REET BOBÕLSKI HELIN PUKSAND KEELEKILLUD 6. klassi eesti keele õpik
Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab: õpik vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Laili Pallon ja Mari Teinemaa Kaanepilt ja illustratsioonid: Kersti Haarde Lisaks on õpikus (lk 67) kasutatud Jim Davise koomiksit raamatust Garfield ja sõbrad (Tänapäev, 2003) ja Indrek Tegelmanni karikatuuri ajalehest Virumaa Teataja (lk 69). Kujundaja Endla Toots Toimetaja Margit Ross Osa kasutatud ilukirjandustekste on mugandatud õpikule sobivaks. ISBN 978-9985-0-2069-2 Tallinn, 2007 Reet Bobõlski, Helin Puksand, 2007 Kirjastus Koolibri, 2007 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike eelneva kirjaliku nõusolekuta pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38, 11620 Tallinn www.koolibri.ee Trükitud Greifi trükikojas
Hea 6. klassi õpilane! Soovime sulle head uut kooliaastat. Kuigi praegu võid kurvastavalt tõdeda, et ilus suvi möödus liiga kiiresti, oleme kindlad, et ka alanud kooliaastal on sulle nii mõndagi uut ja huvitavat pakkuda. Ole vaid ise hakkaja, et igast uuest teadmisest kõvasti kinni hakata ja niimoodi aina targemaks ja mitmekülgsemaks kasvada. Kui oled eelmise kooliaasta mööda saatnud Pesapuude õpikuga, tunned end Keelekildude seltsis ilmselt üsna mugavalt leiad nendes kahes õpikus palju sarnast. Eks ühe pere lapsed ole ikka üht nägu. Ka sel aastal on sul eesti keele ja kirjanduse tundideks erinevad õpikud ja töövihikud. Keeleõpikus on 35 peatükki täpselt niisama palju on ka õppenädalaid kooliaastas. Peatükid on jagatud seitsmesse rühma, millest igaüks koosneb viiest peatükist: neli on keele- ja viies tekstiõpetuse tarvis. Seitsmes peatükikomplekt tutvus tab lähemalt meediamaailma. Iga peatükk algab kordava harjutusega, mis juhatab sind teemasse ja aitab varem õpitut meelde tuletada. Sellele järgnevad keelereeglid ning harjutused. Paljudes peatükkides juhime su tähelepanu ka mingile keele- või tekstiõpetuse teemale, mida oled õppinud eelmistel aastatel, kuid mida on hea ikka ja jälle üle korrata. Kas varem õpitu on sul piisavalt hästi meeles, saad kontrollida töövihikus olevaid kordamisharjutusi tehes. Peatüki lõpus on tekstikatkend mõnest vahvast raamatust. Õpiku lõpus on sõnastik, kust leiad õpiku ja töövihikute raskemate sõnade seletused. Kui keeleteadmiste korrastamisel abi vajad, leiad seda muu hulgas ka oma töövihikutest. 4., 5. ja 6. klassi eesti keele töövihikute 2. osa lõpus on lühidalt ja ülevaatlikult kirjas kõik olulisemad keelereeglid, mida selles kooliastmes õppinud oled. Oleme kindlad, et õppeaasta lõpus oled kogunud palju uusi keeleteadmisi ning oskad end nii suuliselt kui kirjalikult veelgi paremini väljendada. Korja kokku kõik need pisikesed teadmiste killud, mida Keelekillud sulle pakuvad. Õppides hästi tundma kaunist eesti keelt, tundes meie rahva kirjandust ja muud kultuuripärandit, kasvab sinust inimene, kes oskab hinnata oma armsat maad, väikest rahvast ja ilusat keelt. Autorid
L A U S E L I I K M E D
