ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA, MÕISTA, MIS SEE ON: PESA MAAS JA MUNAD TAEVAS:... 2. PUUDE VANUSE MÄNG. SELLES PARGIS ON SELLISE VANUSEGA PUUD (TEE ÕIGESSE KOHTA RIST): 10 AASTANE 30 AASTANE 100 AASTANE 500 AASTANE 200 AASTANE 3. PUU UURIMUSTÖÖ PUUD JUTUSTAVAD MÕISTA, MÕISTA, MIS PUU SEE ON: SELLE PUU ÕITEST SAAB HEA RAVIMTEE KÜLMETUSE JA GRIPI VASTU:. MEIE PUU ÜMBERMÕÕT ON. MEIE PUU LÄBIMÕÕT (DIAMEETER) ON:. MEIE PUU ON AASTAT VANA MEIE PUUL MÄRKASIN MA... NÜÜD MA TEAN, ET PÄRNAPUU LEHT ON KUJULINE JOONISTA OMA PÄRNAPUU: JOONISTA OMA PÄRNAPUU LEHT PUUDEST KASVAVAD SELLES PARGIS VEEL...
ALGKLASSILAPSED 2 4. MÕISAKOMPLEKSI PLAANI TEGEMINE KÕIGEPEALT MÄRGI PLAANILE PÕHJA-LÕUNA SUUND, SEEJÄREL VII KOKKU JOONTEGA ASUKOHT PLAANIL JA HOONE NIMI Põhja-lõuna suund 1 - Mõisahoone 7 - viinaköök 2 - Valitsejamaja 8 - viinakelder 3 - Kärnerimaja 9 Kasvuhoone 4 Tall-tõllakuur 10 - Kelder 5 Metsniku maja 11 Veenuse kuju 6 - Ait 12 Lõvide kujud 13 - Paviljon Härrastemaja see on maja, kus elasid mõisahärra ja proua oma lastega. Selle maja kohal kasvavad praegu puud Valitsejamaja see on maja, kus elas see inimene oma perega, kes mõisas kõikide tööde tegemiste eest vastutas Kärnerimaja see on maja, kus elas mõisa aednik. Aednik on see inimene, kes hooldas mõisa lilli ja õunaaeda. Tall-karjalaut see on maja, kus asusid mõisa hobused ja muud loomad Ait see on maja, kus hoiti vilja ja teisi toiduaineid Paviljon see on koht, kus mõisaproua käis raamatuid lugemas.
ALGKLASSILAPSED 3 Nüüd ma tean, et härrastemaja on see maja, kus elasid Nüüd ma tean, et selle pargi kõige ilusam maja on. Nüüd ma tean, et mõisaproua käis raamatuid lugemas. Nüüd ma tean et, maja, kus elas inimene, kes mõisas kõikide tööde eest vastutas on..... Nüüd ma tean, et seda maja, kus asusid mõisas hobused ja muud loomad nimetatakse... Nüüd ma tean, et see maja, kus hoiti vilja, on.. 5. MAASTIKUMÄNG MÕISAKOMPLEKSIS Nüüd ma tean, et selles mõisas on.. kujud. Lahenda ristsõna: 9. 1. L 2. 3. 4. 5. M 6. 7. 8. Küljele: 1. Millise looma kuju on Luke pargis? 2. Mis põõsas on Luke pargis, selle põõsa viljad on pähklid. 3. Kelle majas asub praegu pargis muuseum? 4. Millist lille õitseb pargis kevadeti väga palju. Tema õied on sinist värvi. 5. Mis on pargi vanim puu? Selle puu vili on tõru. 6. Mis puu aed on mõisas? 7. Kus hoiti mõisas vilja ja teisi toiduaineid? 8. Kuidas nimetati maja, kus elasid mõisahärra ja proua? Ülevalt alla: 9. Mõisa nimi, kus oled. 6. UURIMISTÖÖ MINU LILL Juhendajale: Jaotage lapsed 4 gruppi. Paluge igal grupil otsida üks lill, mida ta soovib uurida. JOONISTA SIIA OMA LILL JOONISTA ÕIELE VARS JA LEHT MINU LILLE KÕRGUS ON: MINU LILLE ÕIS ON.. VÄRVI MINU LILLE NIMI ON.. MINU LEMMIKLILL ON
ALGKLASSILAPSED 4 Kirjuta lillede piltide alla nende nimed ja tee + nende nimede taha, mida sa täna nägid. Värvi lillede õied. 7. JAH ja EI MÄNG TEE +, KUI VASTAD JAH. TEE, KUI VASTAD EI MA OLEN SIIN VAREM KÄINUD HÄRRASTEMAJAS ELAVAD MÕISAHÄRRA JA MÕISAPROUA KOOS LASTEGA MA ISTUTASIN TÄNA LILLI MULLE MEELDIB SIIN MÕISAS VALITSEJA OLI MÕISAS MINU LEMMIKLILL ON ADNIKUKS MEELESPEA MULLE MEELDIB PÄRNAPUU MULLE MEELDIB MESI NURMENUKUST SAAB TEHA TEED PÄRNAPUU ÕIED MEELDIVAD SELLES MÕISAS ON LÕVI TÄNA ON TORE PÄEV MESILASTELE KUJUD 8. VAATLUSMÄNG MÕISAPARGIS KIRJUTAN SIIA ASJAD, MIS MA ÄRA TUNDSIN: 1. 4. 2. 5. 3. 6
