Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Informaatika osakond Birgy Lorenz KUNSTIÕPETUSE ÕPIKESKKOND VEEBIS - UURIMUSTÖÖ JA ÕPIPORTAALI PROTOTÜÜP Magistritöö Juhendajad: Ülle Linnuste Hans Põldoja Tallinn 2005
Tallinna Ülikool Teaduskond Matemaatika-Loodusteaduskond Õppetool Informaatika Töö pealkiri Kunstiõpetuse õpikeskkond veebis uurimustöö ja prototüüp Teadusvaldkond Informaatika Taotletav kraad magistrikraad Kuu ja aasta Juuni 2005 Lehekülgede arv 57 + lisad Referaat: Käesoleva magistritöö teemaks on Kunstiõpetuse õpikeskkond veebis uurimustöö ja prototüüp. Töö on kirjutatud eesti keeles, mille lisades on 1 joonis, 15 tabelit, 10 graafikut, 5 teksti, 11 pilti, 4 ankeeti, 1 CD ja 50 allikat. Magistritöö probleem: kunstiõpetuse kaasajastamine ning selle võimalused; kunstiõpetuse õpikeskkonna prototüübi loomine. Töö eesmärgiks on kunstiõpetuses veebipõhise keskkonna loomine, mis koondaks endasse tunnikonspekte ning lisamaterjale kunstiajaloos, kunstiõpetuses. Õpisüsteemis oleks loodud võimalused omavaheliseks suhtluseks ning kasutajad (õpetajad) saaksid enda valmistatud materjale teistega jagada. Õpikeskkond peaks aitama leevendada õpilaste erihuvisid nagu erinevate maade ja ajastuste kunst, kunstiõpetuse töömeetodid ja vahendid, erinevate maade vaatamisväärsused, arvutigraafika ning -programmid. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: uurida erinevaid allikaid antud teema kohta; kavandada kunstiõpetuse õpikeskkonna prototüüp ; leida sobilikud vahendid prototüübi loomiseks; katsetada prototüüpi materjalide lisamist Tallinna Ülikooli kunstitudengite ja kunstiõpetajate kaasabil; viia läbi testtunnid õpilastega kasutades kunstiõpetuse õpikeskkonda; viia läbi sihtrühma, prototüübi evalvatsioon. Magistritöö tulemiks on valminud Kunstiõpetuse Õpikeskkond Mambo sisuhaldussüsteemis. Loodud peatükkide kasutamine ainetunnis on saanud positiivse tagasiside nii õpilastelt kui õpetajatelt. Evalvatsiooni eesmärgiks oli välja tuua õpikeskkonna puudused ja positiivsed omadused ning anda hinnang omapoolsete ettepanekute näol, mida kasutati õpisüsteemi struktuuri ümberkorraldustel. Järgmises etapis ehk õpikeskkonna kasutuselevõtul töökeskkonnana lisatakse veebilehele juurde uusi alapunkte nagu pedagoogikaalaste kursuste ning koostöövõimaluste info õpetajale; näituste ning konkursside info õpilastele; sobiva veebipõhise testsüsteemi moodul ning uuendatakse veebilehe mootorit sh. luuakse uued kujundustoorikud, et iga kasutaja saaks veebilehe kujundada vastavalt oma maitsele. Võtmesõnad: arvuti kunstiõpetuses, aktiivõpe, kunstiõpetuse õpikeskkond Säilitamine: Tallinna Ülikooli raamatukogus Töö autor: Birgy Lorenz Kaitsmisele lubatud: Juhendajad: Ülle Linnuste, Hans Põldoja allkiri: allkiri: allkiri: 2
Tallinn University Faculty Mathematics and Natural Science Department Information Science Thesis subject Art Study Environment in Web research and prototype Broad area of study Information Science Apply for degree Master's degree Month and year June 2005 Pages 57 + addenda Overview: This MA paper thesis subject is Art Study Environment in Web research and prototype MA paper is written in Estonian language, which includes 1 Drawing, 15 Tables, 10 Graphics, 5 Texts, 11 Pictures, 4 Questionnaires, 1 CD and 50 sources. MA paper objective: making art studies more up-to-date and it s possibilities to achieve it; creating an art study environment prototype. The objective is to create an Art Study Environment which is up-to-date and centralizes lesson plans and addenda s for art and art history classes. In a study environment there are possibilities for interaction between teachers and students and possibility to share lesson schedule and other materials with each other. Study environment should help to alleviate student s needs for extra attention and interests like different cultures, art history, different materials and means of productions, but also computer graphic and programs. For achieving the objective there were several objectives: research different sources what matter for this subject; plan an Art Study Environment prototype; find suitable materials and means for creating a prototype; experiment the use of the prototype with Tallinn University students and art teachers; experiment Art Study Environment prototype with students in art classes; evaluate prototype. As a result of the research a Web-based Art Study Environment is created in Mambo Open Source Content Management System. Using lesson plans and materials has got a positive validations form teachers and students. Evaluations objective was to get information about positive and negative aspects of the Art Study Environment, also to get ideas for improving the environment and structure to be more user-friendly. Next step in updating the environment is creating categories for pedagogical courses and collecting information about collaborative opportunities, exhibition information for teachers and students, creating new appearance templates for all users and more. Keywords : using computers in art class, active learning, art study environment Preserving : Tallinn University library Author: Birgy Lorenz Allow for defense: signature: Tutors: Ülle Linnuste, Hans Põldoja signature: signature: 3
SISUKORD SISSEJUHATUS... 6 1. ARVUTI JA ÕPPIMINE... 8 1.1. IKT ARENG KOOLIDES... 8 1.1.1. MUUTUV ÕPPIMINE... 9 1.1.2. UUED LAHENDUSED ÕPPIMISEL...11 1.2. KUNSTIÕPETUS LÄBI AKTIIVÕPPE JA ARVUTI...13 2. IKT KASUTUSELEVÕTT...21 2.1. TRENDID PEALE IKT KASUTUSELEVÕTTU...21 2.1.1. ÕPIPROGRAMMID CD-L...21 2.1.2. KUNSTIÕPETUSE ABISÜSTEEMID...22 2.1.3. NOORED JA ARVUTI...23 2.2. E-PROJEKTID JA KAUGÕPE...24 2.2.1. ARVUTIVÕRK JA VEEBIPÕHISED SÜSTEEMID...24 2.2.2. VÄLISMAISED ÕPISÜSTEEMID VEEBIS...27 2.2.2. KAUGÕPE...28 2.2.3. E-PROJEKTID EESTIS...29 2.3. SISUHALDUS...30 2.3.1. MIS ON SISUHALDUS?...30 3. KUNSTIABI ÕPIKESKKONNA IDEE...32 3.1. VEEBILEHE LOOMISE TAUST...32 3.1.1. EESMÄRGID JA OHUD...32 3.1.2. KASUTAJAD...33 3.2. VEEBILEHE LOOMISE STRATEEGIA...35 3.2.1. STRUKTUURI LOOMINE...36 3.2.2. HALDUSSÜSTEEMI VALIMINE...39 3.2.3. VEEBILEHE KASUTATAVUSE TESTIMINE...40 3.3. VEEBILEHE TULEM USLIKKUSE HINDAMINE EHK EVALVATSIOON...40 4. ÕPIKESKKONNA PROTOTÜÜBI EHITAMINE...42 4.1. SISUHALDUSE JA VAHENDITE KASUTAMINE...42 4.1.1. SÜSTEEMI ÜLESEHITAMINE...42 4.1.2. SÜSTEEMI ÜLEVALHOIDMINE...44 4.1.3. KASUTAJALIIDES...44 4
4.1.4. ÜLDINE HALDAMINE...44 4.1.5. MAMBO VERSIOONIDE UUENDUSED...45 4.2. KUNSTIÕPETUSE ÕPIKESKKONNA KRIITIKA HEADE IKT OSKUSTEGA KASUTAJATE POOLT...45 4.3. TULEVIK...46 5. PROTOTÜÜBI KASUTAMIN E...48 5.1. METOODIKA...48 5.2. PROTOTÜÜBI PEATÜKKI KASUTAMINE AINETUNNIS...49 KOKKUVÕTE...50 KASUTATUD KIRJANDUS...53 LISADE LOETELU...57 5
SISSEJUHATUS Usun oma magistritöösse, kuna igal aastal asub tööle mitukümmend noort kunstiõpetajat, kes on saanud ülikoolist küll piisavalt head kunstialased oskused, kuid puuduvad tegelikud kogemused kunstiõpetuse tundidest. Ainealane ja pedagoogiline praktika, mis kestab vaid mõnikümmend tundi, ei ole piisav, et osata luua piisavalt kvaliteetseid tunnikonspekte, teada kõike kunstiõpetusest. Samuti puuduvad piisavad eestikeelsed infokogumikud ja materjalid ka kogenud kunstiõpetajale, mis aitaks tuua õppeainesse enam kaasaegseid lahendusi. Kunstiõpetuse õpikeskkond muudab sulandamise kooliellu ja kunstiõpetuse valdkonda sujuvamaks, nii õpilastele kui ka õpetajatele huvitavamaks ning laseb tegeleda uurimisülesannetega olenemata kellaajast. Õpikeskkond on toetavaks ainetunnis kasutatavatele aktiivõppe meetoditele diskussioon, küsimustele vastamine, väitlused, rühmatöö jne. Õpetaja peab oma töös iga kord püüdma muuta tund sisutihedaks, samas diferentseerituks, kuna eesmärgiks on iga õpilase igakülgne harimine. Loodud prototüüp annab võimaluse omavahel jalgrataste vahetamiseks ning säästab sellega tundide ettevalmistamiseks vaja minevat aega, annab uut informatsiooni ning laseb vahetada nii kogemusi kui ka kutsub üles tegema koostööd ühise eesmärgi nimel anda õpilastele oskused hakkama saada. Uurimuse üheks eesmärgiks on analüüsida ning tõmmata paralleele nii Eesti kui ka muu maailma hariduse suundumisest biheivioristlikust lähenemisest konstruktivistlikuks, kus õpilasele seatakse vastutus olla aktiivne õppija, kes konstrueerib oma teadmised tuginedes enda varasematele kogemustele. Õpilased saavad õppeprotsessi aktiivseks osaks otsijateks ning õpetajad ei kanna enam teadmisi üle, vaid juhendavad õpilasi teadmiste avastamise raskel teekonnal. Õpetajate IKT 1 alane haridus on piisav, et viia läbi ainetunde arvutiklassis, selleks on toimunud Tiigrihüppe SA 2 toetusel koolitused ning õppematerjalide loomine juba alates 1997. aastast. Õpilased suhtuvad IKT toomisesse ainetundi ja erinevate aktiivõpete kasutusse soosivalt, millest on juttu peatükis 1.2. lk. 13. 1 Informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia 2 Tiigrihüppe Sihtastutus, edaspidi Tiigrihüpe, veebilehel http://www.tiigrihype.ee 6
Uurimuse teine eesmärk on kunstiõpetuse õpikeskkonna prototüübi vajaduste kaardistamine, realiseerimine ja evalvatsioon. Veebilehe loomine ja testimine on kestnud 10 kuud, alates 2004. aasta sügisest. Õpikeskkonna loomisel on kasutatud Mambo 3 sisuhaldustarkvara, mis võimaldab kasutada erinevaid mooduleid (alates uudistest lõpetades video esitluseni) ning luua erinevaid kasutajagruppe. Prototüübi areng jätkub koostöös Kunstihariduse Ühinguga 4, kuhu on liitunud üle 120ne kunstiõpetaja üle Eesti. Prototüübi katsetamisel on kasutajad valitud Tallinna Ülikooli 5 IV kursuse kunstitudengite hulgast, kes on kogunud kokku oma mõtted ning ideed erinevatelt õppepraktikatelt. Samuti on ekspertgrupina kaasatud kunstiõpetajad, kes jälgivad esitatud tööde kvaliteeti. Vaatlusi on sooritatud ka 5.-9. klassi õpilaste peal Pelgulinna Gümnaasiumis, mis annavad informatsiooni süsteemi kasutatavusest ja arusaadavusest ainetunnis, mille kohta saab pikemalt lugeda 3. peatükis lk. 32. Uurimuses on kasutatud kokku 50 viidet erinevatele artiklitele, veebilehtedele (2 raamatut, 19 artiklit, 26 veebilehte, 2 intervjuud ning 1 loengu konspekt). Lisasid on tööl 47, mis omakorda jagunevad: 1 joonis, 15 tabelit, 10 graafikut, 5 teksti, 11 pilti, 4 ankeeti, 1 CD. Magistritöö teema ning valmimine on seotud mitmete inimeste ning osakondadega, keda tänaksin: TLÜ kunstiosakond, kelle kasvandik olen juba 1998. aastast, ning kes on pakkunud võimaluse viia läbi arvuti kunstiõpetuses (didaktika) loengut ning seega on mõjutanud uurimuse teemavalikut. TLÜ informaatikaosakonnast olen magistriõppe jooksul saanud vajalikud oskused ning teadmised ning eelkõige toetuse, et üldse viia teoks ammune unistus. Ilma Teieta ei oleks samamoodi saanud teoks kunstiõpetuse õpikeskkond sellisel kujul nagu ta praegu on. Toetust olen saanud oma juhendajatelt Ülle Linnustelt ja Hans Põldojalt, kes on olnud eeskujuks oma loengute, õpetussõnade ning positiivse meelestatusega, mis on teinud mitmed keerulised asjad lihtsasti kättesaadavaks, mõistetavaks ning võimalikuks. 3 veebilehel http://www.mamboserver.com/ 4 veebilehel http://www.kunstiharidus.ee 5 endine Tallinna Pedagoogikaülikool, edaspidi TLÜ 7
1. ARVUTI JA ÕPPIMINE Kaasaegsete õppevahendite kasutamine ainetunnis ei ole enam kauge tulevik, vaid tänane päev. Arvutialased teadmised seotuna ainealastega annavad õpilasele ja õpetajale enam oskusi tegeleda aktiivõppega. Koolidesse on nii Tiigrihüppe kui ka omavalitsuste lisatoetusel muretsetud vajalik arvutipark, mis seda toetab (Tiigrihüppe SA ajalugu, 1996). Loovained on tänapäeva koolis murelapsed, sest olulisemateks peetakse keeli, reaal- ja loodusaineid, kuigi hilisemas elus võib loovus leiutada ja nuputada olla tihtipeale isegi olulisem (Klaas, 2004). Käelise tegevuse arendamine on oluline, kuid kui õpetajad ei õpeta noori lahtiste silmadega vaatama, ning noorte mõistus ei arene selles vallas edasi, ja ei suudeta luua paralleele maailmas toimuvaga, kohandudes tegelikkusega, siis tulevikus leiab üha vähem õpilasi motivatsiooni ja rõõmu nende jaoks arusaamatust õppeainest. Vajame ühtset ja läbimõeldud kampaaniat kunsti populariseerimiseks ja kunsti prestiiži tõstmiseks (Kunstikeskuse arutelu, 2004). Arvutiõpetus on toetav õppeaine kõigile teistele. Erinevate õppeainete õpetajad kasutavad IKT-algteadmisi ning süvendavad neid läbi oma õppeaine, on see siis loodus - või loovained. 1.1. IKT ARENG KOOLIDES Koolides sõltub IKT-areng eelkõige seitsmest faktorist. Tegureid on uuritud 2003. aastal kümnes Iisraeli koolis, kus võeti kasutusele IKT-vahendid. Uuringu tulemusel selgus, et koolis on kaks mõjusgruppi - direktor ja õpetajad. Ilma õpetajate ega ka koolijuhi nõusolekuta ei saa toimuda innovatiivsete lahenduste väljatöötamine. Õpetajate kollektiivi vastuseis uuendustele on tingitud eelkõige eelnevatest halbade st kogemustest, vähesest tasust ja selgitustööst, erinevate survegruppide nõudmistest. Seega õpetajate mõjutamine (koolitused, arutelud) on hea alus edukateks IKT-projektideks. Majasiseste 8
koolituste kasutegur on tunduvalt suurem kui väljaspool kooli toimuvad õpingutel osalemisel (Näide: Pelgulinna Gümnaasiumis on osalenud 2004. aastal majasisestel koolitustel 21 õpetajat, kellest 16 kasutab arvutit peale koolituse läbimist enamaks kui töölehtede tegemiseks, ülejäänud (40 õpetajat) on osalenud muudel IKT koolitustel). Mitmed uurijad leiavad, et kui ei toimu tugevat muutust juhtimises, siis ei saa uusi tehnoloogiaid edukalt katsetada. Joonisel on näha, millised faktorid (Nachimidas, 2004, Tabel 1, lk. 298) mõjutavad koolis IKT-kasutuselevõttu ning millisel määral - kas tugevalt, keskmiselt või vähe (Nachimidas, 2004). Muutused, mis toimusid Israelis olid positiivsed, kuna tuli juurde enam aktiivseid õpetajaid; õppetöö vormid mitmekesistusid ning õpilased said valida erineva ülesehitusega tundide vahel (vt. Tekst 1, lk. 75). Alates 1997. aastast on korraldanud Eestis Tiigrihüppe SA toetusel erinevaid koolitusi. IKT-alastel täiendõppes osalemine on õpetajatele olnud oluline. Samas Tiiger Luubis 2004 6 kokkuvõttes selgub tõsiasi, et arvutialaseid oskuseid omandatakse peale koolitusfirmade ka iseseisvalt ning uueks mustriks on omandada oskuseid juba koolituse läbinud töökaaslase juhendamisel (vt. Tiiger Luubis, 2004, Joonised 4.2.3 ja 4.2.4, lk. 65-66). Võttes aluseks lähenemise üksikult üldisele, uurisin palju on toimunud 2003.-2004. aastal täiendkoolitusi, IKT-alal, Pelgulinna Gümnaasiumis. Tulemused ei ühti Tiiger Luubis graafikutega täielikult, sest ametlikel IKT-koolitusel osalejaid on olnud selles koolis vähe (vt. Tabel 1, lk. 60), samas on tugevalt kasvanud 2004. aastast koolisiseste koolituste arv, mis omakorda on sarnane trendiga üldise trendiga (vt. Tabel 2, lk. 60). Koolisiseste koolituste arvu kasv aitab mõista, miks on IKTkasutamine ainetundides on kasvanud. 2/3 koolituse läbinuid püüab oma igapäevatöös kasutada enam arvutiklassi või laptopi/projektorit; töölehtede loomine ja e-posti teenus on õpetajale oma töös hädavajalik (vt. Tabel 3, lk. 60). 1.1.1. MUUTUV ÕPPIMINE 21. sajandi hariduse programmi eesmärk on luua kõikidele õpilastele võimalused kvaliteetse ja võimetekohase hariduse omandamiseks sõltumata õpilase elukohast või 6 Tiigrihüppe SA publikatsioon 2004 aastal, edaspidi Tiiger Luubis 9
sotsiaalsest taustast (21. sajandi hariduse memo, 2004). See tähendab kaasaegsete õppekeskkondade, tugisüsteemide loomist, õppimise kihistumist jne. E-ajastu toob endaga kaasa mõttemallide muutumise. Uute tehnoloogiate sissetoomine olemasolevasse süsteemi nii Eestis kui ka mujal, saab toimuda vaid läbi vana süsteemi arengu ning läbi kindla ja selge strateegia, kuidas see peaks toimuma. Palju on nii erakui ka riiklikus sfääris kulutatud raha vahendite ostmiseks ning juurutamiseks, kuid haridussfäär ei ole neid muutusi piisavalt omaks võtnud. Tehnoloogia võimaldab palju paremini omandada õpitavat, kuid kui suruda kaasaegsete vahendite kasutamine vanadesse standarditesse, siis tulemused ei ole alati väga head, sest uued vahendid nõuavad uusi meetodeid (Aviram, 2000). USA-s tehti 9-aastaste õpilastega 7-nädalane eksperiment, mille eesmärgiks oli uurida, kas laste oskused paranevad tehes tööd tehnoloogiarikkas klassiruumis. Õppeöö toimus eksperimendina nii paarikaupa kui ka individuaalselt. Selle aja jooksul paranesid märgatavalt õpilaste oskused hakkama saada IKT-vahendite ning kommunikatsiooniga. Samuti paranes sügavuti õppimine kriitiline meel materjali suhtes, üksteisega ideede ja mõtete jagamine ning paarikaupa õppimine tõstis üksteisest arusaamist ehk mõistmise taset. Mõistmise taseme kasv aitab läbi võtta materjale, mis on kõrgemalt intellektuaalsed kui selles vanuses tavaliselt. Põhirõhk suunatakse õppimisel probleemi lahendamise meetodile. Heaks lahenduseks algkoolis õppimisel on mänguplatsid 7, kus õpilane saab anda oma panuse läbi loomuliku uurimismeele ja leiutamise, mis on sellele vanusele omane (Hyun, 2005). Õppimine muutub, kuna õpilasele antakse enam vabadust ning vastutust. 1994. aastal Rootsis tehtud uurimuses (uurimus 9 koolis 6 algkooli ja 3 põhikooli) tuleb välja, et õpetaja on võtmeisikuks, kes loob õpilastele sobiliku õppekeskkonna. IKT abi selles töös on suur, sest arvutid aitavad kasvatada iseseisva, vastutusvõimelise õpilase (kes teeb kodutööd õigel ajal, suhtleb foorumis lugupidavalt ning asjalikult kaasõpilastega jne). Samuti arenevad õpilased passiivsetest materjali omandajatest aktiivseteks info otsijateks. Uurimus on tehtud õpetajatega ning nende õpilastega, kes on arvutiala entusiastid ja praktikud ning tuleviku suunanäitajad (Jedeskog, 2004). 7 virtuaalsed mänguplatsid e. inglise k. playgrounds 10
