisatsiooniga on ühinenud korruselamu ja 3 eramut. Jausa küla 142 elanikust kasutab ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniteenust 25 ehk 17,6 %. Aastas müüakse elanikele vett 300 m 3. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud puur-ja salvkaevudega, milledest paljud on veevaesed ning annavad madalakvaliteedilist vett. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja -kanalisatsioonivõrku. 2.4.MÕISA KÜLA Mõisa külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 1 korterelamu, kool, spordikompleks ja 6 eramut. Ühisvee-varustusega on ühinenud 3 eramut, Mõisa küla 30 elanikust kasutab ühisveevõrguteenust 25 ehk 83 %. 1997-2000 aastatel on piirkondapaigaldatud uued kanalisatsiooni survetrassid, uus biopuhasti MIT 50 ja uued plastikust veetrassid. Vee tarbimine aastas on ca 1500 m 3 Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on 11
kaetud puur-ja salvkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse veevõrku. 2.5.HINDU KÜLA Hindu külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus ja 3 eramut. Ühisvee-varustusega on ühinenud 2 eramut, Hindu küla 50 elanikust kasutab ühisveevõrguteenust 23 ehk 46%. Trassid on rekonstrueeritud 2011 aastal ja on täies ulatuses plastikust. Kasutusel Anacomb 125 reovee kompaktpuhasti, vee tarbimine aastas on ca 2400 m 3. Joogivee töötlemiseks paigaldati 2011. aastal pöördosmoos-seadmed. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud puur-ja salvkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja - kanalisatsioonivõrku. 2.6. PÄRNA KÜLA Pärna külas hõlmab ühisveevärk Sõru sadama piirkonda kus toimub ühisveevarustus AS Saarte Liinid omandisse kuuluva puurkaevu ( Sõru sadama puurkaev 2, passi nr 400 ) kaudu. Veevarustusega on liitunud Sõru Merekeskus, Sõru muuseum, Sõru sadamahoone, Kordoni kinnistu, Sõru sadama terminalihoone. Ühiskanalisatsioonisüsteem sadamapiirkonnas puudub. Reovesi kogutakse lokaalsetesse kogumiskaevudesse. 12
3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 3.1. VEEVARUSTUS 3.1.1. ÜLDIST Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük moodustab MA EMKO käibest umbes 39%. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste käive aastal 2009 oli ligikaudu 99 000 kr. Munitsipaalasutuse majanduslikku olukorda võib hinnata rahuldavaks. Ühisveevärgisüsteem on olemas neljas külas. Emmaste, Hindu ja Jausa veetorustikud on rajatud 1970-90-ndatel aastatel, Mõisa trassid on uued.2011. aastal rekonstrueeriti Hindu küla veevärk, 2013 aastal rekonstrueeriti Emmaste küla veevvärk. Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 90%-ni, varustatud on kõik korruselamud ja enamus eramuid ning ühiskondlikke hooneid. Veevarustuse torustike üldpikkus on ca 4500 m. Torustikud on inventariseerimata, puuduvad korralikud alusplaanid, seetõttu puudub ka ülevaade torustike täpse jaotuse osas nii materjali, läbimõõdu kui ka rajamise aegade üle. Põhiliseks materjaliks on survemalm ja teras, kohati ka tsingitud teras, hilisemal ajal on üksikuid metalltorustike lõike asendatud plasttorudega. Vanadel torustikel jätab soovida ehituskvaliteet. Torustike läbimõõdud on 25-100 mm. Paljudel juhtudel on torustikud üledimensioneeritud. MA EMKOle on väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/321273, mis lubab põhjavee võtu alljärgnevatest kaevudest: Emmaste puurkaev nr.1 (Tärkma) (passi nr.2215) 7,2 tuhat m 3 /a; Emmaste kooli puurkaev (passi nr 3950) 3,6 tuhat m 3 /a; Tohvri Hooldekodu puurkaev (pass nr A-1006M) 4,32 tuhat m 3 /a; Võitööstuse puurkaev ( passi nr. 2847) 7,592 tuhat m 3 /a; MA EMKO kasutuses olevad puurkaevud, millele ei kohaldu vee-erikasutusluba, 1. Jausa Aiandi puurkaev, passi nr. 2631, katastri nr. 11591 2. Leisu Algkooli puurkaev, passi nr. 30894 3. Krossiraja puurkaev, passi nr. 14843 4. Vallamaja puurkaev, passi nr. 258, katastri nr. 19799 (kasutuseta, puurkaev likvideerida) 5. Ambulatooriumi puurkaev, passi nr 223(K-77), katastri nr. 13297 6. Mänspäe kalmistu puurkaev, passi nr. 14845 7. Emmaste Lasteaia puurkaev, passi nr. 271, katastri nr. 13750 8. Ollima puurkaev, passi nr. 3876,katastri nr 11656 veetarbimine neis jääb alla 5 m 3 ööpäevas ja seega vee-erikastusluba nende kaevude puhul ei ole vajalik. Teiste külade elanikud saavad vee oma kaevudest. Valla territooriumil asuvate puurkaevude täpse arvu kohta andmed puuduvad. Vallal on andmed 127 puurkaevu olemasolu kohta, nendest ca pooled on registreeritud puurkaevude riiklikus andmebaasis. Emmaste Vallavalitsus planeerib inventariseerida valla territooriumil asuvad puurkaevud 2017. aasta jooksul. 13
