Versioon 1.1 (11.04.2012) KUNSTITEOSTE TELLIMISE SEADUSE RAKENDAMISE JUHEND Kunstiteoste tellimise seadus (KTTS) reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil. Seadus on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335744 Käesolev juhend on soovituslik juhendmaterjal KTTS rakendajatele ja seda täiendatakse praktikas ilmnevate küsimuste põhjal. 1. Kellele on seadus kohustuslik? KTTS 2 lg 1 Seaduses sätestatud kohustused laienevad järgmistele isikutele (edaspidi tellija): 1) riik või riigiasutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus; 3) sihtasutus, mille ainuasutaja on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isik või mille nõukogu vähemalt pooled liikmed määravad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud; 4) mittetulundusühing, mille rohkem kui pooled liikmed on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud; 5) Vabariigi Valitsuse määratud riigi äriühing, kes osutab riigile kinnisvarateenuseid ja nõustab riiki kinnisvaraga seotud küsimustes, ning muu eraõiguslik juriidiline isik, tingimusel et ta on asutatud eesmärgiga täita või täidab põhi- või kõrvaltegevusena avalikes huvides ülesannet, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani rohkem kui pooled liikmed määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1 4 või käesolevas punktis nimetatud isikud või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud; 6) isik, kellele on antud eri- või ainuõigus tegutseda riigihangete seaduse -des 83 89 nimetatud valdkondades. Kohustatud isikud ehk tellijad: 1.1. Riik, riigiasutus võib olla: ministeerium, kaitsevägi, Riigikantselei, maavalitsus, ameti ja inspektsioon ning selle kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks riigimuuseum, riigikool). 1.2. Avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus: juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Näiteks: Eesti Rahvusringhääling, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia, Kaitseliit, Eesti Teaduste Akadeemia, Notarite Koda, Eesti Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Arengufond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa, Eesti Kultuurkapital, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tartu Ülikool, samuti teised ülikoolid, mis tegutsevad ülikooliseaduse alusel (TTÜ, TLÜ, EKA, EMÜ, EMTA). Ühtlasi on seadus kohustuslik selliste isikute asutustele. Näiteks: Tartu Ülikooli raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid jne. NB! Erinevalt riigihangete seadusest (RHS) ei ole KTTS kohustuslik kohaliku omavalitsuse üksusele, asutusele või ühendusele. Sellega on välistatud vallad, linnad, samuti nende asutused (näiteks rahvaraamatukogu, munitsipaalmuuseum, munitsipaalkool).
1.3. Sihtasutus, mille ainuasutaja on ülalnimetatud isik või mille nõukogu liikmetest vähemalt poole määravad punktides 1 2 nimetatud isikud tähendab riigi sihtasutust ja riigi osalusel asutatud sihtasutust. Riigivaraseaduse terminite kohaselt jagunevad riigi asutatud sihtasutused kaheks: riigi sihtasutused (on ainult üks asutaja riik mis tavajuhul tähendab maavalitsust või ministeeriumi) ja riigi osalusel asutatud sihtasutused (asutajaid on mitu ja üks mitmest asutajast on riik). Kultuuriministeeriumi näitel võib selliste sihtasutustena nimetada Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust, Sihtasutust Jõulumäe Tervisespordikeskus, Sihtasutust Rakvere Teatrimaja, Sihtasutust Tehvandi Spordikeskus, Sihtasutust Ugala Teater, Sihtasutust Virumaa Muuseumid jt. Teiste ministeeriumide haldusalast võib näiteks tuua SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Archimedes, SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA Kredex, Ettevõtluse Arendamise SA jt. Seaduse kohustused laienevad sellistele riigi osalusel asutatud sihtasutustele, mille puhul üle poole nõukogu liikmetest kokku määravad ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See, mitu nõukogu liiget ükski asutaja nimetab, on riigivaraseaduse kohaselt kindlaks määratud sihtasutuse põhikirjas. 1.4. Mittetulundusühing, mille rohkem kui pooled liikmed on punktides 1 2 nimetatud isikud 1.5. Vabariigi Valitsuse määratud riigi äriühing, kes osutab riigile kinnisvarateenuseid ja nõustab riiki kinnisvaraga seotud küsimustes: riigile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes on põhikirja kohaselt seatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi eesmärgiks. 