SISUKORD 1. Sõnaliigid 6 2. Käändsõnad 8 3. Pöördsõnad 10 4. Muutumatud sõnad 12 5. Vestlus 14 6. Nimisõnad 16 7. Omadussõnad 18 8. Arvsõnad 20 9. Tegusõnad 22 10. Kiri 24 11. Kolm esimest käänet 26 12. Kohakäänded 28 13. Viis viimast käänet 30 14. Käänetetabel 32 15. Erinevad stiilid 34 16. Pöörded 36 17. Kõneliigid 38 18. Ajad 40 19. Tegumoed 42 20. Kirjeldav, jutustav, arutlev kirjand 44 21. Öeldis 46 22. Alus 48 23. Aluseta laused 50 24. Sihitis 52 25. Eeltööst teksti koostamisel 54 26. Lihtlause ja liitlause 56 27. Liitlause 58 28. Koondlause 60 29. Otsekõne 62 30. Teksti jagamine lõikudeks 64 31. Uudislugu 66 32. Arvamuslugu 68 33. Intervjuu 70 34. Erinevad meediakanalid 72 35. Reklaam 74 Sõnaseletusi 76
S Õ N A L I I G I D 1. Sõnaliigid Harjutus 1. Võrdle lausetes tumedalt trükitud sõnu. Need on väliselt mõneti sarnased, kuid erinevad oma liigi poolest. Mis küsimustele need vastavad? Noor kirjanik kirjutas oma esimest romaani. Õpetaja õpetas lastele okaspuude liike. Arvutid arvutavad inimesest sadu kordi kiiremini. Kui kõrge palgaga te inimesi tööle palkate? Laused tuli ümber sõnastada nii, et neis ei oleks korduvaid sõnu. Möödusime suurest kaubamajast ja uurisime kahtlustavalt iga möödujat. Harilikult tuleb lausetes niisugust sõnakordust vältida. Sõnasta need laused nii, et kaoksid sõnakordused, aga sisu jääks üldjoontes samaks. Näidis: Noor kirjanik kirjutas oma esimest romaani. Noor kirjanik töötas oma esimese romaani kallal. SÕNAD Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad nimisõnad tegusõnad sidesõnad omadussõnad hüüdsõnad arvsõnad määrsõnad asesõnad kaassõnad Käändsõnu on neli liiki ja neid saab käänata. Pöördsõnu on ainult üks liik tegusõnad ja neid saab pöörata. Muutumatud sõnad ei muutu: neid ei saa käänata ega pöörata. Tuleta eelmisest aastast meelde, missuguseid küsimusi saab esitada käändsõnade, missuguseid pöördsõnade kohta. Harjutus 2. Jaota tumedalt trükitud sõnad rühmadesse: nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad ja tegusõnad. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Rauda tao, kuni see on veel kuum. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Pill tuleb pika ilu peale. Tühi kõht on kõige parem kokk. Sile kass, teravad küüned. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Puud tuntakse tema viljast. Tarkus on enam kui rikkus. Kevadel palu vihma, sügisel saab seda ilmagi. Lisa omalt poolt igasse rühma veel kaks sõna. Arutage klassis, mida tähendavad eeltoodud vanasõnad. 6
Harjutus 3. Kirjuta tekstist välja õ-ga algavad sõnad. Otsusta, kas need kuuluvad käändsõnade, pöördsõnade või muutumatute sõnade hulka. Õdusal õhtul sõi nõid Ella köögis võileiba. Aknast paistsid roosakasvalged õunapuud. Kõik õunapuud olid õieehtes: mõnel olid valged õied, mõnel roosad. Mis te õige nii palju õitsete? õiendas nõid Ella õunapuudega. Õunapuud aga õigustasid end: Sügisel ju tahad õunu süüa. Õigus jah, õunamahlagi jõin talvisel õhtul heameelega, mõtles nõid Ella. Õitsege siis edasi, õhkas nõid ja nuusutas magusat õielõhna. Tuleta meelde! Nagu sõnu, on eri liiki ka häälikuid. Kuidas häälikud jagunevad? Mis on häälikuühend? Jätka töövihiku harjutustega 4 6. Peatüki lõpulugu ÖÖSORR Üksik jalakäija astus mööda teed. Eha oli tuhmumas. Hahk kuma näitas kustunud päeva aset. Aga kevadised ööd