Õppimine arvutiklassis tõstab lugemise ja kirjutamise olulisust, sest õpetaja suuliselt antud juhised kaovad infokärasse. Paarikaupa tehtav töö tõstab diskussioonide vajalikkust ja mõttetöö toimub efektiivsemalt. Arvutikasutus tunnis toob kaasa võimaluse töötada samalaadsete ülesannetega ka kodus. Kodus töötatakse paremini ning keskendunumalt, sest seal on vaikus ning rahu. Samas kodustes töödes pööravatakse enam tähelepanu faktidele, mitte kognitiivsete oskuste arendamisele, mida saab teha ainetunnis. Õpetajakesksetest ülesannetest ning õpetamisest liigutakse tulevikus õpilaskesksetesse ülesannete ning meetodite rõhutamisele, mille arenguetapid on välja toodud järgmisel joonisel (Jedeskog, 2004, Joonis 1, lk. 39). Kindlasti võib tekkida kildkond õpilasi, kes ei tule iseseisvalt toime, ning satub segadusse ja vajab seega abi. Teisalt vabastab arvuti just õpilased õpetaja mõjutusest ja laseb neil ise nuputada ning leiutada. Õpetaja saabki olla individuaalseks abimeheks, kes nõustab materjalide otsimisel ning info edasisel töötlemisel. Seega IKT-kasutuselevõtt nõuab õpetajalt samuti koolitustel osalemist, sest kõikidel ei ole veel vajalikke oskuseid. Õpetaja roll muutub õpetajast kui loengu pidajast juhendajaks ning abistajaks (Ibid). Riiklik us Õppekavas 8 on määratud, et kooli õppe- ja kasvatuseesmärkideks on isiksuse kujundamine, kes tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas. Oluliseks peetakse tehnoloogiapädevust suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Samuti kultuuripädevust suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loom inguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunem isel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia (RÕK, 2002). 1.1.2. UUED LAHENDUSED ÕPPIMISEL Arvuti on tunginud mitmetele tööaladele, kus IKT olulisust varem ei täheldatud. Toimunud muutused puudutavad mitmeid inimesi, kellel ei olnud seda võimalust kooli ajal (kuna nende hariduse omandamisel ei olnud IKT lisatud õppeprogrammi). Tänu 8 Riiklik Õppekava, edaspidi RÕK 11
sellele on vanem generatsioon arvuti suhtes ka pisut pelglik (Kabassi, 2004). Tänapäeva pedagoogikas on hakatud rääkima pigem probleemülesannetest ja avastavast õppimisest kui sellest, et õpitakse väikseid teadmiste kogumeid, mis hiljem seotakse tervikuks läbi suuremate mõistete. B. F. Skinneri 9 poolt toetatud biheivioristlik õpetamisteooria läheneb õpilasele kui tühjale anumale, mis tuleb teadmistega täita, on asendumas J. Piaget 10 teooriaga, kus õpilane õpib vastavalt oma vanusele erinevaid skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalselt maailmast. Arusaamu luuakse sammsammult läbi aktiivse kaasahaaratuse (Adams, 2005). Aktiivõppe meetodid, mida tundides kasutatakse on rühmatöö, diskussioon, ajurünnak, rollimängud, uurimine, väitlemine jne. Õppivas ühiskonnas on õppimises abiliseks e- õppe võimalused, sest kursust saab läbida kus iganes ja ei nõua kokkusaamisi tegeliku õpetajaga. Peale selle võib õppimine toimuda just sellisel ajal, mis õpilasele sobib. Uued süsteemid võimaldavad teadvustada ja kohandada ennast õppija iseärasusele leitakse nõrkused ja tugevused. Programm kohandab ennast õpilase harjumustele ning nõudmistele, jälgib õpilase tööd ning aitab teda vajalikul hetkel, samuti annab iga mooduli lõpus tagasiside. E-treeningu võimalused on laialdased, kuna keegi ei ole ette määranud aega, mille jooksul peatükk tuleb läbida. Õppija saab määrata tempo ja seada endale ise otsirännakuid 11, mida läbides saab ta astuda astmelt-astmele omandades teadmisi ning oskuseid (Valk, 2002). Testsüsteemide kasutamine õppimisel annab eelise lõpetada läbitav kursus edukamalt. Arvuti abiga on võimalik testimist läbi viia efektiivsemalt. Küsimused on enamuses valikvastustega ning erineva tasemaga. Näiteks kui esimesele küsimusele vastatakse õigesti, siis on järgmine küsimus raskem. Kui aga esimesele küsimusele vastatakse valesti, siis järgmine küsimus on kergem. Testimissüsteeme on rohkesti ning iga üks võib valida endale sobivaima. Mõned neist on kättesaadavad üle veebi, teised peavad aga toimuma laboritingimustes (arvutiklassis). Kasutada võib erinevaid teste nagu egrade 12, 9 Burrhus Frederic Skinner (1904-1990), Ameerika psühholoog 10 Jean Piaget (1896-1980), Sveitsi psühholoog 11 otsirännak e. inglise k. quest 12 John Orri väljatöötatud testimissüsteem, veebilehel http://www.egrade.de/ 12
Test Pilot 13 jt. (Brooks, 2003). Eesti koolides on levinud enam HotPotatoes 14, APSTest 15 ja e-formulari 16 baasil testid. 1.2. KUNSTIÕPETUS LÄBI AKTIIVÕPPE JA ARVUTI Kunstiõpetuse ainesisu on olnud läbi õppekavade valdavalt praktiline 1.-3. klassis, enamasti praktiline, kuid vahel teoreetilisem 4.-9. klassis ning teoreetiline 10.-12. klassis (RÕK, 2002). Samas tuleks teadmisi ja oskusi vahendada õpilastele kihiti. Juba 5. klassist peaks ainesisusse lõimima enam teooriat, juhtumiõpet ja projekte kui seni tehtud on. Teisalt ei saa läheneda õpilastele ainult läbi loengupidamise meetodi, vaid pigem kasutada aktiivõpet, arutelusi, häppeninge ning kaasata sellesse ka IKT vahendeid. Buehl i 17 raamatu järgi pakub aktiivõpe mitmeid stateegiaid, mis sobivad ka kunstiõpetuse või ajaloo õppeaines kasutamiseks. Enamik strateegiaid sobivad kasutamiseks pigem kunstiajaloos, kuna seal on enam tegemist tekstide abil õppimisega. Buehl i kogutud strateegiad: Analoogia erinevate mõistete lahtiseletamine, sidumine olemasolevate teadmistega, võrdlemine, mõiste muutmine elavaks. Inimese joonistamine on nagu puuviljade joonistamine. Õpilased teevad fotosid, kus inimese kuju on leitud läbi esemete jne. Ootuste reisijuhid kogemustele ja tõekspidamistele kinnistamine või ümberlükkamine. Otsitakse väited, mis on vastuolus üldlevinuga, puudub terviklik arusaam. Iga õpilane võib nõustuda ja mitte nõustuda väitega, kuid peab oma arvamust selgitama otsides kinnitust tekstist, internetist jne. Näiteks Leonardo da Vinci Mona Lisa ei ole ilus maal ; Peatükireisid õpetaja jagab enne läbivõetavat osa infot nagu giid õppe- või kultuurireisil. Tutvustatakse materjale, mida õpilased kipuvad vahele jätma, 13 kommertslik testimise pakett Purdue Ülikoolis, veebilehel http://www.clearlearning.com/ 14 Half-Baked Software Inc. toode veebilehel http://web.uvic.ca/hrd/halfbaked/ 15 OÜ APSProg ja Tiigrihüppe koostöös valminud testimise program, veebilehel http://sylvia.ce.ut.ee/apstest/ 16 5D Visioni veebipõhine ankeetide loomise süsteem, veebilehel http://www.eformular.com 17 Buehl D. (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis 13
detaile ning alapeatükke. Seeläbi tekitatakse õpilastel huvi ning antakse eelteadmised, mis aitavad tundmatuid teemasid kergemini läbida; Mõiste-/definitsioonikaart olemasolevale terminile lisatakse taustinfo. Näiteks kõrgtrüki puhul leitakse, et ta kuulub kategooria alla graafika. Kõrgtrüki valmistamiseks on vaja trükivärvi, paberit, puhastuslappe ja kõrgtrüki näidete alla otsib õpilane internetist kunstnike tööde näidised, nimesid; Sisukad küsimused teksti/juhendeid analüüsides peab õpilane esitama endale küsimusi, mis aitavad luua seoseid, mõtestada õpitut ning ära arvata tagajärgi. Näiteks kunstiajaloos õppides Egiptuse arhitektuurist püramiide võib arutleda selle üle, kuidas ning milliste vahenditega selliseid ehitisi ehitada oleks võimalik; Juhitud kujutluspilt kirjelda, mida vaimusilmas näed (töö paaris). Samamoodi võib õpetaja kirjeldada tervele klassile stseeni hobusevõistlusest, mille kujutluspilti õpilased püüavad paberil/arvutigraafikas hiljem taastada; Ajaloomuutuste raamistik aitab mõista ajaloolist konteksti nagu erinevate kunstistiilide muutumine ajas seotuna poliitika, rahvastiku, usulise taustaga. Näiteks õpilased koostavad ajatelje, kus märgitakse ära ajastud, stiilid, riigid ning riigikorrad, kuulsad kunstnikud, lühikirjeldus; Interaktiivse lugemise reisijuht koostada teksti jaoks reisijuht, rühmatöö plaan, kuidas tekst/külastatav näitus läbitakse. See aitab õppida mittelineaarselt vaid siksakiliselt ning vajadusel pöördudes saab tagasi läbitud punktidesse; Tean/Tahan teada/sain teada - ülesande täitmisel tuleb täita ka tabel, kuhu kirjutatakse teadaolevad faktid näiteks kunstinäituse/veebilehe kohta, samuti mida teada tahetakse ning mida teada saadi; Õppimise logiraamat kasutatav õpimapi juures, kuhu kogutakse õpilase iseseisvad märkmed: mida oled õppinud, mis jäi arusaamatuks, mida soovid tulevikus proovida; Kokkuvõtted paarides aktiivõpe läbi rollimängu, kus õpilane A ja B seletavad üksteisele aja peale (60 sekundit) õpitud teemat. Üksteise materjali 14
korrata ei tohi. Teine versioon on rollimäng Asjatundja/Reporter/Vaatleja, kus asjatundja jutustab, reporter esitab küsimus i ning selgitab ja vaatleja annab hinnangu, mida aru sai. Jäta mulle viimane sõna õpetaja etteantud juhendist/materjalist kirjutavad õpilased välja lause ning kommentaari selle kohta. Rühmatöös loetakse lause ette ning üks liige peab otsima kasutatud lause tekstist ja teised kommenteerima etteloetut. Kommenteerimise lõpetab lause ettelugeja. Arvamused õpetaja jagab uue teema õppimisel laiali lünkteksti ning õpilased pakuvad lünkadesse sobivaid sõnu. Näiteks enne materjali trükkimist teooriatunnis peavad õpilased nuputama kuidas ning milliseid vahendeid on selleks vaja; Pildi sisse minek erinevate fotode vaatamine aitab leida ideid, analüüsida olustikku, kasvatada empaatiavõimet ning teineteise mõistmist (mida fotograaf püüdis pildiga edasi anda) (Buehl, 2001). Nii nõuab aktiivõpe kunstiõpetuses peale käelise vilumuse treenimise sisaldama lugemisja pildimaterjale. Ei saa öelda, et kõik kunstiõpetajad tegelevad ainult praktiliste ülesannetega, kuid infomaterjalide, piltide kogumine ning kataloogiseerimine kui ka hoiustamine võib käia tihtipeale ajalises mõtte üle jõu. Selleks saab appi tulla arvuti, kus on võimalik andmeid digitaalselt hoida ning taasesitada ning olulisem teistega jagada. Eestis on õpetajate arvutikasutuse trendid liikumas ülesmäge, seda kinnitab nii Tallinna koolide IKT arengukava (Tallinna munitsipaalkoolide IKT arengukava, 2002) kui Tiiger Luubis 2004 uurimus (Tiiger Luubis, 2004). Läbi probleemülesannete saavad õpilased enam võimalusi oma arvamuse kujundamiseks ning ka selle väljendamiseks. Aktiivõpe läbi arvuti pakub lisa tavapärasele tööga raamatuga, laseb teha märkmetes kiiresti muutuseid ning info on tänu internetile kiiremini kättesaadav, kui oskame seda leida ning töödelda. Küsimustega saab suunata õpilase mõtlemisprotsessi ning see suurendab kindlasti oskust kuulata. Õppeprotsessis toetutakse eelmistele samalaadsetele ettevõtmistele, mille kogemusele rajatakse üha keerulisemaid skeeme. 15
Kindlasti ei suuda kunstiõpetaja alati pakkuda huvitunud õpilasele kõike, mida maailmas sellel alal õppida võib, kuid ta saab appi võtta interneti, kus on olemas väga palju vajalikku infot. Teisalt aga ei pea olema kunstiõpetaja alati internetis surfamise ekspert, sest võrgus on palju ebakvaliteetseid materjale, vaid selleks oleks vaja õpetajale luua tugisüsteem interaktiivse ja dünaamilise veebilehe näol. Veebileht, mis on avatud nii õpilastele, vanematele kui ka õpetajatele, kuhu saab aineala asjatundja kergesti lisada materjale ning kasutada teiste loodud ning kogutud peatükke, kuid sellest pikemalt peatükis 3.1. lk. 32. Kunstiõpetuses, põhikoolis ja gümnaasiumis, toimub murrang. Kui algklassides pöörati enam tähelepanu käelise vilumuse ning koolisüsteemi harjumuste omandamisele, siis põhikoolist alates on kunstiõpetusele üldhariduse kontekstis eriomane õpilase visuaalse ja taktiilse meele arendamine, see on tihedalt seotud teiste õppeainetega (muusika, ajalugu, kirjandus, loodusained jt). 4. 9. klassi kunstiõpetus on juba oma olemuselt integratiivne, sisaldades elemente kujutavast ja kujundavast kunstist, arhitektuurist ja disainist, käsitööst ja rahvakunstist, kunsti- ja kultuuriajaloost, foto-, kino- ja videoõpetusest. Gümnaasiumi kunstiõpetuses õpetatakse süstemaatiliselt tundma ja väärtustama maailma ja eesti kunstipärandit ning püütak se tunnetada kunstiobjekte kui rahvuslikke või rahvusvahelisi kultuuriväljundeid (RÕK, 2002). Kunstitundide läbiviimine IKT-rikkas õhkkonnas aitab peale aine populariseerimise vabaneda traditsioonilisest arusaamast, et kunst on ainult plätserdatud pilt seinal, mille tegemiseks ei ole vaja mõttetööd. Mõttetööd nõuab alati heatasemeline kavandi tegemine ning planeerimine, erinevate kunstnike samalaadsete tööde ning tehnikatega tutvumine. Loovust eeldatakse aktiivselt tunnis või konkurssidel osalevalt õpilaselt, samas aga on kooli eesmärgiks enamasti arendada ning harida kõiki õpilasi igakülgselt (Pelgulinna Gümnaasiumi arengukava, 2005). Rahvusvahelistes uuringutes ning võrdlustes on arvutikasutust ainetunnis uuritud erinevates maailmajagude ning soorollide võtmes (USA, Mehhiko, Jaapani koolides). Tänu IKT-kasutuselevõtuga ainetundides tõusis arvutikasutuse meeldivus 2/3 koolides. Arvutikasutuse positiivsed küljed avaldusid juba 3-kuulise tulemuse järgi, kuid edukas õppetöö jäi ikkagi sõltuma õpetaja soovist ning võimetest tundi läbi viia. Õpetaja 16
oskustest olulisemaks on mõtteviisi muutumine, mis määrab ära, kuidas hakkab areng toimuma vastavas klassis. Sugude vahelisi erinevusi enamikes valdkondades ei täheldatud, kui ainult, et tüdrukutel on enam arenenud empaatiavõime. Arvuti tundub huvitavam tüdrukutele 5.-6. klassis ning peale 7. klassi toimub käitumises murrang, mis viib nad pigem arvutitest eemale. Poistele hakkavad kaasaegsed töövahendid enam meeldima alates 7. klassist. (Knezek, 2002). Kunstiõpetuse eesmärgid on lahti kirjutatud õpitulemuste näol. Põhikooli lõpetaja peaks suutma kaasa rääkida visuaalse kunsti teemal, tundma erinevaid töömaterjale, - vahendeid, -tehnikaid ning kujutamise ja kujundamise viise kunstiliseks eneseväljendamiseks (RÕK. 2002), kui ka palju muud. Juba siin on näha võimalusi, mille õppimiseks ning kogemiseks on vaja enam kasutada aktiivõppe ja IKT-abi. Paljud kunstialased materjalid on digitaliseeritud ning on avatud hulgi veebilehti, millelt leiab vajalikku informatsiooni nagu Väike Kunstiajalugu veebis 18, Kunstikeskus 19, Kunstiserver 20 ja Kunstiportfolio 21, millest pikemalt peatükis 2.1.2. lk. 22. Kindlasti ei ole mõttekas hakata kõike tegema ning õppima arvutitega, kuid vajalikku mõtlemise jaoks ning aruteludeks leiab tänasel päeval internetist kiiremini ning mugavamalt kui raamatukogust. Spetsiifilisemad elamusi on võimalik saada kindlasti kunstinäitustelt ning originaale vaadates, kuid kiirel ajal ning pikkade koolipäevade jooksul ei ole võimalik seda lihtsalt kogeda piisavalt tihti, et ta mängiks üldises harimises strateegilist rolli. Aktiivõppe võimalusi, mis aitaks enam õpilastel ise avastada ning leiutada, nagu väitlus, rühmatöö ning diskussioon, kasutatakse samuti kesiselt. Seega kui lahenduseks on kogeda helendaval ekraanil või üldse mitte kogeda, siis tuleks eelistada siiski oma maailma rikastamist kasvõi läbi arvutiekraani. Olen teinud kahel aastal ankeetküsitlusi teemal Kunstitund arvutiklassis. Küsitluse täitsid 2003. aastal (vt. Ankeet 1, lk. 92). 58 õpilast Pelgulinna Gümnaasiumi üldklassidest: 29 poissi ja 29 tüdrukut. 33 õpilast 5.-6. klassist ja 25 õpilast 8.-9. klassist. Küsitletud õpilased on õppinud vähemalt 2-aastat arvutit arvutitunnis ja esimest aastat on 18 veebelehel http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/ 19 veebilehel http://www.kunstikeskus.ee/ 20 veebilehel http://www.art.ee/ 21 veebilehel http://portfoolio.varstukk.edu.ee/ 17
