Teabepäev Ülle Reidi Sandra Mikli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium 21.05.2015
Ehitusõiguse lähtekohad ehitamise mõiste peab olema võimalikult suures ulatuses kooskõlas tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega; ehitamise mõiste peab olema võimalikult kõikehõlmav ja arvestama eesmärgiga hõlmata kõiki seadusega reguleeritud valdkondade ehituslikke tegevusi; ühtse mõiste kasutusele võtmine ei tähenda, et kõiki hõlmatavaid tegevusi peaks seadustik käsitlema ühtmoodi. Regulatsioon võib tegevusi käsitleda diferentseeritult; Iga tegevus ja iga ehitis ei vaja avaliku võimu kooskõlastust ega pädevat isikut.
Üldist HMS KorS EhS MsÜS PlanS
Üldpõhimõtted ja - nõuded
Ehitusõiguse kohaldamisala Ehitusseadustikku kohaldatakse ehitistele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri muu õigusakt Seadustikku ei kohaldata - Päästesündmuse toimumisel ja päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata tehtavale, vältimatule ja edasilükkamatu vajaduse tõttu ehitamisele - Ohu tõrjumisel või kõrvaldamisel
Ehitusõiguse põhimõtted Hea ehitustava - kohaldub kogu valdkonnale - standarditest tulenevad ohutusnõuded - ehitise sobivus keskkonnaga Ohutus - ehitise ohutu kasutamine - oht vs ohutus - ohu ennetamiseks tehtavad toimingud - ka muinsus- ja looduspärandi kaitse Keskkonnasäästlikkus - KSÜS 13 - energiatõhusus Asjatundlikkus - Nõuetele vastav ehitamine - Hoolsus- ja selgitamiskohustus
Põhimõisted mis muutub? Ehitis - Inimtegevuse tulemusel loodud - Aluspinnasega ühendatud (kohtkindel) või sellele toetuv asi - Otstarve, eesmärk ja viis võimaldab seda eristada teistest asjadest - Funktsionaalselt koostoimiv ehituslik kompleks (hooned + rajatised) - Ajutine ehitis ning ehitustoode Ehitamine - Ehitisega seonduv tegevus, sh paigaldamine - Tekib uus ehitis - Muutuvad ehitise füüsikalised omadused - Pinnase või katendi ümberpaigutamine, kui sellega kaasneb püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ning sellel on funktsionaalne seos ehitisega
Põhimõisted mis muutub? Ehitamine (jätk) - Ümberehitamine - Ehitise kasutamise otstarbe muutus või ehitise kvalitatiivsete omaduste oluline muutus - Uue kvaliteedi loomine - Tähtis on tegevuse ruumiline mõju - Ümberehitamine on ka ehitise lammutamine ja selle asemel uue ehitamine - Osa asendamine samaväärsega - nt avatäite asendamine samaväärsega
Põhimõisted mis muutub? Ehitusprojekt - Projekteerimise käigus valmiv dokument - Sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet - Asjakohasel juhul ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalik teave Ehitise korrashoid (uus) - Eesmärk säilitada või taastada ehitise seisund - Ehitise toimivus ja kasutatavus - Ehitise kasutusotstarbest tulenevad nõuded
Põhimõisted - pädev asutus Pädev asutus - reeglina kohaliku omavalitsuse üksus - eripädevus on toodud seaduses eraldi välja Pädevuse jaotus Kohaliku omavalitsuse kohustuste erisused - erisused loamenetluses - erisused järelevalves
Põhinõuded Põhimõtted vs -Nõuded - Põhi = põhilised Ehitusseadustiku Üld- ja eriosa rakendamine - Erinõuded eriosast/eriseadusest - Reguleerimata küsimused üldosas
Põhinõuded Ehitisele esitatavad nõuded (EhS 11) - Kasutusea vältel olema ohutu ning vastama selle kasutamise nõuetele - Asjakohasel juhul kohaldatakse muid nõuded, nt mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus, tuleohutus jne - Nõuete alus EP ja EN määrus nr 305/2011 Ehitamisele esitatavad nõuded (ehs 12) - Ehitusprojekti kohane ehitamine - Kooskõla kitsenduste ja planeeringuga - Ehitamisest mõjutatud isikute õigustega arvestamine - Teatud ehitustoodete kasutamise nõue
Põhinõuded Ehitusprojektile esitatavad nõuded - Selle kohaselt ehitatav ehitis peab vastama nõuetele - Selle järgi peab olema võimalik ehitada ja ehitamist kontrollida Ehitusprojekti koostamisele ja kontrollimisele esitatavad nõuded - Arvestada tuleb ehitisele esitatavaid nõudeid, sh kasutusotstarve - Vajadusel riskianalüüse ning muud asukohaga seonduvat teavet - Planeeringut või projekteerimistingimusi - Avalik-õiguslikud kitsendused - Ehitamisprotsessi - Ehitusprojekti ekspertiis
Põhinõuded Ehitamise dokumenteerimine - Ainult ehitusloakohustuslik ehitamine - Õigusaktis ette nähtud juhud Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded - Ohutu seisund - Visuaalne korrasolek - Kasutusotstarbe kohane kasutamine