ALGKLASSILAPSED 5 Info Juhendajale: Kogunemine kärnerimaja ees (Lukel, mujal valib läbiviija ise sobiva koha). Kõigepealt tutvustatakse lastele mõisakompleksi hooneid. Küsimustega küsides ja viidates käega, mis mingi hoone on? Seejärel tutvustatakse kärnerimaja ja kärneri tööriistu. Istutatakse või pikeeritakse taimed. 2. PUUDE VANUSE MÄNG. Juhendajale: Esmalt räägib juhendaja kui vanad on pargis olevad puud. Mõisapark on koht, kus väiksel maa-alal asub üsna mitmes vanuses puid. Pargis valitakse koht, kus on esindatud mitme põlvkonna puud. Mängu juht ütleb puu vanuse ja lapsed jooksevad puu juurde, mida nad arvavad selles vanuses olevat. Ühe puu juurde võib joosta kõige rohkem 5 last. 10 aastane puu; 30 aastane puu; 100 aastane puu; 200 aastane puu. Ülesannet võib läbi viia ka võistkonniti. 3. PUU UURIMUSTÖÖ PUUD JUTUSTAVAD Juhendajale: Keskendutakse ühele puuliigile. Lukel võiks see olla pärn. Esmalt räägib juhendaja pärnast (legendid, mida pärnast saab? Kuidas kutsuti vanasti pärna veel? kaasates sellesse aktiivselt lapsi) Kõige esmalt on mängus osalejatele mõistatus. Seejärel otsivad lapsed ümbrusest pärnapuu, uurivad seda. Lapsed jaotatakse 4 gruppi. Iga grupp valib välja talle meeldiva PÄRNAPUU. Lapsed ütlevad, mille järgi nad pärnapuu ära tundsid (pungad, lehed, õied, koor). 4. MÕISAKOMPLEKSI PLAANI TEGEMINE Juhendajale: Juhendaja räägib lastele mõisakompleksi hoonetest. Lapsed jaotatakse 2-4 gruppi. Kui töölehes toodud ülesanne on valmis, siis antakse igale grupile alus koos paberiga, millele on joonistatud lihtsustatud mõisapargi skeem. Igale grupile antakse välja lõigatud hooned jm tähtsamad pargielemendid, lapsed kleebivad need plaanil õigesse kohta ning seejärel joonistavad sinna soovi korral juurde puid, põõsaid, lilli, pardid tiigile jms). Töövahendid: alus plaanile, lihtsustatud plaan, välja lõigatud majad, pargielemendid, liim, värvipliiatsid. Ülesande võib teha ka selliselt, et osad teevad töölehel antud ülesande ja osad valmistavad ise plaani. 5. MAASTIKUMÄNG MÕISAKOMPLEKSIS Juhendajale: Lapsed jaotatakse 1-2 gruppi ning antakse neile kätte esimene ülesanne, mis juhatab iga järgneva punkti juurde. Igas järgnevas punktis on uus ülesanne, mille lahendamisel saab grupp edasi liikuda. Mängu eesmärk on kinnistada mõisakompleksis olevaid olulisi komponente (Härrastemaja, valitsejamaja, kujud jms). Lasteaialaste puhul haaratakse maastikumänguga ala, mis on kergesti nähtav (Luke pargis ala, mis jääb tiikidest mõisapargi poole) ja vajadusel loeb täiskasvanu lastele tekstid ette. Selles mängus on võitjad kõik. Lahenda ristsõna: 9. 1. L Õ V I 2. S A R A P U U 3. K Ä R N E R I 4. M E E L E S P E A 5. T A M M 6. Õ U N A P U U 7. A I T 8. H Ä R R A S T E M A J A 7. JAH ja EI MÄNG Juhendajale: Mängu juht tõmbab 2 joont, ühe joone taha jooksevad need, kes vastavad jah ja teisele need, kes ei. Küsimused võiksid olla sellised, et tegu ei ole õigesti ja valesti vastamisega, vaid pigem informatsiooni edastamisega. Mängu võib mängida ka istudes käe tõstmisega. Iga laps saab ise teha + või -. 8. VAATLUSMÄNG MÕISAPARGIS Juhendajale: Juhendaja kogub ümbritsevast loodusest 5-10 asja (kivid, käbid, lill jms) ja katab need rätiga. Seejärel kutsub ta lapsed enda juurde ja selgitab, et räti all on 5-10 asja ümbrusest. Juhendaja võtab räti ära 30 sekundiks, et mängijad saaksid asju näha. Peale seda saavad lapsed ülesande leida 5 minuti jooksul samad asjad. Juhendaja võtab nüüd ükshaaval asju räti alt ja küsib, kes leidis sama asja. Juhendaja saab jagada selgitusi.