1/16 SISUKORD SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA... 3 2 TEEDEEHITUSLIK OSA... 5 2.1 Olemasolev olukord... 5 2.2 Normdokumendid ja juhendid... 5 2.3 Liikluskorraldus ja plaanilahendus... 6 2.4 Verikaalplaneering... 8 2.5 Haljasus... 8 2.5.1 Üldis... 8 2.5.2 Puude ja põõsase isuus... 8 2.5.3 Hooldamine... 9 2.6 Kaendikonsruksioonid... 9 2.6.1 Sõiduee 1kihiline asfalkaend... 9 2.6.2 Sõiduee 2kihiline asfalkaend... 9 2.6.3 Kõnniee asfalkaend laiendusel... 9 2.6.4 Tugevdaud kõnniee asfalkaend sissesõidul... 9 2.6.5 Kõnniee asfalkaend olemasoleval alusel... 9 2.6.6 Kõnniee beoonkivikaend... 9 2.6.7 Haljasalade murukae...10 2.7 Põhilised eedeehiuslike ööde mahud...11 2.8 Tööde ehnoloogia...11 2.9 Rekonsrueeriavad kaevud ja kaped...12 2.10 Kvalieedinõuded...12 3 KESKKONNAKAITSE...13 3.1 Jäämekäilus...13 3.2 Mullaööde bilanss...14 4 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS...15 5 KASUTAMIS JA HOOLDAMISJUHEND...16 JOONISED 1. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_131 Keemikue n: Haigla n Orumesa n 2. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_132 Keemikue n: Orumesa n Avar n 3. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_133 Keemikue n: Avar n Nurga n 4. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_134 Keemikue n: Nurga n Veeru n 5. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_23 Ringi n: Ringi 13 Haigla n 6. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_33 Sardi n: Kallasmaa n Keemikue n 7. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_43 Orumesa n: Keemikue n Kallasmaa n 8. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_531 Kallasmaa n: Orumesa Kallasmaa n 22
2/16 9. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_532 Kallasmaa n: Kallasmaa n 22 Keemikue n 10. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_63 Nurga n: Keemikue n Nurga n 2 11. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_731 Noore n: Keemikue n Karjääri n 12. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_732 Noore n: Karjääri n Ringi n 13. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_83 Avar n: Keemikue n Ringi n 14. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_93 Haigla n: Keemikue n Ringi n 15. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_103 Kellamäe n: Nurge n Veeru n 16. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_113 Langu n: Kallasmaa n Keemikue n 17. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1231 Ringi n: Haigla n Ringi n 26 18. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1232 Ringi n: Ringi n 26 Ringi n 54d 19. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1233 Ringi n: Ringi n 54d Ringi n 56 20. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1331 Karjääri n: Haigla n Noore n 21. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1332 Karjääri n: Noore Küe n 22. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1431 Küe n: Keemikue n Karjääri n 23. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1432 Küe n: Karjääri n Ringi n 24. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_163 Jalgee Kellamäe pargis: Keemikue n Ringi n 25. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_173 Küe n ja Ringi 4648 kvarali ühendusee 26. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1831 Veeru n: Veeru n 2 Veeru n 10 27. Asendiplaan, liiklusskeem, verikaalplaneering, ehnovõrkude koondplaan. T_1832 Veeru n: Veeru n 20 Veeru n 24 LISAD 1 Teeööde mahuabelid L1 L18 2 Projekeerimisingimused ja ehnilised ingimused Maardu Linnavalisus; 03.nov 2016 nr 599 (5 lehel) L2/1 L2/5
SELETUSKIRI 3/16 1 ÜLDOSA Harjumaal, Maardu linnas, Kallavere elamupiirkonna kergliikluseede võrgusiku projek (öö nr. 016066) on koosaud Maardu Linnavalisuse ellimusel, projekeerimisingimuse nr. 599 alusel. Käesoleva ööprojekiga on lahendaud Kallavere kergliikluseed, nende risumised mahasõiude ja rismikega ning ülekäigurajad. Projekeeriud uus lahendus on olemasolevae eede rekonsrueerimine ja ümberkohandamine. Lahendaud on kas osalisel või ervel järgmised änavalõigud ning nende kokkuviimine olemasolevae eedega: Keemikue änav lõik 5 (kaasriunnus 44603:003:0234; ranspordimaa 100%), Keemikue änav lõik 4 (kaasriunnus 44603 :003:0236; ranspordimaa 100%), Keemikue änav lõik 3 (kaasriunnus 44603 :003:0235; ranspordimaa 100%), Ringi anav lõik 1 (kaasriunnus 24504 :004:1116; ranspordimaa 100%), Ringi anav lõik 2 (kaasriunnus 44603:003 :0229; ranspordimaa 100%), Ringi anav lõik 3 (kaasriunnus 44603:003:0231; ranspordimaa 100%), Kellamae änav (kaasriunnus 44603:003:0224; ranspordimaa 100%), Veeru änav (kaasriunnus 44603 :003:0227, ranspordimaa 100%), Nurga änav (kaasriunnus 44603:003:0226; ranspordimaa 100%), Avar änav (kaasriunnus 44603:003:0251; ranspordimaa 100%), Küe änav L1 (kaasriunnus 44603:003:0249; ranspordimaa 100%), Karjaari änav (kaasriunnus 44603 :003:0252 ; ranspordimaa 100%), Haigla änav (kaasriunnus 44603 :003:0239; ranspordimaa 100%), Orumesa änav lõik 2 (kaasriunnus 44603 :003:0233; ranspordimaa 100%), Kallasmaa änav lõik 4 (kaasriunnus 44603:003:0242; ranspordimaa 100%), Orumesa änav lõik 1 (kaasriunnus 44603:003:0232; ranspordimaa 100%), Langu änav (kaasriunnus 44603 :002: 0243; ranspordimaa 100%), Sardi anav (kaasriunnus 44603 :002:0244; ranspordimaa 100%), Kellamae park (kaasriunnus 44603:003:0234; Oldkasuaav maa 100%) Projekeeriud Veeru n kergliiklusee on kokku viidud varem projekeeriud Veeru n projekiga Maardu linn Veeru n 8, 10, 12, 14,16, 18 ja 20 ning linna piiri vahel Veeru änava laiendus ja parkimisala perspekiivne laiendus (TO Projek öö nr. 16028). Ehiusööde eosamisel uleb arvesada kooskõlasuse koondnimekirjas märgiud ingimusega. Geodeeiline alusplaan on koosaud geodeesiabüroo Geodeesia 24 OÜ pool 16.12.2016 a, öö nr. 127416. Arvesades Kallavere konkreese olukorda on põhjendause korral erineval sandardi EVS 843:2016,,Linnaänavad" säees lubaud võa kergliiklusee laiuseks kõnniee laiused, nähes ee liiklusohuus agavad meemed. Projeki egemisel pole eada muude kolmandae isikue kehesaud ingimusi ja/või nõudmisi ehavale ööle. Projek on koosaud Kuseseaduse (RTI 2008, 24, 156) nimeaud projekeerimise ees vasuava spesialisi pool, kes vasuab keskkonnanõuee ning uleõrje ja ervisekaise eeskirjade äimise ees.
