4 TAHKURANNA VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2008 NR. 125 Kaunim metsalaul Uulu kooli lapsed võtsid osa Kilingi-Nõmmes toimunud maakondlikust lauluvõistlusest Kaunim metsalaul 2008. Lapsed olid väga tublid ja kohad kujunesid meie lastel järgmised: 1. 2.klass Tauno Tamm II koht 5. 7.klass Annika Koppel II koht 8. 9.klass Marta Toomla I koht Pipilota Neostus II koht Kaunima metsalaulu eripreemia sai Marta Toomla. Meie kooli 8. 9.klassi ansambel võitis I koha koosseisus: Marta Toomla, Karoliina Pung, Pipilota Neostus, Arabella Neostus, Veroonika Piirikuus, Merlin Ööpik. Kõiki meie lapsi juhendas Toomas Voll. Suur tänu õpetajale ja õpilastele! EESTI VABARIIK 90 Tahkuranna valda esindas Koolitantsu Festivalil mudilaste tantsugrupp MÜRAMEE Kell 9.00 K. Pätsi sünnikoht Tahkurannas Mälestustseremoonia Uulu Põhikooli ja Tahkuranna Algkooli ühendatud lastekoor Sõnavõtud Lillede ja pärgade asetamine ausambale Kell 9.45 Metsaküla kalmistul Kell 10.10 Võiste kalmistul Lillede asetamine manalateele läinud vapimärgi saanute kalmudele Kell 10.30 Kontsert-aktus Tahkuranna Lasteaed-Algkoolis Tahkuranna Lasteaed-Algkooli laste esinemine Eesti Vabariigi 90ndale aastapäevale pühendatud kõne vallavanemalt ja volikogu esimehelt. Vapimärgi üleandmine Toomas Volli laululapsed Transport vallarahvale Kell 8.15 Rae peatusest Kell 8.30 Uulu Põhikooli eest Kell 8.45 Tahkuranna algkooli eest. Kõik teeääres ootajad võetakse peale. K. Pätsi mälestusmärgi juurest sõidab buss kontsert-aktusele Tahkuranna kooli. Peale üritust viib buss rahva tagasi Uulu suunda. 2.veebruaril toimus Pärnus kontserdimajas Koolitants 2008 maakondlik tantsupäev, kus selgitati välja need grupid, kes pääsesid võistlema piirkondlikule tantsufestivalile. Kui eelmisel aastal mudilaste võistluskategooria puudus, siis 2008 aasta Koolitantsu korralduses on uuenduseks see, et neile väikestele osalejatele on tehtud ka uus vanusekategooria mudilased. Mudilaste seas saavad osaleda kõik lapsed, kes on sündinud ajavahemikul 31.08.2004 1.09.2001, seega lapsed alates neljandast eluaastast. Mudilased saavad osaleda tantsukategoorias lastetants, lastetantsu kategooriasse kuulub kaks vanuseastet, mudilased ja I III klass. MÜRAMEE on Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses tegutsev mudilaste tantsutrupp. Oma tegevust alustasid nad 2007. sügisel. Mürameekad endist: Meile meeldib võimelda, tantsida ja hirmsasti mürada, sellest ka meie nimi. 2. veebruaril võistlesime KOOLITANTSU FESITVALIL tantsuga KÕIKE HÄSTI TEEN. Teeme rütmi rütmipillidega ja mürame kõvasti. Lava on suur ja meie täidame selle oma naeruga. Meile meeldib Anuga koos treenida, mürada ja naerda. Mudilaste tantsugruppi juhendab Anu Nõmm. Tantsugrupi koosseisu on ka kõik uued liikmed teretulnud.
Lk. 2 Tahkuranna valla ajaleht Veebruar 2008 Vallavalitsuses otsustati: Vallavolikogus otsustati: 08.jaanuaril Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toetuste maksmine) Väljastada projekteerimistingimused OÜ-le Eltem ET Laadi külas Mustika kinnistu elektrivarustuse projekteerimiseks Väljastada ehitusluba Margus Must ale Laadi külas Mustika kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada ehitusluba OÜ-le Jaotusvõrk Uulu külas Roosi kinnistu elektrivarustuse ehitamiseks Väljastada ehitusluba Jaanus Nuut ile Reiu külas Ene detailplaneeringualal asuvale Silla teele teede ja kraavide ehitamiseks Väljastada ehitusluba Tahkuranna Vallavalitsusele Reiu külas Silla Elamud detailplaneeringualal kraavi ehitamiseks ja truubi ümbertõstmiseks Määrata Tahkuranna vallas Tahkuranna külas Madise kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:004:0366 katastriüksuse maa sihtotstarve elamumaaks 100%. Nõustuda Tahkuranna vallas Tahkuranna külas Madise katastriüksuse (katastriüksusetunnus 84801:004:0366) nime muutmisega ning määrata katastriüksuse uueks nimeks Armella Määrata munitsipaliseeritava maaüksuse nimeks Metsaküla kalmistu. Määrata maaüksuse sihtotstarbeks üldmaa 100% Määrata munitsipaliseeritava maaüksuse nimeks Pargi. Määrata maaüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa 100% Määrata munitsipaliseeritava maaüksuse nimeks Pätsi. Määrata maaüksuse sihtotstarbeks üldmaa 100% Määrata munitsipaliseeritava maaüksuse nimeks Võiste kalmistu. Määrata maaüksuse sihtotstarbeks üldmaa 100% 15.jaanuaril Väljastada projekteerimistingimused Andres Juurikas ele Piirumi külas Kasekännu kinnistule üksikelamu ja puurkaevu projekteerimiseks Väljastada projekteerimistingimused Urmas Aava le Piirumi külas Tautsi I kinnistule söödahoidla projekteerimiseks Väljastada ehitusluba Aivar Kopelmaa le Laadi külas Mäeotsa 3 kinnistule üksikelamu püstitamiseks Võtta vastu Laadi külas läbiviidav Kaseoksa detailplaneering Tulenevalt kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kompenseerida prillide maksumus Krista Saarsele ja Krista Pulgale Muuta Tahkuranna Vallavalitsuse 05.06.2007 korralduse nr 224 Liitumistasude suuruse kinnitamine punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt: 5. Liitumistasu suurus kehtib kuni 01.03.2008.a. Võistes võtab tuure külakeskuse kavandamine Neil päevil on Tahkuranna vallas aset leidnud mitmed kohtumised, mille eesmärk on olnud arutada võimalusi Võiste rahvamaja taastamiseks. Praegune rahvamaja on aastaid teeninud Võiste ja kogu Tahkuranna valla rahvast, ent hoone on amortiseerunud ning ei vasta tänapäevastele nõuetele. 