ELME I plokk looduse hüved Madli Linder, Merit Otsus 20.02.2019 Keskkonnaministeeriumis
ELME http://www.keskkonnaagentuur.ee/elme Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutusega seostatud seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid 3 põhiteemat ja vastavad töörühmad: 1. LOODUSE HÜVED (ÖKOSÜSTEEMITEENUSED) 2. UUDSED SEIREMEETODID 3. ELME ELURIKKUSE PORTAAL, sh LOODUSVEEB Töövahendid elurikkuse seisundi hindamiseks, prognoosimiseks, andmete kättesaadavuse tagamiseks. Rahastajad: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti riik Elluviija: Keskkonnaagentuur Rakendusasutus: Keskkonnaministeerium Kontakt: Rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti juht Madli Linder madli.linder@envir.ee, 53345379
Ökosüsteemiteenused = inimestele vajalikud ökosüsteemide loodavad hüved Kontseptsiooni lähtekohad: - ökosüsteemide tähtsuse tervikkäsitlus (whole system matters) varustusteenused, reguleerivad teenused, kultuuriteenused - ökosüsteemide mitmekülgne panus inimeste heaollu vajab teadvustamist ja arvestamist planeeringud, KMH, jm - ökosüsteemiteenustel on oluline majanduslik tähtsus, mida on võimalik ka rahaliselt hinnata 3 (38)
ÖST olemasolu ja kvaliteet Ökoloogilised protsessid Ökosüsteemide seisund Ökosüsteemi struktuur (liigiline, ruumiline, ajaline) Ökosüsteemide seisund, levik, pindala Ökosüsteemide klassifikatsioon Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon CICES klassifikatsioon (Common International Classification of Ecosystem Services) Varustavad teenused puit, kalad, vesi, marjad Reguleerivad teenused tolmeldamine, biotõrje, üleujutustõke, kliima reguleerimine Kultuuriteenused loodusturism, sümbolväärtusega objektid, pühapaigad, vaimne pärand ELURIKKUS ÖKOSÜSTEEMI SEISUND LOODUSE HÜVED (ÖKOSÜSTEEMITEENUSED) INIMESE HEAOLU 4 (38)
Metoodikad ökosüsteemiteenuste määratlemine (identification) milliseid teenuseid hinnata? ökosüsteemiteenuste hindamine (assessment) kuidas teenust mõõta/hinnata? Mitterahaline hindamine Rahaline hindamine ökosüsteemiteenuste (biofüüsiline) kaardistamine (mapping) 5 (38)
Ühte, ainsat ja õiget hindamismetoodikat pole Iga riik töötab välja endale kõige sobivamad metoodikad Vajalik eri valdkondade teaduskompetentsi kaasamine Ökosüsteemiteenuste hindamine hinnalipik Kommunikatsioon, planeeringud, looduskasutusotsused Rahaline arvestamine: EL-s Natura 2000 võrgustiku aastane maksumus 5,8 miljardit eurot, pakutavate loodushüvede hind 200 300 miljardit eurot Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ei asenda n-ö klassikalisi (säilitavaid) looduskaitsekontseptsioone, ohustatud liikide ja elupaikade kaitse Ökosüsteemiteenuste teaduslik käsitlus tõusujoonel 6 (38)
Allikas: Costanza, R., de Groot, R., Braat, L., Kubiszewski, I., Fioramonti, L., Sutton, P., Farber, S., Grasso, M. (2017) Twenty years of ecosystem services: How far have we come and how far do we still need to go? Ecosystem Services 28, 1 16. 7 (38)
https://cmsdata.iucn.org/downloads/pages_from_iucn_edd13_pp_eucomm.pdf 8 (38)