on pehmed ja valged. Heledal liivasel nõmmeteel oleks hiirgi ära paistnud. Äkki kostis kiunatav vile ja keegi lähenes kiire jooksuga. Sammud kostsid heledalt-heledalt, aga kedagi polnud näha. Jubedusekahmus kargas mees teeserva, et nähtamatu jooksja teda pikali ei paiskaks. Madalal lennul vilksatas mööda nahkhiiresarnane olend. Nüüd taipas teeline, et pelutaja oli mängulennul tiibu plaksutav öösorr. Seekord jäi lugu oma kõrvaga kuuldud kummitusest sündimata! Saksa rahvajutt räägib öisest jahimehest, kes koerakarja vilistab ja pikka piitsa plaksutab, mispeale ketrajapiiga hakkab oma vokki vuristama. Linnu lühidad kiunatused andsid vile, tiivaplaksutus mängulennul piitsahoobid, sorr-laul vastas vokivurinale. Öösorr laulab ja muneb oma kaks muna soises või liivases männimetsas, sügisesel rändel kohatakse teda aga kõikjal, isegi Tartus Toomemäel. Sel ajal näevad pardijahimehed sorri roostiku kohal putukaid püüdmas ning autojuhid teda saamatult prožektorituledes lendamas. (Mart Mäger Linnud rahva keeles ja meeles ) Kirjelda meeleolu teksti esimeses lõigus. Missuguseid tundeid see sinus tekitas? Miks? Küllap oled mõnikord isegi tundnud, et mõni loodusnähtus on tõeliselt eriline ja muljetavaldav. Kirjelda, mida tundsid. Püüa oma tundeid võimalikult täpselt edasi anda. Tekstis on hulk huvitavaid sõnu, mida eriti sageli ei kasutata ning mille tähendus pole üldteada. Kirjuta need tekstist välja ja otsi neile selgitused. 7
S Õ N A L I I G I D 2. Käändsõnad Harjutus 1. Kirjuta vihikusse iga skeemi kohta kaks lauset (K käändsõna, P pöördsõna, M muutumatu sõna). Näidis. K + K + P + K Usin õpilane kiirustas kooli. K + P + K + K K+ P + K + M + K K + K + P + K + K P + K + M + K Mis sõnaliiki kuuluvad sinu kirjutatud käändsõnad? Nimi-, omadus-, arv- ja asesõnu nimetatakse käändsõnadeks, sest neid käänatakse. Tuleta eelmisest aastast meelde, mitu käänet on eesti keeles. Nimetage klassis kõik eesti keele käänded. Nimisõnad tähistavad esemeid, nt õpik, kapp, olendeid, nt õpilane, õpetaja, ja nähtusi, nt õppimine, õpetamine, ning vastavad algvormis küsimustele kes?, mis?. Omadussõnad väljendavad omadusi, nt uudishimulik, vahva, põnev, ja vastavad algvormis küsimustele missugune?, milline?. Harjutus 2. Lisa omadussõnadele sisult sobiv nimisõna ja moodusta sõnapaariga lause. Näidis. pingeline Öösel leidsid linnas aset pingelised sündmused. pingeline, kahvatu, ebaaus, õiglane, maitsetu, mõttekas, muretu, sobilik, kannatamatu, ebaharilik, andetu, hoolikas, viisakas, vastuvõtlik, mõttetu, tülikas, südamlik, helde Tuleta meelde! Omadussõnu saab võrrelda. Missugused on omadussõna võrdlusastmed? Missugused on võrdlusastmete tunnused? Jätka töövihiku harjutustega 13 15. Arvsõnad väljendavad hulka, nt seitse, või järjekorda, nt seitsmes, ja vastavad algvormis küsimustele mitu?, kui palju?, mitmes?, mitmendik?. Arvsõnu saab kirjutada numbritega, nt 6, ½, 7. Asesõnad asendavad lauses tavaliselt nimi- ja omadussõnu ning vastavad samale küsimusele mis sõnadki, mida nad asendavad, nt tema (kes?), see (mis?), selline (missugune?). Asesõna võib asendada ka arvu, nt mitu. 8
