1. Climate change: Mitigation and Adaptation 1A. Present Situation Please complete the following table: City Reduction Targets (add rows if needed for further commitments) CO 2 Emissions / capita Total CO 2 emissions (tonnes) per year Total CO 2 emissions per MWh electricity consumed Base Year Target Year % Reduction 2007 2021 20% võrra vähendada CO₂heitkogust 2007 2021 20% suurendada energiatõhusust 2007 2021 20% tarbitavast energiast katta taastuvenergiaga t CO 2 /inh - Transport t Total (less transport) Total CO 2 /inh t CO 2 /inh 8,5 1,7 6,8 3 488 288 1,08 Tonnes Tonnes 2013 2011 Describe the present situation in relation to CO 2 emissions, including any relevant disadvantages or constraints resulting from historical, geographical and/or socio-economic factors which may have influenced this indicator area. Give details of any Baseline Emission Inventory prepared by the city, mentioning the baseline year and the applied methodology (direct/indirect emissions, data collection process, monitoring system), as well as the competent department. Provide a breakdown of the main sources of emissions. Where available, information/data on the inventory and on the following indicators should be provided from previous (5 10) years to show trends, together with an explanation of the evolution. Scientific grounds should be provided for any claimed reduction in CO 2 emissions. Describe how the inventory system and information is integrated in the design of policies and measures. Provide figures (in the table above), and comment on, the following specific indicators for the city: 1. Total CO 2 emissions (tonnes) per year; 2. CO 2 emissions per capita (tonnes) per year; 3. CO 2 emissions per capita (tonnes) resulting from fuel use in transport; 4. CO 2 emissions (tonnes) per MWh electricity consumed; 5. CO 2 emissions reduction target(s) (e.g. 20% by 2020 compared to 1990). Please also state clearly what year the data provided relates to. Mention any target(s) adopted specifically for the municipal administration (e.g. carbon neutral municipality by 2020, adaptation measures set on municipal level). Regarding adaptation to climate change, please mention if your city has developed a comprehensive local adaptation strategy and/or integrated adaptation to climate change into existing relevant plans. (eg if your city has joined or is planning to join the Mayors Adapt initiative) (max. 600 words and five graphics, images or tables)
Tallinn liitus 2009. aastal Linnapeade Paktiga, millega kaasnevate kohustuste täitmiseks kehtestati Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011 2021 (SEAP). SEAPi eesmärk on vähendada 2021. aastaks CO₂-heidet Tallinnas 20% võrra. Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 on püstitatud eesmärk vähendada 2030. aastaks CO₂-heidet võrreldes 2007. aastaga 40% võrra. Strateegia eesmärkide saavutamiseks on kehtestatud Tallinna keskkonnakaitse tegevuskava 2013 2018 valdkondlike meetmete ja tegevustega. Tallinna linn on pööranud järjest rohkem tähelepanu kliimamuutustega kohanemisele, mistõttu liitus Tallinna linn 2015. aastal linnapeade pakti raames tehtud algatusega Mayors Adapt. Tallinn koostab regulaarselt CO₂-heitkoguste inventuuri, mis põhineb SEAP lähteülesandel, ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni ja Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertrühma (IPCC) juhendil. Kuue aastaga (2007 2013) on energiatarbimisest tingitud kogu CO 2 -heide koos neeludega Tallinna linna halduspiires vähenenud 18,5% (796 257 tonni) võrra: 2007. aastal 4 284 545 tonni, 2011. aastal 3 735 140 tonni, 2013.aastal 3 488 288 tonni. Joonis 1. Tallinna CO 2 heitkogused kütuste ja energia tarbimisel CO 2 inventuuride põhjal Kütuste ja energia tarbimise osas on suurima osatähtsusega äri- ja avaliku teeninduse sektor (938 615 tco 2 ), millele järgnevad üsna võrdse osakaaluga kodumajapidamised (759 066 tco 2 ), tööstus- (744 517 tco 2 ) ja transpordisektor (673 240 tco 2 ) (joonis 2).