Veetarbimine Tärkma, Lasteaia, Emmaste kooli, Jausa, Tohvri HK, Ollima ja Leisu Kooli puurkaev-pumplates on veearvestid, seega on väljapumbatavad veekogused mõõdetud ja ülevaate väljapumbatud mahtudest annavad vee erikasutustasu arvestuse aruanded. 2013. aastal on väljapumbatud põhjaveekogused järgmised: Emmaste küla: puurkaev nr 1 971 m 3 /kv ehk keskmiselt 10,5 m 3 /d; Võitsehhi puurkaev 952 m 3 /kv ehk keskmiselt 10,4 m 3 /d, Jausa küla: puurkaev 89 m 3 /kv ehk keskmiselt 0,97 m 3 /d; Mõisa külas Emmaste Põhikoolis 250 m 3 /kv ehk keskmiselt 2,71 m 3 /d; Tohvri külas Hooldekodu puurkaev 580 m 3 /kv ehk keskmiselt 6,3 m 3 /d; Leisu külas kooli puurkaev 30 m 3 /kv ehk keskmiselt 0,33 m 3 /d; See teeb keskmiseks kvartalis väljapumbatavaks veekoguseks päevas 28 m 3 Emmaste valla veetarbimise andmestik ja prognoos on esitatud tabelis 1. aastal 2009 on Emmaste, Mõisa, Jausa, Tohvri ja Leisu külades veetarbijate arvuks 345 elanikku, lisaks asutused (kool, lasteaed, hooldekodu, raamatukogu ). Vee summaarsed realisatsioonid 2009. a.viimase kolme kvartali lõikes järgmised: 2009. a I kv 2812 m 3 ; 2009. a II kv 2400 m 3 ; 2009. a III kv 2524 m 3. Perspektiivse veetarbe määramisel on arvestatud üldiseks veetarbeks 100 l/d*in ja liitunud inimeste arvuks 345 inimest, aastaseks veetarbeks saadakse 19 890 m 3 /a e keskmiselt 54,5 m3/d ja väljapumbatavaks põhjavee koguseks 23 540 m 3 /d e keskmiselt 64,5 m 3 /d. Vee toodang ja kasutus Emmaste valla Emmaste, Mõisa, Hindu, Leisu ja Jausa külades Tabel 3 2009 2009 2009 Pers- Ühik I kv II kv III kv pektiiv Vee toodang (väljapumpamine) m 3 /d 31,2 26,6 28 54,5 Elanikkonna vee tarbimine (realisatsioon) m 3 /d 13,1 12,2 12,4 34,5 Juriidiliste isikute vee tarbimine (koolid, m 3 /d 18,1 14,4 15,6 20,0 lasteaed, hooldekodu, päästeteenistus) Vee tarbimine (realisatsioon) kokku m 3 /d 31,2 26,6 28 54,5 Veetarve inimese kohta (koos asutustega): l/d*in 90,4 77,2 81 158 Arvestamata vesi m 3 /d 10 Arvestamata vesi % 18,3 Arvestamata vee all on mõistetud kadusid veevõrgus (lekked), omatarve seoses kasutuselevõetava veetöötlusseadme hooldusega, varjatud tarbimine. Kahjuks arvestamata vesi ei kajastu MA EMKO veekasutuse ja realisatsiooni aruannetes: väljapumbatava vee kogus on võrdne realisatsiooniga. 14
3.1.2. EMMASTE KÜLA 3.1.2.1. Puurkaevud ja pumplad Emmaste küla veehaare koosneb kolmest kambro-ordoviitsiumi puurkaevust ja kolmest hüdrofooriga pumplast. Puurkaev nr 1 (passi nr 2215) on puuritud 1968 aastal, sügavus 53 m, deebit 50,97 m³/h, pump 4, installeeritud 1999 aastal. Puurkaev asub puurkaev-pumpla hoones, hoone põrand ca 20 cm allpool maapinda, puuraugu suue maapinna kõrgusel, suue hermetiseeritud. Vee erikasutusloas L.VV/321273 on Tärkma puurkaevust (passi nr 2215) lubatud veevõtt 7200 m 3 /a ehk 1800 m 3 /kv ehk keskmiselt 20 m 3 /d. Faktiline veevõtt 2013. a II kvartalis oli 971 m 3 /kv ehk keskmiselt 10,6 m 3 /d. Veetaseme mõõtmise võimalus puudub. Puurkaev-pumpla omab nõuetekohast 50 m sanitaarkaitsetsooni, kuid puudub piire. Puurkaev nr 2 (passi nr 2847) on puuritud 1970 aastal, sügavus 55 m, deebit 5,4 m³/h, pump 4, installeeritud 2013 aastal. Puurkaev asub puurkaev-pumpla hoones, hoone põrand ca 30 cm allpool maapinda, puuraugu suue maapinna kõrgusel, suue hermetiseeritud Veevõtt vee erikasutusloa järgi: 7592 m 3 /a ehk 1898 m 3 /kv ehk keskmiselt 20,8 m 3 /d. Faktiline veevõtt 2013. a IV kvartalis oli 952 m 3 /kv ehk keskmiselt 10,3 m 3 /d. Puurkaev omab nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni, piire puudub. Ambulatooriumi puurkaev (nr 3)[passi nr 223 (k-17)] on puuritud 1990 aastal, sügavus 60 m, deebit 16,7 l/s. Puurkaev asub puurkaev-pumpla hoones, hoone põrand ca 20 cm allpool maapinda, puuraugu suue maapinna kõrgusel, suue hermetiseeritud. Veevõtt vee erikasutusloa järgi: 2006-2011. a 280 m 3 /a ehk 70 m 3 /kv ehk keskmiselt 0,8 m 3 /d. Faktiline veevõtt 2009.a III kvartalis oli 33 m 3 /kv ehk keskmiselt 0,4 m 3 /d. Vee kvaliteet puurkaevus Süstemaatiline kontroll puurkaevu vee kvaliteedi kohta toimub vastavalt vee erikasutusloas esitatud nõudele MA EMKO halduses olevatel puurkaevudel teostada vähemalt üks kord aastas puurkaevude vee täiskeemiline analüüs. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 29.03.2004 a. a ja analüüsitud Tervisekaitse-inspektsiooni keemia kesklaboris. 15
