Töö nr: T00117/1 TUULA TEE JA KOIDU TÄNAVA (Ülesõidu tn Keila jõgi) EHITUSPROJEKT KEILA LINN PÕHIPROJEKT TEEDEEHITUSLIK OSA KÖIDE I SELETUSKIRI JA JOO

Väljavõte

1 Töö nr: T00117/1 TUULA TEE JA KOIDU TÄNAVA (Ülesõidu tn Keila jõgi) EHITUSPROJEKT KEILA LINN PÕHIPROJEKT TEEDEEHITUSLIK OSA KÖIDE I Koostaja: Tellija: TEEDEPROJEKT OÜ Kanali tee 4, Tallinn tel , info@teedeprojekt.ee rg-kood MTR reg-nr EPE001067; ELK00052; EEP003359; EPE000670; EEP002115; TEL KEILA LINNAVALITSUS Keskväljak 11, 76605, Harju maakond tel , faks reg nr: , klv@keila.ee Projektijuht: Projekteerija: Kontrollis: M.Paloots T.Tamkivi R.Loorens Töö valmimise aeg: mai 2017

2 PROJEKTI KOOSSEIS Köite nr Projekti osa Nimetus Koostaja I Teedeehituslik osa Seletuskiri ja joonised Teedeprojekt OÜ II Valgustuse ehituse osa Seletuskiri ja joonised AS STIK-ELEKTER Teedeprojekt OÜ LK 2/23

3 SISUKORD 1 Seletuskiri Üldosa Tellija Projekteerija Oleva olukorra ülevaade Tehnovõrgud Lähtealused Normid, standardid, juhendmaterjalid Uuringud Geoloogia Projektlahendus Plaanilahendus Liikluskorraldus Vertikaalplaneering Katendikonstruktsioonid Projekteeritud katendikonstruktsioonid Tehnovõrgud Elektrivõrk Sideehitise kaitsevööndi nõuded Sademevee kanalisatsioonivõrk Välisvalgustus Tööde teostamine Üldosa Ettevalmistustööd Truubid Ehitusaegne liikluskorraldus Katend Nõuded äärekividele Põhilised teedeehituslikud mahud Keskkonnakaitse Jäätmekäitlus Kasutamis- ja hooldamisjuhend Teedeprojekt OÜ LK 3/23

4 Seletuskirja lisad Lisa nr Nimetus 1 Projekteerimistingimused 2 Kooskõlastuste koondtabel 3 Tee-ehitusmaterjalide nõuded 4 Töömahtude loend 5 Katendiarvutused 6 Sidekaevude uuring Märkus: Kõik projektmaterjalid pole esitatud paberkandjal, kuid on olemas digitaalsel kujul CD plaadil (tehnilised tingimused; sidekaevude uuringu fotod). Joonised Jrk Joonise nimetus Joonise nr 1 Asukoha skeem AS-1 2 Asendiplaan ja liikluskorraldus TL Konstruktiivsed ristlõiked TL-4 4 Vertikaalplaneering AS-4 5 Pikiprofiil TL-5 6 Tehnovõrkude koondplaan AS-3 7 Tööristprofiilid (CD-l) TL-7 8 Sademevesi ja drenaaž. Asendiplaan VK Sademevee pikiprofiil VK-002 Teedeprojekt OÜ LK 4/23

5 1 Seletuskiri 1.1 Üldosa Käesolev töö on koostatud Keila Linnavalitsuse ja Teedeprojekt OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu raames. Lepingu objektiks on Tuula tee ja Koidu tänava ehituse projekti koostamine. Koostatava projekti eesmärk on anda lahendus Koidu tn ja Tuula tee jalgteede võrgustikule ja sõidutee seisukorra parendamiseks. 1.2 Tellija Keila linn Keskväljak 11, Keila tel , faks Tellija kontaktisik: Külliki Laines, Projekteerija Teedeprojekt OÜ, Kanali tee 4, Tallinn Tel , Projektijuht: Projekteerija: Torustike projekteerija: Sidetrassi projekteerija: Kontrollis: Mikk Paloots Tauri Tamkivi Silver Paas Heigo Lomp Renek Loorens Teedeprojekt OÜ LK 5/23