4/16 Projekala on jaoaud 18ks lõiguks, millede järgi on vormisaud joonised ja anud eeööde mahud: Lõik nr Projeki alaobjek ja kergliiklusee paiguus. Kogupikkus (m) Rekonsrueerimine (m) 1 Keemikue n (Haigla Veeru). Parempoolne kergliiklusee 2005 830 1175 2 Ringi n (Ringi 13Haigla). Vasakpoolne kergliiklusee, änavavahmsus 200 200 3 Sardi n (Kallasmaa Keemikue). Parempoolne kergliiklusee 250 4 Orumesa n (Keemikue Kallasmaa). Kergliiklusee vasakul, jalgee paremal 480 480 5 Kallasmaa n (Orumesa Keemikue 35). Kergliiklusee paremal, änavavalgusus 380 380 6 Nurga n (Keemikue laseaed). Vasakul ja paremal. Äärekivide vaheus 340 340 7 Noore n (Keemikue Ringi), vasakul ja paremal. Tänavavalgusus osalisel 635 635 8 Avar n (Keemikue Ringi). Kergliiklusee paremal. Tänavavalgusus 350 350 9 Haigla n (Keemikue Ringi). Vasakul ja paremal. Tänavavalgusus osalisel 568 140 428 10 Kellamae n (Nurga Veeru 24). Vasakul, äärekivide vaheus 380 380 11 Langu n (Kallasmaa Keemikue). Vasakul ja paremal 460 460 12 Ringi n (Haigla Ringi 56). Vasakul kergliiklusee, paremal ainul lõigus KiieRingi 56. Tänavavalgusus. 860 630 230 Raudbeoonpaneelides piirdeaia lammuamine ja uue meallis vorkpiirde ehiamine (L=290 m) 13 Karjaari n (Haigla Kiie). Paremal ja kohai vasakul 652 70 582 14 Küe n (Keemikue Ringi). Parempoolne kõnniee kergliilduseeks sh puuduva lõigu ehius. 430 240 190 15 Küe n (Keemikue Ringi). Vasakpoolne jalgeeks. Tänavavalgusus 430 430 16 Jalgee Kellamae pargis (Keemikue Ringi) 310 310 17 Küe anava ja Ringi 4648 kvarali ühendusee. Tanavavalgusus 100 100 18 Veeru anava lõikudel elamue 210 ja 2024 ees kergliikluseed koos änavavalgususega 500 500 Ümberkohandamine (m) 250
2 TEEDEEHITUSLIK OSA 2.1 Olemasolev olukord 5/16 Kallavere elamispiirkonnas, kus elab valdav osa Maardu linna elanikes, puuduvad osal änavaes kõnnieed ja suurel osal änavaes ei vasa kõnnieed kaasaja nõueele. Olemasolevad kõnnieed on osalisel halvas olukorras, kusjuures ülekäigu kohades ei ole äärekivid alla lasud, mille õu on vaegliiklejael ning jalgraasel liiklemine akisaud 2.2 Normdokumendid ja juhendid Seadused ja määrused EV Ehiusseadusik, Riigikogu seadus, RTI 05.03.2015; vasu võeud 11.02.2015 ja uleneval kehesaud nõuded Liiklusseadus ja selles uleneval kehesaud nõuded Määrused Majandus ja arisuminiseeriumi määrus: Tee projekeerimise normid; vasu võeud 05.08.2015 nr 106 Majandus ja arisuminiseeriumi määrus: Tee ehiamise kvalieedi nõuded; vasu võeud 03.08.2015 nr 101 Majandus ja arisuminiseeriumi määrus: Tee seisundinõuded; vasu võeud 14.07.2015 nr 92 Majandus ja Tarisuminisri 17.07.2015.a. määrus nr 97,,Nõuded ehiusprojekile"; Tee ehiusprojekile esiaavad nõuded 06.07.2015; Tee ja eeoode kvalieedinõuded 01.07.2015; Teeehiusmaerjalidele ja oodeele esiaavad nõuded ja nende nõueele vasavuse ja õendamise kord. Majandus ja arisuminisri määrus nr 74 22.09.2014; Sandardid EVS 9011:2009 Teeehius Osa 1: Asfalsegude äiemaerjalid; EVS 9012:2016 Teeehius Osa 2: Biuumensideained; EVS 9013:2009 Teeehius Osa 3: Asfalsegud; EVSEN 13285:2010 Sidumaa segud. Spesifikasioon; EVSEN 13242:2006+A1:2008. Ehiusöödel ja eeehiuses kasuaavad sidumaa ja hüdraulilisel seoud äiemaerjalid; EVSEN 132821:2013 Hüdrauliline eesideaine. Osa 1: Kiirkivisuv hüdrauliline eesideaine. Koosis, spesifikasioonid ja vasavuskrieeriumid; EVSEN 132823:2013 Hüdrauliline eesideaine. Osa 3: Vasavushindamine; EVSEN 1340: 2003+AC:2006 Beoonis äärekivid. Nõuded ja kasemeeodid; EVSEN 1338: 2003+AC:2006 Beoonis silluisekivid. Nõuded ja kasemeeodid; EVS 814:2003 Normaalbeooni külmakindlus, Määralused, spesifikasioonid ja kasemeeodid; EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasuamine; EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasuamine; EVS 843:2016 Linnaänavad Liikluskorraldus nõuded eeöödel (13.07.2015 nr 90); EVS 907:2010,,Rajaise ehiusprojek"; Maaneeamei juhised Asfaldis kaendikihide ehiamise juhis (Kinniaud Maaneeamei peadirekori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) Elassee eekaendie projekeerimise juhend 200152 (Maaneeamei ellimusel A.Vaimel) ja selle muumine (2013.04.30 nr 0171 Maaneeamei peadirekori 06.11.2006 käskkirja nr 222 "Elassee eekaendie projekeerimise juhendi 200152" muumine). Teeööde ehnilised kirjeldused (versioon 06.12.16 nr 0234)