Vee kvaliteet Emmaste puurkaevudes Tabel 4 Regulation No 82 of July 31, 2001; No Parameeter Ühik 98/83/EC*. Puurkaev Puurkaev nr 1 nr 2 29.03.2004 29.03.2004 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 85 77 4 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav 4,2 7,8 5 ph mg/l 6,5 ph 9,5 7,71 7,73 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,47 0.56 7 Nitritid mg/l 0,50 0,021 0,025 8 Nitraadid mg/l 50 0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Kloriidid mg/l 250 11 Sulfaadid mg/l 250 17 15 12 Raud mg/l 0,2 820 1540 13 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 14 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55 0,6 15 Naatrium Na mg/l - 141,1 150,8 16 Boor B mg/l - 0,22 0,25 17 Mangaan mg/l 0,05 18 H 2 S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - 21 Elektrijuhtivus µs/cm -1, 20 C 2500 * Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va rauasisaldus mõlemas puurkaevus ja ammooniumisisaldus puurkaevus nr 2.Emmaste puurkaevus nr.1 paigaldatud rauaärastusseade, mis ei ole andnud soovitud tulemusi, seade vajab töörežiimi optimeerimist või väljavahetamist kaasaegsama tehnoloogiaga seadmete vastu. Võimaluse korral vahetada praegune kaaliumpermanganaadi toimel töötav seade keemiavabade veepuhastusseadmete vastu( Eura air), mis tagaks ka parema joogivee kvaliteedi(lõhn,maitse). 2013 aastal rekonstrueeriti Emmaste Võitsehhi puurkaev kuhu paigaldati veetöötlemisseadmed mille tulemusel saadi vee kvaliteet vastavaks joogiveele esitatavatele nõuetele ja Emmaste küla veevärk toimib selle kaevu baasil. Ambulatooriumi puurkaevu paigaldada rauaärastus ja vee kvaliteeti parandavad seadmed. 3.1.2.2. Torustikud Emmaste veevarustuse torustike kogupikkus on kuni 2 000 m. 2013 aastal rekonstrueeriti Emmaste veetorustikud ja paigaldati plasttorustik, läbimõõdud 32-80 mm. 16
Vee kvaliteet tarbija juures Emmaste asula veevõrgust on võetud süstemaatiliselt mikrobioloogilisi ja keemilisi analüüse. Rauasisalduse osas on vesi vastav joogivee normidele (Piirnorm 200 µg/l, katseprotokoll nr.hl2014/v0171 tulemus 98 µg/l ) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised (Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ): Tabel 5 Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega) 1 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv 22 C PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 17
3.1.3. MÕISA KÜLA 3.1.3.1. Puurkaevud ja pumplad Mõisa küla puurkaev (passi nr 3950) on puuritud 1974 aastal, sügavus 44 meetrit, deebit 5,15 m 3 /h, pump 4, installeeritud 1999aastal. Vee erikasutusloas HI 16688 on Mõisa asula puurkaevust lubatud veevõtt järgmine: 2006-2010 a 3400 m 3 /a ehk 850 m 3 /kv ehk keskmiselt 9,4 m 3 /d;. Faktiline veevõtt 2009. a III kvartalis 250 m 3 ehk keskmiselt 2,8 m 3 /d. Suudme kõrgus põrandapinnast 8 cm, veetaseme kõrguse mõõtmise võimalus puudub. Puurkaev ei oma nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni 50 m. Kasutusesoleva Mõisa küla puurkaevu toodang on piisav olemasolevate ja perspektiivsete liitujate veevajaduse rahuldamiseks. Puuraugu suue on hermetiseerimata, katteluuk on mittelukustatav. Puurkaevu survetorul enne hüdrofoori on veearvesti ja proovivõtukraan. Vee kvaliteet puurkaevus Tabel 6. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 29.03.2004 a. ja analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris. Regulation No 82 of Mõisa puurkaev No Parameeter Ühik July 31, 2004; 29.03.2004 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 76 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 3,5 5 ph mg/l 6,5 ph 9,5 7,89 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,3 7 Nitritid mg/l 0,50 0,024 8 Nitraadid mg/l 50 0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 75,0 11 Sulfaadid mg/l 250 18 12 Raud mg/l 0,2 690 13 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,5 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 18
18 H 2 S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - 21 Elektrijuhtivus µs/cm -1, 20 C 2500 * Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va rauasisalduse väärtus ületab piirkonsentratsiooni. 2006 aastal paigaldatud rauaärastusseade ja tulemused on paranenud, 2010 aasta 2. kvartali proov näitab 0,3 mg/l. Võimaluse korral vahetada praegune kaaliumpermanganaadi toimel töötav seade keemiavabade veepuhastusseadmete vastu( Eura air), mis tagaks ka parema joogivee kvaliteedi(lõhn,maitse). Uute seadmete paigaldamisega tuleb saavutada vee kvaliteedinõuetele vastavavus, vajadusel paigaldada veepehmendaja. 3.1.3.2. Torustikud Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 90%-ni, varustatud on enamus elamuid. Veevarustuse torustike üldpikkus on kuni 300 m, materjaliks plastik.. Torustikud rajatud1998-ndal aastal, torustikud on heas seisukorras. 19