kokku puutunud kunstitunni raames arvutikasutusega. 2005. aastal täitsid uuendatud elektroonilise ankeedi (vt. Ankeet 2, lk. 93) 108 õpilast üldklassidest: 45 poissi ja 63 tüdrukut. 22 õpilast 5.-6. klassist ja 27 õpilast 7. klassist, 35 õpilast 8. klassist, 24 õpilast 9. klassist. Õpilased on õppinud vähemalt 4-aastat arvutit arvutitunnis ja kolmandat aastat on kokku puutunud kunstitunni raames arvutikasutusega v.a. 5.-6. klass, kellel on toimunud ainult arvutitunni integreerimine kunstitunniga. Tulemustest selgub, et IKT-alaste kogemuste kasvades muutub õpilaste arusaam kunstitunnist arvutiklassis (eelistuste osas). Välja tooksin tüdrukute huvi kasvu, läbi kahe aasta, arvutigraafika programmide osas; samuti seda, et püsivalt kõrgeks on jäänud kõigil kunstialaste teadmiste otsimise huvi (vt. Graafik 1, lk. 67). Kunstitunni läbiviimine Eesti koolides on erinev. Tavalises linnakoolis on 24-36 õpilast klassis. Erakoolides ning maakoolides võib õpilaste arv olla väiksem või on klass jagatud gruppideks. Enamasti puudub kunstitunni läbiviimiseks vajalik mööbel (v.a. erikallakuga koolide kunstiklassides). Töövahendid tuleb õpilastel iga kord kaasa võtta ning need maksavad palju. Puuduvad ruumid või kapid töövahendite ning näidiste hoidmiseks. Raamatuid ning pildimaterjali on õpetajal kallis muretseda. Õpetus on enamasti joonistamise ja maalimise keskne ja kui õpetajal avaneb võimalus kasutada slaide, arvutit jt. IKT-vahendeid, siis õpilased võtavad selle huvitatult vastu. Õnneks on õpilastel ülitundlik kriitikameel oma IKT-oskuste suhtes ja kartused on samuti olemas: Kas ma saan hakkama?. 5.-6. klass suhtub IKT-kasutusse vahetumalt, kriitikameeleta ning nad ei oska karta (vt. Graafikud 2 ja 3, lk. 68-69). Kui õpilastel lubatakse tegeleda kunstitunnis lisaks käelise oskuse arendamisega ka vaimu harimisega tutvumine kunstiajaloo, erinevate tehnikate ja nüüdiskunstiga, kui ka väitluste ning diskussioonide ja rühmatööga, mida traditsioonilises klassiruumis alati teha ei ole võimalik, siis on õpilased iseseisvamad ning suudavad paremini mõista kunsti rolli nende elus, oma käeliste oskuste kasutusvõimalusi väljaspool koolitundi ja teistele rõõmu valmistamises. Õpetajatelt peaks minema tunni kandev roll õpilastele, kes ise suudavad tegutseda ning edasi arendada oma oskuseid kasutades selleks raamatuid, arvutit, omavahelis i mõttekäikude arendusi. Tähelepanu peaks enam pöörama analüüs ile ning kokkuvõttele, 18
mis annavad paremad võimalused arenguks. Kunstiõpetuses ei tohiks olla hinded nii olulised kui on hinnang. Õpilane peaks ise suutma anda hinnangu oma tehtud tööle, oskama seda esitleda teistele ja loetleda tehtu plusse ning miinuseid, olema uhke on see hinne lõpuks 3, 4, 5. Tehtud tööd on näitusel enamasti oma klassis või kooli koridoris (kuid sinna satuvad vaid parimad). Samas aga ei kajastu enamasti kooli veebilehel (ka peale kunstiõpetuse) mitte midagi. Iga laps väärib oma pingutuse eest tunnustust, ka siis kui ta ei ole klassis parim õpilane (vt. Tabel 4, lk. 61). Õpetaja on peaaegu igas tunnis keskne tegelane. Teisalt teevad õpilased kunstiõpetuses töid iseseisvalt ja õpetaja soovitab probleemi ilmnemisel, kuidas ühte või teist asja lahendada võiks. Vahel ei jõua üks õpetaja iga õpilaseni. Tihtipeale noortel õpetajatel puuduvad vajalikud näitematerjalid ning õpetus toimub suusõnalise juhendamise teel. Õpilased tunnetavad seda puudusena ning 70% ankeetidele vastanutest tunneb, et õpetaja tegeleb teiste klassikaaslastega liiga palju; vähemal määral peetakse põhjuseks, et ise ei osata abi küsida, või et klass on liiga suur. Kui tundi asendatakse või ei suudeta klassi piisavalt hästi hallata, siis õpilased ei oska ise midagi ette võtta. Vaba teema kasutamine ja tehniliste materjalide vaba kasutusvaliku lubamine võib tekitada loovust, kuid kõik ei ole võimelised ise endast ammutama kunstilisi teadmisi omast peast ning tegema järeldusi ja analüüse tehtud töö põhjal (Kunstiõpetuse 10 käsku, 2000). Aktiivõppemeetoditest kasutatakse kunstitunnis kunstimappi, kuhu õpilane kogub ise vajalikke pilte ning kirjalikke töid. Kunstimapp võimaldab õpilasel ja õpetajal jälgida arengut ning väljapaistvate tööde valimine kogumikku aitab õpilasel hinnata ennast ning seeläbi ka motiveerida. Mitmel pool on kunstimapid viidud elektroonilisele kujule, mis annab tehtut jagada suurema hulga inimestega kui ainult oma kool või klass või õppeaineid integreerida. Arvutikasutus ainetundides on olnud Tiigrihüppe viimase aja üks eesmärke hiljaaegu kuulutati välja e-õppematerjalide konkurss koostöös Microsoftiga 22 (Metoodiliste õppematerjalide konkurss, 2005). Varem on loodud materjale läbi Koolituuri 23, Õpetaja Võrguvärava 24 jt. koolituste, kuid paljud õppeasutused on loonud ise oma materjalide 22 Microsoft Corporation, veebilehel http://www.microsoft.com 23 Tallinna Haridusameti projekt Koolituur Arvuti õppeprotsessi toetaja 24 Tiigrihüppe SA projekt Õpetaja Võrguvärav, tuntuna kui Koolielu-portaal, veebilehel 19
kogud ning lingikogud kooli veebilehtedele. Mitmetel õpetajatel on kasutuskonto EEneti 25 kui ka Elioni 26 ja Zone 27 keskkonnas. Arvutiga tehakse enamasti juhendid, pildimaterjalide väljaprinti, infootsingut. Võimalusel kasutatakse projektorit ja tutvutakse arvutigraafika programmidega. Kuid kunsti- ja arvutitund hoitakse enamasti lahus õpilastel lastakse pigem teha referaate. Julgus astuda siduma kahte erinevat õppeainet läbi integratsiooni, jääb paraku kahe olulise põhjuse taha : a. puuduvad kogemused ; b. puudub motivatsioon ja aeg. Kahjuks eeldab aktiivõpe vähemalt esialu väga palju aega tundideks ettevalmistamisel, sest ülesandeid tuleb koostada diferentseeritult mitmes raskusastmes, eluga seostatult, loovalt jne. See oleks tõsiseks ülesandeks ühele uurimisasutusele, mida meil aga ei ole, ja nii me leiutamegi igaüks endale oma jalgratta. Kui oleme seda vaeva omal nahal katsetanud, kas siis enam tahamegi seda, mida tahame? (Siim, 1996) Kuna aga aeg on edasi läinud, siis jalgratta leiutamine ja jalgrataste vahetamine on muutunud koolis vajalikuks oskuseks, mille järgi mõõdetakse head õpetajat. Ankeedi Õpetaja ja IKT (vt. Ankeet 3, lk. 94) täitsid 21 õpetajat Pelgulinna Gümnaasiumist, kelle arvutikasutus oli 50%-l 2 tundi päevas, 10%-l üle 5 tunni päevas ning 20%-l harvem kui korra päevas. Õpetajate arvuti ja töökogemus on linnakooli kohta normaalsel tasemel (vt. Graafik 4, lk. 70), nagu nähtus ka Tiiger Luubis 2004 aruande trendides. Spetsiifilisematest arvuti kasutamise võimalused õppetöös on Pelgulinna Gümnaasiumis juurde toonud elektrooniliste testide koostamise ning õppematerjalide esitamise kooliveebis (vt. Graafik 5, lk. 71). Õpetaja vaatenurk, IKT-vahendite kasutusele, on positiivne ning soovitakse seda jagada oma õpilastega (vt. Tekst 2, lk. 76). http://www.koolielu.ee 25 Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, veebilehel http://www.eenet.ee 26 Elion Ettevõtted AS keskkond Hot.ee, veebilehel http://www.hot.ee 27 Zone Meedia OÜ tasuta veebilehe loomise v õimalus, veebilehel http://www.zone.ee 20
2. IKT KASUTUSELEVÕTT Eesti koolidesse on saabumas muutusterikkad ajad. Ülikoolides õpetatakse välja õpitarkvara loovaid spetsialiste, erinevate projektide eesmä rkideks on samuti IKT kasutus ainetunnis. Alates 1997. aastast, kui Tiiger hüppama hakkas, on koolidele loodud õpitarkvara ning püütud igati tuua Eesti hariduse andmisesse kaasaegsust. 2.1. TRENDID PEALE IKT KASUTUSELEVÕTTU IKT kasutuselevõtuga koolis varieeruvad: sisu muutub planeeritult. Kirjalikule ja lugemiseks mõeldud materjalile lisandub audio ja video; formaat meeskonna ja õpilaste omavahelised suhted kihistuvad; infrastruktuur kasutusse võetakse uued töövahendid; pedagoogika võimalused tehnikarikkas õhkkonnas loovad uusi meetoode; uutele mudelitele, teadmistepangale mugavam ligipääs; lisanduvad interaktiivsed süsteemid, aktiivõpe; kasvab ühistegevus; iseseisev tegevus - adapteerivad süsteemid võimaldavad kohanduda programmil vastavalt õpilase oskustele (Pahl, 2003). 2.1.1. ÕPIPROGRAMMID CD-L Õpisüsteemide ja materjalide süstemaatilise loomisega on Eestis alustatud tänu Tiigrihüppe programmiga juba 1997. aastal. Programmis Tiiger Pluss 2001.-2005. aasta arengukavas on kirjas järgmise punktid: 21
aidata Eesti õpetajatel omandada elementaarset arvutioskust ja suunata neid kasutama ajakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnilisi võimalusi oma aine õpetamisel; toetada interaktiivse ja õpioskusi arendava õpikeskkonna abil õppekava uuendamist; edendada eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja loodust käsitleva originaaltarkvara loomist vastavuses riikliku õppekavaga (Tiigrihüpe Pluss, 2001). Kui vaadata 2004. aastal esitletud õpitarkvara koolidele (Tiigrihüppe veebis), siis juhtival koha l on jällegi loodusained, mille sidumine IKT-valdkonnaga on olnud edukam, kunstialaseid materjale on ainult kolm ning põhiline väljund on kunstiajalugu (vt. Tabel 5, lk. 63). Samas ei ole Tiigrihüpe ainus tarkvara loomise toetaja. Mitmeid projekte on läbi viidud koostöös ministeeriumitega 28, kes samuti toetavad õpitarkvara loomist. Kuid ka siin on tähelepanu riigile omaselt suunatud kodanikuõpetusele ja loodusainetele, sest eelmises RÕKis olid nad olulisel kohal. Näiteks Pelgulinna Gümnaasiumisse on toodud palju erinevaid õppematerjale ning videofilme. Samas Tiigrihüppe nimetatud materjalidest on CDl ainult kolm ja kunstiõpetuse alast tarkvara ei leidu üldse (vt. Tabel 6, lk. 63). Tekib küsimus, kus on Tiigrihüppe SA materjalid, mis on koolidesse saadetud? Vesteledes tarkvara eest vastutavate inimestega tuleb välja, et vastavaid programme ei ole kooli lihtsalt saadetud (Soon, 2005). Õpetaja Võrguvärav sisaldab endas mitmeid vajalikke töölehti ja ülevaateid. Kõige enam koostööd on teinud keeleala õpetajad ning matemaatkud, kes on loonud kokku tuhendetes töölehti, esitlusi jms. Samas kui loovainete õpetajad, näiteks kunstide omad on suutnud jagada teistega alla 100 ühiku materjale (vt. Tabel 7, lk. 63). Alla 100 ühiku kunstialaseid töölehti ning programme on selgelt liiga väga vähe. 2.1.2. KUNSTIÕPETUSE ABISÜSTEEMID Kunstiõpetuse tundides kasutatavad veebilehed on seotud info levitamise ning 28 Haridus ja Teadusministeerium (Koostöös Tiigrihüppega), Kultuuriministeerium jt. 22
kunstiajalooga. Otseloomulikult soovitavad õpetajad õpilastel jälgida, milliseid näituseid ja muuseume tasuks külastada 29, kuid võimalus on valida ainult suurlinnades, väiksemad kohad peavad leppima rändnäitustega kohalikus kultuurimajas või ise kohale sõites. Tegevkunstnikud Eestis on koondanud oma elulood ning tegevused ja fotogalerii Kunstiserveris. Teine grupp huvilisi on Sally Stuudios, kes saavad oma projektile toetust Tiigrihüppelt ning kannab nime Kunstikeskus. Kolm tänuväärset veebilehte, esimene neist Väike Kunstiajalugu, mis on loodud Paide Gümnaasiumi õpetaja Indrek Kuuse ettevõtmisel; teine Tallinna Tehnikagümnaasiumi juures Phare ISE 30 toetusel loodud tehnikate ning materjalide kogumik kunstiõpetuses, mis on tänaseks suletud; kolmas Varstu Keskkooli Kunstiportfolio, mis sisaldab endas ülevaateid ning teste renessanssi ja baroki kunstistiilist. Kindlasti on internetis veelgi kunstialaseid õppematerjale, kuid kuna puudub ühine infosüsteem kunstiõpetajate toetuseks, siis on sellealane info puudulik. Kunstihariduse Ühing, kuhu kuulub üle 120ne tegeva kunstiõpetaja, on samuti loonud veebi oma häälekandja. Leht on samas staatiline, kuid sinna kogutakse vajalik informatsioon erinevatest konkurssidest, millest on võimalik nii Eestis kui ka välismaal osa võtta. 2.1.3. NOORED JA ARVUTI Teadusalaste veebilehtede kasulikkust ning populaarsust noorte hulgas vaadeldi USA-s tehtud uurimuses ning tulemused kinnitasid, et need aitavad noortel teha kodutöid ning leida muud vajalikku infot. Samuti aitavad veebilehed aitavad tekitada noortes huvi tehnika vastu (Weigold, 2004). Tänapäevalgi mängib hariduses rolli, kui palju vanemad oma last ise kodus kasvatavad, massmeedia ning võimalus külastada muuseume ning näituseid. Kuid internet saab samuti mängida strateegilist rolli, sest kommertslikud veebilehed lasevad reaalajas üksteisega suhelda, infot jagada. Loodusainete alased mudelid ja laborid veebilehtedel 29 näiteks Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli muuseumid 30 Phare programm "Infosüsteemid hariduses", veebilehel http://www.ise.ee/ 23
teevad teaduse huvitavaks ja atraktiivseteks. Koostööuurimuses Yahooga 31 tutvuti 2500 inimesega vanuses 13-24. Tüüpiline nädal sellistel noortel hõlmab 17 tundi veebikasutust (lisaks email), 14 tundi TV, 12 tundi raadio, 8 tundi telefon, 6 tundi ajakirjad ja raamatud. Veebikasutus on populaarne, kuna siis saavad noored ise planeerida oma aega vastavalt vajadusele ja huvile (Weigold, 2004). Uurimuses Tiiger Luubis on välja toodud samad näitajad Eesti kohta arvutikasutuses koolis, mis võiksid olla paremad (Tiiger Luubis, 2004, Joonis 2.1.1., lk. 17). Kuid see on ka arusaadav, sest kuigi koolitundides on arvutikasutus on tõusnud 15%-ni ei ole Eestis koolid siiski piisavalt tehnikaga varustatud ning ligipääs arvutitele on tihti piiratud. Vabal ajal samas on arvuti mittekasutajate arv langenud 25%-lt 3%-le ja seda kolme aastaga. Samuti on arvuti kasutamine üle 16 tunni nädalas järsult kasvanud (Tiiger Luubis, 2004, Joonis 2.1.2., lk. 18). Teadusveebide ja õpiveebidele populaarsuse tõstmisel on lahenduseks õpilaste pideva huvi hoidmine ajakohasus, info vajalikkus, loodud võimalused suhtlemiseks ning meelelahutus. Kehtib reegel mäng on väikese lapse töö. 2.2. E-PROJEKTID JA KAUGÕPE Hariduses on hakatud rääkima alternatiivõppe vajadusest ka üld hariduskoolis. Palju on juurde tulnud neid lapsi, kes jätavad kooli pooleli või vajavad koduõpet. Lahenduseks on pakutud e-õppe võimalusi ja kaugõpet. 2.2.1. ARVUTIVÕRK JA VEEBIPÕHISED SÜSTEEMID Kiired arvutivõrgud sekkuvad haridusse. Õpetajad ja õpilased saavad hank ida infot 24/7. Arutelud saavad toimuda suvalisel ajal ja kohas. Kommunikatsioon on muutunud. WebCT 32 ja Blackboard 33 jt. õpisüsteeme kasutatakse mujal maailmas peale kaugtöövahendite ka tavalistes tundides. WWW 34 vahendid aitavad õpetajal tunduvalt suurendada õpilaste võimekust (segakursused loeng/veeb). Õppimine jaguneb kolme 31 veebilehel http://www.yahoo.com 32 e-õppe programm, veebilehel http://www.webct.com/ 33 e-õppe programm, veebilehel http://www.blackboard.com/ 34 ülemaailmne arvutivõrk e. inglise k. World Wide Web 24
ossa: õppimise teadus; teadmised ja oskused; veebivahendite õpe. Eestis kasutatakse mitmeid õpisüsteeme, millel on erinevaid võimalusi õpetada nii õpilasi kui ülikoolis tudengeid ning korraldada täiendkoolitusi (vt. Tabel 8, lk. 25). Midagi teadma on senini tähendanud loengus läbivaadatud materjali tundmist. Klassikaline test annab täpse tulemuse, palju õpilane on tunnis räägitut omandanud. Samas on lubatud õpilastel korrata ülesandeid nii kaua kuni jõutakse vastavale astmele. See annab positiivse efekti mitte väga võimekatele õpilaste puhul. Veebivahendid annavad vastava õppe juures kohese tagasiside võimaluse, mida vastavasse õpistrateegiasse võib lülitada. Arvutid suudavad edastada probleeme, kuid arvutada ka tagasisidet, mis tõstab õppimise kvaliteeti (Crippen, 2003). Allpoololevas tabelisse valitud õpisüsteemid on valitud peale vestlusi TLÜ tudengitega ning täiendkoolitusel osalevate õpetajatega. Vestluse käigus selgus, milliseid õpisüsteemidega on varem kokku puututud. Kogemused pärinevad enamasti ülikoolides tutvustavatest loengutest ning kursusel kasutatavatest õpisüsteemidest. Paljud õpetajad on proovinud ise valmistada HTML 35 -baasil veebilehti või kasutada sisuhaldussüsteeme, et muuta oma tund huvitavaks ning jaotada lisamaterjali õpilastele. Võrdlesin populaarseimaid pakutud vastuseid õpisüsteemi loomisel 4 kriteeriumi alusel. Suletud või avatud süsteemi all pean silmas, kas vastav veebileht on avatud kõigile kasutajale või nõuab eelnevat sisselogimist, mis piirab kasutajaskonda. Samuti vaatlen, kas süsteem võimaldab veebipõhist administreerimist, moodulite kasutamist/mittekasutamist ning kasutajate võimalust lisada materjali. Andmed süsteemi kasutamise keerulisuse kohta on saadud üliõpilastelt. Tabel 8. Õpisüsteemid Eesti maastikul Nr Nimi Suletud/avatud Admin. Kasutajad/info Moodulid Keerulisus võimalus lisajad 1 HTML baasil avatud ei ei ei ei 2 Sisuhaldusega enamasti avatud jah vahel on lubatud 3 VIKO suletud jah foorum ja lingid jah ei õpitav ei 35 veebilehe loomise programeerimiskeel 25