Omanik ning pädev isik ja ettevõtja ehitusalal
Omaniku kohustused Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama: ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele; ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise; et vahetult tema korraldusel tehtavat ja käesoleva seadustikuga reguleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega (edaspidi kvalifikatsioon) isik; ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse; seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve. Omanikul on ise ehitades või projekteerides samuti kohustus järgida asjatundlikkuse põhimõtet
Pädev isik mõiste ja kohustused Pädev isik - teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusega seonduval tegevusalal tööd ning vastutab selle eest ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd - asjakohasel juhul esitab pädev isik oma seisukohti ettevõtja nimel. Pädev isik on pädev, kui - tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon. Pädev isik peab: - oma ülesandeid täitma asjatundlikult ja töö eripärale vastava nõutava hoolsusega - sealhulgas ei või pädev isik samal ajal tegutseda mitme ettevõtja pädeva isikuna või olla vastutav mitme objekti eest, kui sellega seonduv töökoormus ei võimaldaks tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita. Pädevuse tõendamine: - kutse- või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.
Pädev isik Pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud EhS -s 24 sätestatud juhtudel Majandustegevuse registrisse peab teate esitama ettevõtja - Ettevõtja kinnitab MTR-s oma suhet pädeva isikuga - Üks pädev isik ei või tegutseda rohkem kui 3 ettevõtja juures
Pädev isik - teavitamiskohustus Teavitamiskohustuse puhul on tegemist informatiivse kohustusega, teatamiskohustuse kaudu annab ettevõtja teada, et ta tegutseb mingil tegevusalal. Teatamiskohustus ei ole piirava iseloomuga, ettevõtja võib tegevust alustada ja teatamiskohustuse täita ka hiljem.
Projekteerimistingimused
Projekteerimistingimuste andmise alused Projekteerimistingimusi on vaja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel - ehitusloakohustuslik hoone - olulise avaliku huviga rajatis - juhtumid on piiratud - püstitamine/laiendamine Projekteerimistingimused võib anda detailplaneeringu kohustusega alal olemasoleva DP täiendamiseks - ehitusloakohustuslik hoone - olulise avaliku huviga rajatis - juhtumid ei ole piiratud
Projekteerimistingimuste andmise alused Projekteerimistingimuste andmine lisaks olemasolevale detailplaneeringule: - täpsustatakse detailplaneeringut piiratud ulatuses - detailplaneering peab olema vananenud (üle 5 a) - oluliselt peavad olema muutunud asjaolud - detailplaneeringut mõjutavad õigusaktid või planeeringud peavad olema muutunud
Projekteerimistingimuste menetlus Kes annab? - Kov - Erijuhus TJA (ESPSRS joonehitis) - MNT Kuidas menetletakse? - Taotluse esitamine - Erandjuhus avatud menetluse korraldamiseks - Kaasamine ja koostöö - Kehtivus 5 a, lisatingimus pikemaks/lühemaks tähtajaks PRJT menetlus EHR-s. - EHR 1.04.16 praegu ei lähe. PRJT andmine seaduses sätestamata juhtudel
Teavitus- ja loamenetlus
Üldist Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Kasutusluba antakse kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Luba on keeld ehitada või kasutada ehitist kuni loa saamiseni (loareservatsioon).
Üldist Teatis (ehitus- või kasutusteatis) teatud juhtudel tuleb pädevat asutust üksnes eelnevalt teavitada ehitise ehitamisest või kasutamisest. Teavitamine annab õiguse 10 päevase ooteperioodi möödumisel alustada teatises kirjeldatud ehitise ehitamise või kasutamisega. Teatis on ainult infokohustus. - Teatise esitamata jätmine ei too kaasa õigusliku aluseta ehitamist - Teatise esitamata jätmisel riskitakse aga sisuliste nõuetega vastuolus oleva ehitise ehitamisega
Teavitusmenetlus Isik teavitab pädevat asutust kavatsusest alustada ehitise ehitamise või ehitise kasutamisega. Teatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamist või kasutamist. Pädeval asutusel (üldjuhul kohalikul omavalitsusel) on õigus kaaluda, kas vajalik läbi viia põhjalikum menetlus ja anda lisatingimusi.