3.1.4. HINDU KÜLA 3.1.4.1. Puurkaevud ja pumplad Tohvri küla puurkaev (passi nr A-1006M) on puuritud 1963 aastal, sügavus 50 meetrit, deebit 12,5 m 3 /h, pump 4, installeeritud 1998. aastal. Vee erikasutusloas L.VV/321273 on Tohvri asula puurkaevust lubatud veevõtt järgmine: 2006-2010 a 4320 m 3 /a ehk 1080 m 3 /kv ehk keskmiselt 12 m 3 /d;. Faktiline veevõtt 2013. a II kvartalis 580 m 3 ehk keskmiselt 6,3 m 3 /d. Suudme kõrgus põrandapinnast 25 cm, veetaseme kõrguse mõõtmise võimalus puudub. Puurkaev ei oma nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni 50 m. Tohvri küla puurkaevu toodang on piisav olemasolevate ja perspektiivsete liitujate veevajaduse rahuldamiseks. Puuraugu suue on hermetiseerimata, katteluuk on mittelukustatav. Puurkaevu survetorul enne hüdrofoori on veearvesti ja proovivõtukraan. Vee kvaliteet puurkaevus Tabel 7. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 29.03.2004 a. ja analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris. Regulation No 82 of Tohvri puurkaev No Parameeter Ühik July 31, 2004; 29.03.2004 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 9 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 3,5 5 ph mg/l 6,5 ph 9,5 7,79 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,59 7 Nitritid mg/l 0,50 0,006 8 Nitraadid mg/l 50 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 397,5 11 Sulfaadid mg/l 250 11 12 Raud mg/l 0,2 100 13 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 18 H 2 S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - 21 Elektrijuhtivus µs/cm -1, 20 C 2500 2270 * Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. 20
Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele va. Kloriidid ja ammoniumisisalduse väärtus ületab piirkonsentratsiooni. Kloriidide sisalduse vähendamiseks tuleb puurkaevule paigaldada pöördosmoosiseade, seadme tootja peab tagama vajaliku soolade koguse peale veetöölusseaded. Üks võimalusi peamisi lahendusi joogiveetöötluses on demineraliseeritud- ja mineraalide rikka vee proportsionaalne segamine vastavates mahutites enne tarbijale suunamist. Vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati pöördosmoosseadmed, mille tulemusel vastab vesi joogiveele kehtestatud normidele. 3.1.4.2. Torustikud Trassid rekonstrueeriti 2011. aastal. Materjaliks plastiktorud. 3.1.5 PÄRNA KÜLA 3.1.5.1 Puurkaev ja pumpla Sõru sadama puurkaev on puuritud 1968. aastal (passi nr 400), puurkaevu sügavus on 420 m, deebit 12,31 m3/h. Vee kvaliteet puurkaevus Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 03.03.2014 a. ja analüüsitud Tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris. Sõru sadama puurkaev Regulation No 82 of No Parameeter Ühik July 31, 2004; 03.03.2014 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 1 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 1,0 5 ph mg/l 6,5 ph 9,5 8,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,07 7 Nitritid mg/l 0,50 8 Nitraadid mg/l 50 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 174,7 11 Sulfaadid mg/l 250 19 12 Raud μg/l 200 190 13 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 0,96 14 Fluoriidid mg/l 1,5 3,8 15 Boor mg/l 1,0 1,7 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 21
18 H 2 S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - 21 Elektrijuhtivus µs/cm -1, 20 C 2500 940 * Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va fluoriidi ja boori väärtused, mis ületavad piirkonsentratsiooni. Samuti on esinenud raua väärtuse ületamist piirnormist (22.01.2014 262 μg/l, 27.08.2012 232 μg/l). Uute seadmete paigaldamisega tuleb saavutada vee kvaliteedinõuetele vastavavus. 3.1.5.2 Torustikud Torustikud on heas seisukorras, rajatud 2005. aastal, materjaliks plast. 3.1.6. JAUSA KÜLA 3.1.6.1 Puurkaev ja pumpla Jausa aiandi puurkaev on puuritud 1969. aastal, sügavus 50 m, passi nr 2613. Faktiline veevõtt 2013. aastal oli 306 m3 ehk keskmiselt 0,8 m3/d. Vee kvaliteet puurkaevus Veeproovid puurkaevu vee analüüsiks on võetud 15.04.2014 ja 28.04.2014 a.ning analüüsitud Terviseameti Kärdla laboris ja kesklaboris. Jausa aiandi puurkaev Regulation No 82 of No Parameeter Ühik July 31, 2004; 28.04.2014 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 5 ph mg/l 6,5 ph 9,5 7,30 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,27 7 Nitritid mg/l 0,50 0,005 8 Nitraadid mg/l 50 0,33 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 35,3 11 Sulfaadid mg/l 250 6,9 12 Raud μg/l 200 1492 13 Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 3,2 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2 15 Kaltsium mg/l - 22
