LINDA TN.12 tn 12 HOONE REKONSTRUEERIMINE EHITUSPROJEKT EELPROJEKT Mõisa tn.4, Narva linn Ida-Virumaa Tellija: OÜ Pi Engineering Reg.nr 11236527 Aadress: Suur Aguli tn.8, 20309 Narva Miroslaw Pienkowski tel: +372 5261009 e-mail:mp@triton.com Projekteerija/ Koostaja: ARH PLUSS OÜ Reg. Nr. 12347683 Kunderi 8a, Tallinn 10121 Tel. +372 5039897 MTR reg. Nr EEP 002500 Vastutav spetsialist: Töö nr. EP-14-028 12.12.
SISUKORD 0 ÜLDOSA 0.1 Projekti kirjeldus 0.2 Üldandmed 0.2.1 Ehitise nimetus 0.2.2 Tellija 0.2.3 Kinnistu andmed 0.2.4 Projekteerijad 0.3 Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed 0.4 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed 0.5 Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad 0.6 Ehitustööde üldised nõuded 0.6.1 Tööde korraldamine 0.6.2 Tehnovõrkude kaitsmine, ümbertõstmine ja rajamine 0.6.3 Tööde järelevalve 0.6.4 Töötervishoid ja tööohutus 0.7 Keskkonnakaitse 1 ASENDIPLAAN 1.0 Vastavus lähteandmetele 1.0.1 Paiknemine 1.0.2 Olemasolev reljeef 1.0.3 Olemasolev haljastus 1.0.4 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed 1.1 Ehitusplatsi konstruktsioonid 1.1.1 Lammutamine 1.1.2 Kaeve- ja täitetööd 1.1.3 Kuivendustööd 1.1.4 Toed ja tugevdused 1.1.5 Territooriumi katendid 2 ARHITEKTUUR 2.1 Üldosa 2.1.1 Kasutatud normdokumentide loetelu 2.1.2 Hoone üldandmed 2.2.1 Krundi sihtotstarve 2.2.2 Ehitisealune pind 2.2.3 Krundi täisehituse protsent 2.2.4 Korruselisus 2.2.5 Hoone suletud netopind 2.2.6 Hoone kasulik pind 2.2.7 Hoone avatud brutopind 2.2.8 Hoone kubatuur 2.2.9 Hoone eluiga 2.3 Arhitektuurne lahendus 2.3.1 Üldist 2.3.2 Valitud lahenduse eesmärgid 2.3.3 Asendiplaaniline lahendus 2.3.4 Liiklusskeem 2.3.5 Arhitektuurne lahend 2.3.6 Funktsionaalne lahend 2.3.7 Sise- ja välisviimistlus Eelprojekt 2/37
2.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 2.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid 2.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded 2.4.3 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsiooni tüüpide järgi 2.4.3.1 Vundamendid 2.4.3.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid 2.4.3.3 Trepid, piirded 2.4.3.4 Põrandad pinnasel 2.4.3.5 Vahelaed 2.4.3.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad 2.4.3.7 Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad 2.4.3.8 Siseseinad 2.4.3.9 Avatäited 2.5. Tuleohutusnõuded 2.5.1 Kasutatud normide loetelu 2.5.2 Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt maksimaalne hoones viibivate inimeste arv 2.5.3 Hoone kasutusviis 2.5.4 Hoone tulepüsivusklass 2.5.5 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused 2.5.6 Korruste arv 2.5.7 Põrandate klass 2.5.8 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku klass 2.5.9 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass 2.5.10 Katusekatte klass 2.5.11 Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass 2.5.12 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus 2.5.13 Suitsuärastus ja paiskpinnad 2.5.14 Tuleohutusabinõud hoones 2.5.15 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril 2.5.16 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest 2.6 Tervisekaitsenõuded. 2.6.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu 2.6.2 Keskkonnamõjud 2.6.3 Töötajate olmeruumid 2.6.4 Ruumide sisekliima Eelprojekt 3/37
3 Pinnakatted 3.0 Üldist 3.0.1 Betoonipinnakihid, üldist 3.0.2 Metalsed pinnakatted, üldist 3.0.2.1 Metallprofiilelementide tööd, üldist 3.0.2.2 Plekitööd, üldist 3.0.3 Müüritööd, krohvitööd, tasandustööd ja plaatimistööd, üldist 3.0.3.1 Müüritööd, üldist 3.0.3.2 Krohvitööd, üldist 3.0.3.3 Tasandustööd, üldist 3.0.3.4 Plaatimistööd, üldist 3.0.4 Puidu- ja plaadistustööd, üldist 3.0.4.1 Plaadistus- ja tahveldustööd, üldist 3.0.4.2 Liistud, üldist 3.0.5 Sooja- ja heliisolatsioon, üldist 3.0.5.1 Soojustus, üldist 3.0.5.2 Heli- ja vibroisolatsioon, üldist 3.0.6 Hüdro- ja niiskusisolatsioon, üldist 3.0.6.1 Hüdroisolatsioon, üldist 3.0.6.2 Niiskusisolatsioon ja aurutõke, üldist 3.0.6.3 Vee-ja niiskuskindlad vuugid, üldist 3.1 Katus 3.1.1 Üldist 3.1.2 Katuse plekitööd 3.2 Siseseinte pinnakatted 3.2.1 Betoonpinnad 3.2.2 Siseseinte tasandus 3.2.3 Siseseinte plaatimine 3.3 Lagede pinnakatted 3.3.1 Üldist 3.4 Välisseinad 3.4.1 Üldist 3.5.1 Põrandate pinnakatted 3.5.2 Üldist 3.5.2 Põrandate pinnabetoonitööd 3.5.3 Keraamiliste plaatidega kaetud põrandad 3.5.4 Tolmupiduriga betoonpõrandad 3.6 Maalritööd 3.6.1 Üldist 3.6.2 Maalritarbed 3.6.3 Värvitoonid ja näidispinnad 3.6.4 Maalritöö 3.6.5 Valmis värvkate Eelprojekt 4/37
DOKUMENDID 1. Projekteerimistingimused, Narva Linnavalitsuse korraldus nr 408-k, 16.04. 2. Kinnistusraamatu väljavõte 3. Narva linnas, Linda tn.12 asuva hoone ehituskonstruktsioonide ekspertiis; CONSULTING ENGINEER OÜ, töö nr. T-02-14, 12.03. 4. Ehitiste tehnilised näitajad Eelprojekt 5/37
Formaat/Mõõtkava A4 45 Lehti JOONISED AP-1 Situatsiooni skeem A4/ 1 AP-2 Situatsiooni skeem A3 / 1 AE-01 Lammutatavad konstruktsioonid ( I korrus KM-L -0,60) A1 / M 1:100 1 AE-02 Lammutatavad konstruktsioonid ( II korrus KM-L +2,70) A1 / M 1:100 1 AE-03 Lammutatavad konstruktsioonid ( III korrus KM-L +6,00) A1 / M 1:100 1 AE-04 Lammutatavad konstruktsioonid ( IV korrus KM-L +9,30) A1 / M 1:100 1 AE-05 Lammutatavad konstruktsioonid ( V korrus KM-L +12,60) A1 / M 1:100 1 AE-06 Lammutatavad konstruktsioonid ( VI korrus KM-L +15,90) A1 / M 1:100 1 AE-07 Lammutatavad konstruktsioonid ( VII korrus KM-L +19,20) A1 / M 1:100 1 AE-08 Lammutatavad konstruktsioonid (( VII korrus KM-L +22,50) A1 / M 1:100 1 AE-09 Lammutatavad konstruktsioonid ( Tehn.korrus KM-L +25,80) A1 / M 1:100 1 AE-10 Rekonstrueerimise plaan ( I korrus KM-L -0,60) A1 / M 1:100 1 AE-11 Rekonstrueerimise plaan( II korrus KM-L +2,70) A1 / M 1:100 1 AE-12 Rekonstrueerimise plaan( III korrus KM-L +6,00) A1 / M 1:100 1 AE-13 Rekonstrueerimise plaan( IV korrus KM-L +9,30) A1 / M 1:100 1 AE-14 Rekonstrueerimise plaan( V korrus KM-L +12,60) A1 / M 1:100 1 AE-15 Rekonstrueerimise plaan( VI korrus KM-L +15,90) A1 / M 1:100 1 AE-16 Rekonstrueerimise plaan( VII korrus KM-L +19,20) A1 / M 1:100 1 AE-17 Rekonstrueerimise plaan( VIII korrus KM-L +22,50) A1 / M 1:100 1 AE-18 Rekonstrueerimise plaan( Tehn.korrus KM-L +25,80) A1 / M 1:100 1 AE-19 Katuste plaan, Lõige 4-4 A2 / M 1:100 1 AE-20 Akende spetsifikatsioon A3 / M 1:100 1 AE-21 Uste spetsifikatsioon A3 / M 1:100 1 AE-22 Vaated A2 / M 1:200 1 Eelprojekt 6/37