29.01. koosolekul Tahkuranna algkoolis osalesid külaseltside, ringide ja vallavalitsuse esindajad. Paberile oli pandud iga huvigruppi soovid, mida tahetakse näha uues külakeskuses. Soove sai niipalju, et kõigi nende rahuldamiseks peaks Võiste mõne kõrghoone võrra rikkamaks saama. Nüüd peab väiksem töögrupp välja sõeluma kõige reaalsemad variandid. Tulevasesse seltsimajja võiks mahtuda lisaks saalile ning harjutusruumidele raamatukogu koos internetipunktiga, sidejaoskond, turismiinfopunkt, noortetuba. Praeguse hoone pinnast jääb ilmselgelt väheks, odavam on ehitada uus, suurem hoone, mis oma välimuselt peab siiski truuks jääma väljakujunenud külamiljööle. Hoone praeguse rentniku, Tahkuranna kultuuriseltsi esimehe Taivo Luige eestvedamisel sai 1.veebruaril teoks kohtumine Reformierakonna Riigikogu saadikute, seltside esindajate ning vallavalitsuse vahel. Külalistele näidati seltsimaja ja räägiti sellega seonduvatest muredest. Tõdeti, et kui mujal Eestimaal on probleeme, et ehitatud uhketsse klubihoonetsse tuleb külastajaid juurde meelitada, siis Võistes on asjalood vastupidi reaalne vajadus külakeskuse järele on suurem kui hetkel seda rahuldada on võimalik. Pärnumaalt valitud riigikogulane Mati Raidmaa sõnutsi on kasulikum toetada ühte projekti algusest lõpuni, kui rahastada vaid projekteerimist, jättes ehitustööd seltside või vallavalitsuste kanda. Loodame, et antud lubadused muutuvad läbi konkreetsete tegude ka reaalseteks rahanumbriteks ja rahanumbrid omakorda uueks funktsionaalseks külakeskuseks, mida Võiste ja lähikonna elanikud vajavad. 23.jaanuaril Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toetuste maksmine, hooldajate määramine) Väljastada kirjalik nõusolek Airi Kästik ule Uulu külas Nulu kinnistule kuuri püstitamiseks Väljastada kirjalik nõusolek Monika Nõmm ele Uulu külas Lehise kinnistule kuuri püstitamiseks Väljastada ehitusluba Hans Tammiste le Laadi külas Miku 7 kinnistule üksikelamu püstitamiseks Väljastada ehitusluba Margus Linde le Laadi külas Siimu 3 kinnistule üksikelamu püstitamiseks Võtta vastu Reiu külas läbiviidav Männimetsa kinnistu ehitusõiguse muutmise detailplaneering järgmiste märkustega: - rajatisi mitte planeerida kalda ehituskeeluvööndisse, - Kanali tee ehituskeeluvööndiks planeerida 20 m, -lahtisi laoplatse mitte lubada Määrata Laadi külas Männiku kinnistut läbiva tee nimeks Männiküla tee Kinnitada loa vorm sõiduks liiklusmärgi 331 Sissesõidukeeld lisatahvli 891 välja arvatud vallavalitsuse loaga piirkonda (ranna ja kalda piiranguvööndisse) kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks. Volitatud isikud p 1 nimetatud lubade väljastamiseks on keskkonnanõunik ja ehitusnõunik 29.jaanuar Kinnitada sotsiaalhoolekande ettepanekud (toetuste maksmine, hooldaja määramine) Väljastada kirjalik nõusolek Signe Reidla le Laadi külas Kassisaba kinnistule kuuri püstitamiseks Väljastada ehitusluba Aare Jõumees ile Uulu külas Jõumehe kinnistul asuva elamu laiendamiseks Väljastada ehitusluba OÜ-le Jaotusvõrk Laadi külas Mustika kinnistu liitumisühenduse ehitamiseks Väljastada ehitusluba Jane Melts ale Reiu külas Puju kinnistule elamu püstitamiseks Kiita heaks AS Pöyry Entec koostatud Tahkuranna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Nõustuda Tahkuranna vallas Tahkuranna külas Kurve kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:004:0240 jagamisega eraldi katastriüksuseks ja määrata katastriüksuste nimed, aadressid ning maa sihtotstarve alljärgnevalt: - Kurve sihtotstarve maatulundusmaa 100% - Kurvekese sihtotstarve elamumaa 100% Määrata Tahkuranna vallas Reiu külas Uue-Kalda kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:001:1497 katastriüksuse maa sihtotstarve elamumaaks 100% Määrata Tahkuranna vallas Reiu külas Kanari kinnistu katastriüksuse tunnusega 84801:001:0935 katastriüksuse maa sihtotstarve ärimaaks 100% Toetada Sandra Savvest i osalemist ETA rahvusvahelistel tennise noorteturniiridel 5000.- krooniga arve esitamisel TEADMISEKS Tahkuranna Vallavalitsus võttis oma 23.01. 2008.a. istungil vastu Reiu küla Männimetsa kinnistu ehitusõiguse muutmise detailplaneeringu, mille eesmärk on ehitusala laiendamine läbi ehituskeeluvööndi suurendamise. Planeeringuala suurusega 1.41 ha asub Via Baltica, Uulu kanali, Kanali tee ja Karu tee vahelisel alal. Planeering näeb ette ehitusmaterjalide kauba jaotuskeskuse hoone, autode juurdesõidutee ja autoparkla rajamise. Planeeringu avalik väljapanek toimub 18.02. 03.03.2008.a. vallamajas nõupidamiste ruumis. Planeeringuga saab tutvuda ka valla koduleheküljel www.tahkuranna.ee Avaliku väljapaneku käigus on oodatud kõigi asjast huvitatute ettepanekud planeeringu kohta. Täpsem info telefonil 444 88 94. 25.jaanuaril Koormata tähtajatult isikliku kasutusõigusega Jaotusvõrk OÜ kasuks Tahkuranna vallale kuuluv Veepuhastusseadmete katastriüksus katastritunnusega 84801:001:0139. Katastriüksuse asukoht Tahkuranna vald, Uulu küla, pindala 242 m 2, sihtotstarve tootmishoonete maa, koormatava ala pindala 48 m 2. Jaotusvõrk OÜ kasuks seatava isikliku kasutusõiguse sisuks on õigus ehitada Veepuhastusseadmete katastriüksusele Kirsisalu kinnistu elektrivarustuse tagamiseks projekteeritud 0,4 kv õhuliin. Määrata Tahkuranna vallas Tahkuranna külas president Konstantin Pätsi mälestusmärgi plats kohaks, kus heisata alaliselt Eesti lipp. Vallavalitsusel tagada pimedal ajal Eesti lipu ja mälestusmärgi valgustamine Kehtestada Tahkuranna valla koolieelsetes lasteasutustes lastevanemate poolt kaetava õppekulu suuruseks 200.