ISPA Tehnilise Abi projekti Maismaaühendused sadamaga (Tallinna sadamate ühendamine Tallinn- Narva ja Tallinn-Pärnu maanteedega) Keskkonnamõju hindamise programm Hendrikson & Ko Õpetaja 9, Tartu Narva mnt 7, Tallinn Keskkonnaekspert Kuido Kartau (litsents KMH0034)... Tallinn 2005
1. Keskkonnamõju hindamise alus ja eesmärk Keskkonnamõju hindamise aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RTI 2000, 54, 348) ning Tallinna Linnavalitsuse sellekohane otsus. Keskkonnamõju hindamine on üheks osaks Tehnilise Abi projekti Maismaaühendused sadamaga tervikprotsessist. Töö eesmärgiks on viia läbi kavandatava tegevuse (Tallinna sadamate ühendamine Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maanteedega) keskkonnamõju hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele, teistele kehtivatele õigusaktidele ning keskkonnamõju hindamise heale tavale. 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus Kavandatav tegevus tuleneb probleemist, et autode väljapääs Tallinna sadamatest Pärnu maanteele ja Narva maanteele on halb. See tähendab, et liiklusteekond on ebaloogiline, liiklus on ummikutesse takistuv ja neid tekitav, liiklus tekitab ümbritsevatele aladele negatiivset keskkonnamõju ja halvendab elukvaliteeti. Needsamad probleemid on analoogsed ja seotud kogu Tallinna liikluskorraldusega. Kavandatava tegevuse ( Maismaaühendused sadamaga ) eesmärk on eespooltoodud probleemi lahendamine või vähemalt leevendamine (sealjuures vältides uute suuremate probleemide tekkimist või olemasolevate süvenemist). 3. Keskkonnamõju hindamise aruande sisu Keskkonnamõju hindamine (KMH) viiakse läbi sama-aegselt ja integreerituna Tehnilise Abi projekti tervikprotsessi ning vastavalt projekti pakkumise dokumentatsioonis kirjeldatud metoodikale. Vastavalt KMH aruandele esitatavatele täpsustavatele nõuetele (Keskkonnaministri 31. jaanuari 2001. a määrus nr 4), Ühtekuuluvusfondi sellekohastele nõuetele ja konkreetse keskkonnamõju hindamise asjaolusid arvestades käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes järgmist: 2
Kooskõlastused Lühendid Joonised Tabelid Kaardid Mittetehniline kokkuvõte I OSA ÜLDOSA I Sissejuhatus Kavandatava tegevuse eesmärk KMH protsessis osalejad (arendaja, otsustaja, konsultandid ja eksperdid, MTÜd, avalikkus, asjast huvitatud isikud ja teised) Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist: o algatamine; o etapid. Avalikkuse kaasamise protsessi kirjeldus II Projekti taust Olemasolev teedevõrgustik ja transpordipoliitika ülevaade Uute teede/lahenduste vajadus Praegused juurdepääsu- ja liiklustingimused ning liiklusõnnetused III Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele, arengukavadele ja õigusaktidele Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele strateegilistele arengudokumentidele ja arvestatakse nendega lahenduse väljatöötamisel. Olulisemad üle vaadatavad ja arvestatavad dokumendid on: o Seaduslikud nõuded; o Tallinna üldplaneering ja Paljassaare-Russalka vahelise ala üldplaneering; o Menetletavad linnaosade üldplaneeringud; o Vajadusel naaberomavalitsuste üldplaneeringud; o Tallinna keskkonnastrateegia; o Tallinna arengukavad; o Strateegia Tallinn 2025 ; o Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud; o Eesti transpordi arengukava 2004-2013; o Eesti ühistranspordi arenguprogramm 2004-2013; o (Tallinna) magistraaltänavavõrgu arengukava; o o (Tallinna) parkimise arengukava; Muud strateegilised arengudokumendid ja töö käigus selguvad olulised dokumendid. II OSA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS NING HINDAMINE 3
IV Alternatiivide tehniline kirjeldus V Mõjutatava keskkonna kirjeldus Kirjeldatakse kavandatavate teede (või muude lahenduste kui neid saab olemasolevate strateegiliste dokumentide alusel ja käesoleva töö mahus välja töötada) ja nende alternatiivide mõjuala praegust keskkonnaseisundit. 1. Linnaehituslik ülevaade ja ruumiline funktsionaalsus ning sotsiaalmajanduslikud aspektid, sh: - maakasutus ja linnakeskkonna kvaliteet; - rahvastik, elualad ja töökohad; - sotsiaalmajanduslikud aspektid, haridus ja vaba-aja asutused/võimalused; - muinsuskaitselised väärtused; - maastikulised aspektid. - säästvate transpordiliikide tingimused ja atraktiivsus. 2. Õhukvaliteet ja kliima 3. Müra ja vibratsioon 4. Valgusreostus 5. Pinnas ja ala geoloogiline ülevaade 6. Vetevõrk 7. Loodusväärtused (taimestik, loomastik, elupaigad, looduskaitsealused objektid) 8. Riskid ja turvalisus 9. Muud KMH käigus oluliseks osutuvad teemad VI Alternatiividega kaasnev keskkonnamõju, selle vältimise ja leevendamise võimalused ning jääkmõju Hinnatakse mõju ning leevendusmeetmeid tee (või muude lahenduste) ehitus- ning kasutusfaasis. Lähtuvalt kavandatava tegevuse spetsiifikast ja selle mõjuala keskkonnatingimustest käsitletakse järgmist: 1. Linnaehituslik ülevaade ja ruumiline funktsionaalsus ning sotsiaalmajanduslikud aspektid, sh: - maakasutus ja linnakeskkonna kvaliteet; - rahvastik, elualad ja töökohad; - sotsiaalmajanduslikud aspektid, haridus ja vaba-aja asutused/võimalused; - muinsuskaitselised väärtused; - maastikulised aspektid - säästvate transpordiliikide (ühistransport ja kergliiklus) tingimused ja atraktiivsus. 2. Õhukvaliteet ja kliima 3. Müra ja vibratsioon 4. Valgusreostus 5. Pinnas ja ala geoloogiline ülevaade 4
6. Vetevõrk 7. Loodusväärtused (taimestik, loomastik, elupaigad, looduskaitsealused objektid) 8. Riskid ja turvalisus 9. Muud KMH käigus oluliseks osutuvad teemad Kirjeldatakse avalduva otsese ja kaudse mõju iseloomu, suurust ja ulatust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud (projekti koostamisega sama-aegselt) negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Keskkonnamõju hindamisel toimub piirkonnaga tutvumine väljas ning kasutatakse olemasolevaid, koostatava eelprojekti raames tekitatavaid ja muid materjale. VII Alternatiivide võrdlemine Keskkonnamõju hindajad töötavad välja kriteeriumid alternatiivide hindamiseks ning teostavad alternatiivide võrdlemise. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumite väljatöötamisel vaadeldakse ka teiste projekti osade (teostatavuse uuring ja tulude-kulude analüüs) hindamiskriteeriumeid tagamaks tasakaalustatud analüüs. Hindamise ja alternatiivide võrdlemise tulemusena tehakse ettepanekuid alternatiivide valikuks ja (projekti koostamisega sama-aegselt) negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. III OSA KAVANDATAVA LAHENDUSE KIRJELDUS NING HINDAMINE VIII Kavandatava tee tehniline (või muu lahenduse) kirjeldus IX Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava teega (või muu lahendusega) kaasnev keskkonnamõju, selle vältimise ja leevendamise võimalused ning jääkmõju (tee ehitus- ja kasutusfaasis) X Loodusressursside kasutamise otstarbekus KMH aruandes antakse hinnang kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatavate loodusvarade (sh linnaruumi) kasutuse otstarbekusele. XI Keskkonnakorralduskava kavandatava tegevuse ehituseelsele, ehitusaegsele ning ehitusjärgsele etapile XII Keskkonnaseire ja audit kavandatava tegevuse ehitus- ning kasutusfaasis 5
4. Keskkonnamõju hindamise avalikustamine ja läbiviimise ajakava Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (Haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal võimatu fikseerida, seetõttu tuleb esitatud ajagraafikut lugeda tõenäoliseks soovitavaks visiooniks. Keskkonnamõju hindamisest teatamine toimub vastavalt sellealasele seadusandlusele. Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KMH ettevalmistamine: andmete Alates augustist 2004 kogumine KMH programmi eelnõu koostamine, Jaanuar 2005 edastamine Tallinna Linnavalitsusele KMH programmi avalikust arutelust Detsembris 2004 teavitamine KMH programmi avalik arutelu 15.02.2005 KMH programmi esitamine Harjumaa Mõne päeva jooksul pärast KMH keskkonnateenistusse kinnitamiseks programmi avalikku arutelu KMH programmi kinnitamine Kuni 2 nädala jooksul peale avaliku Harjumaa keskkonnateenistuse poolt arutelu toimumist KMH aruande koostamine September 2004 september 2005 Arendatavate teetrasside Aprill/mai 2005 alternatiivide ja põhimõttelise lahenduse avalik arutelu. KMH aruande esitamine Tallinna August/september 2005 Linnavalitsusele ja avalikust arutelust teavitamine KMH aruande avalik arutelu September 2005 Avalikul arutelul tehtud Nädala jooksul pärast KMH arutelu ettepanekute lisamine ja vajadusel toimumist nende kohta KMH poolne arvamuse koostamine KMH aruande esitamine Harjumaa September/oktoober 2005 keskkonnateenistusse heakskiitmiseks Harjumaa keskkonnateenistus Kuni 1 kuu pärast aruande esitamist 6