Joonis 2. Tallinna energiasektori kütuste põletamise ja energia tarbimisega seotud CO 2 heitkogused alamsektorite kaupa 2013. aastal. Elektritootmise portfellis toimunud muudatuste ja Tallinnas rakendatud meetmete tulemusena alanes CO 2 -heitkogus elaniku kohta 9,85 tonnilt 2007. aastal 8,5 tonnini 2013. aastal. Kaugküttes vähenes CO 2 emissioon tänu taastuvkütusel (puiduhakkel) töötava Tallinna Elektrijaama (joonis 3) käivitamisele 2009. aastal ja hoonete energiatõhususe suurenemisele. Alates käivitamisest on toodetud 0,94 TWh elektrienergiat ja 2,3 TWh soojusenergiat, mis on vähendanud CO 2 heidet 250 000 tonni aastas. Joonis 3. Tallinna elektrijaam Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga on Tallinna linna territooriumil liitunud kolm katlamaja summaarse nimisoojusvõimsusega üle 20 MW (Ülemiste, Mustamäe ja Kristiine katlamajad) ning Tallinna Elektrijaam. Transpordisektori CO 2 -heide on arvutatud mootorikütuste ja elektrienergia tarbimise põhjal.
Mootorikütustest tekkis 2007. aastal ligi 2,3 tonni CO₂-heidet elaniku kohta. Koos elektritranspordist pärineva kaudse CO 2 -heitmega oli emissioon kokku 2,38 tonni (joonis 4). Samad näitajad 2013. aastal olid vastavalt ligi 1,6 ja 1,7 tonni. Varasemaga võrreldes on edasiminek suur, sest transport on Tallinna linnaõhu suurim saastaja. Seepärast pöörab linn suurt tähelepanu ühistranspordi ja kergliiklusteede arendamisele. t CO 2/per Joonis 4. Tallinna transpordisektori vedelkütuste ja elektrienergia tarbimise CO₂-heide tonni elaniku kohta. Elektrienergia tarbimisest põhjustatud kaudse CO 2 emissiooni osakaal linna süsihappegaasi koguheites 2007. aastal oli 54,8%, 2011. aastal 60,8% ja 2013. aastal 59,7%. Elektrienergia tarbimisest tingitud kaudse CO 2 osakaalu suurenemine linna bilansis on põhjustatud hoonete energiatõhususe kasvust ja taastuvate kütuste suurenenud kasutamisest kaugküttes. Tallinna linna elanikud ja asutused tarbisid elektrit 2015. aastal 1 925 GWh ning kaugkütte soojust 1432 GWh. Tallinn arvestab planeeringute ja projektide menetlemisel üleujutusriski ohuga ning jälgib, et neil aladel rakendataks riski vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Eesti Keskkonnaministeerium on kaardistanud üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad ning kehtestas 2016. aastal üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad. Üleujutusohuga alad, mis on Tallinnas peamiselt rannikualadel, kantakse linnaosade üldplaneeringutesse. 1B. Past Performance Describe the measures implemented over the last five to ten years to reduce greenhouse gas emissions, including resources allocated to implement these measures. Comment on which measures have been most effective and how the implementation and impacts have been monitored. Make reference to: 1. An overall strategy for climate change or any other strategy or action plan to reduce emissions, and allow adaptation for this period; 2. Mainstreaming of climate protection measures across municipal services and in key areas of action such as energy efficiency in residential and commercial buildings, public transport and waste management. Highlight any innovative schemes for the built environment such as low carbon zones; 3. Mechanisms used (e.g. local regulations, financing schemes, partnerships). Explain how the city works on emissions reduction with other governmental bodies, private sector service providers, enterprises and citizens. Mention relevant national legislation or programmes and participation in EU-funded projects or networks.