- krooni kuus lapse kohta Toimus Tahkuranna valla 2008.aasta eelarve II lugemine, mis katkestati. Jätkatakse II lugemist veebruarikuu volikogu istungil Algatada Võiste alevikus paikneva Mäeotsa kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on maaüksuse jagamine elamukruntideks, ja kinnitada selle lähteseisukohad. Nimetada antud detailplaneering Mäeotsa Neljas detailplaneeringuks Algatada Laadi külas paikneva Hindriksi kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on maaüksuse jagamine elamukruntideks ja kinnitada selle lähteseisukohad. Nimetada antud detailplaneering Hindriksi Teine detailplaneeringuks Kinnitada arengukava muudatused aastateks 2006 2013 Kinnitada Tahkuranna Vallavalitsuse struktuur, teenistujate koosseis ning palgamäärad ja tingimused Kinnitada Vallavalitsuse hallatavate asutuste palgaastmestik ja palgaastmete jaotus Lükata pedagoogide töötasustamise otsustamise järgmisesse volikogusse Toimus reservfondi kasutamise korra I lugemine Kinnitada Tahkuranna valla Vapimärgi Nõukogu koosseisus: Esimees Liikmed Ulvi Poopuu Ülle Alanurm Andres Ilves Jüri Kõresaar Avo Rahu Eelarve muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 11.veebruar 2008. Riik maksab elatisabi Tänavu jõustus seadus, mille alusel maksab riik lühiajaliselt toetust lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi seaduse eesmärk on ärgitada vanemaid nõudma seaduslikult teel elatist. See peaks parandama ühe vanema ülalpidamisel olevate laste olukorda. Riigi makstav elatisabi on osa elatise summast, mida peaks teine vanem lapsele maksma. Elatisabi makstakse last kasvatavale vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud üks allnimetatud kohtumäärustest: 1) lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või 2) vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus. Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb kohtu kaudu elatise suuruse muutmist. Elatisabi makstakse 90 päeva ulatuses, päevamäär on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi maksimaalne summa on 4500 krooni, sellelt makstakse tulumaksu. Elatisabi makstakse elatisnõude kohtumenetluse jooksul. Pärast kohtuotsuse jõustumist nõuab riik elatisabiks makstud summa sisse teiselt vanemalt. Elatisabi saab laps, kuid selle taotleja on vanem. Kuidas taotleda elatisabi? Elatisabi taotlemiseks tuleb vanemal pöörduda Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku pensioniametisse. Taotlemiseks esitada: avaldus kohtumäärus isikut tõendav dokument. Avalduse võib esitada ka elektrooniliselt, digitaalallkirjaga allkirjastatuna koos nõutud lisadokumendiga. Elatisabi seadus jõustus 1. jaanuaril 2008.
Veebruar 2008 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 3 Hea haridus = meelepärane töö + normaalne palk Toetused ettevõtjatele Riigieksamid on varsti minevik ja ees seisab elukutse valik. Seda mõjutavad noorte huvid ja tahtmised ning vanemate võimalused toetada kodust kaugemal õppimist. Eluase, sõitmine, kehakatted, söök-jook kõik see nõuab raha. Lisaks tuleb mitmete ametite õppimisel selle eest ka veel maksta. Muidugi saab õppelaenu võtta ja paljud noored käivad õppimise kõrvalt tööl, kuid kindlasti otsitakse ka võimalusi vähendada kulutusi. Elamine sugulaste juures, mitme peale ühe toa üürimine, ise söögitegemine ja muud nipid (kahjuks ka harvemini kodus käimine) aitavad ots-otsaga toime tulla. Kindlasti ei tohiks noor, veel kasvav organism toidupuudusest kahjustatud saada. Üks võimalus kokku hoida on õppida seda, mida valitsuse arvates riigile väga vaja on ja mille eest siis riik ise ka maksab. No näiteks minu erialal (sotsiaaltöö korraldus) maksaks õppimine TÜ Pärnu Kolledzis sotsiaaltöö korralduse tasulisel õppekohal 12 000 krooni semestris ehk kolmeaastase diplomiõppe aja eest kulu kokku 72 000 krooni. Kuid et vajadus sedalaadi spetsialistide järele on suur, anti meile võimalus sel aastal vastu võtta 25 tudengit riigi poolt kinnimakstud õppekohtadele. Neile pääsemiseks peaks ületama nn lävendi, meie erialal on see 70. Arvutatakse nii, et kolme eksami tulemused: kirjand (korrutada koefitsendiga 0,3), võõrkeel(0,3) ja omal valikul parim kas matemaatikast, ajaloost, ühiskonnaõpetusest, keemiast, bioloogiast, füüsikast või geograafiast (0,4) liidetakse kokku. Kas ise või lapse abiga saab internetis minna meie kodulehele (www.pc.ut.ee ) ja seal on sisseastumise peatükis eraldi lävendikalkulaator, mis kõik võimalused ära näitab. Kui nüüd eksamid nii hästi ei lähe, siis jääb ikkagi võimalus astuda sisse tasulisse õppesse (lävend 55) ning seejärel kandideerida tasuta kohtadele juhul, kui sealt 25st midagi üle jääb. Kahel viimasel aastal ongi selline võimalus olnud ja täna õpivad kõik esmakursuslased tasuta kohtadel. Avatud ülikooli (nn kaugõpe) õppima asumisel lähevad arvesse gümnaasiumi lõputunnistuse hinded (riigieksameid ei nõuta) ja õppekoha lävend on 55. Aga kõigepealt peab inimesel ameti vastu huvi olema ja kui see on olemas, siis räägiksin ma talle nii: Sa saad hea sotsiaaltöö korralduse alase ettevalmistuse, mis võimaldab töötada erinevatel ametikohtadel, näiteks sotsiaaltöö spetsialistina kohalikus omavalitsuses, haiglas, koolis, politseis, nõustamiskeskuses, sotsiaalteenuseid