1.6. Muu eraõiguslik juriidiline isik, tingimusel et: 1) ta on asutatud eesmärgiga täita või täidab põhi- või kõrvaltegevusena avalikes huvides ülesannet, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja 2) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani rohkem kui pooled liikmed määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi punktides 1 5 nimetatud isikud või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud. 1.7. isik, kellele on antud eri- või ainuõigus tegutseda riigihangete seaduse -des 83 89 nimetatud valdkondades. Nimetatud valdkonnad on seotud: gaasi ja soojusenergiaga, elektrienergiaga, veega, transporditeenustega, postiteenustega, sadamate või lennuväljadega, samuti nafta, gaasi, kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringute või kaevandamisega. 2. Millise hanke korral on seadus kohustuslik? KTTS 2 lg 2 Tellija on kohustatud korraldama kunstiteose tellimise konkursi pärast hankemenetluse lõppemist hankelepingu sõlmimisega juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tellija sõlmis hankijana riigihangete seaduse 4 lõikes 3 nimetatud ehitustööde hankelepingu või riigihangete seaduse 72 lõikes 1 nimetatud ehitustööde kontsessioonilepingu;
2) ehitustöö seisneb avaliku otstarbega hoone püstitamises, laiendamises või rekonstrueerimises; 3) ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hind koos käibemaksuga on võrdne riigihangete seaduse 15 lõikes 1 nimetatud ehitustööde riigihanke kolmekordse piirmääraga või ületab seda. Otsustamaks, kas konkreetsel juhtumil tuleb KTTS rakendada, tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Esiteks tekib seaduse rakendamise kohustus juhul, kui käesoleva juhendi ptk-s 1 nimetatud isik on sõlminud hankelepingu (ühtlasi tähendab see riigihangete seaduse kohaselt, et loetakse lõppenuks hankemenetlus). Hankeleping peab olema ehitustööde hankeleping või ehitustööde kontsessioonileping 1. Teiseks on oluline, et selle hankelepinguga tellitakse ühte järgmistest: 1) teatud ehitustöö 2 tegemist või ehitustöö tegemist koos projekteerimisega, 2) ehitise ehitamist või ehitamist koos projekteerimisega, 3) enne kinnisasja või sellega seotud õiguse omandamist, üürimist või rentimist hankija poolt või muul õiguslikul alusel hankija kasutusse andmist selle kinnisasja suhtes ehitustöö tegemist vastavalt hankija esitatud nõuetele mis tahes viisil ja vahenditega. Kolmas oluline asjaolu on, et ehitustöö seisneb hoone püstitamises, laiendamises või rekonstrueerimises. Esiteks tuleneb siit, et seadust rakendatakse üksnes hoonete ehitamise korral ning välistatud on rajatised. Ehitusseaduse kohaselt tähendab ehitamine järgmisi tegevusi: ehitise püstitamine; ehitise laiendamine; ehitise rekonstrueerimine; ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; ehitise lammutamine. Seega on välistatud KTTS rakendamine juhtudel, kui ehitustöö puudutab üksnes hoone tehnosüsteemide või nende osade muutmist või asendamist, samuti juhtudel, kui hoone lammutatakse. Ehitusseaduse kohaselt on ehitise laiendamine olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), pealevõi allaehitamine ja rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kuna rekonstrueerimise puhul on võimalik, et senise mitteavaliku funktsiooniga hoone rekonstrueerimise tulemusena antakse hoonele uus avalikkusele suunatud funktsioon, tuleb silmas pidada mõistagi hoone olemust ja kasutamise otstarvet pärast rekonstrueerimise lõppu, näiteks: suletud tööstushoonest saab meelelahutushoone. Neljas asjaolu, mida tuleb hinnata on see, kas hankelepingu hind koos käibemaksuga on võrdne või suurem ehitustööde riigihanke kolmekordsest riigisisesest piirmäärast (s.t hind peab hetkel olema vähemalt 750 000 eurot). 1 RHS 6 lg 1 kohaselt toimub ehitustööde kontsessiooni andmine lepinguga, mille ese on sama, mis ehitustööde hankelepingul ja mille kohaselt seisneb tasu selle tegevuse eest kontsessionäärile antud ehitise ekspluateerimise õiguses või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. 2 Alates 01.01.2011 viitab see RHS punkt töödele, mis on nimetatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 213/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.03.2008, lk 1 375) V lisas.
