Keemia ainekava 8. klassile Õppe - ja kasvatuseesmärgid 1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus; 2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust; 3) kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja; 4) kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt; 5) omandab põhikooli tasemele vastava loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh funktsionaalse kirjaoskuse keemias; 6) rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit; tunneb keemiaga seotud eluvaldkondi ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides; 7) suhtub probleemide lahendamisesse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks. Kuu Kohustuslik Läbivad teemad, lõiming, Õpitulemus Õppesisu hindamine (viis ja üldpädevused vahendid) Septe Õpilane: Millega tegeleb keemia? (10t) Keskkond ja jätkusuutlik areng mber 1.võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste Keemia meie ümber. Ainete Praktiline tõõ Teabekeskkond. Tervis ja ohutus. omaduste põhjal: sulamis- ja füüsikalised omadused (7. klassi eri tüüpi pihuste Tehnoloogia ja innovatsioon keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, loodusõpetuses õpitu rakendamine valmistamine Matemaatika. Lahuste
elektrijuhtivus, värvus jms (seostab ainete omadusi uurides). (suspensioon, protsendilise koostise arvutused varem loodusõpetuses õpituga); Keemilised reaktsioonid ja nende emulsioon, vaht jms) (massi järgi). 2.teab keemiliste reaktsioonide tunnused. Põhilised ohutusnõuded. ning nende omaduste Bioloogia Lahused ja pihused, esilekutsumise võimalusi, tunneb ära Kemikaalide kasutamine uurimine; pihuste alaliigid Lahused ja pihused reaktsiooni toimumist iseloomulike laboritöödes ja argielus. looduses ning igapäevaelus tunnuste järgi; Ohutusnõuete järgimise vajalikkus Füüsika Ainete füüsikalised oktoob 3.järgib põhilisi ohutusnõudeid, Tähtsamad laborivahendid omadused er kasutades kemikaale laboritöödes ja katseklaas, keeduklaas, kolb, Õpipädevus. argielus, ning mõistab ohutusnõuete mõõtesilinder, lehter, uhmer, Suhtluspädevus. järgimise vajalikkust; portselankauss, piirituslamp, Matemaatika- ja loodusteaduste- 4.tunneb tähtsamaid laborivahendeid katseklaasihoidja, statiiv) ning ning tehnoloogiaalane pädevus. (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, nende kasutamine praktilistes mõõtesilinder, lehter, uhmer, töödes. portselankauss, piirituslamp, Lahused ja pihused, pihuste katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab alaliigid (vaht, aerosool, neid praktilisi töid tehes õigesti; emulsioon, suspensioon), tarded. 5.eristab lahuseid ja pihuseid ning toob Lahused ja pihused looduses ning näiteid lahuste ja pihuste kohta igapäevaelus. Lahuste protsendilise looduses ja igapäevaelus; koostise arvutused (massi järgi). 6.lahendab lahuse protsendilisel Põhimõisted: kemikaal, lahusti, koostisel põhinevaid arvutusülesandeid lahustunud aine, pihus, emulsioon, (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud suspensioon, aerosool, vaht, tarre,
aine massi ning lahuse massiprotsendi lahuse massiprotsent. vahelisi seoseid). Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) ainete füüsikaliste omaduste uurimine kirjeldamine (agregaatolek, sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus vee suhtes, värvus jt); 2) eri tüüpi pihuste valmistamine (suspensioon, emulsioon, vaht jms) ning nende omaduste uurimine; 3) keemilise reaktsiooni tunnuste uurimine. Novem Õpilane: Aatomiehitus, perioodilisustabel. Keskkond ja jätkusuutlik areng ber 1) selgitab aatomiehitust (seostab Ainete ehitus (12t) Teabekeskkond. Tervis ja ohutus. varem loodusõpetuses õpituga); Aatomi ehitus. Keemilised Tehnoloogia ja innovatsioon 2) seostab omavahel tähtsamate elemendid, nende tähised. Füüsika Aatomi ehitus. keemiliste elementide nimetusi ja Keemiliste elementide omaduste tähiseid (sümboleid) (~25, nt H, F, Cl, perioodilisus, perioodilisustabel. Matemaatika. Ioonidest Br, I, O, S, N, P, C, Si, Na, K, Mg, Ca, Perioodilisustabeli seos aatomite Kirjalik kontroltöö. koosnevad ained (ioonsed ained).