6 1.4 Oleva olukorra ülevaade Keila linn on jaotatud linna läbiva raudteega kaheks põhiliseks piirkonnaks. Raudteest põhja poole jäävad kortermajad ning muud avaliku- ja erasektori ettevõtted. Lõuna-Keilas on eramajade piirkond, mille üheks põhiliseks jaotustänavaks on Koidu tänav. Koidu tn projekteeritavas lõigus on sõiduteekatte olukord kehv- esineb mitmeid ebatasasusi ja pragusid. Pindamise tulemusel on edasist katte lagunemist suudetud aeglustada. Veelgi halvemas seisukorras on Tuula tee asfaltkate, kus esineb hulgaliselt löökauke. Mõlemaid tänavaid kasutavad kergliiklejad, et liikuda suunaga kesklinna või siis parki jalutama. Kuna Koidu tn ja Tuula tee asuvad kõrguslikult piirkonna kõige madalamas kohas, siis seetõttu on saju korral vete hulk seal suur. Probleemiks on vete puudulik äravool, sest puudub sajuveekanalisatsioon ja omavahel ühendatud kraavide võrgustik. Tegemist on liiklusohtlike tänavatega, sest puudub piisava laiusega kergliiklejatele mõeldud jalgteed, sõiduautod pargitakse Koidu tänava äärde, mis piirab juhtide nähtavust. Mõlemal tänaval on hetkel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50km/h. Projekteeritav ala Skeem 1. Projekteeritava ala asukoht Teedeprojekt OÜ LK 6/23

7 Foto 1. Vaade Koidu tänavale Ülesõidu tn poolsest otsast Foto 2. Vaade Tuula teele jalakäijate raudteeületuskoha suunast Teedeprojekt OÜ LK 7/23

8 1.5 Tehnovõrgud Projekteeritaval alal on olemas järgmised tehnovõrgud: Elektrilevi OÜ-le kuuluvad kesk-, madalpinge maakaablid ja madalpinge õhuliin, Keila linna tänavavalgustus, Telia Eesti AS-i sidetrass, AS Keila Vesi vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitrassid. 1.6 Lähtealused Normid, standardid, juhendmaterjalid Projekti koostamisel juhindutakse Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist Standardikeskusest ja Maanteeameti veebilehel Detailplaneeringud Projektis on arvestatud Arhitektuuribüroo ARX detailplaneeringu nr tehnovõrkude koondplaaniga nr A Detailplaneering on kehtestamata ja läheb korrigeerimisele Uuringud Projekteerimisel on arvestatud järgmiste uuringutega: Nimetus Valmimise aeg Töö nr Koostaja Märkus Geodeesia GE Raxoest OÜ Geoloogia AS Geotehnika Inseneribüroo Geoloogia Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused muutuvad 28,0 30,5 meetri piires. Geoloogiliselt paikneb uuritud ala Harju lavamaal, kus aluspõhja kivimid lasuvad maapinna lähedal (1 3 m). Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi Kahula kihistu lubjakivi. Pinnakate koosneb täitepinnasest, möllisest peenliivast, rohke liivaga savimöllist, savimöllist ja kruusliivast. Uuringute ajal a. asus pinnasevee tase puuraukudes PA2, PA3, PA5 ja PA8 maapinnast 1,7 2,8 m sügavusel maapinnast. Vettkandvaks kihiks on savimöll. Teedeprojekt OÜ LK 8/23

