Lumi sulab lõplikult. Linnud tulevad tagasi. Rohi tärkab. Õitsevad esimesed lilled. Aprill on kindlasti KEVADKUU. TEEME NALJA! 1. Klaus: Loe luuletust! Mille poolest on see luuletus eriline? Ü. T. Ü. V M KÕDID Jaan Kaplinski üks väike kõdi elab parema põlve peal teine väike kõdi elab vasema põlve peal üks väike kõdi elab otse peopesas, aga suured kõdid elavad põlveõnnaldes veel suuremad kaenla all ja lõua all ja kuidas need kõdid kõik kõdi kardavad! minge ja katsuge ise. Lotte: Pane ise luuletusele kirjavahemärgid, nii et tekivad laused. Sul on selleks mitu võimalust. Albert: Võrdle oma loodud lauseid pinginaabri omadega. LOTTE: Loenda, mitu elukohta kõdil on. Proovi kõik kõdi-kohad järgi ka! 2. Lotte: Mõtle sõnu, mille viimane täht on: ma kap koe nal koo pal a P r i l l LEIUTAJATEKÜLA LOTTE 4. Klaus: Mida vajavad lepatriinud, et puutöökojas hambaharja valmistada? Värvi need asjad. 5. Lotte: Missugune sõna ei sobi teistega ühte ritta? Miks? Kirjuta igasse ritta üks sõna juurde. pott kett titt kapp mutt tutt söök keep kepp seep saak taat lukk sokk kokk kukk supp nukk kett kuup tikk Albert: Mängime! Mina valin Lotte harjutusest ühe sõna ja näitan seda ette. Teie proovige arvata. 3. Bruno: Kirjuta piltide kohta laused. Lottele meeldib pikutada. Juba ärgates on tal hea tuju. 80 81
NAERUKUU! 6. Bruno: Vali igast reast üks sõna ja tee ring ümber. VILL PILL LILL PUU SUU KUU UUS KUUS SUUS Lotte: Nüüd kirjuta see sõna lünka. Tulevad lõbusad laused! lill suu uus Ema, mu keelel on. Lumi sulab, tilgub. Kalendris kuu on. ROOSI PANEB HERNE NINNA 8. Klaus: Vali lünka sobiv sõna: pane, tark, ohtlik, ninna, See, kõrva tark pane ninna kõrva See ohtlik Mina olen. Ma ei midagi ega. Lotte: Joonista märk, mis keelab hernest ninna panna. on väga. 7. Klaus: Loe, kuidas meie külas algab leiutajate võistlus. Kohtunik Bernhard peab väikese kõne. Ta meenutab, et leiutajate võistlust on peetud juba palju aastaid. Võidukarika saab see leiutis, millest elanikele kõige enam kasu võib tõusta. Lotte: Leia sõnad, kus on kõrvuti erinevad täishäälikud.tee neile värviline ring ümber. Klaus: Sa tegid ringi ümber täishäälikuühendile. Albert: Sõnadest on täishäälikuühendid jooksu pannud. Kirjuta nad tagasi. 9. Bruno: Otsi koos naabriga lugemispalast 5 sõna, kus täishäälik kõlab teistest kauem. Roosi, proovis, veeres, nuusata, nüüd Joonista või kirjuta, millega sind on lohutatud. õe au oe äe n l s n k r p v Mind on sülle võetud. Tee selle sõna juurde, mis vastab küsimusele kes? 82 83
JUKU NALJAD 10. Lotte: Loe nalju! Katsu lugeda hästi ilmekalt. Mis tunnis need naljad on tekkinud? Kirjuta. Õpetaja: Piiluge nüüd korraks lugemikku! Anneli: Kas vaadata ei tohigi? Õpetaja: Kas sa tegid matemaatika koduse töö ära? Eliise: See on saladus. Ats joonistas porgandi vale pealkirja alla. Õpetaja: Tõmba noolega õigesse kohta. Ats (nuttes): Kust ma selle noole võtan? 11. Albert: Tee küsilaused värviliseks. Eestikeel Matemaatika Loodusõpetus NÖÖP, KES KAOTAS POISI 13. Klaus: Tuleta meelde muinasjuttu kakukesest, kes põgenes eide, taadi ja paljude loomades käest. Mõtle välja selline jutt, kus nööp põgeneb sinu klassi laste eest. 12. Bruno: Koosta nimekiri asjadest, mis on pildil vales kohas. 14. Lotte: Mõtle, mida nööbile hüüda. Hüüdlause lõppu kirjuta hüüumärk (!). Oota! Ära põgene! Pea kinni! Tule tagasi! Loe ja värvi juhise järgi. hari kahvel pott tass pann kann 1. 4. 7. 2. 5. 8. 3. 6. 9. lusikas nuga kulp Värvi viimane nööp siniseks. Keskmine nööp olgu punane. Punasest nööbist vasakul on must nööp. Punase ja sinise nööbi vahel on kollane nööp. Esimene nööp värvi pruuniks. 84 85