6/16 Geosüneeide kasuamise juhis (MA peadirekori 29.12.2006. a käskkiri nr 264) Killusikus kaendikihide ehiamise juhis, kinniaud Maaneeamei peadirekori 22.11.2016. a käskkirjaga nr 0215. 2.3 Liikluskorraldus ja plaanilahendus Projekeeriud kergliikluseed on ähisaud rismikel liiklusmärkidega 435 ja 445 ja on kanud kaemärgisusega eepinnale. Kergliiklusee risumisel sõidueega lõppeb kergliiklusee. Tee andmise kohusus on kergliiklejal. Lõik nr 1 Keemikue n (Haigla Veeru). Parempoolne kergliiklusee. Keemikue 10 ees on ee nähud kogu kõnniee laiusel asfalkae uuendamine, kuna on halvas seisukorras. Kae laius varieerub, ulaudes 6,8 9,0 mni. Keemikue 20 kinnisu ees on ee nähud kergliiklusee laiendamine, kuna ee on hoone vasas ja kasuamisruumi vähe. Kae laius 3,0 m. Keemikue 36 sissesõidul on viidud mahasõidu üleamine lühemale alale, parandades kergliiklejae ohuus. Kemeikue 36 ja Kellamäe pargi esise bussipeause alal on eraldaud kergliiklusee sõiduees äärekiviga, kõrgusega sõiduee kae pinnas 12 cm. Ka elaius 2,5 3,0 m. Lõik nr 2 Ringi n (Ringi 13Haigla). Vasakpoolse kergliikluseed on laiendaud 2,5 m laiuseks, jäes sõiduee ka kergliiklusee vahele 1,7 m laiuse haljasala. Lõik nr 3 Sardi n (Kallasmaa Keemikue). Kergliiklusee rek on ee nähud kuni Sardi n 5 kinnisu mahasõiduni. Kae laius 2,5 m. Lõik nr 4 Orumesa n (Keemikue Kallasmaa). Paariue kinnisue ees on ee nähud 2,0 m laiune jalgee. Paariue kinnisue ees 2,5 m laiune kergliiklusee. Lõik nr 5 Kallasmaa n (Orumesa Keemikue 35). Kergliiklusee ee nähud orumesa änavas kuni Kallasmaa 24 kinnisuni. Kae laius 2,5 m. Lõik nr 6 Nurga n (Keemikue laseaed). Lõigus Keemikue kuni Kellamäe n on mõlemal pool eed ee nähud 2,5 m laiuse asfalbeoonkaega kergliiklusee. Kellamäe 2 kinnisu ees on ee näud olemasolevae põõsase likvideerimine ja uue isuamine. Võimalusel kasuada olemasolevaid põõsaid. Kellamäe ja Nurga n rismikul on ee nähud kakise äärekivide väljavaheus ja madaldamine. Lõigus Kellamäe n kuni Nurga n 2 kinnisu lõpuni on ee nähud mõlemal pool eed olemasolevae beoonkivisilluises kõnnieede laiendamine paaris numbriega kinnisue poolsel kõnniele 2,5 mks ja eisel pool 2,0 m laiuseks. Nurga n 7 kinnisu ees on ee nähud olemasolevae põõsase likvideerimine ja uue isuamine. Lõik nr 7 Noore n (Keemikue Ringi). Mõlemal pool eed on ee nähud olemasoleva kõnniee laiendamine 2,5 m laiuseks kergliikluseeks. Lõik nr 8 Avar n (Keemikue Ringi). Olemasoleva kõnnieed on ee nähudlaiendada 2,5 m laiuseks. Sissesõiudel kinnisuele säilib olemasolev liikluslahendus. Avar n 8a kinnisu esisel eemaaalal on ee nähud likvideerida kiosk. Lõik nr 9 Haigla n (Keemikue Ringi). Ringi n 17 kinnisu ees on ee nähud likvideerida olemasolev ülekäigurada, kuna suubub kinnisu sissesõidueele. Uus on ee nähud asukohaga 13 m Ringi änava suunas. Paaris kinnisue poolne rekonsrueeriav lõik on ee nähud 2,0 m laiune, kuna olemasolev säiliv lõik on samui 2,0 m laiune. Haigla n 7 kinnisu ees on ee nähud likvideerida lai asfalplasi ala, nähes ee sõiduee äärde äärekivi, eraldades kergliiklusee sõiduees haljasalaga. Haigla n 1 kinnisu esisel parkimisplasil on ee nähud kisendada parkla juurdepääsu ala laius orupiirde ja kaemärgisusega. Haigla n 1 juurdepääsueed on smaui kisendaud beoonkivis kõnniee pikendamisega sissesõidu eel.
