Teenustest Kitty Kubo 09. oktoober 2008
millest räägin teenuste trendidest maailmas Eesti teenustemajanduse kildudest teenuste piiritlemisest iirlaste lähenemisest teenustele Arengufondi teenuste seire plaanidest
teenuste trendidest maailmas
teenuste tähendus - alates 60-ndatest arenenud tööstusriikides toimumas teenuste kasv madala lisandväärtusega tööstuse vähenemise arvelt - täna veavad teenused arenenud riikide majanduskasvu andes üle 2/3 lisandväärtusest ja tööhõivest - arenevad riigid (Hiina, India) jätavad industrialiseerimise vahele ja liiguvad põllumajandusest otse teenustesse muutudes arenenud riikide kontoriks - teenuste sektori enda kasvule lisaks kasvab teenuse komponent ka teistes majandussektorites (eelõige tööstuses)
OECD countries contribution of services to total value added, in % 80 70 60 50 40 30 20 22.8 23.0 23.0 22.9 22.9 22.4 22.6 23.0 23.1 23.5 23.8 23.7 24.5 24.1 Transport, trade, hotels and restaurants Banks, insurance, real estate and other bus iness services Government, health, education and other p ersonal services Industry (inc. Energy and Construction) 10 20.7 21.1 21.7 22.1 22.1 22.0 21.5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Source: OECD.stat
OECD countries exports in the service sector, millions of dollars 2,500,000 GOVERNMENT SERVICES, N.I.E. 2,000,000 PERSONAL, CULTURAL AND RECREATIONAL SERVICES OTHER BUSINESS SERVICES ROYALTIES AND LICENSE FEES 1,500,000 1,000,000 COMPUTER AND INFORMATION SERVICES FINANCIAL SERVICES INSURANCE SERVICES CONSTRUCTION SERVICES 500,000 COMMUNICATION SERVICES TRAVEL 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 TRANSPORTATION Source: OECD.stat
Share of OECD countries exports by broad service sector, % of total services exports 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 25.0 35.1 40.0 40.4 46.8 48.1 48.0 49.1 51.0 52.1 51.7 52.6 50.2 30.2 30.6 30.6 29.8 30.0 29.4 29.2 28.2 27.3 26.7 26.1 25.1 24.3 24.6 25.0 23.7 24.1 22.8 22.5 22.8 22.0 21.2 20.5 21.5 21.8 21.3 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Other commercial services (Commercial services - Travel & Transport) Travel Transportation Source: OECD.stat
Agriculture Sectoral employment shares (%) in the world, 1997-2007 1997 2005 2006 2007 World 41.4 37.1 36 34.9 Developed Economies and EU 6.1 4.2 4.2 3.9 Central and South Eastern Europe (non EU) & CIS 27.0 21.1 20.4 19.5 Industry World 21.1 21.4 21.9 22.4 Developed Economies and EU 28.3 25.0 24.7 24.5 Central and South Eastern Europe (non EU) & CIS 28.3 25.6 25.8 26.1 Services World 37.5 41.5 42.1 42.7 Source: ILO Developed Economies and EU 65.6 70.8 71.2 71.5 Central and South Eastern
mis on teenuste kasvu taga Sissetulekute kasv: inimesed kulutavad teatud piirist alates lisanduva sissetuleku teenustele Kahe töölkäijaga perekonnad ja vananev rahvastik on loonud nõudluse spetsiifiliste teenuste järele IKT on teenuseid dramaatiliselt muutnud: teenuste rahvusvahelistumine, uued teenused, tootlikkus traditsioonilistes teenustes Keerukad tooted on kasvatanud nõudlust tugi- ja hooldusteenuste järele Globaliseerumine ja outsourcing u kasv äriprotsessis Teenuse turu liberaliseerimine, mida võimendavad lähiajal tulev EL teenuste direktiiv + WTO arengud
Euroopa rikkuse kasv sõltub teenuste tootlikkuse tõusust 60-ndatest arusaam, et tootlikkuse kasvuvõimalused teenustes piiratud, sest teenused vajavad inimkomponenti, mida masinad ei saa asendada 2/3 EL tootlikkuse lõhest USAga tuleneb teenustest Elatustaseme edasine tõus Euroopas sõltub suurema tõenäosusega tootlikkuse tõusust äriteenustes kui tootmises Selle prognoosi aluseks on USA näide, kus pärast 1995. aastat aset leidnud tootlikkuse kiirest kasvust kolm neljandikku katsid äriteenused, millest omakorda suure osa moodustas IKT lahenduste kasutuselevõtt Allikas: Bosworth and Triplett, 2007