Ba, Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Zn, Ag, Au, elektronstruktuuriga: tuumalaeng, Molekulid, aine valem Hg); loeb õigesti keemiliste elementide elektronkihtide arv, väliskihi Geograafia metallid ja sümboleid aine valemis; elektronide arv (elektronskeemid). mittemetallid ning nende 3) seostab keemilise elemendi Keemiliste elementide metallilised kasutamine igapäevaelus. detsem asukohta perioodilisustabelis (A- ja mittemetallilised omadused, ber rühmades) elemendi aatomi ehitusega metallilised ja mittemetallilised Õpipädevus (tuumalaeng ehk prootonite arv elemendid perioodilisustabelis, Suhtluspädevus. tuumas, elektronkihtide arv, väliskihi metallid ja mittemetallid ning Matemaatika- ja loodusteaduste- elektronide arv) ning koostab nende kasutamine igapäevaelus. ning tehnoloogiaalane pädevus. keemilise elemendi järjenumbri põhjal Liht- ja liitained (keemilised elemendi elektronskeemi (1. 4. ühendid). Molekulid, aine valem. perioodi A-rühmade elementidel); Ettekujutus keemilisest sidemest 4) teab keemiliste elementide aatomite vahel molekulis liigitamist metallilisteks ja (kovalentne side). mittemetallilisteks ning nende Ioonide teke aatomitest, ioonide paiknemist perioodilisustabelis; toob laengud. Aatomite ja ioonide näiteid metallide ja mittemetallide erinevus. Ioonidest koosnevad kasutamise kohta igapäevaelus; ained (ioonsed ained). Ettekujutus 5) eristab liht- ja liitaineid (keemilisi ioonilisest sidemest (tutvustavalt). ühendeid), selgitab aine valemi põhjal Molekulaarsed ja aine koostist; mittemolekulaarsed ained. 6) eristab ioone neutraalsetest Põhimõisted: keemiline element,
aatomitest ning selgitab ioonide elemendi aatomnumber tekkimist ja iooni laengut; (järjenumber), väliskihi elektronide 7) selgitab kovalentse ja ioonilise arv, perioodilisustabel, lihtaine, sideme erinevust; liitaine (keemiline ühend), 8) teab, et on olemas molekulaarsete aatommass, metall, mittemetall, (molekulidest koosnevate) ja ioon, katioon, anioon, kovalentne mittemolekulaarsete ainete erinevus side, iooniline side. ning toob nende kohta näiteid. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) internetist andmete otsimine keemiliste elementide kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine; 2) molekulimudelite koostamine ja uurimine Õpilane: Hapnik ja vesinik. Oksiidid (16t) Praktiline tõõ Keskkond ja jätkusuutlik areng 1) selgitab hapniku rolli Hapnik, selle omadused ja roll hapniku saamine ja Teabekeskkond. Tervis ja ohutus. Jaanu põlemisreaktsioonides ning põlemisreaktsioonides ning tõestamine, küünla Tehnoloogia ja innovatsioon ar eluslooduses (seostab varem eluslooduses. Osoonikihi põletamine kupli all; Elukestev õpe ja karjääri loodusõpetuses ja bioloogias õpituga), hõrenemine eskkonnaprobleemina. Praktiline tõõ planeerimine analüüsib osoonikihi tähtsust ja Põlemisreaktsioonid, oksiidide vesiniku saamine ja Bioloogia. Hapnik, selle omadused lagunemist saastamise tagajärjel; teke. Oksüdatsiooniaste. Oksiidide puhtuse kontrollimine; ja roll põlemisreaktsioonides ning
2).kirjeldab hapniku ja vesiniku nimetused ja valemite koostamine. eluslooduses. Osoonikihi põhilisi omadusi; Oksiidid igapäevaelus. hõrenemine 3) seostab gaasi (hapniku, vesiniku, Ühinemisreaktsioon. Lihtsamate keskkonnaprobleemina. süsinikdioksiidi jt) kogumiseks põlemisreaktsioonide võrrandite sobivaid võtteid vastava gaasi koostamine ja tasakaalustamine. Õpipädevus. omadustega (gaasi tihedusega õhu Gaaside kogumise võtteid. Suhtluspädevus. suhtes ja lahustuvusega vees); Vesinik, selle füüsikalised Matemaatika- ja loodusteaduste- 4) määrab aine valemi põhjal tema omadused. ning tehnoloogiaalane pädevus. Veebr koostiselementide Põhimõisted: põlemisreaktsioon, uar oksüdatsiooniastmeid ning koostab oksiid, oksüdatsiooniaste, elementide oksüdatsiooniastmete ühinemisreaktsioon. alusel oksiidide valemeid; Praktilised tööd ja IKT 5) koostab oksiidide nimetuste alusel rakendamine: nende valemeid ja vastupidi; 1) hapniku saamine ja tõestamine, 6) koostab reaktsioonivõrrandeid küünla põletamine kupli all; tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, 2) põlemisreaktsiooni kujutamine Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta molekulimudelitega; hapnikuga ning toob näiteid 3) vesiniku saamine ja puhtuse Märts igapäevaelus tuntumate oksiidide ja kontrollimine; nende tähtsuse kohta (nt H2O, SO2, 4) oksiidide saamine lihtainete CO2, SiO2, CaO, Fe2O3); põlemisel.