osutavates asutustes jne. Meie lõpetanuid töötab samuti maavalitsustes ja ministeeriumites ning ka välisriikides. Pärast lõpetamist on Sul võimalik minna edasi õppima magistrantuuri Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli või välismaale. Saad juba õpingute ajal praktilise töökogemuse ning oled nii konkurentsivõimelisem. Sa oled oodatud osalema üliõpilaste rahvusvahelistesse vahetusprogrammidesse ja koolitustele. Läbi erinevate projektide on Sul võimalus koos õpingukaaslastega rakendada ellu oma suurepäraseid ideid. Sul on võimalik arendada oma meeskonnatöö, loova mõtlemise ja võõrkeelte oskusi. Õpingute tulemusena täienevad Sinu enesekäsitlus, mõjutamis- ja suhtlemisoskused ning Sa suudad valida mõjusamaid käitumisstrateegiaid ja ennast vähem kulutavaid abistamisviise. Sa omandad halduskorralduse, rahanduse- ja ettevõtluse alused, mis aitavad Sul tulevikus tegutseda projekti- või sotsiaalasutuse juhina. Eriala sobib Sulle, kui Sul on: soov töötada inimestega, soov õppida ja areneda, teha meeskonnatööd, hea suhtlemisoskus, avatus ja tolerantsus. Lisainformatsioon www.pc.ut.ee, tel. 445 0543; 445 0521; 445 0537 või info@pc.ut.ee Valter Parve, TÜ Pärnu kolledzi lektor Ettevõtjatel on käesoleval hetkel või lähiajal võimalik taotleda toetust järgmistest programmidest: 2008. aasta I kvartalis avaneb alustavatele ettevõtetele suunatud stardi- ja kasvutoetus, mis on peamiselt mõeldud ettevõtte põhitegevusega seotud materiaalse põhivara (masinad, seadmed, muu inventar) soetamiseks, aga ka näiteks kodulehekülje loomiseks, põhitegevusega seotud rakendustarkvara soetamiseks, tööstusdisaini ja kaubamärgi väljatöötamiseks ning arendamiseks, patendi või kaubamärgi litsentsi omandamiseks, toote vastuvushindamiseks. Maksimaalne taotletav summa on olenevalt ettevõtte vanusest, kasvupotentsiaalist ja prognoositavast käibest kuni 200 000 krooni. Loe lähemalt: http://www.eas.ee/?id=677 Nõustamisprogrammi eesmärk on toetada ettevõtete kasvuks vajalike teadmiste ja oskuste arendamist ning rakendamist, kasutades selleks ettevõtte väliseid konsultante ja eksperte. Nõustamisprogrammi prioriteetsed valdkonnad on juhtimissüsteemide arendamine, tootmis- ja tehnoloogiaalane nõustamine, tööohutus ning töötervishoid, ettevõtte diagnostiline audit, riskijuhtimine ning investeeringuvajaduste tasuvusuuringud. Minimaalne toetussumma on 5000 ja maksimaalne 200 000 krooni. Toetuse osakaal saab olla maksimaalselt 50% nõustamisteenuse maksumusest. Programm on avatud kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni ligikaudu 2008. aasta I kvartali lõpuni. Loe lähemalt: http://www.eas.ee/?id=926 Küsi tasuta nõustamist: Indrek Jürgenstein, Margus Randmäe Pärnumaa Ettevõtlusja Arenduskeskus +372 445 5550 info@peak.ee http://www.peak.ee MÜÜA ELAMUKRUNDID Müüa otsustuskorras Tahkuranna valla omandis olevad Reiu külas asuvad Silla Elamute detailplaneeringu alal asuvad hoonestamata kinnistud Silla tee 33 37 ja Nõmmetee detailplaneeringualal asuv Nõmmetee 5 kinnistu alljärgnevalt: Katastriüksuste loetelu, suurused ja alghinnad: 84801:001:1304 Silla tee 33 3118 m 2 750 000.- 84801:001:1305 Silla tee 34 2918 m 2 750 000.- 84801:001:1306 Silla tee 35 2997 m 2 750 000.- 84801:001:1307 Silla tee 36 2741 m 2 685 000.- 84801:001:1308 Silla tee 37 2405 m 2 601 000.- 84801:001:1361 Nõmmetee 5 1876 m 2 1 000 000.- Kinnistute sihtotstarve 100% elamumaa. Silla Elamute info: Tahkuranna vald on välja ehitanud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Kruusakattega juurdepääsuteed rajatakse kinnistute piirideni hiljemalt 30. juuni 2008. Elektrienergia liitumisleping võrguühenduse väljaehitamiseks on sõlmitud müüja ja Eesti Energia vahel 20.11.2006.a. Hinna sees on liitumine elektriga (16 A). Tasuta liitumine vee- ja kanalisatsioonitrassidega kehtib kuni 1.11.2009. Peale nimetatud kuupäeva toimub liitumine vastavalt kehtivale korrale. Info: telef 4448 890 Tahkuranna Vallavalitsus UUED TELEFONINUMBRID VALLAS Eelmises Oma Lehes avaldasime valla uued telefoninumbrid, kuid siis polnud nimekirjas Uulu raamatukogu ja OÜ Vesoka numbrit. KANTSELEI 4448 890 VALLASEKRETÄR 4448 890 FAKS 4448 891 KESKKONNANÕUNIK/ EHITUSNÕUNIK 4448 893 PLANEERIMISNÕUNIK/ EHITUSINSPEKTOR 4448 894 RAAMATUPIDAMINE 4448 895 SOTSIAALNÕUNIK 4448 896 ARENDUSSPETSIALIST 4448 897 UULU KSK/NOORSOO- TÖÖJUHT 4448 898 UULU LASTEAED 4448 899 OÜ VESOKA 4448 880 UULU RAAMATUKOGU 4448 881 Meeldetuletuseks Lähenemas on Eesti Vabariigi 90.aastapäev ja vastavalt Tahkuranna valla vapimärgi statuudile antakse Tahkuranna valla vapimärk kavaleridele üle üldreeglina just sel päeval. Seepärast ootab Tahkuranna vallavanem Karel Tölp esildisi vapimärgi kandidaatide ülesseadmiseks. Märgi andmise taotlusi on õigus esitada Tahkuranna vallavolikogul ja vallavalitsusel, Tahkuranna vallas registreeritud ja tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, ühingutel, seltsidel ja klubidel ning füüsilistel isikutel. Kirjalikud taotlused esitatakse vallavanemale 14. veebruariks, vallavanem esitab kandidaadid otsustamiseks vapimärgi nõukogule. Habras jää ohustab lapsi Nõrk jää ohustab eelkõige lapsi, sest lapsed ei oska kõigi ohtudega arvestada ega jääolusid õigesti hinnata. Ilma täiskasvanute järelevalveta ei tohiks lapsed jääle minna. Jää paksust veekogudel enamasti ei mõõdeta ning jääolusid