0 ÜLDOSA 0.1 Projekti kirjeldus Hoone rekonstrueerimise raames kavandatakse siseruumide ümberplaneerimist ilma kasutamise otstarbe muutmiseta. Projekteerimise aluseks on tellija poolt antud lähteülesanne, Narva Linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused (korraldus nr 408-k, 16.04. ) ja hoone ekspertiis ( Töö nr. T-02-14 12.03. Consulting Engineer OÜ) Ehitise kavandatav kasutusiga on 50 aastat. Hoonesiseste tehnovõrkude, välistrasside, teede ja platside kasutusiga on antud eelprojekti vastava osa seletuskirjas. Ehitusprojekt on koostatud vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste, määruste, projekteerimisnormide, standardite ja juhendite alusel, sealhulgas: -Majandus-ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a maarus nr 67 "Nouded ehitusprojektile"; -Eesti Standard EVS 865-1 :2006 "Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri" voi Eesti Standard EVS 865-2:2006 "Hoone ehitusprojekti kirjeldus.; -Eesti Standard EVS 811 :2012 "Hoone ehitusprojekt"; -Eesti Standard EVS 812-7:2008 "Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõuded, tuleohutusnõuete tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus"; -Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded"; - Tarindi RYL - Maa RYL - Viimistluse RYL 0.2 Üldandmed 0.2.1 Ehitise nimetus Tootmishoone 0.2.2 Tellija Tellija: OÜ Pi Engineering Reg.nr 11236527 Aadress: Suur Aguli tn.8, 20309 Narva Miroslaw Pienkowski tel: +372 5261009 e-mail:mp@triton.com 0.2.3 Kinnistu andmed Asukoht Narva linn, Linda tn. 12 Katastritunnus 51101:006:0114 Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa 100% Pindala 1622m² Eelprojekt 7/37
0.2.4 Projekteerijad ARHITEKTUURNE OSA ARH PLUSS OÜ Kunderi 8A, Tallinn 10121 arhitekt +372 5039897 e-mail: volkov@arhpluss.com EEP 002500 KONSTRUKTSIOONIDE CONSULTING ENGINEER OÜ EKSPERTIIS Pargitaguse 3-16, Kohtla-Järve 31024 Insener Vladimir Fjodorov Tel. +372 53916265 e-mail: ce@vnet.ee TUGEV- JA NÕRKVOOL, KÜTE JA VENTILATSIOON OÜ POLICERT reg.nr.10970768, Tallinna mnt. 4A M1, Narva, 20304 Insener Lida Ivaništševa tel.56619092 e-mail info@policert.ee OÜ SKAT-KESKUS reg.nr.10970768, Vahtra tänav 5, Narva, 21003 Insener Artur Suikanen tel.5029355 artur@skatkeskus.ee VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON KÜTE FIE Olga Jakovleva äriregistri kood 11566383 TR registreeringu nr. EEP000003 Gerassimovi 22-32, 20203 Narva Tel. 50 81 065 jakovleva58@gmail.com Eelprojekt 8/37
0.3 Ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed Andmed Insenergeoloogiliste uurimuste kohta puuduvad. 0.4 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed Krundi geodeetilist mõõdistamist pole teostatud. 0.5 Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad - Standard EVS 811:2012 Hoone projekt - EVS 839:2003 Sisekliima - EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded - EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus - ET-1 0109-0235 EHITISTE TULEOHUTUS -Majandus-ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a maarus nr 67 "Nouded ehitusprojektile" - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määrus nr 69 Ehitise tehniliste andmete loetelu - Vabariigi Valitsuse määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded - Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. - Ruumidele ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded - EPN 14.1 Lisaks on projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad toodud iga projektiosa seletuskirjas. Lühendite selgitus Põhiprojektis on kasutatud järgmisi lühendeid: EN EPN EVS EEI RYL2000 Euroopa standardid Eesti projekteerimisnormid Eesti standardid Eesti Elektrikontrolli Keskus Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, Soome 0.6 Ehitustööde üldised nõuded Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses: Eesti Vabariigi seadustele, määrustele ja eeskirjadele Kohaliku omavalitsuse määrustele Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele Heale ehitustavale Ehitusjärelevalve ja omanikujärelevalve juhistele ja ettekirjutustele Kui Eesti Vabariigis vajalik norm või standard puudub, tuleb ehitustööd teostada vastavuses aluseks võetud välisriigi normdokumendile. 0.6.1 Tööde korraldamine Ehitustöödeks peab olema ehitusluba ja vähemalt kolm päeva enne ehituse alustamist tuleb esitada kohalikule omavalitsusele teatis ehitamise alustamise kohta. Eelprojekt 9/37
Juhul kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused. Töövõttu kuuluvad ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on häid ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks. Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest, üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest ja toote valmistaja kasutusjuhenditest. Enne tööde alustamist peab töövõtja veenduma, et tööd saab teostada vastavalt pakkumiskutse dokumentidele. Töövõtja vastutab kõikide ehitustegevuses tekitatud kahjustuste, ka ehitusplatsist väljaspool olevate eest. Töövõtja on kohustatud omal kulul likvideerima kõik ehitusaegsed kahjustused. Tehtud tööd võtab vastu tellija. Töövõtja peab hoolitsema selle eest, et kõik tööde teostamiseks vajalikud dokumendid oleksid õigeaegselt koostatud ja esitatud allakirjutamiseks selleks volitatud ametiisikutele. Tööde teostamisel kasutatakse, sõltuvalt iseloomust, vastavat koolitust ja kvalifikatsiooni omavat tööjõudu. Peatöövõtjal peab olema piisav tõestusmaterjal alltöövõtjate pädevuse kohta. Alltöövõtjate nimekiri tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks enne tööde teostamise algust, s.t. ehituspakkumise käigus. Kui peatöövõtja soovib tööde teostamiseks kasutada projektdokumentatsioonist erinevaid töömeetodeid ja võtteid, peab ta vastava muudatuste projekti esitama tellijale ja projekteerijale kooskõlastamiseks. Vastutus lõpptulemuse eest lasub siiski muudatuste projekti esitajal. Ehitaja valmistab ja hooldab tellija ja projekteerija poolt heaks kiidetud projektijärgset objekti informatsioonitahvlit koos objekti, tellija, ehitaja ja projekteerija andmetega ning paigaldab selle tellija ja projekteerija poolt heaks kiidetud kohta. Vajaduse korral peab infotahvel omama ametkondlikku kooskõlastust. Ehitusmaterjalid ja tooted Kõik ehitusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Objektil kasutatavad ehitusmaterjalid peavad olema varem mitte kasutatud, kui ei ole näidatud teisiti. Kaubamärgiga välja toodud materjalid on projektdokumentatsiooni aluseks. Neid võib asendada kvaliteedilt ja teistelt