Teavitusmenetlus Sellisel juhul teavitab pädev asutus teatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest täiendavalt kontrollida andmeid. Täiendavate nõuete esitamisel lähtutakse loamenetluse tähtaegadest (täiendavate nõuete esitamisel on aega 10 p + 30 p) ja loa väljastamisest keeldumise alustest. Täiendavad nõuded vormistatakse haldusaktina. Täiendavate nõuete mitteesitamine ei välista hilisemaid kontrolle ja järelevalvet. Täiendavate nõuetega võib ehitamise või kasutamise ka keelata.
Teavitusmenetlus Pädev asutus võib täiendavat kontrolli rakendada ainult, kui on vajalik: - viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; - kooskõlastada ehitis või ehitamine või kasutamine pädeva asutusega; - ehitamisel esitada ehitisele nt täiendavaid arhitektuurilisi või ehituslikke nõudeid; - kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.
Teavitusmenetlus Ehitamise teatisega ei ole enamasti kohustuslik esitada ehitusprojekti, hinnang ohutusele antakse üldiste esitatud tehniliste parameetrite alusel. Nõudeid, mis ei ole õigusaktides kirjas või mida ei ole planeeringuga sätestatud, esitada ei saa. Kasutusteatis tuleb esitada kasutusotstarbe muutmiseks kui sellega ei kaasne ehitustegevust
Teavitusmenetlus Ehitusteatise võib esitada ka mitme ehitise kohta korraga. Kasutusteatis on suunatud konkreetsele ehitisele. Kui esitatakse mitme tegevuse osas, tuleb kontrollida, kas teatise kohustus ei muutu mingis osas loakohustuseks. Ehitus- ja kasutusteatise esitamine on riigilõivuvaba.
Teavitusmenetlus Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Loamenetlus Ehitusloa andmise eesmärk ja kontrolliese: - õigus ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. - ehitusprojekti vastavuse hindamine üldistele ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele. Samuti DP-le ja PRJT-le.
Loamenetlus Ehitusluba antakse ehitusprojektile. Ehitusprojekt võib sisaldada mitmesuguseid ehitisi nii hooneid kui ka rajatisi ja samas ka teatise- või ehitusloakohustuslikke ehitisi. Ehitusluba antakse seadustiku lisas 1 olevatele ehitistele. Erialus loa- või teavituskohustuse laiendamiseks.
Loamenetlus Ehitusseadustiku jõustumisel toimub oluline muutus ehitus- ja kasutuslubade menetlemise loogikas. Kui täna vastab ühele ehitusloa taotlusele üks ehitis ning üks luba, siis tulevikus tekib olukord, kus ühe loataotlusega on võimalik ehitusluba taotleda ehitiste grupile.
Loamenetlus Konstruktsioon, et ehitusluba antakse ehitusprojektile, ei tähenda, et ehitusluba kataks ka teatisekohustuslikke ehitisi ja kinnitaks ehitusloale omaselt nende ehitiste vastavust erinevatele materiaalsetele nõuetele. See tähendab, et isikul on loamenetluslikult (riigilõivu mõttes) võimalik esitada üks taotlus ja loa saamisel on võimalik ehitusprojekt täies ulatuses realiseerida.
Loamenetlus Taotleja esitab taotluse, kus määratleb erinevad ehitusprojektis sisalduvad ehitised. Kui ehitusprojekt sisaldab ka ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama siis loetakse teavitamiskohustus täidetuks ehitusloa taotluse esitamisega. Pädev asutus otsustab seejärel, kas aktsepteerib ehitusteatise kohustuslike ehitiste ehitamise. Analoogselt ehitusteatise menetlusega, tuleb pädeval asutusel vajadusel anda 10 päeva jooksul teada kas ta soovib andmeid täiendavalt kontrollida.
Loamenetlus Kasutusluba antakse kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Kasutusluba on nõutav - ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste kasutamiseks või - kui muudetakse ehitise kasutamise otstarvet ja sellega kaasnes ehitustöid.
Loamenetlus Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut ehitist ja seda teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga ehitise kohta eraldi. Kasutusluba antakse eraldi iga iseseisvalt kasutatavale rajatisele.
Loamenetlus Kui kasutuskohustusliku ehitise kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille kasutamisest peab teavitama, ei tule ehitise kasutamise teatist esitada. Sellisel juhul asendab ehitise kasutusluba ka kasutamise teatist ja piisab märkest ehitisregistrisse, et neid on lubatud kasutada.