Keskkonnamõju hindamise etapp tagastab aruande Arendajale koos keskkonnanõuetega Aeg heakskiitmiseks (oktoober 2005). Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Huviliste küsimusteks on avatud järgmised infokanalid ja kontaktandmed: Projekti kodulehekülg: www.hendrikson.ee/corridor1/ Kontaktisik Kuido Kartau Telefon 742 7777; 610 9207; 527 3671 Faks 738 4162; 610 9208 e-mail kuido@hendrikson.ee 7
5. Organisatsioon Keskkonnamõju hindamine on üheks osaks Tehnilise Abi projekti Maismaaühendused sadamaga tervikprotsessist. Projekti teostajaks on konsortsium järgmistest partneritest: o BCEOM (Prantsusmaa) o ETP o Hendrikson&Ko Keskkonnamõju hindamise läbiviijaks projektis Maismaaühendused sadamaga on konsultatsiooniettevõte Hendrikson&Ko, kust osalevad juhtiva eksperdina Kuido Kartau (litsents KMH0034) ning keskkonnaspetsialistid Juhan Ruut ja Märt Öövel. Lisaks kaasatakse vajadusel teisi Hendrikson&Ko või firmaväliseid eksperte/spetsialiste. Keskkonnaalaseks nõustajaks on Gwenaelle Terras prantsuse konsultatsiooniettevõttest BCEOM (projekti juhtiv organisatsioon), kes tegeleb eelkõige keskkonnamõju hindamise üldküsimustega ja rahvusvahelise kogemuse kaasamisega käimasolevasse KMH-sse. Kuido Kartau, 15.04.2005 keskkonnaekspert (litsents KMH0034)... 8
Lisa 1. Ühtekuuluvusfondi projekti Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll Tallinn 15. veebruar 2005 Toimumise koht: Tallinna Linnavalitsus, Vabaduse Väljak 7, IV korruse istungite saal Algus kell 15:00, lõpp kell 17:00 Juhatas: Arvo Käärd Tallinna Kommunaalamet Protokollis: Triinu Lukk Hendrikson&Ko Võtsid osa: Tiina Vilberg Tallinna Keskkonnaamet Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaamet Janne Teder Tallinna Kommunaalamet Ants Maaring Tallinna Linnaplaneerimise Amet Piret Kiiss Linnakantselei Arenguteenistus Kaarel-Mati Halla Linnakantselei Arenguteenistus Katrin Rohtla Linnakantselei Arenguteenistus Sulev Roos Harku Vallavalitsus Ilmar Kaljurand Harjumaa Keskkonnateenistus Anne Siht Nõmme Linnaosa Valitsus Piret Reinsalu Keskkonnainspektsioon Sulev Roosma Kristiine Kinnisvara Kalju Kuul Nõmme Tee Selts Andres Udal Nõmme Tee Selts Helle Vilu Nõmme Tee Selts Aare Uusalu ETP Grupp Ants Jakobson ETP Grupp Reedik Võrno ETP Grupp Kirke Kasvandik ETP Grupp Leen Võrno ETP Grupp Ülo Amor ETP Grupp Graham Williamson BCEOM Kuido Kartau Hendrikson&Ko Eike Riis OÜ E-Konsult Aide Kaar OÜ E-Konsult Erik Tukmann Kolmruut Arhitektid OÜ Ain Einberg OÜ Soojussääst Mari Jüssi Eesti Roheline Liikumine Eino Väärtnõu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn Arvo Naelapea Hooliv Jätkusuutlik Tallinn Harry Tamm Nõmme elanik 9
Villem Hango Pääsküla elanik Eve Kuul Pääsküla elanik Anu Art Kadaka pst elanik Hanno Haamer Kadaka pst elanik Ants Nova Kadaka pst elanik Kaarel Kaldvee Oru tn elanik Osalejaid oli mõnevõrra rohkem, kuid kõigi andmeid ei ole nimekirjas. Osalejate nimekiri on protokollile lisatud. Päevakord: 1) Projekti tutvustamine, teealternatiivide kirjeldamine 2) Keskkonnamõju hindamise programmi tutvustamine 3) Huvigruppide esindajate sõnavõtud, küsimused, arutelu Hr Käärd juhatas sisse keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu, mille eesmärgiks oli projekti tutvustamine huvitatud isikutele ning avalikkuselt soovituste ja ettepanekute näol tagasiside saamine. Hr Jakobson tutvustas projekti läbiviivat konsortsiumi, mis koosneb kolmest osapoolest: prantsuse konsultatsioonifirma BCEOM, ETP Grupp ning konsultatsioonifirma Hendrikson&Ko. Seejärel andis hr Jakobson ülevaate antud projektist ja selle eesmärkidest ning tutvustas erinevaid teealternatiive. Ta selgitas, et lähteülesande (TOR) põhjal tuleb vaadata Tallinna üldplaneeringuga kavandatud varianti, samas on töö käigus vaja hinnata ka teisi võimalusi Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteede ühendamiseks Tallinna sadamatega. Hr Kartau tutvustas projekti käigus läbiviidavat keskkonnamõju hindamist, selle protsessi ning hinnatavaid teemavaldkondi. Samuti mainis hr Kartau mõningaid olulisi aspekte, mis võivad mõjutada keskkonda, kui projekti lahendus ei ole parim võimalik. Hr Kuul tutvustas Nõmme elanike arvamusi ja ettepanekuid teede valikute osas. Esiteks ei ole elanike arvates uute teede planeerimisel arvestatud olemasoleva niigi ülekoormatud teedevõrguga Nõmmel Vabaduse pst, Pärnu mnt, Kadaka pst, Männiku tee ja raudtee. Teiseks halvendaks kavandatav magistraal elanike elukvaliteeti, sest transiidiga kaasnev saaste, müra ja ohtlikud veosed ohustavad otseselt elanike tervist. Hr Kuul pööras tähelepanu ka sellele, et kavandatav tee on plaanis ehitada Kadaka pst 169 piirkonnas juba olemasolevatest ja lähitulevikus ehitatavatest korruselamutest ca 6 m kauguselt nii, et kogu uus tiheasustusala jääks kahe suure maantee vahele. Kolmanda punktina tõi hr Kuul välja selle, et Harku-Pääsküla rabamets ei ole looduslik mets, vaid rajatud inimeste poolt, kuhu on ehitatud drenaažisüsteemid, istutatud puud, rajatud teed ning pidevalt hooldatud. Nõmme Linnaosa Valitsus on teinud ettepaneku lülitada Harku-Pääsküla rabamets Natura 2000 võrgustikku. Neljandaks juhtis hr Kuul tähelepanu sellele, et Mustamäe ja 10
Harku parkmets on tervik ja üks vähestest traditsioonilistest Tallinna tervisespordi ja vabaaja veetmise aladest. Transiitmagistraali rajamisega hävitataks suur osa Harku-Pääsküla rabametsast ja halvendataks sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi Tallinnas. Konkreetsed ettepanekud: 1. Suunata sadamast lähtuv VIA BALTICA magistraaltee linnast välja läänepoolse trassina Paldiski mnt-le ja sealt edasi kas Keila-Saue maanteele või 2005.a. ehitatavale uuele Harku teele. 2. Taastada tee Kadaka teelt Paldiski mnt-le Astangu lähistel, mis oluliselt vähendaks autoliiklust Kadaka pst-l. 3. Alternatiivse idapoolse trassina kasutada Järvevana ja Viljandi mnt ning seal edasi Tallinna ringteele ja Pärnu mnt-le. Hr Udal tegi ettepaneku huvigruppide hulka kaasata spordiorganisatsioonid (Suusaföderatsioon, Olümpiakomitee jms). Suureks probleemiks on see, et Harku spordikompleks saab kõva löögi, kui suure transiittee ehitamisega lõigatakse tükid metsast ära. Samuti nentis Hr Udal, et aastatel 2000-2003 tegi Nõmme Halduskogu mitu kirja vaidlustamaks Pääsküla ümbersõidu alternatiivi. Halduskogu ettepanekuks oli raskeliikluseks välja arendada Paldiski maantee, mille tulemusena jääks alles Harku mets ning samal ajal eksisteeriks nn Euroopa koridor. Lisaks sellele märkis hr Udal, et Astangu trassi ei ole kantud alternatiivide hulka ning tegi ettepaneku seda teha, et Mustamäe elanikud pääseksid Paldiski maanteele. Pr Vilu selgitas, et antud probleeme on arutatud juba aastaid ning selle tulemusena on paika pandud, et Pääsküla ümbersõit peab jääma kohalikuks teeks, kui seda üldse teha. Sellegipoolest pandi see Tallinna üldplaneeringusse sisse raskeveokitele mõeldud teena. Peale seda lubas Harju maavanem üldplaneeringu kehtestada tingimustega, millest üks oli Pääsküla ümbersõidu kohta, et see tuleb lahendada liikluskorralduslike vahendite kaudu. Seda seetõttu, et antud tee ei muutuks transiitteeks raskeveokitele. Pr Vilu juhtis tähelepanu ka sellele, et liiklusmudelite koostamisel firma Stratum poolt selgus, et uute teede ehitamine asulatesse on vastuolus teedearendamise poliitikaga. Eelistatud variandiks sadamatest Pärnu maanteele pääsemiseks nähakse Sõle tn Paldiski mnt Harku tee lahendust. Lisaks sellele selgitas pr Vilu, et sellise projekti läbiviimiseks peab olema konkreetne alus, aga kuna Tallinnal ei ole sadamate arengukava, ühtset transpordi strateegiat ega ei ole teada transpordivoogude arvulised väärtused, siis ei saa ka liiklust planeerida. Praegusel juhul kavandatakse ehitada tee ning siis vaadata, kuidas ta mõjub. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn poolsete küsitluste tulemusena selgus, et praegu planeeritakse raudtee ümbersõitu ohtlike veoste jaoks ning kui raudtee jõuab Paldiski poolsaarele välja, siis on üks võimalus Kopli poolsaarelt sadamad viia Paldiskisse. Tallinna sadamatel ei ole mingit probleemi paigutada ümber oma sadamad nii Paldiskisse kui Muugale. Tallinna sadamal aga ei ole kindlat arenguplaani selle kohta, kas 11