omadustelt vastavate materjalidega. Nimetatud juhul peab ehitaja hankima nii tellija kui ka projekteerija nõusoleku kasutada soovitud analoogmaterjale. Materjali sobivuse tõendusmaterjali hankimine nagu ka vastutus materjali vahetusel jääb materjali esitajale. Samuti ei ole tellija ja projekteerija kohustatud heaks kiitma materjali vahetust, kui see ei täida referentsmaterjali tehnilisi omadusi või projekteerija poolt esitatud värvilahenduse soove või muid analoogseid eesmärke. Ehitusmehhanismid ja masinad Ehitusmehhanismid ja masinad peavad olema töökorras ja vastama neile esitatud ohutusnõuetele. Mõõtmine ja ehitusvigade parandamine Töövõtja vastutab õigete mõõtmiste ning ehitustäpsusest kinnipidamise eest. Kui mõõtmistel tekib vasturääkivusi, on töövõtja kohustatud teostama kontrollmõõtmised. Mõõtmisvigadest tingitud ebakohad parandab töövõtja omal kulul. Töövõtja poolt tehtud ehitusvead likvideerib töövõtja omal kulul. Parandused peavad vastama tugevusomadustelt ja ilult projektijärgsetele. Eelprojekt 10/37
Ehitusvigade paranduse meetoditele ja ulatusele võtab töövõtja tellija kooskõlastuse. Ehitusplatsi päevik Töövõtja peab ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerima vastavalt MKM määrusele 27.12.2002 nr 71 Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded ja koostama mõõdistusprojekti vastavuses MKM määrusele 27.12.2002 nr 75 Nõuded ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise mõõdistusprojektile. Ehitusplatsil peetakse tööde teostamise kohta päevikut. Päevikul peavad olema nummerdatud leheküljed. Päevikusse märgitakse: ilmastikutingimused; näidatakse tähtsamate tööde algus- ja lõppajad; proovide võtmise aeg, koht ja tulemused; projekteerija ja tellija poolt avastatud vead ja nende likvideerimise tähtajad. Vajaduse korral kinnitab tööde ülevaataja sissekanded oma allkirjaga. Kaetud tööde kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Kaetud tööde loetelu esitab tellija tehniline järelvalve ja võtab vastu kaetud tööd. Ehitustööde jätkamine enne eelneva töö kaetud tööde akti vormistamiseta on keelatud. Ehitusplatsi koosolekud Ehitusplatsil peetakse koosolekuid, mille läbiviimine määratakse lepingus ja kus on tellija ja (või) projekteerija esindaja. Koosoleku kohta koostatakse protokoll ja kirjutatakse osapoolte esindajate poolt alla. Koosolekul tehtud suulisi märkusi, mis protokollitakse, käsitletakse kui kirjalikult esitatud märkusi. Tööde juhtimine Lepitakse kokku töövõtulepingus. Ülemõõtmisjoonised Töövõtjal tuleb kontrollimise jaoks jäetud joonistele märkida tööde teostamisel tehtud täpsustused ja muudatused, kui nendest ei ole tehtud muutmisjoonist. Tööde teostamise lõpus peab töövõtja loovutama need joonised tellijale. Joonistel peab olema tööde kontrollija allkiri. Töövõtja peab piirama ehitusplatsi ajutise piirdeaiaga kõrgusega vähemalt 2,0 m. Piirdeaed peab olema värvitud. Pimedal ajal peab töö ja ohutsoon olema piisavalt valgustatud. Tõstemehhanismide töötsoon ei tohi ulatuda jalgteede ega sõiduteede kohale. Kõikidele ehitistele tuleb tagada tuletõrjeautode juurdepääs. Töövõtja on kohustatud panema ehituse ajaks nähtavale kohale informatsioonitahvli, millel sisalduvad andmed ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõija ja omanikujärelevalve tegija kohta. Töövõtja peab püstitama ehitusplatsile ajutised ehitised: bürood, olmeruumid, laod jne. Töövõtja peab kindlustama ehitusplatsi varustamise elektri, side, vee, kanalisatsiooni, kütte ja muude vajalike kommunikatsioonidega ehituse ajaks. Töövõtja peab rajama juurdepääsuteed ehitusplatsile ja kooskõlastama võimalikud liikluskorralduse muudatuse ja ehitusaegsed piirangud kohaliku omavalitsusega. Töövõtja peab tagama ehitise, selle maaüksuse ja juurdepääsuteede korrashoiu ning ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal. Eelprojekt 11/37
Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb kõik ajutised hooned, rajatised ja juurdepääsuteed demonteerida või lammutada, korrastada ümbrus ja taastada liikluskorraldus. Töövõtja peab järgima kõiki tuleohutuse ning töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Ehitusettevõtja on täielikult vastutav ehitusplatsi ohutuse eest ja on kohustatud täitma kohaliku omavalitsuse ettekirjutusi. 0.6.2 Tehnovõrkude kaitsmine, ümbertõstmine ja rajamine Töövõtja kaitseb kõiki tööde piirkonda jäävaid maa-aluseid ja maapealseid tehnovõrke. Olemasolevate tehnovõrkude töö kindlustamine Töövõtja vastutab täielikult olemasolevate tehnovõrkude asukoha kindlakstegemise ja nende toimimise eest oma tööpiirkonna läheduses. Enne töö alustamist määrab töövõtja kõikide tehnovõrkude ühenduskohtade ja sulgemisventiilide asukohad. Töövõtja rakendab kõik vajalikud meetmed tehnovõrkude takistuseta toimimiseks ja kooskõlastab kohaliku omavalitsuse või tehnovõrkude omanikega nende maa-aluste või maa-pealsete tehnovõrkude asukohad ja seal kavandatavad tööd kõikide tehnovõrkude osas, millega ta töö käigus võib kokku puutuda. Olemasolevate tehnovõrkude kaitse Töövõtja kaitseb piisavas ulatuses kõiki ehitustegevusega mõjutatavaid maapinnal ja maa all asuvaid tehnovõrke, puid, kõnniteid, rohelisi alasid, laternaposte, väikevorme jne, tagades vajalikud toestused, ajutised tugitarindid, riputuskonstruktsioonid, turvatarad jm nimetatud otstarbeks vajaliku. Olemasolevate tehnovõrkude vigastamisel teavitab töövõtja sellest viivitamatult selle omanikku, kes annab siis omakorda edaspidised juhised. Töövõtja vastutab vigastatud tehnovõrkude parandamise eest. 0.6.3 Tööde järelevalve Töövõtja peab kindlustama omanikujärelevalvele möbleeritud tööruumi ehitusplatsil kogu ehitusperioodiks. Tööruum peab olema varustatud elektri ja telefoniga ning internetiühendusega. Tööruumi temperatuur peab olema vähemalt 18 C, kindlustatud peab olema regulaarne koristamine ja prügi eemaldamine. Esmase kvaliteedikontrolli teeb oma töövaldkonnas iga töövõtja ise vastavalt oma kvaliteedijuhtimissüsteemile. Töövõtja vastutab täielikult tööde kvaliteedi eest ja peab hankima tööde igale etapile omanikujärelevalve heakskiidu. Töövõtja esitab kaetud tööd järelevalvele ülevaatuseks ja hinnangu andmiseks. Järgmise etapi töödega võib alustada pärast ülevaatust ja kaetud tööde dokumenteerimist Kui eritööde tegemiseks on seadusega ette nähtud nõuded, siis dokumenteeritakse need tööd vastavalt ettenähtud mahule ja korrale. Juhul kui töö on ebakvaliteetne, on kasutatud nõuetele mittevastavaid materjale, või ei ole järgitud ehitusprojekti, on omanikujärelevalvel õigus nõuda tööde ümbertegemist. 0.6.4 Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid ja eeskirjad Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Eelprojekt 12/37