16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan μg/l 50 149 18 H 2 S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - 21 Elektrijuhtivus µs/cm -1, 20 C 2500 818 Näitaja Ühik Piirsisaldus Tulemus Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv 22 C PMÜ/1 ml 100 58 Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va raua ja mangaani sisalduse väärtus, millised ületavad piirkonsentratsiooni. Vajalik on paigaldada pumplasse veetöötlemisseadmed vee vastavusse viimiseks joogivee kvaliteedi nõuetele. 3.1.6.2 Torustikud Veevarustuse torustike üldpikkus on kuni 2000 m, materjaliks teras ja osaliselt plastik. Torustikud on rajatud 1970-ndatel aastatel. Raudtorustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. 3.1.7. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT 1. Leisu puurkaev asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on suur oht põhjavee reostumiseks pinnasesse imbuvate reoainetega. 2. Külade puurkaevude suudmed on hermetiseerimata. Vajalikud on veeepehmendus, rauaärastus- või pöördosmoosi seadmed. 3. Veevõrk on osaliselt üledimensioneeritud. 4. Vajalik on teostada veevõrkude hüdrauliline modelleerimine, mille alusel valitakse renoveeritavate torustike läbimõõdud renoveerimistööde läbiviimiseks 5. Veevõrgu metalltorustikud on amortiseerunud (Jausa küla, Leisu koolimaja), mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist veevõrgus korrosiooniproduktidega. 6. Ühisveevärgiga liitumise tase on kõrge, perspektiivseid täiendavaid liitujaid kuni 30 inimest kolme asula kohta kokku. 7. Mõisa, Leisu ja Ambulatooriumi puurkaevudest veevõrku antaval veel toimib veetöötlus mitterahuldavalt. Rauasisaldus on kõrgem lubatust kõigis puurkaevudes, vajalik kaasaegse keemiavaba rauaärastuse rakendamine. 8. Sõru sadama ja Jausa aiandi puurkaevudel puudub vee töötlemine kvaliteedi nõuetele vastavusse viimiseks. 23
3.2. KANALISATSIOON 3.2.1. ÜLDIST Ühiskanalisatsiooniteenusega on kaetud Emmaste, Hindu, Mõisa ja Jausa külad. Ühiskanalisatsiooni kogutud reovesi puhastatakse Emmaste, Hindu (Tohvri), Mõisa ja Jausa külade bioloogilistes puhastusseadmeis. Hindu heitveesuublaks on Soela väin (suubla kood 33, koefitsient 1,5), mis kuulub reostustundlike suublate nimekirja. Jausa puhasti suublaks on Jausa jõgi (suubla kood 11613, koefitsient 1,0)Tärkma puhasti suubla on kraav(suubla kood 330100, koefitsent 1,0), Mõisa puhasti suublaks on pinnas, suubla kood 5, koefitsent 1,0. Teistes külades on reoveekogumiseks settekaevud või kogumismahutid. MA EMKOl on Hiiumaa Keskkonnateenistuse poolt 28.02.2012. a välja antud vee erikasutusloas L.VV/321273, kehtivusega kuni 28.02.2017. a. on lubatud veeheiteks Emmastes 7200 m 3 /a, Tohvril 4720 m 3 /a, Mõisas 3600 m 3 /a ja Jausas 1000 m 3 /a. Saasteainete lubatud sisaldused suublatesse juhitavas heitvees on järgmised: Tabel 8 Emmaste Hindu(Tohvri) (Tärkma) Mõisa Jausa Reostus komponent suubla kraav suubla pinnas Suubla Jausa jõgi Suubla Soela väin BHT7 65,0 65,0 25,0 25,0 mg/l Helju 50,0 50,0 35,0 35,0 m mg/l PTOT Pole vee erikasutusloaga normeeritud mg/l NTOT Pole vee erikasutusloas normeeritud mg/l Puhastitele juhitud vooluhulka ei mõõdeta, reovee arvestus toimub vastavalt veetarbe arvestusele. Suublasse juhitavad reovee vooluhulgad kajastuvad külade lõikes koostatud saastetasu arvutuse aruannetes. 24
3.2.2. EMMASTE KÜLA Ühiskanalisatsiooni kasutajaid koos perspektiivsete liitujatega 2014. aastaks on 200 inimest. Perspektiivi arvestamisel on lähtutud asjaolust, et keskmine reovee realisatsioon inimese kohta ööpäevas on ca 170 l/d (kokku elanikkond ja asutused) ja infiltratsiooni tase jääb 20% piiresse. Perspektiivne reovee vooluhulga vähenemine saavutatakse vee säästva tarbimise ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimise tulemusel infiltratsioonivee (pinnase ja sademevee) vähendamise arvelt. 