KTTS 1 lg 2 Avaliku otstarbega hooned käesoleva seaduse tähenduses on kasutamise otstarbe kohaselt järgmised hooned tingimusel, et need on üldiseks kasutamiseks ette nähtud ja avatud: hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned, büroo-, administratiiv-, transpordi-, side-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja spordihooned ehitusseaduse alusel kehtestatud ehitise kasutamise otstarvete loetelu kohaselt. Viiendaks tuleb hinnata hoonet, mida ehitustöö hõlmab. Tingimus sätestab, et tegemist peab olema avaliku funktsiooniga hoonega. Need hooned peavad olema üldiseks kasutamiseks ette nähtud ja (vähemalt osaliselt) avatud. Selle lõplik hindamine jääb tellijale. Vajadusel saab otsustamisel konsulteerida Kultuuriministeeriumiga. Üldiseks kasutamiseks ette nähtud ja avatud hoone ei pea olema avatud ööpäevaringselt, samuti ei tähenda see, et kõigisse ruumidesse ja hoone osadesse oleks juurdepääs igal kodanikul. Samuti võib avatud hooneks lugeda näiteks administratiivhooneid, millesse sisenemiseks tuleb täita teatud tingimused (luba, kutse, registreerimine), kuid nende täitmisel siiski on avalikkusel võimalik hoonega tutvuda. Ülaltoodud loetelus on hooned esitatud nende kasutamise otstarvete kaupa. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on majandus- ja Kommunikatsiooniministri kehtestanud määrusega 3. Kuna kasutamise otstarve on igal hoonel, on selle järgi võimalik kergesti kohustuse olemasolu tuvastada. 11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned 11310 Hoolekandeasutuste hooned 11311 Päevakeskus 11312 Tugikodu 1313 Varjupaik 1314 Lastekodu 11315 Noortekodu 11316 Üldhooldekodu 11317 Koolkodu 11318 Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 11319 Erihooldekodu 11320 Ühiselamud 11321 Ühiselamu üliõpilastele või õpilastele 11322 Ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele 12200 Büroo- ja administratiivhooned 12201 Büroohoone 12202 Pangahoone 12203 Administratiivhoone 12204 Kohtuhoone 12205 Konverentsihoone 12206 Postimaja, sidejaoskond või postkontor 12209 Muu büroo- või administratiivhoone 12400 Transpordi- ja sidehooned 12410 Transpordihooned 12411 Lennujaam 12412 Lennukiangaar 12413 Raudteejaam 12414 Raudtee infrastruktuuri hoone 12415 Bussijaam 12416 Sadamahoone 12417 Lennujuhtimiskeskuse hoone 12419 Muu transpordihoone, nagu näiteks tuletorn 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2001. aasta määrus nr 10 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12971152
12420 Sidehooned 12421 Raadio-, televisiooni saate- või võimenduskeskuse hoone 12422 Telekommunikatsioonivõrgu hoone 12429 Muu sidehoone, nagu näiteks taksofoni kabiin 12430 Garaažid, välja arvatud teistes hoonetes paiknevad garaažid (12744) 12431 Allmaa- või pealmaagaraaž 12432 Parkimishoone 12439 Muu garaaž, nagu näiteks jalgrattahoidla 12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned 12610 Meelelahutushooned, välja arvatud muuseumid, kunstigaleriid (12620), spordihallid ja võimlad (12651) 12611 Teater 12612 Kino 12613 Kontserdi- ja universaalsaalide hoone 12615 Klubi, rahvamaja 12616 Tantsusaal, diskoteek 12617 Kasiino 12619 Muu meelelahutushoone, nagu näiteks loomaaia ja botaanikaaia hoone 12620 Muuseumi- ja raamatukoguhooned 12621 Muuseum 12622 Kunstigalerii 12623 Raamatukogu 12624 Arhiiv 12625 Teaduskeskus 12630 Haridus- ja teadushooned, välja arvatud (üli)õpilaste ühiselamud (11321), raamatukogud (12623) ja