teenuse komponendi kasv tööstuses Töötlev tööstus on kogu aeg olnud oluline teenuste tarbija, nüüd kasvamas teenuse komponent ka müügis Tegu äristrateegilise muutusega, mis viib muutuseni majanduse struktuuris: pelgast toote tootmisest ja pakkumisest liikumine lisandväärtusega toote pakkumisele ja lõpuks teenuse strateegia laiendamine IBM tuludest üle 50% teenustest (nagu süsteemi arhitektuur, nõustamine, süsteemi integratsioon, sisseost, hooldus jms) ületades tark- ja riistvara müügist saadava koondtulu (2004) General Electric u tuludest 2/3 teenustest (2004)
teenuste eksport äri viimise teel teise riiki (filiaali või haru loomine teises riigis, et seal teenust osutada). See moodustab 50% kogu teenuste ekspordist piiriülese pakkumise teel (teenuse pakkumine ühest riigist teise, nt kliendi tehniline tugi jms) 35% välismaal tarbimise teel (tarbija liikumine ühest riigist teise teenuse saamiseks, nt turismi- või tervishoiuteenuste puhul) 10 15% inimeste liikumisega seotud teenuste pakkumise teel (inimeste liikumine ühest riigist teise, et teenust osutada, nt teistes riikides töötavad insenerid jms) 1 2% Allikas: WTO
Eesti teenustemajanduse kildudest
Share of Estonian GDP by sector 1995-2007 100% 90% 80% 70% 60% 61.1 63.3 63.8 64.8 68.5 67.3 66.9 67.4 67.4 68.0 67.4 67.2 66.8 50% 40% Services Industry Agriculture 30% 20% 10% 33.0 31.2 31.0 29.2 27.0 27.8 28.4 28.4 28.6 28.1 29.0 29.7 30.4 0% 5.8 5.5 5.2 6.1 4.4 4.9 4.7 4.2 4.0 3.9 3.6 3.1 2.8 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Estonia Estonian and Irish gross value added by sectors 2000-2007,% of total Ireland 100% 100% 90% 90% 80% 80% 70% 67.4 67 67.5 67.5 68.7 67.9 68.6 70% 54.4 55.2 55.4 58.8 60.7 62.3 63.4 60% 50% 40% Services Industry (inc. Energy and Construction) Agriculture 60% 50% 40% 30% 30% 20% 27.8 28.3 28.4 28.6 27.3 28.4 28.4 20% 42.2 41.7 42 38.6 36.8 35.7 34.9 10% 10% 0% 4.9 4.7 4.2 4 4 3.6 3.1 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 0% 3.4 3 2.6 2.5 2.4 2 1.7 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Source: OECD.stat
Estonian contribution of services to value added 80 70 60 50 40 30 20 28.6 28.3 28.4 28.6 29.7 29.2 29.6 21.6 22.0 22.4 22.3 22.3 22.3 23.2 Transport, trade, hotels and restaurants Banks, insurance, real estate and other bus iness services Government, health, education and other p ersonal services Industry (inc. Energy and Construction) 10 17.2 16.7 16.7 16.6 16.7 16.4 15.8 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Source: OECD.stat
Estonian exports in the service sector, millions of Euros 3000 GOVERNMENT SERVICES, N.I.E. 2500 2000 1500 PERSONAL, CULTURAL AND RECREATIONAL SERVICES OTHER BUSINESS SERVICES ROYALTIES AND LICENSE FEES COMPUTER AND INFORMATION SERVICES FINANCIAL SERVICES INSURANCE SERVICES 1000 CONSTRUCTION SERVICES 500 COMMUNICATION SERVICES TRAVEL 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 TRANSPORTATION Source: OECD.stat
Employment in Estonia by sector, thousands 900 800 700 600 348 345.2 352.5 349.6 500 400 300 200 100 354.7 360.3 352.1350.7 355.4 352 397.2393.9 346.2340.6347.2361.4364.6352.7 368.8 310.7 304.4 298.8 274.1 232.4 219.4 216.8 208.4 205 200.6 186.1 190.8 190.6 183.3 192.9 207.7 206.6 216.8 230.7 177.3 173.8 155.3 137.7 111.8 95.6 64.5 60.2 56.8 53.8 47 41.2 40 40.7 36.7 35 32.2 32.1 30.9 Services Industry Agriculture 0 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Source: ILO
Estonian service sector employees with tertiary education, 1997-2007, in % 90 80 70 60 50 40 30 20 10 Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles etc. Hotels and restaurants Transport, storage and communication Financial intermediation Real estate, renting and business activities Public administration and defence; compulsory social security Education Health and social work Other economic activities 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Source: Statistics Estonia
Estonian FDI inflows by sector 1994-2007, EEK th. 40,000,000 35,000,000 30,000,000 25,000,000 20,000,000 15,000,000 Tertiary sector Secondary sector Primary sector 10,000,000 5,000,000 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007-5,000,000 Source: Eesti Pank