9 2 Projektlahendus 2.1 Plaanilahendus Liiklusohutuse parendamiseks on Koidu tn ja Tuula tee sõidutee äärde projekteeritud jalgtee. Piketist 0+00 kuni 4+95 kulgeb jalgtee sõidutee vasakus servas ning on eraldatud 10cm kõrguse äärekiviga. Alates PK 4+96 kuni 6+46 on jalgtee projekteeritud kraavi taga ning PK 6+47 kuni 7+40 sõidutee paremast servast 3 m kaugusel projekteeritud nõva taga. Lisaks on tekitatud ühendus üle raudtee tuleva jalgtee ja projekteeritud jalgtee vahel. Jalakäijatele mõeldud tee laiuseks on ette nähtud 2m. Teaduse tänaval on jalgtee ületuskoht viidud ristmikust eemale, et tagada sõidukijuhtide ja jalakäijate omavaheline piisav nägemiskaugus. Kergliiklejate suunamiseks ristmikust eemale on ette nähtud ebatraditsiooniline piire, milleks on kasutatud 40cm kõrgust betoonkividega sillutatud küngast. Foto 3. Ebatraditsiooniline piire Projekteeritud sõidutee on 5,5 meetrit ning kindlustamata peenar 0,5 m lai. PK 0+06 kuni 3+06 on sõidutee paremasse äärde kavandatud 2,5 m laiune parkimisala, mis on murukividega sillutatud ning muru asemel täidetud killustikuga. Kividega sillutatud ala tuleb kokku viia aia sokliga. Murukivi alla, minimaalselt 1 m sügavusele, asfaltkatte serva äärde on ette nähtud 1 m laiune killustikust dreen. Sõidutee plaanikõverad jäävad vahemikku m ning on lahendatud nõuetekohaste sõidutee laiendustega, mis saavad alguse pöörderaadiuse algusest ning laieneb pöörde keskkohani ja siis uuesti kokku pöörderaadiuse lõpuni. See tagab 15m pikkuse sõiduki sujuva pöörde läbimise. Liiklusohutuse seisukohast lähtuvalt on Tuula ja Koidu tn ristmiku mõõtmeid vähendatud ning ristumine viidud rohkem täisnurga alla. PK 7+40 kuni 7+55 on ette nähtud metsa ja võsa raie, et tagada piisav sõidutee laius ning nähtavus jalgteega ristumisel. Lisaks eemaldatakse puud ja võsa, mis jäävad projekteeritud jalgtee ja kraavi mahtu. Sõidutee viiakse kokku olemasoleva pinnaga 0,5m laiuse ülekattega. Koidu tn 7 ees olev imb- ja restkaev puhastatakse, Koidu-Tuula tee ristmikul olev restkaev ja sademevee kanalisatsioonitoru likvideeritakse ja asendatakse uute kaevude ja toruga. Lisaks Teedeprojekt OÜ LK 9/23

10 asendatakse PK 1+71 kuni 3+47 olev sidekanalisatsioon uute torudega. Koidu tänava olemasoleva sidekanalisatsiooni jätkuühendused asendatakse uutega. PK 4+50 kuni 7+78 on ette nähtud paremale poole sõidutee äärde tänavavalgustusmastid. Alates piketis 6+50 kuni töömahtude piirini likvideeritakse olemasolevad sõiduteeäärsed tänavavalgustusmastid ning asendatakse uutega. Lisaks kaitstakse projekteeritud tänavavalgustuse toitekaabel kohtades, kus see ületab sõiduteed, kaitsetoruga. Elektrilevi OÜ projekteerimistingimustest tulenevalt rajatakse kogu projekteeritud ala pikkuses reservkaitsetoru. 2.2 Liikluskorraldus Uueks teelõigul kehtivaks piirkiiruseks on 30km/h. Jalgtee ja sõidutee ristumised on lahendatud ülekäigukohana. Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613"Liiklusmärgid ja nende kasutamine". Liiklusmärkide valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialust ja kilet vastavalt standardile EVS 613. Sõiduteel ja parkimisalal puudub teekattemärgistus. Projekteeritud liiklusmärgid paigaldatakse uutele postidele. Liiklusmärkide asukohad ning suurusgrupid on toodud joonisel TL Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud kinnistute sissepääsuväravate, olemasoleva maapinna ja teepinna kõrgustest. Koidu tn on ühepoolse põikkaldega 1,5-2,5% ning pikikalle on vahemikus 0,2-1,5%. Sademeveed juhitakse piki- ja põikkalletega kattelt murukiviga sillutatud parkimisalale, mille põikkalded on vahemikus 0-1,5%. Sealt edasi juhitakse sajuvesi katendist läbi 1 m sügavusel olevasse killustikdreeni. Killustikdreen tuleb rajada killustikust fr Alates piketist 2+86 on killustikdreen ühendatud drenaažitoruga, mis suunab sajuvee projekteeritud kanalisatsioonitorru, kust edasi liigub vesi juba olemasolevasse kraavi. Tuula tee on vahemikus PK 3+25 kuni 5+00 ühepoolse 2,5% põikkaldega. Alates PK 5+00 kuni PK 6+21 on sõidutee kahepoolse 2,5% põikkaldega ning muutub peale projekteeritud pikikraavi lõppu jälle ühepoolseks. Vertikaalplaneeringu madalaim punkt asub sõiduteel PK 5+00, seetõttu jäävad pikikalded vahemikku 0,2-1%. Piketi vahemikus 3+50 kuni 4+80 on projekteeritud jalgtee alla drenaažitoru, et parandada pinnasevee äravoolu. Pinnasevesi kogutakse kokku ja juhitakse PK 4+80 läbi kanalisatsioonitoru teisele poole sõiduteed projekteeritud kraavi. Kraavivõrgustiku omavaheliseks ühendamiseks on kavandatud kolm truupi. Projekteeritud pikikraavi madalaim punkt asub PK 5+75, kus vesi juhitakse läbi truubi teisele poole sõiduteed. Sajuvesi suunatakse sealt mööda projekteeritud põikkraavi Keila jõkke. Põikkraavi täpne asukoht ja maht tuleb ehitajal täpsustada objektil. PK 6+47 kuni 7+40 jalgtee ja Teedeprojekt OÜ LK 10/23