Töötervishoid on töötaja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatud töökorraldus- ja meditsiiniabinõud, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine. Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemiga sellise seisundi saavutamine, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Töö- ja puhkeaja kestuse ja korralduse osas peab tööandja kinni pidama Töö- ja puhkeaja seadusest. Karistused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest on sätestatud Karistusseadustikus. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehitamisel. Ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja peavad töö teostamisel juhinduma Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999.a määrusest nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Isikukaitsevahendite ja varustuse kasutamise nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 11.jaanuari 2000.a määruses nr 12 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord. Tööandja ja töötaja peavad juhinduma töövahendite kasutamisel Vabariigi Valitsuse 11.jaanuari 2000.a määrusest nr 13 Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Töövõtja peab arvestama lubatud müra normtasemetega, mis on kehtestatud Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Rajatava ehitise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Nõuded materjalidele ja toodetele Toodete ohutuse nõudeid reguleerib Toote ohutuse seadus Terviseohutuse põhinõuded materjalidele ja toodetele on sätestatud Sotsiaalministri 12.mai 2003.a määruses nr 78 Terviseohutuse nõuded ehitusmaterjalidele ja -toodetele. Nõuded töökohtadele Füüsikaliste ja keemiliste ohutegurite piirnormide järgimine töökohtadel 1. Töökeskkonna keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustes 25.jaanuarist 2002.a nr 54 Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord ja 18.septembrist 2001.a nr 293 Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. 2. Kui piirnorme ei ole võimalik tagada töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid, mille valiku ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.jaanuari 2000.a määruses nr 12 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Eelprojekt 13/37
Töökohtade vastavus nõuetele Töökohad valmis ehitises peavad vastama Vabariigi Valitsuse 14.juuni 2007.a määrusele nr 176 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Töökohad varustatakse ohumärguannetega vastavalt Sotsiaalministri 30.novembri 1999.a määruses nr 75 Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas kehtestatud korrale. Tööruumide töökohtade mikrokliima tagatakse vastavalt Sotsiaalministri 28.detsembri 1995.a määrusega nr 66 Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995 kehtestatud nõuetele. Töötervishoiu ja tööohutuse erinõuded ohtlike kemikaalide ja materjalide kasutamisel Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 20.märtsi 2001.a määrusest nr 105 Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Lisaks on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on toodud vastava eriosa seletuskirjas 0.7 Keskkonnakaitse Ehitusettevõtja vastutab ehitustööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle ümbruses kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega. Keskkonnakaitse objektid on pinnas, põhjavesi, õhk ja haljastus. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Ehitamisel tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekkimise vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti tuleb kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mahukad jäätmed kogutakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile ja antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eelprojekt 14/37
1 ASENDIPLAAN 1.0 Vastavus lähteandmetele Enne ehitustööde alustamist tehakse ehitusplatsi ülevaatus, millest võtavad osa Töövõtja ja Tellija esindajad. 1.0.1 Paiknemine Krunt asub Narva linnas, Linda tänaval. Naaberkruntidel paiknevad tootmishooned. Naaberkrundid: Linda tn 6, 51101:006:0188, Tootmismaa 80% Ärimaa 20% Linda tn 14, 51101:006:0124, Tootmismaa 100% Linda tn 28, 51101:006:0196, Transpordimaa 100% 1.0.2 Olemasolev reljeef Projekteeritava hoone ümbruses on reljeef tasane, ehitusalas jäävad kõrgused vahemikku 23,00-23,50. 1.0.3 Olemasolev haljastus Kinnistul kasvab kõrghaljastus. Krundi uus planeering lähtub olemasolevate puude arvu maksimaalsest säilitamisest. 1.0.4 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed Olemasolev otsene juurdepääs sõidukiga krundile toimub krundi kagu osas oleva mahasõidu abil. Olemasolevad kõnniteed on sillutatud asfatbetoonsillutisega. 1.1 Ehitusplatsi konstruktsioonid 1.1.1 Lammutamine Ehitusplatsi lammutamisel tuleb järgida MaaRYL 2000 peatükk 11 nõudeid. 1.1.2 Kaeve- ja täitetööd Kaevetööd Ehitusplatsil kaevetöid ei ole ettenähtud Täitetööd Ehitusplatsil täitetöid ei ole ettenähtud 1.1.3 Kuivendustööd Ehitusplatsil kuivendustöid ei teostata 1.1.4 Toed ja tugevdused Ehitusplatsil tugevdustöid ei teostata 1.1.5 Territooriumi katendid Sälitatakse olemasolev olukord Eelprojekt 15/37
Liiklusala katendid Sälitatakse olemasolev olukord Taimestik Olemasolev kõrghaljastus krundil säilib. Ehituse käigus rikutud haljasalad taastatakse, võimalikud säilitatava haljastuse kahjustused peab korvama selle tekitaja. Teedest ja platsidest vabadele aladele lisatakse vajadusel kuni 200 mm kasvumulda, planeeritakse ja rajatakse muru. Prügi kogutakse sorteeritult parkla juures olevasse prügikonteinerisse. Muru külvamine Pinnast ette valmistades tuleb eemaldada kõik kivid ja muud võõrkehad. Rasketele muldadele on soovitav lisada liiva. Pinnas tuleb läbi kaevata, rullida või rehitseda tasaseks. Kasvualus vastavalt muru tüübile. Kasvualuse sügavus mm: Dekoratiivmuru 200 Tallatav muru 100...200 Muru kasvualuse ülapind peab olema vähemalt 2% kaldes, kui projektis ei ole ette nähtud väiksemat kallet. Kasvualusele lisada ka külvieelne väetis, mis tuleb mulda rehitseda. Muru kasvualus tihendatult peab olema ühes tasapinnas asfaldi, plaatide vms pinnaga. Murusegu külvatakse varakevadest hilissügiseni. Aiad ja tugimüürid Piirdeaed: Olemasolevad piirded säilitatakse. 2 ARHITEKTUUR 2.1 Üldosa 2.1.1 Kasutatud normdokumentide loetelu Eesti Vabariigi seadused 1. Planeerimisseadus 2. Ehitusseadus Eesti Vabariigi Valitsuse määrused 1. Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 14 28.november 2002) 2. Eluruumidele esitatavad nõuded (Vabariigi Valitsuse määrus nr 38 29.jaanuar 1999) Eestis kehtivad standardid 1. EVS 837-2003 Piirdetarindid Eelprojekt 16/37