3.2.2.1. Torustikud Torustike materjaliks on põhiliselt plastik, läbimõõdud 110-160 mm,osaliselt alles ka asbotsemendist torustikku läbimõõduga- 200mm, kaevud on plastikust malmluukidega Emmaste küla isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 1 884 m. 3.2.2.2. Puhasti Reoveepuhastiks on 2003.aastal paigaldatud EKOL-12. Puhastile eelneb reoveepumpla. Järelpuhastus puudub. Puhastile juhitavat reoveekogust otseselt ei mõõdeta. EKOL-12A on biorootortüüpi puhasti, nimivõimsusega 12 m3 reovett ööpäevas. Puhasti talub kuni 30% ülekoormust, mis on Emmaste asula reovee puhastamiseks piisav Tehnilised näitajad: Vooluhulk (m3/d) 12,0 Reostuskoormus (kgbht7/d) 5,52 Vee sügavus (m) 2,0 Pikkus (m) 5,0 Laius (m) 2,16 Kõrgus (m) 3,0 Eelsegisti maht (m3) 12,0 Biopuhastussektsiooni maht (m3) 4,5 Järelsegisti maht (m3) 2,7 Rootori pöörlemissagedus (p/min) 5,2 Mootori võimsus (kw) 0,18 Kaal (T) 1,9 Puhasti sisendi kohta reovee analüüsid puuduvad. Emmaste puhastil on teostatud väljuva heitvee analüüse perioodiliselt saastetasu määramiseks. Kõik proovid on ühekordsed juhuproovid. Kõiki heitvee proove on analüüsitud Eesti Keskkonna-uuringute Keskuse (KUK) ja KUK i Pärnu Filiaali laboreis ja Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboris. Emmaste puhastusseadmele juhitava reovee vooluhulka otseselt ei mõõdeta, arvestus toimub vee tarbimise ja pumplate elektrienergia kulu alusel. Tulemused tabelis 9. 25
Emmaste puhasti väljundi analüüside tulemused kvartalite lõikes Tabel 9 Keskmine Reostuskomponendid arvutuslik Proovivõtu aeg BHT 7 Heljum PTOT * NTOT vooluhulk * m 3 /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee erikasutusloaga lubatud 2700 65 50-2010. a I kv 1081 14 24 2,9 22 2010. a II kv 1057 100 100 9,8 88 2009. a III kv 1023 6,3 13 2,1 2009. a IV kv 1048 46,4 39 3,2 Märkus: * N tot ja P TOT - ei reguleerita kehtiva vee erikasutusloaga nr HI 12 Rasvases kirjas on näitajad, millised ületavad vee erikasutusloaga lubatud väärtusi. Tabeli 9 näitajatest selgub, et puhasti ei taga nõuetekohaseid kontsentratsioone BHT 7 ja heljumi osas, seega tuleb puhasti töö lugeda mitterahuldavaks. 26
3.2.3. MÕISA KÜLA Perspektiivi arvestamisel on lähtutud asjaolust, et keskmine reovee realisatsioon elaniku kohta ööpäevas on ca 125 l/d ja 15 l/d kooliõpilase kohta. ning infiltratsiooni tase jääb 20% piiresse. Perspektiivne reovee vooluhulga suurenemine toimub täiendavate liitujate ja realistlikuma lisavee osakaalu arvestamise tulemusel. 3.2.3.1. Torustikud Mõisa küla surve kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ca 300 m, enamus plastikust survetorustikke on rajatud 1990- ndate teisel poolel. Nii koolimaja kui ka õpetajate maja juures on kogumiskaevud kuhu reovesi tuleb isevooluga, edasi pumbatakse survetrassi. Trasside olukord on hea. 3.2.3.2. Puhasti Mõisa külas on paigaldatud 1998. aastal puhastusseade MIT 50. Seadme võimsus on 10 m3 reovett ööpäevas, reostuskoormus 4 kg BHT7/ööpäevas. Klaasplastist korpusega seadme pikkus on 1,2 m ja kõrgus 3,3 m. Puhasti heitveesuublaks on pinnas. Puhasti väljundi veeproovide tulemused 2009. a I - IV kvartal on esitatud tabelis 9. Andmed reovee vooluhulkade kohta proovivõtupäevadel puuduvad, proovid on võetud ühekordsete juhuproovidena. Mõisa puhasti väljundi analüüside tulemused 2009.a. kvartalite lõikes Tabel 10 Keskmine Reostuskomponendid arvutuslik Proovivõtu aeg BHT 7 Heljum PTOT * NTOT vooluhulk * m 3 /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee erikasutusloaga lubatud 900 65 50-2009. a I kv 192 3,5 10,2 2,8 12 2009. a II kv 266 7,6 4 10,2 23,9 2009. a III kv 250 31 22 9,3 28 2009. a IV kv 200 8 2 0,64 3,1 Tabeli näitude alusel tuleb puhasti töö lugeda heaks. 27
3.2.4. JAUSA KÜLA 3.2.4.1 Torustikud Korterelamut ja endist algkool-lasteaeda ühendab biopuhastiga ca 500 m malmtorudest trass, millest 350 m on survetrassi ja 150 isevoolset trassi. Rajatud on torustik 1970-ndate teisel poolel. 3.2.4.2 Puhasti Jausa küla puhastiks on 1978. aastal paigaldatud BIO 25, võimsusega 25 m3 reovett ööpäevas. Seade on amortiseerunud ja töötab alakoormusega, puhasti tuleks asendada väiksema võimsusega kaasaegse puhastusseadmega. Puhasti heitveesuublaks on Jausa jõgi (kood 11613) Puhasti väljundi veeproovide tulemused 2009. a I - IV kvartal on esitatud tabelis 11. Andmed reovee vooluhulkade kohta proovivõtupäevadel puuduvad, proovid on võetud ühekordsete juhuproovidena Jausa puhasti väljundi analüüside tulemused kvartalite lõikes Tabel 11 Keskmine Reostuskomponendid arvutuslik Proovivõtu aeg BHT 7 Heljum PTOT * NTOT vooluhulk * m 3 /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee erikasutusloaga lubatud 300 25 35-2009. a I kv 160 32,4 60 8,1 26,8 2009. a II kv 59 5,9 4 7 25,6 2009. a III kv 147 33 8 3,5 45 2009. a IV kv 156 23,7 24 6,2 32,4 28