T M NÖÖP, KES KAOTAS POISI 15. Lotte: Kus siin laused on? Paranda lause esimene täht suureks. tuvi haaras nööbi noka vahele nad lendasid poissi otsima teda ei olnud lihtne leida mõnes korteris elasid hoopis tüdrukud Bruno: Kontrolli, kas said ka 53-4 lauset. Albert: Kirjuta esimene lause siia. Tuvi haaras nööbi noka vahele. 16. Klaus: Teeme nii, et üks nööp kaotas sinu. Kirjuta, kuidas sind üles leida. Ma olen (poiss / tüdruk) Mul on juuksed (heledad / tumedad) Seljas on mul Jalas on Need on Veel lisan, et. N. T. (sokid / sukad) Mõtle jutu kohta küsimusi. Küsimuse alustamiseks kasuta neid küsisõnu: KES?. PILLIMEHED 17. Lotte: Lahenda ristik. Saad luuletusest Pillimehed muusikariista. 2 1. Sealt saab tunniplaani vaadata V 4 2. Vale vastus või eksimus I 3 L 1 G U U 5 3. Virk P A S U N 4. Suurendusklaas Ä I P A E N E 5. Nutu vastand V R I K 18. Klaus: Linnas avatakse muusikariistade kauplus. Uuri kuulutust. Ühenda küsimus ja vastus. MUUSIKARIISTAD E-R 9 17 L 10 15 P suletud Mis päevadel saab kauplust külastada? Kell 9 Mis kell kauplus esmaspäeval avatakse? Ei saa Kas pühapäeval saab poodi tulla? Muusikariistu Mida saab kauplusest osta? E, T, K, N, R, L Mitu tundi on kauplus laupäeval avatud? MILLAL? MILLAL? KUS? MIS? KUIDAS? 19. Bruno: Mõtle ja kirjuta laused, kus on need sõnad: trumm, trummi, trummid, trummidega On sul suur trumm? Trummimees mängib trummi. Muusikaklassis on uued trummid. Trummidega saab rütmi lüüa. 86 87
KALAMARJAPEENAR 20. Klaus: Kirjuta esimese tulba lünkadesse kk, teise tulba lünkadesse pp. kk kk kk la ima la ima le ima le pima no ima no ima Lotte: Mõtle nende sõnadega lauseid. Albert: Kas oskad ka hüüdlauseid teha? Kas su pinginaaber ka oskab? Kirjuta pinginaabri hüüdlause siia. Bruno: Kontrolli, kas panid lause lõppu hüüumärgi (!). 21. Klaus: Tee, kui lause on õige ja, kui lause on vale. Härral oli tark aednik. Aednik sõitis suveks ära. Kalamari tuli pannile panna. Aednik torkas kalapead peenrasse. Härra sõitis autoga ringi. Aedniku nimi oli Mihkel. Ta sai palgaks kuldraha. pp pp pp - - - KEHV KOMPVEK 22. Klaus: Merike räägib tundmatu onuga. Vali viisakas sõna ja kirjuta lünka. Mängi laused koos pinginaabriga läbi, nii et kord on tema Merike ja kord sina. MERIKE: ONU: MERIKE: ONU: MERIKE: ONU: MERIKE: Hei Teate Vabandage Suur aitäh teile!, te kaotasite kommi Hei Kuku Vabandage, ma võtan selle kommi endale Tead sa Vabandage Kuule mulle maitsevad just need kommid väga Teate Nimelt Sa ei usu, aga Tore, ma söön siis selle kommi ära Suur aitäh teile 23. Bruno: Millise tähega algab lause? Pane lause lõppu kirjavahemärk (.!?). Minu ema ostis eile 2 pakki kommi. Uuri, missuguseid komme ta ostis. Säästumarket Kassa 2 Kassapidaja Kätlin Maasikas Arve/Kviitung nr. 100 Kauba nimetus Hind Kommid Mesikäpp 1 10 s Piim 1 liiter 56 s Rukkileib 70 s Kommid Oravake 1 15 s Maksta: 3 51 s KÜLASTAGE MEID JÄLLE! Lotte: Mis maksis kõige rohkem? Värvi see punaseks. Mis maksis kõige vähem? Värvi see roheliseks. 88 89