Describe the city s approach to adaptation to the impacts of climate change (e.g. heat island effect in urban areas based on nature-based solutions/green Infrastructure), including the works performed to identify and improve the adaptive capacity of the city and its vulnerability and on adaptation plans. Provide details on the monitoring system (frequency, responsibility, outcomes) and how lessons learned have been used. (max. 1200 words and five graphics, images or tables) 2011. aastal kehtestati Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 ning Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011 2021 (SEAP), milles käsitletakse energiasäästu võimalusi Tallinnas ja antakse tegevussuunad Tallinna energiamajanduse arendamiseks. 2013. aastal kehtestati Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013 2018. Kavandatud tegevusi rahastatakse lähtudes linna eelarve võimalustest. Nende strateegiliste dokumentide üldine visioon on vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside teket ning suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises. 2013. aastal alustas tööd Tallinna Energiaagentuur, kes koordineerib linna ametiasutuste vahelist energiaalast koostööd, vastutab ka Linnapeade Pakti täitmise aruannete eest, tegeleb aktiivselt elanikkonna energia- ja kasvuhoonegaaside alase teadlikkuse suurendamisega ning kaasab sidusrühmi. Tallinna energiaagentuur on võtnud üle Tallinna energiapäeva korraldamise, mida Tallinn on korraldanud alates 2011. aastast linlaste paremaks teavitamiseks energiatõhususe ja keskkonnasäästliku käitumise vallas. Joonis 1. Tallinna energiapäev 2013. aastal Riiklikult on CO 2 -heitme vähenemine planeeritud saavutada elektrienergia tootmisstruktuuri muutmisega, millega väheneb ka Tallinnas tarbitava elektri kaudne CO₂-heide. Samuti on alustatud linna territooriumile teise taastuvkütusel töötava koostootmisjaama rajamist (valmib 2016). Hoonetega seotud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise tõhusaim viis on olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine. Tallinn on 2010. aastast ellu viinud korteriühistute toestusskeemi Fassaadid korda, mille eesmärk on aidata korteriühistutel koos riikliku toetusega muuta hooned energiasäästlikumaks. Toetusskeemiga toetatakse korteriühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel (kuni 10% korterelamu renoveerimislaenu summast). Toetatakse tervikrekonstrueerimist (fassaadi ja katuse soojustamine, akende ja uste vahetus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine) C energiaklassi tasemele. Renoveerimistoetuse sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud korterelamud. 2010 2015 aastal on Tallinn Fassaadid korda toetusskeemist toetanud 142 korteriühistut kogusummas ligi 1,9 miljonit eurot. 2016. aastal on eraldatud toetusi 12 korteriühistule kokku 216 215 euro ulatuses. Lisaks on 145 korteriühistut kasutanud korterelamute rekonstrueerimise riiklikku renoveerimistoetust ilma Tallinna toetusskeemita.
Joonis 2. Terviklikult rekonstrueeritud korterelamu Projektist Hoovid korda on korteriühistutel võimalik taotleda linna toetust õuealade heakorrastamiseks, näiteks rattamajade rajamiseks ja jalgrattahoidlate paigaldamiseks Projektile Hoovid korda on kümne viimase aasta jooksul linnaeelarves eraldatud kokku ligi 7,5 miljonit eurot, toetades kokku 1015 korteriühistu (1/3 Tallinna korteriühistutest) hoovide korrastamist. Tallinna linnavalitsus on panustanud ühistranspordi arendamisse, suurendades ühissõidukite atraktiivsust. Alates 2013. aastast on ühistransport tallinlastele tasuta selle kulu on linna eelarves aastatel 2013 2020 kokku 475,3 miljonit eurot. Ühissõidukiradade märgistamine võimaldab muuta ühissõidukite liiklust sujuvamaks ja pakkuda kvaliteetsemat ühistransporditeenust ning aitab vähendada sõiduautoliiklust linnas. Ühissõidukiradade pikkus Tallinnas on ligi 30 km (joonis 3). 35 30 km 25 20 15 10 5 0 2004 2006 2007 2012 2013 2014 ühissõidukiradade pikkus Joonis 3. Ühissõidukiradade pikkus Tallinnas (km)