ülikooli kliinikud (12641) 12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoonehoone 12633 Kutseõppeasutuse õppehoone 12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone 12635 Teadus- ja metoodikaasutuse hoone 12636 Huvikooli õppehoone 12637 Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone 12639 Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium 12640 Haiglad ja muud ravihooned, välja arvatud vanurite ja puuetega inimeste hooldusasutused (11300) 12641 Haigla (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) 12642 Kaitseväehaigla 12643 Kinnipidamiskoha haigla 12644 Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) 12645 Sanatoorium 12646 Veterinaarravila 12649 Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam 12650 Spordihooned, välja arvatud universaalsaalid (12613) 12651 Spordihall, võimla (kohtadega pealtvaatajatele) 12652 Spordihall, võimla (puuduvad kohad pealtvaatajatele) 12653 Siseujula 12654 Jäähall 12655 Maneež 12656 Lasketiir 12659 Muu spordihoone 3. Kuidas arvutada tellitava kunstiteoste hinda (1%)? KTTS 2 lg-d 3 ja 4 Kunstiteoste hind ilma käibemaksuta peab kokku olema vähemalt 1/100 järgmisest hinnast, kuid mitte üle 65 000 euro: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hinnast;
2) kõigi osade suhtes sõlmitud hankelepingute summeeritud hinnast, kui ehitustööde hange on jaotatud ühe hankemenetluse raames osadeks; 3) ehitustööde ja projekteerimisteenuste hankelepingute summeeritud hinnast, kui ehitustööde hankelepingule eelneva viie aasta jooksul on sõlmitud sama hoone projekteerimisteenuste hankeleping. Kui 1/100 käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnast ületab 65 000 eurot, võib kunstiteoste hind ilma käibemaksuta kokku olla sellest suurem. Kunstiteoste minimaalse hinna arvutamisel võetakse aluseks eelkõige hankelepingu (või kontsessioonilepingu) hind. Juhul, kui hange jaotati osadeks, võetakse aluseks kõigi osade hindade summa. Juhul, kui ehitustööde hankelepingule eelnevalt on eraldi hankemenetluse tulemusena toimunud projekteerimine, võetakse aluseks ehitustööde ja projekteerimisteenuse hankelepingute hindade summa. Projekteerimisteenuste hankelepingud tähendavad sama hoone kõigi ehitusprojektide koostamiseks sõlmitud hankelepinguid. Seega juhul, kui eelneva viie aasta jooksul on korraldatud eraldi hankemenetlused eelprojekti ja põhiprojekti koostamiseks, arvestatakse kogusummas mõlema hanke hinda. Nende hankelepingute hinnad võetakse aluseks koos käibemaksuga. Oluline on, et kunstiteoste hind moodustaks vähemalt 1% aluseks võetud summast. Sellele summale lisandub käibemaks. Saadud summa tähendab kunstiteoste koguhinda, s.t selle eest võib vastavalt eesmärgile ja võimalustele tellida kas ühe või mitu teost. NB! Kunstiteoste hind ei sisalda ideekonkursi korraldamise kulusid. Kunstiteoste kohustuslikule hinnale on seatud ülempiir, mis muutub oluliseks juhtumeil, kui ehitushanke maksumus on kümmekond või mitukümmend miljonit eurot, mis muudaks tellitavate kunstiteoste hinna tellijale ülemäära koormavaks. Selline ülempiir rakendub alates 6 500 000 eurot maksvate ehitustööde hankelepingute korral. Sellistel juhtudel ei pea tellima kunstiteoseid kokku rohkem kui 65 000 euro maksumuses. Samas on oluline rõhutada, et normiga kehtestatakse vaid piir kohustuslikule summale. Tellija võib soovi ja võimaluse korral tellida kunstiteoseid mistahes summa ulatuses üle 65 000 eurot. 