LUGUSID VANAST LUGEMIKUST 24. Bruno: Need lapsed õpivad ka 1. klassis. Neile meeldib koolis käia. Mis neil veel ühist on? JÜRI, JAANIKA, JAAN, JUSS, JANDER, JUTA. Albert: Tee iga nime teine täht punaseks. Mis häälikud need on? 25. Klaus: Vali igast tulbast üks sõna, nii et kokku saad lause. Janno jalutab jänest. Julia juurib jaama. Juss joonistab juttu. Jeta jutustab jugapuud. KAEBAMISEST VANA AJAL 27. Lotte: Teeme tunniplaani selliste tundidega, mida päriselt ei ole. Tõmba pliiatsiga maha kolm kõige lärmakamat tundi. Siis tõmba maha kõik kaebamise tunnid. Veel tõmba joon peale neljale unisele tunnile. TUNNIPLAAN E T K N R 1. kaebamine vilistamine vaikimine magamine 2. trampimine haigutamine nuusutamine kaebamine 3. kisamine matsutamine tukkumine pikutamine kiitmine tänamine laulmine Aga nüüd kirjuta reede ridadele kolm heade asjade õppimise tundi. Kirjuta kaks lauset vihikusse. 26. Lotte: Kirjuta j või J. J j j j j j j ooksis J aak sõber j uku j uurde. J uku j utustas talle j änesest J j j j J Seal kohtas J aan j õehobu J ohni, kes oli välj apaistev laulj a. Kärbes aak õi hommikul õhvika ooki ja sõi uustukooki. See ärel aanist, kes oli kuulus rända a. aan õudis ust tagasi aapanist. Vaata üle, kas kirjutasid nimed suure tähega. Jaapan on ühe maa nimi. 28. Klaus: Lotte kiirustas ja tegi igasse lausesse ühe vea. Paranda need. e t B b. Minu lemmik-tund on eesti kell. Matemaapika meeldib ka. Minu sõber bruno ootab laulmise tundi. Albert soovip, et oleks kuus kunstiõpetust. Maa olen igas tunnis rõõmus Vali igast sõnast numbri järgi üks täht ja saad teada minu lemmiktunni. 1. 3. 2. 4. 1. 1. 3. 1. 6. 7. GLOOBUS ELEVANT HOBUNE LAAGER RÄNDUR AHV KAAMEL FOTO SISALIK AAFRIKA G E O G R A A F I A Mida selles tunnis õpitakse? Tõmba joon alla nendele sõnadele, mille kohta küsid kes? Kas said 19 4 sõna? 90 91
SÕIT, SÕIT LINNA 29. Bruno: Arva ära, mis linnades need lapsed elavad. Lotte: Annan vihje: vaata sõnade esimesi tähti. Peeter NARVA LIMONAADISUPP 31. Lotte: Tee nimekiri kõige magusamatest asjadest. Villu Reelika TAPA HAAPSALU Tiina VÕRU Hanna PAIDE Niina RAKVERE Otsi Eesti kaardilt, kus need linnad asuvad. mesi 1. 3. suhkur 2. 4. Loe oma nimekiri naabrile ette. sokolaad komm Võrdle sõnu: 30. Bruno: Rahvalaulus on selline koht: Sõit, sõit linna. Mis sinna minna? Kirjuta, miks võiks maalaps linna sõita. Linnas on Linnas saab Linnas näeb Miks võiks linnalaps maale sõita? Maal on Maal saab Maal näeb suured kauplused. teatris käia. kõrgeid maju. hobused ja lambad. paljajalu joosta. traktorit. MAIAS MAJAS MÜÜA MÜÜJA KÄIA KÄIJA Loe neid sõnu ka: SÜÜA, LÜÜA, PÜÜAB. Vali sulgudest sobiv sõna. Kirjuta see lünka. Poni Poliina on väga (majas, maias). Tema (majas, maias) on alati ristikheina ja muud maitsvat mahetoitu. Poliina võib lõputult ristikut süüa müüa maias (süüa, süia). Ristiku nimel võib ta kas või oma laka maha (müüja, müüa). Õnneks pole poni mingi (müia, müüja). Pärast prisket kõhutäit tuleb aga lausa tantsu (lüüa, lüia). Missugune täht alustab lauset? Lotte: Iga lause algab suure algustähega. Tee need värviliseks. Bruno: Mitu lauset on selles jutus? Kuus majas müüja lüüa 92 93
VITSA LAUL 32. Lotte: Kujuta ette, et sul on võluvits. See täidab kolm soovi. Kirjuta oma kolm soovi. 1. 2. 3. Soovin endale koera. Soovin, et suvi tuleks rutem. Soovin näha, milline on rebase urg. 33. Klaus: Väike Nukitsamees sai kingituseks rätipoisi. Sina tee endale rätitädi. Sul läheb vaja plastmasslusikat ja ruudukujulist riidetükki. Keera riidest kolmnurkne rätik ja seo lusikatädile pähe. LOTTE JA KUUKIVI SALADUS / 1. osa 35. Klaus: Loe ja kirjuta igasse ritta üks sõna juurde. haab, tamm, pihlakas, kask, mänd, juuksur, õpetaja, ehitaja, bussijuht, sinine, roosa, oranž, must, tuvi, harakas, varblane, kajakas, keks, peitus, jalgpall, kükikull, lugemik, pinal, pliiats, kustukumm, kuusk müüja lilla rähn rahvastepall vihik Lotte: Kahe rea sõnade kohta saab küsida kes? Tee neile ridadele raam ümber. 