ohtlikud veosed viiakse mujale, millal seda tehakse jne. Kui aga teid ehitada, siis on sadamatesse juurdepääs parem ning ka ohtlikel veostel on mugavam seda kasutada. Pr Jüssi nägi probleemi selles, et praegune Tehnilise Abi lähteülesanne ja KMH programm lähtuvad ainult Tallinna tänavavõrgu probleemidest ja alternatiividena käsitletakse teede-ehituslikke lahendusi. Seega on võetud juba ilma vastavate uuringuteta seisukoht, et parim probleemi lahendusstrateegia on uute teede ehitamine, mitte näiteks sotsiaalmajanduslikud, maakasutuse- ja transpordipoliitika terviklahendused. Sellisel moel on tegemist vaid kosmeetilise protsessiga, mis üksnes õigustab teede-ehitust ja kaitseb kitsa huvigrupi huve. Tallinna Linnavalitsuse struktuur ja ametiülesanded ei ole jagatud nii, et töötataks välja ühtne transpordipoliitika. Pr Jüssi arvates on selline tegevus maksumaksjate raha raiskamine, kuna viiakse ellu erinevaid projekte ilma üldise strateegiata. Tuleks arvestada ka mitte infrastruktuurset aspekti. Hr Väärtnõu märkis esiteks, et keskkonnamõju hindamise programmi põhjal tuleneb kavandatav tegevus probleemist, et autode väljapääs Tallinna sadamatest Pärnu maanteele on halb. Vaatamata Linnavolikogu vastavatele 22.01.1998 ja 06.03.2002 otsusele on koostamata Tallinna sadamate arengustrateegia. Tuginedes aga ainult Paljassaare-Russalka vahelise ala üldplaneeringule, ilma sadamate arengukavata, ei saa ning ei tohi kavandada tulevasi ühendusteid sadamaga. Seega on keskkonnamõju hindamise eesmärk põhjendamatu. Teiseks peab Hr Väärtnõu oluliseks seda, et programmis nähakse ette, et hinnatakse muude alusdokumentide hulgas vastavust strateegiale Tallinn 2025. See peaks olema üks kõige olulisematest alustest, olles pikaajaline strateegia. Hr Väärtnõu tõi punktide kaupa välja mõned selle strateegia puudustest. Tegelikuks probleemiks on aga see, et raske- ja ohtlike veoste sihtpunktid üldse linna piires asuvad. Veel selgitas hr Väärtnõu probleemi, et kui elanikud linnast keskkonna ebasobivaks muutumise tulemusena lahkuvad, siis kaovad maksutulud ning suurenevad veelgi transpordiprobleemid ning selline areng linna ei rahulda. Hr Väärtnõu tegi ettepaneku linna strateegias lõpule viia siiani tegemata osa määrata linna keskkonna kvaliteedi indikaatorid nii looduse kui sotsiaalse kui ettevõtluse kui hariduse kui veel mitmes muus valdkonnas. Hr Siim märkis, et keskkonnamõju hindamine tuleks lugeda ennatlikuks, kuna olulised eeltingimused on fikseerimata ja tegelikult kujuneb eesmärgiks see, et linna suundub senisest rohkem raskeveoautotransporti ja oluliselt halveneb linnakeskkond. Loogiliselt saab rida minna ainult nii: ohtlikud veosed linnas tingimusteta välja; sadamate arengukava kehtestamine; liikluse modelleerimine; praegu ohtlike veoste raudtee kasutamine ohutute veoste jaoks. 12
Hr Tukmann tõi välja linnakodaniku jaoks olulised asjad, millest üks on turism. Et praegu tuleb aastas ligikaudu 6 miljonit inimest läbi sadama, siis aastate pärast võiks see number veel suureneda. Seetõttu, miks valida trass, mis läheb kõige rohkem läbi linna. Hr Tukmann tõi näiteid Kiili ja Rostocki kohta, kus suured autokolonnid ummistavad liiklust. Hr Tukmann tegi ettepaneku kaasata protsessi ka turismiarendajate arvamus. Pr Reinsalu soovis, et täpsustataks projekti pealkirja, kuna praegu ei ole selge, milliseid sadamaid on mõeldud ning see, miks maismaaühendus peaks olema ainult tee autodele. Tema sõnul on arvestatud ainult osa Kopli saarel asuvatest sadamatest, mõned on täiesti välja jäänud. Samuti tegi ta ettepaneku hinnata tulevasi kaubavooge. Hr Võrno selgitas, et projekti finantseerib Euroopa Liit, sest Tallinna läbib Via Baltica. Ta täpsustas, et loodetakse välja valida võimalikest variantidest sobivaim ja parim lähteülesandes toodud kriteeriumite alusel ning seejärel Euroopa Liit otsustab, kas projekt on finantseerimist väärt või mitte. Täna on veel vara öelda, milline variant on hea, milline mitte. Hr Võrno toetas pr Jüssi arvamust selles suhtes, et puudub üleüldine transpordipoliitika ning avaldas kahetsust, et töö tuleb lõpuni viia selliste vahenditega. Tänaseks on tulnud kvaliteetset tagasisidet, kuid aluseks võetakse lähteülesandes olev alternatiiv. Hr Naelapea arvates ei ole antud projekti näol muuga tegemist, kui et tahetakse saada raha ja siis teid ehitada, kuid on ju ka võimalus, et Euroopa Liidust raha ei antagi. Osaleja: Kas keskkonnamõju hindamise käigus arvestatakse teede mõjuga Tallinna Lauluväljakule? Hr Kartau: Jah, kindlasti. Seda võetakse arvesse ühena sotsiaalsetest mõjudest, hinnatakse ka muude objektide puhul. Pr Vilberg: Kas KMH-l on avalikustamise etapid? Hr Kartau: Jah, ametlikult 2 avalikku arutelu. Ideaalis oleks selleks korraks liiklusmudel valmis olnud, kuid veel ei ole. Kindlasti tuleb lisa arutelusid, inimesed, kes on jätnud oma kontaktid, saavad sellest ka teada. Pr Vilberg: Kas seda üritust võib lugeda juba selleks etapiks, et teede alternatiivid on ära valitud? Hr Kartau: Jah, Linnavalitsuse Ajutise komisjoni otsusega on need kinnitatud. Pr Vilberg: Kas peale teetrassi alternatiivide valimist tuleb veel alternatiive? Hr Kartau: Jah, peale sobivaima teetrassi valimist tulevad nn tehnilised alternatiivid konkreetse trassi jaoks. Hr Võrno: Teetrassi variandid on põhimõtteliselt kinni, kuid kui midagi uut tuleb, siis on võimalik ka seda kaaluda. 13
Hr Kartau: Liikluse modelleerimise stsenaariumites ennustatakse nii madala, keskmise ja suure liikluskasvu stsenaariumit. Pr Vilberg: Mida hõlmab keskkonnamõju hindamise programmi 4.peatükk? Hr Kartau: See käsitleb teetrassi alternatiive, kui tehnilised detailid teada. Pr Vilberg: Mida on mõeldud KMH programmi 6.punkti all Vetevõrk? Hr Kartau: Selle all on mõeldud kogu veestikku, veekogusid. Pr Vilberg: Kas võetakse arvesse ka infrastruktuuriliste objektide mõjusid? Hr Kartau: Hinnatakse ka tehniliste lahenduste mõjusid, kui need osutuvad oluliseks. Pr Vilberg: Kas projekti ülesande, eesmärgi seadmine on samuti keskkonnamõju hindamise ülesanne? Hr Kartau: Idee on siiski lähteülesandest, täpsem sõnastus antud juhul on keskkonnamõju hindamisest. Põhimõtteliselt on see ikkagi projekti üldine ülesanne. Pr Vilu: Kas Via Baltica eesmärgiks on transpordiprobleemi lahendamine või tee ehitamine? Hr Võrno: Via Baltica on antud projektist arvatavasti vähem kui 10%, see on see, mille jaoks Euroopa Liit raha annab. Projekt on siiski liiklusolukorra leevendamiseks. Pr Vilu: Praegu on tegemist tehnilise projektiga, pigem oleks pidanud tegemist olema teemaplaneeringuga, et ka elanikud saaks protsessist ametlikult osa võtta. Praegu ei ole seadusega ette nähtud, et elanike arvamusi tuleks arvesse võtta. Hr Kartau: Suurte projektide jaoks on erinevaid teid. Eesti planeerimissüsteem ei ole ideaalne ning kindlasti saab seda teha erineval moel. Pr Vilu: Kuidas Pääsküla ümbersõit on ikka veel alternatiivide hulgas, kui Tallinna üldplaneeringul on Harju maavanema tingimus, kui üldse see tee ehitada, siis ainult kohalikuks teeks. Keskkonnamõju hindamine saab seaduse järgi projekti peatada, kui pole olemas sobivat lähtematerjali. Hr Kaljurand: Millised on võimalused projekti edasi lükkamiseks/peatamiseks? Hr Jakobson: Ei näe vajadust projekti peatamiseks. Kõik küsimused, mis on tõstatatud, on praegu lahendamisel. Olemas on sadamate andmed perspektiiviga aastani 2035. Samuti on töös käsitletud Tallinna raudteede arengut, ei ole lähtutud ainult teedest, kuid projekti eesmärk siiski on kavandada teed. Pr Riis: Keskkonnamõju hindamise ajakavasse võiks ette näha vahearuande ning see ka KMH programmi lisada. See võiks toimuda peale alternatiivide võrdlust töögrupi poolt ning enne lõplikku otsustamist. Samuti tuleks rohealasid jms vaadelda võrgustikena (rohevõrgustik, kergliikluse võrgustik jne). Hr Kartau: Kindlasti vaadeldakse mõjutatavaid objekte võrgustikena. Hr Kõrvits: Kas alternatiivid on kõik paigas, et kas kõik väljavalitud on hindamisel? Hr Kartau: Tõepoolest on mitmeid kombinatsioone, neid eraldi 6.01.05 koosolekul välja ei toodud. 14