tuleb igaühel endal hinnata. Vähese kogemuse tõttu ei taju just lapsed kõiki jääga seotud ohtusid ning võivad enam õnnetusse sattuda. Visuaalse vaatlusega oskab jää olukorda õigesti hinnata ainult väga kogenud inimene. Kui pikemat aega stabiilset külma olnud ei ole ning öised külmakraadid on vaheldunud päevase vihmaga, siis jääle minna ei tohi. Jääle minnes järgivad lapsed pahatihti täiskasvanute eeskuju, arvestamata, et igal pool ei ole jää ühepaksune. Jääolud muutuvad minutitega. Võib juhtuda, et jäält tagasi ei olegi võimalik tulla samast kohast, kust jääle mindi, jää on kattunud veega või lahvandus tekkinud. Vanematel tuleks lapsi hoiatada tundmatus kohas jääle minemast, uisutamiseks ja liulaskmiseks on ohutud veekogudele rajatud avalikud liuväljad, kus jää kontrollitud ning täiskasvanud lapsi jälgimas. Möödunud talvel vajus läbi jää ning uppus Eestis viis last. Inimest kannab terve jää, mille paksus on 10 sentimeetrit, mitme inimese kandmiseks peab jää veelgi paksem olema. Praod vähendavad jää tugevust. Õhukese jää tõttu on ohtlikud sildade alused, roostikud, jõgede suubumiskohad merre või siseveekogudesse, laevateede lähedus ja allikakohad siseveekogudes: Lahtine lumi nõrgendab jää kandevõimet oluliselt. Voolava veega veekogus on jää alati nõrgem kui järves või tiigis Läbi jää kukkunud inimene peab kohe appi hõikama, käed laiali ajama, et mitte vee alla vajuda, ning jalgadega konna liigutusi tehes ennast selles suunas jääle lükkama, kust tuldi. Mingil juhul ei tohi kohe jääaugu servas püsti tõusta, jää võib uuesti murduda, tuleb ennast ohutusse kaugusesse veeretada. Kaldale tuleb minna tuldud radapidi. Läbi jää kukkunule appiruttaja ärgu tormaku uisapäisa jää servale, sest nii võib ta ka ise sisse kukkuda. Mõistlik oleks leida mõni puuroigas, millest vees olija saab kinni haarata, köiena võib kasutada ka oma jopet. Abi kutsumiseks helista 112.
Lk. 4 Tahkuranna valla ajaleht Veebruar 2008 Aasta alguse toimetused Uulu lasteaias Tahkuranna noored suusatajad taas edukad Saja lumi, saja lumi, saja õhtust hommikuni... see soov mõlkus ammu vist kõigi lastemõtteis. Aga Lumemöldrid on vist tõesti talveunne jäänud! Ainult paaril päeval jaanuaris on nad viitsinud lastele rõõmu teha. Aga seda aega ei ole Uulu lasteaia lapsed maha maganud. Kelgud-suusad said lumeristsed ja sulalume päeval kerkisid lumekindluse seinadki. Selleks oli jaksu suurematel lastel Lepatriinude ja Mesimummide rühmast. Väiksemad tegid suure õhinaga ja õpetajate kaasabil lumemehi ja muid lumekujusid. Kõigi nende saatuse määras järgmiseks hommikuks, teadagi, vihm... Aga maailma avastamise tähtis töö kestab väikesel inimesel lakkamatult. Uusaastaöö kirev tulevärk on talle kahtlemata üks suurimaist imedest. Kõige nooremad, Liblika-rühma põnnid püüdsid seda värvidemängu paberil mängida. Ja kui õu oli täis vett ja kõikjal veel sulamata jäädki, oli taas abi vallamajas asuvast suurest spordisaalist seal on ruumi joosta ja lustida kasvõi endasuuruste pallide-rõngastega. Tore, et selline võimalus meil nii lähedal on ja koolilaste kõrvalt väiksemailegi * Kes koduloomadest on talvel paks ja kohev? Siga. * Konn on talvel koomas. Konnal on küünised. Tal on ka uimed. Kuidas ta muidu saaks vees liikuda! Aga ahvenal ei ole uimesid mõni vaba tunnike leidub. Lepatriinude ja Mesimummide rühma lapsed leidsid peale lumesadu metsas uurimisretkel käies metsloomade jälgi. Lindudeloomade elu on lastele jätkuvalt üks põnevamaid uurimisteemasid. Mis need linnud õieti teevad: lasevad niisama poegi välja või munevad? on ühe tõsise teadushuviga 5-aastase noormehe küsimus. Ja mis on siis tarkuse kogumisel tähtsaim? Muidugi osata küsida ja leida vettpidav vastus. Mis see teaduski muud on! Orava rühma lapsed meisterdasid aga käbidestseemnetest-rasvast tillukesed linnusööklad. Kõige julgem lind toidulaual käijaist on puukoristaja tema ei pelga läheduses mängivaid lapsigi. Orava-rühma lapsevanemail oli jaanuaris külastusnädal tutvuti laste igapäevaelu ja õppetegevustega. Rühma õpetajad: Oleme väga tänulikud kõigile lapsevanemaile, kes oma nõu ja jõuga on erinevate ettevõtmiste korraldamisel abiks. Laste elu rikastamine uute muljetega see on ju ühine rõõm. Rõõmu teevad kõikidele lastele ka uued, põnevad ja arendavad laua- ning konstrueerimismängud. Jaanua- ris ostetud uutest mängudest jagub lusti kogu maja lastele. Suur tänu neile emadelevanaemadele, kelle pühadeeelse sahtlikoristuse tulemusel jäi lastele lisamaterjali meisterdusteks-mängimiseks. Suurtest nööpidest saab ehk vastlavurrigi... Tervisenädalalgi oli ühtteist põnevat. Kes tutvus Sööbiku ja Pisikuga, kes sai teada, miks Jänesel kõht valutas ja miks Orav pidi hambaarsti külastama (nukulavastus). Üks sai selgeks kõige pisematelegi: et haigusepisik kallale ei tuleks, ei tohi toidutaldrikult jätta söömata porgandit, kapsast ja muid värvilisi salateid. Mesimummid, need kõige vanemad lasteaias, arvasid, et tuleb seda lund ja pakast või ei talvepildi meisterdame ise. Otsiti välja vanad pildikalendrid ja leiti väga ilusaid talvemaastikke. Nüüd said need osavate näppude abil uue kujunduse ja äkki oli lasteaia pikas koridoris tore talvepildinäitus. Just nii kaunis, et tuletas meelde vana laulusalmi:... ja mets ja puud ja külateed on härmas talvepildid. Jääb soovida, et vastlapäeval oleks niigi palju lund, et vastlaliug tehtud saaks. Võiste lasteaia tegemisi LAPSESUU