3.2.5 HINDU KÜLA 3.2.5.1 Torustikud Hooldekodu ja 3 eramut ühendab ANACOMB 125 tüüpi puhastiga ca 850m trass, millest 350m on survetrass ja 500 m isevoolne. Rajatud on torustik erinevatel aegadel, alates 1960ndatest, hiljem lisandunud eramute trassid on plastikust. 2011 aastal trassid rekonstrueeriti 3.2.5.2 Puhasti Hindu küla puhasti on 2011 aastal paigaldatud ANACOMB 125 tüüpi reoveepuhasti, võimsusega 15 m3 reovett ööpäevas. Puhasti heitveesuublaks on Soela väin (kood 330100), mis kuulub reostustundlike suublate nimekirja. Puhasti väljundi veeproovide tulemused 2013. a I - IV kvartal on esitatud tabelis 12. Andmed reovee vooluhulkade kohta proovivõtupäevadel puuduvad, proovid on võetud ühekordsete juhuproovidena. Tabel 12. Keskmine Reostuskomponendid arvutuslik Proovivõtu aeg BHT 7 Heljum PTOT * NTOT vooluhulk * m 3 /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee erikasutusloaga lubatud 4720 25 35 2013. a I kv 652 7,5 22 1,4 15 2013. a II kv 580 3,5 8 3,1 24 2013. a III kv 553 7,0 14 20 60 2013. a IV kv 552 8,1 8 0,93 19 3.2.6. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT Tuleb arvestada, et vald paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mis tingib asulate kanalisatsioonisüsteemide (torustikud ja kontrollkaevud) hea veepidavuse. Amortiseerunud asbotsemendist torustikud (rajatud 1970-ndail aastail) ja vett mittepidavad betoonrõngastest kontrollkaevud tuleb asendada plastiktorustike ja kaevudega. 1. Puhastusseadmed ei taga pidevat nõuetekohast reostuskomponentide kontsentratsiooni. 2. Emmaste puhasti vajab töörežiimi optimeerimist või uue kaasaegse puhasti rajamist. 3. Emmaste ja Mõisa külade kanaliseerituse tase on kõrge, seetõttu täiendavatelt liitujatelt tulenev hüdraulilise- ja reostuskoormuse osakaalud on väikesed. 4. Jausa küla tuleb kanaliseerida ja rajada nõuetekohase efektiivsusega puhastusseade ja trassid. 5. Ehitada välja kohalik purgimissõlm. 29
3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS Valla perspektiivse veevarustusskeemi väljatöötamisel lähtuti põhieesmärgist, s.o. elanikkonna varustamisest majandus- joogiveega. Kuna olemasolev veevarustussüsteem ei võimalda saada vett tuletõrje vajaduseks veevõrgust, ei seatud ka omaette eesmärgiks arendada tuletõrjeveevarustus tulevikus välja hüdrantide baasil. Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest oleks vajalik tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100mm). Arvestades suhteliselt väikese majandus-joogivee tarbimise järgi dimensioneeritavat perspektiivset jaotustorustikku, oleks võimalik hüdrante paigaldada vaid vähestesse piirkondadesse, mistõttu jääks ka tulevikus alles vajadus veevõtukohtade järele. Tuletõrjevee saamise eelduseks veevõrgust on olemasoleva üheastmelise veevarustussüsteemi muutmine kaheastmeliseks. Kaheastmelise süsteemi rajamine on ilmselgelt suuremaid investeeringuid nõudev (tuleks ehitada II-astme pumpla ja 2-sektsiooniline reservuaar) kui olemasoleva süsteemi korrastamine. 2015. aastal tuleb teha kõigi teadaolevate tuletõrje veevõtukohade inventariseerimine. Hinnata tuleb veevõtukohtade mahtu, seisukorda, tähistust, juurdepääsu, veega täidetust ja kasutusperioodi aastas. Koostada veevõtukohtade korrastamiseks vajalike tööde loetelu. Osad veevõtukohad on otstarbekas sulgeda, osad vajavad korrastamist ja tähistamist, milleks on vaja valla eelarves iga-aastaselt ette näha vahendeid. 30
4. ARENGUPERSPEKTIIVSKEEM 4.1. ÜLDIST Nõuded joogiveele tulenevad Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsi meetodid, mis on vastavuses EÜ Joogivee Direktiiviga 98/83 ja nõuded kanalisatsioonile Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusest nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, mis on vastavuses EÜ Nõukogu direktiiv 92/271 «Asulate reovee puhastamine» ja tehnilistest, keskkonnakaitselistest ja majanduslikest aspektidest. Tehnilised aspektid: Emmaste, Mõisa ja Jausaa külade kõrge varustatuse tase ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenustega (vesi kuni 90%, kanalisatsioon kuni 80% küla elanikkonnast); puurkaevude vee kvaliteet ei vasta kehtivatele nõuetele, kõrgenenud rauasisaldus (üldraud >200 µg/l), vajalik veetöötlusseadmete (rauaärastusseadmete) paigaldamine ja ammooniumi probleemi lahendamine; veevõrgu torustikud on amortiseerunud (teras- ja malmtorustikud) vajavad renoveerimist, sagedased avariid; metalltorustike korrosiooniproduktide tõttu halveneb vesi veevõrgus, üldraua sisaldus tõuseb veelgi, sellest tingitult muutuvad ka vee organoleptilised omadused (värvus, maitse, lõhn) halvemuse suunas; pole olnud võimalik hinnata puurkaevude vee tehnoloogilisi näitajaid, kuid analoogiate põhjal võib eeldada, et vesi on agressiivne ja põhjustab metalltorustikes korrosiooni, mis halvendab vee kvaliteeti veevõrgus; joogivee