Hr Kõrvits: Kas lõpuks võib jääda vähem alternatiive? Hr Kartau: Liiklusmudel näitab ära, kus autod potentsiaalselt hakkavad sõitma ja kus mitte. Hr Võrno: Teede arv on piiratud ning juba liiklusmudel võib tõenäoliselt välistada mitmeid alternatiive. Pr Jüssi: KMH tulemus sõltub sellest, millised andmed sisestatakse. Millal ja kuidas kavatsetakse majandusliku tasuvuse jm teostatavuse uuringute metoodikad jms avalikustada? Kuna ajaperspektiiv on rohkem kui 15 aastat, siis võib palju muutuda nafta hind tõusta jne. Kas neid mõjusid ka seal mudelites arvestatakse? 15
Lisa 2 Ühtekuuluvusfondi projekti Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu ja sellele eelnenud tutvumisperioodi kokkuvõte Käesolev kokkuvõte on koostatud paremaks arusaamiseks keskkonnamõju hindamise (lühendina KMH) programmi menetlemisega seonduvatel teemadel. Kokkuvõte sisaldab avalikkuse poolseid ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks. Tallinna linnavalitsus algatas keskkonnamõju hindamise ISPA Tehnilise Abi projekti Maismaaühendused sadamaga raames ja teavitas sellest vastavalt sellealasele korrale. KMH programm oli huvilistele tutvumiseks kättesaadav üle 2 nädala. KMH programmi avalik arutelu toimus 15. veebruaril 2005. Enne avalikku arutelu, arutelu ajal ja vahetult arutelu järel esitati KMH eksperdile mitmeid ettepanekuid, kommentaare ja küsimusi. Need dokumendid esitasid: o 7.02.05 A. Nõva; o 14.02.05 Andres Levald, E-Konsult; o 14.02.05 Eino Väärtnõu, keskkonnaekspert; o 15.02.05 Kalju Kuul, Nõmme Tee Selts; o 15.02.05 Helle Vilu, keskkonnaekspert; o 15.02.05 Enn Siim, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn; o 16.02.05 Mari Jüssi, Eesti Roheline Liikumine; o 27.01.05 Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme Halduskogu; o 15.02.05 Tallinna Keskkonnaamet 16
KMH programmi arutelul tehtud ja kirjalike ettepanekute/kommentaaride alusel täiendati kinnitamiseks esitatud KMH programmi. Otseselt KMH programmi mittepuudutavad küsimused/kommentaarid koondati ja esitati vastamiseks või töös arvestamiseks projektimeeskonna teistele liikmetele ja/või Tallinna Linnavalitsusele. Alljärgnevalt on esitatud avalikkuse poolt esitatud küsimused/kommentaarid ning projektimeeskonna (BCEOM, ETP, Hendrikson&Ko) poolsed seisukohad/vastused. 17
A. Nõva ettepanekud/kommentaarid/küsimused 7.02.05 Projektimeeskonna seisukoht Kirjas väljatoodud osundusi probleemsetele teemadele - roheala poolitamine ja elurajoonide häiring - võtavad projekti koostajad arvesse. Samuti on kirjas parimaks hinnatud tee nr 8 üheks kaalumisel olevaks alternatiiviks. Täname tehtud ettepanekute ja tähelepanekute eest. 18
Andres Levald (E-Konsult) ettepanekud/kommentaarid/küsimused 14.02.05 Tere, vastavalt kokkulepitule edastan käesolevaga meili teel ettepanekud ISPA Tehnilise Abi projekti "Maismaaühendused sadamaga" (Tallinna sadamate ühendamine Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maanteedega) keskkonnamõju hindamise programmi. Palun edastada need programmi kinnitajale. KMH programmis http://www.hendrikson.ee/corridor1/koridor1%20kmh%20programm.pdf on väljendatud, et kavandatava tegevuse ("Maismaaühendused sadamaga") eesmärk on probleemi - autode väljapääs Tallinna sadamatest Pärnu maanteele ja Narva maanteele on halb - lahendamine või vähemalt leevendamine (sealjuures vältides uute suuremate probleemide tekkimist või olemasolevate süvenemist). Kindlasti tuleks keskkonnamõju hinnangus probleem detailsemalt lahti kirjutada, kirjeldada selle olemust, põhjuseid ja alternatiive. Millistest autodest on juttu - kas sõiduautodega on nimetatud ühenduste puhul sellises mastaabis probleeme? Kui on juttu sadamatest lähtuvatest veostest, siis tulekski neid käsitleda. Samas tuleb hinnata ka sadamate sihtotstarbelise kasutamise teisi alternatiive (meri-meri jt). Ühendus ViaBaltica kaardil, millele ühendusteede kontseptsiooni on tänaseni püütud üles ehitada, lähtus pigem 80-ndate aastate lõpu olukorrast, mis paberil elab tänaseni iseseisvat elu. 2000.aastate alguses esitatud käsitlustes on võimaliku sadamatest lähtuva transpordivoo suuruseks toodud hinnanguliselt kuni ca 5% liiklusintensiivsusest. Kas poleks otstarbekas ja mõistlik see 5% mitte lisada linnatänavatele vaid suunata kõige lühemat ühendust pidi linnast välja. Samas ei pruugi see olla lühim lahendus Tallinn-Pärnu maanteele jõudmiseks linnakeskkonnast välja jäävas osas. Põhja-lõuna suund läbib niivõrd pikalt linna, et konfliktid ja oluline negatiivne mõju olevale linnakeskkonnale on paratamatu. Ruumilisel planeerimisel tuleb linnaelu aspekte vaadelda tasakaalustatult. Ainuüksi teede ehitamise eelisarenguga ei ole teadaolevalt üheski maailma linnas liiklusprobleeme lahendatud vaid pigem järgmisse kohta kuhjatud. Konkreetselt: 1. Täpsustada tuleb, et osas III Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele ja koostatavatele strateegilistele arengudokumentidele. Kavandatav töö "Maismaaühendused sadamatega" peab toimuma samas planeeringuruumis analoogiliste sektoraalplaneeringutega ning ei saa omada nende suhtes prioriteeti. Samuti läbivad ruumilised planeeringud kooskõlastuste, avaliku väljapaneku ja seadusega sätestatud menetlusfaasi, millele antud teemakäsitluse puhul ruumi pole antud. 2. II osa punktis IV tuleks hinnata ka alternatiivide jätkusuutlikkust ja integreeritust teiste maakasutusliikidega. Rõhutada tuleks, et: Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud alternatiivide valikuks ja (projekti koostamisega sama-aegselt) negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Lause viimane osa rakenduks seega alguses üldülevaadet ja võrdlust võimaldavas ulatuses ning täies mahus pärast lahenduse valikut. 3. III osa käsitluse ulatus eeldaks, et alternatiivide hindamise alusel langetatakse enne põhimõtteline otsus, kui niivõrd detailse analüüsi ja keskkonnakorralduskavani ulatuva läbitöötluse juurde jõutakse. Millises faasis ja kelle poolt see otsus langetatakse ning milline on avalikkuse osa selles protsessis? On oht, et järgmine kord (kava järgi septembris 2005) tullakse arutelule juba valitud alternatiivide ja konkreetse läbitöötatud lahendusega, mille valikust osalisi tagantjärgi teavitatakse. Lisaks keskkonnamõju hindajale keskenduvale suurele survele ja vastutusele teeb see ühele kaardile seatud tulemuse ülimalt haavatavaks ning kujutab endast tulemusele jõudmisel olulist lisariski. Parem täna kasutada läbipaistvamaks kaalutlemiseks veidi rohkem aega kui kulutada see 19