4. Mida silmas pidada ideekonkursi korraldamisel? KTTS 3 (1) Kunstiteose tellimise konkursi eesmärk on sõlmida võitjaga hankeleping, millega tellitakse kujutava või rakenduskunsti teos, mis on vallasasi või hoone oluline osa ja mis pannakse avalikult ja püsivalt välja avaliku otstarbega hoones või selle juures. (2) Kunstiteose tellimise konkursile rakendatakse riigihangete seaduses ideekonkursi kohta sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. (3) Tellija kuulutab kunstiteose tellimise konkursi välja hankelepingu sõlmimisega ühe aasta jooksul hankemenetluse lõppemisest arvates või, juhul kui ehitustööde hange on jaotatud ühe hankemenetluse raames osadeks, viimase osa kohta hankelepingu sõlmimisest. Tellija kohustus on korraldada ideekonkurss, mille eesmärk on tellida võitjalt kunstiteos või kunstiteosed ehitatavasse või rekonstrueeritavasse hoonesse või selle juurde (s.t eelkõige hoonega samale kinnisasjale või hoonega mõtteliselt seotud avalikku ruumi). Juba kunstiteost tellides tuleb arvestada, et see pannakse välja avalikult ja püsivalt.
Kunstiteos võib olla: 1) kujutava kunsti teos; 2) rakenduskunsti teos. Kujutava ja rakenduskunsti all peetakse tavapäraselt silmas professionaalsete kunstnike loomingut, mis võib olla teostatud väga erinevates tehnikates. Kujutava kunsti teosed on näiteks maalid, skulptuurid, installatsioonid, ka valgus- või heliobjektid. Rakenduskunstina käsitletakse originaalseid, iseseisva kunstiväärtusega autoriobjekte, millel on ka praktiline väärtus (nt vitraažid, õuemööbli funktsiooni kandvad skulpturaalsed objektid vms). Kunstiteos ei ole masstoodang ja selle võimalik tiraaž on autori poolt fikseeritud. Teose kunstiväärtuse ja konkreetsesse avalikku ruumi sobivuse üle otsustavad eksperdid ideekonkursi žüriis, vajadusel võetakse eksperthinnang ka kolmandatelt isikutelt. Kunstiteos võib olla: 1) vallasasi; 2) hoone oluline osa (s.t hoone koostisosa, mida ei saa hoonest eraldada, ilma et hoone või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks). Tellitav kunstiteos võib olla kohaspetsiifiline objekt (nt skulptuur, valgus- või heliobjekt keskkonnas või hoones, monument, spetsiaalse kujundusega purskkaev jne, objekt mis lähtub või toob esile konkreetse keskkonna ruumilisi või seoselisi aspekte), hoone struktuurne osa (vitraaž, mosaiik, seinapannoo, bareljeef, installatsioon, kontseptuaalne teksti- või heliteos) või vabalt teisaldatav hoone sisekujunduse osa (maal, graafika, foto, skulptuur, muud tüüpi objekt) arvestades nüüdiskunsti piiramatuid võimalusi on loetelu siinkohal lõputu. Konkursil hinnatakse ideekavandeid. Seaduse mõte lubab tellida üksnes uusi kunstiteoseid. Võimalik on ka juhtum, et konkursil osaletakse juba valminud teosega juhul, kui see vastab kõigile esitatud tingimustele kohe või pärast autoripoolset muutmist. Viimasel juhul on tegemist esialgse teose põhjal uue loomisega. KTTS eesmärk on toetada uute kunstiteoste loomist ning võimaldada neid paremini siduda ehitatava hoonega ning seeläbi rikastada avalikku ruumi. Tellija peab kuulutama ideekonkursi kunstiteoste tellimiseks välja kõige hiljem 1 aasta möödudes ehituse hankelepingu sõlmimisest, s.t hankemenetluse lõppemisest. Ideekonkurss tuleb korraldada vastavalt riigihangete seadusele (vt muu hulgas riigihangete seaduse 4. peatükk Ideekonkurss ), arvestades KTTS-st tulenevaid erisusi. Konkursitingimuste sõnastamisel on soovitav jälgida eelnevat kunsti- ja