4 IVA suletud jah jah jah õpitav 5 WebCT suletud jah jah jah õpitav HTML baasil loodud õpetajate veebilehti kasutatakse info üles seadmisel. Nõutav on eelnev veebilehe tegemise kogemus (FrontPage 36 vms.). Enamasti on veebilehed igava graafikaga ning kannavad ühte ideed anda edasi vajalik info. Nad ei ole mõeldud õpilaste kokkukogumiseks ja suureks süsteemiks, kus mitmed inimesed saavad teha koostööd ning jagada materjale. Sisuhalduseid on väga erinevaid. On olemas süsteeme, mida on keegi üles pannud ning vahel ka eestistanud. Tihtipeale on veeb paari kasutajaga, kuid võimalus on luua multikeelseid ning väga suurte võimalustega õpisüsteeme. Enamasti üritatakse rõhuda lihtsusele ning juurde tulevad kommertslikud vahendid nagu mängud, lingikogud, jututoad, mis toovad inimesi tagasi veebilehele. VIKO 37 suletud süsteem. Lihtne administreerida, infot lisada ja õpilastel kasutada. Ideeks on elektrooniline kursuse päevik u ning foorumi tasemel suhtlemise vahendite mugav kasutus. IVA 38 suletud suur süsteem. Pidevalt uuendatav ja arendatav ning seega võimalusi on palju. Miinuseks on, et suure kasutajahulgaga muutub aeglaseks. WebCT erinevate võimalustega süsteem. Võimaldab luua teste, jagada infot, viia läbi reaalajas kursuseid kui ka sobib lisatööde kogumikuks. Veebipõhised harjutussüsteemid võimaldavad õpilasel uurida ning nuputada ülesannetele lahendusi nii vabal ajal kui ka tunnis. Samuti pakutakse tihti vabaks kasutuseks videoloenguid kui ka teste. Proovitestid ei mõjuta hinnet ja stressi ei tohiks tekkida. Tulemused hilisematel eksamitel on eelnevalt teste harjutanutel paremad, kui neil, kes on läbinud traditsioonilise õppe (Hering, 2004). 36 programm html-baasil veebilehe loomiseks Microsoftilt, veebilehel http://www.microsoft.com/frontpage 37 TÜ Haridustehnoloogia keskuses välja töötatud virtuaalne õpikeskkond, veebilehel http://www.htk.tu.ee/viko/ 38 TÜ haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna koostöös loodud veebipõhine õpisüsteem, veebilehel http://www.htk.tpu.ee/iva 26
Veebivahendeid saab edukalt kasutada trükkimiseks ning tööde esitamiseks. Tagasiside sõltub õppejõu võimalustest kasutada vastavat süsteemi. Positiivne on see, et ei lähe vaja lisavahendeid ja programme. Tõusevad elektroonilise suhtlemise oskused. Veebiõppe kasuks räägib veel see, et teised õpilased ja tudengid saavad hinnata üksteise töid ning vahendada mõtteid, mis ühelt poolt on hea kontrollmehhanism, mis nõuab, et töösse suhtutakse tõsisemalt. Õpetaja saab luua süsteemis vajadusel arutelugruppe, mida tege likus elus oleks keerulisem kokku panna (Yahoo, 2005). Turvalisus ja ausus veebisüsteemses loengus on tähtis, sest on mitmeid plagiaadi juhtumeid. Selleks on vaja igale õpilasele oma kasutajat ja parooli, keda saab vajadusel võtta vastutusele. On ta siis internetist ostnud töö või kopeerinud lihtsalt kellegi teise materjali enda nime all ja esitanud (Greek, 1997). Hariduslikud süsteemid on loodud tihtipeale mitte arvestades mõtteviiside arengut ja muutumist. Õpetajad teisenevad uudsetes õpisüsteemides juhendajateks ja abistajateks. Õpilased muutuvad iseseisvamaks ning seda saab edukalt toetada veebipõhine keskkond (Pahl, 2003). 2.2.2. VÄLISMAISED ÕPISÜSTEEMID VEEBIS Esimene põlvkond veebipõhiseid õpisüsteeme on rajanduvad nagu klassiruumiski, õpetajalt õpilasele või õpilaselt-õpilasele süsteemiks. Samas kui teine põlvkond toob sisse suhtluse õpetajalt-õpetajale ja tudengilt-õpetajale ning sealt tulevikku, nagu näiteks on USA-s QSIA 39 projektveeb (Rafaeli, 2004). QSIA eesmärgiks oli veebipõhise süsteemi ja andmebaasi loomine, kus on võimalik õpetajatel jagada üksteisega õpetusi ja õpimeetodeid ning kasutada teiste tehtud töövahendeid. Jagada saab teste, materjale, struktuure. Selline multisüsteemne veeb kasutab vabavara veebiserverit Apache Tomcat 40, serverit Linux, andmebaasi MySQL. Materjalide jagamine toimub sõprade grupi meetodil - veebis saab määrata sõbrad, kes saavad näha jagatud materjale. 39 Questions Sharing and Interactive Assignments, veebilehel http://qsia.haifa.ac.il/qsia/jsp/general/home.jsp?system_language=eng 40 veebilehel http://jakarta.apache.org/tomcat/ 27
The Tutor Web 41 idee on võetud traditsioonilistest presentatsioonidest. Veebi on kokku kogutud küsimustikud ja testid, ülesanded. Ülesandeid saab kasutada nii klassis kui ka kodus. Struktuur on üles ehitatud kataloogidele õppimiseks on loodud õppimise puu. Samas moodustuvad erinevatest slaididest peatükid ning peatükkidest kokku õpetus, mida saab huviline omal käel uurida (Stefansson, 2004). Avatud süsteemisest on olemas näiteks Wiki 42, milles on loodud palju erinevaid programme, nagu MediaWiki 43 jt. Wiki laseb kasutajal luua veebilehel endale vajaliku süsteemi, kasutades selleks veebilinke ja tekstieditori. Samamoodi on saavad materjali lisada veebi kaasautorid. Riskid avatud süsteemi puhul on kva liteetse kontrollsüsteemi puudumises, mis võimaldab luua süsteemituid kui ka kontrollimata andmetega veebilehti. Arvuti kasutamisel tuleb algajatel alguses ette frustratsiooni, sest nad ei saa iseseisvalt hakkama ja peavad tihti abi paluma. Selle vältimiseks tuleb luua juhendeid ning abivahendeid, mis võimaldavad kergemini hakkama saada (Campo, 2005). Igasugune simulatsioon või toetussüsteem võimaldab algajatel paremini toime tulla õpiveebi tundmaõppimisega. Mitmetasandilistes süsteemises saavad algajad lihtsaid asju teha lihtsalt ning kui nad on süsteemiga juba tuttavad, siis avatakse neile kesktase või ekspertgrupi võimalused. Oluline on hoida oma tegemisest hea dokumentatsioon ja teada, et mida enam meenutab olemasolev asi mõnda teist süsteemi, mida juba üldlevinult kasutatakse, siis seda kergemini toimub ka uue omandamine. Kui võimalik siis integreerida süsteemi vihjete 44 võimalus (Florea, 1999). 2.2.2. KAUGÕPE Alguses oli kaugõpe võimalik läbi audio- ja videolintide, õpilased olid kui korrespondendid. Tänapäeval võimaldab internet aga enamat viia läbi kursuseid mis ajal tahes ning kasutades kõike olemasolevat. Õppijate arv kasvab pidevalt (Harper, artikkel ilmumisel). Kui muuta tavaline loeng interaktiivseks veebivahendite abil, siis tõuseb õpilaste 41 veebilehel http://www.tutor-web.net/ 42 veebilehel http://wiki.org/ 43 veebilehel http://wikipedia.sourceforge.net/ 44 vihjed e. inglise k. Hints 28
motivatsioon ning osalus selles loengus. (Algselt kartlikud õpilased saavad anonüümses keskkonnas kasvatada julgust tulla osalema süsteemis, kus oma sõnadele tuleb nimi alla panna). Lihtsamini on võimalik jagada individuaalseid juhendeid kui tõstatada eesmärke (Harper, 2004, Tabel 1, lk. 3). Kindlasti ei tohi kõiki loenguid ja kokkusaamisi asendada veebipõhise õppega (ei kunstiõpetuses ega ka üheski teises õppeaines). Tegelik töökeskkond õpetab õpilastele kohusetunnet, üksteisega reaalajas suhtlemist ning eelkõige kuulamist ning esinemisoskust. Uurimuses mudelite ning multimeedia keskses klassiruumis või kaugõppe loengu kasuteguri võrdluses jõuti järeldusele, et arvutikasutuse kompetentsus ja õpikvaliteet tõuseb mudelite loomise grupis enam. Multimeediakeskses grupitöös pühenduti enam graafikutele ning välisele küljele, kuid ununes sisu (Angeli, artikkel ilmumisel). Kui jälgida kaugõppe arengut läbi 4 generatsiooni, siis on näha, et alates 1985. aastast on muutunud õppimine kahepoolseks suhtlemiseks ning praegusel ajal ning tulevikus seatakse suur rõhk WWW ja video ning audio reaalaja ülekannetele ning õppimisvõimalustele olenemata kellaajast (Buersk, 2003, Tabel 1, lk. 141). Eduka e-õppe kursuse loomisel tuleb aga tähele panna kuut etappi, mis võimaldavad loengu loojal ning korraldajal saavutada kergemini paremaid tulemusi (Strijbos, 2004, Tabel 1, lk. 418). 2.2.3. E-PROJEKTID EESTIS Erinevad e-projektid Eestis ja välismaal on eeskujuks õpisüsteemide loomisel. Ühelt poolt on nad süsteemid, mida kasutatakse igapäevaselt nagu Mängukoobas 45, e-pank, e-ajakirjad, Rate 46. Tänu saadud kogemustele ja oskustele on lihtsam õpilastele lahti seletada mitmeid keerulisemaid süsteeme, mille õppimiseks vajataks enam aega (vt. Tabel 9, lk. 64). Tänapäeva noori kasvatab interneti massimeedia. Seda eirates on raskem jõuda õpetatava õpilaseni. Kui õpetuse sisu viia sarnasesse süsteemi ning sealt tasapisi suunata õpilasi edasi kasutama ka komplekssemaid skeeme, siis saavutame oma eesmärgid kiiremini 45 veebilehel http://mangukoobas.lahendus.ee/ 46 veebilehel http://www.rate.ee 29
ning kasulikumalt, kui lihtsalt igasuguse meelelahutuse ning kommertslike sugemetega e-projekte eirates. 2.3. SISUHALDUS Mitmed veebilehed on loodud sisuhalduse baasil. Vastavate poolproduktide kasutamine võimaldab veebihooldajal keskenduda sisule ning unustada programmeerimise ning kujundusega seotud probleemid. 2.3.1. MIS ON SISUHALDUS? Sisuhaldustarkvara on spetsiaaltarkvara veebilehe hooldamiseks. Ta võib olla installeeritud nii Windowsi süsteemi kui internetis olevasse serverisse. Enamasti on sisuhaldussüsteemidel mitmeid rakendusi ja mooduleid, mis on seotud ka andmebaasiga. Veebilehe haldus toimub läbi graafilise kasutajaliidese. Hallata on sellist veebi lihtsam, sest see ei nõua kujundamise ja programmeerimise oskuseid. Tuleb vaid tekst tippida veebilehel avatud sisestusvormi ning salvestada. Veebilehe hooldajal on sellises süsteemis mugav menüüsid ning faile hallata, valida uusi kujundusi ning lisada mooduleid (PhpNuke, 2004). Sisuhalduse kasuks otsustades tuleb läbi mõleda meie vajadused ning nõuded veebilehele. Näiteks kui tihti muudetakse veebilehel infot; mitu inimest seda teeb; kas süsteem on seotud ka teiste samalaadsete rakendustega. Kui vajadused on selged, siis tuleb uurida sisuhaldusüsteemide turgu, näiteks HotScripts 47 veebilehelt sisuhaldussüsteemide kirjeldusi. Süsteemi valides tuleks silmas pidada, kas ta on uuendatav ning laiendatav, piisava dokumentatsiooniga, milliseid veebistandardeid kasutatakse ja kas ta on eestistatud ning eestikeelse kasutajatoega (vt. Tabel 10, lk. 31). Samuti tuleb tähelepanu pöörata, millist veebieditori standardit kasutatakse, sest see mängib kõige olulisemat rolli info sisestajate töö mugavaks muutmisel. Selle teadasaamiseks tuleks uurida erinevate veebieditoride võimalusi (Veebieditori võimalused, 2005). Allpool võrreldud 5 sisuhaldussüsteemi on valitud TLÜ tudengite vestluse põhjal, 47 veebilehel http://www.hotscripts.com 30
milliseid veebilehe loomise sisuhaldussüsteeme nad teavad nimetada. Lisaks on toodud kaks (oc Potal 48 ja ArticleLive2005 49 ) HotScripts kogumikust, mis olid sealsete kasutajate hinnangute arvates, PHP-programeerimiskeeles postaalisüsteemidest, populaarseimad. Tabel 10. Sisuhaldussüsteemide võrdlus Nr Nimi Eesmärk Võimalused Miinus Kasutajate alamlehed 1 Plone 50 Kiiresti õpitav ja lihtne portaalisüsteem 2 e107 51 Erinevate moodulite ja kujundusega veebileht 3 Mambo 52 Erinevate moodulite ja kujundusega 4 ocportal Foorumite baasil loodud süsteem 5 ArticleLive 2005 Ajakirja loomine 6 PostNuke 53 Veebipäeviku idee baasil arendatud süsteem 7 PhpNuke 54 Artiklid, online kommuun jne. Üle 30 keele Määrata kasutajatele erinevad õigused, kasutajate kommentaarid Palju mooduleid, erinevate õiguste määramine. Eesti keele tugi olemas, pidevalt areneb. Kasutajad saavad materjali lisada, võimalus kommuuni tekkeks e-kommuuni loomiseks sobilik Artikli-süsteemiks sobiv Häkkerite vastu kaitsevõimalus Palju võimalusi, kasutajate kommentaaride võimalus, kommuuni loomine Kasutab Zope serverit (seda ei ole igas veebiserveris) Eesti keele tugi puudub. Mooduleid on mõneti vähe kommenteeritud. Tasuline, ainult foorumi süsteem Tasuline, sobib ainult artiklite esitamiseks Raskesti õpitav Raskesti õpitav. Kasutamiseks tuleb tunda PHP rohkem kui algtasemel. jah ei ei ei jah jah ei 48 veebilehel http://ocportal.com 49 veebilehel http://www.interspire.com/articlelive 50 veebilehel http://www.plone.org 51 veebilehel http://e107.org 52 veebilehel http://www.mamboserver.com 53 veebilehel http://www.postnuke.com 54 veebilehel http://phpnuke.org/ 31
3. KUNSTIABI ÕPIKESKKONNA IDEE Õpisüsteemi loomine algab analüüsist, kust selgub, kas on vajadust üldse vastava tarkvara järgi. Tuleb anda hinnang seni kasutatud tarkvarale ning võimalustele. Teostada sihtrühma analüüs, millest selguvad nõuded süsteemi kasutatavusele. 3.1. VEEBILEHE LOOMISE TAUST Kunstiõpetuses on loodud mitmeid veebilehti ning ka töövihikuid. Esimesed neist on enamasti kunstiajaloo või materjaliõpetuse taustaga. Vajadus tunnikonspektide kogumiku ning suhtlusvahendi loomiseks on kasvanud tänu IKT imbumisega kooliellu. Õpikeskkond on õppevahendiks TLÜ kunstitudengitele ning valmis saanuna saab ta lisamaterjali koguks ning suhtlusvahendiks õpetajatele. 3.1.1. EESMÄRGID JA OHUD Senini on kunstiõpetus tavakoolis toimunud õpetaja juhendamise saatel tavaklassis läbi käelise tegevuse, kus enamasti ei kasutata ITK-vahendeid. Paremal juhul kasutab õpetaja töölehti ja juhendeid, mis on koostatud elektrooniliselt. Vestlustest (vt. Ankeet 4, lk. 96) TLÜ IV-kursuse tudengite ja täiendkoolitusel olevate kunstiõpetajatega selgub, et on tekkinud tungiv vajadus ühiselt jagatud õppematerjalide järgi, milles on nii metoodilisi materjale, pildigaleriisid kui ka võimalus üksteisega kiiremini kontakti saada (vt. Tekst 3, lk. 77). Kokkuvõtvalt eesmärkideks vastava tarkvara loomisel peetakse: valmistada õppematerjalide kogumise ning jagamise veebileht; luua suhtluskoht kunstiõpetajatele ja tudengitele; koguda illustreerivat õppematerjali erinevatest ainetundidest; leida uusi probleemipüstitusi ja kas utada nende edasi andmiseks IKT-vahendeid ; võimaluste loomine õpilastele lisaks traditsioonilistele ainetundidele; lisamaterjali kogumine andekate õpilaste harimiseks; 32
erinevate ainetundide integratsiooni tähtsustamine ; erinevate analüüsimismaterjalide loomine õpetuse kvaliteet, erivajadustega õpilastega tegelemine. Iga süsteemi loomisel tuleb kaardistada ka ohud ja puudujäägid, mis võivad takistada loodava süsteemi tööd: inimressurss kõik õpetajad ja õpilased ei ole valmis koheselt osalema ; puudub vastav õpetajate väljaõpe; tunnisisu tähtsuse kadumine ja asendumine tehniliste küsimustele lahenduse otsimisega ; tehnikapark ei ole piisaval tasemel; ajakulu peatükkide loomisel ei õigusta ennast. 3.1.2. KASUTAJAD Kasutajastsenaariumid (Brinck, 2002) annavad meile ülevaate veebilehe kasutajate IKT-alastest oskustest ning kognitiivsetest, sotsiaalsetest, füsioloogilistest ja afektiivsetest omadustest (vt. Tabel 11, lk. 33). Samuti toetab stsenaariumite loomist peatükis 1.2. lk. 13 vaadeldud õpetajate IKT-koolitustabelid ning õpilaste IKT-alased kokkuvõtvad karakteristikud (Tiiger Luubis, 2004). Tabel 11. Veebilehe kasutajad Nr Nimi Ta ust IKT oskused Eesmärk Positiivne/Negatiivne 1 Õpetaja X Vanus 24-40. Osalenud mitmetel IKT-koolitustel, kuid enamik asju on iseseisvalt õpitud ja avastatud. Kunstiõpetuses on ta ekspert ning kogemus arvutiklassis tundide läbiviimisel olemas Väga head Tutvuda teiste loodud materjalidega, koostada ise uusi Pluss ta mõistab, et interneti maailmas on palju ebakompetentseid veebilehti ja püüab omalt poolt kaasa aidata nende vähenemisele Oskab anda asjakohast kriitikat. Kui süsteem ei vasta tema vajadustele, siis a. loobub kasutamast b. asub koos 33
süsteemi loojaga seda parendama 2 Õpetaja Y Vanus 30-55. On osalenud mõnel Tiigrihüppe SA koolitustel. Arvutit ainetunnis varem kasutanud ei ole (või on kasutanud töölehtede tasemel), samas huvi on olemas. Kunstialal on oma ala ekspert. Keskmine Edastada õpilastele uusi kunstialaseid materjale ja infot huvi tundjatele ka läbi elektrooniliste kanalite Pluss teda juhib uudishimu ning kui ta avastab, et arvuti teeb tema tööd lihtsamaks, siis kasutab ta seda ära. Miinus kui ta avastab, et arvutikasutus nõuab samamoodi pingutust ning aega ja kõike ei ulatata talle kandikul, siis võib ta pettuda ning loobuda kaasaegsetest töövahendite kasutusest või kasutada neid algtasemel. 3 Tudeng X Vanus 20-30. On omandanud IKT teadmised ning harjumused ülikoolis või iseseisvalt. Kunstialased teadmised on keskmised, kuid ta ei ole veel selle ala ekspert. Õpetamiskogemust on vähe. Keskmine Ülikoolis läbitava loengu üks tingimusi on peatükkide loomine ning õpisüsteemi testimine. Loodud peatükke kasutab ta erialapraktikatel. Loengust ootab julguse omandamist ja kogemusi tulla toime kasutades oma töös kaasaegseid vahendeid. Pluss ta õpib juurde uusi väljundeid ja oskusi, omandab uusi teadmisi. Tema jaoks muutub loomulikuks näha tulemuse nimel vaeva ning uudishimu toidetakse uute põnevate lahenduste leidmisel. Miinus kui tekib tõrge õppimisel või on eelnevalt omandatud arvutikasutus vale metoodikaga, siis tekkinud väärarusaamad võivad kasvada kui ei saada abi. 4 Õpilane X Vanus 8-18 aastat. Kunstialased oskused on omandatud koolitasemel, samuti IKT alased oskused. Õpiharjumused on head. Keskmine Saavutada vajalikud kunstialased teoreetilised teadmised kui ka praktilised oskused. Tutvuda veebis leiduva Pluss õpilane saavutab parema tausta ja põhja kunstialase teooria ning juhendite lugemisel. Tekib motivatsioon infot otsida ning kunstialaselt areneda väljaspool ainetundi. Õpib vahet tegema millal tasub kasutada IKT vahendeid ja 34