7/16 Lõik nr 10 Kellamäe n (Nurga Veeru 24). Kellamäe n 1 ja 3 kinnisue vahelisel sissesõidul on ee nähud ülekäigurada. Lõik nr 11 Langu n (Kallasmaa Keemikue). Mõlemale poole eed on ee nähud 2,5 m laiune kergliiklusee. Lõik nr 12 Ringi n (Haigla Ringi 56). Vasakul kergliiklusee, paremal ainul lõigus Küe Ringi 56. Tänavavalgusus. Raudbeoonpaneelides piirdeaia lammuamine ja uue meallis võrkpiirde ehiamine (L=290 m). Võrkpiirde parameerid uleb öövõjal äpsusada, valida uleb olemasoleva võrkpiirde parameerid (kõrgus, võrgu ehnoloogia (keevis vms) ja silma suurus, posi parameerid. Lõik nr 13 Karjääri n (Haigla Küe). Lõigus on kohaldaud eekaemärgisusega Rahvamaja esisel plasil kergliiklejae ala eraldauks sõidukies. Lõik nr 14 Küe n (Keemikue Ringi). Paariue kinnisue ees on laiendaud kergliiklusee 2,5 m laiuseks. Paaris kinnisue ees 2,0 m laiuseks, kun aolemsolev säiliv lõik Karjääri 4 kinnisu ees on samui 2,0 m laiune. Küe n 9 kinnisu ees on ee nähud sõiduee äärekivi paigaldus, kuna olemasolev on kakine ja kohai puudulik. Lõik nr 15 Küe n (Keemikue Ringi). Paaris kinnisue esine ee on ee nähud 2,0 m laiuseks jalgeeks. Paariue kinnisue ees 2,5 m laiune kergliiklusee. Olemasolev ülekäiguraja kaemärgisus Küe n 5 ees on ee nähud likvideerida, kuna paikneb sissesõidueede peal. Uus ülekäigurada on ee nähud selle kõrvale. Küe n 5 ja 7 kinnisue ees on ee nähud põõsase ümber isuamine. Küe n 3 sissesõidueel võib kasuada võimalusel olemsolevaid beoonkive. Lõik nr 16 Jalgee Kellamäe pargis. Jalgee on ee nähud laiendada 3,0 m laiuseks, kuna pargis oimuvad rahvaüriused, millede ajal kasuab pargi eed palju inimesi korraga. Lõik nr 17 Küe änava ja Ringi 4648 kvarali ühendusee. 2,5 m laiune kergliiklusee algab olemsolevas Küe n äärses lõigus ja on ühendaud Ringi n 48 kinnisul olemasoleva kõnnieega. Küe 29 kinnisule on ee nähud 3,5 m laiune asfalbeoonkaega juurdepääsuee. Lõik nr 18 Veeru änava lõikudel elamue 210 ja 2024 ees on ee nähud kergliikluseed koos uue sõiduee äärekiviga, kuna olemasolev äärekivi on lagunenud. Projekeeriud eed ja äärekivid uleb asendiplaanilisel sujuval kokku viia olemasolevae eedega. Liiklusmärkide suurusgrupp 0 (väga väikesed). Liiklusmärgiel kasuada kile valguspeegeldavuse klassiga I. Liiklusmärkide maerjal singiud plekk peab olema minimaalse paksusega 1,8mm. Liiklusmärkide agumine külg peab olema kaeud halli värviga. Tõseud rismikele projekeeriud märgid 688 peavad olema konuurraamiga (märk ei ohi jalakäijae liiklusruumis omada eravaid nurki). Märkidel 644 ähe kõrgus 75mm. Liiklusmärkide posid peavad olema kuumsingiud erasorud, posi läbimõõ 60mm. Ehiaja peab arvesama posi pikkuse valikul posile paigaldaavae liiklusmärkide arvuga. Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vasuollu projekeeriud liikluskorraldusega võeakse maha. Teekae markeeringud eha prisplasikuga, kihipaksus vähemal 0,25 mm, valguspeegeldavae graanulie kulunorm 300 g/m 2, välja arvaud hoovide sissesõiudel eekaemärgisus 923a, mis uleb eha markeerimisvärviga. Jalgraaee markeering eha suurusega 0,8*0,9 m ning jalgee markeering eha 0,6*1,0 m, välja arvaud Keemikue n paariue kinnisue poolsel kergliikluseel, kus suurused vasaval 1,3*1,0 m ja 1,2*2,0 m.
2.4 Verikaalplaneering 8/16 Projekala eede verikaalplaneeringu koosamisel on arvesaud olemasolevae kõrgusega maapinnal ja projekeerimisnormidega. Verikaalplaneering jälgib vasaval võimalusele olemasoleva maapinda. Projeklahendusega on anud kergliikluseedele põikkalle 2%. Pikikalle vasaval olukorrale. Sadevesi on üldjuhul juhiud haljasalale. Kohades, kus sõiduee ja kergliiklusee vahel on äärekivi, on sõiduee risumisel kergliikluseega ee nähud äärekivi madaldada 0 cm eekae pinnas. Projekeeriud äärekivi uleb oses kõrguslikul ja asendiplaanilisel kokku viia olemasoleva olukorraga. Töövõja peab arvesama, e kõrguslikud lahendused ülekäiguradade juures, sissesõiudel, rismikel, hoone sissepääsude juures uleb lahendada ja eosada ehiusööde käigus, vasaval olemasolevale olukorrale. Reaalne lahendus nendes kohades võib erineda projekis verikaalplaneeringuga näidaus. Projekeeriud eega külgnevael aladel uleb miinimum 0,5 m ulauses agada haljasalale kalle 4% ees eemale suunaga. 2.5 Haljasus 2.5.1 Üldis Olemasolevad likvideeriavad põõsad on ee nähud asendada uue samaväärseega või võimalusel ümber isuada. Ümberisuamise võimalikkus osusaakse objekil. Ringi n Karjääri 4 kinnisu ees on ee nähud likvideerida 4 puud ja isuada asendiplaanil näidaud asukoha 4 uu puud: Suurelehine pärn Tilia playphylla. Olemasolevaid säiliaavaid puid ja põõsaid uleb kaisa ehiuse käigus ekkida võivae vigasuse ees. Puud ja põõsad, mis jäävad ee vaheus lähedusse uleb kaisa. Kaismiseks aseaakse ümber puu laud vooderdis, mis seoakse ja ähisaakse kirkavärvilise lindiga. Kaeveööd eeäärsee puude võra piirkonnas uleb eosada käsisi labidaga, e võimalikul palju säiliada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri. Jämedamae juure läbikaevamisel võib ekkida oh puude ormidele ebapüsivaks muuumiseks. Kaeved ei ohi säiliaavael puude üvedele olla lähemal kui 1.5 m. Muruga kaevad alad eelneval planeerida, kaa 10 cm kasvumulla kihiga ja külvaa muru. Pool kasuaavas mullas peab olema mineraalmuld nõrgal happelise või neuraalse reaksiooniga (PH 6.57.0). Võimalik on kasuada olemasoleva kooriava kasvupinnas, milles on kivid välja sõeluud ja muld ee valmisaud. Kasuaav muruseeme peab olema eesimaise pärioluga ja kvalieene. Seemne külvamisihedus 1215 g/m². Muruseemnesegu võimalik koosseis: punane aruhein 35% harilik aruhein 20% aasnurmikas 15% karjamaaraihein 30% 2.5.2 Puude ja põõsase isuus Isikud peavad olema vasavuses ilupuudele ja põõsasele kehesaud sandardi EVS 778:2001 nõueega. Isuaavad aimed peavad olema mullapalliga isikud. EVS 778:2001 nõuded lehpuuisikuele: Isiku nim. Lad.k. nimeus Isiku kõrgus cm Tüve läbim. mm Suurelehine pärn Tilia playphylla 200 300 30 35 Puud on planeeriud isuada ükseises vahekaugusega 7 m. Puude jaoks kaevaakse igaühele eraldi isuusauk. Augu suurus sõlub isuaava puu juurepalli suuruses, kuid peab olema igas küljes