Väljavõtteid strateegilistest dokumentidest ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 2. eesmärk: SÄILITADA JA PARANDADA ÖKOSÜSTEEME JA NENDE TEENUSEID 2020. aastaks säilitatakse ja parandatakse ökosüsteeme ja nende teenuseid, sh luuakse roheline infrastruktuur ning taastatakse vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Meetmed eesmärgi täitmiseks: 5. meede. Parandada teadmisi ELis ökosüsteemide ja nende teenuste kohta Liikmesriigid kaardistavad ja hindavad komisjoni abiga 2014. aastaks [autorite märkus: tärmin 2014 osutus küll liialt optimistlikuks kõigile] ökosüsteemide ja nende teenuste seisundit oma riigi territooriumil, hindavad kõnealuste teenuste majanduslikku väärtust ning toetavad selle väärtuse lisamist 2020. aastaks ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse. 6. meede. Kehtestada prioriteedid seoses ökosüsteemide taastamise ja rohelise infrastruktuuri kasutamise edendamisega 7. meede. Vältida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarset vähenemist 9 (38)
Looduskaitse arengukava aastani 2020 Väljavõtteid strateegilistest dokumentidest Eesmärk 3. Loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Meede 3.1. Ökosüsteemiteenuste väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses 3.1.1 Erinevate elurikkuse komponentide (soo-, metsa-, niidu-, sisevete- ja mereelupaikade jne) hüvede arvutamise / hindamise metoodikate väljatöötamine. 3.1.2 Looduse hüvede hetkeseisu baastasemete (sood, metsad, niidud jt) hindamine. 3.1.3 Looduse hüvede väärtuste ja süsteemsete seoste teavitamine avalikkusele ja nendega arvestamine erinevatel ressursikasutuse tasanditel Globaalne elurikkuse strateegia aastani 2020, EL rohelise taristu strateegia, kliimamuutustega kohanemise strateegia jne. 10 (38)
http://www.esmeralda-project.eu/ MAES Mapping and Assessment of Ecosystem Services 11 (38)
https://biodiversity.europa.eu/maes/maes_countries 12 (38)
ELMEs elurikkuse seisundi hindamine ja prognoosimine, sh ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE (ÖST) kaardistamine ÖST tegevuskava ÖST üleriigiline kaardistamine ja hindamine rakendusuuringud ja juhendid Sisutöörühm: Madli Linder (KAUR), Kristel Järve, Merit Otsus, Katarina Viik, Silver Vahtra, Elo Rasmann (KeM), Kaja Lotman (KeA), Eleri Kautlenbach (RaM), Kaidi Jakobson (MeM) Laiendatud töörühm ja ajutised/endised liikmed: Uudo Timm, Peep Siim, Piret Kiristaja, Allan Sims (KAUR), Märt Öövel (KeA), Andres Levald (RaM), Margit Tennokene, Birgit Parmas, Piret Palm, Aire Rihe (KeM), Merly Kiisler (Põllumajandusamet), Kaia Oras (Statistikaamet), Lauri Klein ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE TEGEVUSKAVA (valminud 2018, koostaja Tartu Ülikool) ROHEVÕRGUSTIKU analüüs ja planeerimisjuhend (valminud 2018, koostaja OÜ Hendrikson & Ko) ÖKOSÜSTEEMIDE JA TEENUSTE HINDAMINE JA KAARDISTAMINE: üleriigiline töö; kokku 5 ökosüsteemitüüpi: niit, mets, soo, põld + meri (koostöös Rahandusministeeriumiga); ÖST arvestavate riiklike arvepidamise kontode loomine (Statistikaameti juhtimisel); järgnevad tegevused (olenevad eelmiste tööde tulemustest) 13
Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut ja RAKE 2018 Kirjanduse ülevaated Soovituslikud tegevused, ajakava ja tegevuste rahalise kulu hinnangud Ökosüsteemiteenuste prioriseering Sisend järgnevatesse töödesse 14 (38)
Ökosüsteemiteenuste prioriseering tegevuskavast Eestile potentsiaalselt olulised teenused prioriseeriti, jagades need iga ökosüsteemitüübi puhul kolme kategooriasse: A teenused, mida on Eestis vaja kindlasti hinnata ja kaardistada; B teenused, mida on soovitav kaardistada, aga mille puhul on reaalselt kaardistamist ilmselt keeruline teostada (nt andmete probleemid jms); C teenused, mida võib hinnata/kaardistada, kuid ilmselt on eeldatav nõudlus marginaalne jms. Hindamise põhikriteeriumid: kas ökosüsteem pakub teenust; kas (antud) ökosüsteemi poolt pakutavale (antud) teenusele on arvestatav nõudlus. Hindamise lisakriteeriumid: teenuse eeldatav sotsiaalmajanduslik olulisus/väärtus; teenuse hindamiseks ja kaardistamiseks vajalike andmete kvaliteet ja kättesaadavus; teenuse olulisus seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse teemadega. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eestis-esmat2htsate-ost-prioriteetsus_tulemustetabel.pdf 15 (38)