arhitektuurikonkursside praktikat, kindlasti arvestades konkreetseid hoone ja ruumi iseloomust tulenevaid eripärasid. Ideekonkursi tingimuste sõnastamisel ja konkursi läbiviimisel võib abiks olla Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste juhend, mida on soovitatud järgida ka nt monumentaalkunsti konkursside korraldamisel 4. Konkursitingimuste sõnastamisel võiks eelistatult toimuda tihe koostöö hoone arhitekti ja sisearhitektiga, seda juba ehitustööde planeerimise faasis. Ideaaljuhul peaks olema võimalik ka ideekonkursi võitnud kunstniku koostöö arhitektidega teose ettevalmistamisel. Nagu mainitud, on KTTS esmane eesmärk toetada uute kunstiteoste loomist, seega toetab varajane ideekonkursi korraldamine paremini ka seda eesmärki, aidates ühtlasi luua tervikut hoone arhitektuursest lahendusest ja sellele lisatavate kunstiteostest. Seega on soovituslik siiski mitte oodata ülalmainitud ideekonkursi väljakuulutamise tähtaja lõpuni, vaid korraldada konkurss 4 Kättesaadav: http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/voistluste-juhend/voistluste-juhend
juba varakult, et oleks võimalik paremini ühendada kunstniku, arhitekti ja sisearhitekti nägemust. Ideekonkursi tingimused ei tohi sätestada regionaalseid, rahvuslikke vm võrdse kohtlemise põhimõtteid eiravaid nõudmisi. Piirangud ja täpsustused peavad puudutama tellitavat kunstiteost, lõpptulemust, mitte selle autoreid. Ideekonkursi tingimustes on soovitatav ette näha tellitavate kunstiteoste maksumus (miinimumhind ehk 1%, tavaliselt ka maksimumhind, mida tellija saab maksta). Selle määramine võimaldab vältida juhtumeid, et konkursist kujuneb vähempakkumine, mille tagajärjena jäävad kõik pakkumised alla nõutava 1%, mistõttu ei ole võimalik lepingut sõlmida ühegi pakkujaga. Kui tingimustes on kunstiteoste hind määratud, hindab žürii eelkõige ideekavandite kunstilisi lahendusi. Koostöös loomeliidu, arhitektide ja vajadusel konsultantidega konkursitingimusi sõnastades võib mõnel juhul osutuda otstarbekaks nn kutsutud võistluse korraldamine žürii eelvaliku põhjal koostatud kunstnike ringile. Sellistel puhkudel on soovitav järgida vastavat arhitektuurivõistluste praktikat ning riigihangete seadust. RHS kohaselt on hankijal õigus piirata konkursil osalejate arvu arvuni, mis on konkurentsi tagamiseks piisav. Selleks peab ta kehtestama selged ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, mille alusel osalejaid valida. Hankija võib objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes otstarbekuse korral kehtestada ideekonkursil osalejatele ka kutsealase kvalifikatsiooni nõuded. Ideekonkursi väljakuulutamise ja läbiviimisega seotud kulude kandmine, samuti vastavad praktilised tegevused kuuluvad tellija kohustuste hulka. Tellijal on õigus taotleda toetust konkursiga seotud kulude katmiseks kolmandatest allikatest, ühelgi riiklikul või mitteriiklikul organisatsioonil ei ole aga käesolevast seadusest tulenevat kohustust neid tegevusi rahastada. Soovitatav on alustada ideekonkursi korraldamisega kohe pärast ehitustööde hankelepingu sõlmimist, s.t pärast hetke, kui on selgunud summa, millest arvutatakse kunstiteoste hind. Aasta möödudes ehitustööde hankelepingu allkirjastamisest ei pea olema sõlmitud leping kunstiteose loojaga, küll aga peab olema välja kuulutatud ideekonkurss. Tegemist on nõutava viimase tähtpäevaga, milleni ideekonkursi väljakuulutamisel kindlasti ootama ei pea. 5. Žürii kes ja mis? KTTS 3 