9/16 (kaasa arvaud sügavuses) vähemal 20 cm juurepallis suurem, nimeaud vahe äideakse viljaka kasvumullaga. Sooviaav on eha isuusauk veelgi suurem, e viljaka mulda jäkuks aime kasvuks võimalikul kauaks. Puuisiku ümber on sooviaav esimesel aasael jäa umbrohuvaba mullapind või hooldusööde vähendamiseks kaa isuusring loodusliku mulšiga (koorepuru jm). Puud oesaakse. 2.5.3 Hooldamine Igapäevasel hooldamisel kehivad avapärased reeglid; esimesel aasal hooliseda, e aimed kuni korraliku juurdumiseni saaksid piisaval niiskus ja oleksid umbrohuvabad. Jälgida, e ugivaiad püsiksid kindlal. 2.6 Kaendikonsruksioonid Kaekonsruksioonid on valiud vasaval üüplahendusele. Kaendikonsruksioonid: 2.6.1 Sõiduee 1kihiline asfalkaend AC 12 surf AKÖL 15 900 1500 a/ööp, märkus nr 1 h=6 cm vajadusel paekivis killusikalus, põhi fr 32/64, märkus nr 2 h=25 cm vajadusel liivas dreenkih (Kf>2,0 m/ööp, ih egur 0,98) h=20 cm olemasolev mineraalpinnas 2.6.2 Sõiduee 2kihiline asfalkaend AC 12 surf AKÖL 15 15003000 a/ööp,märkus nr 1 h=5 cm AC 20 base AKÖL 15 15003000 a/ööp, märkus nr 1 h=5 cm paekivis killusikalus, põhi fr 32/64, märkus nr 2 h=25 cm olemasolev ee konsruksioon 2.6.3 Kõnniee asfalkaend laiendusel AC 8 surf AKÖL 15 <900 a/ööp, märkus nr 1 h=5 cm paekivis killusikalus, põhi fr 16/32, märkus nr 2 h=20 cm liivas dreenkih (Kf>2,0 m/ööp, ih egur 0,98) h=20 cm olemasolev mineraalpinnas 2.6.4 Tugevdaud kõnniee asfalkaend sissesõidul AC 8 surf AKÖL 15 <900 a/ööp, märkus nr 1 h=5 cm paekivis killusikalus, põhi fr 16/32, märkus nr 2 h=25 cm liivas dreenkih (Kf>2,0 m/ööp, ih egur 0,98) h=20 cm olemasolev mineraalpinnas 2.6.5 Kõnniee asfalkaend olemasoleval alusel AC 8 surf AKÖL 15 <900 a/ööp, märkus nr 1 h=5 cm paekivis profileeriv killusikalus, fr 812, märkus nr2 h=310 cm olemasolev asandaud, profileeriud ja ihendaud killusikalus 2.6.6 Kõnniee beoonkivikaend beoonkivi 8mark vasaval olemasolevale) h=6 cm paigaldusliiv h=3 cm paekivis killusikalus, põhi fr 16/32, märkus nr 2 h=20 cm liivas dreenkih (Kf>2,0 m/ööp, ih egur 0,98) h=20 cm
10/16 olemasolev mineraalpinnas 2.6.7 Haljasalade murukae murukülv kasvumuld h=10 cm kohalik äiepinnas (vajadusel) olemasolev pinnas Märkused: 1. Asfaldis kaendikihid rajada vasaval Asfaldis kaendikihide ehiamise juhis (Kinniaud Maaneeamei peadirekori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). Asfalsegude äiemaerjali miinimum kvalieedinõuded: AC 8 surf GC85/20, C50/30, LA30, An19, F2, FI25, FNaCl4, f4 (45 % ardkivimis) AC 12 surf GC90/15, C50/10, LA30, An19, F2, FI20, FNaCl4, f2 (ardkivimis) AC 20 base GC90/15, C50/10, LA30, F2, FI20, f4 2. Teede killusikalused rajada fraksioneeriud killusikus kiilumismeeodil (Macadam) vasaval "Killusikus kaendikihide ehiamise juhisele" (kinniaud Maaneeamei peadirekori käskkirjaga 22.11.2016 nr. 0215). Kivimaerjali kvalieedinõuded ja killusikaluse elassusmoodul ihendaud aluse pinnal mõõdeuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega: sõiduee alus [fr 32/63, kiilekillusiku fr 8/16 või 12/16 mm kulu 25 kg/m2 või 16/32 mm kulu kuni 35 kg/m2 ja fraksiooni 8/12 või 4/16 või 8/16mm kulu 15 kg/ m2; ] GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4; aluse elassusmoodul Emin=170 MPa kõnniee alus [fr 16/32], kiilekillusiku fr 8/12 või 4/16 või 8/16mm kulu 25 kg/ m2] GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4; aluse elassusmoodul Emin=140 MPa 3. Haljasaav maapind uleb eelneval planeerida, vajadusel äia ehiusobjekil saadava pinnasega, kaa kasvumulla kihiga (h=10 cm) ning külvaa muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (ph 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei ohi sisaldada aimedele kahjulikke jäämeid, kive, killusikku jms. Muld ihendada nii, e ei ekiks vajumisi ega veelohkusid, ei ohi kasuada külmunud pinnas. Olemasoleva ja rajaava haljasala piir ühlusada ja asandada niimiskõlbulikuks. 4. Beoonis äärekivid kasuada sõidueede ääres kasuamiseks oodeud äärekive (graniikillusiku baasil), külma kindluse klass vähemal Klass3. Toodang peab olema vasupidav eede alihooldes kasuaavaele kemikaalidele. Paigaldusbeooni ugevusklass C15/20, märgbeoon. Äärekivi paigaldamisel uleb algus ja lõpp viia kõrguslikul kokku olemasoleva äärekiviga. 5. Beoonis silluiskivid kasuada silluiskive paksusega 6 cm, paindeugevus vähemal 5 MPa, külmakindluse klass vähemal F200. 7. 9. 6. Olemasolevae välisvõrkude kaevude luugid, mis jäävad uue asfalkae alale, uleb asendada ujuva üüpi malmluukidega, mille koormuskindlus peab olema 40. 6. Kaendi üüpide asukohad on esialgsed ja projekeeriud vasaval geodeesia aruandele. Kui ehiuse käigus ilmneb, e egelik olukord on erinev, võrreldes geodeesial esiauga, uleb Töövõjal ja Tellijal osusada edasised oimingud.