Harjutus 3. Määra tumedalt trükitud käändsõnade liik. Üleval Topperi toas valitses kohutav segadus. Otto, see suur kollane elukas, oli ära söönud kahe tooli katted, kõik kardinad toas, kaks linikut ja ühe papagoitopise. Ja nüüd järas Otto parajasti põrandavaiba nurka. Härra Holm jäi uksele seisma ja võttis piibu suust. Oh sa nunnukene, ütles ta Ottot nähes ja hakkas vurre keerutama. Kuidas teiesugused väikesed marakratid nii suure eluka siia üles on saanud? Ta tuli ise, ütles Topper naeru kõhistades. Ta võttis väsinud Viggolt leiva ja hakkas seda Ottole suhu toppima. (Ole Lund Kirkegaard On üks ninasarvik Otto, taani keelest tõlkinud Arvo Alas) Peatüki lõpulugu Härra Holm tuli kollasele ninasarvikule lähemale. Ilus loom, ütles ta ja patsutas Ottot tagumikule. Minu arust ei ole ma kunagi ilusamat ninasarvikut näinud. Õigus! ütles Topper uhkelt. Aga siin ei saa te teda ometi pidada, ütles härra Holm. See lõpeb ju sedasi, et proua Florale, sellele armsale vanale tobukesele, kukub lagi pähe. Pole midagi parata, ütles Topper. Ninasarvik on liiga paks, et uksest välja mahtuda. Härra Holm sügas kukalt. Kõige halvem on see, ütles ta, et siin majas on looma pidamine keelatud. Me hoiame asja salajas, ütles Topper. Temast ei saa keegi teada. Seda küll, ütles härra Holm, aga ta trambib ju jalgadega, nii et kogu maja põrub. Tal on kogu aeg kõht tühi, sellepärast, ütles Topper. Ninasarvikud on kõik säärased, kui neil kõht tühi on. Mida näljasemad nad on, seda rohkem nad trambivad. (Ole Lund Kirkegaard On üks ninasarvik Otto, taani keelest tõlkinud Arvo Alas) Missuguseid probleeme tõi ninasarviku pidamine kaasa? Miks kehtestatakse linnades ja kortermajades oma loomapidamise eeskirju? Missuguseid kummalisi lemmikloomi inimesed peavad? Jutusta oma lemmikloomast. Kui sul seda ei ole, siis jutusta sellest, missugust lemmiklooma endale igatsed, kuidas tema eest hoolitseksid, mida koos teeksite jne. 9
S Õ N A L I I G I D 3. Pöördsõnad Harjutus 1. Mis on tumedalt trükitud sõnadel ühist? Mis sõnaliiki nad kuuluvad? Ükskord tahtis hiir mööda redelit üles lakka ronida, kuid ei pääsenud kuidagi ühelt redelipulgalt teisele. Siis tuli kass hiirele näitama, kuidas mööda redelit ronimine käib. Möödus mõni sekund ning juba istuski kass tähtsalt ja võidukalt lakaluugil. Aga nüüd, kus kass üleval oli, ei tahtnudki hiir enam lakka minna. Lähen parem hoopis alla keldrisse, otsustas ta. (Eno Raud Redelil, Täheke 1/1985) 10 Tegusõnad väljendavad tegevust, nt kirjutama, olekut, nt olema, tundeid, nt armastama, või protsessi, nt sadama. Tegusõnad võivad koosneda ka mitmest sõnast. Tegusõna koos muutumatu sõnaga moodustab ühendtegusõna, nt üles võtma, üle elama, maha vaikima. Tegusõna koos käändsõnaga moodustab väljendtegusõna, nt jalga laskma, silma torkama, tähele panema. Väljendtegusõnadel on ülekantud tähendus. Vrd Kati keeras punase paela ümber sõrme. Lühikese ajaga oli Kati oma jutuga kogu seltskonna ümber sõrme keeranud. Väljend- ja ühendtegusõna osad võivad paikneda lauses nii kõrvuti kui ka lahus. Nt Nüüd tuli poisil küll kiiresti jalga lasta. Mattias lasi põllult esimesel võimalusel jalga. Õpetaja palus meil paberinutsaku maast üles võtta. Palun võta see nutsak maast üles. Muutmisviisi