2. EVS 838-2003 Katused 3. EVS 812-1:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 1: Sõnavara 4. EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid 5. EVS 812-3:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid 6. EVS 812-4:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus 7. EVS 812-5:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus 8. EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus 9. EVS 812-7:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus 10. EVS 829-2003 Hoone soojuskoormuse määramine 11. EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded 12. EVS 838:2003 Katused 13. EVS 839:2003 Sisekliima 14. EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest 15. EVS 12464-2003 Valgus ja valgustus 16. EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused Eesti projekteerimisnormid 1. EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded 2.1.2 Hoone üldandmed Projekteeritav hoone täidab tootmishoone funktsiooni. Hoone gabariidid on 60,37m x24,06 m. Projekteeritava hoone põhimahu kõrgus on 30,5 m olemasolevast maapinnast ja hoone math 26250 m 3 2.2 Ehituse tehnilised näitajad Kasutamiseotstarve Kood Muu tööstushoone 12519 2.2.1 Krundi sihtotstarve Tootmismaa 100% 2.2.2 Ehitisealune pind 2.2.3 Krundi täisehituse protsent 1099,7 m² Krundi täisehitus 2,65% 2.2.4 Korruselisus 8(maapealset) +1(tehniline korrus) 2.2.5 Hoone suletud netopind 2.2.6 Hoone tehnopind 6795 m² 356,5 m² Eelprojekt 17/37
2.2.7 Hoone kubatuur Kiriku kubatuur 26250m³ 2.2.8 Hoone eluiga Hoone eluiga 50 aastat 2.3 Arhitektuurne lahendus Kaheksakorruseline hoone Linda tn. 12 on ehitatud 1975.aastal ning 1994.aastani oli ekspluatatsioonis, seejärel oli konserveeritud Hoone seisund käesoleval ajal on esitatud fotodel 1, 2.Vaadeldav hoone on karkasshoone, s.t. et karkassi kandvateks osadeks on raudbetoonist kolonnid, riigelid. Karkassi muutmatust vertikaallameduses tagavad jäikuse diafragmad. Karkassi muutmatust horisontaallameduses tagavad vahelagede paneelid. Hoone kandvad telliskisiveinad paiknevad vaid hoone otstes. Hoone kõikide vundamentide aluseks on kaljualuspinnas (lubjakivi) üheteljelise kokkusurumise ajutise takistusega 20 50 kg/cm2. Kõikide vundamentide paigaldussügavus moodustab -3,00-3,50, sõltuvalt vundamendi tüübist. Kolonnide alused vundamendid paigaldatakse märgil -3, 50, telliskiviseinte alused vundamendid märgil 3,00. Seinte vundamentide alla on tehtud betoonist 100 betoonettevalmistus, mis viidud maastruktuuri kaljualuspinnani. Hoone kolonnialused vundamendid on monoliitsest raudbetoonist kannvundamendid, plaanil mõõtmetega 2,8 m х 2,8 m ja 3,4 m х 3,4 m, väiksemate mõõtmetega vundamendid vaid hoone välisperimeetrit mööda. Kandvate telliskiviseinte vundamendid monoliitvetoonist lintvundamendid laiusega 500 mm, 600 mm, 700 mm. Telgedel Б-2, 3, 3-А, Б ja 8-В, Г, В-8, 9 paiknevad monoliitsed raudbetoonvundamendid jäikuse diafragmal. Kannvundamendi tüüpi välisvundamentidele on monteeritud vundamenditalad ФБ-6 soklipaneelide alla, mida mööda on laotud esimese korruse isekandvad telliskivist välisseinad. Hoone karkass - tüüpseeria ИИ-04 koosneb monteeritavatest raudbetoonkolonnidest ristlõikega 400х 400 mm (seeria ИИ-04-2 2 väljalase), riiglitest (seeria ИИ-04-3 2 väljalase), jäikuse diafragmadest (seeria ИИ-04-6 2, 4 väljalase). Karkassi riigleid mööda monteeritakse kokkupandavad raudbetoonist ПК8-58-16 tüüpi õõnesplaadid paksusega 220 mm (6, 9, 12) seeriast ИИ-04-4 väljalase 1, 4. Hoone otstes, telgedel 1-2, 9-028 on iga korruse telliskiviseintele pandud monolootne raudbetoonist ribiline vahelagi. Hoone karkass on arvestatud ajutisele normatiivkoormusele P =400 kg/m2, hoone vahelaed on arvestatud kasulikule normatiivkoormusele 400 kg/m2. Kõikidel metallist montaažidetailidel on korrosioonivastane tsinkkate. Hoone ruumiline jäikus tagatakse hoone karkassiga, jäikuse diafragmadega ja üheskoos töötavate vahelaeplaatidega. Trepid on hoones kombineeritud, platside ja trepimademete kandeelemendid karpterasest N 20 valts. Platsid betoneeritud monoliitbetooniga, trepipõskedele aga on monteeritud kokkupandavad raudbetoon astmed. Teise ja ülalasetsevate korruste välisseinteks kasutati ripp-paneele seeriast ИИ-04-05 keramsiitbetoonist kaaluga 900 kg/m3 paksusega 320 mm. Sisemised vaheseinad kõikidel korrustel on telliskivist paksusega 120 mm. Ventilatsioonikambri seinad märgil +25,80 (tehnilised korrused) on laotud punasest telliskivist paksusega 250 mm ning üle kaetud ПК8-58-12 tüüpi õõnespaneelidega. Rekonstrueerimiskäigus kõik hoone kandekonstruktsioonid ( hoone karkass,jäikus diafragmad, vahelaed ja kandvad seined) säilitakse. Lammutamisele kuuluvad mittekandvad siseseinad ja esimese korruse ennastkandvad seined. Konstruktsioonide lammutamise skeemid esitatud joonistel AE-1 AE-10. Vastavalt ehituskonstruktsiooni ekspertiisi kokkuvõttele (Töö nr. T-02-14 12.03. Consulting Engineer OÜ) kõik kandvad konstruktsioonid on rahuldavas seisukorras ja töötavad tugevusvaruga. Nagu ülalpool juba märgitud on hoone kõik kandekonstruktsioonid (karkass, vahelaed, seinad) arvestatud kasulikule (ajutisele) normatiivkoormusele 400 kg/m2 (4,0 kn/m2). Eelprojekt 18/37
