Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
SISUKORD Tabel. Tudulinna hüdroelektrijaama eksperthinnang 3 Joonised Fotod 1. Asukoha skeem 5 2. Asendiplaan (fotode suundadega) 6 3. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks 7 4. Projektijoonised 7 5. Inventeerimisjoonised 7 6. Ajalooliste fotode koopiad 13 7. Fotod 23.juuli 2012 13 2
TABEL Tudulinna hüdroelektrijaama eksperthinnang 1 ÜLDANDMED Nimetus Tudulinna hüdroelektrijaam Aadress Roostoja küla, Paisu kinnistu, katastritunnus 81501:005:0033 Koordinaadid x=6547010,7 y=678348,1 Praegune funktsioon hüdroelektrijaam 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1947-1950 Autor -Tudulinna hej. ehitusprojekt ins. Endel Laansalu (Tal.Tehnikumi diplomant), 1947. -Tudulinna hej. tehniline projekt ins. L.Tepaks, A.Kõiv, 1949. -Tudulinna hej. elektriline osa ja alajaama projekt V.Kark, 1949. Loetletud viited projektidele pärinevad arhiiviallikates ERA.R-711.1.71, kuid kaust ei sisaldanud projektjooniseid. Projekti asukoht -Riigiarhiiv Valga osakond LVMA 890.2-T.15907 inventariseerimisprojekt 1996.a. Algne funktsioon hüdroelektrijaam Ümberehitusetapid -1998 hüdroelektrijaama renoveerimine OÜ Tehnokommerts poolt Muu ajalooline teave 1946. aastal tõstatati Tudulinna valla elektrifitseerimisvajadusest lähtuvalt üles idee rajada kärestikulisele Roostoja Tagajõele hüdroelektrijaam, seda saatis nõukogulik propaganda ja üleskutse vabatahtlikule massehitusele. Tingimuseks oli, et üle tammi peab kulgema sild ja kohalikud saaksid otsetee. Elektrijaama väljaehitamise võttis enda peale kohalik Põllumajanduse Ühistu. Kuna riiklik trust Maaelekter ei suutnud koostada ehitusprojekti ega eelarvet, anti projekteerimine insener Endel Laansalule, temale jäi alguses ka ehitusjärelvalve. Ehitustöödega alustati 1947. aasta juuli kuus. Ehitamise käigus oli puudu tööjõust ja ehitusmaterjalidest, hoogtöökorras värvati üliõpilasi, komnoori ja kohalikke ühistuliikmeid, oli ka palgalisi töölisi. Augustis ehituse ülevaatusel tehtud ekspertiisis selgus, et projekt on puudulik ja Laansalu vallandati, uue projekti tegemine anti sms. Tepaksile (valmis alles 1949.aastal). Betoonitöödega alustati 1947.a 17.oktoobril, 13.nov lõpetati alusmüüride ja lae valamine. Ehitus jäi vinduma. 1949.aastal hakkavad tööd laenu najal jälle edenema, valmib jõujaama hoone tugimüür, paisu alusplaat jne. Ametisse asub juba neljas töödejuhataja E.Maasik. Detsembriks jõuavad kohale artell Terasest generaator ja teised seadmed. Turbiinid saabuvad 1950: tüüp SG 52/8 Elektrisiila 52 kva ja tüüp D 500, 53 hj. Jaama juurde ehitati elumaja jaama hooldajatele. (ERA.R-711.1.71) Elektrijaam töötas 10 aastat ja seiskus 1960. Hoone seisukorda 1989.aastal illustreerib hästi ajalooline foto lk 3
14. 1998 hüdroelektrijaam erastati, renoveeriti ja taaskäivitati 1999 aasta märtsikuus. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Tudulinna hüdroelektrijaam ja tamm asub Rannapungerja (Roostoja) Tagajõe jõel, elektrijaamast ülesvoolu põhjustatud paisjärve nimi on Tudulinna. Üle tammi viib jalakäijate tee. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- ja SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Ehitusmaterjal Väliskujundus ja iseloomulikud detailid Plaanilahendus Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel Elektrijaam on L-kujulise põhiplaaniga, kaguloodesuunalise pikiorientatsiooniga hoone. Hoones on kolm korrust. Hoone vundament (foto 19, 20) ja tamm (foto 21)on monoliitsest raudbetoonist, hoone välisseinad silikaattellistest. Vahelagi on raudbetoonist. Katusekattematerjal valtsitud tsinkplekk. Rajatise fassaadid on krohvitud ja värvitud heledaks. Iseloomulik on astmeline karniis räästa all (foto 20). Tagasihoidliku välimusega hüdrotehnilise hoone edelafassaadis olev avar aken on suures osas kinni müüritud (see müüritis krohvimata, foto 20). Akendel on kaasaegsed plastraamidega pakettaknad. Hoones on kaks korrust, mida ühendab sisetrepp. Hoone vundamendimüüritisse on rajatud betoonist turbiinikambrid ja lüüsikanalid. Hoone edelafassaadis on kaks metalluksega sissepääsu (foto 22). Ruumide seinad on seest krohvitud, interjöörid 2000.aastatest pärit remondiga. Alla turbiinisaali hoones toimetaja dokumenteerijat ei lubanud, sest turbiinid on kiivalt hoitud ametisaladus. Stiililine kirjeldus Utilitaarne hüdrotehniline rajatis. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Elektrijaama ja tammi seisukord on hea. Hoone ümbrus on hooldatud. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Tudulinna hüdroelektrijaam on säilinud kaasajani üsna ehedal kujul. Kuna Tudulinna hüdroelektrijaama kasutatakse sihtotstarbeliselt, ehitis on jooksvalt hooldatud, siis on selle edaspidine säilimine ja hea käekäik enam kui tõenäoline. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Kaitse all võtmiseks ettepanekut ei tehta, sest hoone on selgelt heades kätes, kasutatav sihtotstarbeliselt. Suuri juurde- ja pealeehitusi olemasoleva funktsiooni tarbeks ette näha ei ole, sest hoone rahuldab täielikult hüdroelektrijaama vajadusi. 8 MÄLESTISE TUNNUSED - Hüdroelektrijaama tammi ehitis ja jaamahoone on säilinud terviklikult ja autentsel kujul ning on kasutusel algses funktsioonis. - Hüdroelektrijaam omab nõukogudeaegse 1940. aastate lööktööehitusena ajaloolist tähtsust. 9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA tehnikamälestis 10 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 23.juuli 2012 11 Koostaja andmed Monika Eensalu 5139814 4
JOONISED 1. Asukoha skeem 5
2. Asendiplaan (fotode suundadega) 6
3. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks Tudulinna hüdroelektrijaama kaitsevööndiks sobib Paisu kinnistu tervikuna, sest hõlmab nii tammi kui ka jaamahoone. 4. Projektijoonised 5. Inventariseerimisjoonised Inventariseerimisprojekt 1996.a. 7
8
9
10
11
12
Fotod 5.Ajalooliste fotode koopiad Vaade Tudulinna hüdroelektrijaamale 1989.a, hoone on seisnud kasutuseta ligi 30 aastat. Foto Meresmaa. 6.Fotod 23.juuli 2012 4 13
3 12 14
18 19 15
22 26 16
21 32. Tudulinna hüdroelektrijaama töötajate elamu, Tammi naaberkinnistul 17