järgi nimetatakse tegusõnu pöördsõnadeks. Tegusõna pöördevormiga saab tavaliselt väljendada tegijat, aega, kõneliiki ning tegumoodi. Tegusõnade algvorm on ma-vorm, lugema, õppima, ja see vastab küsimusele mida tegema?. Tuleta meelde! Nii nagu väljendtegusõnad, aitavad teksti ilmestada ja sõnavara mitmekesistada ka sünonüümid. Mis on sünonüümid? Too sünonüümide kohta näiteid. Jätka töövihiku harjutustega 19 21. Harjutus 2. Asenda tumedalt trükitud sõnad ja väljendid sisult lähedaste tegusõnadega. Vajaduse korral muuda lauses ka teiste sõnade järjekorda ja vorme. Lõõtsutas kord linna kohal hirmus torm. Vihm peksis tänavaid, majakatuseid, puid, telefoniputkasid ja hulkuvaid kasse mida aga kätte sai. Alguses ei teinud inimesed sellest välja. Noh, inimesed ei tee paljudest asjadest välja, eriti just suured inimesed. Neil on alati nii palju tähtsaid tegemisi, nii kiire, et aeg põleb kätte ära nagu tuletikk.
Aga torm läks aina kurjemaks. Talle ei meeldinud, et teda ei märgata. Juba mitu päeva ei vaibunud tema mühin, kohin, sahin ja pahin linna kohal. Kord kangutas tuul katusest tükke välja, kord ujutas vihm keldrid üle. Koos tirisid nad puudelt oksi küljest ja kiusasid tänaval inimesi. Rotid, kes muidu end linna keldrites mõnusalt tundsid ja head-paremat põske pistsid, pidid tühjad moosipurgid parveks kokku siduma ning seilasid nüüd musta lipu all merd. Vana mustakarvaline ühe silmaga rott hakkas end Merede Hirmuks hüüdma ja ähvardas murdunud kahvliga kasse, kellest nad mööda hulpisid. Seda oli tal hea julge teha, sest kassid olid vihma eest peidus neile ei meeldi ju märjaks saada. (Jürgen Rooste Oli kord torm raamatust Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte ) Kirjuta vihikusse, kuidas võiks jutt edasi minna. Peatüki lõpulugu TÄNAPÄEVA OOKEANID Kasta varvas ükskõik millise ookeani vette ja sa oledki ühendatud maailma kõikide ookeanidega, sest merevesi Maal moodustab ühe katkematu kogumi. Selle veemassi suuremaid avarusi nimetatakse ookeanideks, väiksemaid aga meredeks. Mered on tavaliselt enam või vähem maismaaga ümbritsetud. Merevee temperatuur varieerub erinevatel aladel. See on pinna läheduses polaaraladel madalam kui troopikas. Üldjuhul on merevesi sügavamal külmem. Merevee soolsus varieerub üpris soolasest (näiteks Punane meri, mis on ääristatud kõrbetega ja kus on intensiivne aurumine) kuni madala soolsusega mereveeni välja (näiteks Läänemeri, kus on magevee sissevool jõgedest väga suur). Niisugust vähese soolsusega merevett, millele on palju lisandunud jõgede magevett, nimetatakse riimveeks. Ka ookeani põhi ei ole kõikjal ühesugune. Seal on merealused mäed, platood, tasandikud ja kuristikud ookeani põhja reljeef on väga keeruline. (Miranda Macquitty Ookean järgi, inglise keelest tõlkinud Aleksei Turovski) Kirjuta tekstist välja võõrsõnad. Selgita tähendus. Vajaduse korral kasuta sõnastikku. Tuleta meelde! Missugune sõna on võõrsõna? Mis tunnuste järgi saame aru, et tegemist on võõrsõna, mitte omasõnaga? Jätka töövihiku harjutustega 22 23. Vasta teksti põhjal kirjalikult järgmistele küsimustele. 1. Mille poolest erineb ookean merest? 2. Missugustes kihtides on merevesi jahedam? Kas oled seda ka ise meres ujudes tundnud? 3. Mis on riimvesi? 4. Mida võib leida ookeanide põhjast? Otsi teatmeteostest kõigi nelja ookeani nimed ja suurused. Kirjuta kirjand teemal Retk vetesügavusse. Kirjelda oma tekstis põnevat veealust reisi, jutusta sellest, keda ja mida põnevat sa seal kohtasid, missugustesse kaasa haaravatesse sündmustesse sattusid. 11
