TOIDUKAUPADE HINNATRENDIDEST EESTIS JA MUJAL MAAILMAS VIIMASTEL AASTATEL Viktori Trsnov Sttistikmet Toidukupde hinnd on lti olnud üldsuse tähelepnu ll, kuid viimstel sttel set leidnud mjndusliku olukorr üldise hlvenemise tustl on igsugused hinnmuutused leidnud eriti lildst kjstmist. Trendid Eestis Pärst suhteliselt stbiilset perioodi sttel 2004 2006, kus Eesti trbijhinnindeksi (THI) st keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) j 4,4% (2006), sisenesime 2007. st sügiskuudel suhteliselt ebpüsivmte hinddeg jjärku ning trbijhinnindeksi muutus võrreldes eelmise kuug oli üks j enm protsenti tervelt 3 kuud järjest. 2007. st septembris oli THI kuumuutus 1,1%, oktoobris 1,0% j novembris 1,4%. Kõigis kolmes kuus vlds indeksile kõige suuremt mõju toidu hinntõus septembris ndis see kolmndiku, oktoobris neli viiendikku j novembris poole. Joonis 1. Trbijhinnindeks: THI kokku j toit, jnur 2007 = Figure 1. Consumer Price Index: Totl CPI nd food, Jnury 2007 = Kokku Totl Toit Food Toiduindeksi tõus jätkus kuni 2008. st mini ning seejärel oli trend põhiliselt lngev, vheldudes suhteliselt stbiilsete perioodideg kuni 2009. st novembrini, millest edsi on indeks ts tõusuteel. 2008. st mi kõrgtse ületti 2010. st novembris. Grfikul on selgelt näh käibemksumäär muudtus 18%-lt 20%-le 2009. st juulis. Ngu jooniselt 2 võib näh, tbs 2007. st sügiskuudel eriti suur hinntõus piimtooteid, millele sekundeerisid leivtooted, mille hinntõus jätkus veel 2008. st lgul, kui piimtoodete hinnd olid jub stbiliseerunud. Sms jäi suhteliselt tgsihoidlikuks lihtoodete hinntõus, mis jätkus küll kogu 2008. st, kuid oli lugem j jäi ll toidu keskmisele hinnmuutusele, millele jõudis järele lles 2009. st lguseks, kui kogu 2008. st kõrgtsemel püsinud piimtoodete hinnd olid hknud järsult lngem. Piimtoodete hinnd lngesid 2009. stl 10 kuud järjest ning svutsid mdlim tseme 2009. st oktoobris. Võrreldes sttguse perioodi ehk 2008. st oktoobrig olid piimtooted 2009. st oktoobris 15,7% odvmd. Seltpele on piimtoodete hinnd ts ülespoole nihkunud, ületdes 2008. st mikuu kõrgtseme (136,5) npilt lles 2011. st jnuris (137,1). Jhutoodete hinnd püsisid kõrgel 2009. st sügiseni, mil hkksid järjest lngem j svutsid om mdlim tseme 2010. st veebruris, püsides sel väikeste kõikumisteg kuni 2010. st sügiseni, millele järgnes järsk tõus. Võrreldes 2010. st novembrit, mil hinnd 16
svutsid om kõrgeim tseme, sm st veebrurig, oli hinntõus olnud 14,4%. Jhutoodete hinnindeks ületski 2009. st jnuri kõrgtseme (,0) 2010. st novembris (140,2). 2011. st jnuris olid hinnd ts lngenud 0,6% võrreldes novembrig. Lihtoodete hinnkõikumised nii suured pole olnud ning 2008. 2009. st vhetusel kolm kuud püsinud kõrgtse (119,0) on senini ületmt. Joonis 2. Trbijhinnindeks: toit kokku; jhu, jhutooted j tngined; lih j lihtooted ning piim- j piimtooted, jnur 2007 = Figure 2. Consumer Price Index: Totl food; flour products nd cerels; met nd met products nd milk nd diry products, Jnury 2007 = 145 Toit Food 140 Jhu, jhutooted j tngined Flour products nd cerels Lih j lihtooted Met products Piim j piimtooted Diry products Trendid nbrite juures Aegde jooksul on inimene ennst ikk thtnud võrreld