Õpilane: Happed ja alused vastandlike Keskkond ja jätkusuutlik areng 1) tunneb valemi järgi happeid, omadustega ained (16t) Praktiline tõõ Teabekeskkond. Tervis ja ohutus. Märts hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja Happed, nende koostis. Tähtsamad hapete ja aluste Tehnoloogia ja innovatsioon soolasid; 2) seostab omavahel happed. Ohutusnõuded tugevate kindlakstegemine Elukestev õpe ja karjääri tähtsamate hapete ning happeanioonide hapete kasutamise korral. indikaatoriga, planeerimine valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, Hüdroksiidide (kui tuntumate neutralisatsioonireakts H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, aluste) koostis ja nimetused. iooni uurimine, Bioloogia. Happed, nende koostis. H2CO3, H2SiO3); koostab Ohutusnõuded tugevaid aluseid soolade saamine Tähtsamad happed. Lahuste ph- hüdroksiidide ning soolade nimetuste (leelisi) kasutades. Hapete neutralisatsioonireakts skaala, Happed, alused ja soolad alusel nende valemeid (ja vastupidi); reageerimine alustega, ioonil. igapäevaelus 3) mõistab hapete ja aluste neutralisatsioonireaktsioon. aprill vastandlikkust (võimet teineteist Lahuste ph-skaala, selle Õpipädevus. neutraliseerida); kasutamine ainete lahuste Suhtluspädevus. 4) hindab lahuse happelisust, happelisust/aluselisust Matemaatika- ja loodusteaduste- aluselisust või neutraalsust lahuse ph iseloomustades. Soolad, nende ning tehnoloogiaalane pädevus. väärtuse järgi; määrab indikaatoriga koostis ja nimetused. Happed, keskkonda lahuses (neutraalne, alused ja soolad igapäevaelus. happeline või aluseline); Põhimõisted: hape, alus, 5) toob näiteid tuntumate hapete, aluste indikaator, ja soolade kasutamise kohta neutralisatsioonireaktsioon, lahuste igapäevaelus; ph-skaala, sool. 6) järgib leeliste ja tugevate hapetega Praktilised tööd ja IKT
töötades ohutusnõudeid; rakendamine: hapete ja aluste 7) koostab ning tasakaalustab kindlakstegemine indikaatoriga, lihtsamate hapete ja aluste vaheliste neutralisatsioonireaktsiooni reaktsioonide võrrandeid, korraldab uurimine, soolade saamine neid reaktsioone ohutult; neutralisatsioonireaktsioonil. 8) mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu). Õpilane: Tuntumaid metalle (16t) Praktiline tõõ Keskkond ja jätkusuutlik areng Aprill 1) seostab metallide iseloomulikke Metallid, metallide iseloomulikud metallide aktiivsuse Teabekeskkond. Tervis ja ohutus. füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja omadused, ettekujutus metallilisest võrdlemine Tehnoloogia ja innovatsioon soojusjuhtivus, läige, plastilisus) sidemest (tutvustavalt). Metallide reageerimisel happe Elukestev õpe ja karjääri metallilise sideme iseärasustega; füüsikaliste omaduste võrdlus. lahusega (nt Zn, Fe, planeerimine 2) eristab aktiivseid, keskmise Metallide reageerimine hapnikuga Sn, Cu); Geograafia Metallid, metallide aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle; lihtainetega. Keemiliste elementide iseloomulikud omadused, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, oksüdatsiooniastmete muutumine ettekujutus metallilisest sidemest keskmise aktiivsusega või keemilistes reaktsioonides. (tutvustavalt) väheaktiivne) metalli asukoha järgi Metallid kui redutseerijad ja hapnik Füüsika Metallide füüsikaliste metallide pingereas; kui oksüdeerija. Metallide omaduste võrdlus. 3) teeb ohutusnõudeid arvestades reageerimine hapete lahustega. katseid metallide ja hapete vaheliste Ettekujutus reaktsiooni kiirusest Õpipädevus.
Mai reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega ja reaktsiooni tingimustega (temperatuur, tahke aine peenestatus); 4) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis; 5) teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana; 6) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus); 7) hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike (metalli ja happelahuse vahelise reaktsiooni näitel). Erinevate metallide aktiivsuse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus. Tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäevaelus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua näitel). Põhimõisted: aktiivne, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivne metall, metallide pingerida, redutseerija, redutseerumine, oksüdeerija, oksüdeerumine, redoksreaktsioon, reaktsiooni kiirus, sulam, metalli korrosioon. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) metallide füüsikaliste omaduste võrdlemine (kõvadus, tihedus, magnetilised omadused vms); Suhtluspädevus. Matemaatika- ja loodusteaduste- ning tehnoloogiaalane pädevus.
füüsikaliste ning keemiliste omadustega; 8) seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi. 2) internetist andmete otsimine metallide omaduste ja rakendusvõimaluste kohta, nende võrdlemine ja süstematiseerimine. 3) metallide aktiivsuse võrdlemine reageerimisel happe lahusega (nt Zn, Fe, Sn, Cu); 4) raua korrosiooni uurimine erinevates tingimustes.