Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide põhimõtted õppekava 8.1 koostamise, avamise, rakendamise, arendamise ja sulgemise tingimuste ja korra kohta. 1.2. Käesolevas dokumendis sätestatud nõuded õppekavale ja selle rakendamise tulemused vaadatakse üle kord aastas. 1.3. Õppekava väljatöötamisel ja arendamisel arvestatakse terviklikkuse põhimõtet ja lähtutakse: eriala tähtsusest ja selle õppe järjepidevusest ning ajaloolisest taustast; kehtivatest õigusaktidest; olemasolevatest ressurssidest ja majanduslikest kalkulatsioonidest; õpitegevuse tulemuslikkust tagavatest teguritest; riiklikest ja regionaalstrateegilistest vajadustest; tööturu nõuetest ja prognoosidest; hariduspoliitiliste suundumuste analüüsist; kutsestandardist 8.7 selle olemasolul. 2. Õppekava koostamine 2.1. Õppekava on üles ehitatud traditsiooniliselt ajalise ja ainekeskse liigendusega või moodulitena 8.9. 2.2. Õppekavas sisalduvad: üld- 8.10, alus- 8.11 ja erialaained 8.12, vabaained 8.16, valikained 8.15, praktiline töö 8.13, lõputöö ja/või lõpueksam. 2.3. Õppekavade koostamisel välditakse õppekavasisest õppeainete dubleerimist moodulite ja õppeainete täpsema piiritlemisega (ainekava 8.19 tasandil). 2.4. Õppekava koostamiseks määratletakse õppekava kompetentsipõhine väljund koostöös sotsiaalsete partneritega. 2.5. Õppekavas sisalduvad: õppeaste 8.2 ; õppe eesmärgid; õppe nominaalkestus ja maht; õppe alustamise tingimused; õppeainete loetelu, maht, lühikirjeldused 8.17 ning valikuvõimalused ja -tingimused; spetsialiseerumisvõimalused; õppe lõpetamise tingimused. 1
3. Õppekava avamine 3.1. Õppekava avamise algatab õppeasutus. 3.2. Õppekava avamise eelduseks on selgelt põhjendatud vajadus õppekava alusel koolitatavate spetsialistide järele ning piisavad akadeemilised ja materiaalsed ressursid. 3.3. Õppekava avamise taotluses on: õppekava projekt/kavand koos põhjendustega õppekava avamise vajalikkuse kohta; soovitused (kutseliitudelt, ministeeriumidelt, tööandjatelt, jt); õppekava täitmiseks vajalike ressursside kirjeldus, maksumuse kalkulatsioon ja andmed võimalike finantsallikate kohta; õppejõudude kvalifikatsioon; kavandatav lõpetajate arv järgnevaks kolmeks aastaks. 3.4. Õppekava projekt/kavand on kinnitamiseks esitatav õppekava. 3.5. Kõrgkooli põhimääruses/põhikirjas määratud organi poolt heaks kiidetud ja haldusala ministri käskkirjaga kinnitatud õppekavad kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja need on aluseks õppetöö läbiviimisel. 3.6. Õppekava avatakse pärast selle ministri poolt käskkirjaga kinnitamist. 4. Õppekava rakendamine 4.1. Õppekava rakendamisel tagatakse kvaliteet järgmiste tegevustega: akadeemilise personali valimine ja arendamine; õppemetoodika ja õpikeskkonna 8.22 pidev kaasajastamine; praktika korraldamine; parimate võimalike üliõpilaskandidaatide valimine; tagasisidesüsteemi rakendamine; õppekava väljundi kompetentsipõhine kirjeldamine. 5. Õppekava arendamine 5.1. Kõrgkoolis peavad olema kindlaks määratud õppekava arendamisega tegelevad struktuuriüksused või tööorganid/-komisjonid, kes peavad vähemalt kord aastas hindama õppekava kaasaegsust ning vastavust ühiskonna, riigi ja üliõpilase nõudmistele. 5.2. Õppekava arendamine ja muutmine toimuvad lähtuvalt käesoleva dokumendi punktis 1.2. sätestatud põhimõtetest ja kooskõlas kutsestandardi 8.7 ja/või kutsekvalifikatsiooni 8.8 arendamise ja muutumisega. 5.3. Kõrgkooli nõukogu kinnitab õppekava muudatused vastavalt kõrgkoolis kehtivale korrale hiljemalt õppeaasta lõpus järgmiseks õppeaastaks. 2
6. Õppekava sulgemine 6.1. Algatus õppekava sulgemiseks tuleb kõrgkoolilt või vastava haldusala ministeeriumilt. 6.2. Õppekava suletakse haldusala ministri käskkirja alusel. 6.3. Õppekava sulgemisel tagab kõrgkool koostöös haldusala ministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises kõrgkoolis samal või lähedasel õppekaval. 7. Kõrgkooli õppekava- ja õppeaineregister 7.1. Kõrgkooli õppekavaregistrisse kantakse kõik õppeasutuse Haridus- ja Teadusministeeriumis kinnitatud õppekavad ning kõrgkooli nõukogu poolt kinnitatud täiendatud versioonid. 7.2. Õppekavaregistrisse kantakse: õppekava kood; õppekava ja erialade nimetused eesti ja inglise keeles; õppekeel; õppeaste; õppekava maht ainepunktides (lisada ka Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi järgi); õppekava nominaalkestus; vastuvõtu tingimused; õppekava eesmärgid; spetsialiseerumise võimalused; õppekava sisu lühikirjeldus; lõpetamisel antava kvalifikatsiooni /kraadi nimetus; lõpetamisel väljastatavad dokumendid; ministri käskkirja number ja kuupäev; akrediteerimise aeg ja kehtivusaeg; versiooni kõrgkooli nõukogus kinnitamise kuupäev; õppekava versiooni kehtivuse algus. 7.3. Õppekavas sisalduvad õppeained registreeritakse õppeasutuse õppeaineregistris (ainete nimekiri koos ainekavadega 8.19 ). Õppeaineregistrisse kantakse: õppeaine nimetus; õppeaine kood; õppeaine maht; õppejõudude nimed; õppeaine sisu lühikirjeldus; eeldusained 8.14 ; hindamise vorm; õppeaasta; kursus; tunnijaotus (auditoorne, praktiline, iseseisev töö); õppetulemuse kirjeldus, kirjandus. 3