S Õ N A L I I G I D 4. Muutumatud sõnad Harjutus 1. Missugused hüüdsõnad on selles luuletuses? Loe luuletust ilmekalt. ULJAS REISULAUL VABASSE LOODUSESSE Wimberg Pimm-põmm! Las päike sulle silma Pimm-põmm! Jehuu, ajee! nii vahvalt kõõritab! Jehuu, ajee! Tulgu iga jõmm Ja kuula, kuidas laulu Tulgu iga jõmm nüüd reisule. lind oksal lõõritab. nüüd reisule! Trinn-trõnn! Ei ole paha tuju, Ihhii, jajaa! ei ole kuskilt ai Tulgu iga põnn sest värske õhk on tore nüüd matkama! ja kõigile teeb pai! (Wimberg Põngerjate laulud. Luuletusi lastele ja suurtele ) Luulekeel erineb tihti tavalisest keelekasutusest. Leia sellest luuletusest sõna, mida tavakeeles teisiti kasutatakse. Muutumatud sõnad on sellised, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatud sõnad on hüüdsõnad, sidesõnad, määrsõnad ja kaassõnad. Hüüdsõna on hüüatus, sellega väljendatakse tavaliselt tundeid, tahteavaldusi, jäljendatakse helisid, nt tohoh, hurraa, ai, oh, kõtt, äss, säh, kuss, aitäh, noh, jah, plärts, auh, atsih, vull-vull. Tuleta meelde! Jälgi sõnade noh, aitäh, tohoh, säh, atsih õigekirja. h-täht võib olla salakaval. Mõnikord on see kirjapildis ka siis, kui me seda hääldades ei kuulegi, teinekord kirjutame ainult ühe tähe, kuigi h kostab tugevalt. Jätka töövihiku harjutustega 31 32. Sidesõnad seovad sõnu ja lauseid. Sidesõnad on näiteks ja, ning, ega, ehk, või, kuid, aga, ent, vaid, et, kui, nagu, kuna, sest, kuni, kuigi, ehkki. Harjutus 2. Lõpeta laused. Ma ei tahtnud õue minna, sest Ma ei tahtnud õue minna, kuid Ma ei tahtnud õue minna ja Ma ei tahtnud õue minna ega Käisime eile kinos, aga Käisime eile kinos ja Käisime eile kinos, et Käisime eile kinos, kuigi Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis võivad näidata kohta, nt lähemal, eemalt, allpool, aega, nt homme, hiljuti, tihti, viisi- ja seisundit, nt kössis, kiiresti, segamini, hulka või määra, nt kahekesi, palju, üsna. 12
Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses nimisõna juurde, nt laua all, akna juures, ukse ees, öö läbi. Üks ja sama sõna olla võib olla vahel kaassõna, vahel määrsõna rollis. Nt Võistlejad andsid alla. (määrsõna) Õun kukkus laua alla. (kaassõna) Harjutus 3. Vali sulgudest sõna, mis sobib lausesse. Sõitsime rattaga mäest (üles, ülevalt). Vale vastus tuli tõmmata (maha, peale). Õigele sõnale tuli tõmmata joon (peale, alla). Matemaatika ülesanded tuli lahendada valemite (järel, järgi). Sõitsin rulluiskudega sõpradele (järgi, järele). Need harjutused olid tehtud (õieti, õigesti). (Vahel, vahest) me vaatame eesti keele tunnis filmi. Vanaisa muretses oma tervise (üle, pärast). Mihkel vedas oma sõpru (alla, all, alt) ega tulnud võistlustele. Naaberkooli võistkond ei andnud (all, alla, alt) ja me pidime tõsiselt pingutama, et võita. (Enne, ennem) läheme poodi