Tallinna linn soetab igal aastal uut veeremit, et tagada ühistransporditeenuse kõrge kvaliteet. 500 bussist on Tallinnas 95 EEV bussi, 102 EURO 6 bussi, 24 hübriidbussi ja 9 CNG bussi (joonis 4). Elektrienergial sõitvatest sõidukitest on Tallinnas tramme 72 ja trolle 65. Tallinna ühistranspordis on 58% veeremist madala emissioonitasemega. Teenindatud liinide läbisõitu arvestades on ühistransporditeenusest ligikaudu veerand tehtud keskkonnasäästliku ühistranspordiga. Joonis 4. Ühissõidukid ja ühissõidukirajad Tallinnas: keskkonnasõbralik EEV buss, vana tramm ja uus tramm Uute kergliiklusteede rajamine, kus saab liigelda jalgsi, jalgratta ja rulluiskudega, on kergliiklejate arvu Tallinnas iga aastaga suurendanud. Tallinnas on 2016. aasta jaanuari seisuga rajatud 259 km jalgrattaja jalgteid ning jalgrattaradasid, millest sõiduteele märgitud jalgrattaradu on 43,4 km ning jalgratta- ja jalgteid 215,6 km. 2016. aastal alustati Tallinna jalgrattalaenutuse kontseptsiooni rakendamisega ning Tallinna kesklinnas avati esimesed 10 jalgrataste laenutuspunkti 100 jalgrattaga. Tallinn korraldas koos Eesti Kunstiakadeemiaga 2014. aastal arhitektuurivõistluse Velokoda, et saada ideelahendusi korterelamute piirkonda sobiva lukustatava rattamaja mudeli väljatöötamiseks (joonis 5). Vanemate kortermajade planeeringus ei ole jalgrataste hoiutingimustega arvestatud, samas kui rattamajade paigaldamine linnaruumi võimaldab kortermajade elanikel jalgrattaid mugavalt hoida, kergliiklust edendada, elukeskkonna väärtust tõsta ja tervislikult liikuda, parandades seeläbi rahva tervist. Samuti aitab rattamajade ehitamine kaasa linna CO₂-heitme vähendamisele. Rattamajade paigaldamist toetab linn Hoovid korda projekti raames.
Joonis 5. Arhitektuurivõistluse Velokoda võidutöö (makett) 2013. aastal käivitati AS Eesti Energia Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk, mis toodab elektrit ja soojust segaolmejäätmetest. Aastas taaskasutatakse energia tootmiseks umbes 220 000 tonni segaolmejäätmeid, sh valdav enamus Tallinnas tekkivatest segaolmejäätmetest. Iru jäätmeenergiaploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Jäätmeplokis kasutuses olev tehnoloogia sobib mitut liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset sorteerimist, purustamist ega sõelumist. Tallinna soojusmajanduses on biomassil suur osa. 2008. aasta lõpus anti Tallinna idapiirkonnas käiku taastuvkütusel (hakkpuit ja freesturvas) töötav Tallinna Elektrijaam. 2011. aastal rajati Tallinna ida- ja läänepiirkonna vahele uus soojusmagistraal, mis ühendas kaks peamist kaugküttepiirkonda. Piirkondade ühendamine võimaldab Tallinna Elektrijaama kasutada läänepiirkonna soojusega varustamiseks suvisel ajal. Selle tulemusena oli 2014. aastal taastuvkütuste osakaal kaugküttes 42% ning 2017. aastaks on kavas see tõsta 80%-ni. 2010. aastal võttis Tallinna Linnavalitsus vastu Rahvusvahelise Linnavalgustuse Liidu linnavalgustuse harta Säästvuse edendamine valgustuses. 2012. aastal osales Tallinna Kommunaalamet Euroopa Komisjoni raporti Lighting the Cities väljatöötamisel. 2010. 