11/16 2.7 Põhilised eedeehiuslike ööde mahud Töömahude kululoend on esiaud projeki lisades, Lisa L1. Maksearikli nr. vasaval riikliku öökirjelduse infosüseemi Teeööde ehnilisele kirjeldusele: Kinniaud Maaneeamei peadirekori 06.12.2016 käskkirjaga nr 0234. Esiaud ööde mahud on arvesaud neomahuna, s. need on mõõdeud joonise alusel ehiusarindi geomeerilises mõõmees lähuval (maerjalid on arvesaud paigaldauna ja ihendauna). Pinnase väljakaeve ja äieööde mahud on projekis anud hinnangulised, s selguvad peale olemasoleva asfalkae või kasvumulla eemaldamis. Ehiusööde öövõja peab hinnapakkumise käigus arvesama võimalike riskidega. Võimalusel äieööde vajadus ja mah osusaakse objekil, peale kasvupinnase ja muu ebasobiva pinnase väljakaevamis. Objekil võib esineda undmauid maaaluseid kommunikasioone (elekri, side, veevõrgud ja muud rajaised), mis võivad suurendada ööde mahusid ja maksumus. Lõikudes, kus projekeeriud kergliiklusee kulgeb vaheul sõiduee ääres, peab enne ehiusöödega alusamis Töövõja egema Tellijale eepaneku olemasolevae äärekivide väljavaheamise koha. Töövõja peab arvesama hinnapakkumise käigus võimaliku äiendavae kuluusega äärekivi vaheamiseks ja sõiduee asfalkae aasamiseks. Joonisel esiaud maaaluse kommunikasioonide asukohad võivad olla ebaäpsed, misõu olemasolevae kommunikasioonide egelikes asukohades juhuvad eenägemaud ööd võivad öödemahe suurendada. Kaablie asukohad ja paiknemissügavus äpsusada surfimise eel võrguvaldaja esindaja juuresolekul. 2.8 Tööde ehnoloogia Enne ehiusööde alusamis uleb Töövõjal eaviada kohalikku omavalisus ja eisi asjasse puuuvaid amekondi. Töövõjal uleb koosada ajuine liikluskorraldusskeem, see kooskõlasada ning eeööde piirkond ähisada vasaval kehivale korrale (Liikluskorralduse nõuded eeöödel MKM 16.04.2003 a. määrus nr 69). Enne kaeveööde alusamis on vajalik rassivaldajae eaviamine Töövõja pool ja vajalike kaevelubade hankimine. Samui raieööde kooskõlasamine asjasse puuuvae amekondadega ja öölubade hankimine. Alloodav ööde ehnoloogia kirjeldus on äpsusava/informaiivse iseloomuga, e juhida Töövõja ähelepanu mõningaile nüanssidele. Tööde egemisel ja kvalieedi agamisel lähuda kehesaud juhendies, normaiivdokumenides ja sandardies (v. ka p.3.2). Eevalmisusööde koosseisus on ee nähud üksikue puude langeamine, põõsase eemaldamine, beoonis aia lammuamine, kivide ümberõsmine ning elekriliini poside ümberõsmine vasaval elekriosa projekile. Kaeveööd on ee nähud eha vasaval asendiplaanile ja rislõigeele. Tüüplõiked I ja II kasuamine osusaakse objekil peale asfalbeooni kihi eemaldamis. Kui olemasoleva aluse kandevõime on vähemal 140 MPa (mõõdeuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega), võib kasuada üüplõige I. Tüüplõike I puhul uleb olemasolev alus asandada, profileerida ning ihendada sellisel, e projekeeriud asfalkae alla jääks vähemal 3 cm ruumi paigaldada profileeriv killusikus kih. Tee laiendused ja kohad, kus olemasoleva aluse kandevõime on väiksem kui 140 MPa, uleb kasuada üüplõige II. Tüüplõikel II on anud laienduse konsrukiivne lahendus. Kuid vajadusel killusikaluse ja dreenkihi rajamise sobiva ehnoloogia erinevaes olukordades osusavad objekil Töövõja ja Tellilja peale olemasoleva asfalkae eemaldamis ning mulla ja mullaseguse kihide eemaldamis. Vajadusel laiendada ee muldkeha äieliivaga. Eenägemaue asjaolude ilmnemisel peab Töövõja kohesel eaviama Tellija ja Projekeerija.