36. Bruno: Millised on Lotte reisiks vajalikud asjad? Värvi need keksukastid. Markeriga tee silmad, kulmud ja suu. 34. Bruno: Ka suurtel inimestel tuleb ette äpardusi. Kuidas neid lohutada? pikksilm kübar Pole viga, Teinekord Kõigil aitan sul jahu ära pühkida. sa ei unusta vihmavarju koju. juhtub äpardusi. käärid trumm ujumismask pasun Millise märgi paneksid nende lausete lõppu? Kirjuta. luup suusad gloobus 94 95
LOTTE JA KUUKIVI SALADUS / 2. osa 37. Bruno: Tuleta meelde rändur Klausi reeglid. 1. Kui lähed reisile üheks päevaks, siis 2. Kui lähed kaheks või kolmeks päevaks, siis pista seljakotti t, üünal k, v, jupp, päts. 3. Kui lähed pikemaks ajaks, siis ära võta. 38. Lotte: Kujuta ette, et oled kaua aega kodust ära. Kellest sa puudust tunneksid? Tunneksin puudust. 39. Albert: Leia igale sõnale vastupidise tähendusega sõna. Tee paaride ette ühte moodi märk hele ihmavari rõõmus kerge «kuiv jäta kott koju. ikud nööri leiba midagi kaasa emast, isast, õest, vennast LAPSE ÕIGUSED 40. Lotte: Mõtle enda päevale. Pane tegevused õigesse järjekorda. 8. 2. 3. 1. 5. 4. 7. 6. Uinumine Hommikusöök Kooliminek Ärkamine Koolilõuna Õppimine Teleri vaatamine Õhtusöök 41. Klaus: Kujuta ette, et ema või isa palub sul oma tuba korda teha. Sõber aga helistab ja kutsub sind õue. Mida sa teed? Miks sa justnii teed? Lotte: Mängime seda lugu kolmekesi nii, et üks on ema või isa, üks on laps ja üks on sõber. Kirjuta, mida keegi ütleb. vale tume soolane mage «märg raske nukker õige Teeme lõbusa jutu. Selleks vali ühte lausesse kaks vastupidise tähendusega sõna. Ühel hommikul läksid ja koos õue. Nende naabrid hele ja juttu ajada. Küll aga piilusid kõik maja poole, millal tulevad kuiv vale tume nende sekka. õige olid samuti välja ilmunud. Üheskoos oli tore märg ja Tule õue! Kohe tulen. Palun tee enne tuba korda. 96 97
VANAD ASJAD KLAUS: Meenuta aprilli kevadkuud. Kaunista need ruudud, kus lause sobib sinu kohta. OLEN NÄINUD SINILILLI MEIE KLASSIS SAI 1. APRILLIL NALJA MULLE LOETI JUTTU ETTE Ilmad on järjest soojemad. Linnud laulavad. Rohi kasvab. Õitseb palju lilli. Puud lähevad lehte ja puhkevad õide. Mai on tõeline KEVADKUU. EMADEPÄEV 1. Klaus: Otsusta pala Emadepäev põhjal, kas lause on õige või vale. ÕIGE VALE Emadepäev on ilus päev. Karu Eduard tahtis kinkida emale lehepilli. Ta võttis noa ja läks metsa. Kui pill sai valmis, tuli Eduard kohe koju. Eduard kaotas koduteel kingituse ära. Ema Urve pahandas pojaga. Kaotatud kingituse leidis üles Eduardi poeg Erik. 2. Lotte: Siin saab liitsõnu teha. MINU SÜNNIPÄEV ON APRILLIS SAIN TEADA, ET MUL ON ÕIGUSED JA KOHUSTUSED OSKAN LEIDA TÄISHÄÄLIKUÜHENDIT emade paju rosina paju kevad paju päev pill kringel oks lill põõsas kringel põõsas lill pill päev oks MULLE MEELDIB JOONISTADA MÕNEL MEIE KLASSI ÕPILASEL ON NIME ESIMENE TÄHT J MUL ON TÄNA PUHTAD SOKID JALAS Mida lapsed saavad emale emadepäevaks kinkida. Aprill sai otsa. 3. Bruno: Kuidas pajupilli meisterdada? Pane laused lugemispala põhjal järjekorda. 4. 2. 5. 1. 3. Lõika pajukoorde augud. Klopi pajukoor pehmeks. Topi pajukoore mõlemasse otsa väikesed puust korgid Lõika paraja suurusega pajuoks. Tõmba puu koore seest välja. 98 99