nbrig. Alljärgnevtes joonistes on ksuttud nberriikide sttistikmetite kodulehekülgedelt 2011. st veebruri neljndl nädll llletud ndmeid. Vene Födertsioon: n Federtion Federl Stte Sttistics Service (http://www.gks.ru). : Tilstokeskus (http://www.stt.fi). : Centrl Sttisticl Bureu (http://www.csb.gov.lv). Kõrvutdes Eesti trbijhinnindeksi renguid nberriikide omdeg on srnsused j erinevused grfikul (joonis 3) selgesti eristtvd. Om teed pidi liigub, kelle 2010. st detsembri THI tõus võrreldes 2007. st jnurig ei ület 8,9%. Suhteliselt srnsed on trbijhinnindeksi muutused olnud 2007. stl ülejäänud riikides. Võrreldes 2008. st jnuri 2007. st jnurig oli THI muutus Eestis 11,0%, l 12,6% j s 15,8%. 2008. stl erldub kolmikust Eesti, kelle THI muutus 2009. st jnuris võrreldes 2007. st jnurig tuleb 15,5%, kuid l jub 27,6% j l 27,1%. Edsi lähevd g THI-de rengud lhku. THI jätkb kindllt tõusuteel j jõub 2010. st detsembris 47,5%-lise muutuseni võrreldes jnurig 2007. THI jätkb tõusmist 2009. st lguseni, svutdes kõrgtseme 2009. st märtsis (128,8), ning lngeb seejärel tspisi läbi st, olles mdliml tsemel 2009. st detsembris (123,0). Seejärel püsib indeks pr kuud prktiliselt pigl j 2010. stl on jub täheldtv kerge tõus. 2009. st märtsikuu hinntse ei olnud s 2011. st jnuriks veel svuttud. 2010. st detsembri THI tõus võrreldes 2007. st jnurig oli 26,0%. Eesti THI hkks lngem 2008. st novembris ning svuts om mdlim tseme 2009. st juunis. THI muutus 2009. st juunis võrreldes kõrgeim tsemeg 2008. st oktoobris oli -2,7%. Juulis 2009. muutus käibemksumäär 18%-lt 20%-le ning loomulikult ei jätnud see THI-le mõju vldmt. THI kuumuutuseks 2009. st juulis võrreldes juunig tuli 17
0,9%. 2009. st lõpupoole lnges THI veel õige vähe, kuid ltes 2010. st jnurist kuni 2010. st lõpuni püsis kindllt tõusuteel. 2010. st detsembri THI tõus võrreldes 2007. st jnurig oli 20,8%. Joonis 3. Trbijhinnindeks kokku: Eesti,, j, jnur 2007 = Figure 3. Consumer price index:,, nd, Jnury 2007 = 160 Eesti 150 140 Pilt piimtoodete hinnrengutest on hoopis mitmekesisem kui sed oli kogu THI. j puhul ei olnud rhvusvhelise klssifiktori COICOP kubgrupist Piim, piimtooted j mund võimlik mune erldd ning nende joonisel 4 toodud indeksid on koos mundeg. Knmunde indeksid on vähem muutunud ning nende erldmisel indeksitest oleks j indeksite tsemed ntuke kõrgeml, kuid kun knmunde kl jääb indeksites tgsihoidlikuks, ei s erinevused oll suured. Kuni 2008. st suveni on Eesti, j piimtoodete indeksid liikunud ühtviisi. Seejärel jätkb üksi tõusuteel, Eesti j indeksid pöörduvd g lngusesse. l selgesti eristuv ste ülespoole 2009. st jnuris tähistb käibemksumäär muutust 18%-lt 21%-le. 2010. st detsembris olid piimtoodete hinnd kõrgemd kui 2007. st jnuris l 73,2%, Eestis 36,3% j s 34,6%. piimtoodete indeks liigub om rd pidi ngu kogu THI-gi. Selgesti on eristtv käibemksumäär lndmine toidule 17%-lt 12%-le 2009. st oktoobris, käibemksumäär tõstmine 12%-lt 13%-le 2010. st juulis indeksis ei eristu. s olid piimtoodete hinnd 2010. st detsembris 11,5% kõrgemd kui 2007. st jnuris. Joonis 4. Piim j piimtooted : Eesti,, j, jnur 2007 = Figure 4. Milk nd diry products :,, nd, Jnury 2007 = 185 Eesti 175 165 155 145 Eesti j kubgrupp Piim j piimtooted ; j kubgrupp Piim, piimtooted j mund. nd group Milk nd diry products ; nd group Milk, diry products nd eggs. 18