2011. aastal korraldati Tallinnas katsetänava projekt LED-tehnoloogia analüüsimiseks ja LEDvalgustite kasutusvõimaluste esitlemiseks linna välisvalgustuses. Projekti tulemusi kasutatakse aktiivselt uute lahenduste väljatöötamisel koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Tänavavalgustus on Tallinna linnavalitsuse suurim elektrikulu põhjustaja, moodustades 2007. aastal 1,5% kogu tarbitavast elektrist Tallinnas. Säästurežiimi rakendamise ja ökonoomsete valgustite paigaldamise tulemusena vähenes välisvalgustuse osakaal 2013. aastaks 1,3%-ni. Strateegilise dokumendi Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006 2015 alusel on viimastel aastatel asendatud või paigaldatud 2000 3000 valgustit aastas. Põhiline osa välisvalgustitest on asendatud kõrgrõhunaatriumlampidega või LED-valgustitega (01.10.2016 seisuga on linnas paigaldatud 2124 LEDvälisvalgustit). Euroopa piirkondadevahelise koostööprogrammi INTERREG IVC projekti PLUS ( Avaliku linnaruumi valgustuse jätkusuutlikud strateegiad, 2011 2013) raames koostati juhtnöörid säästlike valgustusstrateegiate rakendamiseks linnades. Aastatel 2011 2014 investeeriti linna eelarvest ja riigipoolsetest toetustest kokku 270 miljonit eurot CO 2 -heitme vähendamisega seotud tegevuste elluviimiseks: munitsipaalomandis olevate hoonete
rekonstrueerimiseks, tänavavalgustuse kaasajastamiseks, kergliiklusteede rajamiseks, ühistranspordi veeremi soetamiseks ja trammi rööbasteede rekonstrueerimiseks ning maakasutuse planeerimisega seotud kulude katmiseks. Tallinna linn osaleb madala süsinikusisaldusega kaupade ja teenuste ostmiseks loodavas rahvusvahelises hankekontsernis ning kiitis heaks selle asutamiskokkulepe. 2015. aasta Rahvusvahelisel Kliimakonverentsil COP21 leppisid Euroopa pealinnad ning metropolid kokku, et ühendavad jõud võitlemaks kliimamuutuse vastu, kasutades selleks riigihangetega seotud võimalusi. Selleks on tehtud ettepanek moodustada hankekontsern, mis hõlmaks nii Prantsusmaa kui Euroopa metropole ja kohalikke omavalitsusi eesmärgiga osta ühiselt tehnikat ning ka muid madala süsinikusisaldusega kaupu ja teenuseid. Prioriteetsed rahvusvaheliste hangete valdkonnad on linnamajanduses kasutatavate masinate (sh prügiveo- ning tänavapuhastusmasinad) ja sõidukite ost. 1C. Future Plans Describe the future short and long term objectives and proposed approach for further emissions reduction, climate proofing and adaptation to the impacts of climate change. Describe planned measures, including timescales and emphasise to what extent plans are supported by commitments, budget and staff allocations and monitoring and performance evaluation schemes. Make reference to any long-term strategy employed and how it is integrated with other environmental areas. Briefly explain the rationale for choosing these future measures and highlight any innovative financing arrangements. (max. 800 words and five graphics, images or tables) Tallinna keskkonnastrateegia elluviimiseks koostatud Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 2013 2018 on seatud eesmärk, et uuringu ja stsenaariumidega tuleb välja selgitada kliimamuutuse mõjude iseloom ja võimalik kulude maht, millele järgneks kliimamuutusega kohanemise tegevuskava väljatöötamine. Kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamuutuse mõju aitavad vähendada ka keskkonnakaitse arengukava teiste valdkondade meetmed: transport, välisõhu kaitse, linnaruumi keskkonnasäästlikuks kujundamine, rohevõrgustiku arendamine jm. Keskkonnaministeerium koostas esimese riikliku kliimamuutuse mõjudega kohanemise arengukava aastani 2030, mis kehtestatakse 2016 või 2017. aastal. Tallinn alustab oma kliimamuutusega kohanemise tegevuskava koostamist pärast riikliku strateegia vastuvõtmist. Tallinna soojusvarustuses on eesmärk vähendada veelgi maagaasi osatähtsust (mis ligi 80%-lt 2007. aastal on vähenenud 58%-ni 2015. aastal) ning suurendada Tallinna energiabilansis kohalike kütuste nagu hakkpuit ja turvas osa energiatootmisel kuni 80%-ni aastaks 2017. Kaalumisel on reovee jääksoojust kasutava soojuspumpla rajamine Paljassaare reoveepuhastusjaama