11 sõidutee vahele projekteeritud nõva eesmärgiks on alandada pinnasevee taset ja koguda sõiduteelt tulev sajuvesi. Nõva sügavuseks on 0,3-0,5 m ning nõlva kaldeks 1:3-le. Projekteeritud jalgtee ühepoolseks põikkaldeks on 2% ning PK 0+00 kuni 4+75 on suunatud sõiduteest eemale haljasalale ja ülejäänud lõigus juhitakse vesi põikkalletega kraavi või nõvasse. Pikikalded jäävad vahemikku 0,3-9%. Olemasolevad projekti mahtu kuuluvad kaevuluugid paigaldatakse projektijärgsele kõrgusele. 2.4 Katendikonstruktsioonid Konstruktsioonide valikul on lähtutud tüüpsetest katendikonstruktsioonidest. Tee-ehitusmaterjalide nõuded paiknevad projekti lisas 3. Koidu tn ja Tuula tee katendikonstruktsiooni kontrollarvutused teostati arvutusprogrammiga KAP (versioon ). Pealmisel asfaltkihil on võetud arvesse 1 cm kulumisvaru. Kuna olemasoleva tee konstruktsioonikihid jäävad projekteeritud sõidutee katendi koosseisu, siis on võetud arvutustes sisse arvutuslik kiht- kruusliiv. Koidu tn ja Tuula teel on peamiselt sõiduautode liiklus, raskeliiklust esineb väga vähe. Katendi arvutusel on arvestatud nõutava minimaalse elastsusmooduliga 200MPa. Arvutuskäik paikneb lisas Projekteeritud katendikonstruktsioonid a. Sõidutee katend, TÜÜP AC 12 surf h=4cm - AC 16 base h=5cm - Killustikalus 32/63 koos kiilekillustikuga 12/16 h=25cm kuluga 15kg/m2 ja 8/12 kuluga 15kg/m2, (Emin=170MPa) - Olemasolev pind (kruus) b. Sõidutee katend, TÜÜP AC 12 surf h=4cm - AC 16 base h=5cm - Killustikalus 32/63 koos kiilekillustikuga 12/16 h=25cm kuluga 15kg/m2 ja 8/12 kuluga 15kg/m2, (Emin=170MPa) - Liivast alus, k f 0,5 m/ööp, K t = 0.98, (Emin 65MPa) h=25cm - Olemasolev pind (kruus) c. Sõidutee ülekate, TÜÜP 2 - AC 12 surf h=4cm - Olemasolev alumine asfaltkiht d. Jalgtee katend, TÜÜP AC 8 surf h=5cm - Killustikust alus 4/63, (Emin 140MPa) h=20cm - Liivast alus, k f 0,5 m/ööp, K t = 0.98, (Emin 65MPa) h=20cm Teedeprojekt OÜ LK 11/23