ÖST prioriseering tegevuskavast Punase piirjoonega on esile toodud ELME rohevõrgustiku töös tähtsustatud teenused. Hilisemates töödes on klassifikatsiooni ja prioriteete täpsustatud. 16 (38)
Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine Ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise baastasemete hindamine ja kaardistamine ning omavahel seostamine. Seni ei ole ühegi ökosüsteemitüübi seisundeid ja teenuste tasemeid üleriigiliselt täielikult hinnatud. 4 maismaaökosüsteemi (mets, niit, põld, soo) + meri. Varem on loodud mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise metoodika. 17 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (1) Üldine raamistik Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Riigihange (sh turu-uuring) >10 kuu Leping sõlmiti 27.12.18, kestus kokku 20 kuud o Sisutöörühmad 6 x 8 kuu jooksul, 8 x ülejäänud perioodi jooksul o + eri ökosüsteemide töörühmade kaupa kohtumised o Seminarid huvigruppidele kord 8 kuu ja 18 kuu jooksul o Vahearuanne 10 kuu jooksul o Lõpparuanne 19 kuud o Pärast seda avalikkusele tutvustamine 18 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (2) Töötada välja kahel tasemel (riigi tase ja pilootalad) ja Eesti oludes sobivaim metoodika nelja ÖSi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ÖSid) o seisundi ja väljavalitud ÖSTide pakkumise baastasemete fikseerimiseks (s.o töötatakse välja hindamise ja kaardistamise metoodika ning hinnatakse ja kaardistatakse selle alusel baastasemed), o seisundi ja ÖST pakkumise seostamiseks, o seisundi muutustega seotud ÖST pakkumise muutuste hindamiseks. ÖSide klassifitseerimise ja piiritlemise kriteeriumid, sh selleks kasutatav alusandmestik. Hinnatavate ja kaardistatavate ÖSTide nimekiri (75st tehakse valik; CICES, tegevuskava, regionaalne olulisus). Pilootalad (vähemalt 2; 50 1000 ha, nt planeeringuala; 1000 15 000 ha, nt Karula RP). Riigi taseme ja pilootalade hindamise ja kaardistamise mõõtkavad ja (n-ö funktsionaalsed) kaardistusüksused. Indikaatorid o kirjeldavad ÖS ökoloogilise seisundi varieeruvust ja väljavalitud ÖSTide pakkumist kõige paremini. Ökoloogiline seisund kirjeldab ÖSi-siseseid, n-ö lokaalseid ökoloogilisi erinevusi; o uued kuluefektiivsed indikaatorid; ÖSTide-ülesed indikaatorid? Hindamine ja kaardistamine o ÖSide seisundi ja ÖSTide pakkumise baastasemed o Hindamissüsteem, seosed seisundi ja pakkumise vahel o Muutused, koostoime ja -mõju ÖS ökosüsteem ÖST ökosüsteemiteenus 19 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (3) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest H2020 ESMERALDA projektis välja töötatud raamistik Integrated Ecosystem Service Assessment Framework (IESA). Töö käik IESA raamistikule tuginedes (Potschin-Young 2018 ja Maes et al. 2014). Rohelise täpiga on märgitud töö etapid, mis viiakse läbi ELME projekti käigus. 