Loamenetlus Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada. Hiljem ei pea ülejäänud ehitise osa hindamisel enam varem kontrollitud osa uuesti hindama. Haldusorganil on õigus kasutusloa kõrvaltingimusena näha ette hilisem muutmisvõimalus.
Loamenetlus Ehitus- või kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele, alates 01.04.2016 elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Pädev asutus kontrollib loa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust (formaalne kontroll). Kui loa andmine on ilmselgelt võimatu (nt puudub ehitusõigus), jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.
Loamenetlus Pädev asutus annab loa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Ehitus- või kasutusloale võib sätestada kõrvaltingimusi (seaduses toodud loetelu põhlistest kõrvaltingimustest).
Loamenetlus Pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Pädev asutus esitab kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega; 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada.
Loamenetlus Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Kasutusluba on tähtajatu. Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot, mitteelamu puhul 250 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot, mitteelamu puhul 60 eurot.
Loameneltus EhS-i lisade loomise eesmärk on tuua täiendavat õiguslikku selgust teavitamis- ja loakohustuse regulatsiooni. 1. ehitise ohutus, avalik kasutatavus või avalik huvi 2. ehitusprojekti esitamise vajadus 3. ehitusloa- ja kasutusloakohustuslikkuse eristamine
Loamenetlus 4. teavitamis- või loakohustuslikud on ainult teatud ehitistega seonduvad tegevused 5. ehitise suurust märkiva kriteeriumi juures tuleb loa- või teavitamiskohustuse kasutamisel arvestada lõpptulemust. Näiteks: 1) olemasoleva 40 m 2 elamu laiendamine üle 33% kui tulemus on üle 60 m 2 hoone, siis tuleb lähtuda 60m 2 hoonele esitatavatest nõuetest ehk tuleb taotleda ehitusluba
Riiklik järelevalve
Üldist KorS Riiklik järelevalve EhS Haldusjärelevalve MsÜS VVS
Pädevad korrakaitseorganid ja nende pädevuse jaotus Kohalik omavalitsus Tehnilise Järelevalve Amet Keskkonnainspektsioon Lennuamet Maanteeamet Politsei- ja Piirivalveamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Terviseamet Veeteede Amet Veterinaar- ja Toiduamet
Pädevate korrakaitseorganite pädevuse jaotus KOV TJA Teostab järelevalvet: 1. kõikide ehitiste üle, va TJA pädevuses olevad ehitised; 2. kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitised. Teostab järelevalvet: 1. raudteerajatise, 2. survetorustiku ja anuma, 3. elektripaigaldise, 4. sideehitise, 5. lifti, köistee või muu tõsteseadme, 6. Riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise üle.
Pädevate korrakaitseorganite pädevuse jaotus Keskkonnainspektsioon teostab riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitselise kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele esitatavate keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Lennuamet teostab riiklikku järelevalvet lennundusseaduses sätestatud ulatuses lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses oleva või muul juhul lennuohutusega seonduva ehitise üle. Maanteeamet teostab riiklikku järelevalvet avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse teede seisundinõuete ja riigiteede kaitsevööndi, kasutamise ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ning pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle. Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet riigitee ja kohalik tee kasutamise ja kaitsmise ning seisundinõuete üle, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.
Pädevate korrakaitseorganite pädevuse jaotus Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ehitist puudutavate terviseohutuse nõuete täitmise üle. Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutusega seonduvate nõuete täitmise üle. Veterinaar- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet loomade pidamiseks kasutatavate ehitiste üle.
Järelevalvemeetmed Riikliku järelevalve üldmeetmed Teavitamine Ettekirjutus ja haldussund ümberehitusettekirjutus peatamine seadustamine Ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine korrakaitseorgani poolt lammutusettekirjutus
Riikliku järelevalve erimeetmed Järelevalvemeetmed Küsitlemine ja dokumentide nõudmine Kutse ja sundtoomine Isikusamasuse tuvastamine Vallasasja läbivaatus Valdusesse sisenemine Valduse läbivaatus Vallasasja hoiulevõtmine Riikliku järelevalve erisused Ehitise omaniku teavituskohustus Valdusesse sisenemise erand Lammutusettekirjutuse tegemise alused (vrdl kehtiv EhS 40) Nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; Ebaseaduslikust ehitamisest tingitud püsiv negatiivne mõju naabritele
Rakenduslikud küsimused
Olulised kuupäevad 1.04.2016 - EhS sätete kohaldamine pädevale asutusele dokumentide elektrooniliselt ehitisregistri kaudu esitamisele ning lubade menetlemisele ehitisregistri vahendusel ja nende andmisele ehitisregistrisse 1.07.2015 31.03.2016 - esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid pädevale asutusele. Pädev asutus kannab esitatud ehitus- ja kasutusloa taotluste, ehitus- ja kasutusteatiste ning ehitus- ja kasutuslubade andmed ehitisregistrisse.