Share of service sector FDI inflows, 1994-2007 100% 80% 60% 40% 20% 0% Other community, social and personal service activities Health and social work Education Public administration and defence; compulsory social security Real estate, renting and business activities Financial intermediation Transport, storage and communication Hotels and restaurants Wholesale and retail trade -20% Source: Eesti Pank
Estonian FDI outflows by sector 1994-2007, EEK th. 20,000,000 18,000,000 16,000,000 14,000,000 12,000,000 10,000,000 8,000,000 Tertiary sector Secondary sector Primary sector 6,000,000 4,000,000 2,000,000 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Source: Eesti Pank
Sales and value added of foreign affiliates and inward FDI stock in host developing and former transition economies, most recent available year Source: UNCTAD
teenuste piiritlemisest
teenuste defineerimine An activity or series of activities provided as a solution to customer problems (Gronroos, 1990) All economic activity whose output is not physical product or construction (Brian et al, 1987) Intangible and perishable...created and used simultaneously (Sasser et al, 1978) A time-perishable, intangible experience performed for a customer acting in the role of co-producer (Fitzsimmons, 2001) A change in condition or state of an economic entity (or thing) caused by another (Hill, 1977) Allikas: NISTEP
teenuste tüpoloogia Service Type Service Description Service Example Physical service Information processing service Knowledge creating service People oriented service Services engaged in the physical transformation, particularly of goods Services engaged in the transformation of information Services engaged in the transformation of knowledge based services Services which are engaged in the transformation of people Road transport, handling and storage Data processing Design and related services Care for the elderly Allikas: Howells and Tether, 2004
teenused statistikas Description Service sector Knowledge Intensive Services (KIS) High Tech KIS Less KIS Market KIS Less Market KIS Financial KIS NACE G-P I61, I62, I64, J, K, M80, N85, O92 I64, K72, K73 G, H, I60, I63, L, O90, O91, P, Q I61, I62, K70, K71, K74 G, H, I60, I63 J
teenuseid ühendavad tunnused Immateriaalsus: pakuvad kaupu, mida ei saa käega katsuda nagu informatsiooni, teenindust, nõu, kogemust Simultaansus: teenuste loomine ja pakkumine toimub samaaegselt ja interaktsioonis kliendiga Heterogeensus: sama teenus võib anda erineva tulemuse sõltuvalt pakkujast, kohast jms. Teadmiste- ja oskustepõhisus: baseeruvad teenust pakkuva inimese teadmistel ja oskustel Allikas: Forfas, NISTEP
services sciences viis kuidas kasvatada teenusemajanduses toimetulevaid juhte Termin pärineb IBM- lt Services Sciences, Management and Engineering Tärkav teadusharu Interdistsiplinaarne: tehnoloogiad, juhtimine, sotsiaalia (käitumuspsühholoogia, kultuurierisused jms) Uurimisteemad: teenuste innovatsioon, tehnoloogiad teenuste efektiivsuse tõstmiseks, teenuste hinnakujundus, tootlikkuse mõõtmine teenustes, testimisteenused, teenuste äriprotsessi disain USA, Aasia ja EL (UK, Skandinaavia) ülikoolides avatakse hoogsalt vastavaid õppekavasid Allikas: NISTEP
iirlaste lähenemisest teenustele
kuidas iirlased kasvu otsivad The Changing Nature of Manufacturing and Services 2006 High Level Group on Manufacturing 2007 Services Strategy Group 2007 Report 2008 Report 2008
Iirimaa & teenused Iirimaa on maailmas 10 kohal teenuste ekspordi osas andes 2,7% kogu maailma teenuste ekspordist 40% iiri ekspordist on teenused Per capita suurim teenuste eksportija maailmas 40% teenustes hõivatud tööjõust klassifitseeruvad high skill alla Ennustavad, et aastaks 2025 moodustavad teenused 70% Iiri ekspordist ja 80% GDP-st Eksport 60% teenuste ekspordist ICT ja finansteenused/kindlustus