12/16 2.9 Rekonsrueeriavad kaevud ja kaped Kui olemasoleva kaevu või kape konsruksioon võimaldab eleskoopilisel kõrgus reguleerida ja koormusklass vasab kasuuskohale uues projeklahenduses siis seadisaakse kaevu kaas projekeeriud maapinna kõrguseks. Ülejäänud projekeeriava asfalkaega ee alasse jäävad olemasolevad kanalisasioonikaevude ja veekaevude päised ning maakraanide, siibrie kaped rekonsrueeriakse, vajadusel asendaakse spindel uue eleskoopilise spindliga. Rekonsrueeriavaele kanalisasioonikaevudele paigaldaakse ujuva üüpi luugid projekeeeriud ee kõrgusele vasaval verikaalplaneeringule. Kergliiklusee all peavad rekonsrueeriavad luugid ja kaped olema koormusklassiga C250. 2.10 Kvalieedinõuded Tänava pikaajalisuse agab ehiusel kasuaud kvalieene ehnoloogia ja serifiseeriud ehiusmaerjalide kasuamine. Tööde kvaliee agaakse ehiuse järelevalvega vasaval Tee ehius ja remondiööde omanikujärelevalve egemise kord (MKM 29.12.2008 määrus nr 121). Teeööd uleb eha vasaval Tee ehiamise kvalieedi nõuded (Majandus ja arisuminiseerium, vasu võeud 03.08.2015 nr 101). Täidee ja liivaluse ihendusegur peab olema vasaval vähemal 0,95 ja 0,98. Vajadusel kasuada ihendamisel ve. Kõik kaekonsruksioonikihid peavad vasama kehivaele normidele ja eeskirjadele. Asfalbeoonkael peab vasama projekile kae laius ja asasus ning põikkalle. Kae ihedus peab olema piisav. Välima peab olemasolevae kommunikasioonide vigasamis. Sooviav on ee kihkonsruksioonide ehius läbi viia kuival aasaajal. Kui ööde käigus selgub, e ee kihkonsruksioonide alla jääb ebasobiv pinnas, uleb kõlbmau pinnas välja kaevaa ja asendada sobiliku pinnasega. Töövõja peab arvesama hinnapakkumise käigus võimalike pinnase asendamis öödega. Täidee rajamisel uleb kasuada dreeniva pinnas, mille filrasiooniegur maksimaalse iheduse juures normidekohase ihendamise korral on vähemal 0,5 m/ööpäevas.
13/16 3 KESKKONNAKAITSE 3.1 Jäämekäilus Ehiuse Töövõja vasuab ehiusperioodil keskkonnakaise ees ehiusplasil ja sellega vaheul piirnevail aladel Eesi Vabariigis kehivaile seadusele ja nõueele ning Tellija pool esiaud juhisele vasaval. Tähelepanu uleb pööraa ehiusöödel ekkivae jäämee käilusele. Ohlikud jäämed uleb koguda muudes jäämees eraldi ning üle anda ohlike jäämee käilemise lisensi omavaele eevõeele. Ehiuse käigus ekkivad ehiusjäämed kõrvaldaakse vasaval keskkonnaorganie eekirjuusele ja ladususkoha kasuuseeskirjadele. Ehius ja lammuusjäämee käilemine uleb kooskõlasada vasava kohaliku Amei Jäämesekoriga. Vana eekae murdu ja üle jääva pinnas ära vedav eevõe peab omama jäämeluba või olema regisreeriud Keskkonnaamei HarjuJärvaRapla regioonis, üle jääva kasvupinnase edasine kasuamine kooskõlasada sama ameiga. Kooriud kasvupinnase kasuamisel juhinduda Tallinna jäämehoolduseeskirja 40 lõigee 6 ja 8 nõuees. Ehiusööde lõppemise järel vormisada jäämeõiend, kinniada see Keskkonnaamei jäämehoolde osakonnas (lisainfo el. 6404285) ning lisada rajaise ülevaause dokumenidele. Kaeveöödel kaevandaavad pinnased uleb vedada seadusega lubaud kohadesse. Jäämekood Jäämeliik 17 01 01 Beoon äärekivid ja silluiskivid 241 Hinnanguline kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus Korduskasuaud kohapeal 17 01 02 Tellised Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil 17 02 01 Pui Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil 17 02 02 Klaas Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil 17 02 03 Plas Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil 17 03 02 Asfaldijäämed 17 04 07 Meallisegud 15 01 Pakendid (n. puialused, kile, paberkarongpakend, jms) 17 08 02 Kipsipõhised ehiusmaerjalid 17 09 04 Ehius ja lammuussegaprah 0 17 06 05* Eernii või muu asbesi sisaldavad ehiusmaerjalid 08 01 11*, 15 01 10* 759 00 Lahusie ja/või muu ohlikke aineid sisaldavad jäämed 0 0 Anakse üle aaskasuamiseks vasava jäämeluba omavale jäämekäilejale Anakse üle aaskasuamiseks vasava jäämeluba omavale jäämekäilejale Tagasaakse pakendieevõjale pakendijäämee ringlusse võuks või aaskasuusse suunamiseks või anakse üle aaskasuamiseks vasava jäämeluba omavale jäämekäilejale Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil Anakse üle soreerimiseks vasava jäämeluba omavale jäämekäilejale Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil Anakse üle aaskasuamiseks vasava jäämeluba ning ohlike jäämee käiluslisensi omavale jäämekäilejale
14/16 17 09 03* Ohlikke aineid sisaldav muu ehiusja lammuusprah (sh segaprah) 20 03 01 Prügi (segaolmejäämed) 0 Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil Anakse üle vasava jäämeluba omavale jäämekäilejale, kes selles jäämeveo piirkonnas hanke korras valiud kohalik omavalise pool. 3.2 Mullaööde bilanss Pinnase liik Kasvupinnas (17 05 04) Kivid ja pinnas (17 05 04) Hinnanguline kogus 687 4881 Kivid ja pinnas (17 05 04) 0 Ohlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*) Ühik Tegevuse lühikirjeldus Kooriakse eraldi ja kasuaakse samal ehiusel haljasamiseks. Ülejääva kasvupinnas anakse üle aaskasuamiseks vasava jäämeluba omavale jäämekäilejale Kaevis aaskasuaakse eisel krundil aadressil Koidula n 201 äiemaerjalina. Jäämekava kinniamisel aoleakse kaevise ladusamiseks riigi Keskkonnaameis nõusolek. Taaskasuaakse ehiusobjekil äiemaerjalina Eelhinnangu järgi ei ekki ehiusobjekil. SELGITUSED jäämee liigii kogumiseks ehiusplasil ja jäämee