ja seejärel vanaema juurde. Peatüki lõpulugu KURB HURRAA Vanasti oli nii, et inimesed hüüdsid tihtipeale hurraa. Hurraa elas siis priskelt ja oli ikka heas tujus. Aga inimesed tüdinesid hurraa hüüdmisest ära. Hurraa jäi kõhnaks ja kurvaks. Vabandage, kas te tahaksite natuke hurraa hüüda, küsis Hurraa inimestelt. Aga mille puhul me peaksime hüüdma? Noh, et on ilus ilm ja kõik on hästi. Lihtsalt: hurraa! Meie enam ei viitsi. Hurraa proovis ise hüüda: Hurraa! Hurraa! Ta hääl oli nõrk ja hurraa ei kostnud kaugele. Aga Raivo kuulis ja mõistis kohe. Ja hõikas kohe ilma mõtlemata kaasa: Hurraa! Hurraa rõõmustas, sai tugevamaks ja hõikas valjemini: Hurraa! Neile tegi nalja, et nad ilma põhjuseta hüüavad. Nad naersid, aga hüüdsid ikka edasi ja nüüd juba kooris: Hurraa! Inimesed nägid, et Raivol ja Hurraal oli lõbus ja hakkasid ka hüüdma, kuigi ei teadnud täpselt, miks. Hurraa! hüüdsid kõik kooris. Hurraa oli varsti jälle priske, nagu oleks söönud kapsasuppi. Ja putru. Ja pannkooke. (Rull ja Ekke ja Pipa ja Peeter Sauter Laste raamat ) Kes on selle loo peategelane? Kuidas muutub tema meeleolu loo vältel? Mis juhtus Hurraaga, kui ta meel oli kurb? Kas inimestega võib samuti juhtuda? Too näiteid. Miks kasutatakse hüüdsõnu? Uuri vanematelt, miks hüüti vanasti sageli hurraa. Kirjuta ise mõnest hüüdsõnast jutt. 13
T E K S T I Õ P E T U S 5. Vestlus Harjutus 1. Mõtle üks lause (nt Homme jääb esimene tund ära.) ja püüa see edastada klassikaaslastele sõnu kasutamata. Võid kasutada klassi tahvlit, joonistada sinna pilte või märke, kuid sinna ei tohi kirjutada ühtegi sõna. Kas seda ülesannet oli teha lihtne või raske? Miks? Iga päev tuleb sul rääkida erinevates olukordades: lobised sõpradega, räägid vanematega, vastad tunnis suuliselt jne. Kõige sagedasem kõnesituatsioon on vestlus. Vestlus on kõneolukord, kus osaleb vähemalt kaks inimest, kes kuulavad üksteist, avaldavad oma mõtteid, selgitavad seisukohti, reageerivad teiste mõtetele ja arvamustele. Hea vestleja on see, kes kuulab teiste kõnet; ootab rahulikult oma kõnekorda ega katkesta teisi kõnelejaid poolelt lauselt; selgitab oma seisukohta selgelt ja ladusalt; julgustab teisi kõnelejaid; arvustab probleemi, mitte sellest rääkijat; põhjendab oma arvamust. 14 Tuleta meelde! Eelmistel aastatel olete korraldanud klassis väitlusi. Mis on väitlus? Kuidas seda läbi viia? Missuguseid reegleid peavad väitlejad järgima? Otsi vajaduse korral abi Kivikildude õpikust lk 88. Harjutus 2. Korraldage väitlus. Jagage klass kolme rühma. Esimene rühm kaitseb väidet Hea õpetaja peab olema range, teine rühm püüab tõestada, et Hea õpetaja peab olema lapsesõbralik ja leebe. Kolmanda rühma õpilased on vaatleja rollis ja teevad märkmeid ning kommenteerivad hiljem. Kumb väide jäi peale? Tehke kokkuvõte. Harjutus 3. Öeldakse, et inimese nägu on hinge peegel. Võrrelge pinginaabriga, missuguse näoilmega väljendate järgmisi tundmusi: rõõm, kurbus, ülbus, üllatus, hirm, viha, ükskõiksus, õnn, tigedus. Harjutus 4. Võrrelge eelmise harjutuse eeskujul ilmeid koos vastava hääletooniga, öeldes järgmisi sõnu ja lauseid: Mina. Jah. Ei. Mul on ükskõik. See on minu seisukoht. Küll ma olen ilus.