20 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (4) Ökosüsteemide valimine ja prioriteetsuse seadmine ANDMETE KOONDAMINE Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Ökosüsteemi seisundi indikaatorid Ökosüsteemi -teenuste pakkumise indikaatorid Ruumilised andmed (elupaikade kaardid, PRIA jne.) Andmete koondamine ja ühtlustamine * ÖKOSÜSTEEMIDE KAART Ökosüsteemide seisundi kaardid Üksikute ökosüsteemiteenuste kaardid Andmete koondamine ja ühtlustamine Praegune faas Ökosüsteemide interaktsioonide kaardid: lõivsuhted, kimbud, külmad ja kuumad punktid 21 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (5) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Toorandmestikud Otseselt ÖST hindamiseks ja kaardistamiseks, aga ka tuletistest saadud andmete vailideerimiseks/kalibreerimiseks. Nt: välivaatlused, metsainventuurid jne Tuletiseed Nt: NDVI primaarproduktsiooni hindamiseks Mudeldamine Nt: elupaigasobivuse mudelid, tolmeldamise potentsiaali mudelid Prioriteetsuse tase PRIA Kaitsealadel PLK Väljaspool kaitsealasid Puisniidud ja puiskarjamaad PKÜ Eristamine Ülejäänud niidutüübid Filtreerimine - LiDAR, puude katvus Püsirohumaa d Poollooduslikud niidud (All Annex I types) Taastamispotentsiaal ETAK niiduanaloogid Mets Kogu niitude kaart Põld 22 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (6) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Märgala, turbaala ja soo eristamine Joosten, Clark et al., 2012; 2014 23 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (7) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest 24 (38)
Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (8) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest EL loodusdirektiivi elupaigad (Natura elupaigad) Soode inventuur (2011), täpsustamine ja järelkontroll kuni 2019 25 (38)
Mereökosüsteemi teenused (1) Käimas on Eesti riikliku mereala planeeringu koostamine (RaMi juhtimisel) Loodud on merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku mõju hindamise mudel, mis aga ei arvestanud ökosüsteemiteenuste (ÖST) ega neist saadava tulu, tekkiva kulu ega seega ka majandusliku kasuga puudus metoodiline alus ja vajalikud ruumiandmed. ELME projekti raames Hobikoda OÜ teostatav töö: töötatakse välja valitud mere ÖST pakkumise hindamise meetodid ja arvutuseeskirjad, modelleeritakse/kaardistatakse valitud ÖSTid merealal; kahe teenuse rahaline hindamine; hinnatakse ja kaardistatakse ka ÖST pakkumist mõjutavate valitud keskkonnategurite survet. Töö tulemuseks on valitud mere-öst ruumiandmed (1 1 km võrgustikus) selle kohta, kus ÖST esinevad ja milline on igas ruumipunktis nende pakkumine (numbriline väärtushinnang) ehk teenuste arvuliste näitajate kaardid ja kaardikihid, mida saab majandusliku mõju hindamise mudelis kasutada sisendmaterjalina. Leping sõlmitud 29.01.19, töö tähtaeg 30.04.19. Läänemere pilootprojekt! 26 (38)
Mereökosüsteemi teenused (2) Modelleeritavad teenused: elupaiga teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt valitud kalaliikide koelmualade ja pikaealiste elupaika moodustavate võtmeliikide (põisadru, agarik, rannakarp, rändkarp) biomassi, loodusdirektiivi mereelupaikade, kaitstavate liikide elupaikade kaudu; toidu teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt olulisemate püügikalade varu ja tööndusliku püügi andmete kaudu; kliimaregulatsiooni teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna sh nt meriheina-aasade poolt süsiniku sidumise kaudu; vee puhastamise teenused, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt vesiviljeluses kasutatavate merekarpide abil toitainete eemaldamise ja vee filtreerimise potentsiaali kaudu; merekarbivaru kui varustusteenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt vesiviljeluse produktsiooni potentsiaali ja karpide kasvukiiruse kaudu; vetikavaru kui varustusteenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt peamiste (potentsiaalselt) kasutatavate vetikate, põisadru ja agariku biomassi alusel. 27 (38)