lg 4 Kunstiteose tellimise konkursi žürii koosseis peab vähemalt 2/3 ulatuses koosnema füüsilistest isikutest, kelle on määranud kujutava või rakenduskunsti alal tegutseva loomeliidu juhatus loomeliidu liikmete hulgast. Tagamaks konkursi tulemusel tellitavate teoste kõrget kunstilist taset, on ette nähtud, et ideekonkursi žürii liikmete 2/3 enamus peab pärinema kujutava ja rakenduskunsti vallas tegutseva loomeliidu liikmete seast. Need isikud määravad loomeliitude juhatused. Ette ei ole nähtud, et esindatud peaks olema iga loomeliit. Loomeliidu mõiste tuleneb loovisikute ja loomeliitude seadusest (edaspidi LLS), mille kohaselt loetakse loomeliiduks LLS-is sätestatud korras, s.t kultuuriministri otsusel tunnustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Tunnustatud loomeliidud kujutava kunsti vallas: 1) Eesti Kunstnike Liit; 2) Eesti Kujundusgraafikute Liit.
Tunnustatud loomeliidud rakenduskunsti vallas: 1) Eesti Arhitektide Liit; 2) Eesti Sisearhitektide Liit; 3) Eesti Disainerite Liit. Lisaks loomeliidu esindajatele peaks žüriis tellija esindajana olema kindlasti objekti kasutava asutuse või isiku esindaja, samuti hoone arhitekt või sisearhitekt (kes oma erialase loomeliidu liikmena võib kokkuleppel teiste osapooltega olla ka 2/3 loomeliitude esindajate hulgas). Määratud ei ole žüriiliikmete kohustuslikku miinimum- või maksimumarvu. Žürii tööd korraldab tellija esindaja koostöös loomeliidu esindajaga. Vajadusel katab tellija žürii liikmete sõidukulud ja päevarahad ning tasub töö eest loomeliiduga kooskõlastatud mõistlikus mahus. Žürii hindab ideekavandite kunstilist taset, professionaalsust, huvitavust, sobivust plaanitud asukohta ja pakkumishinna adekvaatsust. Vajadusel võib žürii töösse kaasata eksperte. Žürii kõigi liikmete häältel on võrdne kaal, võitja otsustatakse lihthäälteenamuse teel. Ideekavandid on anonüümsed ja konfidentsiaalsed kuni žürii otsuseni. 6. Võitja väljakuulutamine, kunstiostu vormistamine. Ideekonkursi võitnud töö või tööde autori või autoritega sõlmib tellija hankelepingu. Hankelepingu hind sisaldab nii teoste valmistamist kui autoritasu. Hinna kohta täpsemalt vt ülal ptk 3. Hankelepingus sätestatud tähtaeg teose valmimiseks peab arvestama teose teostamise ning paigaldamise tehnilisi eripärasid. KTTS 3 lg 5 Tellija teatab Kultuuriministeeriumile tellitava kunstiteose liigi, autori ja asukoha kolme kuu jooksul kunstiteose tellimise konkursi tulemusel hankelepingu sõlmimisest arvates. Kultuuriministeerium avalikustab need andmed oma veebilehel. Kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest teatab tellija teose liigi, autori ja asukoha Kultuuriministeeriumile. Teose valmimisel ja kohale paigutamisel on soovitav sellest teada anda ka avalikkusele pressi teavitamise kaudu. Kultuuriministeerium avaldab info tellitud kunstiteoste kohta jooksvalt oma kodulehel. 7. Tellitud kunsti avalik eksponeerimine ja säilitamine Tellitud kunstiteos pannakse avaliku otstarbega hoones või selle juures avalikult ja püsivalt välja. See tähendab, et teos peab olema eksponeeritud avalikult ligipääsetaval alal või ruumis ehitise territooriumil või selle läheduses. Teose eksponeerimise tehniline lahendus on mõistlik välja töötada koostöös arhitekti või sisearhitekti ja teose autoriga. Teose paigaldamise kulud, sh teosega otseselt seotud kohtvalgustus, võivad sisalduda teose tellimishinnas juhul, kui nii on sätestatud juba ideekonkursi tingimustes.