Meilt veel uudiseid vanast aastast, nimelt läks lõpuks nii kiireks, et lehe kaudu vallarahavale tähelepanu osutamiseks ei jätkunudki aega. Novembrikuus käisid Päikesekiired raamatukogus näitust kaemas. See oli A.Lindgreni tegelaskujudest. Kõige meeldejäävam ja äratuntavam oli Pipi koos oma hobuse ja härra Nilssoniga. Igal juhul oli iga Kiir joonistustest huvitatud ja neile meeldis vaadata. Rannakarpidel oli näitusega sügavam side nimelt osalesid nad seal oma töödega. Samuti oli tore leida väljapanekute hulgast endiste lasteaiakaaslaste, praeguste koolilaste joonistusi. Lasteaias jõulukäsitööõhtutel tehtut jagasimegi Naisseltsi korraldatud Jõululaadal, vanal aastal ikka. Laadal tegutsesid müügiletis Getter emaga ja Margitta emaga. Täname head-tegevaid meisterdajaid ja esinejaid Päikesekiiri: Getterit, Margittat, Johannat, Anni-Mariid, Annabeli ja Rihardit ning Rannakarpe: Gretat, Karmot, Märti, Carmenit, Eliiset ja Pääri. Laadal oli ka päris Jõuluvana, kes tõi elevust nii suurte kui pisemate meeltesse. Väga meeldivalt üllatas meid detsembrikuus Varletonist tulnud jõuluvana koos Trolliga, kes tõid lastele vahvad muinasjutuprintsessidega ja jalgpallipoistega taldrikud, tädidele aga isuäratava maiustustekorvi. Detsembrikuus jõulupeol trallitasid Päikesekiired nagu päkapikud muinasjutulises metsas, kus juhtus nendega igasuguseid huvitavaid asju. Kõike kogetud aitas jäädvustada videolindile, Katrin Saat. Meie idee sai teoks tänu talle. Peale selle täname I rühma, Päikesekiirte, lapsevanemaid ja peaingel Pillet üllatuste eest. Rannakarbi rühm kandis jõuluvana oodates vanematele ette näidendi 12 kuud. Täname kindlasti meid külastanud Jõuluvana sellist teist (tänapäeva väikesed Jukud, Mannid) vaja, sest tema hüppab, roomab ja oh seda elu tal on enesekaitseks kalameeste vastu küünised. *Leevike ujub. Tema kehal on karvad, siis on soomused või hoopis vastupidi? Uulu Lasteaia pere tuttavat-vägevat päris Jõuluvana meie ei teagi olevat, võib olla Korvatunturis on neid rohkem, sealt nad ju laiali saadetakse, nüüd juba siis autoga, mis sa hädaga teed kui lund pole. Järgmisel päeval esitasid Rannakarbid oma jõulunäidendi laule-tantse valla väikelaste jõulupeole tulnud lastele. Eriti tahaks tänada Casparit, Ukut ja Carmenit, kes tulid kodust välja just esinemise pärast. Kellel õnne oli see koges detsembrikuus suisa kolme jõuluvana külaskäiku. Ilus aeg oli ja paljude rõõmsate hetkede eest täname meiega heas koostöös olevaid inimesi. Oleme õnnelikud, et meist hoolite. Tuleks nüüd veel ometigi lund, kasutasime küll usinasti ära selle, mis vahepeal taevast pudenes, aga ei saanud isu täis. Olgu uus algav hiireaasta rõõmsam ja õnnetoovam. Lasteaiaõpetajad * Va kärbes! Tal ei ole tiibu. Kärbes ei vaja neid. Ta ei lenda. Kärbse keha on karvane. Suled on tal ka. Noh, need on vist sooja pärast. Noorsuusatajate ETV- Hansapanga avaetappidel vabas sõiduviisis võistlesid edukalt Tahkuranna valla Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuse treeningrühmade suusalapsed. Esimesel etapil võttis Sandra Savvest võidu N13 vanusegrupis, samas vanusegrupis oli Triin Taveter 7. ja Marlen Tammik 14. Teise koha saavutas Kristin Tattar vanusegrupis N16, samas vanusegrupis oli Adeele Arnek 4. Neljanda koha saavutasid veel Rasmus Sutt vanusegrupis M14 ja Katrin Kihuoja N20-s. Alvar Johannes Alev (M15) ja Risto Mägi (M20) saavutasid 7. koha. Thea Kask (N18) oli 9. Võistest pärit Sandra Serva oli N15 vanusegrupis 10. Vanusegrupis M13 oli konkurents väga tasavägine, 12. koha saavutas Romet Sutt ja 13. koha Karl Jõumees, 47. koha vääriliselt sõitis oma esimese suusastardi teinud Sten Pihu. M15 vanusegrupis saavutas 12. koha Taavi Tammik ja 22. oli Ragnar Hõbemägi (M14). Kokku osales meie treeningrühmadest 29 lapst. Eesti Noorte meistrivõistluste I etapil Otepääl võitis meistritiitli 5 km vaba distantsil Kristin Tattar ja Adeele Arnek saavutas III koha. Thea Kask oli 8. Sandra Serva, võisteldes aasta vanematega, saavutas tubli 10. koha. Eesti Noorte MV II etapil samuti Otepääl. Meistriiitli pälvis jällegi tublit sõitu näidanud Kristin Tattar 5 km klassika distantsil, Adeele Arnek 4. ja Thea Kask 10. Huvitavaks ja pingeliseks kujunes sprindi võistlus, kus edasi pääsesid kõik 4 tüdrukut, läbides veerandfinaali, poolfinaali ja A/B finaali. Tasavägises finišiheitluses jäi paar sentimeetrit meistritiitlist puudu Adeele Arne- kil ning pidi leppima II kohaga. Thea Kask (N18) vanuses 4. Kristin Tattar (N16) 5. ja Sandra Serva 8. Tublide sõitudega Eesti noorte MV-l tagasid kolm tüdrukut (Kristin Tattar, Adeele Arnek ja Thea Kask) omale koha stardirivis Põhjamaade Noorte MV-l, mis toimuvad 1. 3. veebruarini Otepääl. Noorsuusatajate ETV- Hansapanga II etapp toimus Haanjas. Võisteldi vabastiilis. Erinevates vanuseklasside saavutati 11 esikümne kohta. Klassis M11 sai esikoha Taavi Valter Taveter. Klassis N16 oli kolmas Kristin Tattar ning neljas Adeele Arnek. N18 neidudest saavutas Thea Kask kolmanda koha. N13 neidude seas kuulusid Sandra Savvestile ja Triin Taveterile vastavalt 4. ja 5. koht. Neljas oli ka M15 klassis võistlev Alvar Johannes Alev. Viiendad kohad saavutasid Katrin Kihuoja (N20) ja Rasmus Sutt (M14). 