lähedusse, mille ligikaudne võimsus oleks 20 MW ja mis võiks katta 6 7% linna soojustarbimisest. Eesmärgiks on võetud vähendada 2021. aastaks Tallinnas fossiilkütuse põletamisel atmosfääri paisatava CO₂-kogust 370 000 tonni võrra ehk 23,8%. Tallinna ühistranspordis tuleb katta 10% ühissõidukite kütusetarbest biokütusega ning luua biokütuse tankimisvõimalused nii era- kui ühissõidukitele. Intensiivse autoliikluse tõttu saastatud õhk ja müra tekitavad linnaelanikele terviseprobleeme, mistõttu on Tallinna linnavalitsuse jaoks esmatähtis jalgratta ja ühistranspordi kasutamise suurendamine Tallinna liikluses, laiendades selleks kergliiklusteede ja ühissõidukiradade võrgustikku ning Pargi & Reisi süsteemi, soetades uusi ühissõidukeid ning eelistades keskkonnasäästlikke elektrisõidukeid linnas. Uued keskkonnasäästlikud bussid ja trammid aitavad 2021. aastaks seatud eesmärgi täitmisele kaasa, kuivõrd CO₂-heide väheneb arvutuslikult ligikaudu 37 000 tonni võrra. Tallinna eesmärk on suurendada kergliiklusteede ning jalgrattaradade osakaalu linnaliikluses. Lähiaastatel plaanitakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse ja linna eelarve abil rajada Tallinna juurde ligikaudu 40 km uusi jalgratta- ja jalgteid ning jalgrattaradu. Tallinna jalgratta- ja jalgteede võrgustiku laiendamiseks on 2015 2020 kavas mitmete ühendusteede rajamine. Põhieesmärk on ühendada olemasolevad kergliiklusteed ühtseks turvaliseks võrgustikuks. Samuti on eesmärk siduda Tallinna kergliiklusteed naaberomavalitsuste kergliiklusteedega ühtsesse võrku. 2017. aasta lõpuks pikendatakse trammiliini Lennart Meri Tallinna Lennujaamani, mille abil ühendatakse kesklinnaga ka üks Tallinna suuremaid kaubanduskeskusi, Ülemiste City kontori- ja elurajoon ning planeeritav ühistranspordikeskus.
Kavandamisel on uue ühistranspordi terminali rajamine (joonis 1), mille eesmärk on parandada Tallinna ühistranspordi kasutusvõimalusi ja selle abil vähendada kesklinna läbivate sõiduautode arvu. Planeeritavat ühistranspordi terminali hakkaks läbima tramm, linnasisesed ja kaugliinibussid ning rong (sh Rail Baltic). Planeering näeb ette Tallinna bussijaama ületoomist terminali, et sõitjate ümberistumist ja liikumist kergendada. Kuna terminalist on võimalik planeerida hea ühendus kõigi linnast väljuvate maanteedega, ilma et peaks kesklinna sisse sõitma, soodustaks see autoliikluse vähenemist linnakeskuses. Joonis 1. Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutöö (Arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ), mis loob aluse kvaliteetsele jalakäijasõbralikule linnaruumile ja atraktiivsele terminalihoonele Aastatel 2016 2020 jätkub Eestis riiklik korterelamute tervikliku rekonstrueerimise (välispiirete soojustamine, akende vahetamine, küttesüsteemide asendamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine) toetamine, mille raames võib prognoosida Tallinnas vähemalt 400 korterelamu rekonstrueerimist suletud netopinnaga kuni 1,2 miljonit m 2, koguinvesteeringuga 240 miljonit eurot. Sellest Tallinnas asuvate korterelamute rekonstrueerimist toetatakse Euroopa Liidu Ühtekuulufusfondist arvutuslikult ca 72 miljoni euro ulatuses, Tallinna linna jätkuv toetus Fassaadid korda projekti kaudu suunatakse rekonstrueerimise toetamisse plaaniliselt ca 2 miljonit eurot. Hoonete rekonstrueerimise tulemusel väheneks CO 2 -heide kuni 90 000 tonni aastaks 2020. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 kohaselt peab 2030. aastaks atmosfääri paisatava CO 2 - kogus vähenema 40% võrra võrreldes 2007 aastaga, energiatõhusus ja taastuvenergia osakaal tarbitavast energiast suurenema 40% võrra. Tallinna linnale kuuluvate hoonete energiatõhusaks muutmiseks suunatakse kümne aasta (2011 2020) jooksul kokku 142,5 miljonit eurot, millega plaanitakse säästa 15 018 MWh elektrienergiat aastas ja kasvuhoonegaaside heidet vähendada 50 195 tonni. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästliku hoone kontseptsioonist. 2016. aastal asendatakse 500 tänavavalgustuslampi LED-lampidega. Tallinna linna eelarvestrateegiasse on plaanitud 2017 2020 aastatel Linnapeade Pakti täitmisega seonduvaid investeeringuid ligi 135 miljoni euro ulatuses, sellest ligi 54 miljonit eurot on riigi toetus (tabel 1). Tabel 1. Tallinna linna eelarvestrateegia kohaselt planeeritavad Linnapeade Pakti täitmisega seonduvad investeeringud 2017 2020 aastal (eurot) 2015 2020 Koolide renoveerimine 60 500 000 Lasteaedade renoveerimine 22 637 700 Munitsipaalmajade renoveerimine 23 832 801 Kergliiklusteede rajamine 11 732 306 Trammiliinide nr 3 ja 4 taristu renoveerimine 922 000
Energiasäästu rahastamiseks on plaanitud kasutada kõiki võimalusi: linna rahalisi vahendeid, riigieelarvelisi ja erasektori võimalusi ning kaasata energiasäästu abinõude rakendamisse kogu elanikkond. Aastatel 2011-2020 on linna eelarvest suunatud või eelarvestrateegiasse planeeritud kokku 872 698 076 eurot Linnapeade Paktiga võetud kohutuste täitmise investeeringuteks, mis tagavad CO 2 heitkoguse vähendamise planeeritud eesmärgini ja aitab kaasa kliimamuutuse mõju vähendamisele. 1D. References List supporting documentation, adding links where possible. Further detail may be requested during the clarification phase. Documentation should not be forwarded at this stage. (max. 400 words) Hoovid korda http://www.tallinn.ee/est/hoovidkorda/ Fassaadid korda http://www.tallinn.ee/fassaadidkorda/ Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek https://www.osale.ee/konsultatsioonid/?page=consults&id=274 CO2 inventuurid Tallinnas: 2007 (http://www.tallinn.ee/tallinna-linna-co2-inventuur-aruanne.pdf), 2009 (http://www.tallinn.ee/est/g16257s83863) ja 2013 (http://www.tallinn.ee/aruanne_tallinna-linna-jalinnastu-2013.-a-co2-inventuur_6.09.2015.pdf) Linnapeade Pakt http://www.linnapeadepakt.eu/ Mayors Adapt http://mayors-adapt.eu/ Tallinna arengukava 2014 2020 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=126050&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna energiapäev http://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/tallinna-energiapaev-2 Tallinna keskkonnakaitse arengukava 2013 2020 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=125983&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=120867&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna liitumine Euroopa Komisjoni algatusega Linnapeade pakt https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=113402&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna linna CO2 heitkoguste inventuur 2007 http://www.tallinn.ee/tallinna-linna-co2-inventuuraruanne.pdf Tallinna linna eelarvestrateegia 2016 2019 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=131353&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur 2011 http://www.tallinn.ee/tallinnalinna-ja-linnastu-susihappegaasi-heitkoguste-inventuur-2011.pdf Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006 2015 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=106242 Tallinna Peatänav 2.0 projekt - http://www.peatanav.ee/et Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011 2021 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=119834&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=123505&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna ühistranspordi terminalide ja perspektiivsete asukohtade valik ja linnaruumiline analüüs https://dl.dropboxusercontent.com/u/32308627/terminalid_seletuskiri - PAR3.pdf Üleujutusohuga alade kaardid http://www.envir.ee/et/uleujutused