12 - Täitepinnas (vajadusel), filtr. m vähemalt 0,2m/ööp, K t Olemasolev pinnas e. Mahasõidu katend, TÜÜP AC 8 surf h=6cm - Killustikust alus 4/63, (Emin 140MPa) h=20cm - Liivast alus, k f 0,5 m/ööp, K t = 0.98, (Emin 65MPa) h=20cm - Täitepinnas (vajadusel), filtr. m vähemalt 0,2m/ööp, K t Olemasolev pinnas f. Sõidutee peenar, TÜÜP 4 - Kruusast segu 5 (Emin 130MPa) h=10cm - Olemasolev alus g. Murukivikate, TÜÜP 5 - Murukivi h=10cm - Sängitusliiv h=4cm - Killustikalus 32/63 koos kiilekillustikuga 12/16 h=20cm kuluga 15kg/m2 ja 8/12 kuluga 15kg/m2, (Emin=170MPa) - Liivast alus, (Emin 65MPa) h=20cm - Täitepinnas (vajadusel), filtr. m vähemalt 0,2m/ööp, K t Olemasolev pinnas h. Killustikkate, TÜÜP 6 - Killustikkate 4/63, (Emin 170MPa) h=20cm - Liivast alus, (Emin 65MPa) h=20cm - Täitepinnas (vajadusel) - Olemasolev pinnas i. Betoonkivikate, TÜÜP 7 - Betoonkivi h=10cm - Sängitusliiv h=4cm - Killustikkate 4/63, (Emin 170MPa) h=20cm - Liivast alus, (Emin 65MPa) h=20cm - Täitepinnas (vajadusel) - Olemasolev pinnas j. Jalakäijate piire, TÜÜP 8 - Graniit täringukivi (5x10x10) - Betoonalus h=10cm - Killustikust alus 4/63, (Emin=140MPa) h=varieeruv - Liivast alus, (Emin 65MPa) h=20cm - Täitepinnas (vajadusel) - Olemasolev pinnas (kruus) Teedeprojekt OÜ LK 12/23

13 Märkused. 1) Äärekivid paigaldada betoonalusele (betooni mark C16/20), mille paksus vähemalt 8cm. 2) Alused ja katted rajada vastavalt "Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele" (Majandus- ja taristuministri a. määrus nr 101). 3) Ridakillustiku 4/63 terastikuline koostis vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhise" tabelile 5 (kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 0215). 4) Teepeenarde kindlustamiseks kasutada purustatud kruusa fr 0/16 (segu 5). Kihi laius 0,5 m ja paksus peab olema kattega võrdne või suurem. Tugipeenarde elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- VÕI INSPECTOR-tüüpi seadmega teepeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa 5) Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada, taastada niidukõlbulikus. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku jms. 2.5 Tehnovõrgud Elektrivõrk Rajatakse projektala ulatuses Elektrilevi OÜ reservtoru (160mm, 750N) Sideehitise kaitsevööndi nõuded PK 1+71 kuni 3+47 Koidu tänaval olemasoleva sidekanalisatsiooni täiendada uute 2xD100 torudega. Olemasoleva sidekanalisatsiooni torude osas ette näha vajadusel kaitsmine ehitustööde ajaks. Sidekaevude S3, S4 ja S5 olemasolevad kaevulae ja luugi vahelised telliskividest kõrgendused vahetatakse välja uute betoonist kaevurõngaste vastu (kaev S3 4tk, kaev S4 3tk, kaev S5 2tk) ning olemasolevad luugid asendada D400 Telia AS kaevuluukidega. Kaevuluugid viia projekteeritud tee tasapinnaga kokku. Koidu teega ristuvate kliendikaablite olemasolevad D100 sidetorud on ette nähtud pikendada projekteeritud sõidutee ja kergliiklustee alt läbi, nii et olemasolevate kaablite ümber paigaldada D100 poolitatavad torud. Olemasoleva ja paigaldatava toru ühendused tuleb hermetiseerida ning paigaldatavate torude otsad sulgeda torusulguritega, nii et oleks takistatud pinnase ja vee sissepääs torudesse. Paigaldatud torude otsad tähistada pallmarkeritega. Koidu tn 2, Koidu tn 2a ja Koidu tn 2b kinnistute juures on ette nähtud olemasoleva siderajatise osaline ümbertõstmine projekteeritud tee alt välja ning uue D100 reservtoru paigaldamine olemasolevate sidekaablite asendamiseks uuele asukohale. Enne ehitustööde algust tuleb uurida sidekaablite otstarvet. Ehitustööde raames tuleb teostada kontrolltoimingud Telia Eesti AS kuuluvale sidekanalisatsioonile. Projektis ettenähtud asbesttsement sidekanalisatsiooni läbivuse kontrolltööde mahud ehitusvööndis enne tööde algust ja peale tööde lõppu, mille kohta koostada ülevaatus aktid ning mis tuleb esitada Telia Teedeprojekt OÜ LK 13/23