Hoones on hulgaliselt pindasid, mida käesoleval ajal ei kasutata seitsmes, kaheksas ja tehniline korrus Tootmise võimaliku laiendamise ja tehnoloogilise seadmestiku paigaldamise korral on vaja seadmestiku paigaldusskeem välja arvestada vahelaele mõjuvaid piiranguid arvestades. Arvestusse on vaja kanda seadmestikust tekkiva koormuse statistilised ja dünaamilised koostisosad. 2.3.7 Sise- ja välisviimistlus Peale rekonstrueerimist hoone vassaadide värvilahendus säilitakse ja taastatakse algupärasel kujul (joonis AE-22, foto 1, 2). Hoone fassaad on osaliselt krohvitud ja värvitud. Tellisvoodriga osa säilitakse. Analoogselt esialgse projektiga on rekonstrueerimise käigus paigutatud wc-d ja duširuumid teisele korrusele. WC-de ja duširuumid paiknevad jäikusdiafragmadega piiritledud ruumides, mille seined kaetakse kipsplaatidega. Kuna tegemist on kõrgendatud niiskusega ruumidega kipsplaadid tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Tööd teostatakse vastavalt tootjapoolsete niisketes ruumides kipsplaatide kasutamise juhistele. Nendes ruumides paigaldatakse hüdroisolatsioon ka põrandatele. Dusiruumides kasutatakse PVC paneelidest ripplagesid. WC-ruumides ripplaed kipsplaatidest. Seinad ja põrandad kaetakse keraamiliste plaatidega. Sama tehnoloogiat kasutades viimistletakse wc-d ja duširuumid ka teistel korrustel. Kõik seined teistes ruumides samuti kaetakse kipsplaadiga. Seinad pahteldatakse ja värvitakse. Täpsem seinte viimistlus esitatud joonistel AE-10 AE-18. Põrandate ja lagede viimistluskihid näidatud joonisel АЕ-18. 2.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 2.4.1 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone arvutuslikuks välistemperatuuriks on võetud - suvel t = +27ºC ; RH = 50% - talvel t = -26.0ºC ; RH = 60% ja hoone arvutuslik keskmine sisetemperatuur on 18C. Vt. Kütte-ja ventilatsiooni osa seletuskiri. 2.4.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone sisepiiretele esitatud heliisolatsiooninõuete osas lähtutakse EVS 842:2003 nõuetest : - õhumüra isolatsiooniindeks R w 1. tööruumide vahel, tööruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel 48dB (minimaalne 38dB) 2. tööruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel, kui tööruumi seinas on uks 34dB (ukse heliisolatsioon 30dB) - taandatud löögimüra taseme indeks L n,w 1. tööruumist tööruumi; üldkasutatavast ruumist tööruumi 63dB Liiklusmüra lubatud normtase büroo-ja haldushoones on päevasel ajal 40(35)dB, vastavalt Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 2.4.3 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsiooni tüüpide järgi Eelprojekt 19/37
Hoone projekti ehituskonstruktsioonide osa vt. ka Konstruktiivse osa seletuskiri. Kohustuslik on kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatest ehitusnormidest, - määrustest, heast ehitustavast ja EhitusRYL 2000. Objekti viimistlusklass EhitusRYL 2000 kohaselt: klass 2, juhul kui lepetes ei ole määratud teisiti. 2.4.3.1 Vundamendid Ol.olev hoone vundament on R/b postvundament. Kelliskivist trepikodade osa monteeritqavatest r/b vundamendiplokkidest. 2.4.3.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Olemasolev monoliitne R/B karkass ( postid, talad). Trepikojad laotud keraamilistest tellistest. 2.4.3.3 Trepid, piirded Olemasolevad R/B monteeritava trepid. 2.4.3.5 Vahelaed Ol.olevad R/B moneeritavad vahelae paneelid 2.4.3.6 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad monoliitsed R/b paneelid 2.4.3.7 Välisseinad Välisseinte konstruktiivne kirjeldus vt. Joonis AE-18 2.4.3.8 Siseseinad Siseseinte konstruktiivne kirjeldus vt. Joonis AE-18 Niisketes ja märgades ruumides ette näha hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioonitööde juures kasutada vastavalt juhendile RT84-10759 sertifitseeritud terviksüsteeme, et vältida eri tootjate materjalide omavahelise mittesobivusest tulenevaid praaki. Hüdroisolatsioonitööd ViimistlusRYL2000 63 osale vastavalt. Niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega vastavalt siskujundusprojekti osale. Plaatimistööd TarindiRYL 2000 74. osale vastavalt 2.4.3.9 Avatäited Avatäited peavad vastama standarditele: EVS 849:2003 Uksed ja aknad. Terminoloogia EVS 859:2003 Aknad ja välisuksed. Tootestandard EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon Välisuste käepidemed peavad vastama standard EN 1906 klass 4 Tuletõkke ja evakuatsiooniteel paiknevad uksed peavad vastama EVS 871:2003 nõuetele Täidetakse järgnevate normide ja eeskirjade nõudeid: Tarindi RYL 2000 ET-1 0109-0093 Tuletõkkeuksed Eelprojekt 20/37
Aknad ET-1 0403-0119 Ehitiste heliisolatsiooninõuded RT 42-10089 Uksed, funktsionaalsed omadused, katsetusmeetodid ja nõuded (SFS 4487) RT 38-10133 Klaaspaketid, kvaliteedinõuded, katsetusmeetodid (SFS 4704) RT 38-10316 Klaasilehed, paksuse mõõtmine RT 41-10124 Akende välisliistud RT 45-10204 Uste, akende ja akenuste sulused, pinnaviimistlus Arhitekti plaanid ja täiendkonstruktsioonide joonised annavad akende jaotuse, materjali ja tüübi põhimõtted. Aknad valmistatakse toote valmistaja poolt esitatavate ja projekteerijaga kooskõlastatud tootejooniste järgi. Akende avade mõõtmed kontrollida objektil enne akende valmistamist. Akende ja teiste ehitusosade vahelised vuugid tihendada vahtpolüuretaani ja elastse ehitusmassiga. Akende (raam+klaaspakett) u 1,0 W/m 2 K (õhumüra isolatsioon 38dB). Sealjuures klaaspaketi u 0,6W/m²K Akende viimistlus valge. Kasutatavad klaasid on kirkad. Kinnitus ja paigaldus: Akende paigaldustööd teha TarindiRYL 2000 52. osale või ViimistlusRYL 2000 52. osale vastavalt Aknad kinnitatakse toote valmistaja juhendite kohaselt (näit. montaažilintide abil) tugevalt ümbritsevate konstruktsioonide külge. Kinnitus peab olema teostatud selliselt, et konstruktsioonidel oleks takistuseta soojuspaisumisvõimalused. Klaasseinte ja ümbritsevate konstruktsioonide vahelised pilud tihendatakse korralikult polüuretaanvahuga, montaaživaht kaitsta väliste mõjude eest. Konstruktsiooni ja liitumisdetailide juures tuleb arvesse võtta tuulekoormuse mõjul konstruktsioonidesse tungiva vihmavee liikumise takistamisega. Uksed Täidetakse järgnevate normide ja eeskirjade nõudeid: EhitusRYL 2000 ET-1 0109-0093 Tuletõkkeuksed ET-1 0403-0119 Ehitiste heliisolatsiooninõuded RT 42-10089 Uksed, funktsionaalsed omadused, katsetusmeetodid ja nõuded (SFS 4487) Uste mõõtmed, lävepakud, sulused, klaasid, käelisus, tulepüsivusklassid, erinõuded, viited joonistele jne. on esitatud uste spetsifikatsioonis. Uste valmistaja koostab lõplikud uste toote- ja paigaldusjoonised koos hingede, käepidemete, lukkude jt. lisaseadmete äranäitamisega ning kooskõlastab need tellija ja projekteerijaga enne uste valmistama hakkamist. Uste paigaldusjoonistel peab liitumine ümbritsevate konstruktsioonidega olema esitatud projektis näidatud kujul. Uste mõõt- ja paigaldusskeem on toodud eraldi joonisel. Uste hinged ja konstruktsioon peavad tagama ukse vähemalt 90 avanemisvõimaluse. Uste plaatpinnad peavad olema siledad ja mittepeegeldavad. all vuuk keevitatakse ja lihvitakse). Uste sisse paigaldada tugevdused käepidemete, sulgurite, hingede jt. lisaseadmete-tarvikute kinnitamise tarbeks. Vee või niiskusega otseselt kokku puutuv uks peab olema niiskuskindel. Uste heliisolatsioon: R w > 32dB. Käepidemed ja ukselingid: Eelprojekt 21/37
