Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Seotud dokumendid
PowerPoint Presentation

Estonian Environmental Research Centre

Slide 1

AM_Ple_NonLegReport

Microsoft Word - Taspa 500 EC.doc

R4BP 3 Print out

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Sõnajalad

(Microsoft Word - Infinito v\344ikepakend - CLP \(2\).doc)

PowerPoint Presentation

Mesila bioohutus ja selle hindamine.

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

MESInIk MESINDUSE INFOLEHT nr 7nr(87), veebruar (106) aprill 2018 EMLi uus juhatus Pöördumine keskkonna kaitseks COLOSS-küsimustik Antu Rohtla

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Mesilaste haiguste klassifikatsioon

Trans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees

bioenergia M Lisa 2.rtf

Master label MCW637

Microsoft Word - Document in Unnamed

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

Microsoft Word - SK_mp_toetus (43).docx

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft Word - kasutuspiirangud.doc

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

BIOLOOGIA

PowerPoint Presentation

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Microsoft Word - Document in Unnamed

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

MESILASPEREDE TALVITUMINE Kalle Toomemaa, PhD

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Eesti Mesinike Liidu Koolituskeskus

Suira käitlemine

EDUKAS LEHEVÄETAMINE Magneesium ja väävel tagavad kvaliteedi

Pealkiri

MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt

Eesti Keskkonnauuringute Keskus Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused Ülle Leisk Pestitsiidid või taimekaitsevahe

Microsoft Word - utt_kits_abiks.rtf

Lisa I_Müra modelleerimine

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Risto Raimets Mesilasperede hukkumise põhjused Eestis aastatel Bakalaureusetöö keskkonnakaitse/ maastik

Ehitusseadus

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

BIOLOOGIA GÜMNAASIUM

ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Kahjuritõrjuja, tase 5 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

Microsoft Word - Document in Unnamed

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1252•/•2014, mai 2014, - millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 20

R4BP 3 Print out

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Esitluspäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis 10. juuli 2018 Talirukki sordi ja aretiste tavaviljeluse võrdluskatse 2018 (10 katsevarianti) Asukoht: Võ

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

Microsoft Word - Bioloogia_12kl.doc

tallinn arvudes 2003.indd

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Title H1

Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019

m

SafetyDataSheets

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

AINE NIMETUS

VaadePõllult_16.02

PowerPoint Presentation

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Bioloogia - gümnaasium

TAI_meta_99x148_EST.indd

Microsoft Word - Document in Unnamed

Microsoft Word - Document in Unnamed

Ajalugu

Bioloogia ainekava 1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad õppe- ja kasvatuse eesmärgid bioloogias Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Meremajanduse Keskus Jaanus Varik ALUSTAVA MESINDUSETTEVÕTTE TASUVUSANALÜÜS Lõputöö Juhendaja: lektor, Paavo Kuuseok Kuressaare 2018

humana_A5_EST_2+2.indd

C(2017)8414/F1 - ET

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

Väljavõte:

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent

Mida mesinik ootab taimekasvatajalt 1. Taimekaitsetöödest teavitamine Mesiniku kohustus: Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded (Põllumajandusministri määrus 05.12.2011) 4 (7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

PRIA põllumassiivide veebikaart

Eraisikute ja FIE-de andmed puuduvad!

Mida mesinik ootab taimekasvatajalt 2. Taimekaitsevahendeid kasutataks õigeaegselt. Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded (Põllumajandusministri määrus 05.12.2011) (5) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, / /Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga.

(6) Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 C. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule. (8) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

Õige ja ohutu aeg rapsi pritsimisel

Kui mürgine on taimekaitsevahend? Herbitsiidi (glüfosaadi) mõju mesilastele Akuutne oraalne : LD50: 100 µg /mesilane Kontaktne: LD50: > 100 µg /mesilane Ohtu mesilasele näitab ohukoefitsient HQ HQ= kulunorm (g/ha)/suukaudne LD50 (toimeainet μg-des mesilase kohta) Juhul kui HQ <50, loetakse risk mesilastele madalaks ja täiendavaid katseid ei tehta Eestis glüfosaadi kulu max 2891 g/ha HQ =2891/100 = 28,91 Glüfosaadi kasutamisel tekkivat ohtu mesilasele loetakse madalaks Allikas: põllumajandusamet, R.Reiman etekanne: Glüfosaadi mõju keskkonnale, 2010.a.

Alfa-tsüpermetriin (Fastac) Akuutne oraalne :LD50: 0,059 µg /mesilane Kontaktne:LD50: > 0,033 µg /mesilane Eestis alfa-tsüpermetriini kulu max 15 g/ha HQ =15/0,059 = 254

Kuidas TKV mõjub mesilasele? Tiametoksaam (Actara 25 WG, Eforia 65 ZC ) on teise põlvkonna neonikotinoid, toimeaine levib lehtedesse ja võrsetesse taimemahlaga. Kahjurid hävivad kui toode jõuab nende seedetrakti, blokeerides närviimpulsside ülekanded kesknärvisüsteemis. Tiaklopriid (Proteus) imendub translaminaarselt taime kudedesse ning levib taimes koos taimemahladega. Tiaklopriid mõjub kahjurputukatele nii kontaktselt kui söötmürgina. Tiaklopriidi häirib putukate organismis retseptorite talitlust.

Neonikotinoidid Neonikotinoide peeti märgatavalt ohutumaks, kuna piisas vaid taimede seemnete töötlemisest. Putukate närvisüsteemile mõjuv mürk levib iseseisvalt üle kogu taime ning on ülimalt surmav. Mesilaste puhul on doos (LD50), mis vähemalt pooled sellega kokkupuutuvatest putukatest tapab, ligikaudu neli miljardik grammi. Ühest grammist piisaks seega 250 miljonile mesilasele LD50 andmiseks. Lisaks Cruiser OSR-ile on Eestis turule lubatud neonikotinoidseid toimeaineid sisaldavad tooted veel Modesto, Actara 25 WG, Eforia 65 ZC, Proteus OD, Confidor, Mido 20 SL, Nuprid ja Monceren G.

Mesilaste hukkumise põhjused Kemikaalide koosmõju immuunsüsteemi nõrgenemine. Putukatõrjevahendid, eriti neonikotinoidid. Kahjurid, haigused Varroatoos, parasiit Nosema ceranae, ameerika ja euroopa haudmemädanik, kaasnevad viirushaigused jne Olmekemikaalid GM-taimede laialdast kultiveerimist ning selle tõttu mesilaste toiduvaliku ahenemist Kliimamuutused, ilmastik Vähenev taimede bioloogiline mitmekesisus Mesilaste pidamistingimused, toitmine Geneetika Mobiilimastide võrk...

Mida mesinik pakub taimekasvatajale? Tolmeldamisteenust kirjanduse põhjal suurenevat rapsi seemnesaak 10-25%. Hea läbisaamise korral ka purgi mett

Tänud kuulamast!