hiljem süvenevatele vastuoludele ja vaidlustele. Teen ettepaneku lisada programmi avalikustamise ja läbiviimise ajakavasse vahearutelude toimumise, kus tutvustatakse alternatiive ja nende keskkonnamõju hinnangut enne valiku langetamist. 4. Vahearutelud on otstarbekas läbi viia linnaosades, mida alternatiivid puudutavad kuna probleemi püstitus üldisena peab jõudma kohalikul tasandil vastuvõetavate kaalutletud lahendusteni, mis võimalikult väldivad kaasnevaid ohvreid kogukonna elukeskkonna arvelt. 5. III osa punkti X täiendada, et KMH aruandes antakse hinnang teede ehitamisel/rekonstrueerimisel kasutatavate loodusvarade, sh linnaruumi kasutuse otstarbekusele. Tasakaalustatud lahendusele jõudmise lootustega Andres LEVALD Dipl.-Ing. maastikuarhitekt EAL E-Konsult OÜ projektijuht KMH0011 Projektimeeskonna seisukoht KMH programmis toodud lühike kirjeldus kavandatava tegevuse eesmärgist ja probleemi olemusest on tõepoolest üldistavalt kokkuvõttev ja seetõttu ka küsimusi tekitav. Projekti aruandes (nii KMH aruandes kui ka projekti dokumentatsiooni muudes osades) esitatakse detailsem ülevaade/kirjeldus projekti ja kavandatava tegevuse eesmärgist. Seisukohad esitatud konkreetsete punktide kaupa 1. Antud juhul on tõepoolest tegemist ehitusprojektiga, mis seaduse järgi ei sisalda avalikustamise protsessi, küll aga erinevaid kooskõlastusi ja menetlusprotsessi. Samas on projekti osaks keskkonnamõju hindamine, milles avalikkuse kaasamine on elementaarne protsessi osa. Kindlasti ei tohi ja ka ei toimu käesolev projekt väljaspool avaliku võimu poolt juhitud otsusetegemise süsteemi, mille üheks vormiks on planeeringuruumis toimimine. Lisaks konsultandi poolt töö käigus erinevate planeeringute, arengukavadega ja strateegiatega tutvumisele ja nendega arvestamisele (lähtudes asjaolust, et käesolev projekt ei ole nende suhtes prioriteet) on Tallinna Linnavalitsuse poolt moodustatud projekti jälgimiseks Ajutine Komisjon, mis koosneb Tallinna Linnavalitsuse erinevate osakondade ning teiste ametkondade (Harju Maavalitsus, Harjumaa Keskkonnateenistus) esindajatest. Neid asjaolusid arvestades saab avalikkuse kaasamise, erinevate ametkondade huvide arvestamise ja mõistliku tasakaalustatud otsuse tegemiseks vajalikud tingimused lugeda headeks. KMH programmi täpsustatakse peatükis 3 punktis III alljärgnevalt (allajoonitud osa): Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele strateegilistele arengudokumentidele ja arvestatakse nendega lahenduse väljatöötamisel. Olulisemad üle vaadatavad ja arvestatavad dokumendid on: 2. Aruande II osas punktis IV kirjeldatakse eeskätt teetrasside tehnilisi lahendusi, kuid punktides V ja VI kirjeldatakse ja hinnatakse 20
Linnaehituslikke küsimusi, ruumilist funktsionaalsust ning sotsiaalmajanduslikke aspekte, sealjuures lisaks olemasolevale olukorrale ka potentsiaalseid arenguid (ehk teisisõnu maakasutuse alternatiive). KMH programmi peatükki 3 punkti VII täiendatakse järgmise lausega: Hindamise ja alternatiivide võrdlemise tulemusena tehakse ettepanekud alternatiivide valikuks ja (projekti koostamisega sama-aegselt) negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. 3. Ettepanek lisada programmi avalikustamise ja läbiviimise ajakavasse vahearutelu võetakse arvesse. Avalik arutelu on kavas läbi viia peale alternatiivide hindamist ning enne lõpliku teetrassi kasuks otsustamist. KMH programmi peatükis 4 täiendatakse tabelit järgmise reaga: Arendatavate teetrasside Aprill/mai 2005 alternatiivide ja põhimõttelise lahenduse avalik arutelu. 4. Siiamaani ja ka edaspidi viiakse arutelusid läbi nii linnaosades eraldi kui ka kogu Tallinna hõlmavalt. Projekti tutvustamise vajadust konsulteeritakse linnaosavalitsustega ja käitutakse vastavalt. Samuti on projekti meeskond valmis täiendavateks tutvustusteks ja aruteludeks huvitatud isikute ja organisatsioonidega. Tänaseks on mõned sellised koosolekud ka toimunud. 5. Lisaks loodusvarade kasutamise otstarbekuse hindamisele analüüsitakse keskkonnamõju hindamise aruandes ka linnaruumi kasutuse otstarbekust. KMH programmi täiendatud. Täname asjakohaste ettepanekute eest. 21
Eino Väärtnõu (keskkonnaekspert) ettepanekud/kommentaarid/küsimused 14.02.05 22
Projektimeeskonna seisukoht 1. Projekti läbiviijatele teadaolevalt on Tallinna sadamal olemas prognoosid ning kavad aastani 2035. Eraettevõtetel ei lasu kohustust omada üldist arengustrateegiat ning samal põhjusel ei ole Tallinna Linnavalitsusel võimalust sadamaid selleks sundida. Küll aga kirjutatakse kavandatava tegevuse eesmärk projekti dokumentides (sh keskkonnamõju hindamise aruanne) selgemalt ja pikemalt lahti ning probleemidele otsitakse lahendusi projekti võimaluste piires. 2. ja 3. Strateegia Tallinn 2025 hindamine ja sellega arvestamine käesoleva projekti raames tähendab muuhulgas selle strateegia kriitikaga tutvumist. Täname osutatud puudustele strateegias ja viidatud ajakirjanduse allikatele. Paraku ei saa käimasolev projekti raames koostada Tallinna arengustrateegiat (kuigi projekti eesmärgiks on strateegiliste lahenduste pakkumine) ning me peame teatud piirides (see ei tähenda kriitikavabalt) lähtuma olemasolevatest ja võimalik et alati mitte ideaalsetest strateegilistest dokumentidest. Projekti väljundiks on muuhulgas ka otsustajate tähelepanujuhtimine leitavatele puudustele ka näiteks sadama arenguid puudutavate kavade/strateegiate osas. 4. Antud projekti käigus käsitletakse linna elukeskkonnana, olulisel kohal on muuhulgas sotsiaalsed aspektid. Projekti eesmärgiks on siiski saavutada parim lahendus muutmaks linnakeskkonnas liiklemine mugavamaks, sealjuures arvestades inimeste heaoluga. Projekti erinevaid aspekte hinnatakse erinevaid indikaatoreid ja hindamismeetodeid kasutades. Täname märkuste ja ettepanekute eest. 23
Nõmme Tee Selts (Kalju Kuul) ettepanekud/kommentaarid/küsimused 15.02.05 24
25
Projektimeeskonna seisukoht Tallinna Linnavalitsus selgitas projekti tutvustamisel, et eeskätt püütakse uued teed paigutada sinna, kus praegu on hoonestamata ja kasutamata alad. Samuti on keskkonnamõju hindamise käigus plaanis hinnata mõjusid nii sotsiaalsest kui (loodus)keskkonnakaitselisest aspektist. Praegused teealternatiivid on alles esialgsed, parima trassi välja selgitamiseks koostatakse liiklusmudel, samuti tehakse kulude-tulude analüüs, tasuvusanalüüs jms, peale mida saab konkreetsemalt öelda, milline alternatiiv ja millisel põhjusel oleks sobiv, milline mitte. Transiidimagistraalid mõjutavad kindlasti elanike elukvaliteeti, seda nii negatiivsest kui ka positiivsest aspektist. Negatiivsest aspektist võivad ebameeldivusi tekitada müra, õhusaaste jms., mida ka keskkonnamõju hindamise käigus analüüsitakse ning olulise mõju esinemisel leevendatakse. Positiivsest küljest võib korraliku tee olemasolu arendada linnaruumi ning muuta inimeste liiklemise mugavamaks. Konkreetset Nõmme olukorda, kus on olemasolev ülekoormatud teedevõrk, võtavad projekti koostajad arvesse. Kindlasti võtab projekti meeskond arvesse ka Kadaka pst 169 piirkonnas ning mujal olemasolevaid ja ehitatavaid väike- ja korruselamuid. Harku-Pääsküla rabamets on linna- ja linnalähedases keskkonnas oluline roheala, kuid ekspertidele teadaolevatel andmetel seal väga väärtuslikke kooslusi ei esine (puuduvad ka sellekohased kirjed Looduskaitseregistris). Puistutest esinevad seal valdavalt nõmme- ja palumännikud. Samas on töögrupile teada Keskkonnaministeeriumile tehtud avaldus piirkonnas Natura 2000 ala moodustamiseks ja sellega seonduvaid arenguid jälgitakse ja arvestatakse. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealasse puutub kavandatav tee nii palju, et üldplaneeringujärgse alternatiivi kasuks otsustamisel kulgeb see mööda olemasolevat Kadaka puiesteed, mida oleks sel juhul vaja rekonstrueerida. Tee laiendamine võib omakorda mõjutada maastikukaitseala. Kuna Harku mets on tähtsaks sportimise ja vaba aja veetmise kohaks, tuleb alternatiivide hindamise käigus (ja juhul kui otsustatakse siiski kõnealuse trassi kasuks, siis detailsemalt projekteerimise faasis) kindlasti arvestada ka sportlaste/puhkajate huvide, seisukohtade ja ettepanekutega ning välja pakkuda leevendavaid meetmeid. Konkreetseid ettepanekuid teetrassi kulgemiseks võetakse projekti käigus kaalumisele. Täname arvamuste ja ettepanekute eest. 26