Mereökosüsteemi teenused (3) Rahaline hindamine: agariku varu väärtus, räime koelmualade väärtus luuakse arvutuseeskiri ja modelleeritakse/kaardistatakse vastavad ruumiandmed teenuste rahalise väärtuse kohta (s.t., igale kaardistusüksusele omistatakse rahaline väärtus) Surveteguritest modelleeritakse/kaardistatakse kokkulepitud mõõtkavas ning seostatakse teenuste seisundiga agressiivsemate võõrliikide (rändkarp, ümarmudil, rändkrabi) levik ja eutrofeerumise info, nt taimse hõljumi (klorofüll a) keskmise ohtruse alusel. Hinnang, milliste oluliste mere-öst hindamisele ja kaardistamisele tuleks veel edaspidi kindlasti tähelepanu pöörata. 28 (38)
Rohevõrgustik (1) OÜ Hendrikson & Ko 2018 Maakonna- ja üldplaneeringutes määratletud rohevõrgustiku ruumiline ja juriidiline analüüs Ruumiandmebaas Terminoloogia ühtlustamine Rohevõrgustik üldjoontes toimib Mets on üleesindatud Tingimused peavad selgemad olema Linnades niidistik Planeerimisjuhend KOVidele Kaasamiskoosolekud, koolitused Eesrindlik Eesti Joonise allikas: Crossman, N.D., Bernard, F., Egoh, B., Kalaba, F., Lee, N., and Moolenaar, S. (2016) The role of ecological restoration and rehabilitation in production landscapes: An enhanced approach to sustainable development. Working paper for the UNCCD Global Land Outlook.
Rohevõrgustik (2) Töö käigus pandi paika terminoloogia (näited) Rohelise võrgustiku ruumielemendid erineva tähtsusega (riiklik, maakondlik, kohalik) tugialad enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad, Mõistete tugiala, tuumikala ja tuumala kasutamine planeeringutes, õigusaktides, planeerimise juhendmaterjalides jne on olnud ebajärjekindel. Eelmises rohevõrgustiku määratlemise metoodikas (Sepp, Jagomägi, 2002) soovitati kasutada tugiala mõistet. Arvestades ka maastikuökoloogia maastikumeetrika alustega ja Euroopa Keskkonnaameti juhendmaterjalidega, soovitame kasutada mõistet tugiala, mis koosneb tuumalast (külgnevate ökosüsteemide mõju madal) ja äärealast. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud, ruumiliselt, funktsionaalselt ja ökoloogiliselt sidus ning erinevatel hierarhilistel tasanditel koos toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Rohetaristu osa on ka ökosüsteemide elustikku ja teenuseid toetavad tehnilised rajatised (ökoduktid, rohekatused, roheseinad jne). 30 (38)
Rohevõrgustik (3) Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 31 (38)
Rohevõrgustik (4) Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 32 (38)
Rohevõrgustik (5) Maardu on olemuselt mitmepalgeline linn, kus tööstusalade vahetus naabruses paiknevad elamualad. Linna ÜP lähteseisukohad toovad välja vajaduse käsitleda põhjalikumalt tööstuspiirkondade rohealasid, sätestades minimaalse loodusliku pinna osatähtsuse. Lisaks on hetkel koostamisel olevas ÜP-s analüüsimisel rohealade puhke- ja ökoloogiline väärtus ning kättesaadavus (vt kaarti ülal). Roheala tagamine nt tööstuspiirkonna ja elamupiirkonna vahel aitab vähendada sarnaste alade puhul inimestele avalduvat mürahäiringut, visuaalset ja mentaalset mõju. Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 33 (38)