Vdtes leivtoodete indeksite liikumist (joonis 5), on pilt mõneti erinev. l toimus põhiline hinntõus är enne 2008. st suve ning seejärel on hinnd püsinud stbiilsen. Alles 2010. st teises pooles on märgt kerget tõusu. Leivtoodete hinntõus 2010. st detsembris võrreldes 2007. st jnurig oli 68,2%. leivtoodete indeks on 2009. st esimese kvrtlini püsinud indeksi lähedl ning seejärel lngenud, jäädes Eestist siiski c 20 protsendipunkti võrr kõrgemle tsemele. 2010. st suvel kiirenenud hinntõus väljendub kõige selgemlt just meil j s. Käibemksumäär muutused on jälgitvd k leivtoodete indeksite puhul. s oktoobris 2009, meil juulis 2009 j s jnuris 2009. Võrreldes 2007. st jnurig olid leivtoodete hinnd 2010. st detsembris s 59,5%, Eestis 37,1% j s 7,4% kõrgemd. Joonis 5. Leivtooted: Eesti,, j, jnur 2007 = Figure 5. Bred products:,, nd, Jnury 2007 = 175 Eesti 165 155 145 Kokkuvõtteks nbriteg võrdlemisest võib öeld, et kuni 2008. st keskpigni on meil j l olnud suhteliselt srnsed indeksiliikumised g, siis erldusime lgul meie j seejärel k. Üldpildilt on meie indeksimuster siiski kõige srnsem g. hinnkõikumised jäävd meie omdele suuresti ll ning selgelt eristtvd jõnksud tulenevd põhiliselt mksusüsteemi muudtustest. Trendid lis milms Teem lõpetuseks vtme meie indeksite liikumist kõrvuti Euroop Liidu 27 liikmesriigi keskmise j USA-g. 2008. st keskpigni oleme meie liikunud selgelt ennktempos. 2008. st teise poole lnguse on ks teinud k USA. Seejärel oleme liikunud, Eesti küll c 10 protsendipunkti kõrgeml tsemel, väiksemte erinevusteg. Näiteks oli THI muutus 2010. st juulis võrreldes 2009. st juulig USA-s 1,2%, EL27-s 2,1% j Eestis 2,8%, kuid 2010. st teises pooles oleme hknud jälle tempot lism. 19
Joonis 6. THI : Eesti, EL27 j USA, jnur 2007 = Figure 6. CPI :, EU27 nd USA, Jnury 2007 = Eesti EL27 EU27 USA Eesti j EL27 trbijhindde hrmoneeritud indeks (THHI); USA THI kõigile linntrbijtele (CPI-U). nd EU27 Hrmonized Index of Consumer Prices (HICP); USA CPI for ll Urbn Consumers (CPI-U). Trbijhindde hrmoneeritud indeks on Euroop Liidus ühtse metoodik järgi toodetv trbijhinnindeks. Liikmesriikide rhvuslikud trbijhinnindeksid võivd sellest erined komponentide poolest. Eesti puhul on suurim erinevus kludes. Rhvusliku trbijhinnindeksi (THI) kulutuste struktuur vstb Eesti elnikkonn ertrbimise struktuurile, trbijhindde hrmoneeritud indeksi (THHI) om g ertrbimise struktuurile Eesti territooriumil ehk on rvesttud k väliskülstjte kulutusi Eestis. Joonis 7. Piim j piimtooted : Eesti, EL27 j USA, jnur 2007 = Figure 7. Milk nd diry products :, EU27 nd USA, Jnury 2007 = 140 Eesti EL27 EU27 Eesti j EL27 THHI kubgrupp Piim, piimtooted j mund ; USA (CPI-U) kubgrupp Piim j piimtooted. nd EU27 HICP group Milk, diry products nd eggs ; USA (CPI-U) group Milk nd diry products. USA Piimtoodete hinnd liiguvd meil suurte tõusude j lngusteg. Srnsuste otsimine võib muidugi nd tulemusi, kuid selge on see, et väikesed mjndused regeerivd kõigile milms toimuvtele muudtustele plju järsemlt kui sed teevd suured mjndusruumid. 20