kvaliteet tarbijatel peab vastama kehtivatele nõuetele; kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist; Jausa küla 1978. a rajatud reovee puhastusseadme - BIO-25 - tööefektiivsus on madal, puhasti Emmaste vajadusel on amortiseerunud, 2003. a rajatud vajab reoveepuhasti väljavahetamist. EKOL 12 töörežiim vajab väljavahetamist. optimeerimist, puhastusseadmetest väljuv heitvesi peab vastama kehtivatele nõuetele. Keskkonnakaitselised aspektid: tarbijani jõudev joogivesi va Emmaste ja Hindu külades ei vasta esitatud nõuetele rauasisalduse osas; Emmaste vald paikneb osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, seetõttu on suur põhjavee saastumisoht lekkivatest kanalisatsioontorustikest ja kontrollkaevudest; amortiseerunud kanalisatsioonitorustike renoveerimisega väheneb põhjavee saastumise oht; ebaefektiivselt töötavaist puhastusseadmeist väljuv vesi tõstab koormust suublale ja on ohuks keskkonnale. Majanduslikud aspektid: veevõrgu ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine on kulukas; puhastusseadmed töötavad väheefektiivselt ja ebaökonoomselt. Arengukavas esitatud tegevused on suunatud Emmaste valla nelja küla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamisele lähtuvalt eelesitatud eesmärkidest, eeldustest ja nõuetest. 31
4.2. EMMASTE KÜLA 1. Puurkaev nr. 1 jäetakse reservi. Taotleda sanitaarkaitseala vähendamist, kohandada tuletõrje veevõtukohaks. 2. Paigaldatakse 550 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku täiendavate objektide liitmiseks. 3. Abmulatooriumi puurkaevu pumplasse paigaldatakse kaasaegne veetöötlusseade rauaärastuseks. 4. Optimeeritakse Emmaste reoveepumpla rezhiim, reoveepuhasti ebaefektiivse töö jätkumise korral ehitatakse uus nõuetele vastav reoveepuhasti. 5. Ehitatakse välja purgimissõlm. 6. Renoveeritakse sademevee kanalisatsioonisüsteem. 4.3. MÕISA KÜLA 1. Paigaldatakse keemiavaba kaasaegne rauaärastusseade.taotleda sanitaarkaitseala vähendamist. 2. Rajatakse 500 m uut surve kanalisatsioonitorustikku. 3. Optimeeritakse puhastusseadme töö, vajadusel asendatakse 4.4. JAUSA KÜLA 1. Renoveeritakse puurkaev-pumpla, paigaldatakse kaasaegne keemiavaba rauaärastusseade. 2. Ühisveevarustussüsteemi renoveerimisel asendatakse olemasolevad metalltorustikud plasttorustikega ( 2000 m). 3. Rajatakse kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb 1 200 m isevoolsest torustikust, plastikkorpusega ühe sukelpumbaga reoveepumplast, ca 100 m survetorustikust ja kaasaegsest bioloogilisest väikepuhastist (BIOCLERE või analoogne tüüp või filterväljak). 4.5. HINDU KÜLA 1. Rekonstrueerida reoveepuhastist väljuv torustik suublani (ca 200 m). 32
4.6. TULEMID KOKKUVÕTLIKULT - Paigaldatakse 4 veetöötlusseadet raua ärastuseks ja vee stabiliseerimiseks, - renoveeritakse 2 000 m veetorustikku ja rajatakse 500 m uut; - renoveeritakse 984 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku - rajatakse 550 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku; - rajatakse kolm reovee kompaktpumplat koos survetorustikuga; - renoveeritakse 500 m survetorustikku; - rajatakse purgimissõlm; - tarbijad asulate elanikud ja ettevõtted (sh koolid, lasteaed) kindlustatakse kvaliteetse joogiveega; - väheneb nõrgaltkaitstud põhjaveega piirkonna põhjavee saastumisoht; - rajatavad puhastusseadmed tagavad eeldatavalt nõuetekohase reovee puhastuse; - väheneb reostuskoormus suublale - oluliselt paraneb asulate sanitaarne olukord ja keskkonnaseisund. 33
5. MAKSUMUS JA INVESTEERINGUVAJADUS Investeeringuvajadus on 25% suurem ehitus- ja rekonstrueerimistööde maksumusest. 25% moodustub järgmistest kuludest: 1. 10% uuringute ja projekteerimise maksumus; 2. 10% ettenägematud kulud; 3. 5% projektijuhtimise ja järelevalve kulud. puurkaevud-pumbajaamad Rekonstrueerimine Emmaste küla Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk 1 10,0 Veetrass Rajamine km 0,200 20,0 isevoolne kanalisatsiooni Rekonstrueerimine km torustik Rajamine km 0,550 50,0 reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 1 210 puhastusseadmele Rajamine tk 1 80 purgimissõlm sademevee kanalisatsioon Rekonstrueerimine km 1,000 150,0 Rajamine km Kogumaksumus 520 25 % kogumaksumusest 130,0 tk Kogu investeering 650,0 Kokku Emmaste küla investeeringud 650,0 tuh käibemaksuga 780,0 tuh Mõisa küla veetöötlusseadmed Survetorustikud Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh Rekonstrueerimine 1tk 40,0 Rajamine 500m 45,0 Kogumaksumus 85,0 25% kogumaksumusest 21,25 Kokku Mõisa küla investeeringud 106,25 tuh ; käibemaksuga 127,5 tuh 34