14 Eesti AS-ile. Enne teetööde algust teostada sidekanalisatsiooni avade läbivuse kontroll kavandatud ehitustegevuse vööndis. Juhul, kui sidetorud ei ole läbitavad, selgitatakse välja rikke põhjus. Kui sidekanalisatsiooni rikke põhjus on tingitud antud projekti raames ehitustegevuse tagajärjel, siis siderajatiste taastamisega kaasnevad kulutused jäävad töövõtja kanda. Kui sidekanal on oluliselt kahjustatud ehitustegevuse käigus, siis sidekanalisatsioon tuleb ehitada asendusrajatisena sidekaevude vahele. Asendusrajatisega seotud kulutused jäävad töövõtja kanda. Sidekanalisatsiooni remont teostatakse enne teekatete paigaldamist. Väljakaevatud sidekanalisatsiooni pinnase täitmisel koostada kaetud tööde aktid. Kaablite kaitsesoonis mitte kasutada raskeid tihendusmasinaid. Kaeviku kaevamisel sidekanalisatsiooni kaitsevööndis tuleb asbesttsement torudele rakendada kaitsemeetmed kasutades ajutist toestust torude vajumise suhtes. Kaabli sügavus peab sõidutee all jääma vähemalt 1,0m katte pinnast. Kui see on väiksem, siis tuleb kaablid kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega. Poolitavate kaitsetorude liitekohad peavad olema hermetiseeritud ja omavahel jätkatud. Paigaldatavate sidetoru otstesse näha pallmarkerid, torusulgurid. Sideehitise kaitsevööndis tehtavate tööde teostamine ja sideehitiste kaitsemeetmete lahendus lähtub Telia Eesti AS juhendist: Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid Sademevee kanalisatsioonivõrk Koidu tn 1 kinnistu juurde on projekteeritud 1 uus sademevee muru restkaev. Uus restkaevud on ette nähtud de560/ L setteosaga. Kaevudest on projekteeritud sademeveetorustikud kuni olemasoleva kraavini. Torustike materjal Sademeveekanalisatsiooni süsteem on ette nähtud PP SN8 plasttorudest de200 mm. Torustiku materjalina tuleb kasutada sademeveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid: polüpropüleentorusid, mis vastavad standardile EN1852 või EN Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja liitmikes kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS ja SBR tihendid standardile SS Kõigi torude, liitmike ja ühendustega peab kaasas olema informatsioon tootja nime ja kaubamärgi, suuruse, rõngasjäikuse, tootmiskuupäeva, põlvede nurkade jm kohta vastavalt antud tootmisstandardile. Kaevud Sademeveekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku vaatluskaevudena kasutatakse teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga de400 (teleskoop d315) ja de560 (teleskoop d500). Restkaevudena kasutatakse teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga de560 (teleskoop d500) settepesaga 0,9 m. Restkaevud on ette nähtud setteosaga Teedeprojekt OÜ LK 14/23

15 min 300L ja töötavad ka liivapüüdjatena. Restkaeve tuleb regulaarselt hooldada ning puhastada settest. Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevuluugid on ette nähtud kandilised ja peavad vastavama standardile EVS-EN 124:1999. Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kn/m² ja sügavamatel SN4 kn/m². Kaevude põhi on peab olema tasapinnaline, et oleks tagatud maksimaalne toetus aluspinnasele. Sademeveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t. Drenaaž Koidu tn 1 ja Koidu tn 2 kuni Teaduse tn 1a on ette nähtud drenaaž kergliiklustee alla. Drenaaž on juhitud olemasolevasse kraavi Tuula teel. Torude otsad juhtimisel kraavi kindlustada nõuete kohaselt kividega. Torustike materjal Drenaaž on ette nähtud PE SN8 plasttorudest de160mm. Torustiku materjalina tuleb kasutada drenaaži jaoks ettenähtud torusid, mis vastavad standardile EN1852 või EN Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kõikide isevoolsete torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja liitmikes kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS ja SBR tihendid standardile SS Kõigi torude, liitmike ja ühendustega peab kaasas olema informatsioon tootja nime ja kaubamärgi, suuruse, rõngasjäikuse, tootmiskuupäeva, põlvede nurkade jm kohta vastavalt antud tootmisstandardile. Teedeprojekt OÜ LK 15/23