Helle Vilu (keskkonnaekspert) ettepanekud/kommentaarid/küsimused 15.02.05 Helle Vilu, keskkonnaekspert, ettepanekud (rasvaselt trükitud): KMH programmi täiendamiseks, esitatud avalikuks aruteluks 15.02.05 hellevilu@yahoo.com 6597 101 Harku tn 43, Tallinn 11612 3. Keskkonnamõju hindamise aruande sisu Keskkonnamõju hindamine (KMH) viiakse läbi sama-aegselt ja integreerituna Tehnilise Abi projekti tervikprotsessi ning vastavalt projekti pakkumise dokumentatsioonis kirjeldatud metoodikale. Vastavalt KMH aruandele esitatavatele täpsustavatele nõuetele (Keskkonnaministri 31. jaanuari 2001. a määrus nr 4), Ühtekuuluvusfondi sellekohastele nõuetele ja konkreetse keskkonnamõju hindamise asjaolusid arvestades käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes järgmist: Kooskõlastused Lühendid Joonised Tabelid Kaardid Mittetehniline kokkuvõte I OSA ÜLDOSA I Sissejuhatus Kavandatava tegevuse eesmärk KMH protsessis osalejad (arendaja, otsustaja, konsultandid ja eksperdid, MTÜd, avalikkus, asjast huvitatud isikud ja teised) Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist: o algatamine; o etapid. Avalikkuse kaasamise protsessi kirjeldus II Projekti taust Probleemi olemus transpordivoogude juhtimine Olemasolev teedevõrgustik Praegused liiklustingimused ning õnnetused Andmed praeguste transpordivoogude kohta ning prognoositavad transpordivood, arvestades kõiki transpordiliike Arengukavad ja andmed, mis oleks vajalikud transpordiprobleemi kompetentseks lahendamiseks, nende olemasolu või puudumine (Tallinna transpordi arengukava, Sadamate arengukava, Ohtlike veoste Tallinnast väljaviimise kava koos sadamate Tallinnast Muugale ja Paldiskisse ümberpaigutamise kavaga, Tallinnast mööduva raudteeharu projekteerimise-ehitamise kava, Mereturismi arengukava...) Probleemi lahenduste valik - kas uus tee või põhiliselt olemasoleva teedevõrgu kasutamine ja selle rekonstrueerimine Hinnang algmaterjalile kas on küllaldane lahendamaks projektis esitatud ülesannet ja eesmärki ning ja keskkonnamõju hindamise ülesandeid, või oleks 27
vaja teha veel eeltöid ülesande lahendamiseks ja kompetentseks keskkonnamõju hindamiseks Liiklusmudeli iseloomustus, mida kavandatakse kasutada transpordivoogude modelleerimiseks ning sellega ühtlasi keskkonnamõju hindajale oluliste algandmete andmiseks Kriteeriumid, mille alusel mudel hindab lahendusvariantide sobivust Õiguslik ja sisuline põhjendus, miks on antud ülesande (maismaaühenduste valik, tee asukoha valik) lahendamiseks valitud Tehnilise projekti vorm (mitte näiteks teemaplaneering, detailplaneering, eelprojekt jne) III Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele, arengukavadele ja õigusaktidele Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele strateegilistele arengudokumentidele: o Seaduslikud nõuded; o Tallinna üldplaneering ja Paljassaare-Russalka vahelise ala üldplaneering; o Tallinna üldplaneeringu keskkonnaekspertiis (2000.a.), Hendrikson&Ko Keskkonnaekspertiisibüroo o Menetletavad linnaosade üldplaneeringud; o Vajadusel naaberomavalitsuste üldplaneeringud; o Tallinna keskkonnastrateegia; o Tallinna arengukavad; o Strateegia Tallinn 2025 ; o Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud; o Eesti transpordi arengukava 2004-2013; o (Tallinna) magistraaltänavavõrgu arengukava; o (Tallinna) parkimise arengukava; o Muud strateegilised arengudokumendid ja töö käigus selguvad olulised dokumendid. o Konkreetne probleem, mis vajab õiguslikku lahendamist: Harju Maavanem kui planeeringuprotsessis järelvaataja on Tallinna üldplaneeringu planeeringuvaidluse lahendanud oma otsusega planeeringu kooskõlastamisel, mis planeerimis- ja ehitusseaduse järgi on kohustuslik otsus. Otsusega anti tingimused Tallinna üldplaneeringu kehtestamiseks. Otsuses on Pääsküla läänepoolne möödasõidutee, kui see peaks rajatama, ette nähtud reguleerida liikluskorralduslike vahenditega, s.o. see tee ei ole ette nähtud rasketranspordile. Käesolevas projektis on aga Pääsküla läänepoolne möödasõidutee ette nähtud rajada raskeveostele. Siin on vastuolu, mille kohta on vaja anda selgitus ning teha järeldused Harju Maavanema otsuse rakendamise kohta (selle küsimuse kohta antakse H.Vilule eraldi kirjalik vastus). II OSA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS NING HINDAMINE IV Alternatiivide tehniline kirjeldus V Mõjutatava keskkonna kirjeldus Kirjeldatakse kavandatavate teede ja nende alternatiivide mõjuala praegust keskkonnaseisundit. 10. Linnaehituslik ülevaade ja ruumiline funktsionaalsus ning sotsiaal-majanduslikud aspektid, sh: - maakasutus ja linna- ning elukeskkonna kvaliteet; - rahvastik, elualad ja töökohad; - sotsiaalmajanduslikud aspektid, haridus ja vaba-aja asutused/võimalused; - muinsuskaitselised väärtused; - maastikulised aspektid. 11. Õhukvaliteet ja kliima 28
12. Müra ja vibratsioon 13. Valgusreostus 14. Pinnas ja ala geoloogiline ülevaade 15. Vetevõrk 16. Loodusväärtused (taimestik, loomastik, elupaigad, looduskaitsealused objektid) 17. Riskid ja turvalisus 18. Muud KMH käigus oluliseks osutuvad teemad o Elanike hoiakud ja ootused (kirjad, küsitlused) otseselt mõjutatavas piirkonnas ja kaudse mõju ulatuses piirkonna arengu suhtes, o Mõjutatava piirkonna linnaosade valitsuste ja halduskogude seisukohad, otsused piirkonna arengu ja otseslelt Via Baltica seni valitud marsruudi suhtes alates alates aastast 1999 (Stroomi metsa läbiva tee suhtes, nn Pääsküla läänepoolse möödasõidutee suhtes jne) o Otseselt ja kaudselt mõjutatavate piirkondade põhiväärtused, prioriteedid VI Alternatiividega kaasnev keskkonnamõju, selle vältimise ja leevendamise võimalused ning jääkmõju Hinnatakse mõju ning leevendusmeetmeid tee ehitus- ning kasutusfaasis. Lähtuvalt kavandatava tegevuse spetsiifikast ja selle mõjuala keskkonnatingimustest käsitletakse järgmist: 10. Linnaehituslik ülevaade ja ruumiline funktsionaalsus ning sotsiaal-majanduslikud aspektid, sh: - maakasutus ja linna- ning elukeskkonna kvaliteet; - rahvastik, elualad ja töökohad; - sotsiaalmajanduslikud aspektid, haridus ja vaba-aja asutused/võimalused; - muinsuskaitselised väärtused; - maastikulised aspektid. 11. Õhukvaliteet ja kliima 12. Müra ja vibratsioon 13. Valgusreostus 14. Pinnas ja ala geoloogiline ülevaade 15. Vetevõrk 16. Loodusväärtused (taimestik, loomastik, elupaigad, looduskaitsealused objektid) 17. Riskid ja turvalisus 18. Muud KMH käigus oluliseks osutuvad teemad o Elanike hoiakud ja ootused (kirjad, küsitlused) otseselt mõjutatavas piirkonnas ja kaudse mõju ulatuses piirkonna Via Baltica ehk maismaaühenduste probleemi lahendamise suhtes o Mõjutatava piirkonna linnaosade valitsuste ja halduskogude seisukohad, otsused piirkonna arengu ja otseselt Via Baltica seni valitud marsruudi suhtes alates alates aastast 1999 (Stroomi metsa läbiva tee suhtes, nn Pääsküla läänepoolse möödasõidutee suhtes jne) o Otseselt ja kaudselt mõjutatavate piirkondade põhiväärtused, prioriteedid Projektimeeskonna seisukoht Helle Vilu poolt tehtud ettepanekuid projekti tausta täpsemaks lahtikirjutamiseks võetakse arvesse. Küsimusele, miks on projekti teostamiseks valitud Tehnilise Abi kaudu ja mitte läbi teemaplaneeringu vms, ei saa projekti meeskond korrektselt vastata, kuna sellealane otsus on tehtud enne projekti algust ja väljaspool 29
projektimeeskonna töö ja otsustusvaldkonda. Soovitame selle küsimusega pöörduda Tallinna Linnavalitsuse poole. Harju maavanema otsusega, kus anti Tallinna üldplaneeringu kehtestamise tingimused, on paika pandud, et juhul kui möödasõidutee peaks rajatama, on see ette nähtud reguleerida liikluskorralduslike vahenditega. Projekti meeskonna arvates ei ole täpsustatud konkreetselt seda, et Pääsküla läänepoolne möödasõidutee ei ole ette nähtud rasketranspordile. Mõjutatava keskkonna kirjelduse all käsitletakse sotsiaal-majanduslike aspektide all linnakeskkonda, mille üheks osaks on ka elukeskkond. Keskkonnamõju hindamise koostamisel võetakse arvesse kõiki meile teadaolevaid olulisi materjale ning vajadusel lisatakse neid ka aruande lisadesse. Helle Vilu poolt tehtud täiendused mõjutatava keskkonna kirjelduse ja alternatiividega kaasneva keskkonnamõju selgitamiseks on arvestatavad ning integreeritakse aruandesse, vajadusel lisades ka uusi punkte. KMH programmis aga muutuste tegemist ei pea vajalikuks (paljud väljatoodud teemad on kaetud juba olemasolevate punktidega). Täname tehtud ettepanekute ja täpsustuste eest. 30
MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn (Enn Siim) ettepanekud/kommentaarid/küsimused 15.02.05 31