Kõikidel evakuatsiooniteedel paiknevatel paarisustel peavad olema kiirriivid. Kiirriivid peavad olema uputatud ukselehe sisse ja varustatud plastkarbiga (vastavalt kohale) kaetud avamissalva või nipliga. Lukud: Vastavalt sisekujundusprojektile, kooskõlastatakse tellijaga. Uste käelisus selgub arhitekti põhiplaanilt. Enne uste tellimist selgitab ehitaja ja tellija uste lukustamise pooled. Kõik lukustatavad uksed varustatakse lukkudega, milledel võtmete arv on üldiselt 3 tk. luku kohta. Sulgurid: Uksesulgurid on toodud uste spetsifikatsioonis. Tuletõkkeuksed varustada alati Tuletõrje- ja Päästeameti poolt heaks kiidetud uksesulguritega. Sulguritega varustatud uste konstruktsioon tugevdada selliselt, et sulgurit saab kinnitada ilma läbivate kinnitusteta. Lengi ülaosa dimensioneerida selliselt, et uksesulgur mahuks tervenisti sellele (kõrgus u. 60 mm). Uksekonstruktsiooni külge paigaldatavad sulgurid peavad olema piisavalt kaitstud ja kergelt hooldatavad. Külma ja sooja ruumi vahelistes ustes tuleb sulgurid paigutada soojemale poolele. Sulgur ei tohi asetseda lahti olevas ukseaugus. Stopperid: Kõikidele ustele, mis võivad vigastuda või vigastada kõrvalolevaid uksi ja teisi pindu kinnitatakse seina, lae või ukse külge arhitekti poolt heaks kiidetud plastikust stopperid. Tihendid: Tihendid kinnitatakse ukse külge pärast uksepindade viimistlust. Tihendid peavad katkematult jätkuma ka uste rautiste kohal. Tihend peab sulgema talle ette nähtud soone täielikult ja olema kogu ulatuses suruvate pinnapoolte vahel. Välisuste käiguvahed varustada süsteemikohaste tehiskummist tihenditega. Puitustele paigaldatakse süsteemikohased tihendid ukselehe mantli külge või lengi valtsi sisse töödeldud soonde. Tuletõkkeuksed tihendada vastavalt Tuletõrje- ja Päästeameti nõuetele. Tuletõkkeuksed võivad olla ainult sertifitseeritud uksed (tunnus uksel: metallplaat suurusega 25x55x0,5 mm). Lävepakud: Lävepakud (h=20mm). Transport, kinnitus ja paigaldus: Uksed transporditakse ehitusobjektile tellija poolt heaks kiidetud kujul mehaaniliste vigastuste ja määrdumise eest kaitstuna. Uksed tuleb kinnitada nii, et niiskuse ja temperatuuri muutustest tingitud deformatsioonid saaksid tekkida takistamatult. Puituste piida kinnituskohtade arv ja paigutus peab vastama RT-juhendkaardile RT 42-10083. Puitpiit kinnitatakse seinamaterjaliga sobivate kinnititega. Piidast läbi ulatuvad kinnitusaugud varjatakse piida välimusega sobivate plast- või puukorkidega. Uste ja muude ehitusosade vahelised vuugid tihendatakse vahtpolüuretaani ja elastse kitiga (siseuste puhul vastavalt ümbritsevale seina värvitoonile). Vuugimastiksi alusena kasutatakse ümmargust mullplast- või vahtkummnööri. Vuukida tuleb nii, et naaberpinnad ega vuukimismaterjal ei saaks viga, ei määrduks ega värvuks. Vuukimisplekid tuleb kohe eemaldada. Uksed peavad peale paigaldustööde lõppu olema vigastamata. Nähtavale jäävatel, lõplikult viimistletud pindadel ei tohi olla plekke, lõhesid ega muid pinnavigu. Uksetiib peab laitmatult käima. Akende ja uste kirjeldused on informatiivsed ja ei ole tellimise aluseks. Täpne spetsifikatsioon vt. Joonised... Ette näha eraldi lukustuse projekt koos sarjastamisega. Kõik mõõtmed kontrollida kohapeal enne toodete valmistamist! Eelprojekt 22/37
2.5.Tuleohutusnõuded 2.5.1 Kasutatud normide loetelu Kasutatud normdokumentide loetelu 1. Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a määrusega nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded 2. EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. 3. Siseministri määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule 5. EVS EN-50172:2005 Evakuatsiooni valgustussüsteemid. 6. Elektriohutusseadus vastu võetud 24.01.2007. a seadusega (RT I 2007, 12, 64), jõustunud 20.07.2007. a. ja selle muudatused. 7. EVS-EN 62305-4:2006 - Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid. 8. EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. 9. EVS 812-2: Ventilatsiooni süsteemid 10. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses number 67 Nõuded ehitusprojektile tulenevad nõuded ( 25 tuleohutusosa). 11. EVS 812-4:2011. Tööstus-ja laohoonete ning garaažide tuleohutus 12. EVS 812-6:2012. Tuletõrje veevarustus 13. EVS 919:2013. Suitsueemaldus 2.5.2 Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt maksimaalne hoones viibivate inimeste arv Arvestuslik inimeste arv 150 2.5.3 Hoone kasutusviis VI kasutusviis (Tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud:) 2.5.4 Hoone tulepüsivusklass Tulekindel TP - 1 Põlemiskoormus alla 600MJ/m² 2.5.5 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused R60 (kasutatav materjal A2-s1,d0 klassist) 2.5.6 Korruste arv 9 Korrust ( kaheksa maapealsetkorrust ja üks tehniline korrus) 2.5.7 Põrandate klass Tehnilistes ruumides, trepikoda ja evakuatsiooni koridor Dfl-S1 2.5.8 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku klass Hoones üldiselt - C-s2,d1 Trepikoda ja evakuatsiooni koridor A2-s1,d0 Eelprojekt 23/37
2.5.9 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass B-s1,d0 2.5.10 Katusekatte klass B-roof 2.5.11 Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass Sektsiooni tarindis paiknevad avatäited EI-30 Sektsioonide piirdetarindite tulepüsivusklass on EI60, avad EI30. Iga korrus moodustab omaette tuletõkketsooni. Eraldi tuletõkkesektsioonid moodustavad: Trepikojad Vestibüülid (liftihallid kõikidel korrustel) 2.5.12 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus Hoone esimeselt korruselt on 2 pääsu otse õue. Väljumistee pikkus ei ületa 45m Evakuatsioonitee minimaalne laius 1200 mm, tagatud on kõrgus minimaalselt 2100mm. Evakuatsiooniuksed varustada evakuatsiooni sulustega 2.5.13 Suitsuärastus ja paiskpinnad Suitsueemaldamine toimub avatavate uste ja akende kaudu. 2.5.14 Tuleohutusabinõud hoones Hoonesse on ette nähtud paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioon ja esmased tulekustutusvahendid - min. 6 kg pulberkustutid, 1 iga 200 m² kohta. Hoonesse paigaldatakse automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS), mille juhtimiskeskus on ette nähtud põhikorruse vestibüülis, kuhu on koondatud tuleohutuse seadmete ja vahendite juhtimis- ja kontrollseadmed. Turvavalgustus: evakuatsioonivalgustuse toimimisaeg 1 tund. Turvavalgustusena kasutatakse evakuatsioonivalgusteid, millede paiknemine näidatakse elektriprojektis. Hoonele on ettenähtud piksekaitse 2.5.15 Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril Juurdepääs on tagatud hoone kahele küljele. Päästemeeskonna sisenemistee tähistatud, juurdepääs veevõtukohtadele tagatud, hüdrandid tähistatud, vajaliku info edastab ja uksed avab töötaja või turvafirma. Ol.olev lähimhüdrant (vooluhulgaga >10l/s,kestvus 3 tundi) asub Linda tn.20 territoriumil. Hüdrandi vahekaugus alla 100m Piksekaitse projekteeritakse ja paigladatakse vastavalt EVS-EN 62305-3:2007 standardile 2.5.16 Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkketarinditest teha tarinditega sama tulepüsivusastmega. Tuletõkketarindist läbiviigul kasutatakse ventilatsioonitorustikel tuletõkkeklappe, vee- ja kanalisatsioonitorudel tuletõkkemansette. Tuletõkkeklapid tähistada Eelprojekt 24/37