16 Kaevud Drenaaži välisvõrkude torustiku vaatluskaevudena kasutatakse teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga de400 (teleskoop d315). Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Kanalisatsioonikaevude minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kn/m² ja sügavamatel SN4 kn/m². Kaevude põhi on peab olema tasapinnaline, et oleks tagatud maksimaalne toetus aluspinnasele. Drenaaži kaevud on ette nähtud setteosaga 200mm. Keevispõhjaga pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t. Kanalisatsioonivõrgu paigaldus ja hooldus Torustiku ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane kontroll, liiva tihendamine torude ümber jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest. Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele: Ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on 0,2 m; Vabavoolsete kanalisatsioonitorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,2 m toru peale (erandjuhtudel 0,8 m); Kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RIL ). Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RIL ); Torude horisontaalkaugus (kaugus torude välispindade vahel) peab olema vähemalt 0,4 m; Kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m; Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm; Kanalisatsioonitorustik paigaldatakse vastava languga vastavale alusele (killustik, mis sõltuvalt aluspinnasest kindlustatakse vajadusel geotekstiiliga). Kaeviku tagasitäite kihid Kaeviku tagasitäite kihid vastavalt EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine Teedeprojekt OÜ LK 16/23

17 Pinnase tihedusproovide võtmine ehitustööde käigus Vastavalt RIL nõudele. Materjalide transport, ladustamine, kasutamine Ehitusmaterjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõikidel kasutatavatel materjalidel peab olema kolmanda osapoole väljastatud kvaliteeti kinnitav sertifikaat. Sertifikaat peab olema eesti või inglise keeles. Olemasolevate kommunikatsioonide kaitse Olenevalt konkreetse asukoha rajamissügavusest ning kommunikatsioonide lähedusest tuleb kaevikud rajada tugiseinadega. Töötsooni jäävad side- ja elektrikaablid tuleb toestada. Lahtisel meetodil rajatavates veetoruga ristumise tsoonides tuleb kaablid paigaldada kaablikaitsetorusse. Kõik olemasolevate kaevude luugid tõsta-langetada projekteeritud kõrgusele. Ehitustööde korraldamine Ehitustööd viiakse läbi vastavalt Keila Vesi nõuetele. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. 2.6 Välisvalgustus Projekteeritud valgustuslahendus jalg- ja sõiduteel on kirjeldatud köites II Valgustuse ehituse osa. 3 Tööde teostamine 3.1 Üldosa Tehniline seletuskiri lähtub tee-ehitusobjektide Teetööde tehnilisest kirjeldusest (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0234, ( Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda. Teedeprojekt OÜ LK 17/23

18 Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. 3.2 Ettevalmistustööd Vahetult enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Ehitaja ei tohi kahjustada olemasolevaid õhu- ja maakaabelliine ning torujuhtmeid. Kõik tööd tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada käesoleva projekti kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Tehnovõrkude reserv- ja kaitsetorude paigaldamisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised. Rajatava jalgtee, sõidutee ja kraavi mahus eemaldatakse puud ja põõsad ning kivid. Puu tüved, võra ja kännud utiliseerida ehitaja poolt. Eemaldatakse kasvumuld ning muu mittesobilik pinnas. Täitepinnasena võib kasutada väljakaevatavat huumusevaba pinnast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,2m/ööp. Aluspinnase vähim tihendustegur (pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juuresmääratud maksimaalse mahumassi suhe) peab olema vähemalt 0,98. Haljastuse alune tagasitäide tuleb tihendada tihendustegurini 0,95. Kui ehitustööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitusaegsed märkimistööd ja teostusmõõdistused. Märkimis- ja mõõdistustöödel saab kasutada geodeetilise tööde aruandes (RAXOEST OÜ töö nr GE ) toodud mõõdistamise lähtepunkte Lest97 koordinaatsüsteemis ja Balti aasta kõrgussüsteemis. Teedeprojekt OÜ LK 18/23

19 3.3 Truubid Kasutatavad truubid peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada tee aluste truupidena. Jalgtee all olevate plasttruupide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN4 ja sõidutee all SN8. Truubi alus tuleb välja ehitada vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele ( ja Teetööde tehnilistele kirjeldustele. Ehitatava truubi otsad ja remonditavad päised tuleb kindlustada vastavalt tüüpjoonisele kividega (d=15-25cm) geotekstiilil. Kasutada ehitustöödest tuleneva kaevamise käigus välja kaevatavaid olemasolevaid munakive. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 15 cm. Kivid asetada betoonist alusele ja vahed täita betooniga C12/15. Truupide asukohad, kõrgusarvud, läbimõõdud ja pikkused on toodud vertikaalplaneeringu joonisel. Geotekstiili profiil (klass) on esitatud tüüpjoonistel. Kasutada materjali, mis vastab Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 264 kinnitatud Geosünteetide kasutamise juhis juhendis tabel nr 4 esitatud nõuetele. 3.4 Ehitusaegne liikluskorraldus Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema liiklejatele tagatud juurdepääs oma kinnistutele. Ajutise liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liiklusmärgid tuleb kinni katta sobival viisil. Liiklus tuleb korraldada vastavalt määrusele Liikluskorralduse nõuded teetöödel ( nr 90). Ehitajal tuleb esitada enne tööde algust Keila Linnavalitsusele kooskõlastamiseks ehitusaegne liikluskorralduse skeem. 3.5 Katend Katendi ehituse teostamisel tuleb järgida kehtivaid normdokumente, vastavaid sisulisi juhendeid ja ehituse head tava. Katendikihtide ehitamisel juhinduda: KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHEND Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS Kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 0314 Liivast alus tuleb rajada materjalist, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööpäevas ja tihendustegur on vähemalt 0,98. Liivaluse paksus võib varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem projektiga ette nähtust. Kihi rajamisel tuleb võtta proove kasutatavast materjalist. Teedeprojekt OÜ LK 19/23