Projektimeeskonna seisukoht Tõepoolest pole kehtestatud Tallinna sadamate arengukava, projekti meeskonnale teadaolevalt on Tallinna sadamal olemas prognoosid ning kavad aastani 2035. Eraettevõtetel ei lasu kohustust omada üldist arengustrateegiat ning samal põhjusel ei ole Tallinna Linnavalitsusel võimalust sadamaid selleks ka sundida. Antud projekti käigus püütakse probleemidele leida lahendusi projekti võimaluste ja olemasoleva informatsiooni piires. Liiklusmahtusid saab ja tuleb prognoosida aga ka mittetäieliku informatsiooni tingimustes, sellisel juhul tuleb arvestada prognooside suurema võimaliku veaga. Loomulikult ei ole õigustatud raskeveo-autotranspordi asjatu soodustamine linna keskel, kuid Tallinna geograafilise paiknemise ning kuju tõttu on selle vältimine suhteliselt keeruline. Antud projekti raames püütakse kaasa aidata parima lahenduse väljatöötamisele. Täname tehtud tähelepanekute eest. Eesti Roheline Liikumine (Mari Jüssi) ettepanekud/kommentaarid/küsimused 16.02.05 Eesti Rohelise Liikumise (ERL) ettepanekud "Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas" KMH programmi avalikustamisega seoses Pärast avalikku koosolekut täiendatud versioon 16.2.2005 1. Praegune Tehnilise abi lähteülesanne ja KMH programm lähtub ainult Tallinna maantee infrastruktuuri probleemidest ja alternatiividena käsitletakse teedeehituslikke lahendusi. Seega on võetud juba ilma vastavate uuringuteta selline seisukoht, et parim probleemi lahendusstrateegia on uute teede ehitamine, mitte näiteks sotsiaal-majanduslikud, maakasutuse- ja transpordipoliitika terviklahendused. Linnapiirkondades uue infrastruktuuri ehitamist vältivad lahendused on osutunud rahvusvahelistes uuringutes palju kuluefektiivsemateks ja keskkonnasõbralikemateks lahendusteks, mis ei suurenda linna transpordikoormust tervikuna, ei halvenda elukvaliteeti linnas ega koorma avaliku ja erasektori eelarveid. Teede kvaliteet ja ehitamine on ainult üks paljudest transpordi ja juurdepääsu probleemidest ja lahendamisvõimalustest. Alternatiivide piiramine ainult tee-ehituslike alternatiividega näitab, et Tallinna linnavalitsus ei ole huvitatud terviklikust linnatranspordi arendamisest, probleemide ennetamisest ja ökonoomseimatest lahendustest. ERL tõstatas selle probleemi juba ISPA Tehnilise abi lähteülesande kommenteerimisel ning keskkonnaorganisatsioonide ja Tehnilise abi töögrupi vahelisel kohtumisel 11.11.2004. ERL tegi ettepaneku võtta nii majandusliku tasuvuse kui ka KMH hindamisse ühe alternatiivina ka teede-ehitust vältiv transpordinõudluse ohjamisele suunatud pakettlahenduste alternatiiv. ETP Grupi ja BCEOMi esindajad andsid põhimõttelise nõusoleku ka selline alternatiiv formuleerida. Kuna sellise alternatiivi formuleerimine on pigem arendaja ülesanne, 32
siis on ERL teinud Kommunaalametile ettepaneku nendel teemadel nõupidamise korraldamiseks, kuid seni pole jõudnud Kommunaalamet kohtumiseks aega leida. Kui alternatiivid piirduvad ainult teede-ehituse alternatiividega, siis ei näe ERL sisulist edasist protsessis osalemisvõimalust, sest on Tehnilise abi näol tegemist kosmeetilise protsessiga, mis üksnes õigustab teede-ehitust ja kaitseb kitsa huvigrupi huve. Probleem polegi niivõrd kõnealuse ISPA Tehnilise abi või KMH metoodikas, vaid linna tervikliku transpordistrateegia puudumises, mis käsitleks kõiki transpordiliike ja linnaplaneerimise meetmeid tervikuna. Teedeprojektide ettevalmistamine, nendele KMH ja tasuvusuuringute tegemine ja teostamine ilma eelneva integreeritud transpordistrateegiata on täiesti kasutu protsess ja maksumaksja raha raiskamine -- see on nagu haigele ravi määramine ilma eelnevate uuringute ja diagnoosita või pidev õigete vastuste otsimine valedele küsimustele. 2. Kuna KMH protsess sõltub väga palju majandusliku tasuvuse jm teostatavuse uuringute metoodikatest ja alternatiivide püstitamisest, mis on BCEOMi, ETP Grupi töö, tuleb nende tööde vahearuanded ka paralleelselt tuleb avalikustada. Milline on nende ajakava ja kuidas saab nendega tutvuda? 3. Alternatiivide hindamisel tuleb hinnata ka alternatiivi rakendamise tulemusel muutuva transpordinõudluse mõju tervikuna kogu piirkonna (Harjumaa) maakasutusele ja elukeskkonnale (st et ei käsitleta ainult alternatiivide vahetus läheduses olevat piirkonda, sest transpordipoliitiliste otsuste mõju on palju laiem kui objekti vahetu lähedus). Hindamise ulatus ei tule praegusest programmist selgelt välja. 4. Kuna ToR juba piirab lahendusalternatiivid üksnes teede-ehitusele, siis tuleb vähemalt selguse huvides töö pealkiri nimetada ümber maismaaühenduste asemel maanteeühenduste tehnilise abi projektiks. 5. Enne töö III osa on vajalik teha KMH vahearuanne ja selle avalikustamine. 6. Avalikustatud dokumentide, aruannete kommentaaride tegemise hõlbustamiseks oleks soovitav need kodulehele riputada pdf formaadile lisaks ka rtf formaadis (seal võib olla ka ainult teksti-osa juhul kui joonised teevad liiga mahukaks), siis on kommentaare otse teksti hõlpsam lisada. 7. Ametlike teadaannete järgi Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg KMH programmile on avaliku arutelu lõppemiseni 15.02.2005. Seda ja järgnevaid avalikustamisega seotud tähtaegu võiks pikendada nii, et pärast avaliku arutelu koosoleku toimumist oleks veel 5 tööpäeva aega kommentaaride esitamiseks, sest seisukohad, paljud küsimused ja asjaolud kerkivad üles või selguvad alles koosoleku käigus ja veel samal päeval ei jõuaks lõplikult kommentaare ja ettepanekuid kirjalikult esitada. Kommentaarid ja täiendused KMH programmi teksti Kommentaare kogutud EKO liikmetelt: I OSA ÜLDOSA I Sissejuhatus Kavandatava tegevuse eesmärk KMH protsessis osalejad (arendaja, otsustaja, konsultandid ja eksperdid, MTÜd, avalikkus, asjast huvitatud isikud ja teised) 33
Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist: o algatamine; o etapid. Avalikkuse kaasamise protsessi kirjeldus II Projekti taust Olemasolev teedevõrgustikja transpordipoliitika Uute lahenduste vajadus Praegused juurdepääsu, liiklustingimused ning õnnetused III Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele, arengukavadele ja õigusaktidele Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust kehtivatele strateegilistele arengudokumentidele: o Seaduslikud nõuded; o Tallinna üldplaneering ja Paljassaare-Russalka vahelise ala üldplaneering; o Menetletavad linnaosade üldplaneeringud; o Vajadusel naaberomavalitsuste üldplaneeringud; o Tallinna keskkonnastrateegia; o Tallinna arengukavad; o Strateegia Tallinn 2025 ; o Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud; o Eesti transpordi arengukava 2004-2013 (milline versioon ja milline osa sellest?); ja Eesti ühistranspordi arenguprogramm 2004-2013 o (Tallinna) magistraaltänavavõrgu arengukava; o (Tallinna) parkimise arengukava; o Muud strateegilised arengudokumendid ja töö käigus selguvad olulised dokumendid. Tallinna integreeriud ühistranspordisüsteemi uurimus 0 Enne nii põhjalikku maantee-ehituse programmi oleks ju ikka otstarbeks enne linnal välja töötada ka INTEGREERITUD transpordistrateegia. Sellist kava pole Tallinnal praktiliselt kunagi olnud. Vt esimene kommentaar Peaks hindama ka vastavust Euroopa Liidu transpordi- ja keskkonnastrateegiatele ja linnakeskkonda puudutavatele dokumentidele. II OSA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS NING HINDAMINE IV Alternatiivide tehniline kirjeldus V Mõjutatava keskkonna kirjeldus Kirjeldatakse kavandatavate lahenduste ja nende alternatiivide mõjuala praegust keskkonnaseisundit. 1. Linnaehituslik ülevaade ja ruumiline funktsionaalsus ning sotsiaalmajanduslikud aspektid, sh: - maakasutus ja linnakeskkonna kvaliteet; - rahvastik, elualad ja töökohad; - sotsiaalmajanduslikud aspektid, haridus ja vaba-aja asutused/võimalused; - elukeskkonna kvaliteet; - muinsuskaitselised väärtused; - maastikulised aspektid. - säästvate transpordiliikide tingimused ja atraktiivsus 2. Õhukvaliteet ja kliima 3. Müra ja vibratsioon 4. Valgusreostus 5. Pinnas ja ala geoloogiline ülevaade 6. Vetevõrk 7. Loodusväärtused (taimestik, loomastik, elupaigad, looduskaitsealused objektid) 34 Comment: ETTEPANEKUGA ARVESTATUD Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Uute teede/lahenduste vajadus Deleted: Uue tee Comment: Page: 2 siin vaadeldakse liiklustingimusi laiemalt kui füüsiline liikumine, vaadatakse miks liigutakse, miks on transpordiliikide valik nagu ta on, mida saaks linnaosades ära teha selleks et transpordinõudlus väiksem oleks. Comment: ETTEPANEKUGA ARVESTATUD Comment: KASUTATAKSE VÕIMALIKULT VÄRSKET KÄTTESAADAVAT DOKUMENDI VERSIOONI Comment: ETTEPANEKUGA ARVESTATUD Comment: SAAME ARVESTADA OLULISTE OLEMASOLEVATE DOKUMENTIDEGA Comment: RAHVUSVAHELIS I DOKUMENTE VAADATAKSE KUID ESMAJÄRJEKORRAS LÄHTUTAKSE KEHTESTATUD JA KOHAPEAL LEGITIIMSETEST DOKUMENTIDEST (MILLE KOOSTAMISEL OLEKS LOOMULIKULT PIDANUD ARVESTAMA RAHVUSVAHELIST ÕIGUST JA HEAD PRAKTIKAT). Deleted: teede Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Kirjeldatakse kavandatavate teede (või muude lahenduste kui neid saab olemasolevate strateegiliste dokumentide alusel ja käesoleva töö mahus välja töötada) ja nende alternatiivide mõjuala praegust keskkonnaseisundit. Comment: ETTEPANEKUGA ARVESTATUD