informatsiooni ga, ning õppida eraldama olulist ebaolulisest. millal mitte. 5 Õpilane Y Vanus 8-18 aastat. Kunstialased ja IKT alased oskused on keskmisel või nõrgal koolitasemel. Õpiharjumused on keskmisel tasemel. Vähene Ammutada uusi teadmisi tegevustest ning asjadest, mida tava kunstitunnis on raske omandada ning mõista. Tutvuda veebis leiduva informatsiooni ga, ning õppida eraldama olulist ebaolulisest. Pluss - õpilane saavutab parema tausta ja põhja kunstialase teooria ning juhendite lugemisel. Tekib motivatsioon infot otsida ning kunstialaselt areneda väljaspool ainetundi. Miinus närvilise ja vale õpetaja juuresolekul võib hakata arvutit pelgama, tänu IKT vähesele kasutuskogemusele kannatab aine õppimine, kuna tegeleda tuleb tehniliste probleemidega. Tekib motivatsioon kasutada vaid IKT vahendeid kunstitunnis, samas käeline tegevus võib muutuda veel vastuvõetamatuks. 3.2. VEEBILEHE LOOMISE STRATEEGIA Tegevused veebilehe loomisel on järgmised: veebilehe struktuuri loomine ja haldussüsteemi valimine; kasutusjuhendi tegemine; kasutajate tudengid X ja kunstiõpetajad Y koolitamine; kasutajate vaatlused ning tulemuste analüüs; kasutusjuhendi täiendamine; veebilehe struktuuri muutmine vastavalt tulemustele ; veebilehe testimine õpilaste Z grupi peal. 35
3.2.1. STRUKTUURI LOOMINE Veebilehe struktuuri loomine sisaldab endas erinevate teemade paikapanekut. Esimeses versioonis peatükkide süsteemis kasutasin Eestis kõige enam kunstiõpetajate seas kasutatava õpiportaali, Õpetaja Võrguvärava, teemadejaotust. Jaotuse testimisel selgus, et tehnikate ja materjalide lahkulöömine praktilistest oskustest on nii tudengitele kui ka õpetajatele arusaamatu lahendus ja teises, struktuuri muutmise, osas sai need kaks valdkonda kokku lükatud. Teemadejaotuses on kasutatud 6 valdkonda ning kolm neist sisaldavad õppesisu jaotumise järgi ajalugu; tehnikat, materjale ning praktilisi oskusi ehk kunstiõpetust; arvutigraafikat. Lisaks eelnevale on koht arvutiprogrammide ülevaadetele, mida on võimalik rakendada kunstiõpetuse tunnis; vaatamisväärsused ning foorum (vt. Tabel 12, lk. 36). Viimasena lisatud lehed abi ja kiire info sisaldavad endas kogutud materjalide ülevaadet ning juhendit esmakordsele kasutajale 55. Tabel 12. Valdkonnad veebilehel Nr Teema Sisu Kasutatavus Oskuste tase/ohud/sisu õigsuse kontrolli 1 Kunstiajalugu a. teooria, kus tood välja olulisema kunstivoolust, kunstnikust; b. pildikogu (kindlasti pildi nimi, autor, aasta) koos hinnanguga, mida selle pildi juures vaadata; c. ülesanne, milles tuleb üritada vastavat ajastust järgi joonistada (meeleolu), kopeerida või leida valik sama ajastu fotosid ja neid hinnata püüda; d. lisateooria, milles Keskmine kasutatavus ja teemade valik. Ei käi X ega Y grupil üle jõu. Nõuab kunstialaseid teadmisi, kuid oht on minna raamatu sisu kopeerimisse veebiversiooni. Kõige lihtsamini õpetatav peatükkide lisamisel. Peatükkide sisu õigsuse kontrollimisse peab olema kaasatud kunstiala ekspert. 55 Veebilehel www.birgy.tln.edu.ee/kunst 36
lahatakse teemat sügavikuti. Samas ei tohiks teema minna väga kuivaks; e. väike test, milles on võimalik lugejal oma teadmisi kontrollida või uusi asju juurde õppida; f. praktiline ülesanne, mis kinnistab teadmisi. 2 Kunstiõpetus ehk praktilised oskused, tehnikad ja materjalid a. vajadusel vanuseaste: algklass, põhikool, gümnaasium; b. valdkonna lühiülevaade ja sinu õppetüki kontekst selles; c. 1 pilt räägib enam kui 1000 sõna; d. töövahendite kirjeldused, hinnavahemikud ning töövahendite ostmisel, mida tuleb silmas pidada; e. töövahendite kasutamise kirjeldus (õiged töövõtted); Kõrge kasutatavus, kõige enam peatükke ning kõige enam vaadatud teema. Käelises tegevuses kergesti mõistetav valdkond. Samas peatükkide loomisel vajavad katsetajad abi. Materjalide ning tehnikate teemal juhendite loomine nõuab X grupilt enam teadmisi ning puuduks on töövahendite ning võtete pildistamise puudulikkus. Kontrollsüsteemi võiks olla kaasatud kunstialal tegutsev ekspert. f. sinu väljapakutud ülesande ning teema kirjeldus; g. tegevuste järjekord; h. lõpptulemus ja mida hindad; i. võimalusel pildid (teed ise ülesande läbi ja fotografeerid või otsid vajalikke foto või videonäiteid). 3 Arvutigraafika a. vajadusel Keskmine Teema on raskesti 37
vanuseaste: algklass, põhikool, gümnaasium; b. kasutatavate programmide lühiülevaade ja sinu õppetüki kontekst selles; c. sinu väljapakutud ülesande ning teema kirjeldus; kasutatavus, vähe teemasid ala on X ja Y grupile liiga uus ning keeruline. käsitletav, kuna IKT oskused mängivad siin suurt rolli. Uute programmidega tutvumine iseseisvalt võib käia üle jõu. Kontrollsüsteemi võiks olla kaasatud pedagoogikat ja IKT tundev ekspert. d. uute käskude ja nuppude informatsioon; e. tegevuste järjekord; f. lõpptulemus ja mida hindad; g. võimalusel pildid; h. lisainfo. 4 Programmide ülevaated a. programmi nimi; b. programmi autor, link; c. kellele see programm suunatud on; d. mida temaga teha saab; e. millised olid positiivsed elamused; f. millised miinused programmi kasutamisel ilmnesid; g. mida teised selle programmi kohta arvanud on. Keskmine kasutatavus, ülevaadete tegemine on algtasemel puuduvad vastavad analüüsimise kogemused. Samas annab kõige enam kaasa individuaalsele kui ka grupi arengule, kuna uute programmide ning sellealaste mõtete jagamine aitab kaasa enam uurimisele ja iseseisvale katsetamisele. Puudub eelnev kogemusprogrammide otsimisel ning katsetamiselt. Kõige enam aeganõudev teema. Oht on jääda teiste poolt mõistetamatuks, peatüki ülevaatamisse peab olema kaasatud IKT ekspert. 5 Vaatamis- a. siia saab paigutada Kuna avati Ei nõua erilisi 38
väärsused oma meeldejäävaid elamusi reisidelt läbi kunsti ka kultuuri; b. milliseid kohti tasub külastada ja pildigaleriisid nendest, mida külastatud on; lõppjärgus, siis kasutatavus on väga vähene. oskuseid peale kirjeldamisvõime. Oht hakata rääkima ainult iseenda kogemusest ning unustada kultuuriline aspekt. c. igal maal on oma kultuuripärand ja kunst. Huvitavad kohad, mida vaadata. Jagagem seda teadmist teistega. Kontrollsüsteemi ei pea olema kaasatud ekspert. 6 Foorum a. kunst vs. arvuti integratsiooniteemad; b. töövahendid nende kasutamine ja soovitused; c. programmid probleemid ja ettepanekud, leiud ; d. kunstiõpetus koolis rõõmud ja mured; e. ostan-müün-vahetan headest ideedest koostööpakkumisteni. Kuna avati lõppjärgus, siis kasutatavus on vähene. Samas on ta komuuni loovat ja kokkutoovat Ei nõua erilisi oskuseid kuna foorumisüsteem on katsetajatele juba tuttav. Ohtuks on mittekasutatavus ja kommuuni mittetekkimine. Kontrollsüsteemi ei pea olema kaasatud ekspert. 3.2.2. HALDUSSÜSTEEMI VALIMINE Peale struktuuri loomist tuli teha otsus: kas luua staatiline veebileht; kasutada olemasolevaid õpisüsteeme või mõnda sisuhaldustarkvara. Otsuseks sai kasutada Mambo sisuhaldustarkvara, kuna valitud tarkvara võimaldab meelitada kasutajaid infot lisama ilma suurema koolituseta, erinevate moodulite rohkus, Eestis hea ning areneva tugisüsteemi 56 olemasolu ning mugavused olemasoleva struktuuri ümberkorraldusel. Kasutajate lihtne liides ja struktuuri muutmise võimalus sai oluliseks nurgakiviks, kuna süsteemi kasutatavuse arenemisel on ette näha vajadusi sisu ümberkorralduseks. 56 veebilehel http://www.mosest.com 39
3.2.3. VEEBILEHE KASUTATAVUSE TESTIMINE Veebilehe testimise strateegia jagunes kaheks osaks. A-osas, mille kestvus oli kuus kuud, toimus süsteemi loomine ning kasutajagruppide X ja Y tegevus. B-osas, mille kestvuseks oli neli kuud, toimus kasutajagrupi Z vaatlused ning analüüs. Esimesena asusid süsteemi ning kasutusjuhendi mõistetavust testima X-grupp, sest vestlustest X-grupiga saab kõige paremini ning kvaliteetsema tagaside süsteemis ning kasutajajuhendis leiduvate vigade kohta. Peale esimesi uuendusi sai võimaluse süsteemiga tutvuda ekspertgrupp Y. A-osas toimus grupi Z ettevalmistus süsteemi kasutamiseks ning taustauuring kui ka süsteemi täiustamine. A-osa annab vastused süsteemi loogilisuse kui ka kasutatavuse lihtsuse ning arusaadavuse kohta, kui ka kasutusagedus annab hinnangu süsteemi varjatud tegeliku vajalikkuse kohta (vt. Tabel 13, lk. 65). B-osas pöörasin tähelepanu Z-grupi tegevusele ning arengule. Veebilehe kasutuse tulemused annavad hinnangu: kas IKT kasutamine ainetunnis on õpilastele sobiv; kas õpilastel on piisavalt oskuseid hakkama saamiseks; kas IKT kasutamine on õpilaste oskustes ning mõttemaailmas midagi muutnud paremuse poole (vt. Tabel 14, lk. 65). Uurides lähemalt 16 õpilase arvamust veebilehe kasutamisest sain hinnangu veebilehe ülesehitusest ning navigeerimisvõimalustest, ideid erinevateks värvilahendusteks ning uuteks arengusuundadeks, mille kohta õpilased sooviksid lisateadmisi saada kunstialasest õpiportaalist (vt. Tabel 15, lk. 66). Tulemused üllatasid meeldivalt, kuna veebilehe hindamisega tegelesid aktiivselt ka kunsti vastu mitte nii huvi tundvad õpilased. 3.3. VEEBILEHE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE EHK EVALVATSIOON Veebilehe tulemus likkust saab hinnata kahe sihtrühma kasutatavuse järgi. X- ja Y-grupp annavad meile teada, kas õpetajad hakkavad seda süsteemi kasutama ning millistel põhjustel nad seda teevad või ei tee. Tagasis ide ankeetide tulemusel X-grupp näeb motivatsiooni veebilehe kasutamisel, kui viimast uuendatakse piisavalt sagedasti ja seal käib palju sama ala inimesi. Y-grupile on oluline materjalide kvaliteetsus ning otsene 40
kasutegur õppeaines. 5/6 ankeedile vastanutest soovib, et selline süsteem oleks pigem avatud kui suletud (vt. Tekst 3, lk. 77). Õpilaste (Z grupp) vastused annavad meile hinnagu arvuti kasutusele enne ja peale IKT kasutuselevõttu ainetundides (vt. Graafikud 6-9, lk. 71-74). Tulemustest selgub, et suhtumine kaasaegsetesse töövahenditesse ainetunnis on 90%-l positiivne ja ainult 3%-l negatiivne. Õpetaja peaks tegema IKT kasutamisest ainetunnis järeldused: kas õpikvaliteet on kasvanud; kas saad õpilasd saavad õpetajalt piisavalt abi; mis on muutunud seoses kunsti õppimisega IKT-abiga; kas õpilased saavad uute süsteemide kasutamisega hakkama. Evalvatsiooni saab jälgida läbi veebilehe statistika. Statistilised andmed esimese 6 kuu jooksul näitavad (peatükkide loomise etapp), et grupp X ja Y külastamise sagedus on 72 korda inimese kohta. X-grupp esitas veebilehele 46 ja grupp Y 12 ning magistritöö tegija samuti 46 peatükki, mis välja arvutatult teeb iga 14 vaatluse kohta ühe peatüki (vt. Tekst 4, lk. 79). Tulemused, õpilaste vaatlustest, on esialgu tunnikesksed ning ülevaatlikud (testiti 3 klassi õpilasi, kokku 6 tunnis), kuna õpilasi kaasati hindamisprotsessi veebilehe kasutatavuse (struktuur ja info arusaadavus), värvivaliku soovitamise osas. Iga süsteemi juurutamine õppeprotsessi on seotud järjepidevuse ja otsese vajadusega, mida jälgib ja tekitab õpetaja. Õpilaste kodutööna tehtud tagasiside on toodud ära peatükis 3.2.3 lk. 40. Tänu meie praegusele koolisüsteemile, mis ei toeta alati õpilaste aktiivsust ning iseseisvat arengut ning leiutamist, ei ole paaritunnisest veebilehe kasutamisest saadud kasutegur märgatava suurusega, kuid ta ei ole ka olematu. Esimene samm on tehtud, nüüd tuleb vaid julgemalt astuma hakata. 41
4. ÕPIKESKKONNA PROTOTÜÜBI EHITAMINE Õpikeskkond on loodud läbi Mambo sisaldussüsteemi erinevate moodulite ning asub aadressil www.birgy.tln.edu.ee/kunst. Olenevalt kasutajatele antud õigusest saavad osad materjali lisada, teised muuta ning kolmandad ümber struktureerida ning kõik veebilehel viibijad saavad loodud peatükke lugeda. Graafilises liideses on võimalik valida mitmete kujundustoorikute vahel. Esialgu teeb kujundusalase toorikuvaliku veebihooldaja. Tulevikus saab aga iga kasutaja valida endale ise oma kujunduse ning olenevalt aastaajast ning pühadest on võimalik samamoodi veebileht oma meeleolu järgi sättida. 4.1. SISUHALDUSE JA VAHENDITE KASUTAMINE Mambo on loodud GPL 57 baasil. Veebiportaalis on kasutatud seega tasuta tarkvara ning ta on vabalt arendatav. Mambo sisuhaldus koosneb standardpaketist ning sinna hiljem lisatavatest moodulitest. Algselt on kaasas 19 moodulit, mis katavad üldisema veebilehe kasutusvaldkonna saab aga luua foorumi, pildigalerii, külalisteraamatu ning palju muud. Veebilehe hooldamisele on seotud tingimused serverile, mis vastavad üldistele levinud tingimustele ja seetõttu on seda sisuhaldust võimalik enamikesse serverites kasutada (Mis on Mambo, 2004). 4.1.1. SÜSTEEMI ÜLESEHITAMINE Mambo portaali administreerimine toimub läbi moodulite. Graafilises administreerimisliideses saab uudisteks nimetatud osas luua järgmise ülesehitusega sisulehti: sektsioon kategooria - ühik (vt. Joonis 1, lk. 43). 57 GNU General Publik Licence, veebilehel http://www.gnu.org/copyleft/gpl.html 42
Joonis 1. Veebilehe struktuur Avaldatud sektsioonid ning kategooriad muutuvad kergesti kättesaadavaks alles siis kui veebilehe hooldaja lisab nad näiteks pea- või kasutaja menüüsse. Kui ülemisel tasandil puudub avalikustamine, siis alumisi tasandeid ei saa vaatajale nähtavaks teha. Teisi mooduleid saab kuvada ning mitte kuvada erinevates asukohtades: vasakul, paremal, all jne. Kui soovitakse lisada Mambosse uue mooduli, siis tuleb ta eelnevalt installeerida (vt. Pilt 1, lk. 83). Mambo kasutajaskond jaguneb kaheks. A-kasutajad pääsevad veebilehele ligi läbi graafilise kasutajaliidese ja neid nimetatakse avalik kasutaja (public), toimetaja (editor) ja avaldaja või kirjastaja (publisher). B-kasutajad omavad enam õigusi ja neil on võimalus kasutada selleks administreerimisliidest ning neid nimetatakse ülevaataja (manager), haldur (admin) ja peahaldur (superadmin) (Access control, 2005). Kunstiõpetuse õpikeskkonnas on praeguseni kasutaud nelja tüüpi õigustega kasutajaid: avalik kasutaja, toimetaja, avaldaja ning peahaldur (vt. Pilt 2, lk. 84). Seda seetõttu, et süsteem on veel noor ja vähe kasutud. Tulevikus kui kasutajaskond laieneb, siis on mõttekas jagada, halduri ning ülevaataja, kohustusi süsteemi arendusgrupile. 43
4.1.2. SÜSTEEMI ÜLEVALHOIDMINE Õpikeskkonna tüüpilisemad halduri kohustused on luua uusi kasutajaid ning leida uusi võimalusi ja uusi lahendusi vajalike moodulite näo. Toimetaja ja avaldaja õigused erinevad sellepoolest, et toimetaja saab süsteemi ainult materjali lisada ning need lähevad ülevaatamiseks avaldajatele, kes kontrollivad sisu korrektsust, muudavad kui ka täiendavad vajadusel sõnastust ja viidatud linke. Praeguses süsteemis on kasutatud jagunemist kunstiõpetuse oskuste ja teadmiste alusel. Toimetajad on kõik TLÜ tudengid ning avaldajad kogemustega kunstiõpetajad. Sellega on püütud vältida olukorda, kus veebilehele satuvad ebakvaliteetsed materjalid ning kontrollimata andmed (vt. Graafik 10, lk. 74). 4.1.3. KASUTAJALIIDES Iga süsteemi kasutamise populaarsus sõltub tema lihtsuses. Toimetajad ja avaldajad teevad tööd graafilises kasutajaliideses, mis on üles ehitatud peatükkide lisamisega. Peatüki loomine toimub veebieditoris, mille standard on WYSIWYG, ja on sarnane tekstitöötlusprogrammiga (vt. Pilt 3, lk. 85). Samamoodi saab sisse loginud kasutaja sisestada oma mõtteid ja ideid foorumis, mis on Mambo üks lisamoodulitest. 4.1.4. ÜLDINE HALDAMINE Veebilehe hooldajale on oluline saada infot tema süsteemi kasutatavuse kohta. Selleks on Mambos sisse ehitatud statistikamootori osa, millest leiab mitmekülgset informatsiooni nagu millist brauserit kasutavad veebilehe külastajad? (vt. Pilt 4, lk. 85). Veebilehe standardpaketis ning internetis on võimalik valida väga mitmekülgsete kujundusvõimluste vahel, siis teistest erineda tahtjad peavad oma mure lahendama ühel kahest viisist: esimene võimalus on tutvuda Eesti Mambokommuuni veebilehel asuva disaini generaatoriga, mis võimaldab luua täiesti omanäolise stiililahendusega veebileht; teine võimalus muuta olemasoleva malli PHP 58 -faile ning olemasolevaid pilte. 58 üldlevinud skriptimise keel, mis on sobilik veebilehtede loomiseks 44