20 Sidumata segude sõelkõverad tuleb määrata "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded " lisa 10 alusel Nõuded äärekividele Äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid. Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi ristlõikega 15x30cm. Kivid peavad olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3). Alla 4,0 m raadiuste puhul tuleb kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 10mm. Äärekivide paigaldamisel kasutada betooni margiga C16/20, mille paksus on vähemalt 8cm. 3.6 Põhilised teedeehituslikud mahud Käesoleva projekti töömahuloend on koostatud lähtudes Teetööde tehnilisest kirjeldusest (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0234, Esitatud töödemahud on mõõdetud joonistelt ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt. Olemasolevate kommunikatsioonide tegelikest asukohtadest johtuvad ettenägematud tööd võivad töödemahte suurendada. Väljakaevatava ja juurdeveetava pinnase täpne maht selgub ehitustööde käigus. Töömahuloend on toodud käesoleva seletuskirja lisas 4. 4 Keskkonnakaitse Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Kogu praht ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Teedeprojekt OÜ LK 20/23

21 4.1 Jäätmekäitlus JÄÄTMEKAVA Koostatakse ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kohta objektil. ehitamine x lammutamine x II. JÄÄTMEKÄITLUS jäätmete hinnanguline kogus ja koostis Hinnanguline Jäätmekood Jäätmeliik Ühik Tegevuse lühikirjeldus kogus Betoon äärekivid Antakse üle taaskasutamiseks vastavat 0,65 t jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale Tellised - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Puit Antakse üle taaskasutamiseks vastavat t 240- jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale Klaas - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Asfaldijäätmed Metallisegud 0, Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartongpakend, jms) Kipsipõhised ehitusmaterjalid Ehitus- ja lammutussegupraht * Eterniit või muu asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid *, Lahustite ja/või muu * ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed * Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitusja lammutuspraht (sh segapraht) Prügi (segaolmejäätmed) - t t t t t - t - t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil *- ohtlikud jäätmed Teedeprojekt OÜ LK 21/23

22 III. PINNAS pinnasetööde mahtude bilanss Pinnase liik Kasvupinnas ( ) Kivid ja pinnas ( ), teedeehituslik osa Hinnanguline kogus 377 Ühik t 3274 t Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas ( *) - - Tegevuse lühikirjeldus Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale Jäätmekava kinnitamisel taotletakse kaevise ladustamiseks riigi Keskkonnaametist nõusolek. Võimalusel taaskasutus kohapeal Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil. IV. SELGITUSED jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik omab jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis (Harju kontor Viljandi mnt 16, Tallinn). Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m 3 kuni 10 m 3 mahutit paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil on märgistatud ehitusprojekti põhijoonisel (või lisatud skeemil). Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Keskkonnaametiga. Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend ja kinnitatakse Keskkonnaametis. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid. Teedeprojekt OÜ LK 22/23

23 MÄRKUSED: Antud ehitusobjekti jäätmekava on koostatud ainult ülaltoodud ehitusprojektile. 5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on Tee seisundinõuded (MTM a määrus nr 92). Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. Projektlahenduse realiseerimisel tulevad järgmised täiendavad ligikaudsed hooldekulud: Kõnnitee asfaltpind 1987 m 2 Parkimisalane pind 895 m 2 Tänavavalgustusmaste 5tk Drenaažitorusid 150m Sademevee kanalisatsioonitorusid 18m Seletuskirja koostas: Tauri Tamkivi Teedeprojekt OÜ LK 23/23