Teose parema säilitamise huvides tuleks koos teose algse eksponeerimisega koostada ka teose säilitusjuhend, dokumentatsioon teose eksponeerimise ja säilitamise tingimustest ning tellija poolt määrata teose säilimise ning heakorra eest vastutajad. Teose säilimise eest asukoha keskkonnatingimustes peab vastutama ka kunstnik, kelle tehnika- ja materjalivalik peab olema oludega vastavuses. Nüüdiskunsti praktikas on siiski tuntud ka juhtumid, kus säilitatav osa on kunstiteose idee, selle materiaalne vorm ongi mõeldud ajas muutuma. Sellisel juhul peab kunstnik esitama aga väga detailse ja täpse juhise teose edasise hooldamise kohta. Juhul kui teose pideva avaliku eksponeerimise ja säilitamisega on probleeme, tuleb sellest viivitamatult teatada Kultuuriministeeriumile ning koostöös tellija ja järelvalveametnikuga välja töötada probleemi lahendused. Silmas tuleb pidada, et riigi või riigiasutuse tellitud kunstiteos on riigivara ning selle säilimise eest vastutab riigivara valitseja. Samas ei ole KTTS põhimõtet järgides lubatud tellitud kunstiteost võõrandada ühelgi tellijal, kuna teos peab olema hoones või selle juures püsivalt eksponeeritud. 8. Järelevalve KTTS 4 lg 1 Riiklikku järelevalvet KTTS nõuete täitmise üle teeb Kultuuriministeerium. Järelvalvet KTTS täitmise üle teeb Kultuuriministeerium, kelle esindajal on õigus saada tellijalt vajadusel andmeid seaduse nõuete täitmise kohta, samuti teha tellijale seaduse nõuete rikkumise korral ettekirjutus seaduses sätestatud korras. Sellise ettekirjutuse täitmine on kohustuslik. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib riikliku järelevalve tegija rakendada asendustäitmist või sunniraha ülemmääraga 1500 eurot. Kuna kunstiteoste tellimise puhul on tegemist riigihankega, teeb järelevalvet riigihangete seaduse nõuete järgimise üle riigihangete seaduse kohaselt Rahandusministeerium. Kultuuriministeeriumi osa on järgida eelkõige selliste nõuete täitmist, mis tulenevad otseselt KTTS-st, näiteks see, kas on õigesti hinnatud hoonele esitatavaid nõudeid, kas on järgitud kunstiteosele esitatavaid nõudeid, žüriiliikmete valiku ja ideekonkursi korraldamise nõudeid, samuti hilisemaid eksponeerimise nõudeid. Eelkõige on Kultuuriministeerium siiski tellija koostööpartner, kes võib vajadusel pakkuda nõustamist nii seaduse täitmise, kunstiteoste tellimise, eksponeerimise kui säilitamise küsimustes.