käilemisoimingud ja kohad. Tabelies esiaud ehiusjäämee mahud võivad muuuda. Kui objeki omanik või ehiaja soovib mõnda maerjali kasuada või ladusada eisii kui jäämekavas kirjeldaud, siis uleb see äiendaval kooskõlasada Tallinna Keskkonnaameiga. Ehiusjäämeid oma majandus või kuseegevuses vedav isik omab jäämeluba või eaud juhul regisreeriud riigi Keskkonnaameis (Harju konor Viljandi mn 16, Tallinn). Tööajaid eaviaakse eeskirjaga kehesaud jäämehoolduse nõuees. Ehiusplasil jäämee kogumiseks kasuaakse ähisaud vasaval koguavaele jäämeliikidele 0,6 m 3 kuni 10 m 3 mahui paigaldaud jäämevedaja pool. Mahuie ja kaevise ladusamise asukohad ehiusplasil on märgisaud ehiusprojeki põhijoonisel (või lisaud skeemil). Mahukad ehiusjäämed, mida kaalu või mahu õu pole võimalik paiguada mahuisse ja mida ei ana kohe üle jäämekäilejale, paiguaakse krundi piires selleks eraldaud erriooriumile nende hilisemaks ransporimiseks jäämekäiluskoha. Pakendijäämed agasaakse pakendieevõjale (PAKS 10 Pakendieevõja on isik, kes majandusvõi kuseegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendaud kaupa.) pakendijäämee aaskasuusse suunamiseks või anakse üle aaskasuamiseks vasava jäämeloa omavale jäämekäilejale. Ohlikud ehiusjäämed, väljaarvaud saasunud pinnas, koguakse liikide kaupa eraldi nõuee kohasel märgisaud mahuiesse. Vedelaid ohlikke jäämeid koguakse algpakendisse või vasaval märgisaud kindlal suleavasse mahuisse. Kui ekkib kahlus, e pinnas või olla saasunud õliga või eise ohlike jäämeega, võeakse juhise saamiseks ühendus Tallinna Keskkonnaameiga (el.: 64 04 285). Peale ehiusööde lõpeamis, ehiise kasuusloa aolemisel vormisaakse jäämeõiend ja kinniaakse Tallinna Keskkonnaameis. Selle jaoks koguakse kokku kõik ehiusööde ajal jäämee üleandmis
15/16 vasuvõu akid. 4 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehiusöödel peab ehiaja jälgima ja äima kõiki nõudeid, mis on esiaud hekel kehivas redaksioonis Vabariigi Valisuse 8. desembri 1999.a. määruses nr. 377 Tööervishoiu ja ööohuuse nõuded ehiuses Ehiaja peab ehiusööde alusamises eaama Tööinspeksiooni kohalikule asuusele vähemal 3 päeva enne öödega alusamis. Samui uleb eaviada ehnovõrkude valdajaid ja vajadusel äpsusada ehnovõrkude äpne asukoh surfimise eel. Ehiusööde ajal ei ohi ehiusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehiusööd ei ohi ohusada ehiuse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamisöid võib alusada vasavae lubade olemasolul ning ööde eosamine peab olema kooskõlas kohaliku valisuse Ehiusmäärusega. Tööde eosamisel ehnovõrkude kaisesoonis uleb kinni pidada kehesaud ohuusehnilises nõuees. Kommunikasioonide soonis uleb kaevaa käsisi. Ehiaja peab agama, e ehiusfirma ja ehiusega seoud ööajad oleksid kindlusaud. Tööajad peavad olema insrueeriud ööohuusalasel ja olema varusaud ööamiseks vajalike kaisevahendiega. Ehiusel ekkivad jäämed käideldakse vasaval kehivale korrale. Kaevikus väljakaevaav pinnas veeakse ära. Täiemaerjalide, mulla ja pinnase ladusamiskohad kooskõlasaakse kohaliku valisusega, mesaomanikuga, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasuada objeki haljasusöödel. Tagasiäideav pinnas peab vasama järgmisele ingimusele: pinnase suurim osise läbimõõ ei ohi üleada 2/3 ihendaava kihi paksuses; pinnas peab olema ihendaav; ihendamise käigus ei ohi jääda pinnasesse ühikuid. Ehiusel uleb jälgida, e ei ekiaaks liiklusohlikke olukordi. Ehiusplas uleb vasaval nõueekohase viiade ja märkidega ähisada vasaval kehivaele nõueele. Ehiusööde eosaja peab agama ehiusööde eosamise, ehiusplasi konrolli ja ööervishoiu ning ööohuuse nõuded. Ehiusööde eosajal peavad olemas olema määruses nõuud dokumendid.
16/16 5 KASUTAMIS JA HOOLDAMISJUHEND Tee kasuaja peab järgima allpool loeleud nõudeid: 1. Üldnõuded: änava sõidu ja kõnnieede vööndi kahjusamine ja risusamine on keelaud änaval liiklevae sõidukie gabariidid ja koormused peavad vasama TSMm 29.05.1998 nr 21 kinniaud Sõiduki ehnojärelevalve eeskirjaga kehesaud nõueele änaval (asfalkaega eel) ohib sõia sõiduk, mis oeub ee pinnale pneumaailise või elassee rehvidega (kaasaarvaud hobusõiduk) änaval, eel on keelaud selliseid sõidukie avariiöid, mille ajal võib kaele sauda moooriküus, määrdeaineid või muid eekaeid lagundavaid aineid on keelaud maha sõia kohades, mis ei ole selleks ee nähud (puuduvad peale ja mahasõidueed) on keelaud ummisada drenaažikaeve, ruupe, kraave on keelaud vedada eeskirjadele mievasavaid kinniamaa veoseid on keelaud ladusada maerjale, mis võivad kahjusada eed või keskkonda (kemikaalid, väeis jne.) 2. Tegevus eel: ilma eevaldaja (omaniku) ja liikluskorraldajae nõusolekua on keelaud eha misahes iseegevus (ümber õsa liiklusmärke, eha kaeveöid, ehiada mahasõie, paigaldada reklaame jne.) änavaga vaheul külgneva maad võib korrasada (ehiada piire) kuni ee maaala piirini (kinnisu piirini) misahes oimingud änava maaalal uleb kooskõlasada änava haldajaga, kohaliku valisusega ning vasava eriosa haldavae amekondadega või omanikega änaval on suurimaks liikluskiiruseks eenähud 50 km/h ning selles uleb juhinduda, välimaks avariisid ja väljasõie, mis kahjusavad samui ee seisukorda 3. Tee seisund: ee seisund peab võimaldama ohuul liigelda misahes info korral eel esinevaes puuduses uleb need likvideerida Seleuskirja koosasid (pädevad isikud): Proj. Esko Välling Ins/PJ. 2017.04.18