Olulised kuupäevad 1.01.2020 ehitisregistri andmed peavad olema korrastatud 1.01.2020 kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndi andmed (1.07.15 olemasolev) tuleb kanda maakatastrisse (andmete esitamise kohustus ehitise omanikul) Teeseaduse 4 lõike 3 alusel sõlmitud lepingud jäävad kehtima lepingute kehtivuse lõpuni Isiku tegevusõigus ja kvalifikatsiooninõuded rakendusseaduse 16
Rakendussätted Uue seaduse jõustumisel tuleb lõpetada käimasolev ehitus- või kasutusloa või kirjaliku nõusoleku menetlus, kui taotluses käsitletud ehitis ei ole uue korra järgi enam loakohustuslik. Järgitakse vanu menetlusnõudeid. Enne uue seaduse jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist. Enne uue seaduse jõustumist antud kirjalik nõusolek kehtib tähtajatult, kui ehitamisega alustatakse kahe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Enne uue seaduse jõustumist antud kasutusluba kehtib tähtajatult. Enne uue seaduse jõustumist loast või teavitamiskohustusest vabastatud ehitise juba alustatud ehitamise võib lõpetada kahe aasta jooksul loavõi teavitamiskohustust täitmata, kui see on uue seadusega ette nähtud.
Ehitisregistri korrastamise ning ebaseaduslike ehitiste lammutamise ja seadustamise regulatsioon Korrektne nimetus ehitisregistrisse kandmata ehitised ESPSRS -d 26 29; Reguleerimise eesmärk: - Ehitisregistri andmete korrastamine eelkõige hoonete osas; - Ehitisregistri andmete korrastamine kuni 1.07.2015 ehitatud ehitiste osas. Ebaseaduslike ehitiste seadustamine/lammutamine eristada tuleb: - Ehitisregistrisse kandmata, kuid olemuslikult nõuetele vastavad ehitised; - Ehitisregistrisse kandmata, kuid olemuslikult nõuetele mittevastavad ehitised.
Ehitisregistri andmete korrastamine Ehitisregistri andmed korrastatakse 01.01.2020. aastaks. Ehitisregistri andmete korrastamise eest vastutab see haldusorgan, kes oli kohustatud tegema registrikandeid ehitiste õiguslike aluste kohta. Ehitisregistri andmete korrastamise käigus võetakse aluseks ajakohased ortofotod.
Seadustamine ja lammutamine Eristada tuleb: - kas ehitiste ehitamiseks või kasutamiseks on tegelikkuses olemas õiguslik alus, kuid vastavate dokumentide olemasolu kohta on jäetud registrikanne tegemata. - kas ehitis on ehitatud enne 01.01.2003.a. või enne ehitusseadustiku jõustumist st enne 01.07.2015. a.
Seadustamine ja lammutamine Juhul kui enne 01.01.2003.a ehitatud ehitis on valmis ja seda kasutatakse aktiivselt, peab kasutatav ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele (ehitamise ajal kehtivad nõuded). Kasutusloa puudumisel hinnatakse ehitise ohutust menetluse käigus, aluseks võetakse ehitusprojekt, selle puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit (sisuliselt ehitise ekspertiis). Ehitise auditi tellib omanik.
Seadustamine ja lammutamine Kui ehitis on ehitatud ajavahemikul 01.01.2003. a 01.07.2015. a ja ehitise ehitamise ajal oli ehitusprojekti koostamiseks nõutav detailplaneeringu olemasolu, siis võib kohaliku omavalitsuse üksus asendada detailplaneeringu projekteerimistingimuste andmisega. Kui projekteerimistingimuste andmine ei ole võimalik, tuleb koostada detailplaneering vastavalt planeerimisseadusele. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit.
Seadustamine ja lammutamine Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab ajavahemikul 01.01.2003. a 01.07.2015. a ehitatud ehitiste korral ehitise auditi tulemusel täiendavate riiklike järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige: 1) ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust; 2) ehitise ehitamise aega; 3) ehitise kasutusotstarvet; 4) kinnisasja omaniku ja vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste või huvide kaitset.
Seadustamine ja lammutamine Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.
Aitäh! sandra.mikli@just.ee ylle.reidi@mkm.ee