9. koha sai N14 klassi Kaidi Keir Kukk. 10. oli M12 poiste klassis Silver Salusoo. Võidetud medalid ja esikümnekohad näitavad, et tööd on tehtud tublilt ja valla poolt tehtud kulud läinud asja ette. Lisaabi on saadud Eesti Suusaliidult Uulu kooli suusakoolitusprojekti näol, toetajatelt firmadelt ja suusaklubilt. Oma panuse on andnud lapsevanemad, kes hoolitsevad transpordi eest treeningutele ja kergitavad rahakotti inventari soetamisel mis on küllaltki kallis. Pärnumaa noorsuusatajate ühtlases tugevas esinemises on paljuski,,süüdi,, Jõulmäe Tervisekeskuse entusiastlikud töötajad, kelle poolt ülesuve säilitatud mullukevadine lumi aitas noortel sportlastel vajalikke treeningkilomeetreid koguda. Detsembri keskpaigast saime sõita kolm nädalat kilomeetrisel ringil, seejärel lühikese külmaperioodi saabudes saime sõita juba 2 kilomeetrisel ringil. Anu Taveter, treener-õpetaja Keskel Eesti meister Kristin Tattar ja III koht Adeele Arnek. Foto: Robert Hein HEAD UUDISED TAHKURANNA LASTELE Alates 12.veebruarist LOOVUSPÄRASTLÕUNAD TAHKURANNA ALGKOOLIS juhendaja Gerda Varese, noorsootöö juhi õpetuste järgi. LOOVUSPÄRASTLÕUNAD igal kolmapäeval kell 16.00 18.00 Uulu KSK-s Juhendaja: Gerda Vares MUDILASTE TANTS igal teisipäev kell 16.00 17.00 Uulu KSK-s Treener: Anu Nõmm Mudilaste tantsutrupp MÜRAMEE võistles 2. veebruaril KOOLITANTSU FESTIVALIL Pärnu Kontserdimajas. Kuidas mudilastel läks, saad teada hiljem. LASTETANTS igal kolmapäev kell 15.00 16.00 Treener: Anu Nõmm Ootame oma tantsutruppi uusi tantsijaid vanuses 7 12 aastat. KORVPALL Koostöös Uulu Põhikooliga alustas treeningtegevust korvpallur Chris Moore. Treeningud toimuvad neljapäeviti kell 16.30. Treeningud on tasulised.
Veebruar 2008 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 5 Algab IX Nukitsa konkurss Konkursi eesmärk on jõuda selgusele, kes on kahe viimase aasta parim lastekirjanik; kahe viimase aasta parim lasteraamatuillustraator. Seekord vaetakse 2006. ja 2007. aastal ilmunud algupärase lastekirjanduse esmatrükke. Nimestikus on 192 raamatut. Uulu raamatukogus kogutakse kuni 16-aastaste lugejate hinnanguid kirjanikutöö (raamatu teksti) ja kunstnikutöö (raamatu piltide) kohta. Väljaspool põhikonkurssi on oodatud ka täiskasvanud lastekirjanduse huviliste õpetajate, kasvatajate, raamatukoguhoidjate, lapsevanemate jt. arvamus. Hääletamine kestab 16. veebruarini. Käesoleval aastal jätkub koostöö Raimo Saarega. Raamatukogu suures lugemissaalis saab vaadata fotonäitust Roomast. Harrastusfotograaf kirjutab: Rooma, linnriik Apeniini poolsaarel, on nii või teisiti olnud alusepanijaks Euroopa kultuurile ja keeltele. Ajalugu, mida õpetatakse koolis, käsitleb väga pikalt Roomat ja ilmselt jääb sealt ka igaühele midagi külge. Igatahes, kui nägin esimest korda Roomat ja tema inimesi, siis tundus mulle, et ma olen seda linna ja neid inimesi juba varem näinud. Uulu Raamatukogu üritused veebruaris: 1. 16.02 Nukitsa konkursi raamatute hindamine 7.02. kell 13.30 Vestlus Eesti kultuuriloost. ELUPILT Iga laps pidi oma vanemate nägu olema. Need geenid, geenid! Eestlase tõekspidamiste hulka kuulub ka selline teraga lause iga koer,,läheb oma peremehe (-naise) nägu. Kloonimisega pole sellel ütlusel midagi pistmist. Selle näitajaks pidi olema iseloom, mis kujuneb loomal oma kasvatajaga ühte nägu. Hea inimene hää koer, paha inimene kuri koer. On kuidas nende hulkuvate penidega Uulu vahel on (sest ega nende ja peremeestega pole ju midagi peadpööritavalt halba juhtunud), aga aia sees hüppavate ja lihahimuliste neljajalgsetega on kimpus postiljon. Tsitadelli omanikel asub Tervisepäev Uulu koolis TEADMISEKS! Uulu Raamatukogu juhataja Helje Pulk postkast kihvavendadele liiga lähedal. Kas sellistes majades ausaid külalisi üldse oodatakse? Teise nurga alt Ma ei ole kuulnud ja veel vähem usun, et inimene suudab koera mõtteid lugeda. Seepärast ei pea paika lause:,,ega ta midagi ei tee, tule, tule! Tegemist on loomaga, kes käitub instinktide ajendil. Nii et kui su peni elab lahtisel territooriumil ning tema tegevusraadius ulatub ühisteeni ja kaugemalegi, siis võta midagi ette. Tea, et inimesed ei julge enam jalgsi käimiseks teed kasutada. Maria Mõtlik 18.jaanuaril toimus tervisepäeva raames väljasõit Tallinna Tervishoiumuuseumisse. Pealinna sõitsid meie kooli 4., 6. ja 9.klass. Muuseumi ringkäik algas sellega, et meile näidati klaasnaist ja selle kõrvale räägiti inimeste organitest, igaühte neist eraldi tutvustades. Peale seda läksid väiksemad muuseumiga tutvuma, kuid üheksandikud saadeti loengusaali. Seal ootas neid naine, kellel oli ettevalmistatud loeng seksuaalsuse teemal. Hiljem saime tutvuda ülejäänud muuseumiga. Saime mõõta oma rasvasisaldust, kopsumahtu ja reaktsioonikiirust. Samuti olid seal peeglid, mis näitasid meile, millised me oleme kui toitume tervislikult või kui sööme ainult rämpstoitu. Viimase vaatepilt ei olnud eriti meeldiv ja see pani kindlasti nii mõnegi tervisliku toitumise peale mõtlema. Kokkuvõttes oli meie tervisepäev korda läinud. Saime näha palju huvitavat ja juurde õppida samuti palju uut. Aveli Stimmer 9.klass Oma Lehe toimetajad on ajalehe algusaastatest avaldanud ja avaldavad vallalehes jätkuvalt õnnitlusi valla eakatele sünnipäevalastele. Kui keegi, kelle sünnipäev on tulekul, ei soovi avaldada oma sünnipäeva ajalehes, andke sellest teada iga kuu 28. kuupäevaks telefonidel 4448 897 või 5089 266 Tiiu Sommer. Ilusat lähenevat sõbrapäeva soovides Tiiu Sommer FOTOKONKURSS T.A.N.K. kuulutab välja Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud F O T O K O N K U