Peatüki lõpulugu Maja ette puu alla oli asetatud laud ja Märtsijänes ning Kübarsepp jõid selle ääres teed. Nende vahel istus Unihiir sügavas unes ja mõlemad kasutasid teda padjaks, toetades temale küünarnukke ja vesteldes üle ta pea. Väga ebamugav Unihiirele, mõtles Alice, ainult et kuna ta magab, pole tal sellest ehk lugu. Laud oli suur, aga kõik kolm istusid hunnikus ühes lauanurgas. Pole ruumi! Pole ruumi! hüüdsid nad, niipea kui nägid Alice it tulevat. Ruumi on siin küll ja küll, ütles Alice pahaselt ja võttis ühe lauaotsa juures tugitoolis istet. Võtke veini, ütles Märtsijänes julgustaval toonil. Alice vaatas laua üle, kuid seal polnud midagi peale tee. Ma ei näe siin veini, tähendas ta. Seda polegi, ütles Märtsijänes. Siis polnud teist kuigi viisakas seda pakkuda, ütles Alice vihaselt. Sinust polnud kuigi viisakas kutsumata lauda istuda, ütles Märtsijänes. Ma ei teadnud, et see on teie laud. See on kaetud palju enama kui kolme jaoks, sõnas Alice. Su juuksed tahaksid lõigata, ütles Kübarsepp. Ta oli Alice it tükk aega õige uudishimulikult silmitsenud ja need olid ta esimesed sõnad. Teil tuleks õppida hoiduma isiklikke märkusi tegemast, ütles Alice teatava rangusega. See on väga kasvatamatu. Seda kuuldes ajas Kübarsepp silmad hästi suureks, aga kõik, mis ta ütles, oli: Miks on ronk nagu kirjutuslaud? Oi, nüüd saab nalja! mõtles Alice. Tore, et nad hakkavad mõistatusi esitama. Ma usun, et mõistatan selle ära, lisas ta valjusti. Tahad sa ütelda, et sa arvad, et suudad leida sellele vastuse? küsis Märtsijänes. Täpselt nii, ütles Alice. Siis sa pead ütlema, mida sa mõtled, jätkas Märtsijänes. Ütlengi, sõnas Alice ruttu, vähemalt vähemalt ma mõtlen, mida ma ütlen, see on ju seesama, saate aru. Mitte põrmugi seesama! ütles Kübarsepp. Einoh, siis sa võiksid ju ka väita, et Ma näen, mida söön on seesama mis Ma söön, mida näen! Võiksid niisama hästi väita, ütles Märtsijänes, et Mulle meeldib, mis ma saan on seesama mis Ma saan, mis mulle meeldib! Võiksid niisama hästi väita, ütles Unihiir, kes nähtavasti rääkis unes, et Ma hingan, kui magan on seesama mis Ma magan, kui hingan! Sinu juures ongi see üks ja sama, ütles Kübarsepp. Sellega jutuajamine soikus ja seltskond istus veidi aega vaikides. (Lewis Carroll Alice Imedemaal, inglise keelest tõlkinud Jaan Kross) Miks ei kujunenud teelauas meeldivat vestlust? Missuguseid vigu selle loo tegelased tegid? Mida teha, kui vestlusesse tekib paus? Millest võiks edasi rääkida? Mida teha, kui vestlust on raske alustada või jätkata? Jagage klassis rollid ja lugege katkend osatäitjatega. Olge teksti lugedes ilmekad, jälgige, kuidas iga lauset öeldakse, missugused on kõneleja tunded ja hääletoon. 15