Iirimaa teenuste strateegia eesmärk on saavutada muutus mõtteviisis tõsta ja mitmekseistada Iiri teenuste eksporti kasvatada Iiri teenuste ettevõtteid, kes oleksid võimelised rajama oma äri teistes riikides (ODI) tõsta koduturul pakutavate teenuste tootlikkust ja konkurentsivõimet
kus tuvastati Iirimaa teenuste ekspordi laiendamise võimalused sektorid Haridusteenused Tervishoiuteenused Loomemajandusteenused (meelelahutus ja meedia) Lennundus- ja merendusteenused Turismiteenused Transporditeenused Konsultatsiooniteenused Ehitusega seotud teenused (inseneri-, arhitektuuri- ja keskkonna teenused) Põllumajandusteenused (tõu- ja liigiaretus) Finants- ja äriteenused Arvuti- ja tarkvara teenused tegevused Frantsiisimine Rahvusvaheline müük ja marketing E-kaubandus Euroopa peakorterid Jagatud ja outsource itud äriprotsessid Tarneahela juhtimine Elektrooniline andmehalus Allikas: Forfas
kus tuvastati Iirimaa teenuste ODI võimalused sektorid Kinnisvara teenused Äriteenused Rekreatsiooniteenused Kommunaalteenused Tervishoiu- ja heaolu teenused Jae- ja hulgikaubandus teenused Restoranid, baarid, toitlustus Isikuteenused Haridusteenused riigi toetuse viis Juhtimisvõimekus, eriti rahvusvahelise kasvuettevõtte juhtimine Tipptasemel mentorid sektorteadmistega kohalikust ja välisturgudest Innovatsioonitoetused Enterprise Ireland välisesinduste võrgustik Private/public VC fondid Allikas: Forfas
Teenused koduturul Ilma nendeta ei ole ka eksporti - inimesed valivad oma elupaiga teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi järgi - rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted vajavad kohalikke tarnijaid jms - FDI tuleb sinna, kus olemas B2B ja infrastruktuuri teenused ning tööjõud Riigi roll on seda mitte unustada + efektiivsust ja innovatsiooni toetavad meetmed
Mida teha? Oskused matemaatika ja lugemisoskus, keelteoskus, IT alane kirjaoskus, teaduse ja tehnoloogia oskus, loovus, tehniliste ja ärioskuste liit Innovatsioon ärmudelid, kliendi interface, toote-teenuse liidud Tootlikkus IKT, new generation networks, e-gov, konkurents
Arengufondi teenuste seire plaanidest
AF teenuste seire taust millel tugineb Eesti majanduse uus kasv? otsime vastust töötlevast tööstusest, teenustest ja IKT-st vastuse annab nende kolme võimaluste süntees Eesti Kasvuvisioon 2018
Projekti eesmärk Määratleda Eesti teenustemajanduse kasvuvõimalused globaliseeruvas maailmas järgneva 10 aasta perspektiivis Määratleda nende võimaluste kasutamiseks vajalikud sammud järgnevad 3-5 aasta jooksul
mida me teame Eesti teenusemajandusest? Emotsionaalselt jagunetakse tööstuse- ja teenuste-usku Poliitika pigem esimesele suunatud kuna teise muutuv roll jääb arusaamatuks Teame kilde siit ja sealt, kuid analüüsipõhine tervikpilt olukorrast ja tulevikuväljavaadetest puudub Teenuste alane teadmine nii mikro- kui eriti makro tasandil puudub Eestis sel teemal uuringuid praktiliselt tehtud pole Andmete kättesaadavus probleem, kuid mitte ainult meil
Varblase uuring Tootlikkus madal nii tööstuses kui teenustes, nii suure kui ka väikese teadmismahukusega harudes Nt tootlikkus Eesti äriteenustes on vaid 21% Iirimaa ja Taani ning 30% Soome tasemest Madal tootlikkus töötlevas tööstuses hakkab pidurdama kõrge tootlikkusega teadmismahukate äriteenuste väljaarendamist Tööstuse kõrval tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmismahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele Sellised teenused on tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused Lihtne teenusemajandus hotellindus, kaubandus, toitlustus) ei vii Eestit arenenud riikide tasemele
kas teenustega tegelemine piiritleda KIBS-ide ekspordiga? Teenustest ainult klassikalise ekspordi mõttes rääkimine on piiratud mõtlemine Välisturgudele minek (ODI) tähelepanu alla! Siin enamasti mitte-kibs id Unustada ei saa ka koduturul pakutavaid teenuseid: olulised tööhõive mõttes ja eksportivate sektotrite toetamiseks