R S I kõigile Tahkuranna valla noortele vanuses 7 26 aastat. Teema: Minu koduvald Tahkuranna Tähtaeg: 18. veebruar kell 17.00 Tingimused: Fotod esitada paberil A5 formaadis (15 x 20 cm) või suuremad. Fotod raamida või kinnitada alusele, lisada pealkiri ja enda nimi. Lisa ka ümbrik kirjaga, kus on Sinu nimi, vanus, elukoht ja e-mail (klass ja kool). Üks autor võib esitada kuni 5 fotot, mis peavad kajastama Tahkuranna valda. Tööd tuua noortekeskusesse. Peaauhind 1000-kroonine Pilteri kinkekaart, lisaks eriauhinnad. Kõigist töödest koostatakse näitus. Sponsorid OÜ Weiss, OÜ Uulu Ehitus ja Tahkuranna Vallavalitsus. KONTAKT: Gerda Vares tel: 44 48898 e-post: noortekeskus@tahkuranna.ee Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Elu on muusika, mis heliseb meie päevades, öödes ja aastates. Jaanuari kuu 05. jaanuar Aino Nurmik 92 14. jaanuar Alviine Sildve 92 11. jaanuar Elmar Arula 90 28. jaanuar Jelena Nõmme 86 09. jaanuar Hilda Rüster 84 05. jaanuar Leida Kalm 83 24. jaanuar Leoniida Merilaht 83 18. jaanuar Salme Rahu 82 05. jaanuar Linda Laanemaa 81 05. jaanuar Lydia Koel 75 30. jaanuar Lilli Siimsoo 75 12. jaanuar Nelja Lazarskaja 65 Veebruari kuu 25. veebruar Floreida Hunt 90 07. veebruar Alidia Kaseoja 86 24. veebruar Elmar Roosma 83 25. veebruar Maria Peterson 80 14. veebruar Asta Pihlaste 75 16. veebruar Vladimir Startševski 70 13. veebruar Urve Tammsalu 60 SURMAD ERHARD-VALTER OHKAR 22.12.1926-04.01.2008 Reiu küla AINO SETSINS 02.03.1941-10.01.2008 Võiste alevik JOHANNES PIHLASTE 04.11.1924-15.01.2008 Võiste alevik ALEKSANDER SOOSALU 24.07.1927-15.01.2008 Lepaküla küla TEATED Lp. LEINA KÜLA AKTIIVSED INIMESED Saame kokku pühapäeval, 17.veebruaril kell 16.00 Jõulumäe Tervisekeskuse kohvikus. Arutame Leina küla võimalikku liitumist Võiste arengukavaga. Saate arutada omavahel ka teisi küla elu küsimusi. Tulge välja oma ettepanekutega. Eeri Tammik Leina külas spordiga tegeleja Uulu kontorihoones arstipunkti kõrval M A S S A A Z Info ja registreerimine tel 56 492 037; 4460 651 Tiina Väljaandja: Tahkuranna Vallavalitsus, tel. 4427 651 Lehe makett: Tiiu Sommer, tel. 4460 684, 5089 266 tiiu.sommer@tahkuranna.ee Trükkis: AS PAJO Tulge päevitama Uulu solaariumisse! Solaarium ja juuksur Uulus (vallamaja sidepoolses osas) AVATUD Esmaspäeviti 16.00 20.00 Kolmapäeviti 8.30 14.00 ka juuksur Neljapäeviti 16.00 20.00 Reedeti 8.30 14.00 ka juuksur Kõikide päevitajate vahel loositakse naistepäevaks välja: 15 minutit tasuta päevitust 150.- maksev kinkekaart Juuksetoode väärtuses kuni 160.- Iga päevitus annab 1 hääle. Jõululoosimisel naeratas õnn Teile Tiiu Kask, Zaklin Rebane, Helle Hunt. Müügil kliendikaardid ja professionaalsed juuksetooted. Kliendikaardiga 7. kord tasuta. Telef. 55650358 AS Salvest alustab kurgikasvatusest ja -müügist huvitatute registreerimist. Info ja registreerimine: tel. 7408630 ja 5177413, e-mail:vambola@salvest.ee Sünnid ART-ROBIN AFANASJEV 31.detsember 2007 Linda Puströmi ja Aiki Afanasjevi peres 1.laps
Veebruar 2008 Tahkuranna valla ajaleht Lk. 6 Tulemas on Tantsuselts ÜLEJALA 20. sünnipäevapidu kontserdi ja tantsuga Tantsuselts ÜLEJALA olulisemad sündmused 20 aasta jooksul: 1990 Osavõtt 1990.a. XIV üldtantsupeost (peole pääses 2 rühma Pärnu maakonnast) 1991 Pärnu Labajalg võistutantsimisel I koht 1992 Võeti vastu sõprusrühm Västeras Folkdansgille Rootsist, Pärnu Labajalg II koht 1993 Esindasime Pärnumaad Rootsis Västerasis 1994 Osavõtt 1994.a. XV Üldtantsupeost, Rootsi tantsurühm Eestis ja tantsupeol külas 1995 Pärnu Labajalg I koht 1996 Pääs ainsa Pärnumaa segarühmana ETO-le 96. Õpetasime eesti tantse Rootsis, kogusime projekti raames Tahkuranna vallast vanu laule, tantse ja pillilugusid 1997 Osalemine võistutantsimisel Rootsis Hälsinge Hambo, Pärnu Labajalg I koht 1998 Esinemine Rootsis Västeras Folkdansgille 70. sünnipäeva pidustustel 2000 Osavõtt I Eesti-Soome Ühistantsupeost Helsingis, osalemine Pärnu Rahvusvahelise Koorifestivali lavastuses 2001 Osalemine ülevabariigilisel Naislauluseltside laulupeol Narvas lavastuses 2002 Osalemine Võrus tantsumemm Kai Leete tantsude konkursil 2003 Ülejala 15.aastapäeva kevadkontsert Uulus 2004 Osalemine XVII Üldtantsupeol Ülejalale omistati ainsana Pärnumaal kõrgem kategooria (18-le rühmale 182-st), mis antakse 5 aastaks 2005 Osalemine Eesti-Soome II ühistantsupeol Tartus (pääses 9 naisrühma 189-st Eestist). Esinemine ülevabariiklikul meestelauluseltsi laulupeol 2006 Osalemine III Kalevi mängude vabariiklikul võimlemispeol Kalevi staadionil, esinemine sõprusvallas Alahärmas, Maie Orava tantsude võistutantsimisel Tartus (5.koht) 2007 Ülevabariigilise naisrühmavõistutantsimisel Jõgeval (5 koht). 2008 20 aastat vastupidamist tantsulustihoidmise aastapäev, Maie Orava tantsude võistutantsimine, ülevabariigiline naisrühmade võistutantsimine. Täname südamest Tahkuranna valda eelnevate toetuste ja mõistva suhtumise eest eesti rahvuskultuuri! Parem kaks kargamas kui viis vingumas Eesti rahva vanasõna Tantsuselts Ülejala 20. aastapäeva kontsert toimub 29.märtsil Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses. Kui Ülejala peab oma vanuseks 20 aastat, siis rahvatantsu hakati Uulus tantsima juba kolm aastat varem, 1985 aastal. Algusaastate tantuõpetajaks oli Tiina Merihein-Kurm. 1988. aastal võttis tollaste tantsuhuviliste õpetamise üle Tiiu Pärnits. Pildikesi Võiste lasteaia jõulupeolt