Rohevõrgustik (6) Rohevõrgustiku tingimused planeeringutes (mõned näited) Väljavõtted ja foto ELME rohevõrgustiku tööst Rohevõrgustiku koridori aladele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peavad koridori alale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 m. Hea konkreetne tingimus, sest sisaldab mõõdetavat eesmärki. Raie Tallinn-Pärnu maanteele rajatava ökodukti juures. Foto: Jaanus Remm Koridoride lõikumisel maanteega (konfliktikohad) tuleb kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks selleks tuleb rajada loomade tee alt läbi liikumist võimaldavad tunnelid vms lahendused. Ühelt poolt konkreetne tingimus, kuid samas jääb ebaselgeks, kes ja millal abinõud kavandab ning kasutusele võtab. Ettekirjutusena Maanteeametile võiks toimida, samuti omavalitsusele endale kohalike teede lõikes, kuid vajalik oleks kasutatava instrumendi täpsustus (kas siis teede projekteerimisel vms). 34 (38)
Rohevõrgustik (7) Niidistik. Foto: Riina Kotter Rohevõrgustiku planeerimisel tuleb langetada nii metoodilisi kui ka planeeringulisi otsuseid, arvestades kohalikke, sh nn maalise ja linliku/linnalähedase rohevõrgustiku eripärasid ja vajadusi nn maalistes piirkonnades on ennekõike oluline elurikkus; linnalistes piirkondades lisandub rekreatsiooni ja reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus ELME raames tellitud rohevõrgustiku planeerimisjuhend on koos üldplaneeringu koostamise nõustikuga (2018) üleval RaMi planeerimise ajaveebis Juhend koos kõigi lisamaterjalidega: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuuri-tellimuselvalminud-rohevorgustiku-planeerimisjuhend RaMi planeerimise ajaveebis: https://planeerimine.ee/seadus-jajuhendid/rohevorgustiku-juhend/
Ökosüsteemiteenuste (ÖST) temaatika väljakutsed ja ohud ÖST + ökosüsteemi seisund + roheline võrgustik + looduspõhised lahendused + ÖST kontod Igale üksikule looduse komponendile püütakse anda hinnalipikut sõltumata tervikust ÖSTidest tehakse eraomand ilma tervikut kaitsmata ja planeerimata Riik hakkab ÖSTidega kauplema ettevõtluse reeglite järgi, unustades tasakaalu Riik ei ole piisavalt tugev ega tasakaalukas, et ÖSTide mitmekesisust hoida ja ei sea piisavalt rangeid nõudeid teenustega kauplemisele 36 (38)
37 (38) Kohandatud Braat & ten Brink (2008) järgi. (Allikas: Joonis 4, lk 9 Euroopa Komisjoni väljaanne nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity) Ökosüsteemide või nende komponentide puhverdusvõime võime kahjutustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitust; taluvuspiir süsteemi tingimuste kombinatsioon, mille edasisel muutumisel ebasoovitavas suunas ei suuda süsteem või selle komponendid enam ilma välise abita taastuda; isetaastumisvõime võime süsteemi häirimisel selle või selle komponentide taluvuspiirini, ilma inimtegevuse abita taastuda.
MAES Mapping and Assessment of Ecosystem Services, Euroopa Komisjoni töörühm IPBES the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services (nature contribution) BISE (Biodiversity Information System for Europe) https://biodiversity.europa.eu/maes/maes_countries KIP INCA Knowledge Innovation Project on Integrated System for Natural Capital and Ecosystem Services Accounting ESMERALDA, GRETA, LIFE Viva Grass, LIFE UrbanStorm, Statistikaameti EUROSTATi jt projektid ESP Ecosystem Services Partnership Jne 38 (38)