ning vastavad tähistused kanda teostusjoonistele. Tuletõkketarindites olevad teenidusluugid peavad tagama tarindiga samaväärse tuletõkestuse. 2.6 Tervisekaitsenõuded. 2.6.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu Ruumidele ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded - EPN 14.1 EVS 839:2003 Sisekliima EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded EVS 829:2003 Hoone soojuskoormuse määramine EVS 12464:2003 Valgus ja valgustus Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes 2.6.2 Keskkonnamõjud Projekteeritav hoone ei tekita ohtu ümbritsevale keskkonnale. Hoone on ühendatud tsentraalsesse kaugkesküttesüsteemi. Hoone ühendatakse tsentraalsesse vee- ja kanalisatsioonivõrku. Olmeprügi kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse ja sõlmitakse prügi äraveoks leping vastava firmaga. Vt ka 2.9 Keskkonnakaitse 2.6.3 Töötajate olmeruumid Soklikorrusel on ette nähtud 2 personaliruumi. Soklikorrusel on töötajatele wc. 2.6.4 Ruumide sisekliima Ruumides peab olema tagatud normide kohane sisekliima. VT. Küte, ventilatsioon ja jahutus, veevarustus ja kanalisatsioon, tugevvool. 3 PINNAKATTED 3.0 Üldist Täidetakse järgnevate normide ja eeskirjade nõudeid: Tarindi RYL 2000 BY 31 / BLY 4 Betoonpõrandad. Klassifitseerimis-, katmis-, projekteerimisja ehitamisjuhised 1989 SFS-ISO 8044 Metallide ja -seoste korrosioon. Terminid ja määratlus RT 33-10386 Krohvimine, mördid ja nende valik Seinte ja lagede tasandussegud RT 33-10676-et RT 34-10763-et Keraamilised plaadid, plaatimine RT 39-10422 Hoone plekitööd, üldised juhendid RT 80-10210 (SFS 2439) Hoone vuugid, register RT 210.4 Puitmaterjal, nimetused RIL 107-1989 Ehitiste vee- ja niiskustõkete eeskirjad RIL 131-1987 Betooninormid 1987 Eelprojekt 25/37
MIRA Juhised MIRA toodete kasutuseks Pinnakattekonstruktsioonid, kattematerjalid, nende paiknemine ja töötlus selgub projekti siseviimistluse osast. Kõik nähtavad pinnad on värvitud, vooderdatud või kaetud. Peidetud betoon-, kipsplaat- vms. pinnad ripplagede taga, šahtides, umbsete püsiseadmete, mööbli taustadel puhastada tsemenditolmust ja töödelda alusmaterjalile sobiva tolmupiduriga. Viimistluspindade (näit. ripplagede) taguseid pindu ei viimistleta, kui joonistel ei ole määratud teisiti. Viimistletud pind peab ulatuma piisavalt piirnevatest pindadest mööda (ripplaed: u.100 mm). Sisseehitatud mööbli, sisustuse, seadmete jne. taustad viimistletakse enne nende montaaži. Pinnaviimistlusena tasandus ja värvimine, kui ei ole määratud teisiti. 3.0.1 Betoonipinnakihid, üldist Raketise kinnituste augud ja väikesed betoonivalu vead parandatakse tsementmördiga. Betoonipindade järelpaikamist peab üldiselt vältima või piirama miinimumini. Kui ehitiseosi tuleb siiski parandada, peab paranduskoht vastama dokumentides selle ehitiseosa kvaliteedinõuetele. Lubatud pindade tasasustolerantsi ületavad betoonpinnad tuleb vajadusel arhitekti ja konstruktori juhiste kohaselt peiteldada. Peiteldatud betoonipinnad tuleb eeltöödelda piisava niisutusega ja töödelda PVC-nakkemördiga, mille järel pinnad sirgestatakse peenteralise tsementmördikrohviga ja töödeldakse kõrval paiknevate pindade kvaliteedinõuetele vastavalt. Ehitustöö alla kuuluvana tasandatakse, silutakse ja pahteldatakse rullmaterjalkatte ülespöörete, plastkatete ja plaaditavate pindade alusena olevate kiviseinte pinnad silevalule vastavasse tasasusse; samuti on ette nähtud tasandada ja puithõõrutada parandatud ja muud kvaliteeditasemele alla jäävad betoonpinnad. 3.0.2 Metalsed pinnakatted, üldist Teraskonstruktsioonide kaitsevärvimisel tuleb arvestada materjali (näit. keemiline koostis jne.) ja lõppviimistluse poolt esitatud nõuetega. Kõik välistingimustes paiknev teras peab olema kuumtsingitud, kui ei ole näidatud teisiti; kuumtsingitud terase töötlus või keevitus pärast tsinkimist ei ole lubatud ilma tellija kooskõlastuse ja asjakohase järelparandusteta (pihustiga tsinkimine ja kaitsevärvimine või lõppvärvimine, kruntida 2 korda). Kõik hoonesse tulevad terastooted on ette nähtud katta kaitsevärviga enne nende paigaldust (kinnitid, toed jm. k.a.), kui ei ole näidatud teisiti. Kaitsevärvimine tehakse valmis (valmis töödeldud) konstruktsiooniosale. Teraskonstruktsioonide valmistaja teostab kaitsetöödeldud konstruktsiooni lõppvärvimise tellija poolt heaks kiidetud värviga, kui konstruktsioonil on oht hakata roostetama enne lõplikku pinnaviimistlust (1x) või kui see jääb teiste konstruktsioonide taha peitu. Kõik mittenähtavale jäävad terasosad, mis ei jää betooni sisse, kaitsta korrosioonikaitsevärviga välis- ja sisetingimuste standardite kohaselt. Mustus, rooste ja räbu peab olema eemaldatud enne konstruktsioonide värvimist. Puhastusaste peab vastama standardse värvimissüsteemi poolt eeldatud tasemenõuetele. Terasosade puhastus enne kaitsevärvimist on ette nähtud teostada kuivades sisetingimustes St 2 (korralik kaapimine ja terasharjamine). Enne konstruktsiooniosa lõplikku paigaldust peab kaitsetöötlus olema täiesti terve ja kattev. Vigastatud kaitsetöötlused uuendatakse vajadusel terves ulatuses. Roostevabast ja tsingitud terasest tehtud osad värvitakse ainult siis, kui dokumentides on nii märgitud 3.0.2.1 Metallprofiilelementide tööd, üldist Keevitatavate elementide servad töödelda kaldservadeks. Keevitusel kasutatav lisaaine peab põhimaterjaliga kokku sobima. Keevisõmblustes ega muudes liitekohtades ei tohi esineda pragusid, õõnsusi ega põletuskohti. Keevisliidetes ei tohi olla liite ega pinnadefekte. Keevised kraabitakse puhtaks. Keevisõmbluste kõrgendikud lihvitakse põhimaterjali pinna tasandisse ja siledusastmelt võrdseks põhimaterjaliga. Kaarjad kohad lihvitakse paigaldusjärgselt tasaseks. Elementide lahtised otsad sulgeda kinni keevitamisega, nurgad ümardada. Liitekohad peavad olema sirged ja puhtad ning need tuleb paigutada nii, et neid saab järeltöödelda. Eelprojekt 26/37