Kasutajatega on võimalik veebisüsteemis suhelda läb i masspostituse. Kasutajate arvamuse teadasaamiseks saab kasutada küsimustike 59 võimalusi ning tähelepanu köitmiseks kuvada välkuudiseid 60. Sisse on ehitatud RSS 61 tugi, mis võimaldab veebilehtedel üksteisega uudistepealkirju ning lugusid vahetada. Samamoodi on võimalik tõmmata uudistepealkirjad oma arvutisse 62 ning alles siis lehte sirvida kui lugu meile meeldib. Uued kasutajad saavad tutvuda veebilehel süsteemi kasutusjuhendi ning õppevideotega, mida vaadates saavad nad teha kohe otsuse, kas neile pakutu sobib, või on see nende jaoks keeluline. Tulemused süsteemi kasutamisel tõestavad siiski vastupidist (vt. Tekst 3, lk. 77). Samuti saab Kunstiõpetuse õpikeskkonnaga tutvuda (failid ja ekraanipildid) ning vajadusel ka taastada lisasse paigutatud CD-lt (vt. CD, 1-3). 4.1.5. MAMBO VERSIOONIDE UUENDUSED Praegu kasutatakse õpikeskkonna mootorina stabiilset Mambo versiooni 4.5.-1.0-9, mille eeliseks on kergesti omandatava administreerimisliides ja vigadekindlus. Viimane avalikustatud versioon on 4.5.2., kus uuendusena saab määrata igale lehele oma kujunduse. Samuti on muudetud administreerimisliideses lühivalikutega mitmed asjad lihtsamalt kättesaadavamaks, kuid algaja kohta on seda infot esimesel lehel natuke liiga palju. Mugavuseks on aga jällegi see, et menüüdes on eraldatud administreerimist ning kasutajaid puudutavad moodulid (Mambo 4.0. 5.0. Roadmap, 2005). 4.2. KUNSTIÕPETUSE ÕPIKESKKONNA KRIITIKA HEADE IKT OSKUSTEGA KASUTAJATE POOLT Õpikeskkonda hinnati esimeses kasutatavuse testimise faasis kolme brauseriga: IE 6 63, Opera 64 ja Firefox 65. Veebilehe kujunduse juures oli probleeme vaadatavusega (erinevad 59 inglise k. poll 60 inglise k. newsflash 61 inglise k. Really Simple Syndication veebiviide http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 62 veebilehel http://kika.trip.ee/rss/kkk 63 veebisirvija http://www.microsoft.com/windows/ie/default.mspx 64 veebisirvija http://www.opera.com 65 veebisirvija http://www.mozilla.org 45
sirvijad näitasid veebilehte erinevalt), mis näitas kätte vead CSS 66 - ja HTML-koodis. IE ja muude brauseritega vaadates ilmnesid pisivead teksti suuruse muutumises ning mittemuutumises, linkide asukohas (vt. Pildid 5-7, lk. 86-88), mille põhjuseks oli jällegi CSS, kus kirja suurus oli vahel määratud % või siis pikselitega. Soovitusi anti menüülinkide suuruse ja rasvasuse osas kui ka ülemiste ning alumiste veeriste muutmiseks. Samuti heideti ette veebilehe optimiseerimist 800*600 750px, mis uute ja suurte monitoridega teeb veebilehe väga väikeseks ning selline optimeerimine ei pidavat olema innovaatiline ka W3C-standardite loojate 67 järgi. Süsteemi ja mugavuse kriteeriumitest anti positiivne hinnang veebilehe loogilises ülesehituses. Samas aga otsingumootor ei töötanud nagu vaja. Põhjuseks oli kasutajate vähene instrueerimine metaandmete vahelehe kasutamisel, kui loodi peatükke. Otsingumootor, mis kasutab Google 68 mootorit, töötab aga just metaandmete põhjal. See tekitas kohe vajaduse täiustada kasutusjuhendit. Foorumi tarkvara SimpelBoard sai samuti kasutatavuselt hea hinnangu lihtne ja arusaadav (vt. Tekst 5, lk. 80). Praeguseks on ilmsed iluvead kõrvaldatud. Süsteem ootab samuti üleviimist 4.5.2. versioonile ning uuenduste teostamist, millest on juttu järgmises peatükis. 4.3. TULEVIK Iga veebilehte luuakse ideega, et seda hakatakse kasutama. Kuna kunstiõpetuse õpikeskkonda on kogutud kokku üle 100 peatüki, siis alguse kohta on see piisav, et tekiks ja säiliks esialgne kasutajaskond. Veebilehe testimise tulemused on olnud juba vähese ajaga positiivsed, mis näitab, et ollakse õigel teel. Veebilehe esialgne süsteem lähiaastatel jääb kolme astmeliseks: algaja tase - süsteemi vaatleja (infot otsiv õpetaja/õpilane); kesktase süsteemi peatükkide lisaja ning avalikustaja (tudengid/õpetajad): 66 stiililehed e.inglise k. Cascading Style Sheets 67 veebilehel http://www.w3.org 68 veebilehel www.google.com 46
kõrgtase süsteemi hooldajad, eksperdid (pädevad IKT-alal, kunstiõpetuses ning pedagoogikas). Tegevusplaan selleks näeb ette koostööd Kunstihariduse Ühinguga, kellega käivad läbirääkimised ressursside ning innovatiivsete inimeste oskuste ja aja jagamises (Mäemat, 2005). Lahendused ning uuenduste eesmärgid: olemasolevate kommuunide sidumine aitab kaasa uute õppematerjalide loojate leid misel/koolitamisel; olemasolevate veebilehtede sidumine toob ja kinnistab veebilehele enam kasutajaid ning kaasarääkijaid; kunstiõpetuse abiveebi lisanduvad uued valdkonnad: o infonurk kursuste, loengute ning konkursside kohta; o info koostöövõimaluste kohta nii Eesti kui ka rahvusvahelistel tasandil; uute peatükkide, testide loomine läbi konkreetsete ainetundide (fotod, videod); peatükkide kontrollmehhanismi käivitamine täies mahus (avaldatakse ainult kvaliteetsed materjalid); kujundustoorikute valik igale maitsele võimaldab kohandada veebileht hetkemeeleolule; olemasolevate materjalide ülevaatamine ning metoodiliselt täiustamine; Creative Commons 69 litsentsi õiguste lisamine laseb õpetajatel üksteisega materjale paindlikumalt jagada (Põldoja, 2005); Mitmekeelne info veebilehel aitab kaasa rahvusvahelistes projektides osalemisele ning kontaktide loomisele; Eestis elavate laste joonistuste ning piltide galerii aitab kaasa nii laste nüüdiskunsti tutvustamisele Eesti kui ka välismaal. 69 Veebilehel www.creativecommons.org 47
5. PROTOTÜÜBI KASUTAMINE Otsene veebilehe kasutusvaldkond on senini olnud TLÜ tudengite loeng Arvuti kunstididaktika. Teine sihtgrupp on tegevkunstiõpetajad ning õpilased. Prototüüp sisaldab endas tunnikonspekte, programmide ülevaateid, mis innutavad kasutajaid ise uurima ja katsetama. Foorum lisab võimaluse üksteisega probleeme arutada. Toimima hakkab õpikeskkond aga alles läbi aktiivõppe. 5.1. METOODIKA Kunstiõpetuses arvutiklassis on võimalik kasutada erinevaid metoodikaid ning siduda neid olemasolevate aktiivõppe meetoditega nagu diskussioon ja rühmatöö. Arvutikasutus vastavas õppeprotsessis on lisavõimaluseks kuid kindlasti mitte eesmärgiks. Grupitöö meetod iga inimene grupis õpib juurde või täiustab erinevaid oskuseid. Grupi liider juhib tööd, spetsialistid tegutsevad programmi ja tehnikaga, esinejad viimistlevad esinemisoskuseid, stsenaristid kirjutavad valmis materjali ning kujundajad/illustraatorid valivad fotod ning joonised. Õpitakse enda ja teiste tööde analüüsimist, materjali kokkuvõtmist ning esitamist ning teiste esitus te kuulamist. Klassi meetod klassis õpivad kõik käsitsema kõiki vahendeid ja materjale. Valitakse välja parimad oma alal ja sooritatakse videoülesvõte ning hiljem töötlus. Kes ei ole olnud nii edukad saavad osaleda publikuna klipis kui läbi viia analüüs peale klipi valmimist. Õpitakse läbi vaatluse ja hilisema diskussiooni. Iseseisev meetod iga õpilane on oma projekti juht. Õpetaja tutvustab materjale ja jagab igale õpilasele ülesande. Õpilane leiab endale aja luua stsenaarium, filmimiseks ja töötluseks. Parimad tööd esitatakse kõigile. Õpitakse iseseisvalt teadmisi omandama, oma tegevust analüüsima, tegema kokkuleppeid teistega. Õpetaja meetod 1 õpetaja esineb. Tema tööd võtab üles väljastpoolt kohale kutsutud inimene. Hilisemalt lõigatakse klipp kokku ja esitatakse õpilastele aruteluks. Õpitakse läbi väitluse, mida õpetaja esitatud klipp peaks esile kutsuma. Õpetaja meetod 2 õpetaja juhib klassisisest projekti. Õpilased osalevad nii filmimises 48
kui ka kõiges muus kuid õpetaja on keskne tegelane. Küsimuste esitamise meetod võimaldab õpilastel teada saada, miks üks või teine asi just nii toimib. Probleemülesande lahendamine toimub läbi erinevate ülesannete ning lahendusteede väljatöötamisega. Osaline meetod erinevate klassidega erinevad klassid osalevad erinevates klipi valmimise osades. Üks koostab stsenaariumi, teised esinevad, kolmandad filmivad jne. Tulemusel toimub suur konverents, kus iga klass saab rääkida oma arengust ja vaadatakse lõpptulemust ja leitakse sealt uusi väljakutseid. Sobivad kõ ik aktiivõppe meetodid (Grupitöö tulemus, 2004). 5.2. PROTOTÜÜBI PEATÜKKI KASUTAMINE AINETUNNIS Kunstiõpetuse abiportaalis on loodud 4 tüüpi info lisamise võimalust: õppetükk, programmi ülevaade, foorum ning veebipäevik (vt. Pildid 8-11, lk. 89-91). Millist infot ühe või teise teema alla lisada ning soovitused on välja toodud peatükis 3.2.1. lk. 36. Peatüki kasutamine õppetunnis oleneb õpetajast ning tema valitud metoodikast. Loov õpetaja suudab hallata klassis toimuvat ning suudab anda õpilastele iseseisvaid ülesandeid ja seada eesmärke, mis on sobivad just sellele õpilasele. Esialgu sobivad prototüübis kokku kogutud peatükid ideematerjaliks kunstiõpetajatele, mida üldse teha on võimalik. Tulevikus aga tuleb pöörata enam tähelepanu peatükis 4.3. lk. 46 välja toodud eesmärkide saavutamisele. Kuna veebilehel olemasolev materjal on siiski lisamaterjal tunnis õpitavale, ei tohiks tekkida ühelgi õpetajale väärarusaama, et veebileht teeb tema eest töö ära, küll aga võib veebileht ja peatükid tema elu lihtsustada ning aega kokku hoida materjalide otsimise ning ideede kogumise osas, mis on alati olnud kunstiõpetuse õpikeskkonna loomise eesmärk. 49
KOKKUVÕTE Arvutikoolitust läbinud õpetajate hulk on viimasel aastatel kasvanud üle poole linnakoolis töötavatest õpetajatest on läbinud 100% ja maakoolis 85% arvuti algkoolituse ning täiendkoolitustel osalemise on 58%. Samuti saadakse kogemusi kolleegide tunde vaadates või abil tunde läbi viies (Tiiger Luubis, 2004). Õpiprogrammide loomist süstematiseeritult on Eestis loodud alates 1997. aastast tänu Tiigrihüpe programmile. Kunstiõpetuse õppematerjale on võrreldes loodusainete ning keeltega vähe seda nii CD-l, veebilehtede näol kui ka töölehtede poolest, mida õpetajad ise on teistega jaganud. Samuti on arvutikasutus ainetundides on populaarsem reaal- ning loodusainetes. Kuidas kool võtab omaks kaasaegsete töövahendite kasutamise omaks sõltub aktiivsetest õpetajatest ning kooli juhtkonna otsustest. Kui otsus on jaatav, siis hakkavad kooli õppetöö korralduses toimuma mitmed muutused nagu õppetöö diferentseerumine nii sisulises kui ajalises mõttes, millest on juttu 2. peatükis lk. 21. Eestis kasvab arvutite kasutamine ainetunnis, kuigi materiaalne pool võiks olla alati parem. Igasuguste uute vahendite ja meetodite kasutuselevõtt vajab kindlat ja selget strateegiat. Kui strateegia on hägune ning ei ole järjepidev, siis tagasilöögid ning arusaamatused nurjavad head ideed ja plaanid. Arvutikasutus annab õpilastele eelised paremaks mõistmiseks, oskused analüüsida, lubab tegeleda mitmete ülesannetega samaaegselt ning võimaluse ise otsustada ning arengut paremini mõjutada. Õpetaja töö muutub pigem juhendamiseks ja abistamiseks. Õpetajad, kes on asunud oma töös arvutit kasutama, leiavad, et pigem on see nende tööd vähendanud ja mitmekesistanud, kuid koolitusi ja teadmisi võib ikkagi veel vahel vajaka jääda. Kunstiõpetuses aitab arvuti kasvatada loovust, tutvuda erinevate kunstnike töödega ning kultuuridega. Peale selle on tehtud töid ning mõtteid võimalik vahendada läbi veebilehtede ja jututubade ka teiste huvilistega - võimalus esitada oma töid ning neid analüüsida ja saada sellele ka vastukaja, mis on arendav igale õpilasele. Tavaline kunstitund on tihtipeale liiga käelise tegevuse arendamise keskne. Teisalt liialt arvutite kasutust kunstitunnis ei saa samuti soovitada, kuna sellega võib kaduda huvi kunstitunnilt 50
pigem ainult arvutialase tegevuse vastu. Õpilaste vaatenurk arvutikasutusele kunstitunnis on pigem positiivne ning see kasvab, mida enam ja oskuslikumalt õpetaja seob seda oma aines kasutatavate aktiivõppe meetoditega rühmatöö, diskussioon jne. mis õpatavad last ise otsima ning lahendusi nuputama. Arvuti ja internet võimaldavad õpilasel ise otsida vajalikku infot oma probleemi lahendamiseks, õpetaja abi kasutatakse kvaliteetsete ja ebakvaliteetsete materjalide äratundmisel ning uute uurimisülesannete valimisel. Kaks tuntuimat kunstiõpetuse õpisüsteemi veebis on Indrek Kuuse loodud Väike kunstiajalugu ja Sally Stuudio Kunstikeskus. Eestis võrreldes välismaaga, kasutatakse arvutit ainetunnis ning teadusealaseid veebilehti vähem, seda pärsivad tehniliste võimaluste nappus kui ka vajalike eestikeelsete veebilehtede vähesus. Eestis on võimalik õpetajatel omaalgatuslikult luua õpikeskkondi mitmeti: kujundada ise veebileht HTML-keeles, kasutada sisuhalduseid või suuremate õpisüsteemide vahendeid (VIKO, IVA, WebCT). Erinevad süsteemid sobivad erinevate eesmärkidega ning igaüks peaks leidma endale sobivaima lahenduse. Endaloodud veebi eeliseks on võimalus kasutada just vastava õppeaine juures vajalikke mooduleid video, heli, reaalajas suhtlemine jne. Süsteem peaks olema kasutajale piisavalt lihtne, et selle õppimine ei võtaks kaua aega. Kui süsteemi kasutama õppimine ning materjalide lisamine on liiga keeruline, siis paratamatult ei teki õpisüsteemi juurde toetavat kommuuni. Kunstiõpetuse aines õpikeskkonna loomine on lahenduseks nii koolides tegutsevatele aineõpetajatele kui ka ülikoolis alles õppivatele tudengitele. Soovitakse veebilehte, kus on võimalik materjale üksteisega jagada, omavahel suhelda ning mõtteid vahetada, pakkuda lisalugemist ning uurimist õpilastele ning, et süsteem oleks avatud kõigile. Ühel nõul ollakse ka oma IKT-alaste oskuste kesise taseme tunnistamises, väljaõppe vähesuses kui ka koolides ole va tehnikapargi kättesaamatuses või halva olukorraga. Siiski vaadatakse tulevikku poole heameelega, sest mitmed õpetajad näitavad teed oma julgusega tegutseda IKT vallas ning kutsuvad ka teisi osalema enda loodud projektides ning ka koolituste arv kunstiõpetajale IKT-vallas on kasvamas. Õpikeskkonna loomise strateegia kunstiõpetuses (siinses magistritöös) sisaldab endas vajaliku sisuhalduse valimist, kasutajate vaatlusi kui ka süsteemi uuendamist olenevalt 51
vaatluste tulemustest. Veebilehe süsteem jaguneb peatükkideks ja foorumiks. Peatükke on võimalik luua kunstiajaloo, kunstiõpetuse, arvutigraafika, programmide ülevaadete ning vaatamisväärsuste kategooriates. Õpikeskkonna prototüübi ülevalhoidmiseks on loodud 4 liiki kasutajaid (vaatleja, lisaja, muutja, hooldaja), mis tagasid esialgu piisava järjepidevuse materjalide esitamisel testperioodil kui ka kontrolli õppematerjalide sisu kvaliteedi osas. Veebilehe prototüübi kasutamisel saadud tulemused on positiivsed ning annavad kindluse, et tegeletakse õige asjaga. Kasvas õpikvaliteet, õpetajad said enam abi kui ka iseseisvalt tegutsedes, probleeme süsteemi kasutamisega ei tekkinud. Samamoodi oli veebilehele peatükkide loomine enamasti arusaadav ning õpitav kõigile süsteemi kasutajatele olenemata nende IKT-alastest oskuse tasemest. Tulevikku jääb prototüübi sidumine Kunstihariduse Ühingu veebilehega, sisuhalduse uuendamine, uued kujundustoorikud, vajalike infonurkade loomine, kasutajate koolitused ning erinevate moodulite katsetamine nagu videoülekanded jms. Nii õpilaste kui ka õpetajate meelest peaks tulevikus veebilehele lisanduma infonurk näituste ning konkursside jaoks, millest on juttu 4.3. peatükis lk. 46. 52
KASUTATUD KIRJANDUS 21. Sajandi hariduse memo http://www.hm.ee/uus/hm/client/download.php?id=1318 (loetud 14.02.05) Access control http://help.mamboserver.com/index.php?option=com_content&task=view&id=25&itemi d=60 (loetud 15.03.05) Adams, S., Powel, M. J. (1995). Building an Understanding of Constructivism. Classroom Compass 1, Nr. 3 Angeli C. (2004). Transforming a teacher education method course through technology: e? ects on preservice teacher s technology competency. Computers &Education (artikkel ilmumisel) Aviram A. (2000). From Computers in the Classroom to mindful radical adaptation by education systems to the emerging cyber culture. Journal of Educational Change 1, 331-52 Brinck T., Gergle D., Wood S.D. (2002). Usability for the Web: Designing Web Sites that Work. US: Morgan Kaufmann Publishers. ISBN L-55860-656-0 Brooks D., Nolan D., Gallagher S. (2003). Automated Testing Journal of Science. Education and Technology 12, Nr. 2 Buehl D. (2001). Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. US: International Reading Association. ISBN 9985-9278-9-3 Buersk J., Malmstrom T., Peppers E. (2003). Learning environments and learning styles. Learning Enviroments Research 6, 137-155 Campo M. jt. (2005). Computer, please, tell me what I have to do... : an approach to agent-aided application composition. The Journal of Systems and Software nr. 74, 55-64 Crippen K, (2003). Rethinking Course Assessment: Creating Accountability With Web- Based Tools. Journal of Science Education and Technology 12, Nr. 4 53