7.4. Õppekava- ja õppeaineregistrit haldavad struktuuriüksused tagavad: andmete sisestamise registrisse; registri sisu ja algdokumentide vastavuse; andmete muutmise kehtestatud korras; andmetega tutvumise võimaluse; andmete nõuetekohase säilitamise. 8. Põhimõisted 8.1. Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. (Kõrgharidusstandard 2) 8.2. Õppeaste on õppekavade struktureerimisühik. Rakenduskõrgharidusõpe 8.3 on kõrghariduse esimese astme õpe, magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe. 8.3 Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes 8.4 edasiõppimiseks vajalikud kompetentsid 8.5. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. (KHS 12 (1)) 8.4. Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. (KHS 17) 8.5. Kompetentsid (competency) on õppetegevuse sisu ühiskategooriad, mis kujutavad endast teadmiste, oskuste, võimete, väärtushoiakute ja praktiliste kogemuste integraalset tervikut ehk suutlikkust teatud tegevusalal või valdkonnas tulemuslikult toimida. 8.6. Pädevus (rating) on luba tegutsemiseks teatud piiridega vastutusalal, mis on omandatud kindla väljaõppe, vastava teadmiste kontrolli ja/või ametialase töökogemusega. 8.7. Kutsestandard dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. (Kutseseadus 4 (1)) 8.8. Kutsekvalifikatsioon antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. (Kutseseadus 3) 8.9. Moodul on õppekavas fikseeritud õppeainete komplekt. Ainemoodul on õppekava liigendav sisuline õppeühik, mis on orienteeritud õppekava eesmärgile. Õppemoodul on sidusate õppeainete komplekt, mille aluseks on üldjuhul kutsestandard või muu kutsekvalifikatsiooni formuleeriv dokument. 8.10. Üldained on ained kõrghariduslike üldkompetentside omandamiseks, mille eesmärgiks on luua süsteemne alus erialasele ettevalmistusele. 4
8.11. Alusained on õppeained eri- ja kutsealaste üldkompetentside omandamiseks. 8.12. Erialaained on õppeained erialase kompetentsuse saavutamiseks, erialasiseseks spetsialiseerumiseks. 8.13. Praktiline töö on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus õppeasutuses määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö. (KHS 3 (3)) 8.14. Eeldusaine on aine, mille läbimine on nõutav enne teatud aine või ainetekomplekti sooritamist. 8.15. Valikained õppekavaga üliõpilasele valikuks etteantud õppeained. 8.16. Vabaained üliõpilase poolt valitud õppeained oma õppeasutusest või mõnest teisest kõrgkoolist. 8.17. Annotatsioon - aine sisu lühikirjeldus. 8.18 Ainepass/ainekaart - õppeaine üldandmed: nimetus, kood, ainepunktid, kontrollivorm, annotatsioon. 8.19. Ainekava/aineprogramm -sisaldab õppekavasse kuuluva õppeaine teemade loendi ja tundide jaotuse koos soovitatava kirjanduse loeteluga. 8.20 Õpingukava/õppeplaan/õppetöögraafik/tunniplaan õppekava rakendusdokument, kus esitatakse ainete jaotus nominaalaja jooksul. Õpingukava võib olla individuaalne. 8.21. Õppekeskkond - õppekava rakendamiseks vajalikud õppe- ja tööruumid koos vajalike materiaaltehniliste vahenditega. 8.22. Õpikeskkond - kõrgkooli poolt kujundatud materiaalse ja vaimse keskkonna tervik üliõpilase õpitegevuse ja arengu soodustamiseks. 8.23. Hariduse kvaliteet - omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, käitumisnormide ja väärtushinnangute süsteemi vastavus õppija ning ühiskonna vajadustele ja ootustele. Deklaratsiooni lisa Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale on allkirjastatud Paides 18. mail 2006. aastal alljärgnevate rakenduskõrgkoolide rektorite poolt: Kalle Tammemäe, rektor Eesti Infotehnoloogia Kolledž Peeter Järvelaid, rektori kt Eesti Mereakadeemia Ants Laaneots, ülem Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Mati Lukas, rektor Mainori Kõrgkool 5
Priit Männik, rektor Sisekaitseakadeemia Arvi Altmäe, rektor Tallinna Tehnikakõrgkool Ülle Ernits, rektor Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Valeri Nuust, rektor Tartu Kõrgem Kunstikool Villu Mikita, rektor Tartu Lennukolledž Anneli Kannus, rektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6