8. Riskid ja turvalisus 9. Muud KMH käigus oluliseks osutuvad teemad VI Alternatiividega kaasnev keskkonnamõju, selle vältimise ja leevendamise võimalused ning jääkmõju Hinnatakse mõju ning leevendusmeetmeid lahenduste/alternatiivide rakendamisega seoses. Lähtuvalt kavandatava tegevuse spetsiifikast ja selle mõjuala keskkonnatingimustest käsitletakse järgmist: 1. Linnaehituslik ülevaade ja ruumiline funktsionaalsus ning sotsiaalmajanduslikud aspektid, sh: - maakasutus ja linnakeskkonna kvaliteet; - rahvastik, elualad ja töökohad; - sotsiaalmajanduslikud aspektid, haridus ja vaba-aja asutused/võimalused; - elukeskkonna kvaliteet; - elanike, linnaosade ja naabervaldade senised seisukohad käsitletavate transpordi- ja teeehitusplaanide suhtes (välja saadetud kirjad, tehtud otsused, kogutud ja üle antud allkirjad); - muinsuskaitselised väärtused; - maastikulised aspektid. - säästvate transpordiliikide (ühistransport ja kergliiklus) tingimused ja atraktiivsus 2. Õhukvaliteet ja kliima 3. Müra ja vibratsioon 4. Valgusreostus 5. Pinnas ja ala geoloogiline ülevaade 6. Vetevõrk 7. Loodusväärtused (taimestik, loomastik, elupaigad, looduskaitsealused objektid) 8. Riskid ja turvalisus 9. Muud KMH käigus oluliseks osutuvad teemad Kirjeldatakse avalduva otsese ja kaudse mõju iseloomu, suurust ja ulatust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud (projekti koostamisega sama-aegselt) negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Deleted: tee ehitus- ning kasutusfaasis Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Hinnatakse mõju ning leevendusmeetmeid tee (või muude lahenduste) ehitus- ning kasutusfaasis. Comment: ETTEPANEKUGA ARVESTATUD Keskkonnamõju hindamisel toimub piirkonnaga tutvumine väljas ning kasutatakse olemasolevaid, koostatava eelprojekti raames tekitatavaid ja muid materjale. VII Alternatiivide võrdlemine Keskkonnamõju hindajad töötavad välja kriteeriumid alternatiivide hindamiseks ning teostavad alternatiivide võrdlemise ja parima lahenduse väljaselgitamise (alternatiivide võrdlemise kriteeriumid avalikustatakse eraldi ja tehakse nende suhtes avalik arutelu).. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumite väljatöötamisel vaadeldakse ka teiste projekti osade (teostatavuse uuring ja tulude-kulude analüüs) hindamiskriteeriumeid tagamaks tasakaalustatud analüüs. III OSA KAVANDATAVA LAHENDUSE KIRJELDUS NING HINDAMINE VIII Kavandatava LAHENDUSE tehniline kirjeldus IX Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava lahendusega kaasnev keskkonnamõju, selle vältimise ja leevendamise võimalused ning jääkmõju 35 Comment: ETTEPANEKUGA ARVESTATUD Deleted: TEE Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Kavandatava tee tehniline (või muu lahenduse) kirjeldus Deleted: tee Deleted: teega
Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava teega (või muu lahendusega) kaasnev keskkonnamõju, selle vältimise ja leevendamise võimalused ning jääkmõju (tee ehitus- ja kasutusfaasis). X Loodusressursside kasutamise otstarbekus KMH aruandes antakse hinnang lahenduse rakendamisel loodusvarade kasutuse otstarbekusele. XI Keskkonnakorralduskava valitud lahenduse teostus- ja rakendumisetapile XII Keskkonnaseire ja audit valitud lahenduse teostus ning kasutusfaasis 16.2.2004 Eesti Roheline Liikumine www.roheline.ee Mari Jüssi, mari@seit.ee; 56 482733 Projektimeeskonna seisukoht 1. Eesti Rohelise Liikumise poolt 1. punktis tehtud kommentaarid puudutavad eelkõige projekti üldiselt (strateegilist) eesmärki, küsimuste tõstatamist ja nende lahendusviiside valikut. Neid küsimusi saab projektimeeskond käsitleda vaid piiratud mahus, kuna lähteülesanne ja strateegiliste küsimuse püstitamine on tõepoolest seatud paika enne konsultantide konsortsiumi (BCEOM, ETP, Hendrikson&Ko) tööleasumist. 2. Projekti avalikkuse kaasamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele, mida püüame järgida lisaks minimaalsele seaduses nõutule vastavalt heale tavale. Info levitamiseks ja avalikkuse kaasamiseks korraldatakse avalikke arutelusid, avaldatakse infot ajakirjanduses, on loodud projekti materjalide levitamiseks kodulehekülg aadressiga www.hendrikson.ee/corridor1/ ning kasutatakse muid võimalusi. Vahearuannete koostamises ja nende avalikustamise osas ei ole projekti meeskonna ja kliendiga täpset ajakava ja vormi fikseeritud. Vahearuannete koostamisel pannakse need üles eelmainitud kodulehele ja nendega saab tutvuda Hendrikson&Ko kontorites Tallinnas, Narva mnt 7-655 ja Tartus, Õpetaja 9. Tõenäoliselt aprillis 2005 korraldatakse Arendatavate teetrasside alternatiivide ja põhimõttelise lahenduse avalik arutelu. Vastav täiendus on tehtud ka KMH programmi. Deleted: (tee ehitus- ja kasutusfaasis) Deleted: teede ehitamisel/rekonstrueerimis el kasutatavate Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: KMH aruandes antakse hinnang kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatavate loodusvarade (sh linnaruumi kasutuse) kasutuse otstarbekusele. Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Keskkonnakorralduskava kavandatava tegevuse ehituseelsele, ehitusaegsele ning ehitusjärgsele etapile. Deleted: tee ehituseelsele, ehitusaegsele ning ehitusjärgsele etapile Comment: KMH PROGRAMMI KORREKTUURI SÕNASTUS: Keskkonnaseire ja audit kavandatava tegevuse ehitus- ning kasutusfaasis. Deleted: tee ehitus- 3. Mõju maakasutusele ja elukeskkonnale hinnatakse kogu olulise mõjuala ulatuses sealjuures olulise mõjuala ulatus täpsustub hindamise käigus. 4. Sellesisulise otsuse peaks tegema klient. 5. Täiendava avaliku arutelu korraldamise ettepanek aktsepteeritud. Esitatava materjali formaat ei ole hetkel veel selge (ei pruugi olla vahearuanne), aga kindlasti peab avalikuks aruteluks esitatav materjal olema piisav väljapakutavate lahenduste mõistmiseks. 36
6. Ettepanek avalikustatud dokumendid kodulehele üles panna ka.rtfformaadis, et kommentaaride tegemist hõlbustada, on hea ja rakendatakse. 7. Ametlikes Teadaannetes, laialisaadetavates kirjades ja muudes ametlikes dokumentides esitatavad tähtajad tulenevad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusest ja Haldusmenetlusseadusest. Seega ei saa avalikule arutelule ettepanekuid pärast avalikku arutelu teha, küll aga on Hendrikson&Ko senises praktikas oodanud ettepanekuid KMH programmile ka avaliku arutelu toimumist nii ka käesoleva projekti raames ei ole keelatud teha ettepanekuid mistahes ajal ja nendega võialusel arvestatakse. Ettepanek võimaldada pärast avaliku arutelu koosoleku toimumist veel mõne tööpäeva jooksul kommentaare esitada, on seega sisuliselt aktsepteeritud. KMH programmile tehtud täiendusettepanekuid osaliselt arvestati ja programmi täiendati. Konkreetsed muudatused ja projektimeeskonna kommentaarid on lisatud kommentaaride kastidesse ERL/EKO ettepanekute juures. 37
Nõmme Linnaosa Valitsus ja Nõmme Halduskogu ettepanekud/kommentaarid/küsimused 27.01.05 38
39
Projektimeeskonna seisukoht Vastavaid variante kaalutakse projektimeeskonna poolt, konkreetseid teelõike modelleeritakse üldise liiklusmudeli käigus. Kindlasti on üheks oluliseks alternatiiviks läänepoolne trass Paldiski mnt koos Harku-Laagri või Keila-Saue maanteega. Täname Nõmme Halduskogu ja Linnaosa Valitsust omapoolsete ettepanekute eest. 40
Tallinna Keskkonnaameti ettepanekud/kommentaarid/küsimused 15.02.05 41