Florea A. (1999). An Agent-based Collaborative Learning System The 7th International Conference on. Computers in Education 4-7, 161-164. Greec, C. (1997). Copy-cat crimes. In Rasmussen. Censorship. CA: Salem Press. http://www.criminology.fsu.edu/crimtheory/learning.htm (loetud 22.02.05) Grupitöö tulemus IFMM02 Viilup, P. loengus, 3.10.04 (Autori märkmed) Harper K. jt. (2004). Distance learning, virtual classrooms, and teaching pedagogy in the Internet environment. Technology in Society (artikkel ilmumisel) Hering J. Increase Your Results With Creative Pretesting http://www.clickz.com/experts/media/agency_strat/article.php/3389131 (loetud 28.02.05) Hyun E. (2005). A study of 5-to 6-year-old children peer dynamics and dialectical learning in a computer-based technology-rich classroom environment. Computers &Education 44, 69 91 Jedeskog G., Nissen J. (2004). ICT in the Classroom: Is Doing More Important than Knowing? Education and Information Technologies 9:1, 37 45 Kabassi K., Virvou M. (2004). Personalised adult e-training on computer use based on multiple attribute decision making. Interacting with Computers 16, 115 132 Klaas E. Tulise vaidluse asemel loid arutlus http://www.vooremaa.ee/?category_id=4&article_id=3508&issue=173 (loetud 27.02.05) Knezek G., Christensen R. (2002). Impact of New Information Technologies on Teachers and Students. Education and Information Technologies 7:4, 369 376 Kunstikeskuse arutelu http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_mang2.html (loetud 27.02.05) Kunstiõpetuse 10 käsku http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_10kasku.htm (loetud 27.02.05) Mambo 4.5-5.0 Roadmap http://mamboserver.com/menu/mambo_4.5_and_5.0_roadmap/ (loetud 7.03.05) Metoodiliste õppematerjalide konkurss "Virtuaalne õppetund", Tiigrihüppe SA-Microsoft koostööprojekt http://www.koolielu.ee/pages.php/011007,12638 (loetud 3.02.05) 54
Mis on mambo sisuhaldussüsteem? http://www.mosest.com/index.php?option=com_content&task=category§ionid=7&id =80&Itemid=100 (loetud 24.03.04) Mäemat, J. Kunstiõpetuse abisüsteemi sidumine Kunstihariduse Ühingu veebilehega. Birgy Lorenz 12.03.05 Eesti Vabariik (Autori intervjuu) Nachimias R. jt. (2004). Factors Involved in the Implementation of Pedagogical Innovations Using Technology. Education and Information Technologies 9:3, 291 308 Pahl C. (2003). Managing evolution and change in web-based teaching and learning environments. Computers &Education 40, 99 114 Pelgulinna Gümnaasiumi arengukava 2005-2007 http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/failid/arengukava_17_12.doc (loetud 16.02.05) Phare ISE kronoloogia 1997 http://www.ise.ee/kronoloogia/1997/index.html (loetud 16.11.04) PhpNuke portaalist viidatud Äripäeva artikkel, http://www.phpnuke.ee/modules.php?name=news&file=article&sid=271 (loetud 28.02.05) Põldoja, H. (2005) Creative Commons: jagatud tarkus. Õpetajate Leht 15 http://www.opleht.ee/arhiiv/2005/15.04.05/tekstid/peamearu/1.html (loetud 30.04.05) Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 25.01.02 määrus 56 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787 (loetud 13.01.05) Rafaeli S. jt. (2004). QSIA a Web-based environment for learning, assessing and knowledge sharing in communities. Computers &Education 43, 273 289 Siim, E. Kas hea haridus on hea haridus? http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/arhiiv/apr19/artikkel5.html (loetud 1.04.05) Soon, K. CD-l Tiigrihüppe tarkvara saabumine Pelgulinna Gümnaasiumisse. Birgy Lorenz 9.02.2005 Eesti Vabariik (Autori intervjuu) Stefansson G. (2004). The tutor-web: An educational system for classroom presentation, evaluation and self-study. Computers &Education 43, 315 343 55
Strijbos J.W., Martens R.L., Jochems (2004). W.M.G. Designing for interaction: Six steps to design computer-supported group-based learning. Computers&Education 42, 403-424 Tallinna munitsipaalkoolide infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2002-2006 20.06.02 määrus 44 http://www.haridus.ee/uploads/files/tallinna_munitsipaalkoolide_infotehnoloogilise_kesk konna_arengukava_2002 2006.rtf (loetud 15.01.04) Tiiger Luubis 2004 - uurimus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast Eesti koolides http://www.tiigrihype.ee/publikatsioonid/tiiger_luubis_2004/index.html (loetud 26.02.05) Tiigrihüpe Pluss, IKT Eesti koolis 2001-2005 arengukava http://www.tiigrihype.ee/tiiger_pluss/strateegia.html (loetud 25.12.04) Tiigrihüppe SA ajalugu 1996 http://www.tiigrihype.ee/tiiger_programm/ajalugu.php, (loetud 20.10.04) Valk A. Ruul K., Laanpere M. (2002). E-ülikool täna ja tulevikus, AjaA Online 6 http://deepthought.ttu.ee/aa/modules.php?name=news&file=article&sid=245 (loetud 17.01.05) Valminud õpitarkvasa Tiigrihüppe SA 2004-2005 http://www.tiigrihype.ee/projekt/valmis_opi.php (loetud 12.02.05) Veebieditori võimalused http://www.3w.ee/index.php?option=content&task=view&id=11&itemid=36 (loetud 21.03.05) Weigold M., Treise D. (1997). Attracting teen surfers to science Web sites. Public Understand. Sci. 13, 229 248 Zope, What is Zope? http://www.zope.org/whatiszope (loetud 28.02.05) Õppekava arendus, Kunstide valdkonna seletuskiri http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=41431/kunstid_seletus kiri.pdf (loetud 23.01.05) Yahoo Groups, What is Yahoo http://help.yahoo.com/help/us/groups/groups-01.html (loetud 28.02.05) 56
LISADE LOETELU Joonis 1. Mambo sisuhalduse uudiste sektsiooni ülesehitus (tekstis) Tabelid lk. 60-66 1. Osalejate arv Pelgulinna Gümnaasiumis täiendkoolitustel erinevates koolitusliikides 2003. ja 2004. aastal 2. Pelgulinna Gümnaasiumi koolisiseste IKT koolitustest osavõtjate arvud ja koolitusliigid 3. Millistest tundides Pelgulinna Gümnaasiumis kasutatakse arvutit 4. Intervjuu 5 õpilasega 8.-11. klassist kunstiõpetusest 2005 märts 5. Võrdlustabel - Tiigrihüppe valminud õpitarkvara koolidele alates 2004 aastast 6. Võrdlustabel Pelgulinna Gümnaasiumis leiduvatest elektroonilisest õpitarkvarast 7. Õppematerjalide ühikud Koolielu.ee 8. Õpisüsteemid Eestis (tekstis) 9. Erinevaid Eesti e-projekte, millest õppida õpisüsteemi loomisel 10. Sisuhaldussüsteemide võrdlus (tekstis) 11. Veebilehe kasutajate kasutajatsenaariumid (tekstis) 12. Veebilehe struktuuri jagunemine erinevateks valdkondadeks (tekstis) 13. 6 kuu graafik õpisüsteemi arendamises X ja Y grupp 14. 4 kuu graafik Z grupi testimises 15. 16 õpilase hinnang kunstiõpetaja abiportaali kasutamisest Graafikud lk. 67-74 1. Kunstitunnis arvutiklassis eelistan 2003/2005 võrdlus 2. Kunstitöö ühe sooritamine arvutis on 2003/2005 võrdlus 57
3. Mis juhtuks siis kui kõik tunnis toimuksid arvutiklassis? 2003/2005 4. Õpetajate töö- ja arvutikogemus Pelgulinna Gümnaasiumis 2005 5. Milleks kasutad (õpetajad) arvutit oma töös (Pelgulinna Gümnaasium) 2005 6. Kas arvutikasutust toimub sinu meelest kunstitunnis liiga palju 2005 7. Kas viimastel aastatel on läinud tänu IKT kasutuselevõtuga ainetunnid igavamaks või huvitavamaks 2005 8. Kas kasutad arvutit ka kodutööde tegemisel 2005 9. Kas kasutada arvutit peale tunde ka kunstialases tegevuses 2005 10. Õpisüsteemi kasutajate jaotumine testversioonis Tekstid lk. 75-82 1. Milliseid muutused toimusid peale IKT kasutuselevõttu Iisraeli koolides? 2. Ankeetküsitluse tulemused õpetajale 2005 3. Tudengite ja õpetajate ootused ning kartused seoses Abisüsteemi veebilehega 4. Veebilehe 6 kuu statistika 5. Veebilehe kriitika Pildid lk. 83-91 1. Mooduli installeerimine 2. Kasutajate lisamine 3. Uudise lisamise vaade 4. Statistikamootor 5. Internet Exploreri vaade 6. Opera vaade 7. Firefox vaade 8. Õppetükk 9. Programmi ülevaade 58
10. Foorum 11. Reisikirjeldused (veebipäeviku või pildigalerii stiilis) Ankeedid lk. 92-97 1. 2003a. Kunstitund arvutiklassis 2. 2005a. Kunstitund arvutiklassis elektrooniline ankeet 3. Õpetaja ja IKT 4. Ankeet tudengitele, täiendkoolitust läbivale õpetajale CD-l 1. Õpikeskkonna andmebaasi koopia (kaust 1, seisuga 1.05.05) 2. Õpikeskkonna veebifailide koopia (kaust 2, seisuga 1.05.05) 3. Õpikeskkonna ekraanipiltide kogu (kaust 3, seisuga 1.05.05) 59
LISAD Tabelid Tabel 1. Osalejate arv Pelgulinna Gümnaasiumis täiendkoolitustel erinevates koolitusliikides 2003 ja 2004 aastal Ainealastes ja Õpetaja maja koolitustes kasutatakse samuti vahel IKT vahendite abi. Kuni 2002 osales 90% õpetajaskonnast erinevatel Tiigrihüppe alg ning kesktaseme koolitustel. Nimetus 2003 2004 Ainealane 38 33 Pedagoogiline 22 43 Arvutialane 8 1 Õpetajate maja 18 19 Muu 26 4 Ei osalenud 3 4 Tabel 2. Pelgulinna Gümnaasiumi koolisiseste IKT koolitustest osavõtjate arvud ja koolitusliigid Klass Arv Arvuti ja projektor Lisaseadmed Hot Potatoes Veebi materjalid Algkool 3 inimest 2 0 1 2 2 Põhikool 10 inimest 9 5 3 4 6 Gümnaasium 3 inimest 3 2 1 1 2 Individ. Tugipersonal, juhtkond 5 inimest 3 3 2 2 5 Kokku 21 inimest 17 10 7 9 15 Tabel 3. Millistest tundides Pelgulinna Gümnaasiumis kasutatakse arvutit Klass Õppeained Märkused Õpetajate arv Algkool Eesti keel, matemaatika Tavaklassidel informaatika al. 1 2 60
klassist 5.-6. klass Matemaatika, kunst 8 7.-9. klass Füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, inglise keel Gümnaasium Psühholoogia, kodanikuõpetus, arvutigraafika, vana keel, muusika Kunstiklassidel informaatika esimest aastat 6 Tabel 4. Intervjuu 5 õpilasega 8.-11. klassist, märts 2005 Nimi Õpilane 1 Õpilane 2 Õpilane 3 Õpilane 4 Õpilane 5 Klass 8 9 11 8 8 Kas oled kunsti õppinud süvaõppes? ei jah ei ei ei Kas teie koolis kasutatakse arvuti abi kunstitunnis? ei ei ei jah jah Kas sa nimetaksid ennast kunstihuviliseks õpilaseks? Millised tegevused sulle kunstitunnis meeldivad? Mis on viimastel aastatel muutunud kunstitunnis? Kas kasutad kunsti tegemisel, õppimisel ka arvuti abi? Mida arvutiga püüad lahendada? ei nimetaks. Tund on enamasti ebahuvitav, kasutan seda teistega suhtlemiseks ei ole muutunud Kasutan küll, teen sellega kodus kunsti Olen küll kunstihuviline, meeldib harilikuga joonistada ning monokroomsed natüürmordid ei ole muutunud Kasutan küll, seal saab mõnevõrra paremini mõtteid ja tundeid "paberile" panna Ei ole eriti kunstihuviline, kui just arvutialane kunst ei ole ei ole muutunud vahel, kui tuleb kollaaž kokku panna, siis olen pilte otsinud internetist Mulle meeldivad maastiku joonistamised, kunstiajalugu on vahel päris huvitav kasutatakse arvuti abi, saame enam arvamust avaldada ning teiste tehtud töid analüüsida vahel kasutan, otsin pilte ja lisamaterjali ajaloos, enamasti ideede puudusel tuleb appi arvuti Nimetaksin küll. Mulle meeldib joonistada inimesi, ja portreesid tunde viiakse läbi arvutite abiga ei kasuta, pole otsest vajadust 61
Kas sinu tööd on olnud näitusel veebis, seinal, klassis, konkurssidel? Kelle tööd enamasti satuvad klassist näitusele või tähelepanu alla? Mida hindab õpetaja kunstitunnis sinu meelest? Kas kunstitund on populaarne aine või ei ole? Miks? ei ole kunstikoolist tulnud õpilaste ja tüdrukute Palju ma teen ja kui hästi ei ole, igav on jah, väga tihti sest ma olen kunsti alal päris andekas kunstiandega õpilaste tööd Töö üldpilti ja õpilase püüdlikkust minumeelest on, sest ta on lihtne võib-olla kui ma olin algklassis Need, kes pingutavad ja oskavad joonistada ning maalida et tööd oleksid puhtad, ideerikkad, kuidas värve kasutatakse ei ole, sest seal lastakse "magada" on olnud klassis ja arvutiklassis kõik on saanud tähelepanu, korraldatakse klassinäitusi, enamasti kiidetakse kellel üks või teine asi on õnnestunud ideed, töö kvaliteeti, loovust ja julget pealehakkamist Enamasti on populaarne, sest ta pakub huvi, vahel aga mõni teema on ebahuvitavam mõned tööd on näitustel olnud, vahel õpetaja pildistab kuidas me tööd teeme ja siis saame neid kooliveebist vaadata me ei ole kunstiklass, seega meie tööd satuvad näitustele harvem, samas oleme rohkem veebilehel kui palju sa tööga vaeva nägid ja mis sa teha proovisid ja tulemust ta on nagu iga teinegi aine, millisele õpilasele ikka kõik meeldib Kas tunned ise, et kunstitund on andnud sulle juurde oskuseid, uusi teadmisi, mida on elus vaja? Kuidas saaks muuta kunstitunni paremaks? Et ta oleks huvitavam ning vajalikum? tunnen, et ei ole vaja teha rühmatöid; küsida õpilastelt, mida nad teha tahaks; kasutada äkki arvuti abi ka kunstitunnis on andnud oskuseid ja ajalooteadmisi materjale võiks saada klassis hoida, mind huvitab 3D kunst võib-olla oskan paremini joonistada teha midagi sellist, mis haaraks tegevusse terve klassi - mõnda projekti või uuelaadseid asju oskan paremini internetist asju otsida, tean enam sellest valdkonnast enam rühmatöösid, erinevaid ülesandeid, tahaks minna muuseumi ja näitusele läheb ikka vaja, vahel on lihtsam joonistada kui suuliselt kirjeldada praegu on täitsa tore, vahel läheb küll asi keeruliseks, sest tuleb õppida mitmeid asju korraga, kuid saab hakkama 62
Tabel 5. Võrdlustabel - Tiigrihüppe valminud õpitarkvara koolidele alates 2004 aastast Õppeaine Arv Loodusained 14 Ajalugu 6 Eesti keel 6 Reaalained 6 Kodanikuõpetus 4 Struktuur/Süsteem 4 Arvutiõpetus 3 Kunst 3 Tööõpetus 2 Majandus 1 Muud keeled 1 Muusika 1 Tabel 6. Võrdlustabel Pelgulinna Gümnaasiumis leiduvatest elektroonilisest õpitarkvarast Nendest Tiigri Õppeaine Arv omad Kodanikuõpetus 12 Eesti keel 10 1 Loodusained 5 1 Struktuur/Süsteem 5 Ajalugu 2 1 Muud keeled 2 Reaalained 1 Arvutiõpetus 0 Kunst 0 Tööõpetus 0 Majandus 0 Muusika 0 Tabel 7. Õppematerjalide ühikud Koolielu.ee Õppeaine Arv Muud keeled (ingl, saks, prantsuse, vene, rootsi, soome keeled) Üle 750 Eesti keel Üle 400 Reaalained Üle 400 ajalugu ja kodanikuõpetus Üle 150 63
Tööõpetus Üle 100 Arvutiõpetus Üle 100 Kunst Alla 100 Muusika Alla 100 Inimeseõpetus ja psühholoogia Alla 50 Süsteem/Struktuur Alla 25 Majandus Alla 15 Tabel 9. Erine vaid Eesti e-projekte, millest õppida õpisüsteemi loomisel Nr Nimi Eesmärk Atraktiivsus Kasutatavus Sihtgrupp 1 Lahendus.net Psühholoogiline nõustamine, testid 2 Simulatsioonid Aktiivõppe võimaluste loomine Mängud, testid Üldine Noored võistlusmoment Kitsas ring Noored 3 e-twinning Erinnevate riikide ja koolide vahelised projketid Võimalus rahvusvahelisteks projektideks Kitsas ring Õpetajad, noored 4 e-kool Elektooniline klassipäevik 5 e-ülikool Kaugõppe võimaluste loomine ülikoolide vahel Info vajalikkus Kitsas ring Noored ja lapsevanemad Aja kokkuhoid Kitsas ring Tudengid 6 e-kodaniku portaal Võimalus võita aega veebipõhise asjaajamisega Aja kokkuhoid Üldine Täiskasvanud 7 Mängukoobas Meelelahtutus meelelahutus Üldine Lapsed 8 e-ajakirjad Info ja meelelahutus Info ajakohasus Üldine Kõik 9 Rate.ee Suhtlus Piltide andmebaas Üldine (pigem noored) Noored 10 e-pangad Pangateenused Aja kokkuhoid Üldine Kõik 11 TOM Võimalus sekkuda riigi seaduste loomisse Heade ideede algatamine Üldine Täiskasvanud 64
Tabel 13. 6 kuu graafik õpisüsteemi arendamises X ja Y grupp Aeg August September Oktoober November Detsember Jaanuar Nr Tegevus I II I II I II I II I II I II 1 Vajaduste analüüs 2 Kasutajate (X, Y, Z) kaardistamine x x x x 3 Sisuhalduse valimine 4 Planeerida/ muuta struktuuri 5 Kasutajate koolitus X, Y 6 Lisajate testgrupi vaatlused X, Y 7 Z grupi oskuste kaardistamine enne veebi kasutust x x x x x x x x x x x x x x x x x x x 8 Veebilehe avamine Z grupile testimiseks x Tabel 14. 4 kuu graafik Z grupi testimises Aeg Jaanuar Veebruar Märts Aprill Nr Tegevus I II I II I II I II 1 Õpilaste (Z grupp) süsteemne kasutamisele suunamine 2 Tagasiside ankeedid õpilastelt (kasutatavus) x x x x x x x 65
3 Lisajate ekspertgrupi tagasiside x x 4 Veebi kasutuse tulemuslikkuse hindamine x x 5 Veebilehe struktuuri parandused x x Tabel 15. 16 õpilase hinnang kunstiõpetaja abiportaali kasutamisest Nr Kuidas sulle meeldib kujundus, soovitaksid ise lahenduse: Kas struktuur on arusaadav Millist peatükki uurisid Anna sisule ja piltidele oma hinnang hea, aga tahaks enam teada Kas leidsid internetist lisainfot Mida lisaksid veebilehele juurde uusi ideid, neti joonistustoa link Poiss/ Tüdruk 1 enam värve vaatamisväärsused arusaadav ei leidnud, ainult pildid P ei leidnud, 2 konkreetsem arusaadav jaapani aed hea ainult pildid kõik on hea P kõik on hea, tahaks netis on liiga 3 korras arusaadav programmid enam prog. pikalt kõik on super P 4 must/valge arusaadav loengud hea leidsin lisa ka ei ole soove P 5 erksamad arusaadav kunstiõpetus 6 sobib arusaadav videotöötlus 7 looduslikum arusaadav peegeldumine hea, enam peatükke sooviks leian ikka kõik on korras P oluline oli olemas ei olnud piisavalt 8 kirevam arusaadav kunstiõpetusest oli piisavalt 9 valge arusaadav puhumine hea 10 punane/must arusaadav kunstiõpetus hea 11 erinev stiil arusaadav peegeldumine 12 sobib arusaadav peegeldumine 13 enam värve arusaadav klaasikunst 14 soojad toonid suvisemad toonid oluline oli olemas ei leidnud leidsin enam mängud on puudu ei tunne puudust eriti ei leidnud sellist materjali enam pilte raamatute müük arvutigraafika alast infot T ei leidnud kahjuks kunstinäitused T ei tea, käelisest leidsin tegevusest T oli hea ja informatiivne ei leidnud ei tea T vähe, aga video oli lahe võiks olla piltidega klassitsism väga huvitav ei olnud palju internetist ei leia maalikunst T kõik on olemas näitused, üritused oli piisavalt internetis on 15 arusaadav kunstiajalugu asju laialivalguvam T 16 sobib arusaadav kunstiajalugu oli piisavalt jah leian kõik on korras T P P P T 66
Graafikud Graafik 1. Kunstitunnis arvutiklassis eelistan 2003/2005 võrdlus Kunstitunnis arvutiklassis eelistan 2003 ja 2005 võrdlus tüdrukud 2005 9,5% 36,5% 54,0% tüdrukud 2003 10,3% 27,6% 62,1% poisid 2005 44,4% 24,4% 31,1% poisid 2003 8-9 klass 2005 8-9 klass 2003 20,7% 31,0% 18,6% 23,7% 24,0% 12,0% 48,3% 57,6% 64,0% Otsida kunstialaseid teadmisi/powerpoint esitlusi Täita töölehti/teha teste Tegeleda arvutigraafikaga 7 klass 2005 3,7% 29,6% 66,7% 5-6 klass 2005 9,1% 22,7% 68,2% 5-6 klass 2003 24,2% 24,2% 51,5% 0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% Protsendid 67
Graafik 2. Kunstitöö ühe sooritamine arvutis on: 2003 vs 2005 Kunstitöö ühe osa sooritamine arvutiklassis on: 8-9 klass 2005 3,4% 52,5% 44,1% 8-9 klass 2003 7 klass 2005 5-6 klass 2005 60,0% 16,0% 24,0% 55,6% 40,7% 3,7% 77,3% 22,7% 0,0% See on hea võimalus teistmoodi õppida Ma ei tunne arvutit piisavalt hästi Mulle ei meeldi kunstitund arvutiklassis 5-6 klass 2003 0,0% 3,0% 97,0% 0,0% 50,0% 100,0% 150,0% Protsendid 68
Graafik 3. Mis juhtuks siis kui kõik tunnis toimuksid arvutiklassis? 2003 vs 2005 Mis juhtuks siis kui kõik kunstitunnid toimuksid arvutiklassis? 8-9 klass 2005 8-9 klass 2003 7 klass 2005 5-6 klass 2005 27,1% 37,3% 35,6% 16,0% 20,0% 29,6% 18,5% 40,9% 22,7% 36,4% 64,0% 51,9% Käelised oskused kannatavad kõige enam Kardan, et ei õpi tegema häid töid ka arvutiklassis Kunstitund peaks tervikuna olema arvutiklassis 5-6 klass 2003 9,1% 24,2% 66,7% 0,0% 20,0% 40,0% 60,0% 80,0% Protsendid 69
Graafik 4. Õpetajate töö- ja arvutikogemus Pelgulinna Gümnaasiumis Töötavate õpetajate töö- ja arvutikogemus: 43% 5% 38% 24% 33% 14% 43% 19% 29% 29% 10% 14% alla 1 aasta/kehvad 2-3 aastat/normaalsed 4-5 aastat/head kauem/väga head Kuidas hindad oma arvutialaseid oskuseid 5% 43% 24% 29% Arvutit tööl olen kasutanud: 33% 38% 19% 10% Õpetaja olen olnud: 14% 43% 29% 14% 70
Graafik 5. Milleks kasutad arvutit oma töös (õpetajad) Pelgulinna Gümnaasiumis Kuidas kasutad arvutit: jah 38% 52% 100% 95% 76% 100% HotPotatoes testide loomisel vabal ajal eposti teenust tööalaselt 0% 5% ei 24% 0% 62% 48% 0% 50% 100% 150% Protsendid õppematerjalide ülespanekul (kooliveeb/isiklik veeb) esitluste loomisel ja esitamisel õpilastele juhendite, ülesannete loomisel (väljatrükk) Graafik 6. Kas arvutikasutust toimub sinu meelest kunstitunnis liiga palju 2005 Kas arvuti kasutust toimub sinu meelest kunstitunnis liiga palju? 8-9 klass 15,3% 16,9% 67,8% 7 klass 11,1% 11,1% 77,8% liiga palju normaalselt liiga vähe 5-6 klass 13,6% 45,5% 40,9% 0,0% 50,0% 100,0% Protsendid 71
Graafik 7. Kas viimastel aastatel on läinud tänu IKT kasutuselevõtuga ainetunnid igavamaks või huvitavamaks 2005 Kas viimastel aastatel on läinud tunnid tänu IKT kasutusele: poisid tüdrukud 8-9 klass 7 klass 5-6 klass 51,1% 40,0% 8,9% 27,0% 65,1% 7,9% 35,6% 54,2% 10,2% 44,4% 48,1% 7,4% 31,8% 63,6% 4,5% 0,0% 50,0% 100,0% Protsendid huvitavamateks jäänud samaks igavamateks 72
Graafik 8. Kas kasutad arvutit ka kodutööde tegemisel 2005 Kas kasutad arvutit vabal ajal koolitöö tegemiseks? poisid tüdrukud 8-9 klass 7 klass 5-6 klass 11,1% 31,7% 12,7% 10,2% 9,1% 35,6% 53,3% 54,2% 35,6% 37,0% 44,4% 18,5% 0,0% 20,0 % 40,0 % Protsendid 55,6% 40,9% 50,0% 60,0 % jah ei ei ole vajadust 73
Graafik 9. Kas kasutada arvutit peale tunde ka kunstialases tegevuses 2005 Kas kasutad arvutit vabal ajal kunstialaseks tegevuseks? 8-9 klass 62,7% 37,3% 7 klass 59,3% 40,7% jah ei 5-6 klass 27,3% 72,7% 0,0% 50,0% 100,0% Protsendid Graafik 10. Õpisüsteemi kasutajate jaotumine testversioonis Kasutajade jagunemine veebilehe testperioodil Administraator 2% Vaatlejad 12% Tudengid (X) 30% Õpetajad (Y) 18% Õpilased (Z) 38% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Protsendid 74
Tekstid Tekst 1. Milliseid muutused toimusid peale IKT kasutuselevõttu Iisraeli koolide s? esile kerkisid uued õpetajad, kes said võimaluse protsesse juhtida; kui riik andes moraalse toetuse te teete õiget asja, siis suurenes huviliste ring hüppeliselt; kui riik seadis IKT-lahenduste pakkumisele reegleid, kahanes huviliste ring märgatavalt; õppimise süsteem muutus tekkisid uued grupid (vanuselised), õppetöö kihistus ja hakkas toimuma erinevatel kellaaegadel ning mitmekülgsemates vormides uued lahendused parendasid traditsioonilise õppetöö kvaliteeti; parenes õpilaste ning õpetajate omavaheline läbisaamine; varasemad kogemused andsid parema platvormi uuenduste realiseerimiseks; paindlikud võimalused uuenduste kasutusel sulandasid terve kooli meeskonna ühtsesse tegevusse; mida parema eelneva kogemusega oli kool, seda enam kerkis esile uusi eksperte; koolitustel õppisid õpetajad nägema asju lapse vaatenurgast; koolitused võimaldasid õpilastel mõista, et õpetaja on ainult inimene, kes võib samamoodi eksida; kasvas õpetajate individuaalse õppe olulisus; töövahendite kasutus tõusis maksimumini, tekkis vajadus riist- ja tarkvara uuenduste jaoks; kohalik IKT-poliitika toetab tugevalt uuenduste kasutuselevõttu ja realiseerumist. 75
Tekst 2. Ankeetküsitluse tulemused 2005 (õpetajate ankeet) Millises suhtes on arvuti sinu tööd hõlbustanud: Jah tööalaselt juhendid, õppefilmid. Asju saab kiiremini korraldada. Luua toorikuid, mille peale luua hiljem uusi asju, neid parandada ning kohandada. Üksteisega suhtlemine on kiirem ja vahetum. Kas arvuti on sinu tööd ka pidurdanud: Jah, silmad väsivad ning pikka tööd tehes vaim väsib. Programmide kasutamisel jääb oskuseid ja teadmisi väheseks. 50% ei ole arvuti pidurdanud. Kuidas on lapsed võtnud omaks arvuti kasutamise tunnitöös? Hästi referaadid, esitlused on heal tasemel, info liigub läbi suhtluskanalite kiiresti. Nende jaoks on see loomulik tegevus. Millistest IKT vahenditest tunned puudust oma töös? Näitevahendite puudus (peab ise kõik tegema, oleks hea kui saaks teiste omi kasutada). Oma arvuti, mida ei pea jagama. Projektori kasutamine. Kas oled viinud läbi tunde arvutiklassis? 90% on. Mis on takistuseks arvutiklaasis tundide läbiviimisel? Arvutiklassi ei mahu terve klass (15). Distsipliini probleemid, lapsed ei ole harjunud klassi vahetama tunni jooksul. Õpilastel on erinev arvutikasutuse kogemus. Kas õppematerjale CD-l või internetis on sinu jaoks piisavalt? 30% on piisavalt Mida soovitad õpetajale, kes soovib hakata kasutama IKT vahendeid oma ainetunnis? teha selgeks arvuti algtõed õpi tundma vajalikku tarkvara vilumus tuleb kui proovida ja katsetada hea ettevalmistus tunniks annab alati parema tulemuse julget pealehakkmaist, sest lastele meeldib arvutit kasutada ja nad annavad tihti 76
andeks õpetaja tehtud vead kasutada kellegi toetavat kätt oma esimeste tundide läbiviimisel Tekst 3. Tudengite, õpetajate ootused ja kartused a. tudengid: 20 tk Milliseid õpisüsteeme oled senini kasutanud: IVA, otsingumootorid, Koolielu, miksike, kunstikeskus, Programmid: Hot Potatoes Millised peaksid olema kunstiõpetuse veebi võimalused? Lingid Listid Foorum Erialane info Näidistööd Kunstiteoste andmebaas Kas praegune õpisüsteem oli sulle: a. Kerge - 5 b. nõuab harjutamist - 6 c. raske, aga õpitav 2 Milliseid probleeme tuli ette peatüki lisamisel? Ei tulnud - 8 Pildi lisamine - 2 Kui peatükki ei salvestanud, siis ta kadus Lisada sai vaid teatud programmis tehtud peatükke (copy pastet ei saanud teha Powerpointist) Mis sind selles süsteemis häiris? Salvestamine oli segane Piltide lisamine toimus eraldi aknas Mis sulle meeldis selles süsteemis? Loogiline Arusaadav Kiiresti õpitav Meenutas Wordis peatüki tegemist Kuidas võiks samasugune süsteem olla õpitav töötavale õpetajale (arvamus)? a. Kerge - 1 b. nõuab harjutamist - 3 c. raske, aga õpitav 8 d. liiga raske 1 Millised peaksid olema veebilehel hindamise vahendid? Testid Poll ja hot Potatoes, eformular Referaadid, uurimused 77
Milline teema on kunstiõp. veebis kajastamata? Integratsioon teiste õppeainetega va. informaatika Teatmeteoste alane info Kaua võttis aega süsteemiga tutvumine? Paarist minututist - poole tunnini, 1 vastaja ei olnud veel väga harjutanud Milline peaks olema veebilehe värvilahendus? Rahulik ei tohiks olla kirev Rohekas-sinine Pastelne Tume tekst ja hele taust Sisu on olulisem kui kujundus 3 Mida võiks sisu ja struktuuri jaotuses muuta? Küsimuste saatmise võimalus Teemade alajaotused tuleks ümber vaadata Kui kerge oli sinu jaoks pragune veebilehe loogika? a. Kerge - 4 b. nõuab harjutamist - 6 c. raske, aga õpitav 3 Kui kerge oli peatüki loomine? a. Kerge - 5 b. nõuab harjutamist - 5 c. raske, aga õpitav 3 Miks jääksid seda veebi kasutama? Info vahetus Pidevalt lisanduv materjal Uude ideede kogu Lugeda erinevate programmide kohta Loogilisus ja vajalikkus Mis oleksid need põhjused, miks ei jääks kasutama? Materjal ei uuene Vähe kasutajaid Pole võimlusi - 2 Kui ei tööta õpetajana -3 Millised on su IT alased oskused? a. küllaltki head - 2 b. normaalsed - 3 c. kehvad - 3 d. võiksid olla paremad 4 Kas sa eelistaksid avatud või suletud süsteemi? Avatud 9 Suletud 4 Miks on õpilastel kasulik õppida tundma veebipõhiseid süsteeme? Palju asju on veebis, seda tuleks kasutada Mõttetöö areneb Et õpilased saaksid aru, et kunst ei ole ainult pliiatsiga sodimine Uued teadmised 78
Iseseisvas elus saadakse paremini hakkama Internet ja arvuti on ka kunstivahendid b. ekspertgrupp (12 inimest) Milliseid õpisüsteeme oled varemalt kasutanud? Ei ole 90% IVA alles ülikooli lõpetanud Kas praegune õpisüsteem oli sulle: a. Kerge 8 b. nõuab harjutamist 3 c. raske, aga õpitav 1 Milliseid probleeme tuli ette peatüki lisamisel? Ei tulnud - 5 Peatüki salvestamine - 4 Oskustest jäi puudu (mida lisada) 3 Mis sind selles süsteemis häirib? Enda oskused 30%, mitte midagi 70% Mis sulle meeldis selles süsteemis? Kerge lisada ja publitseerida kohe näed tulemust Lihtne ja loogiline Kaua võttis aega süsteemiga tutvumine ja õppimine? Pole aega eriti kasutada, muu töö segab - 5 Kergesti 1 tund iseseisvat nokitsemist - 5 Kuu aega harjutamist ja nüüd töötab ilusasti 2 Miks jääksid seda süsteemi kasutama? Kui näen selles kasutegurit 80% Õpilaste informeerimine toimuvast on oluline 20% Kuidas õpilased on võtnud omaks õppematerjalide kasutamise veebilehelt? Aktiivsed õpilased käivad uurimas pidevalt Järjepidevust tuleb nõuda, siis saavutatakse ka tulemused Kui nõuda, siis käiakse, sest muidu ei saa ülesandeid edukalt sooritada. Õpilased on käinud uurimas, millal uusi materjale üles panen. See loob lisavastutuse. Mis on need põhjused, miks süsteemi kasutamine on olnud kasin? Aja puudus 40% Laiskus 20% Kasutan piisavalt - vajadused on rahuldatud 30% Tunnis nõuavad õpilased sama asja ja seega olen süsteemi kasutamise pannud ootele. 10% Tekst 4. Veebilehe 6 kuu statistika Kasutuses olnud veebileht 6 kuud Kasutajad: tudengid ning info lisajad Testgrupp 20 inimest 79
Külastatud 1437 korda Brauser Internet Explorer 6 50% Teadmata brauser (sh. Firefox) 38% Mozilla 4.0 ja 5.0 kokku - 7% Muu 5% OP süsteem Win XP - 41% Teadmata 39% Win 98 14% Win 2000 5,5% Muu 0,5% Domeenid Eesti 86% Net 10% Muu 4% Lehe kasutatavus: mida enam vaadatud on: Praktilised oskused, materjalid - 4 Kunstiajalugu 3 Arvutigraafika - 2 Tehnikad, materjalid 1 Astu kunstipoodi simulatsioon tehnikad ja materjalid ASCII kunst - arvutigraafika Peegeldumine praktilised oskused Värviõpetus algklassides praktilised oskused Funktsionalism Eestis - kunstiajalugu Jaapani aed - kunstiajalugu Esimesed sammud vektorgraafikas - arvutigraafika Müüt ja allegooria maalikunstis kunstiajalugu Keraamiline treimine praktilised oskused Etteantud näo joonistamine praktilised oskused Output Buffering: off Session auto start: off Tekst 5. Veebilehe kriitika Analüüs: 16.01/2005 Kirill ja Maksim Välimus. 1. Tegeleme disainiga, ja sellepärast kasutame enamasti Opera t netis surfamiseks (u. 3-5% kasutajaid maailmas). Minu vend, programmeerija, kasutab Mozilla Firefoxi (u. 8-15%), tavaline inimene kasutab Internet 80
Explorerit (60-75%), ja kõik need kolm gruppi inimest näevad seda veebilehte erinevalt. Tegelikult, suuri probleeme ei tek i, kõik on ikkagi loetav ja arusaadav, aga võrreldes IE ga on Operis ja Firefoxis pildid ja lingid on vales kohas. See tähendab, et kas html iga või css iga on proble em, ma soovitaks kood üle vaadata ja see viga parandada. 2. Teine probleem on tekstiga mõned fondid on vist pannud css is *px-ga ja mõned - *%-ga (kas *pt ga, *em-ga, ). Sellepärast tekkib viga bug esimesel leheküljel IE kasutajal, kui ta vahendab fondi suurust (view-font size) näeb, et osad tekstist muudab suurust aga osa ei muuda. Samal ajal teistel lehekülgedel ei muuda tekst oma suurust üldse, mis ei ole väga hea, sest osad kasutajatest kasutavad ikka IE ja seal ei ole siukest asja nagu teksti muutmine vastavalt vajadusele. Kokkuvõttes, soovitaksin muuta teksti suurused - *pt d, *%-id ja *em-id sest, kui saidil on palju teksti, siis pikselite suurused ei sobi üldse. Näiteks meil on tööjuures arvutitel resolutsiooniks 1600x1200 pikslit, monitorid on päris suured ka (21 ), ja mina, nagu inimene, kes kannab prille eriti ei taha omad silmi rikkuda väikese teksti lugemisega. Õnneks Operas on teksti mastabeerimine olemas Menüüde tekst on liiga väike lisaks veel see kollane-hall taust on umbes sama kontrastiga, mis menüüde lingid. Oleks hea, kui tekst oleks kas bold + paar pt t rohkem, või siis teise kontrastvärviga. 3. Margins mina teeks ikka top ja bottom marginid nulliks. Teksti marginid on vasakul liiga väiksed, aga paremal liiga suured. Vasakul oleks tarvis teha vb 10px rohkem margini. 4. Nüüd piltidest. Esiteks, tahaks öelda, et 208Kb on VÄGA imelik suurus. Ilma kvaliteedi kaotamiseta saaks seda pilti kompressida 33Kb tiks JPG sse. PNG t siin pole mõtet kasutada, sest siin ei ole läbipaistvust vaja. Teiseks, ei saanud aru pildi mõttest. Minu meelest peaks iga asi portaalis olema funktsionaalne, ja see pilt ja taust ei ole sisuga üldse seotud. Ka arusaamatuks jäid Sunday, 16. January 2005 date script ja Kas on lehel script. Selle saab muuta eestikeelseks. Samuti oleks rohkem tarvis panna esilehele ka viimased teemad foorumis, viimati lisatud artiklid, uudised. 81
Süsteem ja mugavus. 5. Ei tekkinud navigeerimisega probleeme üldse. Kõik on arusaadav, kõik menüüd viivad õige kohta. 6. Otsingumootor on kuidagi imelik ei indekseeri näiteks saidi sektsioone. Otsing sõna mängud andis mulle kaks imeliku otsingutulemust, tehnika andis ka kaks tulemust, ja ühtegi neist ei viinud Tehnikad ja materjalid lehekülgedele. 7. Peatükki lisamine võib ja tekitada raskusi inimesele, kes ei oska eriti töötada arvutil ma kirjutaks kohe vormide kõrvale õpetuse Kahjuks, me ei ole programmeerijad, ja ei saa eriti palju süsteemist ka soovitada 8. Foorum on vist Simple Board, meie ikka kasutame kas phpbb t v kui raha on InvisionBoardi. Aga Simple Board on ka väga hea. Sellega ka probleeme ei tekkinud. Kõik on seal korras. Lisaks: Praegu veebileht on optimiseeritud resolutsioonile 800x600 750px (vms 760, 770) pikslitega piiratud leht, mis võtab ½ minu ekraanist ja ¼ minu ekraanist tööl (2560x1600). Mul kohe tekkib küsimus et miks mitte kasutada ülejäänud ¾ ekraanist? See pikslitega piiramine on 95% Eestimaal tehtud lehte viga, mis osaliselt väljub sellest, et Eesti VEB-disain on veel väga noor ja praegu 750px disainerid ei vaata tulevikku üldse. W3 ja veel paar organisatsioone teevad prognoosi et uue aasta toob meile veel u 20-30% 1024x768 resolutsiooni kasutajat, 10% 1200x1024 kasutajat ja umbes 5% 1600x1200 kasutajat. Ja viie aasta jooksul, monitoride resolutsioon kasvab u. kaks korda!, sellepärast et monitoride resopunkti suurus (mis praegu on u 0,21-0,24mm) saab väikseks u. kaks korda ka see tähendab, et 17 tollised monitorid saavad kasutada 2560x1600 resolutsiooni vabalt piltide ja videote kvaliteet kasvab ka kaks korda. Ja suurem osa 750px saitidest kaotavad mõtte. 82
Pildid 1. Mooduli installeerimine 83
2. Kasutajate lisamine 84
3. Uudise lisamise vaade 4. Statistikamootor 85
5. IE vaade 86
6. Opera vaade 87
7. Firefox vaade 88
8. Õppetükk 89
9. Programmi ülevaade 90
10. Foorum 11. Reisikirjeldused (veebipäeviku või pildigalerii stiilis) 91